EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52009AE0615

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ seoses keskasutustega seotud pankade, teatavate omavahendite kirjete, suure riskide kontsentreerumise, järelevalvesüsteemide ja kriisijuhtimisega

ELT C 228, 22.9.2009, p. 62–65 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

22.9.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 228/62


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ seoses keskasutustega seotud pankade, teatavate omavahendite kirjete, suure riskide kontsentreerumise, järelevalvesüsteemide ja kriisijuhtimisega”

KOM(2008) 602 lõplik – 2008/0191 (COD)

2009/C 228/10

22. oktoobril 2008 otsustas nõukogu vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 47 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ seoses keskasutustega seotud pankade, teatavate omavahendite kirjete, suure riskide kontsentreerumise, järelevalvesüsteemide ja kriisijuhtimisega”

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon võttis arvamuse vastu 11. märtsil 2009. Raportöör oli Umberto BURANI.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 452. istungjärgul 24.-25. märtsil 2009 (24. märtsi istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 179, vastu hääletas 4, erapooletuks jäi 3.

1.   Kokkuvõte ja järeldused

1.1

Komitee kiidab heaks komisjoni algatuse, mis on kooskõlas komitee käimasoleva tööga nende meetmete kaasajastamisel, mille eesmärk on parandada ja ajakohastada Baseli kokkuleppe õigusraamistikku. Samuti nõustub komitee üldjoontes esitatud rakendussätetega, välja arvatud mõned üksikud aspektid, mis ei muuda üldist raamistikku.

1.2

Hübriidkapitaliinstrumentide kohta, mis sisaldavad nii omakapitali kui võlakapitali tunnuseid, kehtivad praegu riiklikud reeglid, mida tuleks ühtlustada eesmärgiga tagada rahvusvahelisel tasandil võrdsed võimalused. Komisjon ei esita nende instrumentide täpset määratlust, kuna nad võtavad eri vorme ning võivad areneda, kuid määratleb instrumentide aktsepteeritavuse aluspõhimõtted. Instrumentide esialgne tähtaeg peab olema vähemalt 30 aastat, nad peavad olema täielikult tasutud ja kujundatud selliselt, et nad kataksid kõik kahjud. Lisaks sellele ei tohiks nad liigselt suureneda omakapitaliga võrreldes. Riigiasutustele on antud volitused sekkuda, et pidurdada ebanormaalset kasvu.

1.3

Seotud klientide valdkonnas viidi sisse sellise riski mõiste, mis tuleneb raskustest, milles on ettevõtte, millest teine ettevõte rahaliselt sõltub, ning lihtsustati, ühtlustati aruandlusnõudeid ning kujundati need ümber. Oluliste riskide valdkonnas on peamine uuendus 25 % suuruse piirmäära kehtestamine, milles sisalduvad ka pankadevahelised hoiused. Komitee on seisukohal, et viimane reegel, mis on ilmselt ajendatud hiljutistest katastroofistsenaariumitest, tuleks läbi vaadata, arvestades nende hoiuste likviidsuse tähtsat reguleerivat funktsiooni ja nende suhteliselt väikest riski taset (tavaperioodidel) võrreldes teist tüüpi riskipositsioonidega.

1.4

Direktiivi ettepanekuga viiakse sisse säte, mille kohaselt kohustusi tekitava algse lepingu läbirääkimistel, struktureerimisel või dokumenteerimisel otseselt osalenud väljastajad, vahendajad ja haldajad on kohustatud säilitama olulise majandusliku huvi (vähemalt 5 % ulatuses). See säte on tingitud tõenäoliselt USA-s saadud väga halbadest kogemustest CDO-ga (collateralized-debt obligations), kuigi nende tunnused ja päritolu erinevad tavapäraste väärtpaberistamiste tunnustest ja päritolust. Komitee jaoks tekib küsimus, milline mõju võiks kõnealusel uuel sättel olla turgude likviidsusele.

