(1)

Määrusega (EL) 2020/852 on kehtestatud üldine raamistik, mille alusel määratakse kindlaks, kas majandustegevust võib pidada keskkonnasäästlikuks, et teha kindlaks investeeringu keskkonnasäästlikkuse määr. Kõnealust määrust kohaldatakse liidu või liikmesriikide kehtestatud meetmete suhtes, millega nähakse ette turuosalistele või emitentidele esitatavad nõuded seoses selliste finantstoodete või äriühingute võlakirjadega, mida pakutakse keskkonnasäästlikena, finantsturu osaliste suhtes, kes pakuvad finantstooteid, ning ettevõtjate suhtes, kellel on kohustus avaldada muud kui finantsteavet kajastav aruanne või muud kui finantsteavet kajastav konsolideeritud aruanne vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (2) artiklile 19a või 29a. Ettevõtjad või avaliku sektori asutused, keda määrus (EL) 2020/852 ei hõlma, võivad kõnealust määrust samuti vabatahtlikult kohaldada.

(2)

Määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 3 ja artikli 11 lõike 3 kohaselt peab komisjon võtma vastu delegeeritud õigusaktid, et kehtestada tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel majandustegevust võib pidada kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele oluliselt kaasa aitavaks, ning kehtestama iga kõnealuse määruse artiklis 9 sätestatud asjaomase keskkonnaeesmärgi puhul tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, ega see majandustegevus ei kahjusta oluliselt ühte või mitut neist keskkonnaeesmärkidest.

(3)

Vastavalt määruse (EL) 2020/852 artikli 19 lõike 1 punktile h tuleb tehniliste sõelumiskriteeriumide kehtestamisel võtta arvesse asjaomase majandustegevuse ja sektori laadi ja ulatust ning seda, kas majandustegevuse näol on tegemist määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 osutatud üleminekutegevusega või kõnealuse määruse artiklis 16 osutatud toetava tegevusega. Selleks et tehnilised sõelumiskriteeriumid vastaksid tegelikult ja tasakaalustatult määruse (EL) 2020/852 artikli 19 nõuetele, tuleks need kehtestada kvantitatiivse piirmäära või miinimumnõudena, olukorra suhtelise paranemisena, kvalitatiivsete näitajate nõuete kogumina, protsessi- või tegevuspõhiste nõuetena või majandustegevuse laadi täpse kirjeldusena, kui see tegevus võib tänu oma olemusele anda olulise panuse kliimamuutuste leevendamisse või nendega kohanemisse.

(4)

Tehniliste sõelumiskriteeriumidega, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevus aitab oluliselt kaasa kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele, tuleks tagada, et majandustegevus mõjutab kliimaeesmärki positiivselt või vähendab negatiivset mõju kliimaeesmärgile. Nende tehniliste sõelumiskriteeriumide puhul tuleks seega kehtestada piirmäärad või tulemused, mille majandustegevus peaks saavutama, et seda saaks pidada mõne kliimaeesmärgi saavutamisele oluliselt kaasa aitavaks. Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste sõelumiskriteeriumidega tuleks tagada, et majandustegevus ei avalda märkimisväärset negatiivset keskkonnamõju. Seega tuleks nende tehniliste sõelumiskriteeriumide puhul näha ette miinimumnõuded, millele majandustegevus peaks vastama, et seda saaks pidada keskkonnasäästlikuks.

(5)

Tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevus aitab oluliselt kaasa kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele ega kahjusta oluliselt ühtegi keskkonnaeesmärki, peaksid vajaduse korral tuginema kehtivatele liidu õigusaktidele, parimatele tavadele, standarditele ja metoodikale, samuti rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori asutuste välja töötatud üldkasutatavatele standarditele, tavadele ja metoodikale. Kui konkreetse poliitikavaldkonna jaoks ei ole objektiivselt mõistlikke alternatiive, võivad tehnilised sõelumiskriteeriumid tugineda ka rahvusvaheliselt tunnustatud eraõiguslike üksuste välja töötatud üldkasutatavatele standarditele.

(6)

Võrdsete võimaluste tagamiseks tuleks samade majandustegevuse kategooriate suhtes iga kliimaeesmärgi puhul kohaldada samu tehnilisi sõelumiskriteeriume. Seetõttu on vaja, et võimaluse korral järgitaks tehniliste sõelumiskriteeriumide puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1893/2006 (3) kehtestatud Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistilist klassifikaatorit (NACE Revision 2). Et ettevõtjatel ja finantsturu osalistel oleks majandustegevust, mille jaoks tuleks kehtestada tehnilised sõelumiskriteeriumid, lihtsam kindlaks teha, peaks majandustegevuse konkreetne kirjeldus sisaldama ka viiteid NACE koodidele, mida võib selle tegevusega seostada. Neid viiteid tuleks käsitada soovituslikena ning need ei tohiks olla ülimuslikud tegevuse kirjelduses esitatud konkreetse määratluse suhtes.

(7)

Tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada kliimamuutuste leevendamisele oluliselt kaasa aitavaks, peaksid kajastama vajadust vältida kasvuhoonegaaside heite teket, vähendada sellist heidet või suurendada kasvuhoonegaaside sidumist ja süsinikdioksiidi pikaajalist säilitamist. Seepärast on asjakohane keskenduda kõigepealt nendele majandustegevustele ja sektoritele, millel on nende eesmärkide saavutamiseks suurim potentsiaal. Nende majandustegevuste ja sektorite valimisel tuleks lähtuda nende osast kasvuhoonegaaside koguheites ning tõenditest nende potentsiaali kohta aidata kaasa kasvuhoonegaaside heite vältimisele, sellise heite vähendamisele või kasvuhoonegaaside sidumisele või toetada sellist vältimist, vähendamist, sidumist või pikaajalist säilitamist muu tegevuse raames.

(8)

Olelusringi jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamise metoodika peaks olema usaldusväärne ja laialt kohaldatav ning seega edendama kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutuste võrreldavust sektorite sees ja nende vahel. Seepärast on asjakohane nõuda sama arvutusmeetodit kõigi tegevuste puhul, kus selline arvutus on nõutav, võimaldades samal ajal piisavat paindlikkust üksustele, kes kohaldavad määrust (EL) 2020/852. Seega on olelusringi jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamiseks kasulik komisjoni soovitus 2013/179/EL ning alternatiivina on võimalik kasutada standardeid ISO 14067 või ISO 14064-1. Kui alternatiivsed üldkasutatavad vahendid või standardid on eriti sobivad, et anda täpset ja võrreldavat teavet konkreetse sektori olelusringi jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamise kohta (nagu hüdroenergiasektori vahend G-res ning info- ja kommunikatsioonisektori ETSI standard ES 203 199), tuleks sellised vahendid või standardid lisada asjaomase sektori jaoks täiendavate alternatiividena.

