28.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 241/27

1.1

28. septembril 2000. a võttis nõukogu vastu otsuse nr 2000/596, millega loodi Euroopa Pagulaste Fond ajavahemikuks 2000–2005 (EPF I). Fondi viie aasta eelarveks eraldati 36 miljonit eurot. See programm kujutas endast esimest sammu põhimõtteliselt Euroopa Parlamendi korraldusel (1) 1997. aastast alates aastaeelarve jagude alusel toimunud tegevuse ratsionaliseerimise ja korrastatuse suunas. Omal ajal tervitas EMSK ettepanekut teha selline otsus. (2)

1.2

Veidi varem kui aasta enne programmi lõpptähtaega, 31. detsembrit 2004 (EPF I kaudu rahastatud perioodi lõpp), on komisjon programmi uue etapi alustamise ettepaneku ettevalmistamiseks analüüsinud liikmesriikide ja ühenduse EPF I käigus omandatud kogemusi, organiseerinud analüüsiva konverentsi (3) ning viinud läbi mõjude hindamise. (4) Analüüsides võeti arvesse ka ühenduse teiste meetmete ja programmide avaldatud mõju ja sünergiat. (5)

1.3

Kõikide osapoolte kogemuste valguses avaldas komisjon 12. veebruaril 2004. a nõukogu otsuse ettepaneku luua Euroopa Pagulaste Fond ajavahemikuks 2005–2010, mis on käesoleva arvamuse teemaks.

2.1

Komisjon teeb ettepaneku luua fond (EPF II), mille eelarve kuueks aastaks on 687 miljonit eurot ning eesmärgiks meetmete toetamine, mida liikmesriigid rakendavad, et korraldada pagulasstaatust omavate, rahvusvahelist kaitset taotlevate (ümberasutamise programmi raames), subsidiaarset kaitset omavate, mõnd eespool mainitud kaitseliiki taotlevate või ajutist kaitset saanud (6) kolmandate riikide ja kodakondsuseta isikute (7) vastuvõtmine, integreerimine ja vabatahtlik kodumaale tagasipöördumine.

2.2

Abikõlbulikud meetmed. Liikmesriikide abikõlbulikud meetmed, mida on võimalik EPF II raames kaasfinantseerida, hõlmavad mitmeid erinevaid tegevusi, mis seonduvad vastuvõtu, integratsiooni ja vabatahtliku kodumaale tagasipöördumisega. Täpsemalt on kaasfinatseerimist võimalik saada: vastuvõtutingimuste parandamiseks; materiaalse, meditsiinilise ja psühholoogilise abi andmiseks; keelealaseks abiks, hariduse ja kutseõppe ning töökoha leidmisel abi osutamiseks; vastuvõtuprotseduuride parandamiseks; EL-i põhiõiguste hartas sisalduvate väärtuste järgimiseks; teabe levitamiseks kohaliku elanikkonna kohta ning kasusaajate osalemise suurendamiseks tsiviil- ja kultuurielus; ise hakkama saamise propageerimiseks kasusaajate hulgas; kohalike omavalitsuste, valitsusväliste organisatsioonide ja üldsuse osalemist propageerivateks meetmeteks; kodumaale tagasipöördumise võimaluste kohta teabe jagamiseks ja nõustamiseks ning päritoluriiki uuesti integreerumise toetamiseks.

2.2.1

Ühtlasi võib kaasfinantseerida erakorralisi meetmeid ajutise kaitse pakkumiseks (kuni 80 % maksumusest), sealhulgas vastuvõtuks, majutamiseks, elatusrahaks, meditsiiniliseks ja psühholoogiliseks abiks, kulutusteks personalile ja juhtkonnale ning logistikale ja transpordile.

2.2.2

10 % EPF II eelarvest pannakse kõrvale ühenduse meetmeteks, mida juhib otseselt komisjon ning mille eesmärgiks on finantseerida ühenduse koostööd, kogemuste vahetamist, innovatiivseid pilootprojekte, teadusuuringuid ja uute tehnoloogiate kohaldamist pagulaste suhtes ja neile suunatud meetmete juhtimiseks.

