EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32021R2139

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/2139, 4. juuni 2021, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/852, kehtestades tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele oluliselt kaasa aitavaks, ja mille alusel otsustatakse, ega see majandustegevus ei kahjusta oluliselt muid keskkonnaeesmärke (EMPs kohaldatav tekst)

C/2021/2800

ELT L 442, 9.12.2021, p. 1–349 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force: This act has been changed. Current consolidated version: 01/01/2024

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2021/2139/oj

9.12.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 442/1


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/2139,

4. juuni 2021,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/852, kehtestades tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele oluliselt kaasa aitavaks, ja mille alusel otsustatakse, ega see majandustegevus ei kahjusta oluliselt muid keskkonnaeesmärke

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrust (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088, (1) eriti selle artikli 10 lõiget 3 ja artikli 11 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EL) 2020/852 on kehtestatud üldine raamistik, mille alusel määratakse kindlaks, kas majandustegevust võib pidada keskkonnasäästlikuks, et teha kindlaks investeeringu keskkonnasäästlikkuse määr. Kõnealust määrust kohaldatakse liidu või liikmesriikide kehtestatud meetmete suhtes, millega nähakse ette turuosalistele või emitentidele esitatavad nõuded seoses selliste finantstoodete või äriühingute võlakirjadega, mida pakutakse keskkonnasäästlikena, finantsturu osaliste suhtes, kes pakuvad finantstooteid, ning ettevõtjate suhtes, kellel on kohustus avaldada muud kui finantsteavet kajastav aruanne või muud kui finantsteavet kajastav konsolideeritud aruanne vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (2) artiklile 19a või 29a. Ettevõtjad või avaliku sektori asutused, keda määrus (EL) 2020/852 ei hõlma, võivad kõnealust määrust samuti vabatahtlikult kohaldada.

(2)

Määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 3 ja artikli 11 lõike 3 kohaselt peab komisjon võtma vastu delegeeritud õigusaktid, et kehtestada tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel majandustegevust võib pidada kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele oluliselt kaasa aitavaks, ning kehtestama iga kõnealuse määruse artiklis 9 sätestatud asjaomase keskkonnaeesmärgi puhul tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, ega see majandustegevus ei kahjusta oluliselt ühte või mitut neist keskkonnaeesmärkidest.

(3)

Vastavalt määruse (EL) 2020/852 artikli 19 lõike 1 punktile h tuleb tehniliste sõelumiskriteeriumide kehtestamisel võtta arvesse asjaomase majandustegevuse ja sektori laadi ja ulatust ning seda, kas majandustegevuse näol on tegemist määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 osutatud üleminekutegevusega või kõnealuse määruse artiklis 16 osutatud toetava tegevusega. Selleks et tehnilised sõelumiskriteeriumid vastaksid tegelikult ja tasakaalustatult määruse (EL) 2020/852 artikli 19 nõuetele, tuleks need kehtestada kvantitatiivse piirmäära või miinimumnõudena, olukorra suhtelise paranemisena, kvalitatiivsete näitajate nõuete kogumina, protsessi- või tegevuspõhiste nõuetena või majandustegevuse laadi täpse kirjeldusena, kui see tegevus võib tänu oma olemusele anda olulise panuse kliimamuutuste leevendamisse või nendega kohanemisse.

(4)

Tehniliste sõelumiskriteeriumidega, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevus aitab oluliselt kaasa kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele, tuleks tagada, et majandustegevus mõjutab kliimaeesmärki positiivselt või vähendab negatiivset mõju kliimaeesmärgile. Nende tehniliste sõelumiskriteeriumide puhul tuleks seega kehtestada piirmäärad või tulemused, mille majandustegevus peaks saavutama, et seda saaks pidada mõne kliimaeesmärgi saavutamisele oluliselt kaasa aitavaks. Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste sõelumiskriteeriumidega tuleks tagada, et majandustegevus ei avalda märkimisväärset negatiivset keskkonnamõju. Seega tuleks nende tehniliste sõelumiskriteeriumide puhul näha ette miinimumnõuded, millele majandustegevus peaks vastama, et seda saaks pidada keskkonnasäästlikuks.

(5)

Tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevus aitab oluliselt kaasa kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele ega kahjusta oluliselt ühtegi keskkonnaeesmärki, peaksid vajaduse korral tuginema kehtivatele liidu õigusaktidele, parimatele tavadele, standarditele ja metoodikale, samuti rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori asutuste välja töötatud üldkasutatavatele standarditele, tavadele ja metoodikale. Kui konkreetse poliitikavaldkonna jaoks ei ole objektiivselt mõistlikke alternatiive, võivad tehnilised sõelumiskriteeriumid tugineda ka rahvusvaheliselt tunnustatud eraõiguslike üksuste välja töötatud üldkasutatavatele standarditele.

(6)

Võrdsete võimaluste tagamiseks tuleks samade majandustegevuse kategooriate suhtes iga kliimaeesmärgi puhul kohaldada samu tehnilisi sõelumiskriteeriume. Seetõttu on vaja, et võimaluse korral järgitaks tehniliste sõelumiskriteeriumide puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1893/2006 (3) kehtestatud Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistilist klassifikaatorit (NACE Revision 2). Et ettevõtjatel ja finantsturu osalistel oleks majandustegevust, mille jaoks tuleks kehtestada tehnilised sõelumiskriteeriumid, lihtsam kindlaks teha, peaks majandustegevuse konkreetne kirjeldus sisaldama ka viiteid NACE koodidele, mida võib selle tegevusega seostada. Neid viiteid tuleks käsitada soovituslikena ning need ei tohiks olla ülimuslikud tegevuse kirjelduses esitatud konkreetse määratluse suhtes.

(7)

Tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada kliimamuutuste leevendamisele oluliselt kaasa aitavaks, peaksid kajastama vajadust vältida kasvuhoonegaaside heite teket, vähendada sellist heidet või suurendada kasvuhoonegaaside sidumist ja süsinikdioksiidi pikaajalist säilitamist. Seepärast on asjakohane keskenduda kõigepealt nendele majandustegevustele ja sektoritele, millel on nende eesmärkide saavutamiseks suurim potentsiaal. Nende majandustegevuste ja sektorite valimisel tuleks lähtuda nende osast kasvuhoonegaaside koguheites ning tõenditest nende potentsiaali kohta aidata kaasa kasvuhoonegaaside heite vältimisele, sellise heite vähendamisele või kasvuhoonegaaside sidumisele või toetada sellist vältimist, vähendamist, sidumist või pikaajalist säilitamist muu tegevuse raames.

(8)

Olelusringi jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamise metoodika peaks olema usaldusväärne ja laialt kohaldatav ning seega edendama kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutuste võrreldavust sektorite sees ja nende vahel. Seepärast on asjakohane nõuda sama arvutusmeetodit kõigi tegevuste puhul, kus selline arvutus on nõutav, võimaldades samal ajal piisavat paindlikkust üksustele, kes kohaldavad määrust (EL) 2020/852. Seega on olelusringi jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamiseks kasulik komisjoni soovitus 2013/179/EL ning alternatiivina on võimalik kasutada standardeid ISO 14067 või ISO 14064-1. Kui alternatiivsed üldkasutatavad vahendid või standardid on eriti sobivad, et anda täpset ja võrreldavat teavet konkreetse sektori olelusringi jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamise kohta (nagu hüdroenergiasektori vahend G-res ning info- ja kommunikatsioonisektori ETSI standard ES 203 199), tuleks sellised vahendid või standardid lisada asjaomase sektori jaoks täiendavate alternatiividena.

(9)

Hüdroenergiasektoris toimuva tegevuse olelusringi jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamise metoodika peaks kajastama kõnealuse sektori eripära, sealhulgas uusi modelleerimismeetodeid, teaduslikke teadmisi ja kogu maailma reservuaaride empiirilisi mõõtmisi. Et võimaldada täpset aruandlust hüdroenergiasektori kasvuhoonegaaside heitkogustele avalduva netomõju kohta, tuleks lubada kasutada vahendit G-res, mis on avalikult tasuta kättesaadav ja mille on välja töötanud Rahvusvaheline Hüdroenergia Liit koostöös UNESCO ülemaailmsete keskkonnamuutuste osakonnaga.

(10)

Info- ja kommunikatsioonisektoris toimuva tegevuse olelusringi jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamise metoodika peaks kajastama kõnealuse sektori eripära, eelkõige Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituudi (ETSI) poolt info- ja kommunikatsioonisektoris olelusringi hindamiste läbiviimiseks tehtud tööd ja antud suuniseid. Seepärast tuleks lubada kasutada kõnealuse sektori kasvuhoonegaaside heitkoguste täpse arvutamise metoodikana ETSI standardit ES 203 199.

(11)

Teatavate tegevuste tehnilised sõelumiskriteeriumid põhinevad tehniliselt märkimisväärselt keerukatel elementidel ning nende kriteeriumide täitmise hindamine võib nõuda eksperditeadmisi ega pruugi olla investoritele jõukohane. Hindamise hõlbustamiseks peaks selliste tegevuste vastavust tehnilistele sõelumiskriteeriumidele kontrollima sõltumatu kolmas isik.

(12)

Määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 1 punktis i osutatud majandustegevuse võimaldamine ei aita iseenesest oluliselt kaasa kliimamuutuste leevendamisele. Aga selline tegevus mängib olulist rolli majanduse CO2-heite vähendamisel, võimaldades otseselt muid vähese CO2-heitega ja parema keskkonnatoimega tegevusi ellu viia. Seepärast tuleks kehtestada tehnilised sõelumiskriteeriumid majandustegevusele, millel on oluline roll sihttegevuse muutmisel vähese CO2-heitega tegevuseks või sellega seotud kasvuhoonegaaside heite vähendamisel. Need tehnilised sõelumiskriteeriumid peaksid tagama, et neile vastav tegevus vastab määruse (EL) 2020/852 artiklis 16 sätestatud tingimustele, eelkõige tingimusele, et tegevus ei põhjusta sõltuvust varadest ja sellel on oluline positiivne keskkonnamõju.

(13)

Määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 osutatud üleminekutegevusele ei ole veel tehnoloogiliselt ja majanduslikult teostatavat vähese CO2-heitega alternatiivi, kuid selline tegevus toetab üleminekut kliimaneutraalsele majandusele. See võib mängida olulist rolli kliimamuutuste leevendamisel, vähendades oluliselt selle praegust suurt CO2 jalajälge, muu hulgas aidates järk-järgult kaotada sõltuvust fossiilkütustest. Seepärast tuleks kehtestada tehnilised sõelumiskriteeriumid sellise majandustegevuse jaoks, kus nullilähedase CO2-heitega lahendused ei ole veel teostatavad või kus nullilähedase CO2-heitega lahendused on olemas, kuid nende ulatuslik kasutuselevõtt ei ole veel võimalik, ja kus on kõige suurem potentsiaal kasvuhoonegaaside oluliseks vähendamiseks. Need tehnilised sõelumiskriteeriumid peaksid tagama, et neile vastav tegevus vastab määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 sätestatud tingimustele, eelkõige tingimustele, et tegevuse kasvuhoonegaaside heitkoguste tase vastab sektori või tööstuse parimatele tulemustele ning et tegevus ei takista vähese CO2-heitega alternatiivide väljatöötamist ja kasutuselevõttu ega too kaasa sõltuvust CO2-mahukatest varadest.

(14)

Pidades silmas käimasolevaid läbirääkimisi ühise põllumajanduspoliitika üle ning selleks, et saavutada roheleppe keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks eri vahendite suurem sidusus, tuleks põllumajanduse tehniliste sõelumiskriteeriumide kehtestamine edasi lükata.

(15)

Metsad on kliimamuutuste tõttu üha suurema surve all; kliimamuutuste tõttu kasvab ka surve, mida avaldavad sellised olulised tegurid nagu kahjurid, haigused, äärmuslikud ilmastikunähtused ja metsatulekahjud. Muud survetegurid tulenevad maapiirkondade hülgamisest, puudulikust majandamisest ja killustatusest maakasutuse muutumise tõttu, majandamise intensiivsuse suurenemisest kasvava nõudluse tõttu puidu, metsasaaduste ja energia järele, taristu arendamisest, linnastumisest ja maa hõivamisest. Samal ajal on metsadel oluline roll liidu eesmärkide saavutamisel, milleks on elurikkuse kadumise tagasipööramine, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud ambitsioonide suurendamine, üleujutustest, põudadest või metsa- ja maastikupõlengutest tuleneva katastroofiohu vähendamine ja ohjamine ning ringbiomajanduse edendamine. Kliimaneutraalsuse ja tervisliku keskkonna saavutamiseks on vaja parandada metsaalade kui maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsamajanduse (LULUCF) sektori suurima süsiniku siduja kvaliteeti ja kvantiteeti. Metsaga seotud tegevus võib aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele, suurendades süsinikdioksiidi netosidumist, säilitades süsinikuvaru ning pakkudes materjale ja taastuvenergiat, kuid toob ka kaasnevat kasu kliimamuutustega kohanemise, elurikkuse, ringmajanduse, vee- ja mereressursside säästva kasutamise ja kaitse ning saastuse vältimise ja kontrolli seisukohast. Seetõttu tuleks kehtestada tehnilised sõelumiskriteeriumid metsastamise, halvenenud seisundiga metsade taastamise, metsa majandamise ja metsakaitsetegevuste jaoks. Need tehnilised sõelumiskriteeriumid peaksid olema täielikult kooskõlas liidu kliimamuutustega kohanemise, elurikkuse ja ringmajanduse eesmärkidega.

(16)

Et mõõta kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise ja süsinikuvaru arengut metsa ökosüsteemides, peaksid metsaomanikud viima läbi kliimaalase kasu analüüsi. Proportsionaalsuse huvides ja eelkõige väikeste metsaomanike halduskoormuse minimeerimiseks ei tohiks alla 13 hektari suuruste metsakinnistute puhul kliimaalase kasu analüüsi nõuda. Halduskulude edasiseks vähendamiseks peaks väiksematel metsaomanikel olema lubatud teha oma arvutuste kinnitamiseks koos teiste metsaomanikega grupihindamine, mis viiakse läbi iga 10 aasta järel. Et hinnata kulude suurust ning minimeerida väikeste metsandusettevõtjate kulusid ja koormust, on võimalik kasutada sobivaid tasuta vahendeid, näiteks ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) pakutavad vahendid, mis põhinevad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) (4) andmetel. Vahendeid saab kohandada erinevatele analüüsitasanditele, nagu konkreetsed väärtused ja üksikasjalikud arvutused suurte metsaomanike puhul, vaikeväärtused ja lihtsustatud arvutused väiksemate omanike puhul.

(17)

Komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatise „Euroopa roheline kokkulepe“ (5), 20. mai 2020. aasta teatise „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030“ (6) ja 17. septembri 2020. aasta teatise „Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamine: investeerimine kliimaneutraalsesse tulevikku meie inimeste hüvanguks“ (7) järelmeetmena ning kooskõlas liidu laiemate elurikkuse ja kliimaneutraalsuse alaste eesmärkidega, komisjoni 24. veebruari 2021. aasta teatisega „Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine – ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia“ (8) ja 2021. aastaks kavandatud uue metsastrateegiaga tuleks metsaga seotud tegevuste tehnilised sõelumiskriteeriumid määruse 2020/852 artikli 15 lõikes 2 osutatud delegeeritud akti vastuvõtmise ajal läbi vaadata ning neid vajaduse korral muuta ja täiendada. Need tehnilised sõelumiskriteeriumid tuleks läbi vaadata, et võtta paremini arvesse väljatöötatavaid elurikkusesõbralikke tavasid, nagu looduslähedane metsamajandus.

(18)

Märgalade taastamine võib oluliselt kaasa aidata kliimamuutuste leevendamisele, arvestades selle tähtsust kasvuhoonegaaside heite vähendamisel ja süsiniku sidujate tugevdamisel. Märgalade taastamine võib tuua kasu ka kliimamuutustega kohanemise seisukohast, sealhulgas kliimamuutuste mõju pehmendamise kaudu, samuti aidata peatada elurikkuse kadumist ning säilitada vee kvantiteeti ja kvaliteeti. Selleks et tagada sidusus Euroopa rohelise kokkuleppega, teatisega „Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamine“ ja ELi elurikkuse strateegiaga aastani 2030, peaksid tehnilised sõelumiskriteeriumid hõlmama ka märgalade taastamist.

(19)

Tootmistegevus tekitab liidus ligikaudu 21 % otsestest kasvuhoonegaaside heitkogustest (9). See on liidus suuruselt kolmas sellise heite allikas ja võib seega mängida kliimamuutuste leevendamisel olulist rolli. Samal ajal võib tootmistegevus olla võtmetähtsusega sektor kasvuhoonegaaside heite vältimise ja vähendamise võimaldamisel teistes majandussektorites, valmistades tooteid ja tehnoloogiaid, mida need teised sektorid vajavad selleks, et saada või jääda vähese CO2-heitega sektoriteks. Seetõttu tuleks kindlaks määrata tootmistegevusega seotud tehnilised sõelumiskriteeriumid nii kõige suurema kasvuhoonegaaside heitega seostatud tootmistegevuse kui ka vähese CO2-heitega toodete ja tehnoloogiate tootmise jaoks.

(20)

Tootmistegevust, mille jaoks puuduvad tehnoloogiliselt ja majanduslikult teostatavad vähese CO2-heitega alternatiivid, kuid mis toetab üleminekut kliimaneutraalsele majandusele, tuleks käsitada üleminekutegevusena, nagu on osutatud määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2. Kasvuhoonegaaside heite vähendamise soodustamiseks tuleks sellise tegevuse tehniliste sõelumiskriteeriumide piirmäärad kehtestada tasemel, mille suudavad saavutada vaid iga sektori parimate näitajatega tootjad, võttes enamikul juhtudel aluseks kasvuhoonegaaside heitkogused toodanguühiku kohta.