(9)

Hüdroenergiasektoris toimuva tegevuse olelusringi jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamise metoodika peaks kajastama kõnealuse sektori eripära, sealhulgas uusi modelleerimismeetodeid, teaduslikke teadmisi ja kogu maailma reservuaaride empiirilisi mõõtmisi. Et võimaldada täpset aruandlust hüdroenergiasektori kasvuhoonegaaside heitkogustele avalduva netomõju kohta, tuleks lubada kasutada vahendit G-res, mis on avalikult tasuta kättesaadav ja mille on välja töötanud Rahvusvaheline Hüdroenergia Liit koostöös UNESCO ülemaailmsete keskkonnamuutuste osakonnaga.

(10)

Info- ja kommunikatsioonisektoris toimuva tegevuse olelusringi jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamise metoodika peaks kajastama kõnealuse sektori eripära, eelkõige Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituudi (ETSI) poolt info- ja kommunikatsioonisektoris olelusringi hindamiste läbiviimiseks tehtud tööd ja antud suuniseid. Seepärast tuleks lubada kasutada kõnealuse sektori kasvuhoonegaaside heitkoguste täpse arvutamise metoodikana ETSI standardit ES 203 199.

(11)

Teatavate tegevuste tehnilised sõelumiskriteeriumid põhinevad tehniliselt märkimisväärselt keerukatel elementidel ning nende kriteeriumide täitmise hindamine võib nõuda eksperditeadmisi ega pruugi olla investoritele jõukohane. Hindamise hõlbustamiseks peaks selliste tegevuste vastavust tehnilistele sõelumiskriteeriumidele kontrollima sõltumatu kolmas isik.

(12)

Määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 1 punktis i osutatud majandustegevuse võimaldamine ei aita iseenesest oluliselt kaasa kliimamuutuste leevendamisele. Aga selline tegevus mängib olulist rolli majanduse CO2-heite vähendamisel, võimaldades otseselt muid vähese CO2-heitega ja parema keskkonnatoimega tegevusi ellu viia. Seepärast tuleks kehtestada tehnilised sõelumiskriteeriumid majandustegevusele, millel on oluline roll sihttegevuse muutmisel vähese CO2-heitega tegevuseks või sellega seotud kasvuhoonegaaside heite vähendamisel. Need tehnilised sõelumiskriteeriumid peaksid tagama, et neile vastav tegevus vastab määruse (EL) 2020/852 artiklis 16 sätestatud tingimustele, eelkõige tingimusele, et tegevus ei põhjusta sõltuvust varadest ja sellel on oluline positiivne keskkonnamõju.

(13)

Määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 osutatud üleminekutegevusele ei ole veel tehnoloogiliselt ja majanduslikult teostatavat vähese CO2-heitega alternatiivi, kuid selline tegevus toetab üleminekut kliimaneutraalsele majandusele. See võib mängida olulist rolli kliimamuutuste leevendamisel, vähendades oluliselt selle praegust suurt CO2 jalajälge, muu hulgas aidates järk-järgult kaotada sõltuvust fossiilkütustest. Seepärast tuleks kehtestada tehnilised sõelumiskriteeriumid sellise majandustegevuse jaoks, kus nullilähedase CO2-heitega lahendused ei ole veel teostatavad või kus nullilähedase CO2-heitega lahendused on olemas, kuid nende ulatuslik kasutuselevõtt ei ole veel võimalik, ja kus on kõige suurem potentsiaal kasvuhoonegaaside oluliseks vähendamiseks. Need tehnilised sõelumiskriteeriumid peaksid tagama, et neile vastav tegevus vastab määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 sätestatud tingimustele, eelkõige tingimustele, et tegevuse kasvuhoonegaaside heitkoguste tase vastab sektori või tööstuse parimatele tulemustele ning et tegevus ei takista vähese CO2-heitega alternatiivide väljatöötamist ja kasutuselevõttu ega too kaasa sõltuvust CO2-mahukatest varadest.

(14)

Pidades silmas käimasolevaid läbirääkimisi ühise põllumajanduspoliitika üle ning selleks, et saavutada roheleppe keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks eri vahendite suurem sidusus, tuleks põllumajanduse tehniliste sõelumiskriteeriumide kehtestamine edasi lükata.

(15)

Metsad on kliimamuutuste tõttu üha suurema surve all; kliimamuutuste tõttu kasvab ka surve, mida avaldavad sellised olulised tegurid nagu kahjurid, haigused, äärmuslikud ilmastikunähtused ja metsatulekahjud. Muud survetegurid tulenevad maapiirkondade hülgamisest, puudulikust majandamisest ja killustatusest maakasutuse muutumise tõttu, majandamise intensiivsuse suurenemisest kasvava nõudluse tõttu puidu, metsasaaduste ja energia järele, taristu arendamisest, linnastumisest ja maa hõivamisest. Samal ajal on metsadel oluline roll liidu eesmärkide saavutamisel, milleks on elurikkuse kadumise tagasipööramine, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud ambitsioonide suurendamine, üleujutustest, põudadest või metsa- ja maastikupõlengutest tuleneva katastroofiohu vähendamine ja ohjamine ning ringbiomajanduse edendamine. Kliimaneutraalsuse ja tervisliku keskkonna saavutamiseks on vaja parandada metsaalade kui maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsamajanduse (LULUCF) sektori suurima süsiniku siduja kvaliteeti ja kvantiteeti. Metsaga seotud tegevus võib aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele, suurendades süsinikdioksiidi netosidumist, säilitades süsinikuvaru ning pakkudes materjale ja taastuvenergiat, kuid toob ka kaasnevat kasu kliimamuutustega kohanemise, elurikkuse, ringmajanduse, vee- ja mereressursside säästva kasutamise ja kaitse ning saastuse vältimise ja kontrolli seisukohast. Seetõttu tuleks kehtestada tehnilised sõelumiskriteeriumid metsastamise, halvenenud seisundiga metsade taastamise, metsa majandamise ja metsakaitsetegevuste jaoks. Need tehnilised sõelumiskriteeriumid peaksid olema täielikult kooskõlas liidu kliimamuutustega kohanemise, elurikkuse ja ringmajanduse eesmärkidega.