2.3

EPF II rakendamine. Liikmesriigid ja komisjon vastutavad ühiselt EPF II rakendamise eest.

2.3.1

Komisjon kehtestab mitmeaastaste programmide juhised, tagab, et haldus- ja kontrollsüsteemid liikmesriikides oleksid olemas ja toimiksid tõrgeteta, ning viib ellu ühenduse meetmeid. Komisjoni abistab komitee, mis tegutseb vastavalt otsuses 1999/468/EÜ kehtestatud tingimustele.

2.3.2

Liikmesriigid vastutavad siseriiklike meetmete rakendamise eest, nimetades juriidilisest isikust juhtimisvolitustega “vastutava asutuse”; liikmesriigid vastutavad eelkõige meetmete finantskontrolli eest ning teevad komisjoniga koostööd statistika kogumisel.

2.3.3

Liikmesriigid ja komisjon teevad koostööd, et tagada tulemuste laialdane levitamine, tegevuse läbipaistvus ning meetmete ühtsus ning teiste asjaomaseid finantseerimisvahendite ja algatuste täiendamine.

2.4

Programmid. Kavandatud on kaks mitmeaastast programmifaasi (2005–2007 ja 2008–2010). Liikmesriigid esitavad komisjonile kolmeaastase programmi eelnõu, mille komisjon kinnitab kolme kuu jooksul pärast juhistega vastavuse kontrollimist komiteemenetluse teel. Mitmeaastased programmid viiakse ellu aastaste tööprogrammide kaudu.

2.5

Vahendite jaotamine. Iga liikmesriik saab aastas kindla summa, 300 000 eurot; uued liikmesriigid saavad kolmel esimesel aastal 500 000 eurot.

2.5.1

Ülejäänud olemasolevatest aasta jooksul kasutamiseks ettenähtud vahenditest jaotatakse liikmesriikide vahel ära järgmiselt: 35 % jaotatakse vastavalt nende isikute arvule, kellele on kolme viimase aasta jooksul antud pagulase staatus, pakutud rahvusvahelist kaitset ümberasustamisskeemide raames või subsidiaarset kaitset; 65 % jaotatakse vastavalt nende isikute arvule, kes on kolme viimase aasta jooksul taotlenud varjupaika või saanud ajutist kaitset. Osa aastaeraldisest võib anda tehnilise ja haldusabi andmiseks. Fondi rahaline toetus väljastatakse tagastamatu abirahana, kuid kui raha kasutamisel tuvastatakse rikkumisi, siis nõutakse abiraha tagasimaksmist koos intressidega iga tingimuste mittetäitmise eest EKP kohaldatud määraga pluss 3,5 %. Selleks, et saada osa esimesele programmile järgnevast kaasfinantseerimisest, peavad liikmesriigid esitama aruande ja kuludeklaratsioonid, mille on kinnitanud vastutavast asutusest sõltumatu talitus.

2.5.2

Ühenduse toetus liikmesriigi meetmetele ei tohi ületada 50 % meetmete kogumaksumusest; see võib tõusta kuni 60 %-ni innovatiivsete ja transnatsionaalsete meetmete puhul ning kuni 75 %-ni Ühtekuuluvusfondist abi saavate liikmesriikide puhul.

2.6

Hindamine. Komisjon esitab esialgse vahearuande 30. aprilliks 2007. a ja teise vahearuande 31. detsembriks 2009. Lõpuks koostatakse järelhindamise aruanne, mis peab valmima 31. detsembriks 2012.