1.5

Liikmesriikidele on antud võimalus jätta positsioonide summast välja rühmasisesed riskipositsioonid, juhul kui vastaspooled tegutsevad samas liikmesriigis. Komitee on teadlik neist õiguslikest põhjustest, mis takistavad selle reegli laiendamist teistes liikmesriikides asuvatele vastaspooltele, kuid on seisukohal, et tavatingimustes kahjustaks välisriikides asuvate vastaspooltega mitte-arvestamine asjaomase ettevõtte riskide üldist hindamist. Mõistlik lahendus oleks vabastuse laiendamine kogu rühmale iga üksikjuhtumi kohta koostatud hinnangu alusel, kuid nimetatud võimaluse kohaldamine katkestatakse esimeste kriitiliste märkide ilmnemisel.

1.6

Viidates ülalnimetatud sättele, kuid üldisemast seisukohast, väljendab komitee veelkord vastuseisu liikmesriikidele antud võimalusele teatud nõudeid kohaldada või mitte kohaldada. See on vastuolus ühtlustamise põhimõtte ning konkurentsitingimuste võrdsusega.

1.7

Komitee arvates tuleks pöörata erilist tähelepanu võimalikule riskile, mis tuleneb krediitkaardi veel kasutamata krediidivõimaluste kasutamisest See risk võib muutuda kiirelt oluliseks perioodidel, kui tarbimis- ja hüpoteeklaenude andmine on piiratud.

1.8

Järelevalvesüsteemide valdkonnas kehtestatakse direktiivi ettepanekuga rida uusi sätteid, mille eesmärk on suurendada järelevalve tõhusust: eelkõige võetakse arvesse süsteemselt olulisi filiaale, mille puhul tuleb rakendada järelevalvet vastuvõtvas riigis, kui tegemist on filiaali kriisiolukorraga, ning kui asjaomast riikide ametiasutuste vahel on eelnev kokkulepe. Komitee nõustub sätetega, kuid rõhutab vajadust meetmete järele, mida rakendada kiirete ja ootamatute sündmuste korral.

1.9

Komitee väljendab lõpetuseks erilist heameelt selle üle, konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus rajab järelevalveasutuste kolleegiume, kuhu kuuluvad nende riikide järelevalveasutused, kus asuvad teatud rühma ettevõtted. Selline algatus võib üksnes parandada järelevalve tõhusust rühmade üle ja vajadusel kiirendada asjaomaste meetmete vastuvõtmist.

2.   Sissejuhatus

2.1

Finantsturgude kriis sundis komisjoni kiirendama käimasolevat menetlust, mille eesmärk on tugevdada ja vajadusel muuta finantsasutuste kapitalinõuete kohta kehtivaid eeskirju, mis võeti vastu Basel II kokkuleppe raames koos direktiividega 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ. Tuleb märkida, et arutelud uute sätete üle olid kriisi puhkedes juba käimas; turgude struktureeritud reformi tuleks alustada pärast valge raamatu avaldamist, mis on kavandatud 2009. aasta juuniks Kõnealune ettepanek sisaldab eri meetmeid, mille eesmärk on:

„reguleerida” olukorda liikmesriikides, kes on rakendanud eelneva direktiivi artikli 3 alusel pangandusvõrkude suhtes erandeid kehtivate usaldusnormatiivide osas ning laiendades neid võimalusi teistele liikmesriikidele; erandite hulka kaasatakse pangandusvõrgud, mille vara ületab 311 miljardit eurot ja mis esindavad rohkem kui viit miljonit liiget (ühistud, keskasutusega seotud krediidiasutused),

kehtestada põhimõtted ja eeskirjad, mida ei ole ühenduse õigustiku raames veel kehtestatud, eelkõige hübriidkapitaliinstrumentide kohta,

vaadata läbi kriisijuhtimise järelevalveraamistik ja luua järelevalveasutuste kolleegiumid;