(16)

Et mõõta kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise ja süsinikuvaru arengut metsa ökosüsteemides, peaksid metsaomanikud viima läbi kliimaalase kasu analüüsi. Proportsionaalsuse huvides ja eelkõige väikeste metsaomanike halduskoormuse minimeerimiseks ei tohiks alla 13 hektari suuruste metsakinnistute puhul kliimaalase kasu analüüsi nõuda. Halduskulude edasiseks vähendamiseks peaks väiksematel metsaomanikel olema lubatud teha oma arvutuste kinnitamiseks koos teiste metsaomanikega grupihindamine, mis viiakse läbi iga 10 aasta järel. Et hinnata kulude suurust ning minimeerida väikeste metsandusettevõtjate kulusid ja koormust, on võimalik kasutada sobivaid tasuta vahendeid, näiteks ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) pakutavad vahendid, mis põhinevad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) (4) andmetel. Vahendeid saab kohandada erinevatele analüüsitasanditele, nagu konkreetsed väärtused ja üksikasjalikud arvutused suurte metsaomanike puhul, vaikeväärtused ja lihtsustatud arvutused väiksemate omanike puhul.

(17)

Komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatise „Euroopa roheline kokkulepe“ (5), 20. mai 2020. aasta teatise „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030“ (6) ja 17. septembri 2020. aasta teatise „Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamine: investeerimine kliimaneutraalsesse tulevikku meie inimeste hüvanguks“ (7) järelmeetmena ning kooskõlas liidu laiemate elurikkuse ja kliimaneutraalsuse alaste eesmärkidega, komisjoni 24. veebruari 2021. aasta teatisega „Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine – ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia“ (8) ja 2021. aastaks kavandatud uue metsastrateegiaga tuleks metsaga seotud tegevuste tehnilised sõelumiskriteeriumid määruse 2020/852 artikli 15 lõikes 2 osutatud delegeeritud akti vastuvõtmise ajal läbi vaadata ning neid vajaduse korral muuta ja täiendada. Need tehnilised sõelumiskriteeriumid tuleks läbi vaadata, et võtta paremini arvesse väljatöötatavaid elurikkusesõbralikke tavasid, nagu looduslähedane metsamajandus.

(18)

Märgalade taastamine võib oluliselt kaasa aidata kliimamuutuste leevendamisele, arvestades selle tähtsust kasvuhoonegaaside heite vähendamisel ja süsiniku sidujate tugevdamisel. Märgalade taastamine võib tuua kasu ka kliimamuutustega kohanemise seisukohast, sealhulgas kliimamuutuste mõju pehmendamise kaudu, samuti aidata peatada elurikkuse kadumist ning säilitada vee kvantiteeti ja kvaliteeti. Selleks et tagada sidusus Euroopa rohelise kokkuleppega, teatisega „Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamine“ ja ELi elurikkuse strateegiaga aastani 2030, peaksid tehnilised sõelumiskriteeriumid hõlmama ka märgalade taastamist.

(19)

Tootmistegevus tekitab liidus ligikaudu 21 % otsestest kasvuhoonegaaside heitkogustest (9). See on liidus suuruselt kolmas sellise heite allikas ja võib seega mängida kliimamuutuste leevendamisel olulist rolli. Samal ajal võib tootmistegevus olla võtmetähtsusega sektor kasvuhoonegaaside heite vältimise ja vähendamise võimaldamisel teistes majandussektorites, valmistades tooteid ja tehnoloogiaid, mida need teised sektorid vajavad selleks, et saada või jääda vähese CO2-heitega sektoriteks. Seetõttu tuleks kindlaks määrata tootmistegevusega seotud tehnilised sõelumiskriteeriumid nii kõige suurema kasvuhoonegaaside heitega seostatud tootmistegevuse kui ka vähese CO2-heitega toodete ja tehnoloogiate tootmise jaoks.

(20)

Tootmistegevust, mille jaoks puuduvad tehnoloogiliselt ja majanduslikult teostatavad vähese CO2-heitega alternatiivid, kuid mis toetab üleminekut kliimaneutraalsele majandusele, tuleks käsitada üleminekutegevusena, nagu on osutatud määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2. Kasvuhoonegaaside heite vähendamise soodustamiseks tuleks sellise tegevuse tehniliste sõelumiskriteeriumide piirmäärad kehtestada tasemel, mille suudavad saavutada vaid iga sektori parimate näitajatega tootjad, võttes enamikul juhtudel aluseks kasvuhoonegaaside heitkogused toodanguühiku kohta.

(21)

Tagamaks, et määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 osutatud tootmise üleminekutegevus püsib CO2-heite vähendamise teel, ning kooskõlas nimetatud määruse artikli 19 lõikega 5 tuleks kõnealuse majandustegevuse tehnilised sõelumiskriteeriumid läbi vaadata vähemalt iga kolme aasta järel. Läbivaatamine peaks hõlmama analüüsi selle kohta, kas tehnilised sõelumiskriteeriumid põhinevad kõige asjakohasematel standarditel ja kas selle tegevuse olelusringi jooksul tekkivaid heitkoguseid on piisavalt arvesse võetud. Läbivaatamise käigus tuleks hinnata ka kogutud süsinikdioksiidi võimalikku kasutamist tehnoloogia arengut silmas pidades. Raua ja terase tootmisel tuleks täiendavalt kaaluda uusi andmeid ja tõendeid vähese CO2-heitega terase katselistest tootmisprotsessidest, kus kasutatakse vesinikku, ning lisaks tuleks hinnata ELi heitkogustega kauplemise süsteemi ja muude võimalike võrdlusaluste kasutamist tehnilistes sõelumiskriteeriumides.

(22)

Sellise tootmistegevuse puhul, mida tuleb käsitada määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 1 punktis i osutatud toetava tegevusena, peaksid tehnilised sõelumiskriteeriumid põhinema peamiselt valmistatud toodete omadustel, millele vajaduse korral lisatakse täiendavad kvantitatiivsed piirmäärad, et tagada kõnealuste toodete oluline panus kasvuhoonegaaside heite vältimisse või vähendamisse muudes sektorites. Selleks et kajastada asjaolu, et esmatähtsale kohale seatakse majandustegevus, millel on suurim potentsiaal vältida kasvuhoonegaaside heidet, vähendada sellist heidet või suurendada kasvuhoonegaaside sidumist ja pikaajalist CO2 säilitamist, peaksid toetavad tootmistegevused keskenduma nende toodete tootmisele, mis on sellise majandustegevuse jaoks vajalikud.