3.1

EMSK üldine hinnang komisjoni ettepanku suhtes on ülimalt positiivne, mõistes, et potentsiaalselt on tegemist märkimisväärse sammuga nii lepingu IV jaotise varjupaigaõigust käsitleva osa kui ka Tampere ja teiste Euroopa Ülemkogude otsuste, millega kehtestati juhised ja rakendusmeetodid viisa-, varjupaiga- ja immigratsioonipoliitika, praktilise teostamise suunas. Suutmatus ellu viia nõukogu poolt vastuvõetud otsuseid ja saavutatud kokkuleppeid valdkondades, mis nõrgendavad esialgset ettepanekut ning võimaldavad suuri seadusandlikke lahknevusi liikmesriikide õiguses, muudavad fondi tõenäoliselt vähem tõhusaks, kui see olla võiks. EMSK on pettunud, nähes, et hiljuti nõukogu poolt vastu võetud pagulasstaatust käsitlev direktiiv (8) ei sisalda kaugeltki kõike, mida komisjoni oma ettepanekuga (9) taotles ja EMSK oma arvamuses nõudis. (10)

3.1.1

Programmi tähtsus on ilmselge juba seetõttu, et igal aastal saabub umbes 400 000 uut varjupaigataotlejat, (11) kes kannavad endaga kaasas inimlike kannatuste koormat, millele tuleb vastata solidaarsuse, materiaalse, moraalse ja psühholoogilise toetusega, inimväärsete vastuvõtutingimustega, korraliku teeninduse, läbipaistvate ja tõhusate menetlusviisidega, võimalusega integreeruda aktiivselt kohalikku kogukonda sotsiaalse orientatsiooniga töö või tegevuse kaudu, ning kui väljendatakse vaba tahet kodumaale naasta, siis riskivaba tagasipöördumise tagamisega.

3.2

Eelarve (687 miljonit eurot kuueks aastaks võrreldes eelmise programmi 36 miljoni euroga viieks aastaks) näib piisav, kuid EMSK tahaks juhtida tähelepanu asjaolule, et EPF I vahendid olid pagulaste tegelikke vajadusi arvestades ülimalt piiratud. Komitee tervitab asjaolu, et ettepanekus 2007–2013 finantsperspektiivide kohta on eelistus antud peatükile, mis käsitleb turvalisust, justiitsküsimusi, migratsiooni ja varjupaigaküsimusi, ning et sellele valdkonnale on ette nähtud üha rohkem vahendeid. EPF II eelarve järgib seda lähenemist.

3.2.1

Esiteks väljenduvad EPF II-s nii vajalikud ühised jõupingutused olulise poliitika elluviimiseks ning teiseks näitab see, et ühenduse institutsioonid on teadlikud, et lepingu IV jaotisega seonduvaid probleeme ei ole võimalik lahendada ilma olulise edasiminekuta vastutuse jagamise suunas kõikide asjaosaliste vahel: strateegiliselt hästi kavandatud, tõhusalt ellu viidud ning kodanikuühiskonna ja kohalike omavalitsuste toetuse leidnud meetmete abil on võimalik ühendada õigused, finantseerimisvahendid ja mehhanismid, mille eesmärgiks on ühtse varjupaigapoliitika rakendamine. EMSK juhib tähelepanu sellele, et EPF II eesmärgiks peab olema siseriiklike meetmete täiendamine ja tugevdamine, mitte juba saavutatu asendamine. Eriti oluline on mitte vähendada sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna kaasatust: vastupidi, seda tuleks suurendada ja tõhustada.

3.2.2

Eelarvevahenditest sihtotstarbeliste eraldistena ühenduse meetmeteks ettenähtud kulutuste osakaal tõuseb 5 %-lt EPF I jaoks 10 %-le EPF II tarbeks. EMSK tahaks tähelepanu juhtida asjaolule, et tema arvamuse kohaselt oleks juba EPF I puhul tulnud ühenduse meetmeteks kõrvale panna 10 %. Komitee rõhutab vajadust jääda selle protsendi juurde, kui rakendatavate meetmete kaudu soovitakse saavutada kahte hädavajalikku eesmärki: riikidevaheliste ja innovatiivsete algatuste (sealhulgas organiseeritud kodanikuühiskonnast tulnud algatused) arendamise toetamist ja finantsabi andmist, millega toetatakse teadusuuringuid, analüüse ja kogemuste vahetamist kõikide liikmesriikide vahel.