2.2

Direktiivi ettepanekule eelnes konsulteerimine huvitatud isikutega interneti teel; Teksti koostades arvestati saadud näpunäiteid, järgides loomulikult algpõhimõtteid, millele konsultatsioon tugines:

pankadevaheliste riskipositsioonide korral ei ole riskid välistatud ning seetõttu tuleb neile määrata piirangud;

laenude väärtpaberistamine peab säilitama ühe osa investoritele ja sponsoritele (vahendajatele) ülekantavast riskist väärtpaberistatud positsioonide korral. Lisaks sellele peab olema võimalik kontrollida laenuriski edasivahendamise mudeli rakendamise nõuetekohast hoolsust ja täpsust;

kõigi piiriüleste pankade jaoks tuleb luua järelevalveasutuste kolleegiumid ning neis kolleegiumides osalevad järelevalveasutused peavad olema kohustatud kokkuleppele jõudma vahendusmehhanismi abil Euroopa pangandusinspektorite komitee kaudu.

2.3

Komitee kiidab komisjoni ettepanekute üldsuunda ja nõustub nende üldise lähenemisviisiga. Sündmused, mille tunnistajad me oleme olnud, ning eelkõige erinevad vahejuhtumid ja seadusevastased toimingud on oluliselt kahjustanud avalikkuse usaldust finantssüsteemi vastu tervikuna, sundides rakendama asjakohaseid meetmeid. Igal juhul tuleb vältida seda, et usaldusnormatiivide karmusega karistatakse ettevõtjaid ja nende kliente rohkem kui vaja. Nagu on näidanud praegune kriis, on usaldusnormatiividel lisaks turgude stabiilsuse ja tugevuse tagamisele ka äärmisel oluline sotsiaalne roll.

3.   Hübriidkapital

3.1   Hübriidkapitaliinstrumendid sisaldavad nii omakapitali (aktsiad) kui võlakapitali (võlakirjad) tunnuseid; viimastega võrreldes annavad nad kõrgemat tulu, kuid võrreldes aktsiatega ei kehti nende puhul üldse või kehtib üksnes piiratud hääleõigus.

3.1.1   ELi õigusaktide puudumise tõttu kehtivad hübriidkapitali aktsepteeritavuse kohta erinevad riiklikud kriteeriumid. See toob piiriüleselt tegutsevatele pankadele kaasa võrdsete konkurentsivõimaluste ja regulatiivse arbitraaži võimaluse puudumise. Komisjon ei esita täpset määratlust hübriidkapitaliinstrumentide kohta, pidades silmas asjaolu, et uuendused muudaksid selle üsna kiiresti iganenuks ja ebatäiuslikuks, ning eelistab määratleda nende aktsepteeritavuse põhimõtted.

3.1.2   Üldiselt on aktsepteeritavad instrumendid nagu esmased omavahendid (esimese astme kapital), mis katavad täielikult kahjud; see määratlus hõlmab hübriidkapitaliinstrumente, mis lisaks sellele, et nad vastavad ülalnimetatud kriteeriumidele, peavad olema alati kättesaadavad ning olema likvideerimisel tugevalt allutatud. G10 tasandil juba 1998. aastal kehtestatud tingimusi ei ole üle võetud ühenduse õigustikku.

3.1.3   Lisatäpsustustes ja täiendavates tingimustes sätestatakse, et hübriidkapitaliinstrumendid peavad olema tähtajatud või nende esialgne lõpptähtaeg peab olema pikem kui 30 aastat. Nad katavad tavatingimustes kahjud ja on likvideerimise korral kõige rohkem allutatud krediidivorm. Nii aitavad nad finantsasutustel jätkata oma tegevust takistamata rekapitaliseerimist. Komitee on nõus meetmetega, mida komisjon kavatseb võtta.

3.2   Komisjoni ettepanekus nähakse ette ka terve rida kvantitatiivseid piirmäärasid hübriidkapitaliinstrumentidele, mis ei tohi kasvada liigselt aktsiakapitali või omakapitali arvelt nende finantsasutuste puhul, mis ei põhine aktsiakapitalil. Järelevalveasutused võivad hädaolukordades ajutiselt loobuda piirmäärade kohaldamisest.