(21)

Tagamaks, et määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 osutatud tootmise üleminekutegevus püsib CO2-heite vähendamise teel, ning kooskõlas nimetatud määruse artikli 19 lõikega 5 tuleks kõnealuse majandustegevuse tehnilised sõelumiskriteeriumid läbi vaadata vähemalt iga kolme aasta järel. Läbivaatamine peaks hõlmama analüüsi selle kohta, kas tehnilised sõelumiskriteeriumid põhinevad kõige asjakohasematel standarditel ja kas selle tegevuse olelusringi jooksul tekkivaid heitkoguseid on piisavalt arvesse võetud. Läbivaatamise käigus tuleks hinnata ka kogutud süsinikdioksiidi võimalikku kasutamist tehnoloogia arengut silmas pidades. Raua ja terase tootmisel tuleks täiendavalt kaaluda uusi andmeid ja tõendeid vähese CO2-heitega terase katselistest tootmisprotsessidest, kus kasutatakse vesinikku, ning lisaks tuleks hinnata ELi heitkogustega kauplemise süsteemi ja muude võimalike võrdlusaluste kasutamist tehnilistes sõelumiskriteeriumides.

(22)

Sellise tootmistegevuse puhul, mida tuleb käsitada määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 1 punktis i osutatud toetava tegevusena, peaksid tehnilised sõelumiskriteeriumid põhinema peamiselt valmistatud toodete omadustel, millele vajaduse korral lisatakse täiendavad kvantitatiivsed piirmäärad, et tagada kõnealuste toodete oluline panus kasvuhoonegaaside heite vältimisse või vähendamisse muudes sektorites. Selleks et kajastada asjaolu, et esmatähtsale kohale seatakse majandustegevus, millel on suurim potentsiaal vältida kasvuhoonegaaside heidet, vähendada sellist heidet või suurendada kasvuhoonegaaside sidumist ja pikaajalist CO2 säilitamist, peaksid toetavad tootmistegevused keskenduma nende toodete tootmisele, mis on sellise majandustegevuse jaoks vajalikud.

(23)

Elektritootmisseadmete valmistamisel on oluline roll liidu elektrivõrkudes taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri ajakohastamisel, kasutuselevõtmisel ja kõikumiste kompenseerimisel, nullheitega sõidukite laadimisel ning arukate ja keskkonnasäästlike kodurakenduste kasutuselevõtul. Samal ajal võib elektritootmisseadmete valmistamine võimaldada arendada arukate eluasemete kontseptsiooni eesmärgiga edendada taastuvate energiaallikate kasutamist ja koduseadmete head haldamist. Seetõttu võib osutuda vajalikuks täiendada tootmistegevuse tehnilisi sõelumiskriteeriume ja hinnata elektriseadmete tootmise potentsiaali anda oluline panus kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse.

(24)

Energiatõhususe meetmed ja muud kliimamuutuste leevendamise meetmed, näiteks kohapealsete taastuvenergia tehnoloogiate kasutuselevõtt, ning olemasolevad tipptehnoloogiad võivad aidata tootmistegevusel märkimisväärselt vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Seepärast võivad need meetmed etendada olulist rolli tootmise sellise majandustegevuse toetamisel, mille jaoks tuleks kehtestada tehnilised sõelumiskriteeriumid, et saavutada nende vastavad tulemuslikkuse standardid ja piirmäärad olulise panuse andmiseks kliimamuutuste leevendamisse.

(25)

Energiasektori arvele langeb ligikaudu 22 % otsestest kasvuhoonegaaside heitkogustest liidus ja ligikaudu 75 % nendest heitkogustest, kui võtta arvesse energia kasutamist muudes sektorites. Seetõttu mängib energiasektor kliimamuutuste leevendamisel olulist rolli. Energiasektoril on märkimisväärne potentsiaal vähendada kasvuhoonegaaside heidet ning paljude selles sektoris ellu viidavate tegevuste näol on tegemist toetavate tegevustega, mis hõlbustavad energiasektori üleminekut taastuvallikatest toodetud või vähese CO2-heitega elektrile või soojusele. Seetõttu on asjakohane kehtestada tehnilised sõelumiskriteeriumid paljudele energiatarneahelaga seotud tegevustele alates elektri- või soojusenergia tootmisest eri allikatest kuni ülekande- ja jaotusvõrkude, energia salvestamise, soojuspumpade ning biogaasi ja biokütuste tootmiseni.

(26)

Tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks, kas elektri või soojuse tootmine, sealhulgas koostootmine, aitab oluliselt kaasa kliimamuutuste leevendamisele, peaksid tagama kasvuhoonegaaside heite vähendamise või vältimise. Kasvuhoonegaaside heitel põhinevad tehnilised sõelumiskriteeriumid peaksid osutama CO2-heite vähendamise võimalustele nende tegevuste puhul. Tehnilised sõelumiskriteeriumid toetavate tegevuste jaoks, mis hõlbustavad pikaajalist CO2-heite vähendamist, peaksid peamiselt põhinema tegevuse laadil või parimal võimalikul tehnoloogial.

(27)

Määruses (EL) 2020/852 tunnistatakse kliimaneutraalse energia tähtsust ning nõutakse, et komisjon hindaks kõigi asjakohaste olemasolevate tehnoloogiate võimalikku panust ja teostatavust. Tuumaenergia puhul on hindamine veel pooleli ja niipea, kui vastav protsess on lõpule viidud, võtab komisjon hindamise tulemuste põhjal käesoleva määruse kontekstis järelmeetmeid.

(28)

Määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 sätestatud üleminekutegevuse õiguslike piiridega on kehtestatud piirangud suure kasvuhoonegaaside heitemahukusega tegevusele, millel on suur heite vähendamise potentsiaal. Selline üleminekutegevus peaks andma olulise panuse kliimamuutuste leevendamisse, kui puuduvad tehnoloogiliselt ja majanduslikult teostatavad vähese CO2-heitega alternatiivid, tingimusel et tegevus on kooskõlas viisiga, kuidas piirata temperatuuri tõusu 1,5 °C-ni võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse tasemega, vastab sektori parimatele tulemustele, ei takista vähese CO2-heitega alternatiivide väljatöötamist ja kasutuselevõttu ega too kaasa sõltuvust CO2-mahukatest varadest. Lisaks nõutakse määruse artiklis 19, et tehnilised sõelumiskriteeriumid põhineksid veenvatel teaduslikel tõenditel. Kui maagaasiga seotud tegevus vastab kõnealustele nõuetele, lisatakse see tulevasse delegeeritud õigusakti. Selle tegevuse puhul täpsustatakse tulevases delegeeritud õigusaktis tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel hinnatakse olulist panust kliimamuutuste leevendamisse ja muude keskkonnaeesmärkide olulise kahjustamise vältimist. Tegevusi, mis ei vasta nendele nõuetele, ei saa määruse (EL) 2020/852 alusel tunnustada. Selleks et tunnustada maagaasi kui olulise tehnoloogia rolli kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel, kaalub komisjon eriõigusakte, millega tagada, et heitkoguste vähendamisele kaasa aitavaid tegevusi ei jäeta vajalikust rahastusest ilma.

(29)

Elektri- või soojusenergia tootmise ning ülekande- ja jaotusvõrkude tehnilised sõelumiskriteeriumid peaksid tagama sidususe komisjoni 14. oktoobri 2020. aasta teatisega metaaniheite vähendamise ELi strateegia kohta (10). Seetõttu võib osutuda vajalikuks need tehnilised sõelumiskriteeriumid läbi vaadata, neid täiendada ja vajaduse korral muuta, et need kajastaksid võimalikke tulevasi selle strateegia järelmeetmena kehtestatud parameetreid ja nõudeid.

(30)

Bioenergiast kütte, jahutuse ja energia tootmise ning transpordi jaoks biokütuste ja biogaasi tootmise tehnilised sõelumiskriteeriumid peaksid olema kooskõlas kõnealuste sektorite tervikliku kestlikkusraamistikuga, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/2001 (11) ning mis sisaldab metsa säästva ülestöötamise ja tooraine kogumise, CO2-heite arvestamise ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise nõudeid.

(31)

Euroopa rohelise kokkuleppe, Euroopa kliimaseaduse (12) ettepaneku ja ELi elurikkuse strateegia (aastani 2030) järelmeetmete raames ning kooskõlas liidu elurikkuse ja kliimaneutraalsuse eesmärkidega tuleks bioenergiaga seotud tegevuse tehnilisi sõelumiskriteeriume määruse 2020/852 artikli 15 lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakti vastuvõtmise ajal ning asjakohast liidu õigust, sealhulgas direktiivi (EL) 2018/2001 ja selle tulevasi versioone silmas pidades täiendada, need läbi vaadata ja neid vajaduse korral muuta, et võtta arvesse uusimaid tõendeid ja poliitilisi arenguid.

(32)

Liidu kasvuhoonegaaside heide, mis tuleneb vee-, kanalisatsiooni-, jäätme- ja saastekäitlussektorist, on suhteliselt väike. Sellel sektoril on siiski suur potentsiaal aidata kaasa kasvuhoonegaaside heite vähendamisele teistes sektorites, eelkõige esmase toorme asendamiseks teisese toorme pakkumise kaudu, fossiilkütustel põhinevate toodete, väetiste ja energia asendamise kaudu ning kogutud CO2 transpordi ja alalise säilitamise kaudu. Lisaks on tegevused, mis hõlmavad anaeroobset lagunemist ja liigiti kogutud biojäätmete kompostimist, millega välditakse biojäätmete prügilasse ladestamist, eriti olulised metaaniheite vähendamise seisukohast. Jäätmetega seotud tegevuste tehniliste sõelumiskriteeriumide puhul tuleks seetõttu tunnistada, et need tegevused aitavad oluliselt kaasa kliimamuutuste leevendamisele, tingimusel et nende tegevuste elluviimisel kohaldatakse kõnealuse sektori teatavaid parimaid tavasid. Samuti peaksid need tehnilised sõelumiskriteeriumid tagama, et jäätmekäitluse variandid on kooskõlas jäätmehierarhia kõrgemate tasemetega. Tehniliste sõelumiskriteeriumidega tuleks tunnistada kliimamuutuste leevendamisele oluliselt kaasa aitavaks need tegevused, mille käigus töödeldakse ühtselt kindlaks määratud minimaalne osa liigiti kogutud tavajäätmetest teiseseks tooraineks. Praeguses etapis ei ole siiski võimalik, et ühtsel jäätmete ümbertöötlemise sihtmääral põhinevad tehnilised sõelumiskriteeriumid käsitleksid täiel määral eri materjalivoogude kliimamuutuste leevendamise potentsiaali. Seetõttu võib osutuda vajalikuks neid tehnilisi sõelumiskriteeriume täiendavalt hinnata ja läbi vaadata. Ühtselt kindlaks määratud sihtmäär ei tohiks piirata jäätmekäitluse sihtmääri, mis on liikmesriikidele ette nähtud jäätmeid käsitlevates liidu õigusaktides. Vee kogumise ja puhastamise, veevarustusega seotud tegevuse ning tsentraliseeritud reoveepuhastussüsteemide puhul tuleks nende tehniliste sõelumiskriteeriumide puhul võtta arvesse energiatarbimisega seotud näitajate absoluutse ja suhtelise parandamise eesmärke ning asjakohasel juhul ka alternatiivseid parameetreid, nagu veevarustussüsteemide lekete määrad.

(33)

Transpordisektoris tarbitakse kolmandik kogu liidu energiast ja selle arvele langeb ligikaudu 23 % liidu kasvuhoonegaaside otsesest koguheitest. Seega võib sõidukipargi ja transporditaristu CO2-heite vähendamine mängida kliimamuutuste leevendamisel olulist rolli. Transpordisektoriga seotud tehnilised sõelumiskriteeriumid peaksid keskenduma selle sektori peamiste heiteallikate vähendamisele, võttes samal ajal arvesse ka vajadust minna inimeste ja kaupade vedamisel üle väiksema heitega transpordiliikidele ning luua puhast liikuvust võimaldav taristu. Seepärast peaksid transpordisektoriga seotud tehnilised sõelumiskriteeriumid keskenduma konkreetse transpordiliigi näitajatele, võttes samal ajal arvesse ka selle transpordiliigi näitajaid võrreldes teiste transpordiliikidega.

(34)

Arvestades meretranspordi ja lennunduse potentsiaali kasvuhoonegaaside heite vähendamisel ja seega transpordisektori keskkonnasäästlikumaks muutmisel, on need transpordiliigid vähese CO2-heitega majandusele ülemineku seisukohast olulised. Komisjoni 9. detsembri 2020. aasta teatise „Säästva ja aruka liikuvuse strateegia – Euroopa transpordivaldkonna edasise arengu suunad“ (13) kohaselt peaksid heitevabad laevad olema turuleviimiseks valmis 2030. aastaks. Selle strateegia kohaselt peaksid 2035. aastaks olema turuleviimiseks valmis suured heitevabad lühimaa õhusõidukid, pikamaa õhusõidukite puhul peaks CO2-heite vähendamine aga tulenema taastuvate ja vähese CO2-heitega kütuste kasutamisest. Nende sektorite kestliku rahastamise kriteeriumide kohta on läbi viidud ka eraldi uuringud. Seega tuleks meretransport lugeda määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 osutatud üleminekutegevuseks. Laevandus on üks kõige väiksema CO2-heitega kaubaveoviise. Et tagada laevanduse võrdne kohtlemine võrreldes teiste transpordiliikidega, tuleks meretranspordile kehtestada tehnilised sõelumiskriteeriumid, mida tuleks kohaldada kuni 2025. aasta lõpuni. Siiski võib osutuda vajalikuks meretransporti täiendavalt hinnata ja vajaduse korral kehtestada alates 2026. aastast kohaldatavad meretranspordi tehnilised sõelumiskriteeriumid. Samuti võib olla vajalik täiendavalt hinnata lennundust ja vajaduse korral kehtestada asjakohased tehnilised sõelumiskriteeriumid. Lisaks tuleks teatavate transpordiliikide puhul kehtestada tehnilised sõelumiskriteeriumid vähese CO2-heitega transpordi taristu jaoks. Võttes aga arvesse transporditaristu potentsiaali toetada üleminekut teistele transpordiliikidele, tuleb teha hindamine ja vajaduse korral kehtestada asjakohased tehnilised sõelumiskriteeriumid üldise taristu jaoks, mida on vaja vähese CO2-heitega transpordiliikide, eelkõige siseveeteede jaoks. Sõltuvalt tehnilise hindamise tulemustest tuleks määruse (EL) 2020/852 artikli 12 lõikes 2, artikli 13 lõikes 2, artikli 14 lõikes 2 ja artikli 15 lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise ajal kehtestada asjakohased tehnilised sõelumiskriteeriumid ka käesolevas põhjenduses osutatud majandustegevuse jaoks.

(35)

Tagamaks, et kestlikuks loetav transporditegevus ei soodusta fossiilkütuste kasutamist, tuleks asjakohaste tegevuste tehnilistest sõelumiskriteeriumidest jätta välja fossiilkütuste transpordiks kasutatavad varad, toimingud ja taristu. Selle kriteeriumi kohaldamisel tuleb kooskõlas asjakohaste olemasolevate turutavadega arvesse võtta mitmesugust kasutusotstarvet, erinevaid omandisuhteid, kasutajalepinguid ja kütuste segamise määrasid. Kestliku rahanduse platvorm peaks hindama selle kriteeriumi kasutatavust oma volituste täitmise kontekstis.

(36)

Kõigi sektorite hoonete arvele langeb liidus 40 % energiatarbimisest ja 36 % CO2-heitest. Seetõttu võib hoonetel olla kliimamuutuste leevendamisel oluline roll. Seetõttu tuleks kehtestada uute hoonete ehitamise, hoonete renoveerimise, mitmesuguste energiatõhususe seadmete paigaldamise, kohapeal kasutatavate taastuvate energiaallikate, energiateenuste osutamise ning hoonete soetamise ja omamise tehnilised sõelumiskriteeriumid. Need tehnilised sõelumiskriteeriumid peaksid põhinema vastavate tegevuste võimalikul mõjul hoonete energiatõhususele ning sellega seotud kasvuhoonegaaside heitele ja kogu olelusringi CO2-heitele. Uute hoonete puhul võib osutuda vajalikuks tehnilised sõelumiskriteeriumid läbi vaadata, et tagada nende kooskõla liidu kliima- ja energiaeesmärkidega.

(37)

Vara või rajatise ehitamine, mis on niisuguse tegevuse lahutamatu osa, mille jaoks tuleks kehtestada tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib seda tegevust pidada kliimamuutuste leevendamisele oluliselt kaasa aitavaks, võib olla kõnealuse majandustegevuse teostamise oluline eeltingimus. Seetõttu on asjakohane lisada sellise vara või rajatise ehitamine selle tegevuse kirjeldusse, mille jaoks see ehitamine on oluline, eelkõige energia-, vee-, kanalisatsiooni-, jäätme- ja saastekäitlussektori ning transpordisektori tegevuste puhul.

(38)

Info- ja kommunikatsioonisektor on pidevalt kasvav sektor, mille arvele langeb aina suurem osa kasvuhoonegaaside heitest. Samal ajal on info- ja kommunikatsioonitehnoloogial potentsiaal aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja kasvuhoonegaaside heite vähendamisele muudes sektorites, näiteks pakkudes lahendusi, mis võivad olla abiks kasvuhoonegaaside heidet vähendada võimaldavate otsuste tegemisel. Seetõttu tuleks kehtestada tehnilised sõelumiskriteeriumid suure kasvuhoonegaaside heitega andmetöötlus- ja majutustoimingute jaoks ning andmepõhiste lahenduste jaoks, mis võimaldavad vähendada kasvuhoonegaaside heidet muudes sektorites. Nende tegevuste tehnilised sõelumiskriteeriumid peaksid põhinema kõnealuse sektori parimatel tavadel ja standarditel. Tulevikus võib osutuda vajalikuks vaadata tehnilised sõelumiskriteeriumid läbi ja neid ajakohastada, et võtta arvesse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia riistvaralahenduste suuremast vastupidavusest tulenevat kasvuhoonegaaside heite vähendamise potentsiaali ning igas sektoris kasutusele võetava digitehnoloogia potentsiaali vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Samuti on potentsiaali oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ka elektroonilise side vallas, kus võrkude kasutuselevõtuks ja käitamiseks kasutatakse märkimisväärses koguses energiat. Seepärast võib olla vaja neid tegevusi hinnata ja kehtestada vajaduse korral asjakohased tehnilised sõelumiskriteeriumid.