3.3

Vahendite jaotus erinevate meetmete vahel (vastuvõtt, integratsioon ja vabatahtlik tagasipöördumine) on samuti tasakaalus ning peegeldab nii antud hetke olukorda liikmesriikides kui ka prognoositavat varjupaigataotlejate ja teiste isikute, kellel on õigus erinevatele kaitse vormidele, sissevoolu tulevikus. Kaasfinantseerimine on jaotatud osadeks vastavalt viiele sihtgrupile ning kajastab antud hetke olukorda liikmesriikides, samal ajal kui mitmeaastased programmid, mis on jagatud aastasteks haldusperioodideks, võimaldavad ootamatute arengute korral muudatusi teha. Ühtlasi näeb komiteemenetlus ette rakendusprotsessi kollektiivset jälgimist ning soodustab heade tavade ja innovatiivsete meetmete propageerimist. EMSK on arvamusel, et märkimisväärne osa vahenditest tuleb suunata vastuvõtmisele ja integratsioonitööle, ning loodab, et liikmesriigid ei pane mitmeaastaste programmide raames liigset rõhku jõupingutustele isikute kodumaale tagasi saatmiseks.

3.3.1

EMSK tervitab soojalt asjaolu, et integratsioonimeetmete hulka on arvatud ka abi töökoha leidmisel, sest suutlikkus ennast ise üleval pidada – või vähemalt märkimisväärselt selles suunas edasi liikuda – annab enesekindluse ja tunde, et ollakse ühiskonna liige. Ühtlasi aitab see ära hoida pikki töötuseperioode ja kasinaid sissetulekuid, mis tõukavad noori inimesi marginaalsee ja võimalik et ebaseadusliku tegevuse juurde. EMSK tahaks siiski rõhutada vajadust pakkuda töötingimusi, mis võimaldavad EPF II vahenditest kasusaajatel aktiivselt osaleda neid puudutavas menetluses ja tegevuses. EMSK väljendab oma pettumust selles, et nõukogu hiljutine otsus pagulase staatuse kohta jätab liikmesriikide otsustada, kes pagulane tohib või ei tohi töötada, ning tuletab meelde, et oma arvamustes (12) on komitee alati rõhutanud töötamisele kaasaaitamise olulisust: EMSK leiab, et töötamine on õigus, mille suhtes ei tohiks lubada mingit diskrimineerimist.

3.3.2

Ühtlasi soovitab EMSK eelisarendada kultuurilise ja psühholoogilise teadlikkuse tõstmise koolitust haldus- ja politseiametnikele, kes puutuvad kokku pagulaste, varjupaigataotlejate ja isikutega, kes on saanud mõnd muud liiki kaitset. Seda on tarvis ka selleks, et lükata ümber liigagi tihti pressi ja meedia kaudu pagulastele omistatud negatiivset mainet ja stereotüüpe. Pagulaste ja vastuvõtva riigi kodanike vahelise dialoogi ja vastastikuse mõistmise edendamise nimel tehtud algatused aitavad samuti oluliselt kaasa integratsioonile ja ühiskondlikule konsensusele, mis on ülivajalik, kui soovitakse, et EPF II praktikas tõhusalt toimiks.

3.4

EMSK nõustub üldise strateegilise lähenemisega programmi rakendamisele läbi juhiste, mitmeaastaste programmide, mida juhitakse aasta kaupa, komisjoni kahe vahearuande ja järelaruande: see lähenemisviis peegeldab mõtlemist liikmesriikide ja komisjoni algatatud teiste rakendusmehhanismide taga, demonstreerides sellise meetodi tõhusust, mis aitab kaasa vastutuse õiglasele jaotamisele ühenduse ja liikmesriikide vahel, kohaldades subsidiaarsuse põhimõtet, mida mõistetakse kui jagatud vastutust. EPF II peab olema midagi enamat kui lihtsalt liikmesriikidele ressursside väljajagamise vahend, vaid nagu punktis 3.1 osundatud, peaks selle eesmärgiks olema astuda samm edasi ühise varjupaigapoliitika suunas. Võttes arvesse, et sugugi mitte kõik ettepandud seadusandlikud vahendid sellise poliitika loomiseks pole vastu võetud, võib EPF II rakendamine aidata liikmesriikidel vastu võtta väljapaistvaid otsuseid, mis on teadlikumad ja selgemad.

