22.9.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 228/62

1.1

Komitee kiidab heaks komisjoni algatuse, mis on kooskõlas komitee käimasoleva tööga nende meetmete kaasajastamisel, mille eesmärk on parandada ja ajakohastada Baseli kokkuleppe õigusraamistikku. Samuti nõustub komitee üldjoontes esitatud rakendussätetega, välja arvatud mõned üksikud aspektid, mis ei muuda üldist raamistikku.

1.2

Hübriidkapitaliinstrumentide kohta, mis sisaldavad nii omakapitali kui võlakapitali tunnuseid, kehtivad praegu riiklikud reeglid, mida tuleks ühtlustada eesmärgiga tagada rahvusvahelisel tasandil võrdsed võimalused. Komisjon ei esita nende instrumentide täpset määratlust, kuna nad võtavad eri vorme ning võivad areneda, kuid määratleb instrumentide aktsepteeritavuse aluspõhimõtted. Instrumentide esialgne tähtaeg peab olema vähemalt 30 aastat, nad peavad olema täielikult tasutud ja kujundatud selliselt, et nad kataksid kõik kahjud. Lisaks sellele ei tohiks nad liigselt suureneda omakapitaliga võrreldes. Riigiasutustele on antud volitused sekkuda, et pidurdada ebanormaalset kasvu.

1.3

Seotud klientide valdkonnas viidi sisse sellise riski mõiste, mis tuleneb raskustest, milles on ettevõtte, millest teine ettevõte rahaliselt sõltub, ning lihtsustati, ühtlustati aruandlusnõudeid ning kujundati need ümber. Oluliste riskide valdkonnas on peamine uuendus 25 % suuruse piirmäära kehtestamine, milles sisalduvad ka pankadevahelised hoiused. Komitee on seisukohal, et viimane reegel, mis on ilmselt ajendatud hiljutistest katastroofistsenaariumitest, tuleks läbi vaadata, arvestades nende hoiuste likviidsuse tähtsat reguleerivat funktsiooni ja nende suhteliselt väikest riski taset (tavaperioodidel) võrreldes teist tüüpi riskipositsioonidega.

1.4

Direktiivi ettepanekuga viiakse sisse säte, mille kohaselt kohustusi tekitava algse lepingu läbirääkimistel, struktureerimisel või dokumenteerimisel otseselt osalenud väljastajad, vahendajad ja haldajad on kohustatud säilitama olulise majandusliku huvi (vähemalt 5 % ulatuses). See säte on tingitud tõenäoliselt USA-s saadud väga halbadest kogemustest CDO-ga (collateralized-debt obligations), kuigi nende tunnused ja päritolu erinevad tavapäraste väärtpaberistamiste tunnustest ja päritolust. Komitee jaoks tekib küsimus, milline mõju võiks kõnealusel uuel sättel olla turgude likviidsusele.

1.5

Liikmesriikidele on antud võimalus jätta positsioonide summast välja rühmasisesed riskipositsioonid, juhul kui vastaspooled tegutsevad samas liikmesriigis. Komitee on teadlik neist õiguslikest põhjustest, mis takistavad selle reegli laiendamist teistes liikmesriikides asuvatele vastaspooltele, kuid on seisukohal, et tavatingimustes kahjustaks välisriikides asuvate vastaspooltega mitte-arvestamine asjaomase ettevõtte riskide üldist hindamist. Mõistlik lahendus oleks vabastuse laiendamine kogu rühmale iga üksikjuhtumi kohta koostatud hinnangu alusel, kuid nimetatud võimaluse kohaldamine katkestatakse esimeste kriitiliste märkide ilmnemisel.

1.6

Viidates ülalnimetatud sättele, kuid üldisemast seisukohast, väljendab komitee veelkord vastuseisu liikmesriikidele antud võimalusele teatud nõudeid kohaldada või mitte kohaldada. See on vastuolus ühtlustamise põhimõtte ning konkurentsitingimuste võrdsusega.