(39)

Lisaks võivad info- ja sidetehnoloogialahendused, mis moodustavad lahutamatu osa majandustegevusest, mille jaoks tuleks kehtestada tehnilised sõelumiskriteeriumid kliimamuutuste leevendamisele oluliselt kaasa aitamise kindlaksmääramiseks, olla eriti olulised ka selles mõttes, et aitavad selle majandustegevuse puhul saavutada nende kriteeriumide alusel kehtestatud standardid ja piirmäärad.

(40)

Teadus- ja arendustegevusel ning innovatsioonil on potentsiaal võimaldada teistel sektoritel saavutada oma vastavaid kliimamuutuste leevendamise eesmärke. Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse tehniliste sõelumiskriteeriumide puhul tuleks seetõttu keskenduda lahenduste, protsesside, tehnoloogia ja muude toodete potentsiaalile vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Teadusuuringud, mis käsitlevad määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 1 punktis i osutatud toetavat tegevust, võivad samuti olulisel määral kaasa aidata sellele, et võimaldada sellisel majandustegevusel ja selle sihttegevusel oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid või parandada sellise tegevuse tehnoloogilist ja majanduslikku teostatavust ning kokkuvõttes hõlbustada selle laiendamist. Teadusuuringud võivad samuti mängida olulist rolli määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 osutatud üleminekutegevuse CO2-heite edasisel vähendamisel, võimaldades sellist tegevust teostada oluliselt madalama kasvuhoonegaaside heite tasemega, kui on ette nähtud tehnilistes sõelumiskriteeriumides, mis käsitlevad sellise tegevuse olulist panust kliimamuutuste leevendamisse.

(41)

Lisaks võib teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, mis moodustab lahutamatu osa majandustegevusest, mille jaoks tuleks kehtestada tehnilised sõelumiskriteeriumid kliimamuutuste leevendamisele oluliselt kaasa aitamise kindlaksmääramiseks, olla eriti oluline ka selles mõttes, et aitab selle majandustegevuse puhul saavutada nende kriteeriumide alusel kehtestatud standardid ja piirmäärad.

(42)

Tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada kliimamuutustega kohanemisele oluliselt kaasa aitavaks, peaksid kajastama asjaolu, et kliimamuutused mõjutavad tõenäoliselt kõiki majandussektoreid. Seepärast tuleb kõiki sektoreid kohandada praeguse ja eeldatava tulevase kliima negatiivse mõjuga. Samas tuleb tagada, et majandustegevus, mis aitab oluliselt kaasa kliimamuutustega kohanemisele, ei kahjusta oluliselt ühtegi muud määruse (EL) 2020/852 artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärki. Seetõttu on asjakohane kehtestada kliimamuutustega kohanemisega seotud tehnilised sõelumiskriteeriumid kõigepealt nende sektorite ja sellise majandustegevuse jaoks, mille puhul kehtestatakse kliimamuutuste leevendamisega seotud tehnilised sõelumiskriteeriumid, sealhulgas keskkonnaeesmärkide olulise kahjustamise vältimise asjakohased kriteeriumid. Kliimamuutustega kohanemisele oluliselt kaasa aitavaks loetava majandustegevuse kirjeldus peaks vastama ulatusele, mille kohta võiks kindlaks määrata asjakohased olulise kahjustamise vältimise kriteeriumid. Arvestades vajadust suurendada majanduse üldist vastupanuvõimet kliimamuutuste suhtes, tuleks tehnilised sõelumiskriteeriumid, sealhulgas asjakohased olulise kahju vältimise kriteeriumid, edaspidi välja töötada ka muude majandustegevusalade jaoks.

(43)

Tehnilised sõelumiskriteeriumid peaksid tagama, et võimalikult lai valik elutähtsaid taristuid, sealhulgas eelkõige energiaülekande- ja -salvestustaristuid ning transporditaristuid kohandatakse praeguse ja eeldatava tulevase kliima negatiivse mõjuga, vältides seeläbi tõsist negatiivset mõju kodanike tervisele, ohutusele, julgeolekule ja majanduslikule heaolule ning liikmesriikide valitsuste tõhusale toimimisele. Siiski võib osutuda vajalikuks need tehnilised sõelumiskriteeriumid läbi vaadata, et võtta paremini arvesse üleujutuste eest kaitsva taristu eripära.

(44)

Lisaks tuleks kehtestada tehnilised sõelumiskriteeriumid ka hariduse, inimeste tervise, sotsiaaltöö, kunsti, meelelahutuse ja vaba aja veetmisega seotud tegevuste jaoks. Nende tegevuste raames pakutakse olulisi teenuseid ja lahendusi kogu ühiskonna kollektiivse vastupanuvõime suurendamiseks ning need võivad suurendada kliimateadlikkust.

(45)

Tehniliste sõelumiskriteeriumidega, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevus aitab oluliselt kaasa kliimamuutustega kohanemisele, sest see hõlmab määruse (EL) 2020/852 artikli 11 lõike 1 punkti a kohaseid kohanemislahendusi, tuleks püüda suurendada majandustegevuse vastupanuvõimet kindlaks tehtud kliimariskidele, mis on selle tegevuse puhul olulised. Tehniliste sõelumiskriteeriumidega tuleks nõuda, et asjaomased ettevõtjad viiksid läbi kliimamuutustega seotud riskihindamise ja rakendaksid kohanemislahendusi, mis vähendavad kõige olulisemaid hindamise käigus kindlaks tehtud riske. Tehniliste sõelumiskriteeriumide puhul tuleks arvesse võtta ka kohanemisvajaduste ja -lahenduste konteksti- ja asukohapõhist laadi. Lisaks peaksid tehnilised sõelumiskriteeriumid tagama keskkonna- ja kliimaeesmärkide terviklikkuse ning need ei tohiks rakendatavate lahenduste liigi osas olla ebaproportsionaalselt normatiivsed. Tehniliste sõelumiskriteeriumide puhul tuleks võtta arvesse vajadust ennetada kliima ja ilmastikuga seotud katastroofe ning juhtida selliste katastroofide riski, samuti vajadust tagada elutähtsa taristu vastupidavus kooskõlas asjakohaste liidu õigusaktidega, mis käsitlevad selliste katastroofide riski hindamist ja nende mõju leevendamist.

(46)

Tuleks kehtestada tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevus aitab oluliselt kaasa kliimamuutustega kohanemisele, sest see pakub määruse (EL) 2020/852 artikli 11 lõike 1 punkti b kohaseid kohanemislahendusi, kliimamuutustega kohanemisele pühendatud inseneritegevuse ja sellega seotud tehnilise nõustamise, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni, kliimaga seotud riskide kahjukindlustuse ning edasikindlustuse jaoks. Selline tegevus võib pakkuda kohanemislahendusi, mis annavad olulise panuse, et vältida või vähendada praeguse ja eeldatava tulevase kliima negatiivse mõju riski inimestele, loodusele või varadele, suurendamata seejuures negatiivse mõju riski.

(47)

Tehniliste sõelumiskriteeriumide puhul tuleks arvesse võtta võimalust, et teatav majandustegevus võib anda olulise panuse kliimamuutustega kohanemisse, pakkudes määruse (EL) 2020/852 artikli 11 lõike 1 punkti b kohaseid kohanemislahendusi või hõlmates määruse (EL) 2020/852 artikli 11 lõike 1 punkti a kohaseid kohanemislahendusi. Selle võimalusega peaks arvestama metsamajanduse, märgalade taastamise, tele- ja raadioprogrammide tootmise ja ringhäälingutegevuse ning haridus-, loome-, kunsti- ja meelelahutustegevuse tehniliste sõelumiskriteeriumide puhul. Kuigi neid tegevusi tuleks kohandada praeguse ja eeldatava tulevase kliima negatiivse mõjuga, on neil ka potentsiaal pakkuda kohanemislahendusi, mis annavad olulise panuse, et vältida või vähendada inimestele, loodusele või varadele avalduva negatiivse mõju riski.

(48)

Tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevus aitab oluliselt kaasa kliimamuutustega kohanemisele, peaksid tagama, et majandustegevus muudetakse kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimeliseks või pakub lahendusi muudele tegevustele, et muuta need kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimeliseks. Kui majandustegevus muudetakse kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimeliseks, on selle tegevuse oluline panus kliimamuutustega kohanemisse selliste füüsiliste ja mittefüüsiliste lahenduste rakendamine, mis vähendavad oluliselt selle majandustegevuse jaoks kõige olulisemaid füüsilisi kliimariske. Seepärast on asjakohane, et keskkonnasäästlikuks peetava majandustegevusega seotud varade või protsessidega seotud kapitali- ja tegevuskulude hulka tuleks lugeda ainult kapitalikulutused, mis on tehtud kõigiks sammudeks, mida on vaja tegevuse kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimeliseks muutmiseks, ning et selle vastupanuvõimeliseks muudetud majandustegevuse käivet ei tohiks käsitada keskkonnasäästlikuks peetava majandustegevusega seotud toodetest või teenustest saadud käibena. Kui aga määruse (EL) 2020/852 artikli 11 lõike 1 punkti b kohaselt kohanemislahendusi võimaldava majandustegevuse põhisisu on pakkuda tehnoloogiaid, tooteid, teenuseid, teavet või tavasid, mille eesmärk on suurendada teiste inimeste, looduse, kultuuripärandi, vara või muu majandustegevuse vastupanuvõimet füüsiliste kliimariskide suhtes, tuleks lisaks kapitalikuludele käsitada ka selle majandustegevusega seotud toodete või teenuste käivet osana käibest, mis on saadud keskkonnasäästliku majandustegevusega seotud toodetest või teenustest.

(49)

Tehniliste sõelumiskriteeriumidega, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevus, mis aitab oluliselt kaasa kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele, ei kahjusta oluliselt ühtegi muud keskkonnaeesmärki, tuleks püüda tagada, et ühe keskkonnaeesmärgi saavutamisele ei aidataks kaasa muude keskkonnaeesmärkide arvelt. Olulise kahjustamise vältimise kriteeriumidel on seega oluline roll keskkonnasäästlike tegevuste liigitamise keskkonnaalase terviklikkuse tagamisel. Konkreetse keskkonnaeesmärgi puhul tuleks sätestada olulise kahjustamise vältimise kriteeriumid nende tegevuste jaoks, mis võivad seda eesmärki oluliselt kahjustada. Olulise kahjustamise vältimise kriteeriumide puhul tuleks võtta arvesse kehtivate liidu õigusaktide asjakohaseid nõudeid ja neid edasi arendada.

(50)

Tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega tagatakse, et tegevused, mis aitavad oluliselt kaasa kliimamuutustega kohanemisele, ei kahjusta oluliselt kliimamuutuste leevendamist, tuleks kehtestada nende tegevuste jaoks, millega kaasneb märkimisväärse kasvuhoonegaaside heite oht, kuigi need tegevused võivad oluliselt kaasa aidata kliimamuutustega kohanemisele.

(51)

Kliimamuutused mõjutavad tõenäoliselt kõiki majandussektoreid. Tehnilisi sõelumiskriteeriume, millega tagatakse, et majandustegevus, mis aitab oluliselt kaasa kliimamuutuste leevendamisele, ei kahjusta oluliselt kliimamuutustega kohanemist, tuleks seetõttu kohaldada kõigi selliste majandustegevuste suhtes. Nende kriteeriumidega tuleks tagada, et tehakse kindlaks tegevusega seotud olemasolevad ja tulevased riskid ning et kohanemislahendusi rakendatakse eesmärgiga minimeerida või vältida võimalikku kahju või mõju talitluspidevusele.

(52)

Vee- ja mereressursside säästva kasutamise ja kaitse olulise kahjustamise vältimise tehnilised sõelumiskriteeriumid tuleks kehtestada kõikide tegevuste puhul, mis võivad endast sellisele säästvale kasutamisele ja kaitsele ohtu kujutada. Nende kriteeriumide eesmärk peaks olema vältida, et tegevus kahjustab veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali või merealade head keskkonnaseisundit, ning kriteeriumidega tuleks nõuda keskkonnaseisundi halvenemise ohu tuvastamist ja käsitlemist kooskõlas veekasutus- ja kaitsekorralduskavaga.

(53)

Ringmajandusele ülemineku olulise kahjustamise vältimise tehnilised sõelumiskriteeriumid tuleks kohandada konkreetsetele sektoritele, tagamaks, et majandustegevus ei põhjusta ressursside ebatõhusat kasutamist ega kinnista lineaarseid tootmismudeleid, et jäätmeid välditakse või vähendatakse ning juhul, kui neid ei ole võimalik vältida, käideldakse neid jäätmehierarhia kohaselt. Samuti tuleks nende kriteeriumidega tagada, et majandustegevus ei kahjusta ringmajandusele ülemineku eesmärki.

(54)

Saastuse vältimise ja kontrolli olulise kahjustamise vältimise tehniliste sõelumiskriteeriumide puhul tuleks arvesse võtta sektori eripära, et käsitleda õhku, vette või pinnasesse sattuva saastuse asjakohaseid allikaid ja liike, viidates vajaduse korral parima võimaliku tehnika järeldustele, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL (14) alusel.

(55)

Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamise olulise kahjustamise vältimise kriteeriumid tuleks kehtestada kõikide tegevuste puhul, mis võivad ohustada elupaikade, liikide või ökosüsteemide seisundit või olukorda, ning nende kriteeriumidega tuleks vajaduse korral nõuda keskkonnamõju hindamist või muud asjakohast hindamist ning selliste hindamiste järelduste rakendamist. Nende kriteeriumidega tuleks tagada, et isegi keskkonnamõju hindamise või muu asjakohase hindamise nõude puudumisel ei põhjusta tegevus õigusaktidega kaitstud liikide häirimist, püüdmist või tapmist ega õigusaktidega kaitstud elupaikade seisundi halvenemist.

(56)

Tehnilised sõelumiskriteeriumid ei tohiks piirata kohustust järgida liidu ja liikmesriigi õiguse keskkonna, tervise, ohutuse ja sotsiaalse kestlikkusega seotud sätteid ega sobivate leevendusmeetmete vastuvõtmist, kui see on asjakohane.

(57)

Käesoleva määruse sätted on omavahel tihedalt seotud, kuna käsitlevad kriteeriume, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevus aitab oluliselt kaasa kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele ega kahjusta oluliselt ühte või mitut muud määruse (EL) 2020/852 artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärki. Selleks et tagada nende sätete sidusus ja üheaegne jõustumine, anda sidusrühmadele õigusraamistikust terviklik ülevaade ja hõlbustada määruse (EL) 2020/852 kohaldamist, on vaja kehtestada need sätted ühes määruses.

(58)

Selleks et määruse (EL) 2020/852 kohaldamine areneks vastavalt tehnoloogia, turu ja poliitika arengule, tuleks käesolevat määrust korrapäraselt läbi vaadata ja vajaduse korral muuta tegevuste osas, mida peetakse kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele oluliselt kaasa aitavaks, ning vastavate tehniliste sõelumiskriteeriumide osas.

(59)

Määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 6 ja artikli 11 lõike 6 järgimiseks tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2022,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada kliimamuutuste leevendamisele oluliselt kaasa aitavaks, ja mille alusel otsustatakse, ega see majandustegevus ei kahjusta oluliselt ühtegi muud määruse (EL) 2020/852 artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärki, on sätestatud käesoleva määruse I lisas.

Artikkel 2

Tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada kliimamuutustega kohanemisele oluliselt kaasa aitavaks, ja mille alusel otsustatakse, ega see majandustegevus ei kahjusta oluliselt ühtegi muud määruse (EL) 2020/852 artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärki, on sätestatud käesoleva määruse II lisas.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 4. juuni 2021

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Mairead McGUINNESS


(1)  ELT L 198, 22.6.2020, lk 13.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).

(4)  EX-Ante Carbon-balance Tool (EX-ACT) (4.6.2021 a versioon: http://www.fao.org/in-action/epic/ex-act-tool/suite-of-tools/ex-act/en/).

(5)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019) 640 final).

(6)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“ (COM(2020) 380 final).

(7)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamine: investeerimine kliimaneutraalsesse tulevikku meie inimeste hüvanguks“ (COM(2020) 562 final).

(8)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine – ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia“ (COM(2021) 82 final).

(9)  Heite osakaal sektorite kaupa näitab otsest heidet ja põhineb Eurostati 2018. ja 2019. aasta andmetel (NACE 2. tasand), v.a ehitussektori puhul, millel ei ole seotud NACE koodi, mistõttu võetakse selle heidet arvesse eri sektorites (4.6.2021 a versioon: https://ec.europa.eu/info/news/new-rules-greener-and-smarter-buildings-will-increase-quality-life-all-europeans-2019-apr-15_en).

(10)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Metaaniheite vähendamise ELi strateegia“ (COM/2020/663 final).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).

(12)  Muudetud ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimaseadus), COM(2020) 563 final.

(13)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Säästva ja aruka liikuvuse strateegia – Euroopa transpordivaldkonna edasise arengu suunad“ (COM/2020/789 final).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).


I LISA

Tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada kliimamuutuste leevendamisele oluliselt kaasa aitavaks, ja mille alusel otsustatakse, ega see majandustegevus ei kahjusta oluliselt muid keskkonnaeesmärke

SISUKORD

1.

Metsamajandus 16

1.1.

Metsastamine 16

1.2.

Metsade seisundi parandamine ja taastamine, sealhulgas taasmetsastamine ja looduslikule uuenemisele kaasaaitamine pärast erakorralist sündmust 21

1.3.

Metsa majandamine 27

1.4.

Kaitsev metsamajandus 32

2.

Keskkonnakaitse ja keskkonna taastamisega seotud tegevused 37

2.1.

Märgalade taastamine 37

3.

Tootmine 40

3.1.

Taastuvenergiaseadmete tootmine 40

3.2.

Vesiniku tootmiseks ja kasutamiseks mõeldud seadmete tootmine 41

3.3.

Transpordis kasutatava vähese CO2-heitega tehnoloogia tootmine 42

3.4.

Akude tootmine 45

3.5.

Energiatõhusust suurendavate elementide tootmine hoonete jaoks 46

3.6.

Muude vähese CO2-heitega seadmete tootmine 48

3.7.

Tsemenditootmine 49

3.8.

Alumiiniumi tootmine 50

3.9.

Raua ja terase tootmine 51

3.10.

Vesiniku tootmine 53

3.11.

Tahma tootmine 54

3.12.

