This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52009AE0618
Opinion of the European Economic and Social Committee on the Proposal for a Decision of the European Parliament and of the Council of […] establishing a Community programme to support specific activities in the field of financial services, financial reporting and auditing
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse ühenduse programm, mille alusel toetatakse teatavaid tegevusi finantsteenuste, finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse ühenduse programm, mille alusel toetatakse teatavaid tegevusi finantsteenuste, finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas
ELT C 228, 22.9.2009, p. 75–77
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
22.9.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 228/75 |
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse ühenduse programm, mille alusel toetatakse teatavaid tegevusi finantsteenuste, finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas”
KOM(2009) 14 lõplik – 2009/0001 (COD)
2009/C 228/13
3. veebruaril 2009. aastal otsustas nõukogu vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 95 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses
„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse ühenduse programm, mille alusel toetatakse teatavaid tegevusi finantsteenuste, finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas”
Komitee juhatus tegi 24. veebruaril 2009. aastal käesoleva arvamuse ettevalmistamise ülesandeks ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioonile.
Arvestades töö kiireloomulisust määras komitee täiskogu 452. istungjärgul 24.–25. märtsil 2009 (24. märtsi 2009. aasta istungil) pearaportööriks Umberto BURANI ja võttis vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 95, vastu hääletas 3, erapooletuks jäi 14.
1. Kokkuvõte ja järeldused
1.1 |
Praeguse kriisi tõttu on vaja üle vaadata finantstegevust reguleerivad eeskirjad. Järelevalve osas esitab Larosière'i rühma aruanne mitmeid soovitusi, mis samal ajal pakuvad põhjalikku analüüsi varasemate eeskirjade ja tavade puuduste kohta. |
1.2 |
Kõnealune komisjoni ettepanek on kooskõlas nende soovitustega ja mõnes mõttes ennetab neid. Ettepanekuga suunatakse ühendused fondid nende kolme struktuuri toetamiseks, mis pakuvad järelevalveasutustele tehnilist ja õiguslikku tuge. Kõnealused struktuurid on Euroopa finantsaruandluse nõuanderühm (EFRAG), Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Komitee Sihtasutus (IASCF) ja üldiste huvide järelevalve nõukogu (PIOB). Selliste toetuste eesmärk on tagada nende struktuuride sõltumatus välismõjudest. Komitee on sellega nõus, kuid pöörab tähelepanu asjaolule, et need kolm struktuuri on loonud sektorid samade sektorite jaoks ning isegi, kui nende standardid on lisatud ühenduse ja rahvusvahelistesse õigusaktidesse, siis jäävad nad ikkagi erasektori struktuurideks. Nii muutub keeruliseks avaliku huvi eraldamine sektori huvides läbiviidavast tegevusest. |
1.3 |
Samuti on kavas rahalise toetuse andmine järelevalvekomiteede konkreetsetele meetmetele. Järelevalvekomiteed on komisjoni loodud nõuande- ja toetuseorganid, kuhu kuuluvad liikmesriikide järelevalveasutuste esindajad. Konkreetsete meetmetena käsitletakse järelevalveasutuste töötajate koolitust ja IT-projektide haldust. Komitee on selles punktis kahtleval seisukohal: kuivõrd koolitusest ja projektidest saavad kasu liikmesriigid, jääb arusaamatuks, miks peaks selleks kasutama ühenduse fonde. |
2. Sissejuhatus
2.1 |
Praegune ülemaailmne finantskriis on tekitanud ja tekitab veelgi tohutut kahju, mille ulatust ei saa veel täiel määral hinnata, kuid mis on kindlasti väga kaugele ulatuv. Peale tõsiste majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede on kriisil olnud ka positiivne mõju: see on sundinud rangelt üle vaatama finantsmaailma senised aluspõhimõtted ja tõekspidamised, mis varjutasid igasuguse finantstegevusega seotud riski hindamist. |