1.7

Komitee arvates tuleks pöörata erilist tähelepanu võimalikule riskile, mis tuleneb krediitkaardi veel kasutamata krediidivõimaluste kasutamisest See risk võib muutuda kiirelt oluliseks perioodidel, kui tarbimis- ja hüpoteeklaenude andmine on piiratud.

1.8

Järelevalvesüsteemide valdkonnas kehtestatakse direktiivi ettepanekuga rida uusi sätteid, mille eesmärk on suurendada järelevalve tõhusust: eelkõige võetakse arvesse süsteemselt olulisi filiaale, mille puhul tuleb rakendada järelevalvet vastuvõtvas riigis, kui tegemist on filiaali kriisiolukorraga, ning kui asjaomast riikide ametiasutuste vahel on eelnev kokkulepe. Komitee nõustub sätetega, kuid rõhutab vajadust meetmete järele, mida rakendada kiirete ja ootamatute sündmuste korral.

1.9

Komitee väljendab lõpetuseks erilist heameelt selle üle, konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus rajab järelevalveasutuste kolleegiume, kuhu kuuluvad nende riikide järelevalveasutused, kus asuvad teatud rühma ettevõtted. Selline algatus võib üksnes parandada järelevalve tõhusust rühmade üle ja vajadusel kiirendada asjaomaste meetmete vastuvõtmist.

2.1

Finantsturgude kriis sundis komisjoni kiirendama käimasolevat menetlust, mille eesmärk on tugevdada ja vajadusel muuta finantsasutuste kapitalinõuete kohta kehtivaid eeskirju, mis võeti vastu Basel II kokkuleppe raames koos direktiividega 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ. Tuleb märkida, et arutelud uute sätete üle olid kriisi puhkedes juba käimas; turgude struktureeritud reformi tuleks alustada pärast valge raamatu avaldamist, mis on kavandatud 2009. aasta juuniks Kõnealune ettepanek sisaldab eri meetmeid, mille eesmärk on:

2.2

Direktiivi ettepanekule eelnes konsulteerimine huvitatud isikutega interneti teel; Teksti koostades arvestati saadud näpunäiteid, järgides loomulikult algpõhimõtteid, millele konsultatsioon tugines:

2.3

Komitee kiidab komisjoni ettepanekute üldsuunda ja nõustub nende üldise lähenemisviisiga. Sündmused, mille tunnistajad me oleme olnud, ning eelkõige erinevad vahejuhtumid ja seadusevastased toimingud on oluliselt kahjustanud avalikkuse usaldust finantssüsteemi vastu tervikuna, sundides rakendama asjakohaseid meetmeid. Igal juhul tuleb vältida seda, et usaldusnormatiivide karmusega karistatakse ettevõtjaid ja nende kliente rohkem kui vaja. Nagu on näidanud praegune kriis, on usaldusnormatiividel lisaks turgude stabiilsuse ja tugevuse tagamisele ka äärmisel oluline sotsiaalne roll.

4.1

Eeskirjad suurte riskide kohta on pärit 1992. aastast ning neid ei ole muudetud. Äsjased sündmused on aga tõendanud vajadust uute eeskirjade järele. Komisjoni ettepanekus võetakse suuremal määral arvesse teatud riskidega seonduvat ohtu ning seatakse samal ajal eesmärgiks vähendada aruandluskulusid, suurendada läbipaistvust ja luua võrdsed konkurentsitingimused.

4.2

Seotud klientide rühma mõiste on muutunud. Seni keskenduti riskile, millega teatud ettevõte võib kokku puutuda seoses teise ettevõtte finantsprobleemidega. Viimase aja sündmused on näidanud, et kaks või enam ettevõtet võivad sattuda raskustesse, kuna see ettevõtte, millest nad rahaliselt sõltuvad, on sattunud raskustesse.

4.3

Seetõttu lihtsustatud ja ühtlustatud aruandlusnõudeid, mis on põhjustanud kogu sektorile suuri kulusid ja raskusi. Kõige selgem muudatus on kohustus teavitada konsolideeritud alusel oma 20 suuremast riskipositsioonist, kui nad on arvutatud sisehindamise meetodi järgi. Erinevad varem rakendatud piirmäärad ühtlustati 25 %-le.