Naatriumkarbonaadi tootmine 55

3.13.

Kloori tootmine 56

3.14.

Orgaaniliste põhikemikaalide tootmine 57

3.15.

Ammoniaagi tootmine 59

3.16.

Lämmastikhappe tootmine 60

3.17.

Toorplasti tootmine 61

4.

Energia 62

4.1.

Elektrienergia tootmine fotogalvaanikatehnoloogia abil 62

4.2.

Elektrienergia tootmine kontsentreeritud päikeseenergia tehnoloogia abil 63

4.3.

Elektrienergia tootmine tuuleenergiast 63

4.4.

Elektrienergia tootmine ookeanienergia tehnoloogiate abil 64

4.5.

Elektrienergia tootmine hüdroenergiast 65

4.6.

Elektrienergia tootmine geotermilisest energiast 68

4.7.

Elektrienergia tootmine taastuvatest mittefossiilsetest gaas- ja vedelkütustest 69

4.8.

Elektrienergia tootmine bioenergiast 70

4.9.

Elektrienergia ülekandmine ja jaotamine 72

4.10.

Elektrienergia salvestamine 75

4.11.

Soojusenergia salvestamine 76

4.12.

Vesiniku ladustamine 77

4.13.

Biogaasi ja biokütuste tootmine transpordis kasutamiseks ning vedelate biokütuste tootmine 77

4.14.

Taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese süsinikuheitega gaaside ülekande- ja jaotusvõrgud 79

4.15.

Kaugkütte/-jahutuse jaotus 79

4.16.

Elektriliste soojuspumpade paigaldamine ja käitamine 80

4.17.

Soojus-/jahutus- ja elektrienergia koostootmine päikeseenergiast 81

4.18.

Soojus-/jahutus- ja elektrienergia koostootmine geotermilisest energiast 82

4.19.

Soojus-/jahutus- ja elektrienergia koostootmine taastuvatest mittefossiilsetest gaas- ja vedelkütustest 83

4.20.

Soojus-/jahutus- ja elektrienergia koostootmine bioenergiast 84

4.21.

Soojus-/jahutusenergia tootmine päikese soojusenergiast 85

4.22.

Soojus-/jahutusenergia tootmine geotermilisest energiast 86

4.23.

Soojus-/jahutusenergia tootmine taastuvatest mittefossiilsetest gaas- ja vedelkütustest 87

4.24.

Soojus-/jahutusenergia tootmine bioenergiast 88

4.25.

Soojus-/jahutusenergia tootmine heitsoojusest 89

5.

Veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 90

5.1.

Veekogumis-, -puhastus- ja -varustussüsteemide ehitamine, laiendamine ja käitamine 90

5.2.

Veekogumis-, -puhastus- ja -varustussüsteemide uuendamine 91

5.3.

Reovee kogumis- ja puhastussüsteemide ehitamine, laiendamine ja käitamine 92

5.4.

Reovee kogumis- ja puhastussüsteemide uuendamine 93

5.5.

Tavajäätmete kogumine ja transport tekkekohas eraldatud fraktsioonidena 95

5.6.

Reoveesetete anaeroobne kääritamine 95

5.7.

Biojäätmete anaeroobne kääritamine 96

5.8.

Biojäätmete kompostimine 97

5.9.

Tavajäätmetest saadud materjalide taaskasutamine 98

5.10.

Prügilagaasi kogumine ja kasutamine 99

5.11.

CO2 transport 100

5.12.

CO2 püsiv maapõues säilitamine 100

6.

Transport 101

6.1.

Sõitjate linnadevaheline raudteevedu 101

6.2.

Kauba raudteevedu 102

6.3.

Linna- ja linnalähivedu, sõitjate maanteevedu 103

6.4.

Isiklike liikumisvahendite kasutamine, jalgrattavedu 104

6.5.

Vedu mootorratastega, sõiduautodega ja väikeste tarbesõidukitega 105

6.6.

Kaubaveoteenused maanteel 107

6.7.

Sõitjatevedu sisevetel 108

6.8.

Kaubavedu sisevetel 109

6.9.

Sisevetel kasutatavate reisi- ja kaubalaevade moderniseerimine 110

6.10.

Kaubavedu merel ja rannavetes, sadamatoiminguteks ja abitegevuseks vajalikud laevad 111

6.11.

Sõitjatevedu merel ja rannavetes 114

6.12.

Merel ja rannavetes käitatavate kauba- ja reisilaevade moderniseerimine 116

6.13.

Isikliku liikuvuse ja jalgrattaveo taristu 117

6.14.

Raudteetranspordi taristu 119

6.15.

Vähese CO2-heitega maanteetransporti ja ühistransporti võimaldav taristu 120

6.16.

Vähese CO2-heitega veetransporti võimaldav taristu 121

6.17.

Vähese CO2-heitega lennujaamataristu 123

7.

Ehitus- ja kinnisvaraalane tegevus 124

7.1.

Uute hoonete ehitamine 124

7.2.

Olemasolevate hoonete renoveerimine 126

7.3.

Energiatõhusust suurendavate elementide paigaldamine, hooldus ja remont 128

7.4.

Elektrisõidukite laadimisjaamade paigaldamine, hooldus ja remont hoonetes (ja hoonetega seotud parkimiskohtades) 129

7.5.

Hoonete energiatõhususe mõõtmiseks, reguleerimiseks ja kontrollimiseks kasutatavate vahendite ja seadmete paigaldamine, hooldus ja remont 130

7.6.

Taastuvenergiaseadmete paigaldamine, hooldus ja remont 131

7.7.

Hoonete omandamine ja omandiõigus 132

8.

Teave ja kommunikatsioon 132

8.1.

Andmetöötlus, veebihosting jms tegevused 132

8.2.

Andmepõhised lahendused kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks 134

9.

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 135

9.1.

Turulähedane teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon 135

9.2.

Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon CO2 kogumiseks otse atmosfäärist 137

9.3.

Hoonete energiatõhususega seotud ametitoimingud 138

A liide.

Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohased üldkriteeriumid kliimamuutustega kohanemiseks 140

B liide.

Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohased üldkriteeriumid vee ja mereressursside kestlikuks kasutamiseks ja kaitseks 142

C liide.

Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohased üldkriteeriumid saastuse vältimiseks ja tõrjeks seoses kemikaalide kasutamise ja esinemisega 143

D liide.

Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohased üldkriteeriumid elurikkuse ja ökosüsteemide kaitseks ja taastamiseks 144

E liide.

Veeseadmete tehnilised kirjeldused 145

1.   METSAMAJANDUS

1.1.   Metsastamine

Tegevuse kirjeldus

Metsa istutamine või tahtlik külvamine või metsa looduslikule uuenemisele kaasaaitamine maal, mille kasutus kuni selle ajani oli erinev või mida ei kasutatud. Metsastamine tähendab maa muutmist metsaks vastavalt ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) metsastamise (1) määratlusele, võttes arvesse, et mets tähendab maad, mis vastab siseriiklikes õigusnormides sätestatud metsa määratlusele või kui see ei ole kättesaadav, siis FAO metsa määratlusele (2). Metsastamine võib hõlmata varasemat metsastamist, kui see toimus puude istutamise ja maakasutuse metsana kajastamise vahelisel ajal.

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga A2 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile. Selle kategooria majandustegevus piirdub NACE Rev. 2 koodidega 02.10 (metsakasvatus ja muud metsamajanduse tegevusalad), 02.20 (metsavarumine), 02.30 (looduslike materjalide kogumine, v.a puit) ja 02.40 (metsamajandust abistavad tegevused).

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

1.   Metsastamiskava ja sellele järgnev metsamajandamiskava või samaväärne dokument

1.1.

Ala, kus tegevus toimub, on hõlmatud enne tegevuse algust välja töötatud ja pidevalt ajakohastatava vähemalt viieaastase või siseriiklikes õigusnormides ette nähtud minimaalse kestusega metsastamiskavaga, kuni see ala vastab siseriiklikes õigusnormides sätestatud metsa määratlusele või kui see ei ole kättesaadav, siis FAO metsa määratlusele.

Metsastamiskava sisaldab kõiki siseriiklike õigusnormidega nõutavaid elemente, mis on seotud metsastamise keskkonnamõju hindamisega.

1.2

Soovitatavalt metsastamiskavas või teabe puudumise korral mis tahes muus dokumendis esitatakse üksikasjalik teave järgmise kohta:

(a)

ala kirjeldus vastavalt sellele, kuidas see on kinnistusraamatusse kantud;

(b)

ala ettevalmistamine ja selle mõju olemasolevatele süsinikuvarudele, sealhulgas mullastikule ja maapealsele biomassile, et kaitsta suure süsinikuvaruga maad (3);

(c)

majandamiseesmärgid, sealhulgas peamised piirangud;

(d)

üldstrateegiad ja tegevused, mis on kavandatud majandamiseesmärkide saavutamiseks, sealhulgas eeldatav tegevus kogu metsatsükli jooksul;

(e)

metsaelupaikade määratlus, sealhulgas peamised olemasolevad ja kavandatavad metsapuuliigid ning nende leviku ulatus ja ruumiline jaotus;

(f)

metsaeraldised, teed, elektriliinide koridorid ja muud üldsusele juurdepääsetavad alad, füüsilised tunnused (sealhulgas veeteed), õiguslike ja muude piirangutega alad;

(g)

metsa ökosüsteemide hea seisundi saavutamiseks ja säilitamiseks võetud meetmed;

(h)

arvesse võetud sotsiaalküsimused (sealhulgas maastiku säilitamine, sidusrühmadega konsulteerimine vastavalt siseriiklikes õigusnormides sätestatud tingimustele);

(i)

metsaga seotud riskide (sh metsatulekahjud ning kahjurite levik ja haiguspuhangud) hindamine, et ennetada, vähendada ja kontrollida riske, ning meetmed, mida võetakse kaitseks jääkriskide eest ning nendega kohanemiseks;

(j)

hinnang toiduga kindlustatusele avalduva mõju kohta;

(k)

kõik põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumid, mis on metsastamise seisukohast olulised.

1.3.

Kui alast saab mets, järgneb metsastamiskavale metsamajandamiskava või samaväärne dokument, nagu sätestatud siseriiklikes õigusnormides, või kui siseriiklikes õigusnormides ei ole metsamajandamiskava ega samaväärset dokumenti määratletud, siis nagu osutatud FAO „pikaajalise metsamajandamiskavaga metsaala“ määratluses (4). Metsamajandamiskava või samaväärne dokument hõlmab vähemalt kümneaastast ajavahemikku ja seda ajakohastatakse pidevalt.

1.4

Esitatakse järgmistes punktides osutatud teave, mida ei ole veel metsamajandamiskavas või samaväärses süsteemis dokumenteeritud:

(a)

majandamiseesmärgid, sealhulgas peamised piirangud (5);

(b)

üldstrateegiad ja tegevused, mis on kavandatud majandamiseesmärkide saavutamiseks, sealhulgas eeldatav tegevus kogu metsatsükli jooksul;

(c)

metsaelupaikade määratlus, sealhulgas peamised olemasolevad ja kavandatavad metsapuuliigid ning nende leviku ulatus ja ruumiline jaotus;

(d)

ala määratlus vastavalt sellele, kuidas see on kinnistusraamatusse kantud;

(e)

metsaeraldised, teed, elektriliinide koridorid ja muud üldsusele juurdepääsetavad alad, füüsilised tunnused (sealhulgas veeteed), õiguslike ja muude piirangutega alad;

(f)

metsa ökosüsteemide hea seisundi säilitamiseks võetud meetmed;

(g)

arvesse võetud sotsiaalküsimused (sealhulgas maastiku säilitamine, sidusrühmadega konsulteerimine vastavalt siseriiklikes õigusnormides sätestatud tingimustele);

(h)

metsaga seotud riskide (sh metsatulekahjud ning kahjurite levik ja haiguspuhangud) hindamine, et ennetada, vähendada ja kontrollida riske, ning meetmed, mida võetakse kaitseks jääkriskide eest ning nendega kohanemiseks;

(i)

kõik põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumid, mis on metsa majandamise seisukohast olulised.

1.5.

Tegevus vastab parimatele metsastamistavadele, mis on sätestatud siseriiklikes õigusnormides, või kui selliseid parimaid metsastamistavasid ei ole siseriiklikes õigusnormides sätestatud, vastab tegevus ühele järgmistest kriteeriumidest:

(a)

tegevus on kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 807/2014 (6);

(b)

tegevus põhineb üleeuroopalistel metsastamise ja taasmetsastamise suunistel, milles pööratakse erilist tähelepanu ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sätetele („Pan-European Guidelines for Afforestation and Reforestation with a special focus on the provisions of the UNFCCC“) (7).

1.6.

Tegevusega ei kaasne suure süsinikuvaruga maa (8) seisundi halvenemist.

1.7.

Tegevusega seotud majandamissüsteem vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 995/2010 (9) sätestatud hoolsuskohustusele ja õiguspärasuse nõuetele.

1.8.

Metsastamiskavas ja sellele järgnevas metsamajandamiskavas või samaväärses dokumendis nähakse ette järelevalve, millega tagatakse kavas esitatud teabe õigsus, eelkõige seoses asjaomast ala käsitlevate andmetega.

2.   Kliimaalase kasu analüüs

2.1.

Alade puhul, mis vastavad metsa hankimisala tasandil nõuetele, millega tagatakse metsa süsinikuvaru ja sidujate taseme pikaajaline säilimine või suurenemine, nagu sätestatud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõike 7 punktis b, vastab tegevus järgmistele kriteeriumidele:

(a)

kliimaalase kasu analüüs näitab, et tegevusest tingitud kasvuhoonegaaside heite ja sidumise netosaldo 30-aastasel ajavahemikul pärast tegevuse algust on väiksem kui võrdlusalus, mis vastab tegevuse algusest algava 30-aastase ajavahemiku kasvuhoonegaaside heite ja sidumise saldole ning mis on seotud harilike tavadega, mida oleks asjaomasel alal tegevuse puudumise korral rakendatud;

(b)

pikaajalist kliimaalast kasu kinnitatakse tõenditega direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõike 7 punkti b järgimise kohta.

2.2.

Alade puhul, mis ei vasta metsa hankimisala tasandil nõuetele, millega tagatakse metsa süsinikuvaru ja sidujate taseme pikaajaline säilimine või suurenemine, nagu sätestatud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõike 7 punktis b, vastab tegevus järgmistele kriteeriumidele:

(a)

kliimaalase kasu analüüs näitab, et tegevusest tingitud kasvuhoonegaaside heite ja sidumise netosaldo 30-aastasel ajavahemikul pärast tegevuse algust on väiksem kui võrdlusalus, mis vastab tegevuse algusest algava 30-aastase ajavahemiku kasvuhoonegaaside heite ja sidumise saldole ning mis on seotud harilike tavadega, mida oleks asjaomasel alal tegevuse puudumise korral rakendatud;

(b)

tegevuse prognoositud pikaajaline keskmine kasvuhoonegaaside netosaldo on väiksem kui punktis 2.2 osutatud võrdlusaluse puhul prognoositud pikaajaline keskmine kasvuhoonegaaside saldo, võttes arvesse, et „pikaajaline“ vastab 100 aastale või kogu metsatsükli kestusele, olenevalt sellest, kumb on pikem.

2.3.

Kliimaalase kasu arvutamine vastab järgmistele kriteeriumidele:

(a)

analüüs on kooskõlas riiklikke kasvuhoonegaaside inventuure käsitlevate IPCC 2006. aasta suuniste 2019. aasta täpsustustega (10). Kliimaalase kasu analüüs põhineb läbipaistval, täpsel, järjepideval, täielikul ja võrreldaval teabel, hõlmab kõiki tegevusest mõjutatud süsiniku talletajaid, sealhulgas maapealset ja maa-alust biomassi, lagupuitu, metsavarist ja mulda, põhineb kõige konservatiivsematel arvutuste eeldustel ning selles on võetud nõuetekohaselt arvesse CO2 sidumise muutumise ja ümberpöördumise riske, küllastumise riski ja heite ülekandumise riski.

(b)

harilikud tavad, sealhulgas raietavad, võivad olla järgmised:

i)

majandamistavad, mis olid dokumenteeritud metsamajandamiskava või samaväärse dokumendi viimases versioonis (kui see on olemas) enne tegevuse alustamist;

ii)

viimased harilikud tavad enne tegevuse alustamist;

iii)

tavad, mis vastavad juhtimissüsteemile, millega tagatakse metsaala süsinikuvaru ja sidujate taseme pikaajaline säilimine või suurenemine, nagu sätestatud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõike 7 punktis b;

(c)

analüüsi üksikasjalikkus on proportsionaalne asjaomase ala suurusega ning kasutatakse seda ala käsitlevaid väärtusi.

(d)

looduslikest häiringutest, näiteks kahjuritest ja haigustest, metsatulekahjudest, tuulest ja tormikahjustustest tingitud heide ja sidumine, mis mõjutab piirkonda ja põhjustab ebapiisavat tulemuslikkust, ei tähenda määruse (EL) 2020/852 nõuete rikkumist, tingimusel et kliimaalase kasu analüüs on kooskõlas riiklikke kasvuhoonegaaside inventuure käsitlevate IPCC 2006. aasta suuniste 2019. aasta täpsustustega seoses looduslikest häiringutest tingitud heite ja sidumisega.

2.4.

Alla 13 hektari suuruste metsakinnistute puhul ei nõuta kliimaalase kasu analüüsi tegemist.

3.   Püsivuse tagamine

3.1.

Kooskõlas siseriiklike õigusnormidega tagatakse tegevuse toimumiskohaks oleva ala jätkuv käsitamine metsana ühega järgmistest meetmetest:

(a)

ala on liigitatud FAO määratletud püsimetsaks (11);

(b)

ala on liigitatud kaitsealaks;

(c)

ala suhtes kehtib õiguslik või lepinguline garantii, mis tagab, et see jääb metsaks.

3.2.

Tegevuse elluviija kohustub kooskõlas siseriiklike õigusnormidega tagama, et metsastamiskava ja sellele järgneva metsamajandamiskava või samaväärse dokumendi edasiste ajakohastamistega, mis lähevad kaugemale rahastatavast tegevusest, taotletakse jätkuvalt kliimaalast kasu, nagu kindlaks määratud punktis 2. Lisaks kohustub tegevuse elluviija kompenseerima punktis 2 kindlaks määratud kliimaalase kasu vähenemise samaväärse kliimaalase kasuga, mis tuleneb tegevusest, mis vastab ühele käesolevas määruses määratletud metsamajandustegevusele.