2.2 |
Ülevaatamiseks on vaja, et kõik keerisesse sattunud sidusrühmad oleksid enesekriitilised oma käitumisviiside, hinnangute ja tegevuste suhtes. Finantsturgudel osalejad, õigusloojad, kontrollasutused, reitinguagentuurid, majandusteadlased – kõik nad jagavad vastutust. Teisest küljest ei kanna keegi üksinda täielikku vastutust: praegused sündmused ja varasemate tegevuste kokkuvõttest nähtub, et kriis on mitme üksteisega kaasneva ja üksteisest sõltuva teguri tulemus. |
2.3 |
Kriisi mitmete põhjuste seast tõuseb selgelt esile ebapiisav järelevalve: eeskirjad näisid küll olevat hästi koostatud, kuid need osutusid ebapiisavaks, et seista vastu viimaste aegade sündmustele või rääkimata nende ennetamisest. Mõnel juhul olid eeskirjad ka kahju põhjustajaks. Olukorra analüüs ja soovitused puuduste kõrvaldamiseks on kirjas Larosière'i rühma raportis. Kooskõlas rühma soovitustega ja ennetades neid kiiduväärse aegsusega, on komisjon esitanud ettepaneku luua ühenduse programm, et toetada meetmeid, millega luuakse vahendid finantstegevuse tõhusamaks järelevalveks. |
2.4 |
Programmis nähakse ette toetusi kolmele õigusstruktuurile, mis pakuvad järelevalveasutustele tehnilist ja õiguslikku tuge väärtpaberiturgude, panganduse, kindlustuse ja tööpensionide järelevalve valdkonnas. Kolm õiguslikku struktuuri on finantsaruandluse valdkonnas Euroopa finantsaruandluse nõuanderühm (EFRAG) ja Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Komitee Sihtasutus (IASCF) ning auditeerimise valdkonnas avaliku huvi järelevalve nõukogu (PIOB). |
2.5 |
Samuti on kavas finantstoetuse andmine järelevalvekomiteede konkreetsetele meetmetele. Tegemist on sõltumatute nõuandeorganitega, kes ei ole juriidilised isikud. Komisjon on need loonud kolmes pädevusvaldkonnas ja neisse kuuluvad riiklikud järelevalveasutused. Sellised organid on komisjoni jaoks arutelude, mõttevahetuse ja nõuande foorumid ning nendega „antakse panus ühenduse õigusaktide sidusaks ja õigeaegseks rakendamiseks liikmesriikides”. Kolm komiteed ei ole juriidilised isikud. Selleks, et nad saaksid sõlmida lepinguid kolmandate pooltega, tuli igaühe jaoks luua juriidilisest isikust tugistruktuur igas liikmesriigis, kus komiteed tegutsevad: Ühendkuningriik lõi tugistruktuuri pangandusjärelevalvele (CEBS), Prantsusmaa väärtpaberiturujärelevalvele (CESR) ja Saksamaa kindlustus- ja pensionijärelevalvele (CEIOPS). |
3. Märkused ja kommentaarid
3.1 Komitee kiidab heaks komisjoni algatuse pakkuda järjest paremaid vahendeid finantssektori järelevalveks kooskõlas Larosière'i rühma soovitustega. Komitee märgib siiski, et toetust saava kolme õigusstruktuuri ega finantstoetust saavate komiteede eesmärke ja ülesandeid ei ole uuendatud. Finantstoetustega aidataks seega parandada praegust olukorda, mis näitab rahulolu struktuuri kui sellisega, kuid ka vajadust parandada või tõhustada nende pakutavaid teenuseid.
3.2 Kaks finantsaruandluse valdkonnas tegutsevat asutust (Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Komitee Sihtasutus ja Euroopa finantsaruandluse nõuanderühm) rajanevad kõrgetel rahvusvahelistel aruandlusstandarditel, mis kuuluvad osaliselt ühenduse õiguseaktidesse. Komisjoni sõnul tagavad need, et „investoritel, võlausaldajatel ja teistel sidusrühmadel on juurdepääs ajakohasele, usaldusväärsele ja asjaomasele teabele äriühingu finantsseisundi kohta”. Seda väidet tõendavad faktid: enne reformide algatamist peavad otsusetegijad vastama küsimusele, kas läbikukkumise põhjustasid puudulikud aruandlusstandardid või aruandluseeskirjade hooletu rakendamine.