(23)

Elektritootmisseadmete valmistamisel on oluline roll liidu elektrivõrkudes taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri ajakohastamisel, kasutuselevõtmisel ja kõikumiste kompenseerimisel, nullheitega sõidukite laadimisel ning arukate ja keskkonnasäästlike kodurakenduste kasutuselevõtul. Samal ajal võib elektritootmisseadmete valmistamine võimaldada arendada arukate eluasemete kontseptsiooni eesmärgiga edendada taastuvate energiaallikate kasutamist ja koduseadmete head haldamist. Seetõttu võib osutuda vajalikuks täiendada tootmistegevuse tehnilisi sõelumiskriteeriume ja hinnata elektriseadmete tootmise potentsiaali anda oluline panus kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse.

(24)

Energiatõhususe meetmed ja muud kliimamuutuste leevendamise meetmed, näiteks kohapealsete taastuvenergia tehnoloogiate kasutuselevõtt, ning olemasolevad tipptehnoloogiad võivad aidata tootmistegevusel märkimisväärselt vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Seepärast võivad need meetmed etendada olulist rolli tootmise sellise majandustegevuse toetamisel, mille jaoks tuleks kehtestada tehnilised sõelumiskriteeriumid, et saavutada nende vastavad tulemuslikkuse standardid ja piirmäärad olulise panuse andmiseks kliimamuutuste leevendamisse.

(25)

Energiasektori arvele langeb ligikaudu 22 % otsestest kasvuhoonegaaside heitkogustest liidus ja ligikaudu 75 % nendest heitkogustest, kui võtta arvesse energia kasutamist muudes sektorites. Seetõttu mängib energiasektor kliimamuutuste leevendamisel olulist rolli. Energiasektoril on märkimisväärne potentsiaal vähendada kasvuhoonegaaside heidet ning paljude selles sektoris ellu viidavate tegevuste näol on tegemist toetavate tegevustega, mis hõlbustavad energiasektori üleminekut taastuvallikatest toodetud või vähese CO2-heitega elektrile või soojusele. Seetõttu on asjakohane kehtestada tehnilised sõelumiskriteeriumid paljudele energiatarneahelaga seotud tegevustele alates elektri- või soojusenergia tootmisest eri allikatest kuni ülekande- ja jaotusvõrkude, energia salvestamise, soojuspumpade ning biogaasi ja biokütuste tootmiseni.

(26)

Tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks, kas elektri või soojuse tootmine, sealhulgas koostootmine, aitab oluliselt kaasa kliimamuutuste leevendamisele, peaksid tagama kasvuhoonegaaside heite vähendamise või vältimise. Kasvuhoonegaaside heitel põhinevad tehnilised sõelumiskriteeriumid peaksid osutama CO2-heite vähendamise võimalustele nende tegevuste puhul. Tehnilised sõelumiskriteeriumid toetavate tegevuste jaoks, mis hõlbustavad pikaajalist CO2-heite vähendamist, peaksid peamiselt põhinema tegevuse laadil või parimal võimalikul tehnoloogial.

(27)

Määruses (EL) 2020/852 tunnistatakse kliimaneutraalse energia tähtsust ning nõutakse, et komisjon hindaks kõigi asjakohaste olemasolevate tehnoloogiate võimalikku panust ja teostatavust. Tuumaenergia puhul on hindamine veel pooleli ja niipea, kui vastav protsess on lõpule viidud, võtab komisjon hindamise tulemuste põhjal käesoleva määruse kontekstis järelmeetmeid.

(28)

Määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 sätestatud üleminekutegevuse õiguslike piiridega on kehtestatud piirangud suure kasvuhoonegaaside heitemahukusega tegevusele, millel on suur heite vähendamise potentsiaal. Selline üleminekutegevus peaks andma olulise panuse kliimamuutuste leevendamisse, kui puuduvad tehnoloogiliselt ja majanduslikult teostatavad vähese CO2-heitega alternatiivid, tingimusel et tegevus on kooskõlas viisiga, kuidas piirata temperatuuri tõusu 1,5 °C-ni võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse tasemega, vastab sektori parimatele tulemustele, ei takista vähese CO2-heitega alternatiivide väljatöötamist ja kasutuselevõttu ega too kaasa sõltuvust CO2-mahukatest varadest. Lisaks nõutakse määruse artiklis 19, et tehnilised sõelumiskriteeriumid põhineksid veenvatel teaduslikel tõenditel. Kui maagaasiga seotud tegevus vastab kõnealustele nõuetele, lisatakse see tulevasse delegeeritud õigusakti. Selle tegevuse puhul täpsustatakse tulevases delegeeritud õigusaktis tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel hinnatakse olulist panust kliimamuutuste leevendamisse ja muude keskkonnaeesmärkide olulise kahjustamise vältimist. Tegevusi, mis ei vasta nendele nõuetele, ei saa määruse (EL) 2020/852 alusel tunnustada. Selleks et tunnustada maagaasi kui olulise tehnoloogia rolli kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel, kaalub komisjon eriõigusakte, millega tagada, et heitkoguste vähendamisele kaasa aitavaid tegevusi ei jäeta vajalikust rahastusest ilma.

(29)

Elektri- või soojusenergia tootmise ning ülekande- ja jaotusvõrkude tehnilised sõelumiskriteeriumid peaksid tagama sidususe komisjoni 14. oktoobri 2020. aasta teatisega metaaniheite vähendamise ELi strateegia kohta (10). Seetõttu võib osutuda vajalikuks need tehnilised sõelumiskriteeriumid läbi vaadata, neid täiendada ja vajaduse korral muuta, et need kajastaksid võimalikke tulevasi selle strateegia järelmeetmena kehtestatud parameetreid ja nõudeid.

(30)

Bioenergiast kütte, jahutuse ja energia tootmise ning transpordi jaoks biokütuste ja biogaasi tootmise tehnilised sõelumiskriteeriumid peaksid olema kooskõlas kõnealuste sektorite tervikliku kestlikkusraamistikuga, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/2001 (11) ning mis sisaldab metsa säästva ülestöötamise ja tooraine kogumise, CO2-heite arvestamise ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise nõudeid.