4.   Audit

Kahe aasta jooksul pärast tegevuse algust ja seejärel iga kümne aasta tagant kontrollib tegevuse vastavust kliimamuutuste leevendamisse olulise panuse andmise kriteeriumidele ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumidele üks järgmistest:

(a)

asjakohased riiklikud pädevad asutused;

(b)

sõltumatu kolmandast isikust sertifitseerija riigi ametiasutuste või tegevuse elluviija taotluse alusel.

Et kulusid vähendada, võib auditeid korraldada koos metsa sertifitseerimise, kliimaalase sertifitseerimise või muu auditiga.

Sõltumatul kolmandast isikust sertifitseerijal ei tohi olla huvide konflikti omaniku ega rahastajaga ning ta tohi ei osaleda tegevuse arendamises ega elluviimises.

5.   Rühmahindamine

Kliimamuutuste leevendamisse olulise panuse andmise ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumide täitmist võib kontrollida:

(a)

direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktis 30 määratletud metsa hankimisala (12) tasandil;

(b)

sellise ettevõtjate rühma tasandil, mille omadused on piisavalt ühtlased, et hinnata riski metsamajandustegevuse kestlikkusele, tingimusel et need ettevõtjad on püsivas suhtes ja osalevad tegevuses ning et ettevõtjate rühm jääb kõigi järgnevate auditite puhul samaks.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)

Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)

Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

Üksikasjalik teave, millele on osutatud punkti 1.2 alapunktis k, sisaldab sätteid, mida tuleb järgida, et täita käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriume.

4)

Üleminek ringmajandusele

5)

Saastuse vältimine ja tõrje

Pestitsiidide kasutamist vähendatakse ning eelistatakse alternatiivseid lähenemisviise või võtteid, mis võivad hõlmata pestitsiidide kemikaalivabu alternatiive, nagu ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/128/EÜ, (13) välja arvatud juhtudel, kui pestitsiidide kasutamine on vajalik kahjurite ja haiguspuhangute tõrjeks.

Tegevuse käigus kasutatakse väetisi minimaalselt ja ei kasutata sõnnikut. Tegevus on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1009 (14) või siseriiklike õigusnormidega põllumajanduslikuks kasutamiseks mõeldud väetiste ja mullaparandusainete kohta.

Võetakse hästi dokumenteeritud ja kontrollitavaid meetmeid, et vältida selliste toimeainete kasutamist, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1021 (15)  (16) I lisa A osas, pestitsiididega rahvusvaheliseks kauplemiseks nõusoleku saamise korda käsitlevas Rotterdami konventsioonis, (17) Minamata elavhõbedakonventsioonis (18) ja osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokollis, (19) ning et vältida toimeaineid, mis on liigitatud taimekaitsevahendite ohtlikkusel põhineva WHO klassifikatsiooni (20) ohuklassi Ia („eriti ohtlik“) või Ib („väga ohtlik“). Tegevus on kooskõlas toimeaineid käsitlevate asjakohaste siseriiklike õigusnormidega.

Vee- ja pinnasereostust välditakse ning reostuse ilmnemisel võetakse puhastusmeetmeid.

6)

Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Riikliku pädeva asutuse määratud kaitsealadel või kaitsealustes elupaikades on tegevus kooskõlas nende alade kaitse-eesmärkidega.

Ei muudeta elupaiku, mis on elurikkuse kadumise suhtes eriti tundlikud või millel on suur kaitseväärtus, ega alasid, mis on ette nähtud selliste elupaikade taastamiseks kooskõlas siseriikliku õigusega.

Punkti 1.2 alapunktis k (metsastamiskava) ja punkti 1.4 alapunktis i (metsamajandamiskava või samaväärne süsteem) osutatud üksikasjalik teave sisaldab sätteid elurikkuse säilitamise ja võimaliku suurendamise kohta kooskõlas riiklike ja kohalike õigusnormidega, sealhulgas sätteid järgmise kohta:

(a)

elupaikade ja liikide hea kaitsestaatuse tagamine, elupaikade tüüpiliste liikide säilitamine;

(b)

invasiivsete võõrliikide kasutamise või keskkonda viimise välistamine;

(c)

võõrliikide kasutamise välistamine, välja arvatud juhul, kui on võimalik tõendada, et:

i)

kultiveerimismaterjali kasutamine loob soodsad ja sobivad ökosüsteemi tingimused (nt kliima, mullakriteeriumid ja taimestik, metsa tulekindlus);

ii)

piirkonnas praegu esinevad pärismaised liigid ei ole enam kohastunud prognoositavate kliima- ning pedoloogiliste ja hüdroloogiliste tingimustega;

(d)

mulla füüsikalise, keemilise ja bioloogilise kvaliteedi säilitamise ja parandamise tagamine;

(e)

selliste elurikkust soodustavate tavade edendamine, mis parandavad metsade looduslikke protsesse;

(f)

suure elurikkusega ökosüsteemide väiksema elurikkusega ökosüsteemideks muutmise välistamine;

(g)

metsaga seotud elupaikade ja liikide mitmekesisuse tagamine;

(h)

puistute struktuuride mitmekesisuse tagamine ning täiskasvanud puistute ja lagupuidu säilitamine või nende osakaalu suurendamine.

1.2.   Metsade seisundi parandamine ja taastamine, sealhulgas taasmetsastamine ja looduslikule uuenemisele kaasaaitamine pärast erakorralist sündmust

Tegevuse kirjeldus

Metsade seisundi parandamine ja taastamine, nagu määratletud siseriiklikes õigusnormides. Kui siseriiklikes õigusnormides pole sellist määratlust kehtestatud, vastab seisundi parandamine ja taastamine määratlusele, milles ollakse konkreetseid riike käsitlevates eelretsenseeritud teadusväljaannetes üldiselt üksmeelel, või määratlusele, mis on kooskõlas FAO metsade seisundi taastamise (21) mõistega, või määratlusele, mis on kooskõlas ühe metsade suhtes kohaldatava ökoloogilise taastamise määratlusega (22) või metsa seisundi parandamise määratlusega, (23) mis on esitatud bioloogilise mitmekesisuse konventsioonis (24). Selle kategooria majandustegevus hõlmab ka pärast erakorralist sündmust elluviidavat metsamajandustegevust, mis vastab FAO taasmetsastamise (25) ja looduslikult uueneva metsa (26) määratlusele, võttes arvesse, et erakorraline sündmus on määratletud siseriiklikes õigusnormides või kui seda pole siseriiklikes õigusnormides määratletud, siis see vastab IPCC ekstreemse ilmastikunähtuse määratlusele (27); samuti hõlmab see pärast metsa- või maastikutulekahju elluviidavat metsamajandustegevust, võttes arvesse, et metsa- või maastikutulekahju on määratletud siseriiklikes õigusnormides või kui ei ole, siis metsa- ja maastikutulekahjude Euroopa sõnastikus (28).

Selle kategooria majandustegevus ei eelda maakasutuse muutmist ja toimub kahjustatud maal, mis vastab siseriiklikes õigusnormides sätestatud metsa määratlusele või kui see ei ole kättesaadav, siis FAO metsa määratlusele (29).

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga A2 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile. Selle kategooria majandustegevus piirdub NACE Rev. 2 koodidega 02.10 (metsakasvatus ja muud metsamajanduse tegevusalad), 02.20 (metsavarumine), 02.30 (looduslike materjalide kogumine, v.a puit) ja 02.40 (metsamajandust abistavad tegevused).

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

1.   Metsamajandamiskava või samaväärne dokument

1.1.

Tegevus toimub alal, kus kohaldatakse metsamajandamiskava või samaväärset dokumenti, nagu sätestatud siseriiklikes õigusnormides, või kui siseriiklikes õigusnormides ei ole metsamajandamiskava ega samaväärset dokumenti määratletud, siis nagu osutatud FAO „pikaajalise metsamajandamiskavaga metsaala“ (30) määratluses.

Metsamajandamiskava või samaväärne dokument hõlmab vähemalt kümneaastast ajavahemikku ja seda ajakohastatakse pidevalt.

1.2.

Esitatakse järgmistes punktides osutatud teave, mida ei ole veel metsamajandamiskavas või samaväärses süsteemis dokumenteeritud:

(a)

majandamiseesmärgid, sealhulgas peamised piirangud (31);

(b)

üldstrateegiad ja tegevused, mis on kavandatud majandamiseesmärkide saavutamiseks, sealhulgas eeldatav tegevus kogu metsatsükli jooksul;

(c)

metsaelupaikade määratlus, sealhulgas peamised olemasolevad ja kavandatavad metsapuuliigid ning nende leviku ulatus ja ruumiline jaotus;

(d)

ala määratlus vastavalt sellele, kuidas see on kinnistusraamatusse kantud;

(e)

metsaeraldised, teed, elektriliinide koridorid ja muud üldsusele juurdepääsetavad alad, füüsilised tunnused (sealhulgas veeteed), õiguslike ja muude piirangutega alad;

(f)

metsa ökosüsteemide hea seisundi säilitamiseks võetud meetmed;

(g)

arvesse võetud sotsiaalküsimused (sealhulgas maastiku säilitamine, sidusrühmadega konsulteerimine vastavalt siseriiklikes õigusnormides sätestatud tingimustele);

(h)

metsaga seotud riskide (sh metsatulekahjud ning kahjurite levik ja haiguspuhangud) hindamine, et ennetada, vähendada ja kontrollida riske, ning meetmed, mida võetakse kaitseks jääkriskide eest ning nendega kohanemiseks;

(i)

kõik põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumid, mis on metsa majandamise seisukohast olulised.

1.3.

Punktis 1.1 osutatud kavas dokumenteeritud metsamajandamissüsteemide kestlikkus tagatakse, valides kõige kaugeleulatuvama järgmistest lähenemisviisidest:

(a)

metsa majandamine vastab riigis kohaldatavale metsa säästva majandamise määratlusele;

(b)

metsa majandamine vastab Euroopa metsade kaitset käsitleva ministrite konverentsi metsa säästva majandamise määratlusele (32) ning metsade säästva majandamise üleeuroopalistele tegevusjuhistele (33);

(c)

kehtestatud majandamissüsteem vastab direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõikes 6 sätestatud metsa kestlikkuse kriteeriumidele ning kõnealuse direktiivi artikli 29 lõike 8 alusel vastu võetavale rakendusaktile metsa biomassist energia tootmise tegevussuuniste kohta alates selle kohaldamise kuupäevast.

1.4.

Tegevusega ei kaasne suure süsinikuvaruga maa (34) seisundi halvenemist.

1.5.

Tegevusega seotud majandamissüsteemid vastavad määruses (EL) nr 995/2010 sätestatud hoolsuskohustusele ja õiguspärasuse nõuetele.

1.6.

Metsamajandamiskavas või samaväärses dokumendis nähakse ette järelevalve, millega tagatakse kavas esitatud teabe õigsus, eelkõige seoses asjaomast ala käsitlevate andmetega.

2.   Kliimaalase kasu analüüs

2.1.

Alade puhul, mis vastavad metsa hankimisala tasandil nõuetele, millega tagatakse metsa süsinikuvaru ja sidujate taseme pikaajaline säilimine või suurenemine, nagu sätestatud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõike 7 punktis b, vastab tegevus järgmistele kriteeriumidele:

(a)

kliimaalase kasu analüüs näitab, et tegevusest tingitud kasvuhoonegaaside heite ja sidumise netosaldo 30-aastasel ajavahemikul pärast tegevuse algust on väiksem kui võrdlusalus, mis vastab tegevuse algusest algava 30-aastase ajavahemiku kasvuhoonegaaside heite ja sidumise saldole ning mis on seotud harilike tavadega, mida oleks asjaomasel alal tegevuse puudumise korral rakendatud;

(b)

pikaajalist kliimaalast kasu kinnitatakse tõenditega direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõike 7 punkti b järgimise kohta.

2.2.

Alade puhul, mis ei vasta metsa hankimisala tasandil nõuetele, millega tagatakse metsa süsinikuvaru ja sidujate taseme pikaajaline säilimine või suurenemine, nagu sätestatud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõike 7 punktis b, vastab tegevus järgmistele kriteeriumidele:

(a)

kliimaalase kasu analüüs näitab, et tegevusest tingitud kasvuhoonegaaside heite ja sidumise netosaldo 30-aastasel ajavahemikul pärast tegevuse algust on väiksem kui võrdlusalus, mis vastab tegevuse algusest algava 30-aastase ajavahemiku kasvuhoonegaaside heite ja sidumise saldole ning mis on seotud harilike tavadega, mida oleks asjaomasel alal tegevuse puudumise korral rakendatud;

(b)

tegevuse prognoositud pikaajaline keskmine kasvuhoonegaaside netosaldo on väiksem kui punktis 2.2 osutatud võrdlusaluse puhul prognoositud pikaajaline keskmine kasvuhoonegaaside saldo, võttes arvesse, et „pikaajaline“ vastab 100 aastale või kogu metsatsükli kestusele, olenevalt sellest, kumb on pikem.

2.3.

Kliimaalase kasu arvutamine vastab järgmistele kriteeriumidele:

(a)

analüüs on kooskõlas riiklikke kasvuhoonegaaside inventuure käsitlevate IPCC 2006. aasta suuniste 2019. aasta täpsustustega (35). Kliimaalase kasu analüüs põhineb läbipaistval, täpsel, järjepideval, täielikul ja võrreldaval teabel, hõlmab kõiki tegevusest mõjutatud süsiniku talletajaid, sealhulgas maapealset ja maa-alust biomassi, lagupuitu, metsavarist ja mulda, põhineb kõige konservatiivsematel arvutuste eeldustel ning selles on võetud nõuetekohaselt arvesse CO2 sidumise muutumise ja ümberpöördumise riske, küllastumise riski ja heite ülekandumise riski.

(b)

harilikud tavad, sealhulgas raietavad, on ühed järgmistest:

i)

majandamistavad, mis olid dokumenteeritud metsamajandamiskava või samaväärse dokumendi viimases versioonis (kui see on olemas) enne tegevuse alustamist;

ii)

viimased harilikud tavad enne tegevuse alustamist;

iii)

tavad, mis vastavad juhtimissüsteemile, millega tagatakse metsaala süsinikuvaru ja sidujate taseme pikaajaline säilimine või suurenemine, nagu sätestatud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõike 7 punktis b;

(c)

analüüsi üksikasjalikkus on proportsionaalne asjaomase ala suurusega ning kasutatakse seda ala käsitlevaid väärtusi.

(d)

looduslikest häiringutest, näiteks kahjuritest ja haigustest, metsatulekahjudest, tuulest ja tormikahjustustest tingitud heide ja sidumine, mis mõjutab piirkonda ja põhjustab ebapiisavat tulemuslikkust, ei tähenda määruse (EL) 2020/852 nõuete rikkumist, tingimusel et kliimaalase kasu analüüs on kooskõlas riiklikke kasvuhoonegaaside inventuure käsitlevate IPCC 2006. aasta suuniste 2019. aasta täpsustustega seoses looduslikest häiringutest tingitud heite ja sidumisega.

2.4.

Alla 13 hektari suuruste metsakinnistute puhul ei nõuta kliimaalase kasu analüüsi tegemist.

3.   Püsivuse tagamine

3.1.

Kooskõlas siseriiklike õigusnormidega tagatakse tegevuse toimumiskohaks oleva ala jätkuv käsitamine metsana ühega järgmistest meetmetest:

(a)

ala on liigitatud FAO määratletud püsimetsaks (36);

(b)

ala on liigitatud kaitsealaks;

(c)

ala suhtes kehtib õiguslik või lepinguline garantii, mis tagab, et see jääb metsaks.

3.2.

Tegevuse elluviija kohustub kooskõlas siseriiklike õigusnormidega tagama, et metsamajandamiskava või samaväärse dokumendi edasiste ajakohastamistega, mis lähevad kaugemale rahastatavast tegevusest, taotletakse jätkuvalt kliimaalast kasu, nagu kindlaks määratud punktis 2. Lisaks kohustub tegevuse elluviija kompenseerima punktis 2 kindlaks määratud kliimaalase kasu vähenemise samaväärse kliimaalase kasuga, mis tuleneb tegevusest, mis vastab ühele käesolevas määruses määratletud metsamajandustegevusele.

4.   Audit

Kahe aasta jooksul pärast tegevuse algust ja seejärel iga kümne aasta tagant kontrollib tegevuse vastavust kliimamuutuste leevendamisse olulise panuse andmise kriteeriumidele ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumidele üks järgmistest:

(a)

asjakohased riiklikud pädevad asutused;

(b)

sõltumatu kolmandast isikust sertifitseerija riigi ametiasutuste või tegevuse elluviija taotluse alusel.

Et kulusid vähendada, võib auditeid korraldada koos metsa sertifitseerimise, kliimaalase sertifitseerimise või muu auditiga.

Sõltumatul kolmandast isikust sertifitseerijal ei tohi olla huvide konflikti omaniku ega rahastajaga ning ta tohi ei osaleda tegevuse arendamises ega elluviimises.

5.   Rühmahindamine

Kliimamuutuste leevendamisse olulise panuse andmise ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumide täitmist võib kontrollida:

(a)

direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktis 30 määratletud metsa hankimisala (37) tasandil;

(b)

sellise ettevõtjate rühma tasandil, mille omadused on piisavalt ühtlased, et hinnata riski metsamajandustegevuse kestlikkusele, tingimusel et need ettevõtjad on püsivas suhtes ja osalevad tegevuses ning et ettevõtjate rühm jääb kõigi järgnevate auditite puhul samaks.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)

Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)

Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

Üksikasjalik teave, millele on osutatud punkti 1.2 alapunktis i, sisaldab sätteid, mida tuleb järgida, et täita käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriume.

4)

Üleminek ringmajandusele

Tegevusest tingitud metsa muutumisega tegevuse elluviimise kohas ei kaasne tõenäoliselt sellise metsa primaarse biomassi kestliku koguse märkimisväärset vähenemist, mis sobib pikaajalise ringluse potentsiaaliga puidupõhiste toodete tootmiseks. Selle kriteeriumi täitmist võib tõendada punktis 2 osutatud kliimaalase kasu analüüsiga.