3.2.1 Väärtpaberituru osas, mis on üks kõige tundlikumaid sektoreid, kus leiti suuri puudusi ja kus rakendatakse IASCF-i ja EFRAG-i eeskirju, rõhutas komisjon selgelt, kui oluline on standardite kehtestamise protsessi sõltumatus, mida ei tohi mõjutada kolmandad asjast huvitatud isikud. Samuti on oluline sõltumatus kolmandate isikute ebaühtlaselt jaotunud vabatahtlikust rahastamisest, mis on üks toetuse andmise põhjustest. Küsimus on varem tõstatatud majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus ja Euroopa Parlamendis, kuid praegu tekib teine küsimus: arvestades, et nendel organitel on vaja vahendeid oma tundliku ülesande täitmiseks, kas nn toetus on piisav nende sõltumatuse tagamiseks. Komitee usub, et see küsimus väärib täiendavat analüüsi.
3.3 Sama kehtib auditeerimise kohta seoses üldiste huvide järelevalve nõukogule (PIOB) antud toetusega. PIOB on organ, mis valvab rahvusvaheliste auditeerimisstandardite (International Standards for Auditing) vastuvõtmise protsessi ja Rahvusvahelise Raamatupidajate Föderatsiooni (IFAC) üldist huvi pakkuvat tegevust. ISA standardite võimalik lisamine ühenduse õigusesse (direktiiv 2006/43/EÜ) õigustab huvi eeskirjade neutraalsuse vastu ja asjaolu, et komisjon on kahe liikmega kümnest PIOB-i juhtivorganites esindatud.
3.4 Toetuste peatükki kokku võttes peab komitee ütlema, et ta on komisjoniga nõus vajaduse osas pakkuda rahvusvaheliste standardite eest vastutavatele organitele piisavaid vahendeid tulemusliku ja sõltumatu tegevuse tagamiseks. Seda aspekti on vähem või rohkem otseselt korratud, mis on selge tõestus põhimõttelisest probleemist: need organid lõid sektorid ise, et pakkuda eeskirju ja standardeid samade sektorite jaoks. Nad on erasektori organid, isegi kui eeskirjad ja standardid lisati avalikku õigusesse. Nii muutub keeruliseks avaliku huvi eraldamine selle sektori huvides läbiviidavast tegevusest, kus sektoril on organi üle seadusjärgne kontroll.
3.5 Finantstoetus järelevalvekomiteedele on mõeldud eelkõige riiklike järelevalveasutuste personali koolitamiseks ja IT-projektide halduseks. Nagu juba öeldud, on tegemist komisjoni ja riiklike asutuste poolt loodud sõltumatute nõuandeorganitega. Personali koolitus (Larosière'i rühma soovitus 19) ja projektide haldus on kindlasti oluline ning sellest saavad täiel määral kasu ka liikmesriigid, mistõttu jääb komiteele arusaamatuks, miks neid meetmeid ei rahastata ühenduse vahendite asemel liikmesriikide vahenditest.
3.6 Oma ettepaneku kokkuvõttes mainis komisjon vajadust hakata toetuste saajate kindlaks määramisel kasutama paindlikkuse kriteeriumit. Kriisiga toimetuleku lahenduste täiendaval analüüsimisel võib ilmneda vajadus luua uusi organeid või anda olemasolevatele organitele uued ülesanded. Samuti võib osutuda vajalikuks lisada juba olemasolevatele toetusesaajatele uusi toetusesaajaid. Komiteel ei ole midagi selle vastu, kuid ta pöörab tähelepanu vajadusele vältida programmis osalevate asutuste organite ebavajalikku suurendamist. Parem oleks võimaluste piires laiendada olemasolevate asutuste ülesandeid.
Brüssel, 24. märts 2009
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president
Mario SEPI