(31)

Euroopa rohelise kokkuleppe, Euroopa kliimaseaduse (12) ettepaneku ja ELi elurikkuse strateegia (aastani 2030) järelmeetmete raames ning kooskõlas liidu elurikkuse ja kliimaneutraalsuse eesmärkidega tuleks bioenergiaga seotud tegevuse tehnilisi sõelumiskriteeriume määruse 2020/852 artikli 15 lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakti vastuvõtmise ajal ning asjakohast liidu õigust, sealhulgas direktiivi (EL) 2018/2001 ja selle tulevasi versioone silmas pidades täiendada, need läbi vaadata ja neid vajaduse korral muuta, et võtta arvesse uusimaid tõendeid ja poliitilisi arenguid.

(32)

Liidu kasvuhoonegaaside heide, mis tuleneb vee-, kanalisatsiooni-, jäätme- ja saastekäitlussektorist, on suhteliselt väike. Sellel sektoril on siiski suur potentsiaal aidata kaasa kasvuhoonegaaside heite vähendamisele teistes sektorites, eelkõige esmase toorme asendamiseks teisese toorme pakkumise kaudu, fossiilkütustel põhinevate toodete, väetiste ja energia asendamise kaudu ning kogutud CO2 transpordi ja alalise säilitamise kaudu. Lisaks on tegevused, mis hõlmavad anaeroobset lagunemist ja liigiti kogutud biojäätmete kompostimist, millega välditakse biojäätmete prügilasse ladestamist, eriti olulised metaaniheite vähendamise seisukohast. Jäätmetega seotud tegevuste tehniliste sõelumiskriteeriumide puhul tuleks seetõttu tunnistada, et need tegevused aitavad oluliselt kaasa kliimamuutuste leevendamisele, tingimusel et nende tegevuste elluviimisel kohaldatakse kõnealuse sektori teatavaid parimaid tavasid. Samuti peaksid need tehnilised sõelumiskriteeriumid tagama, et jäätmekäitluse variandid on kooskõlas jäätmehierarhia kõrgemate tasemetega. Tehniliste sõelumiskriteeriumidega tuleks tunnistada kliimamuutuste leevendamisele oluliselt kaasa aitavaks need tegevused, mille käigus töödeldakse ühtselt kindlaks määratud minimaalne osa liigiti kogutud tavajäätmetest teiseseks tooraineks. Praeguses etapis ei ole siiski võimalik, et ühtsel jäätmete ümbertöötlemise sihtmääral põhinevad tehnilised sõelumiskriteeriumid käsitleksid täiel määral eri materjalivoogude kliimamuutuste leevendamise potentsiaali. Seetõttu võib osutuda vajalikuks neid tehnilisi sõelumiskriteeriume täiendavalt hinnata ja läbi vaadata. Ühtselt kindlaks määratud sihtmäär ei tohiks piirata jäätmekäitluse sihtmääri, mis on liikmesriikidele ette nähtud jäätmeid käsitlevates liidu õigusaktides. Vee kogumise ja puhastamise, veevarustusega seotud tegevuse ning tsentraliseeritud reoveepuhastussüsteemide puhul tuleks nende tehniliste sõelumiskriteeriumide puhul võtta arvesse energiatarbimisega seotud näitajate absoluutse ja suhtelise parandamise eesmärke ning asjakohasel juhul ka alternatiivseid parameetreid, nagu veevarustussüsteemide lekete määrad.

(33)

Transpordisektoris tarbitakse kolmandik kogu liidu energiast ja selle arvele langeb ligikaudu 23 % liidu kasvuhoonegaaside otsesest koguheitest. Seega võib sõidukipargi ja transporditaristu CO2-heite vähendamine mängida kliimamuutuste leevendamisel olulist rolli. Transpordisektoriga seotud tehnilised sõelumiskriteeriumid peaksid keskenduma selle sektori peamiste heiteallikate vähendamisele, võttes samal ajal arvesse ka vajadust minna inimeste ja kaupade vedamisel üle väiksema heitega transpordiliikidele ning luua puhast liikuvust võimaldav taristu. Seepärast peaksid transpordisektoriga seotud tehnilised sõelumiskriteeriumid keskenduma konkreetse transpordiliigi näitajatele, võttes samal ajal arvesse ka selle transpordiliigi näitajaid võrreldes teiste transpordiliikidega.

(34)

Arvestades meretranspordi ja lennunduse potentsiaali kasvuhoonegaaside heite vähendamisel ja seega transpordisektori keskkonnasäästlikumaks muutmisel, on need transpordiliigid vähese CO2-heitega majandusele ülemineku seisukohast olulised. Komisjoni 9. detsembri 2020. aasta teatise „Säästva ja aruka liikuvuse strateegia – Euroopa transpordivaldkonna edasise arengu suunad“ (13) kohaselt peaksid heitevabad laevad olema turuleviimiseks valmis 2030. aastaks. Selle strateegia kohaselt peaksid 2035. aastaks olema turuleviimiseks valmis suured heitevabad lühimaa õhusõidukid, pikamaa õhusõidukite puhul peaks CO2-heite vähendamine aga tulenema taastuvate ja vähese CO2-heitega kütuste kasutamisest. Nende sektorite kestliku rahastamise kriteeriumide kohta on läbi viidud ka eraldi uuringud. Seega tuleks meretransport lugeda määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 osutatud üleminekutegevuseks. Laevandus on üks kõige väiksema CO2-heitega kaubaveoviise. Et tagada laevanduse võrdne kohtlemine võrreldes teiste transpordiliikidega, tuleks meretranspordile kehtestada tehnilised sõelumiskriteeriumid, mida tuleks kohaldada kuni 2025. aasta lõpuni. Siiski võib osutuda vajalikuks meretransporti täiendavalt hinnata ja vajaduse korral kehtestada alates 2026. aastast kohaldatavad meretranspordi tehnilised sõelumiskriteeriumid. Samuti võib olla vajalik täiendavalt hinnata lennundust ja vajaduse korral kehtestada asjakohased tehnilised sõelumiskriteeriumid. Lisaks tuleks teatavate transpordiliikide puhul kehtestada tehnilised sõelumiskriteeriumid vähese CO2-heitega transpordi taristu jaoks. Võttes aga arvesse transporditaristu potentsiaali toetada üleminekut teistele transpordiliikidele, tuleb teha hindamine ja vajaduse korral kehtestada asjakohased tehnilised sõelumiskriteeriumid üldise taristu jaoks, mida on vaja vähese CO2-heitega transpordiliikide, eelkõige siseveeteede jaoks. Sõltuvalt tehnilise hindamise tulemustest tuleks määruse (EL) 2020/852 artikli 12 lõikes 2, artikli 13 lõikes 2, artikli 14 lõikes 2 ja artikli 15 lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise ajal kehtestada asjakohased tehnilised sõelumiskriteeriumid ka käesolevas põhjenduses osutatud majandustegevuse jaoks.