3.2.1   Erisätteid rakendatakse pankadele, mis ei põhine aktsiakapitalil, sealhulgas ühistud: liikmete sertifikaate kui kõige rohkem allutatud instrumente käsitletakse vahetatavate hübriididena tingimusel, et nad on täielikult tasutud.

3.3   Uued hübriidinstrumentide valdkonnas rakendatavad meetmed, nii kvalitatiivsed kui kvantitatiivsed, võivad mõjutada finantstööstuse edasisi strateegiaid. Kuid radikaalsed muudatused lühikese aja jooksul võivad põhjustada turuhäireid. Komisjon teeb ettepaneku kehtestada direktiiviga 30 aastat kestev üleminekuperiood. Komitee peab seda tähtaega asjakohaseks, arvestades praegust olukorda ja võimalikke arenguid lühikeses ja keskpikas perspektiivis. Pikas perspektiivis võib see küll osutuda riskantseks, kuid näib, et praktikas rakendatavaid alternatiive ei ole.

4.   Suured riskid

4.1

Eeskirjad suurte riskide kohta on pärit 1992. aastast ning neid ei ole muudetud. Äsjased sündmused on aga tõendanud vajadust uute eeskirjade järele. Komisjoni ettepanekus võetakse suuremal määral arvesse teatud riskidega seonduvat ohtu ning seatakse samal ajal eesmärgiks vähendada aruandluskulusid, suurendada läbipaistvust ja luua võrdsed konkurentsitingimused.

4.2

Seotud klientide rühma mõiste on muutunud. Seni keskenduti riskile, millega teatud ettevõte võib kokku puutuda seoses teise ettevõtte finantsprobleemidega. Viimase aja sündmused on näidanud, et kaks või enam ettevõtet võivad sattuda raskustesse, kuna see ettevõtte, millest nad rahaliselt sõltuvad, on sattunud raskustesse.

4.3

Seetõttu lihtsustatud ja ühtlustatud aruandlusnõudeid, mis on põhjustanud kogu sektorile suuri kulusid ja raskusi. Kõige selgem muudatus on kohustus teavitada konsolideeritud alusel oma 20 suuremast riskipositsioonist, kui nad on arvutatud sisehindamise meetodi järgi. Erinevad varem rakendatud piirmäärad ühtlustati 25 %-le.

4.4

Kaotatud on paljud arvukad erandid, mis varem kehtisid ning põhjustasid suuri tõlgendusraskusi. Alles on üksnes sellised erandid, mis tõenäoliselt ei põhjusta suuremat riski. Loetelu on siiski üsna pikk, kuid vastab üldiselt hästi läbi mõeldud ettevaatuskriteeriumitele.

4.5

Komitee nõustub üldjoontes kavandatud eeskirjadega, kuid soovib siiski kommenteerida mõningaid olulisi aspekte.

4.5.1

Artikli 111 lõike 1 punktis 4.3 nähakse ette ühtset 25 % suurust piirmäära ning seda rakendatakse ka pankadevaheliste hoiuste korral. Selline säte on igati põhjendatud: oleme näinud krediidiasutuste, sealhulgas näiliselt kõige tugevamate krediidiasutuste kokkuvarisemist põhimõtteliselt ilma ühegi eelneva hoiatuseta. Kuid eeskirjad ei saa põhineda katastroofi stsenaariumil, isegi kui nad peavad olema kohandatavad võimalikele negatiivsetele olukordadele Liiga madala riskimäära rakendamine, nagu näib olevat toimunud pankadevaheliste hoiuste korral, piirab alati likviidsust, eriti turupingete olukorras. See eeskiri tuleks uuesti üle vaadata ning tõsta lühiajaliste pankadevaheliste laenude piirmäära, seda enam, et 25 % piirmäära rakendatakse laenude tähtaega arvesse võtmata. Eriti praeguses olukorras võiksid lühiajalised pankadevahelised laenud olla turu likviidsuse reguleerimise tegur. Lisaks sellele on nad üldjuhul vähem riskantsed kui teist liiki positsioonid. Erandlikest oludest tingitud hiljutised sündmused ei õõnesta seda põhimõtet, kuid eriolukorrad nõuavad erimeetmete rakendamist, samal ajal kui tavatingimustes peavad kehtima tavaeeskirjad.