4.4

Kaotatud on paljud arvukad erandid, mis varem kehtisid ning põhjustasid suuri tõlgendusraskusi. Alles on üksnes sellised erandid, mis tõenäoliselt ei põhjusta suuremat riski. Loetelu on siiski üsna pikk, kuid vastab üldiselt hästi läbi mõeldud ettevaatuskriteeriumitele.

4.5

Komitee nõustub üldjoontes kavandatud eeskirjadega, kuid soovib siiski kommenteerida mõningaid olulisi aspekte.

4.6

Erilist tähelepanu väärivad „riskipositsioonid, mis tulenevad kasutamata laenuvõimalustest, mis (…) liigitatakse madala riskiga bilansivälisteks kirjeteks” (art 113). Krediitkaartide maksimaalse kululimiidi kogusumma on kõrge, eelkõige teatud liiki krediidiasutuste jaoks. Krediidinappuse perioodidel võivad kasutamata jäänud marginaalid kiirelt kahaneda. Komitee on seisukohal, et võimalikku riskipositsiooni krediitkaardi kasutamata krediidivõimaluste osas tuleks tähelepanelikult ja ettevaatlikult hinnata.

6.1

Maailma finantsturge vapustanud kriis näitas selgelt vajadust vaadata üle järelevalvestruktuurid ja -meetodid, et nende abil oleks võimalik ette näha süsteemi kriisi ja võtta meetmeid hädaolukorras.

6.2

Eeskirjad teabevahetuse ja koostöö kohta vaadati läbi: artiklis 42b viidi sisse „süsteemselt oluliste filiaalide” mõiste, tunnistades mõnel juhul vastuvõtva riigi huvi eesõigust päritoluriigi põhimõtte ees. Komitee väljendab oma täielikku nõusolekut selle äärmiselt olulise lähenemisviisiga.

6.3

Kokkuvõttes nähakse uutes eeskirjades ette, et vastuvõtva riigi pädevad asutused võivad nõuda päritoluriigi pädevatelt asutustelt või vajadusel konsolideerivatelt järelevalveasutustelt, et nende territooriumile rajatud filiaali vaadeldakse „süsteemselt olulisena”, juhul kui selle turuosa ületab 2 % või kui tal on oluline osatähtsus riiklikul turul. See nõue peab sisaldama teatavat liiki mõjuhinnangut, kui on ette näha makse-, kliiring- ja arveldussüsteemide operatsioonide peatamist või võimalikku katkestamist, ning hinnangut selliste meetmete mõju kohta riiklikule turule.

6.4

Menetlus, mille kohaselt üks filiaal nimetatakse süsteemselt oluliseks, nõuab teatud aega. Seetõttu näib olevat põhjust kehtestada eeskirjad, mida rakendada hädaolukorras (artikkel 130) ning mis võimaldavad erakorraliste meetmete rakendamist. Direktiiviga loodavatel järelevalveasutuste kolleegiumidel (artikkel 131 a – vt punkt 6.5) ja olemasoleval Euroopa pangandusinspektorite komiteel peaks olema võimalik rakendada lihtsustatud menetlust koos vajalike tagatistega.

6.5

Komitee suhtub väga positiivselt järelevalveasutuste kolleegiumide (artikkel 131 a) loomisesse. Neid kolleegiume rajab konsolideeriva järelevalve eest vastutav asutus ja neisse kuuluvad asjaomaste riikide järelevalveasutused. Kolleegiumide ülesanne on peamiselt tagada järjepidev ja tõhus kontroll rahvusvaheliste rühmade üle (ja loodetavasti kiireloomuliste meetmete rakendamine hädaolukorras), teabevahetuse ja asjakohaste järelevalvemeetodite ühise määratlemise teel. Komitee tunneb heameelt selle otsuse ning esitatud järelevalve-eeskirjade üle, mis on kooskõlas varem nimetatud tõhususe suurendamise programmidega ning Financial Services Forumi eesmärkidega.