(35)

Tagamaks, et kestlikuks loetav transporditegevus ei soodusta fossiilkütuste kasutamist, tuleks asjakohaste tegevuste tehnilistest sõelumiskriteeriumidest jätta välja fossiilkütuste transpordiks kasutatavad varad, toimingud ja taristu. Selle kriteeriumi kohaldamisel tuleb kooskõlas asjakohaste olemasolevate turutavadega arvesse võtta mitmesugust kasutusotstarvet, erinevaid omandisuhteid, kasutajalepinguid ja kütuste segamise määrasid. Kestliku rahanduse platvorm peaks hindama selle kriteeriumi kasutatavust oma volituste täitmise kontekstis.

(36)

Kõigi sektorite hoonete arvele langeb liidus 40 % energiatarbimisest ja 36 % CO2-heitest. Seetõttu võib hoonetel olla kliimamuutuste leevendamisel oluline roll. Seetõttu tuleks kehtestada uute hoonete ehitamise, hoonete renoveerimise, mitmesuguste energiatõhususe seadmete paigaldamise, kohapeal kasutatavate taastuvate energiaallikate, energiateenuste osutamise ning hoonete soetamise ja omamise tehnilised sõelumiskriteeriumid. Need tehnilised sõelumiskriteeriumid peaksid põhinema vastavate tegevuste võimalikul mõjul hoonete energiatõhususele ning sellega seotud kasvuhoonegaaside heitele ja kogu olelusringi CO2-heitele. Uute hoonete puhul võib osutuda vajalikuks tehnilised sõelumiskriteeriumid läbi vaadata, et tagada nende kooskõla liidu kliima- ja energiaeesmärkidega.

(37)

Vara või rajatise ehitamine, mis on niisuguse tegevuse lahutamatu osa, mille jaoks tuleks kehtestada tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib seda tegevust pidada kliimamuutuste leevendamisele oluliselt kaasa aitavaks, võib olla kõnealuse majandustegevuse teostamise oluline eeltingimus. Seetõttu on asjakohane lisada sellise vara või rajatise ehitamine selle tegevuse kirjeldusse, mille jaoks see ehitamine on oluline, eelkõige energia-, vee-, kanalisatsiooni-, jäätme- ja saastekäitlussektori ning transpordisektori tegevuste puhul.

(38)

Info- ja kommunikatsioonisektor on pidevalt kasvav sektor, mille arvele langeb aina suurem osa kasvuhoonegaaside heitest. Samal ajal on info- ja kommunikatsioonitehnoloogial potentsiaal aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja kasvuhoonegaaside heite vähendamisele muudes sektorites, näiteks pakkudes lahendusi, mis võivad olla abiks kasvuhoonegaaside heidet vähendada võimaldavate otsuste tegemisel. Seetõttu tuleks kehtestada tehnilised sõelumiskriteeriumid suure kasvuhoonegaaside heitega andmetöötlus- ja majutustoimingute jaoks ning andmepõhiste lahenduste jaoks, mis võimaldavad vähendada kasvuhoonegaaside heidet muudes sektorites. Nende tegevuste tehnilised sõelumiskriteeriumid peaksid põhinema kõnealuse sektori parimatel tavadel ja standarditel. Tulevikus võib osutuda vajalikuks vaadata tehnilised sõelumiskriteeriumid läbi ja neid ajakohastada, et võtta arvesse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia riistvaralahenduste suuremast vastupidavusest tulenevat kasvuhoonegaaside heite vähendamise potentsiaali ning igas sektoris kasutusele võetava digitehnoloogia potentsiaali vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Samuti on potentsiaali oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ka elektroonilise side vallas, kus võrkude kasutuselevõtuks ja käitamiseks kasutatakse märkimisväärses koguses energiat. Seepärast võib olla vaja neid tegevusi hinnata ja kehtestada vajaduse korral asjakohased tehnilised sõelumiskriteeriumid.

(39)

Lisaks võivad info- ja sidetehnoloogialahendused, mis moodustavad lahutamatu osa majandustegevusest, mille jaoks tuleks kehtestada tehnilised sõelumiskriteeriumid kliimamuutuste leevendamisele oluliselt kaasa aitamise kindlaksmääramiseks, olla eriti olulised ka selles mõttes, et aitavad selle majandustegevuse puhul saavutada nende kriteeriumide alusel kehtestatud standardid ja piirmäärad.

(40)

Teadus- ja arendustegevusel ning innovatsioonil on potentsiaal võimaldada teistel sektoritel saavutada oma vastavaid kliimamuutuste leevendamise eesmärke. Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse tehniliste sõelumiskriteeriumide puhul tuleks seetõttu keskenduda lahenduste, protsesside, tehnoloogia ja muude toodete potentsiaalile vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Teadusuuringud, mis käsitlevad määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 1 punktis i osutatud toetavat tegevust, võivad samuti olulisel määral kaasa aidata sellele, et võimaldada sellisel majandustegevusel ja selle sihttegevusel oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid või parandada sellise tegevuse tehnoloogilist ja majanduslikku teostatavust ning kokkuvõttes hõlbustada selle laiendamist. Teadusuuringud võivad samuti mängida olulist rolli määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 osutatud üleminekutegevuse CO2-heite edasisel vähendamisel, võimaldades sellist tegevust teostada oluliselt madalama kasvuhoonegaaside heite tasemega, kui on ette nähtud tehnilistes sõelumiskriteeriumides, mis käsitlevad sellise tegevuse olulist panust kliimamuutuste leevendamisse.

(41)

Lisaks võib teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, mis moodustab lahutamatu osa majandustegevusest, mille jaoks tuleks kehtestada tehnilised sõelumiskriteeriumid kliimamuutuste leevendamisele oluliselt kaasa aitamise kindlaksmääramiseks, olla eriti oluline ka selles mõttes, et aitab selle majandustegevuse puhul saavutada nende kriteeriumide alusel kehtestatud standardid ja piirmäärad.