4.5.2

Artikli 113 punkti d) lõikes 4 antakse liikmesriikidele võimalus lubada erandeid artikli 111 lõike 1 kohaldamisel. Komitee järgib sama põhimõtet nagu alati sarnastel juhtudel: komitee on otsustavalt vastu kõigile meetmetele, mis võivad takistada võrdseid konkurentsitingimusi. Võimalused või kohustused valida erinevaid lähenemisviise takistavad ühtlustamist. Nagu kõik teised, on teadlik komitee sellest, et aeg-ajalt tuleb mõnede nõuete rakendamisel jätta valikuvabadus, mis on pragmaatiline järeleandmine vastuoluliste seisukohtade korral. Siiski on komitee seisukohal, et direktiivis välja toodud eeskirjad tuleks esitada selgelt kas nõudmiste või keeldudena, jättes nende valikuliseks muutmiseparlamendi ja nõukogu otsustada. Arutelud annaks sotsiaalpartneritele võimaluse selgitada välja ühe meetme poolt- või vastuargumendid, mis edendaks läbipaistvust.

4.5.3

Ülalpool nimetatud võimalused erandite lubamise kohta hõlmaks riskipositsioone, mis krediidiasutusel on emaettevõtja või rühma teiste ettevõtete suhtes, tingimusel (artikli 80 lõike 7 punkt), et vastaspool asub samas liikmesriigis. See piirang kahjustab rahvusvahelisi rühmasid, suurendamata turgude turvalisust. Ühisele konsolideeritud järelevalvele alluvate ettevõtete võetud tsentraliseeritult juhitud rühmasisesed riskipositsioonid peaksid kuuluma erandite hulka. See lahendus lükatakse kindlalt tagasi, arvestades, et riiklikud õigused likviidsuse ja konkurentsi valdkonnas keelavad ressursside ülekandmist ühelt ettevõttelt teisele seoses kriisi- ja võimaliku pankrotiolukorraga. Direktiivi eesmärk on muuhulgas hinnata ka rühma üldriski, võtmata arvesse meetmeid, mille eesmärk on toime tulla võimalike hädaolukordadega.

4.5.4

Üks mõistlik lahendus võiks olla riskipositsioonide vabastamine emaettevõtja või rühma teiste ettevõtete suhtes, mis asuvad teistes liikmesriikides, andes loa iga üksiku juhtumi korral eraldi, tingimusel, et rühm tervikuna ei anna maksu- või krediidivõime osas lähitulevikus põhjust muretsemiseks. Selle loa võib viivitamata kehtetuks tunnistada, kui järelevalveasutus leiab, et ettevõtte või rühma puhul ilmnevad raskuste märgid.

4.6

Erilist tähelepanu väärivad „riskipositsioonid, mis tulenevad kasutamata laenuvõimalustest, mis (…) liigitatakse madala riskiga bilansivälisteks kirjeteks” (art 113). Krediitkaartide maksimaalse kululimiidi kogusumma on kõrge, eelkõige teatud liiki krediidiasutuste jaoks. Krediidinappuse perioodidel võivad kasutamata jäänud marginaalid kiirelt kahaneda. Komitee on seisukohal, et võimalikku riskipositsiooni krediitkaardi kasutamata krediidivõimaluste osas tuleks tähelepanelikult ja ettevaatlikult hinnata.

5.   Väärtpaberistamine

5.1   Uues artiklis 122a sätestatakse, et väljastajatel, vahendajatel ja haldajatel tuleb kohustusi tekitava algse lepingu sõlmimisel mitte otseselt osalenud investorist krediidiasutusele anda lubadus säilitada oluline majanduslik huvi (vähemalt 5 % ulatuses).