3.4.1

Vastutava asutuse määramine igas liikmesriigis aitab oluliselt kaasa siseriiklike programmide ühtsuse ja ühtekuuluvuse suurendamisele, tagades, et need viiakse ellu läbipaistavalt ja õigesti, ning soodustades vajalike sidemete loomist üldsuse ja kodanikuühiskonnaga. EMSK rõhutab, et ettepanekus on omistatud erilist tähtsust konsultatsioonide, osaluse ja asjaomaste osaliste ühisele vastutusele juba alguses, kui mitmeaastaseid programme alles koostatakse. See rõhk kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike asutuste kaasamisele on elulise tähtsusega, kui arvestada selles valdkonnas saadud kogemusi, pidada vajalikuks ühiskondlikku dialoogi ning üritada saavutada konsensust ja tõhusat juhtimist. Seda tõsiasja on EMSK oma arvamustes korduvalt rõhutanud ning tal on hea meel näha seda ka komisjoni tekstis.

3.4.1.1

Komitee peab eriti oluliseks valitsusvälitele organisatsioonidele lihtsa juurdepääsu tagamist vastuvõtu- ja transiidikeskustele, nii et nad saaksid kohe riiki saabumisel abi osutada. Nende tegevust saab toetada selle lülitamisega ühenduse spetsiaalsesse meetmesse.

3.4.2

Aastate jooksul kõikides liikmesriikides saadud kogemused viitavad selgelt ühest küljest riiklike ja kohalike asutuste ning teisest küljest kodanikuühiskonna organisatsioonide vahelise partnerluse tõhususele. EMSK loodab, et see koostööalane rikkus ei lähe kaduma, kui rakendub EPF II, vaid saab pigem uued ja paremini kavandatud vahendid.

3.5

EPF II puhul arvestatakse olukorra erisustega igas liikmesriigis ning toetatakse peamise kriteeriumina vahendite jaotamist vastavalt sihtgruppi kuuluvate inimeste arvule liikmesriikides. EMSK juhib tähelepanu asjaolule, et neile erinevustele tuleb osutada tõsist tähelepanu – eriti liikmesriikide sellealase poliitika erinevatele arengustaadiumitele – kui tehakse ettepanekuid juhiste koostamiseks mitmeaastastele programmidele.

3.5.1

Asjaolul, et uutele liikmesriikidele programmi esimeseks kolmeks aastaks määratud aastased toetussummad on suuremad kui olemasolevale 15 EL-i liikmesriigile varutud summad, on vähemalt sümboolne tähendus. On tõsi, et need riigid ei oma veel erilisi kogemusi selles valdkonnas ning et mõned neist paiknevad EL-i tulevasel välispiiril. Seetõttu on ülioluline, et need riigid sobituksid 15 praeguse liikmesriigi üldiste varjupaigapoliitika-alaste suundumustega ja oleksid võimelised kasutama asjaomaseid ühenduse vahendeid. Eriti oluline on EL 15 kogemuse kättesaadavaks tegemine uuetele liikmesriikidele ning neile spetsiaalse toetuse andmine eelkõige nende haldussuutlikkuse ja juhtimisvõimekuse, mida on tarvis varjupaigaprobleemidega tegelemiseks, arendamiseks loodud ühenduse meetmete abil.