5)

Saastuse vältimine ja tõrje

Pestitsiidide kasutamist vähendatakse ning eelistatakse alternatiivseid lähenemisviise või võtteid, mis võivad hõlmata pestitsiidide kemikaalivabu alternatiive, nagu ette nähtud direktiivis 2009/128/EÜ, välja arvatud juhtudel, kui pestitsiidide kasutamine on vajalik kahjurite ja haiguspuhangute tõrjeks.

Tegevuse käigus kasutatakse väetisi minimaalselt ja ei kasutata sõnnikut. Tegevus on kooskõlas määrusega (EL) 2019/1009 või siseriiklike õigusnormidega põllumajanduslikuks kasutamiseks mõeldud väetiste ja mullaparandusainete kohta.

Võetakse hästi dokumenteeritud ja kontrollitavaid meetmeid, et vältida selliste toimeainete kasutamist, mis on loetletud määruse (EL) 2019/1021 (38) I lisa A osas, pestitsiididega rahvusvaheliseks kauplemiseks nõusoleku saamise korda käsitlevas Rotterdami konventsioonis, Minamata elavhõbedakonventsioonis ja osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokollis, ning et vältida toimeaineid, mis on liigitatud taimekaitsevahendite ohtlikkusel põhineva WHO klassifikatsiooni ohuklassi Ia („eriti ohtlik“) või Ib („väga ohtlik“). Tegevus on kooskõlas toimeaineid käsitlevate asjakohaste siseriiklike õigusnormidega.

Vee- ja pinnasereostust välditakse ning reostuse ilmnemisel võetakse puhastusmeetmeid.

6)

Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Riikliku pädeva asutuse määratud kaitsealadel või kaitsealustes elupaikades on tegevus kooskõlas nende alade kaitse-eesmärkidega.

Ei muudeta elupaiku, mis on elurikkuse kadumise suhtes eriti tundlikud või millel on suur kaitseväärtus, ega alasid, mis on ette nähtud selliste elupaikade taastamiseks kooskõlas siseriikliku õigusega.

Punkti 1.2 alapunktis i osutatud üksikasjalik teave sisaldab sätteid elurikkuse säilitamise ja võimaliku suurendamise kohta kooskõlas riiklike ja kohalike õigusnormidega, sealhulgas sätteid järgmise kohta:

(a)

elupaikade ja liikide hea kaitsestaatuse tagamine, elupaikade tüüpiliste liikide säilitamine;

(b)

invasiivsete võõrliikide kasutamise või keskkonda viimise välistamine;

(c)

võõrliikide kasutamise välistamine, välja arvatud juhul, kui on võimalik tõendada, et:

i)

kultiveerimismaterjali kasutamine loob soodsad ja sobivad ökosüsteemi tingimused (nt kliima, mullakriteeriumid ja taimestik, metsa tulekindlus);

ii)

piirkonnas praegu esinevad pärismaised liigid ei ole enam kohastunud prognoositavate kliima- ning pedoloogiliste ja hüdroloogiliste tingimustega;

(d)

mulla füüsikalise, keemilise ja bioloogilise kvaliteedi säilitamise ja parandamise tagamine;

(e)

selliste elurikkust soodustavate tavade edendamine, mis parandavad metsade looduslikke protsesse;

(f)

suure elurikkusega ökosüsteemide väiksema elurikkusega ökosüsteemideks muutmise välistamine;

(g)

metsaga seotud elupaikade ja liikide mitmekesisuse tagamine;

(h)

puistute struktuuride mitmekesisuse tagamine ning täiskasvanud puistute ja lagupuidu säilitamine või nende osakaalu suurendamine.

1.3.   Metsa majandamine

Tegevuse kirjeldus

Metsa majandamine, nagu määratletud siseriiklikes õigusnormides. Kui siseriiklikes õigusnormides pole sellist määratlust kehtestatud, vastab metsa majandamine mis tahes majandustegevusele, mis tuleneb metsa suhtes kohaldatavast süsteemist, mis mõjutab metsa ökoloogilisi, majanduslikke või sotsiaalseid funktsioone. Metsa majandamine ei eelda maakasutuse muutmist ja toimub maal, mis vastab siseriiklikes õigusnormides sätestatud metsa määratlusele või kui see ei ole kättesaadav, siis FAO metsa määratlusele (39).

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga A2 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile. Selle kategooria majandustegevus piirdub NACE Rev. 2 koodidega 02.10 (metsakasvatus ja muud metsamajanduse tegevusalad), 02.20 (metsavarumine), 02.30 (looduslike materjalide kogumine, v.a puit) ja 02.40 (metsamajandust abistavad tegevused).

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

1.   Metsamajandamiskava või samaväärne dokument

1.1.

Tegevus toimub alal, kus kohaldatakse metsamajandamiskava või samaväärset dokumenti, nagu sätestatud siseriiklikes õigusnormides, või kui siseriiklikes õigusnormides ei ole metsamajandamiskava ega samaväärset dokumenti määratletud, siis nagu osutatud FAO „pikaajalise metsamajandamiskavaga metsaala“ (40) määratluses.

Metsamajandamiskava või samaväärne dokument hõlmab vähemalt kümneaastast ajavahemikku ja seda ajakohastatakse pidevalt.

1.2.

Esitatakse järgmistes punktides osutatud teave, mida ei ole veel metsamajandamiskavas või samaväärses süsteemis dokumenteeritud:

(a)

majandamiseesmärgid, sealhulgas peamised piirangud (41);

(b)

üldstrateegiad ja tegevused, mis on kavandatud majandamiseesmärkide saavutamiseks, sealhulgas eeldatav tegevus kogu metsatsükli jooksul;

(c)

metsaelupaikade määratlus, sealhulgas peamised olemasolevad ja kavandatavad metsapuuliigid ning nende leviku ulatus ja ruumiline jaotus;

(d)

ala määratlus vastavalt sellele, kuidas see on kinnistusraamatusse kantud;

(e)

metsaeraldised, teed, elektriliinide koridorid ja muud üldsusele juurdepääsetavad alad, füüsilised tunnused (sealhulgas veeteed), õiguslike ja muude piirangutega alad;

(f)

metsa ökosüsteemide hea seisundi säilitamiseks võetud meetmed;

(g)

arvesse võetud sotsiaalküsimused (sealhulgas maastiku säilitamine, sidusrühmadega konsulteerimine vastavalt siseriiklikes õigusnormides sätestatud tingimustele);

(h)

metsaga seotud riskide (sh metsatulekahjud ning kahjurite levik ja haiguspuhangud) hindamine, et ennetada, vähendada ja kontrollida riske, ning meetmed, mida võetakse kaitseks jääkriskide eest ning nendega kohanemiseks;

(i)

kõik põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumid, mis on metsa majandamise seisukohast olulised.

1.3.

Punktis 1.1 osutatud kavas dokumenteeritud metsamajandamissüsteemide kestlikkus tagatakse, valides kõige kaugeleulatuvama järgmistest lähenemisviisidest:

(a)

metsa majandamine vastab riigis kohaldatavale metsa säästva majandamise määratlusele;

(b)

metsa majandamine vastab Euroopa metsade kaitset käsitleva ministrite konverentsi metsa säästva majandamise määratlusele (42) ning metsade säästva majandamise üleeuroopalistele tegevusjuhistele (43);

(c)

kehtestatud majandamissüsteem on vastavuses direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõikes 6 sätestatud metsa kestlikkuse kriteeriumide ning ka kõnealuse direktiivi artikli 29 lõike 8 alusel vastu võetud rakendusaktiga metsa biomassist energia tootmise tegevussuuniste kohta alates selle kohaldamise kuupäevast.

1.4.

Tegevusega ei kaasne suure süsinikuvaruga maa (44) seisundi halvenemist.

1.5.

Tegevusega seotud majandamissüsteemid vastavad määruses (EL) nr 995/2010 sätestatud hoolsuskohustusele ja õiguspärasuse nõuetele.

1.6.

Metsamajandamiskavas või samaväärses dokumendis nähakse ette järelevalve, millega tagatakse kavas esitatud teabe õigsus, eelkõige seoses asjaomast ala käsitlevate andmetega.

2.   Kliimaalase kasu analüüs

2.1.

Alade puhul, mis vastavad metsa hankimisala tasandil nõuetele, millega tagatakse metsa süsinikuvaru ja sidujate taseme pikaajaline säilimine või suurenemine, nagu sätestatud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõike 7 punktis b, vastab tegevus järgmistele kriteeriumidele:

(a)

kliimaalase kasu analüüs näitab, et tegevusest tingitud kasvuhoonegaaside heite ja sidumise netosaldo 30-aastasel ajavahemikul pärast tegevuse algust on väiksem kui võrdlusalus, mis vastab tegevuse algusest algava 30-aastase ajavahemiku kasvuhoonegaaside heite ja sidumise saldole ning mis on seotud harilike tavadega, mida oleks asjaomasel alal tegevuse puudumise korral rakendatud;

(b)

pikaajalist kliimaalast kasu kinnitatakse tõenditega direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõike 7 punkti b järgimise kohta.

2.2.

Alade puhul, mis ei vasta metsa hankimisala tasandil nõuetele, millega tagatakse metsa süsinikuvaru ja sidujate taseme pikaajaline säilimine või suurenemine, nagu sätestatud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõike 7 punktis b, vastab tegevus järgmistele kriteeriumidele:

(a)

kliimaalase kasu analüüs näitab, et tegevusest tingitud kasvuhoonegaaside heite ja sidumise netosaldo 30-aastasel ajavahemikul pärast tegevuse algust on väiksem kui võrdlusalus, mis vastab tegevuse algusest algava 30-aastase ajavahemiku kasvuhoonegaaside heite ja sidumise saldole ning mis on seotud harilike tavadega, mida oleks asjaomasel alal tegevuse puudumise korral rakendatud;

(b)

tegevuse prognoositud pikaajaline keskmine kasvuhoonegaaside netosaldo on väiksem kui punktis 2.2 osutatud võrdlusaluse puhul prognoositud pikaajaline keskmine kasvuhoonegaaside saldo, võttes arvesse, et „pikaajaline“ vastab 100 aastale või kogu metsatsükli kestusele, olenevalt sellest, kumb on pikem.

2.3.

Kliimaalase kasu arvutamine vastab järgmistele kriteeriumidele:

(a)

analüüs on kooskõlas riiklikke kasvuhoonegaaside inventuure käsitlevate IPCC 2006. aasta suuniste 2019. aasta täpsustustega (45). Kliimaalase kasu analüüs põhineb läbipaistval, täpsel, järjepideval, täielikul ja võrreldaval teabel, hõlmab kõiki tegevusest mõjutatud süsiniku talletajaid, sealhulgas maapealset ja maa-alust biomassi, lagupuitu, metsavarist ja mulda, põhineb kõige konservatiivsematel arvutuste eeldustel ning selles on võetud nõuetekohaselt arvesse CO2 sidumise muutumise ja ümberpöördumise riske, küllastumise riski ja heite ülekandumise riski.

(b)

harilikud tavad, sealhulgas raietavad, on ühed järgmistest:

i)

majandamistavad, mis olid dokumenteeritud metsamajandamiskava või samaväärse dokumendi viimases versioonis (kui see on olemas) enne tegevuse alustamist;

ii)

viimased harilikud tavad enne tegevuse alustamist;

iii)

tavad, mis vastavad juhtimissüsteemile, millega tagatakse metsaala süsinikuvaru ja sidujate taseme pikaajaline säilimine või suurenemine, nagu sätestatud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõike 7 punktis b;

(c)

analüüsi üksikasjalikkus on proportsionaalne asjaomase ala suurusega ning kasutatakse seda ala käsitlevaid väärtusi.

(d)

looduslikest häiringutest, näiteks kahjuritest ja haigustest, metsatulekahjudest, tuulest ja tormikahjustustest tingitud heide ja sidumine, mis mõjutab piirkonda ja põhjustab ebapiisavat tulemuslikkust, ei tähenda määruse (EL) 2020/852 nõuete rikkumist, tingimusel et kliimaalase kasu analüüs on kooskõlas riiklikke kasvuhoonegaaside inventuure käsitlevate IPCC 2006. aasta suuniste 2019. aasta täpsustustega seoses looduslikest häiringutest tingitud heite ja sidumisega.

2.4.

Alla 13 hektari suuruste metsakinnistute puhul ei nõuta kliimaalase kasu analüüsi tegemist.

3.   Püsivuse tagamine

3.1.

Kooskõlas siseriiklike õigusnormidega tagatakse tegevuse toimumiskohaks oleva ala jätkuv käsitamine metsana ühega järgmistest meetmetest:

(a)

ala on liigitatud FAO määratletud püsimetsaks (46);

(b)

ala on liigitatud kaitsealaks;

(c)

ala suhtes kehtib õiguslik või lepinguline garantii, mis tagab, et see jääb metsaks.

3.2.

Tegevuse elluviija kohustub kooskõlas siseriiklike õigusnormidega tagama, et metsamajandamiskava või samaväärse dokumendi edasiste ajakohastamistega, mis lähevad kaugemale rahastatavast tegevusest, taotletakse jätkuvalt kliimaalast kasu, nagu kindlaks määratud punktis 2. Lisaks kohustub tegevuse elluviija kompenseerima punktis 2 kindlaks määratud kliimaalase kasu vähenemise samaväärse kliimaalase kasuga, mis tuleneb tegevusest, mis vastab ühele käesolevas määruses määratletud metsamajandustegevusele.

4.   Audit

Kahe aasta jooksul pärast tegevuse algust ja seejärel iga kümne aasta tagant kontrollib tegevuse vastavust kliimamuutuste leevendamisse olulise panuse andmise kriteeriumidele ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumidele üks järgmistest:

(a)

asjakohased riiklikud pädevad asutused;

(b)

sõltumatu kolmandast isikust sertifitseerija riigi ametiasutuste või tegevuse elluviija taotluse alusel.

Et kulusid vähendada, võib auditeid korraldada koos metsa sertifitseerimise, kliimaalase sertifitseerimise või muu auditiga.

Sõltumatul kolmandast isikust sertifitseerijal ei tohi olla huvide konflikti omaniku ega rahastajaga ning ta tohi ei osaleda tegevuse arendamises ega elluviimises.

5.   Rühmahindamine

Kliimamuutuste leevendamisse olulise panuse andmise ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumide täitmist võib kontrollida:

(a)

direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktis 30 määratletud metsa hankimisala (47) tasandil;

(b)

sellise ettevõtjate rühma tasandil, mille omadused on piisavalt ühtlased, et hinnata riski metsamajandustegevuse kestlikkusele, tingimusel et need ettevõtjad on püsivas suhtes ja osalevad tegevuses ning et ettevõtjate rühm jääb kõigi järgnevate auditite puhul samaks.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)

Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)

Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

Üksikasjalik teave, millele on osutatud punkti 1.2 alapunktis i, sisaldab sätteid, mida tuleb järgida, et täita käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriume.

4)

Üleminek ringmajandusele

Tegevusest tingitud metsa muutumisega tegevuse elluviimise kohas ei kaasne tõenäoliselt sellise metsa primaarse biomassi kestliku koguse märkimisväärset vähenemist, mis sobib pikaajalise ringluse potentsiaaliga puidupõhiste toodete tootmiseks. Selle kriteeriumi täitmist võib tõendada punktis 2 osutatud kliimaalase kasu analüüsiga.

5)

Saastuse vältimine ja tõrje

Pestitsiidide kasutamist vähendatakse ning eelistatakse alternatiivseid lähenemisviise või võtteid, mis võivad hõlmata pestitsiidide kemikaalivabu alternatiive, nagu ette nähtud direktiivis 2009/128/EÜ, välja arvatud juhtudel, kui pestitsiidide kasutamine on vajalik kahjurite ja haiguspuhangute tõrjeks.

Tegevuse käigus kasutatakse väetisi minimaalselt ja ei kasutata sõnnikut. Tegevus on kooskõlas määrusega (EL) 2019/1009 või siseriiklike õigusnormidega põllumajanduslikuks kasutamiseks mõeldud väetiste ja mullaparandusainete kohta.

Võetakse hästi dokumenteeritud ja kontrollitavaid meetmeid, et vältida selliste toimeainete kasutamist, mis on loetletud määruse (EL) 2019/1021 (48) I lisa A osas, pestitsiididega rahvusvaheliseks kauplemiseks nõusoleku saamise korda käsitlevas Rotterdami konventsioonis, Minamata elavhõbedakonventsioonis ja osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokollis, ning et vältida toimeaineid, mis on liigitatud taimekaitsevahendite ohtlikkusel põhineva WHO klassifikatsiooni (49) ohuklassi Ia („eriti ohtlik“) või Ib („väga ohtlik“). Tegevus on kooskõlas toimeaineid käsitlevate asjakohaste siseriiklike õigusnormidega.

Vee- ja pinnasereostust välditakse ning reostuse ilmnemisel võetakse puhastusmeetmeid.

6)

Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Riikliku pädeva asutuse määratud kaitsealadel või kaitsealustes elupaikades on tegevus kooskõlas nende alade kaitse-eesmärkidega.

Ei muudeta elupaiku, mis on elurikkuse kadumise suhtes eriti tundlikud või millel on suur kaitseväärtus, ega alasid, mis on ette nähtud selliste elupaikade taastamiseks kooskõlas siseriikliku õigusega.

Punkti 1.2 alapunktis i osutatud üksikasjalik teave sisaldab sätteid elurikkuse säilitamise ja võimaliku suurendamise kohta kooskõlas riiklike ja kohalike õigusnormidega, sealhulgas sätteid järgmise kohta:

(a)

elupaikade ja liikide hea kaitsestaatuse tagamine, elupaikade tüüpiliste liikide säilitamine;

(b)

invasiivsete võõrliikide kasutamise või keskkonda viimise välistamine;

(c)

võõrliikide kasutamise välistamine, välja arvatud juhul, kui on võimalik tõendada, et:

i)

kultiveerimismaterjali kasutamine loob soodsad ja sobivad ökosüsteemi tingimused (nt kliima, mullakriteeriumid ja taimestik, metsa tulekindlus);

ii)

piirkonnas praegu esinevad pärismaised liigid ei ole enam kohastunud prognoositavate kliima- ning pedoloogiliste ja hüdroloogiliste tingimustega;

(d)

mulla füüsikalise, keemilise ja bioloogilise kvaliteedi säilitamise ja parandamise tagamine;

(e)

selliste elurikkust soodustavate tavade edendamine, mis parandavad metsade looduslikke protsesse;

(f)

suure elurikkusega ökosüsteemide väiksema elurikkusega ökosüsteemideks muutmise välistamine;

(g)

metsaga seotud elupaikade ja liikide mitmekesisuse tagamine;

(h)

puistute struktuuride mitmekesisuse tagamine ning täiskasvanud puistute ja lagupuidu säilitamine või nende osakaalu suurendamine.