5.2   Selle sätte põhjus on tõenäoliselt USA-s saadud väga halvad kogemused CDO-ga (collateralized-debt obligations) ning võib sellisel kujul näida põhjendatuna. Tuleb siiski märkida, et probleemid ei ole antud juhul tingitud esmajoones mitte väljastajate maksejõuetusest, vaid nende hüpoteekide halvast kvaliteedist, millel põhinesid CDO-d, ning mida üks USA ametiasutus iseloomustas kui „eluasemelaenu hooletu käsitlemise ja lõtvade seaduste tulemust”. See on üksikjuhtum, millel tagajärjed osutusid siiski globaalseks. Kuid CDO-de juhtumit ei saa üle kanda kogu või peaaegu kogu väärtpaberistamise tehnikale, mis on turu likviidsusele kaasa aitav instrument.

5.2.1   Väärtpaberistamise krediidiriski kehtestamine piirab krediidiasutuste tegutsemisvabadust. Komitee nõuab, et sellise meetme ulatust analüüsitaks põhjalikult.

6.   Järelevalvesüsteemid

6.1

Maailma finantsturge vapustanud kriis näitas selgelt vajadust vaadata üle järelevalvestruktuurid ja -meetodid, et nende abil oleks võimalik ette näha süsteemi kriisi ja võtta meetmeid hädaolukorras.

6.2

Eeskirjad teabevahetuse ja koostöö kohta vaadati läbi: artiklis 42b viidi sisse „süsteemselt oluliste filiaalide” mõiste, tunnistades mõnel juhul vastuvõtva riigi huvi eesõigust päritoluriigi põhimõtte ees. Komitee väljendab oma täielikku nõusolekut selle äärmiselt olulise lähenemisviisiga.

6.3

Kokkuvõttes nähakse uutes eeskirjades ette, et vastuvõtva riigi pädevad asutused võivad nõuda päritoluriigi pädevatelt asutustelt või vajadusel konsolideerivatelt järelevalveasutustelt, et nende territooriumile rajatud filiaali vaadeldakse „süsteemselt olulisena”, juhul kui selle turuosa ületab 2 % või kui tal on oluline osatähtsus riiklikul turul. See nõue peab sisaldama teatavat liiki mõjuhinnangut, kui on ette näha makse-, kliiring- ja arveldussüsteemide operatsioonide peatamist või võimalikku katkestamist, ning hinnangut selliste meetmete mõju kohta riiklikule turule.

6.4

Menetlus, mille kohaselt üks filiaal nimetatakse süsteemselt oluliseks, nõuab teatud aega. Seetõttu näib olevat põhjust kehtestada eeskirjad, mida rakendada hädaolukorras (artikkel 130) ning mis võimaldavad erakorraliste meetmete rakendamist. Direktiiviga loodavatel järelevalveasutuste kolleegiumidel (artikkel 131 a – vt punkt 6.5) ja olemasoleval Euroopa pangandusinspektorite komiteel peaks olema võimalik rakendada lihtsustatud menetlust koos vajalike tagatistega.

6.5

Komitee suhtub väga positiivselt järelevalveasutuste kolleegiumide (artikkel 131 a) loomisesse. Neid kolleegiume rajab konsolideeriva järelevalve eest vastutav asutus ja neisse kuuluvad asjaomaste riikide järelevalveasutused. Kolleegiumide ülesanne on peamiselt tagada järjepidev ja tõhus kontroll rahvusvaheliste rühmade üle (ja loodetavasti kiireloomuliste meetmete rakendamine hädaolukorras), teabevahetuse ja asjakohaste järelevalvemeetodite ühise määratlemise teel. Komitee tunneb heameelt selle otsuse ning esitatud järelevalve-eeskirjade üle, mis on kooskõlas varem nimetatud tõhususe suurendamise programmidega ning Financial Services Forumi eesmärkidega.

Brüssel, 24. märts 2009

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Mario SEPI


Top