3.6

EMSK juhib erilist tähelepanu vajadusele muuta EPF II finantsprotseduurid võimalikult ratsionaalseks ja tõhusaks ning vältida reeglite rikkumist, mis tuleneb keerulistest ja ebaselgetest menetlustest; pagulaste ja erinevat liiki kaitset saavate isikutega tegelevaid kodanikuühiskonna organisatsioone ei tohi heidutada menetlusega, mida on praktikas liiga keeruline ja/või raske ellu viia. See kehtib nii liikmesriikide kui ka ühenduse meetmete kohta. Kui tahes korralikult rangeid läbipaistvuse nõudeid täitva valitsusvälise organisatsiooni (VVO) tegevusmeetodid ja paindlikkuse nõuded erinevad oluliselt nõuetest, mida esitatakse ehitusettevõttele, kes on võitnud vastuvõtukeskuse ehitustööde pakkumise. EMSK-le teeb muret see, et vastutavate asutuste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel sõlmitud lepingutes ei ole piisavalt selgitatud lepingutega kaasnevaid kohustusi ja vastutust, sundides neid organisatsioone keskenduma pigem halduslikele nüanssidele ja kulutuste tõendamisele, kui meetmete tõhususele, mis tagaks sihtgrupi õiguste kaitse ja vajaduste rahuldamise.

3.6.1

Ühtlasi leiab EMSK, et ebaõige kasutamise tagajärjel tagasinõutavate summade mittetähtaegse tagastamise eest nõutav intress peaks olema pigem sümboolne, et ei tekiks ohtu, et liikmesriik hakkab oma huvide kaitseks kohaldama üleliia kitsendavaid pakkumismenetlusi, mis mõjuks halvasti VVO-de tegevuse tõhususele ja piiraks nende kaasatust. EMSK juhib tähelepanu asjaolule, et mitte üheski liikmesriigis ei vii riigiasutused varjupaigapoliitikat ellu üksinda, ning et mõnes liikmesriigis oleksid pagulased ja teised kaitset saavad isikud lootusetus olukorras, kui ei oleks VVO-de tegevust ja abi. Seetõttu kutsub EMSK üles EPF II rakendussätetes neid probleeme kajastama.

3.7

EMSK palub komisjoni, et viimane nõuaks liikmesriikidelt teabe kogumiseks ühtsete kriteeriumite määratlemist. EPF II kvantitatiivne aspekt on sama tähtis kui kvalitatiivnegi, sest EPF II raames eraldatavad kaasfinantseerimise vahendid määratakse kindlaks vastavalt pagulase staatuses olevate, mõnda teist liiki kaitset saanud ja varjupaika taotlevate isikute arvule.

3.8

Liikmesriigid peaksid konsulteerima VVO-de ja sotsiaalpartneritega enne, kui alustavad artikli 26 lõike 2 kohaseid hindamisi.

4.1

EMSK leiab, et ettepanek Euroopa Pagulaste Fondi (EPF) kohta ajavahemikuks 2005–2010 on põhjendatud, fond on varustatud märkimisväärsete vahenditega ning korraldatud sellisel viisil, mis soodustab liikmesriikide ja ühenduse ühisvastutuse rakendamist. Ühtlasi rõhutab komitee, et edaspidigi tuleb vastuvõttu ja integratsiooni käsitleda mõistliku varjupaigapoliitika nurgakivina.

4.2

EMSK kiidab heaks asjaolu, et vastavalt ettepanekule peab liikmesriikidel ja nende poolt määratud vastutavatel asutustel olema ülesandeks kaasata kõiki asjaomaseid osalisi, eriti kodanikuühiskonna organisatsioone ning kohalikke ja regionaalseid asutusi veelgi tõhusamasse partnerlusse. Siiski rõhutab komitee, et EPF II rakendussätted peavad tagama tõhusad meetmed ja sirgjoonelise, läbipaistva menetluse neile osalistele, kes ei ole liikmesriigid.

4.3

EMSK rõhutab vajadust määratleda ühised kriteeriumid teabe kogumiseks pagulaste kohta, osaliselt selleks, et tagada õiglane tasakaal erinevates riikides rakendatud meetmetes ja nende võrreldavus, ning soovitab tungivalt, et ühenduse meetmed oleksid ennekõike suunatud uute liikmesriikide haldussuutlikkuse ja juhtimisvõimete arendamisele ja säilitamisele.

4.4

EMSK loodab, et otsus ettepaneku kohta, mis seondub EPF II-ga, võetakse viivitamata vastu, ning et seda toetatakse asjakohaste ja läbipaistvate rakendussätetega.