(42)

Tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada kliimamuutustega kohanemisele oluliselt kaasa aitavaks, peaksid kajastama asjaolu, et kliimamuutused mõjutavad tõenäoliselt kõiki majandussektoreid. Seepärast tuleb kõiki sektoreid kohandada praeguse ja eeldatava tulevase kliima negatiivse mõjuga. Samas tuleb tagada, et majandustegevus, mis aitab oluliselt kaasa kliimamuutustega kohanemisele, ei kahjusta oluliselt ühtegi muud määruse (EL) 2020/852 artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärki. Seetõttu on asjakohane kehtestada kliimamuutustega kohanemisega seotud tehnilised sõelumiskriteeriumid kõigepealt nende sektorite ja sellise majandustegevuse jaoks, mille puhul kehtestatakse kliimamuutuste leevendamisega seotud tehnilised sõelumiskriteeriumid, sealhulgas keskkonnaeesmärkide olulise kahjustamise vältimise asjakohased kriteeriumid. Kliimamuutustega kohanemisele oluliselt kaasa aitavaks loetava majandustegevuse kirjeldus peaks vastama ulatusele, mille kohta võiks kindlaks määrata asjakohased olulise kahjustamise vältimise kriteeriumid. Arvestades vajadust suurendada majanduse üldist vastupanuvõimet kliimamuutuste suhtes, tuleks tehnilised sõelumiskriteeriumid, sealhulgas asjakohased olulise kahju vältimise kriteeriumid, edaspidi välja töötada ka muude majandustegevusalade jaoks.

(43)

Tehnilised sõelumiskriteeriumid peaksid tagama, et võimalikult lai valik elutähtsaid taristuid, sealhulgas eelkõige energiaülekande- ja -salvestustaristuid ning transporditaristuid kohandatakse praeguse ja eeldatava tulevase kliima negatiivse mõjuga, vältides seeläbi tõsist negatiivset mõju kodanike tervisele, ohutusele, julgeolekule ja majanduslikule heaolule ning liikmesriikide valitsuste tõhusale toimimisele. Siiski võib osutuda vajalikuks need tehnilised sõelumiskriteeriumid läbi vaadata, et võtta paremini arvesse üleujutuste eest kaitsva taristu eripära.

(44)

Lisaks tuleks kehtestada tehnilised sõelumiskriteeriumid ka hariduse, inimeste tervise, sotsiaaltöö, kunsti, meelelahutuse ja vaba aja veetmisega seotud tegevuste jaoks. Nende tegevuste raames pakutakse olulisi teenuseid ja lahendusi kogu ühiskonna kollektiivse vastupanuvõime suurendamiseks ning need võivad suurendada kliimateadlikkust.

(45)

Tehniliste sõelumiskriteeriumidega, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevus aitab oluliselt kaasa kliimamuutustega kohanemisele, sest see hõlmab määruse (EL) 2020/852 artikli 11 lõike 1 punkti a kohaseid kohanemislahendusi, tuleks püüda suurendada majandustegevuse vastupanuvõimet kindlaks tehtud kliimariskidele, mis on selle tegevuse puhul olulised. Tehniliste sõelumiskriteeriumidega tuleks nõuda, et asjaomased ettevõtjad viiksid läbi kliimamuutustega seotud riskihindamise ja rakendaksid kohanemislahendusi, mis vähendavad kõige olulisemaid hindamise käigus kindlaks tehtud riske. Tehniliste sõelumiskriteeriumide puhul tuleks arvesse võtta ka kohanemisvajaduste ja -lahenduste konteksti- ja asukohapõhist laadi. Lisaks peaksid tehnilised sõelumiskriteeriumid tagama keskkonna- ja kliimaeesmärkide terviklikkuse ning need ei tohiks rakendatavate lahenduste liigi osas olla ebaproportsionaalselt normatiivsed. Tehniliste sõelumiskriteeriumide puhul tuleks võtta arvesse vajadust ennetada kliima ja ilmastikuga seotud katastroofe ning juhtida selliste katastroofide riski, samuti vajadust tagada elutähtsa taristu vastupidavus kooskõlas asjakohaste liidu õigusaktidega, mis käsitlevad selliste katastroofide riski hindamist ja nende mõju leevendamist.

(46)

Tuleks kehtestada tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevus aitab oluliselt kaasa kliimamuutustega kohanemisele, sest see pakub määruse (EL) 2020/852 artikli 11 lõike 1 punkti b kohaseid kohanemislahendusi, kliimamuutustega kohanemisele pühendatud inseneritegevuse ja sellega seotud tehnilise nõustamise, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni, kliimaga seotud riskide kahjukindlustuse ning edasikindlustuse jaoks. Selline tegevus võib pakkuda kohanemislahendusi, mis annavad olulise panuse, et vältida või vähendada praeguse ja eeldatava tulevase kliima negatiivse mõju riski inimestele, loodusele või varadele, suurendamata seejuures negatiivse mõju riski.

(47)

Tehniliste sõelumiskriteeriumide puhul tuleks arvesse võtta võimalust, et teatav majandustegevus võib anda olulise panuse kliimamuutustega kohanemisse, pakkudes määruse (EL) 2020/852 artikli 11 lõike 1 punkti b kohaseid kohanemislahendusi või hõlmates määruse (EL) 2020/852 artikli 11 lõike 1 punkti a kohaseid kohanemislahendusi. Selle võimalusega peaks arvestama metsamajanduse, märgalade taastamise, tele- ja raadioprogrammide tootmise ja ringhäälingutegevuse ning haridus-, loome-, kunsti- ja meelelahutustegevuse tehniliste sõelumiskriteeriumide puhul. Kuigi neid tegevusi tuleks kohandada praeguse ja eeldatava tulevase kliima negatiivse mõjuga, on neil ka potentsiaal pakkuda kohanemislahendusi, mis annavad olulise panuse, et vältida või vähendada inimestele, loodusele või varadele avalduva negatiivse mõju riski.

(48)

Tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevus aitab oluliselt kaasa kliimamuutustega kohanemisele, peaksid tagama, et majandustegevus muudetakse kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimeliseks või pakub lahendusi muudele tegevustele, et muuta need kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimeliseks. Kui majandustegevus muudetakse kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimeliseks, on selle tegevuse oluline panus kliimamuutustega kohanemisse selliste füüsiliste ja mittefüüsiliste lahenduste rakendamine, mis vähendavad oluliselt selle majandustegevuse jaoks kõige olulisemaid füüsilisi kliimariske. Seepärast on asjakohane, et keskkonnasäästlikuks peetava majandustegevusega seotud varade või protsessidega seotud kapitali- ja tegevuskulude hulka tuleks lugeda ainult kapitalikulutused, mis on tehtud kõigiks sammudeks, mida on vaja tegevuse kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimeliseks muutmiseks, ning et selle vastupanuvõimeliseks muudetud majandustegevuse käivet ei tohiks käsitada keskkonnasäästlikuks peetava majandustegevusega seotud toodetest või teenustest saadud käibena. Kui aga määruse (EL) 2020/852 artikli 11 lõike 1 punkti b kohaselt kohanemislahendusi võimaldava majandustegevuse põhisisu on pakkuda tehnoloogiaid, tooteid, teenuseid, teavet või tavasid, mille eesmärk on suurendada teiste inimeste, looduse, kultuuripärandi, vara või muu majandustegevuse vastupanuvõimet füüsiliste kliimariskide suhtes, tuleks lisaks kapitalikuludele käsitada ka selle majandustegevusega seotud toodete või teenuste käivet osana käibest, mis on saadud keskkonnasäästliku majandustegevusega seotud toodetest või teenustest.