1.4.   Kaitsev metsamajandus

Tegevuse kirjeldus

Metsamajandamistegevus, mille eesmärk on ühe või mitme elupaiga või liigi säilitamine. Kaitsev metsamajandus ei eelda maakasutuskategooria muutmist ja toimub maal, mis vastab siseriiklikes õigusnormides sätestatud metsa määratlusele või kui see ei ole kättesaadav, siis FAO metsa määratlusele (50).

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga A2 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile. Selle kategooria majandustegevus piirdub NACE Rev. 2 koodidega 02.10 (metsakasvatus ja muud metsamajanduse tegevusalad), 02.20 (metsavarumine), 02.30 (looduslike materjalide kogumine, v.a puit) ja 02.40 (metsamajandust abistavad tegevused).

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

1.   Metsamajandamiskava või samaväärne dokument

1.1.

Tegevus toimub alal, kus kohaldatakse metsamajandamiskava või samaväärset dokumenti, nagu sätestatud siseriiklikes õigusnormides, või kui siseriiklikes õigusnormides ei ole metsamajandamiskava määratletud, siis nagu osutatud FAO „pikaajalise metsamajandamiskavaga metsaala“ määratluses (51).

Metsamajandamiskava või samaväärne dokument hõlmab vähemalt kümneaastast ajavahemikku ja seda ajakohastatakse pidevalt.

1.2.

Esitatakse järgmistes punktides osutatud teave, mida ei ole veel metsamajandamiskavas või samaväärses süsteemis dokumenteeritud:

(a)

majandamiseesmärgid, sealhulgas peamised piirangud;

(b)

üldstrateegiad ja tegevused, mis on kavandatud majandamiseesmärkide saavutamiseks, sealhulgas eeldatav tegevus kogu metsatsükli jooksul;

(c)

metsaelupaikade määratlus, peamised olemasolevad ja kavandatavad metsapuuliigid ning nende leviku ulatus ja ruumiline jaotus kooskõlas kohaliku metsaökosüsteemiga;

(d)

ala määratlus vastavalt sellele, kuidas see on kinnistusraamatusse kantud;

(e)

metsaeraldised, teed, elektriliinide koridorid ja muud üldsusele juurdepääsetavad alad, füüsilised tunnused (sealhulgas veeteed), õiguslike ja muude piirangutega alad;

(f)

metsa ökosüsteemide hea seisundi säilitamiseks võetud meetmed;

(g)

arvesse võetud sotsiaalküsimused (sealhulgas maastiku säilitamine, sidusrühmadega konsulteerimine vastavalt siseriiklikes õigusnormides sätestatud tingimustele);

(h)

metsaga seotud riskide (sh metsatulekahjud ning kahjurite levik ja haiguspuhangud) hindamine, et ennetada, vähendada ja kontrollida riske, ning meetmed, mida võetakse kaitseks jääkriskide eest ning nendega kohanemiseks;

(i)

kõik põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumid, mis on metsa majandamise seisukohast olulised.

1.3.

Metsamajandamiskava või samaväärne dokument:

(a)

kajastab peamist kindlaksmääratud majandamiseesmärki, (52) mis hõlmab mulla ja vee kaitset, (53) elurikkuse kaitset (54) või sotsiaalseid hüvesid (55) vastavalt FAO määratlustele;

(b)

edendab selliseid elurikkust soodustavaid tavu, mis parandavad metsade looduslikke protsesse;

(c)

sisaldab järgmiste elementide analüüsi:

i)

elupaikade kaitsele ja seotud elupaikade mitmekesisusele avalduv mõju ja surve;

ii)

mullale minimaalset mõju avaldava metsaraie tingimus;

iii)

kaitse-eesmärke mõjutav muu tegevus, näiteks jahipidamine ja kalapüük, põllumajandus-, karjakasvatus- ja metsandustegevus, tööstus-, kaevandus- ja äritegevus.

1.4.

Punktis 1.1 osutatud kavas dokumenteeritud metsamajandamissüsteemide kestlikkus tagatakse, valides kõige kaugeleulatuvama järgmistest lähenemisviisidest:

(a)

metsa majandamine vastab riiklikule metsa säästva majandamise määratlusele, kui see on olemas;

(b)

metsa majandamine vastab Euroopa metsade kaitset käsitleva ministrite konverentsi metsa säästva majandamise määratlusele (56) ning metsade säästva majandamise üleeuroopalistele tegevusjuhistele (57);

(c)

kehtestatud majandamissüsteem on vastavuses direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõikes 6 kindlaks määratud metsa kestlikkuse kriteeriumide ning ka kõnealuse direktiivi artikli 29 lõike 8 alusel vastu võetud rakendusaktiga metsa biomassist energia tootmise tegevussuuniste kohta alates selle kohaldamise kuupäevast.

1.5.

Tegevusega ei kaasne suure süsinikuvaruga maa (58) seisundi halvenemist.

1.6.

Tegevusega seotud majandamissüsteemid vastavad määruses (EL) nr 995/2010 sätestatud hoolsuskohustusele ja õiguspärasuse nõuetele.

1.7.

Metsamajandamiskavas või samaväärses dokumendis nähakse ette järelevalve, millega tagatakse kavas esitatud teabe õigsus, eelkõige seoses asjaomast ala käsitlevate andmetega.

2.   Kliimaalase kasu analüüs

2.1.

Alade puhul, mis vastavad metsa hankimisala tasandil nõuetele, millega tagatakse metsa süsinikuvaru ja sidujate taseme pikaajaline säilimine või suurenemine, nagu sätestatud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõike 7 punktis b, vastab tegevus järgmistele kriteeriumidele:

(a)

kliimaalase kasu analüüs näitab, et tegevusest tingitud kasvuhoonegaaside heite ja sidumise netosaldo 30-aastasel ajavahemikul pärast tegevuse algust on väiksem kui võrdlusalus, mis vastab tegevuse algusest algava 30-aastase ajavahemiku kasvuhoonegaaside heite ja sidumise saldole ning mis on seotud harilike tavadega, mida oleks asjaomasel alal tegevuse puudumise korral rakendatud;

(b)

pikaajalist kliimaalast kasu kinnitatakse tõenditega direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõike 7 punkti b järgimise kohta.

2.2.

Alade puhul, mis ei vasta metsa hankimisala tasandil nõuetele, millega tagatakse metsa süsinikuvaru ja sidujate taseme pikaajaline säilimine või suurenemine, nagu sätestatud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõike 7 punktis b, vastab tegevus järgmistele kriteeriumidele:

(a)

kliimaalase kasu analüüs näitab, et tegevusest tingitud kasvuhoonegaaside heite ja sidumise netosaldo 30-aastasel ajavahemikul pärast tegevuse algust on väiksem kui võrdlusalus, mis vastab tegevuse algusest algava 30-aastase ajavahemiku kasvuhoonegaaside heite ja sidumise saldole ning mis on seotud harilike tavadega, mida oleks asjaomasel alal tegevuse puudumise korral rakendatud;

(b)

tegevuse prognoositud pikaajaline keskmine kasvuhoonegaaside netosaldo on väiksem kui punktis 2.2 osutatud võrdlusaluse puhul prognoositud pikaajaline keskmine kasvuhoonegaaside saldo, võttes arvesse, et „pikaajaline“ vastab 100 aastale või kogu metsatsükli kestusele, olenevalt sellest, kumb on pikem.

2.3.

Kliimaalase kasu arvutamine vastab järgmistele kriteeriumidele:

(a)

analüüs on kooskõlas riiklikke kasvuhoonegaaside inventuure käsitlevate IPCC 2006. aasta suuniste 2019. aasta täpsustustega (59). Kliimaalase kasu analüüs põhineb läbipaistval, täpsel, järjepideval, täielikul ja võrreldaval teabel, hõlmab kõiki tegevusest mõjutatud süsiniku talletajaid, sealhulgas maapealset ja maa-alust biomassi, lagupuitu, metsavarist ja mulda, põhineb kõige konservatiivsematel arvutuste eeldustel ning selles on võetud nõuetekohaselt arvesse CO2 sidumise muutumise ja ümberpöördumise riske, küllastumise riski ja heite ülekandumise riski.

(b)

harilikud tavad, sealhulgas raietavad, on ühed järgmistest:

i)

majandamistavad, mis olid dokumenteeritud metsamajandamiskava või samaväärse dokumendi viimases versioonis (kui see on olemas) enne tegevuse alustamist;

ii)

viimased harilikud tavad enne tegevuse alustamist;

iii)

tavad, mis vastavad juhtimissüsteemile, millega tagatakse metsaala süsinikuvaru ja sidujate taseme pikaajaline säilimine või suurenemine, nagu sätestatud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõike 7 punktis b;

(c)

analüüsi üksikasjalikkus on proportsionaalne asjaomase ala suurusega ning kasutatakse seda ala käsitlevaid väärtusi.

(d)

looduslikest häiringutest, näiteks kahjuritest ja haigustest, metsatulekahjudest, tuulest ja tormikahjustustest tingitud heide ja sidumine, mis mõjutab piirkonda ja põhjustab ebapiisavat tulemuslikkust, ei tähenda mittevastavust määruse (EL) 2020/852 kriteeriumidele, tingimusel et kliimaalase kasu analüüs on kooskõlas riiklikke kasvuhoonegaaside inventuure käsitlevate IPCC 2006. aasta suuniste 2019. aasta täpsustustega seoses looduslikest häiringutest tingitud heite ja sidumisega.

2.4.

Alla 13 hektari suuruste metsakinnistute puhul ei nõuta kliimaalase kasu analüüsi tegemist.

3.   Püsivuse tagamine

3.1.

Kooskõlas siseriiklike õigusnormidega tagatakse tegevuse toimumiskohaks oleva ala jätkuv käsitamine metsana ühega järgmistest meetmetest:

(a)

ala on liigitatud FAO määratletud püsimetsaks (60);

(b)

ala on liigitatud kaitsealaks;

(c)

ala suhtes kehtib õiguslik või lepinguline garantii, mis tagab, et see jääb metsaks.

3.2.

Tegevuse elluviija kohustub kooskõlas siseriiklike õigusnormidega tagama, et metsamajandamiskava või samaväärse dokumendi edasiste ajakohastamistega, mis lähevad kaugemale rahastatavast tegevusest, taotletakse jätkuvalt kliimaalast kasu, nagu kindlaks määratud punktis 2. Lisaks kohustub tegevuse elluviija kompenseerima punktis 2 kindlaks määratud kliimaalase kasu vähenemise samaväärse kliimaalase kasuga, mis tuleneb tegevusest, mis vastab ühele käesolevas määruses määratletud metsamajandustegevusele.

4.   Audit

Kahe aasta jooksul pärast tegevuse algust ja seejärel iga kümne aasta tagant kontrollib tegevuse vastavust kliimamuutuste leevendamisse olulise panuse andmise kriteeriumidele ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumidele üks järgmistest:

(a)

asjakohased riiklikud pädevad asutused;

(b)

sõltumatu kolmandast isikust sertifitseerija riigi ametiasutuste või tegevuse elluviija taotluse alusel.

Et kulusid vähendada, võib auditeid korraldada koos metsa sertifitseerimise, kliimaalase sertifitseerimise või muu auditiga.

Sõltumatul kolmandast isikust sertifitseerijal ei tohi olla huvide konflikti omaniku ega rahastajaga ning ta tohi ei osaleda tegevuse arendamises ega elluviimises.

5.   Rühmahindamine

Kliimamuutuste leevendamisse olulise panuse andmise ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumide täitmist võib kontrollida:

(a)

direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktis 30 määratletud metsa hankimisala (61) tasandil;

(b)

sellise metsamajandusettevõtjate rühma tasandil, mille omadused on piisavalt ühtlased, et hinnata riski metsamajandustegevuse kestlikkusele, tingimusel et need ettevõtjad on püsivas suhtes ja osalevad tegevuses ning et ettevõtjate rühm jääb kõigi järgnevate auditite puhul samaks.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)

Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)

Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

Punkti 1.2 alapunktis i osutatud üksikasjalik teave sisaldab sätteid, mida tuleb järgida, et täita käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriume.

4)

Üleminek ringmajandusele

Tegevusest tingitud metsa muutumisega tegevuse elluviimise kohas ei kaasne tõenäoliselt sellise metsa primaarse biomassi kestliku koguse märkimisväärset vähenemist, mis sobib pikaajalise ringluse potentsiaaliga puidupõhiste toodete tootmiseks. Selle kriteeriumi täitmist võib tõendada punktis 2 osutatud kliimaalase kasu analüüsiga.

5)

Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevuse käigus ei kasutata pestitsiide ega väetisi.

Võetakse hästi dokumenteeritud ja kontrollitavaid meetmeid, et vältida selliste toimeainete kasutamist, mis on loetletud määruse (EL) 2019/1021 (62) I lisa A osas, pestitsiididega rahvusvaheliseks kauplemiseks nõusoleku saamise korda käsitlevas Rotterdami konventsioonis, Minamata elavhõbedakonventsioonis ja osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokollis, ning et vältida toimeaineid, mis on liigitatud taimekaitsevahendite ohtlikkusel põhineva WHO klassifikatsiooni (63) ohuklassi Ia („eriti ohtlik“) või Ib („väga ohtlik“). Tegevus on kooskõlas toimeaineid käsitlevate asjakohaste siseriiklike õigusnormidega.

Vee- ja pinnasereostust välditakse ning reostuse ilmnemisel võetakse puhastusmeetmeid.

6)

Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Riikliku pädeva asutuse määratud kaitsealadel või kaitsealustes elupaikades on tegevus kooskõlas nende alade kaitse-eesmärkidega.

Ei muudeta elupaiku, mis on elurikkuse kadumise suhtes eriti tundlikud või millel on suur kaitseväärtus, ega alasid, mis on ette nähtud selliste elupaikade taastamiseks kooskõlas siseriikliku õigusega.

Punkti 1.2 alapunktis i osutatud üksikasjalik teave sisaldab sätteid elurikkuse säilitamise ja võimaliku suurendamise kohta kooskõlas riiklike ja kohalike õigusnormidega, sealhulgas sätteid järgmise kohta:

(a)

elupaikade ja liikide hea kaitsestaatuse tagamine, elupaikade tüüpiliste liikide säilitamine;

(b)

invasiivsete võõrliikide kasutamise või keskkonda viimise välistamine;

(c)

võõrliikide kasutamise välistamine, välja arvatud juhul, kui on võimalik tõendada, et:

i)

kultiveerimismaterjali kasutamine loob soodsad ja sobivad ökosüsteemi tingimused (nt kliima, mullakriteeriumid ja taimestik, metsa tulekindlus);

ii)

piirkonnas praegu esinevad pärismaised liigid ei ole enam kohastunud prognoositavate kliima- ning pedoloogiliste ja hüdroloogiliste tingimustega;

(d)

mulla füüsikalise, keemilise ja bioloogilise kvaliteedi säilitamise ja parandamise tagamine;

(e)

selliste elurikkust soodustavate tavade edendamine, mis parandavad metsade looduslikke protsesse;

(f)

suure elurikkusega ökosüsteemide väiksema elurikkusega ökosüsteemideks muutmise välistamine;

(g)

metsaga seotud elupaikade ja liikide mitmekesisuse tagamine;

(h)

puistute struktuuride mitmekesisuse tagamine ning täiskasvanud puistute ja lagupuidu säilitamine või nende osakaalu suurendamine.

2.   KESKKONNAKAITSE JA KESKKONNA TAASTAMISEGA SEOTUD TEGEVUSED

2.1.   Märgalade taastamine

Tegevuse kirjeldus

Märgalade taastamine viitab majandustegevusele, millega edendatakse märgalade algse seisundi taastamist, ning majandustegevusele, millega parandatakse märgalade funktsioone, ilma et tingimata edendataks nende häiringueelse seisundi taastumist; seejuures tähendab märgala maad, mis vastab rahvusvahelisele märgala (64) või turbaala (65) määratlusele, nagu sätestatud rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsioonis (Ramsari konventsioon) (66). Asjaomane ala vastab liidus kehtestatud märgalade määratlusele, mis on esitatud komisjoni teatises märgalade ratsionaalse kasutuse ja kaitse kohta (67).

Selle kategooria majandustegevusel puudub konkreetne määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile vastav NACE kood, kuid see on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 691/2011 (68) kehtestatud keskkonnakaitse tegevusalade statistilise klassifikaatori (CEPA) 6. klassiga.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

1.   Taastamiskava

1.1.

Ala suhtes kohaldatakse Ramsari konventsiooni märgalade taastamise põhimõtete ja suunistega (69) kooskõlas olevat taastamiskava, kuni ala liigitatakse märgalaks ja selle suhtes hakatakse kohaldama märgala majandamiskava, mis on kooskõlas Ramsari konventsiooni suunistega Ramsari alade ja muude märgalade majandamise kavandamise kohta (70). Turbaalade puhul järgitakse taastamiskavas Ramsari konventsiooni asjakohastes resolutsioonides, sealhulgas resolutsioonis XIII/13 esitatud soovitusi.

1.2.

Taastamiskavas võetakse hoolikalt arvesse kohalikke hüdroloogilisi ja mullastikutingimusi, sealhulgas mulla küllastumise dünaamikat ning aeroobsete ja anaeroobsete tingimuste muutumist.

1.3.

Taastamiskavas käsitletakse kõiki põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriume, mis on märgalade majandamise seisukohast olulised.

1.4.

Taastamiskavas nähakse ette järelevalve, millega tagatakse kavas esitatud teabe õigsus, eelkõige seoses asjaomast ala käsitlevate andmetega.

2.   Kliimaalase kasu analüüs

2.1.