(49)

Tehniliste sõelumiskriteeriumidega, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevus, mis aitab oluliselt kaasa kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele, ei kahjusta oluliselt ühtegi muud keskkonnaeesmärki, tuleks püüda tagada, et ühe keskkonnaeesmärgi saavutamisele ei aidataks kaasa muude keskkonnaeesmärkide arvelt. Olulise kahjustamise vältimise kriteeriumidel on seega oluline roll keskkonnasäästlike tegevuste liigitamise keskkonnaalase terviklikkuse tagamisel. Konkreetse keskkonnaeesmärgi puhul tuleks sätestada olulise kahjustamise vältimise kriteeriumid nende tegevuste jaoks, mis võivad seda eesmärki oluliselt kahjustada. Olulise kahjustamise vältimise kriteeriumide puhul tuleks võtta arvesse kehtivate liidu õigusaktide asjakohaseid nõudeid ja neid edasi arendada.

(50)

Tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega tagatakse, et tegevused, mis aitavad oluliselt kaasa kliimamuutustega kohanemisele, ei kahjusta oluliselt kliimamuutuste leevendamist, tuleks kehtestada nende tegevuste jaoks, millega kaasneb märkimisväärse kasvuhoonegaaside heite oht, kuigi need tegevused võivad oluliselt kaasa aidata kliimamuutustega kohanemisele.

(51)

Kliimamuutused mõjutavad tõenäoliselt kõiki majandussektoreid. Tehnilisi sõelumiskriteeriume, millega tagatakse, et majandustegevus, mis aitab oluliselt kaasa kliimamuutuste leevendamisele, ei kahjusta oluliselt kliimamuutustega kohanemist, tuleks seetõttu kohaldada kõigi selliste majandustegevuste suhtes. Nende kriteeriumidega tuleks tagada, et tehakse kindlaks tegevusega seotud olemasolevad ja tulevased riskid ning et kohanemislahendusi rakendatakse eesmärgiga minimeerida või vältida võimalikku kahju või mõju talitluspidevusele.

(52)

Vee- ja mereressursside säästva kasutamise ja kaitse olulise kahjustamise vältimise tehnilised sõelumiskriteeriumid tuleks kehtestada kõikide tegevuste puhul, mis võivad endast sellisele säästvale kasutamisele ja kaitsele ohtu kujutada. Nende kriteeriumide eesmärk peaks olema vältida, et tegevus kahjustab veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali või merealade head keskkonnaseisundit, ning kriteeriumidega tuleks nõuda keskkonnaseisundi halvenemise ohu tuvastamist ja käsitlemist kooskõlas veekasutus- ja kaitsekorralduskavaga.

(53)

Ringmajandusele ülemineku olulise kahjustamise vältimise tehnilised sõelumiskriteeriumid tuleks kohandada konkreetsetele sektoritele, tagamaks, et majandustegevus ei põhjusta ressursside ebatõhusat kasutamist ega kinnista lineaarseid tootmismudeleid, et jäätmeid välditakse või vähendatakse ning juhul, kui neid ei ole võimalik vältida, käideldakse neid jäätmehierarhia kohaselt. Samuti tuleks nende kriteeriumidega tagada, et majandustegevus ei kahjusta ringmajandusele ülemineku eesmärki.

(54)

Saastuse vältimise ja kontrolli olulise kahjustamise vältimise tehniliste sõelumiskriteeriumide puhul tuleks arvesse võtta sektori eripära, et käsitleda õhku, vette või pinnasesse sattuva saastuse asjakohaseid allikaid ja liike, viidates vajaduse korral parima võimaliku tehnika järeldustele, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL (14) alusel.

(55)

Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamise olulise kahjustamise vältimise kriteeriumid tuleks kehtestada kõikide tegevuste puhul, mis võivad ohustada elupaikade, liikide või ökosüsteemide seisundit või olukorda, ning nende kriteeriumidega tuleks vajaduse korral nõuda keskkonnamõju hindamist või muud asjakohast hindamist ning selliste hindamiste järelduste rakendamist. Nende kriteeriumidega tuleks tagada, et isegi keskkonnamõju hindamise või muu asjakohase hindamise nõude puudumisel ei põhjusta tegevus õigusaktidega kaitstud liikide häirimist, püüdmist või tapmist ega õigusaktidega kaitstud elupaikade seisundi halvenemist.

(56)

Tehnilised sõelumiskriteeriumid ei tohiks piirata kohustust järgida liidu ja liikmesriigi õiguse keskkonna, tervise, ohutuse ja sotsiaalse kestlikkusega seotud sätteid ega sobivate leevendusmeetmete vastuvõtmist, kui see on asjakohane.

(57)

Käesoleva määruse sätted on omavahel tihedalt seotud, kuna käsitlevad kriteeriume, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevus aitab oluliselt kaasa kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele ega kahjusta oluliselt ühte või mitut muud määruse (EL) 2020/852 artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärki. Selleks et tagada nende sätete sidusus ja üheaegne jõustumine, anda sidusrühmadele õigusraamistikust terviklik ülevaade ja hõlbustada määruse (EL) 2020/852 kohaldamist, on vaja kehtestada need sätted ühes määruses.

(58)

Selleks et määruse (EL) 2020/852 kohaldamine areneks vastavalt tehnoloogia, turu ja poliitika arengule, tuleks käesolevat määrust korrapäraselt läbi vaadata ja vajaduse korral muuta tegevuste osas, mida peetakse kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele oluliselt kaasa aitavaks, ning vastavate tehniliste sõelumiskriteeriumide osas.

(59)

Määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 6 ja artikli 11 lõike 6 järgimiseks tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2022,