Tegevus vastab järgmistele kriteeriumidele:

(a)

kliimaalase kasu analüüs näitab, et tegevusest tingitud kasvuhoonegaaside heite ja sidumise netosaldo 30-aastasel ajavahemikul pärast tegevuse algust on väiksem kui võrdlusalus, mis vastab tegevuse algusest algava 30-aastase ajavahemiku kasvuhoonegaaside heite ja sidumise saldole ning mis on seotud harilike tavadega, mida oleks asjaomasel alal tegevuse puudumise korral rakendatud;

(b)

tegevuse prognoositud pikaajaline keskmine kasvuhoonegaaside netosaldo on väiksem kui punktis 2.2 osutatud võrdlusaluse puhul prognoositud pikaajaline keskmine kasvuhoonegaaside saldo, võttes arvesse, et „pikaajaline“ vastab 100 aastale.

2.2.

Kliimaalase kasu arvutamine vastab järgmistele kriteeriumidele:

(a)

analüüs on kooskõlas riiklikke kasvuhoonegaaside inventuure käsitlevate IPCC 2006. aasta suuniste 2019. aasta täpsustustega (71). Eelkõige juhul, kui kõnealuses analüüsis kasutatud märgala määratlus erineb riiklikus kasvuhoonegaaside inventuuris kasutatud märgala määratlusest, sisaldab analüüs asjaomase alaga hõlmatud erinevate maakategooriate kindlaksmääramist. Kliimaalase kasu analüüs põhineb läbipaistval, täpsel, järjepideval, täielikul ja võrreldaval teabel, hõlmab kõiki tegevusest mõjutatud süsiniku talletajaid, sealhulgas maapealset ja maa-alust biomassi, lagupuitu, metsavarist ja mulda, põhineb kõige konservatiivsematel arvutuste eeldustel ning selles on võetud nõuetekohaselt arvesse CO2 sidumise muutumise ja ümberpöördumise riske, küllastumise riski ja heite ülekandumise riski. Rannikuäärsete märgalade puhul võetakse kliimaalase kasu analüüsimisel arvesse prognoose meretaseme eeldatava suhtelise tõusu kohta ja märgalade asukoha muutumise võimalust;

(b)

harilikud tavad, sealhulgas raietavad, on ühed järgmistest:

i)

enne tegevuse algust dokumenteeritud majandamistavad, kui neid on;

ii)

viimased harilikud tavad enne tegevuse alustamist.

(c)

analüüsi üksikasjalikkus on proportsionaalne asjaomase ala suurusega ning kasutatakse seda ala käsitlevaid väärtusi;

(d)

looduslikest häiringutest, näiteks kahjuritest ja haigustest, tulekahjudest, tuulest ja tormikahjustustest tingitud heide ja sidumine, mis mõjutab piirkonda ja põhjustab ebapiisavat tulemuslikkust, ei tähenda mittevastavust määruse (EL) 2020/852 kriteeriumidele, tingimusel et kliimaalase kasu analüüs on kooskõlas riiklikke kasvuhoonegaaside inventuure käsitlevate IPCC 2006. aasta suuniste 2019. aasta täpsustustega seoses looduslikest häiringutest tingitud heite ja sidumisega.

4.   Püsivuse tagamine

4.1.

Kooskõlas siseriiklike õigusnormidega tagatakse tegevuse toimumiskohaks oleva ala jätkuv käsitamine märgalana ühega järgmistest meetmetest:

(a)

ala on määratud jääma märgalaks ja seda ei tohi muuta muul otstarbel kasutatavaks maaks;

(b)

ala on liigitatud kaitsealaks;

(c)

ala suhtes kehtib õiguslik või lepinguline garantii, mis tagab, et see jääb märgalaks.

4.2.

Tegevuse elluviija kohustub kooskõlas siseriiklike õigusnormidega tagama, et taastamiskava edasiste ajakohastamistega, mis lähevad kaugemale rahastatavast tegevusest, taotletakse jätkuvalt kliimaalast kasu, nagu kindlaks määratud punktis 2. Lisaks kohustub tegevuse elluviija kompenseerima punktis 2 kindlaks määratud kliimaalase kasu vähenemise samaväärse kliimaalase kasuga, mis tuleneb tegevusest, mis vastab ühele käesolevas määruses määratletud keskkonnakaitse ja keskkonna taastamisega seotud tegevusele.

5.   Audit

Kahe aasta jooksul pärast tegevuse algust ja seejärel iga kümne aasta tagant kontrollib tegevuse vastavust kliimamuutuste leevendamisse olulise panuse andmise kriteeriumidele ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumidele üks järgmistest:

(a)

asjakohased riiklikud pädevad asutused;

(b)

sõltumatu kolmandast isikust sertifitseerija riigi ametiasutuste või tegevuse elluviija taotluse alusel.

Et kulusid vähendada, võib auditeid korraldada koos metsa sertifitseerimise, kliimaalase sertifitseerimise või muu auditiga.

Sõltumatul kolmandast isikust sertifitseerijal ei tohi olla huvide konflikti omaniku ega rahastajaga ning ta tohi ei osaleda tegevuse arendamises ega elluviimises.

6.   Rühmahindamine

Kliimamuutuste leevendamisse olulise panuse andmise ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumide täitmist võib kontrollida sellise ettevõtjate rühma tasandil, mille omadused on piisavalt ühtlased, et hinnata riski metsamajandustegevuse kestlikkusele, tingimusel et need ettevõtjad on püsivas suhtes ja osalevad tegevuses ning et ettevõtjate rühm jääb kõigi järgnevate auditite puhul samaks.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)

Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)

Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)

Üleminek ringmajandusele

Turba kaevandamine viiakse miinimumini.

5)

Saastuse vältimine ja tõrje

Pestitsiidide kasutamine viiakse miinimumini ning eelistatakse alternatiivseid lähenemisviise või võtteid, mis võivad hõlmata pestitsiidide kemikaalivabu alternatiive, nagu ette nähtud direktiivis 2009/128/EÜ, välja arvatud juhtudel, kui pestitsiidide kasutamine on vajalik kahjurite ja haiguspuhangute tõrjeks.

Tegevuse käigus kasutatakse väetisi minimaalselt ja ei kasutata sõnnikut. Tegevus on kooskõlas määrusega (EL) 2019/1009 või siseriiklike õigusnormidega põllumajanduslikuks kasutamiseks mõeldud väetiste ja mullaparandusainete kohta.

Võetakse hästi dokumenteeritud ja kontrollitavaid meetmeid, et vältida selliste toimeainete kasutamist, mis on loetletud määruse (EL) 2019/1021 (72) I lisa A osas, pestitsiididega rahvusvaheliseks kauplemiseks nõusoleku saamise korda käsitlevas Rotterdami konventsioonis, Minamata elavhõbedakonventsioonis ja osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokollis, ning et vältida toimeaineid, mis on liigitatud taimekaitsevahendite ohtlikkusel põhineva WHO klassifikatsiooni (73) ohuklassi Ia („eriti ohtlik“) või Ib („väga ohtlik“). Tegevus on kooskõlas toimeaineid käsitlevate asjakohaste siseriiklike rakendusaktidega.

Vee- ja pinnasereostust välditakse ning reostuse ilmnemisel võetakse puhastusmeetmeid.

6)

Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Riikliku pädeva asutuse määratud kaitsealadel või kaitsealustes elupaikades on tegevus kooskõlas nende alade kaitse-eesmärkidega.

Ei muudeta elupaiku, mis on elurikkuse kadumise suhtes eriti tundlikud või millel on suur kaitseväärtus, ega alasid, mis on ette nähtud selliste elupaikade taastamiseks kooskõlas siseriikliku õigusega.

Käesoleva jao punktis 1 osutatud kava (taastamiskava) sisaldab sätteid elurikkuse säilitamise ja võimaliku suurendamise kohta kooskõlas riiklike ja kohalike õigusnormidega, sealhulgas sätteid järgmise kohta:

(a)

elupaikade ja liikide hea kaitsestaatuse tagamine, elupaikade tüüpiliste liikide säilitamine;

(b)

invasiivsete võõrliikide kasutamise või keskkonda viimise välistamine.

3.   TOOTMINE

3.1.   Taastuvenergiaseadmete tootmine

Tegevuse kirjeldus

Taastuvenergiaseadmete tootmine, võttes arvesse, et taastuvenergia on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 lõikes 1.

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega C25, C27 ja C28 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Selle kategooria tegevus on toetav tegevus vastavalt määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 1 punktile i, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Majandustegevuse käigus toodetakse taastuvenergiaseadmeid.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)

Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)

Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)

Üleminek ringmajandusele

Tegevuse käigus hinnatakse selliste tehnikate kättesaadavust, mis toetavad allpool kirjeldatut, ja võimaluse korral võetakse need kasutusele:

(a)

teisese toorme ja korduskasutatavate komponentide korduskasutamine ja kasutamine valmistatavates toodetes;

(b)

disain, mis tagab valmistatavate toodete suure vastupidavuse, ringlussevõetavuse, lihtsa demonteerimise ja kohandatavuse;

(c)

jäätmekäitlus, mille puhul eelistatakse tootmisprotsessis ringlussevõttu kõrvaldamisele;

(d)

Teave probleemsete ainete kohta ja nende jälgitavus valmistatud toodete kogu olelusringi jooksul.

5)

Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

6)

Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

3.2.   Vesiniku tootmiseks ja kasutamiseks mõeldud seadmete tootmine

Tegevuse kirjeldus

Vesiniku tootmiseks ja kasutamiseks mõeldud seadmete tootmine.

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega C25, C27 ja C28 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Selle kategooria majandustegevus on toetav tegevus vastavalt määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 1 punktile i, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Majandustegevuse käigus toodetakse vesiniku tootmiseks mõeldud seadmeid, mis vastavad käesoleva lisa jaos 3.10 sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele, ja vesiniku kasutamiseks mõeldud seadmeid.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)

Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)

Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)

Üleminek ringmajandusele

Tegevuse käigus hinnatakse selliste tehnikate kättesaadavust, mis toetavad allpool kirjeldatut, ja võimaluse korral võetakse need kasutusele:

(a)

teisese toorme ja korduskasutatavate komponentide korduskasutamine ja kasutamine valmistatavates toodetes;

(b)

disain, mis tagab valmistatavate toodete suure vastupidavuse, ringlussevõetavuse, lihtsa demonteerimise ja kohandatavuse;

(c)

jäätmekäitlus, mille puhul eelistatakse tootmisprotsessis ringlussevõttu kõrvaldamisele;

(d)

teave probleemsete ainete kohta ja nende jälgitavus valmistatud toodete kogu olelusringi jooksul.

5)

Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

6)

Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

3.3.   Transpordis kasutatava vähese CO2-heitega tehnoloogia tootmine

Tegevuse kirjeldus

Vähese CO2-heitega transpordivahendite, raudteeveeremite ja laevade tootmine, remont, hooldus, moderniseerimine, neile uue kasutusotstarbe andmine ja nende uuendamine.

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega C29.1, C30.1, C30.2, C30.9, C33.15 ja C33.17 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Selle kategooria majandustegevus on toetav tegevus vastavalt määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 1 punktile i, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Selle majandustegevuse käigus toodetakse, remonditakse, hooldatakse, moderniseeritakse (74) või uuendatakse järgmist või antakse neile uus kasutusotstarve:

(a)

rongid, reisi- ja kaubavagunid, mille otsene (väljalasketoru) CO2-heide võrdub nulliga;

(b)

rongid, reisi- ja kaubavagunid, mille otsene väljalasketoru CO2-heide võrdub nulliga, kui neid kasutatakse vajaliku taristuga rööbastel, ja mis töötavad tavapärase mootoriga, kui selline taristu pole kättesaadav (bimodaalsed);

(c)

reisijateveoks mõeldud linna-, linnalähi- ja maanteetranspordi seadmed, mille puhul sõidukite otsene (väljalasketoru) CO2-heide võrdub nulliga;

(d)

kuni 31. detsembrini 2025: M2- ja M3-kategooria (75) sõidukid, mille keretüüp on CA (ühekorruseline sõiduk), CB (kahekorruseline sõiduk), CC (ühekorruseline liigendsõiduk) või CD (kahekorruseline liigendsõiduk) (76) ning mis vastavad viimasele Euro VI standardile, st Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 595/2009 (77) nõuetele ning alates nimetatud määruse muudatuste jõustumisest ka muutmisaktide nõuetele, isegi enne nende kohaldatavaks muutumist, ning standardi Euro VI kõige viimasele etapile, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 582/2011 (78) I lisa 9. liite 1. tabelis, kui seda etappi reguleerivad sätted on jõustunud, aga pole veel selle sõidukitüübi suhtes kohaldatavaks muutunud (79). Kui selline standard pole kättesaadav, võrdub sõidukite otsene CO2-heide nulliga;

(e)

isiklikud liikumisvahendid, mis liiguvad edasi kasutaja kehalise tegevuse, heiteta mootori või heiteta mootori ja kehalise tegevuse kombinatsiooni jõul;

(f)

M1- ja N1-kategooria (80) sõidukid, mis on liigitatud kergsõidukiteks, mille puhul kehtib järgmine:

i)

kuni 31. detsembrini 2025: CO2-eriheide, nagu määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/631 artikli 3 lõike 1 punktis h (81), on väiksem kui 50 g CO2 kilomeetri kohta (vähese heitega ja heiteta kergsõidukid);

ii)

alates 1. jaanuarist 2026: CO2-eriheide, nagu määratletud määruse (EL) 2019/631 artikli 3 lõike 1 punktis h, võrdub nulliga;

(g)

L-kategooria (82) sõidukid, mille väljalasketoru CO2-heide on 0 g CO2e/km, arvutatuna vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 168/2013 (83) sätestatud heitekatsele;

(h)

raskeveokiteks liigitatud N2-, N3- ja N1-kategooria sõidukid, mis ei ole ette nähtud fossiilkütuste veoks ja mille täismass ei ületa 7,5 tonni ning mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1242 artikli 3 punktis 11 määratletud heiteta raskeveokid (84);

(i)

N2- ja N3-kategooria sõidukid, mis ei ole ette nähtud fossiilkütuste veoks ja mille täismass ületab 7,5 tonni ning mis on määruse (EL) 2019/1242 artikli 3 punktis 11 määratletud heiteta raskeveokid või nimetatud määruse artikli 3 punktis 12 määratletud vähese heitega raskeveokid;

(j)

sisevetel kasutatavad reisilaevad:

i)

mille otsene (väljalasketoru) CO2-heide võrdub nulliga;

ii)

mis on (kuni 31. detsembrini 2025) hübriid- ja kaherežiimilised laevad, mis kasutavad tavatingimustes käitamise korral vähemalt 50 % ulatuses kütust, mille otsene (väljalasketoru) CO2-heide võrdub nulliga, või elektrienergiat;

(k)

sisevetel kasutatavad kaubalaevad, mis ei ole ette nähtud fossiilkütuste transpordiks ja mille:

i)

otsene (väljalasketoru) CO2-heide võrdub nulliga;

ii)

(31. detsembrini 2025) otsene (väljalasketoru) CO2-heide tonnkilomeetri kohta (g CO2/tkm), mis on arvutatud (või uute laevade puhul prognoositud) energiatõhususe näitaja (85) abil, on 50 % väiksem kui määruse (EL) 2019/1242 artikli 11 kohaselt raskeveokite (sõidukite allrühm 5-LH) puhul kindlaks määratud keskmine CO2-võrdlusheite väärtus;

(l)

merel ja rannavetes kasutatavad kaubalaevad, sadamatoiminguteks ja abitegevuseks vajalikud laevad, mis ei ole ette nähtud fossiilkütuste transpordiks ja:

i)

mille otsene (väljalasketoru) CO2-heide võrdub nulliga;

ii)

mis on (kuni 31. detsembrini 2025) hübriid- ja kaherežiimilised laevad, mis kasutavad tavatingimustes käitamise korral merel ja sadamates vähemalt 25 % ulatuses kütust, mille otsene (väljalasketoru) CO2-heide võrdub nulliga, või elektrienergiat;

iii)

mis on (kuni 31. detsembrini 2025 ja ainult juhul, kui on võimalik tõendada, et laevu kasutatakse üksnes selliste ranniku- ja lähimereveoteenuste osutamiseks, mille eesmärk on võimaldada praegu maismaad mööda veetava kauba ümbersuunamist merele) laevad, mille otsene (väljalasketoru) CO2-heide on Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) energiatõhususe indeksi (EEDI) (86) alusel arvutatuna 50 % väiksem kui määruse (EL) 2019/1242 artikli 11 kohaselt raskeveokite (veokite allrühm 5-LH) puhul kindlaks määratud keskmine CO2-võrdlusheite väärtus;

iv)

(kuni 31. detsembrini 2025) mille energiatõhususe indeks (EEDI) on 1. aprilli 2022. aasta seisuga kohaldatavates EEDI nõuetes ette nähtust 10 % väiksem, (87) kui laevade käitamiseks on võimalik kasutada kütuseid, mille otsene (väljalasketoru) CO2-heide võrdub nulliga, või taastuvatest energiaallikatest toodetud kütust (88);

(m)

merel ja rannavetes kasutatavad reisilaevad, mis ei ole ette nähtud fossiilkütuste transpordiks ja:

i)

mille otsene (väljalasketoru) CO2-heide võrdub nulliga;

ii)

mis on (kuni 31. detsembrini 2025) hübriid- ja kaherežiimilised laevad, mis kasutavad tavatingimustes käitamise korral merel ja sadamates vähemalt 25 % ulatuses kütust, mille otsene (väljalasketoru) CO2-heide võrdub nulliga, või elektrienergiat;

iii)

(kuni 31. detsembrini 2025) mille energiatõhususe indeks (EEDI) on 1. aprilli 2022. aasta seisuga kohaldatavates EEDI nõuetes ette nähtust 10 % väiksem, kui laevade käitamiseks on võimalik kasutada kütuseid, mille otsene (väljalasketoru) CO2-heide võrdub nulliga, või taastuvatest energiaallikatest toodetud kütust (89).

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)

Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)

Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)

Üleminek ringmajandusele

Tegevuse käigus hinnatakse selliste tehnikate kättesaadavust, mis toetavad allpool kirjeldatut, ja võimaluse korral võetakse need kasutusele:

(a)

teisese toorme ja korduskasutatavate komponentide korduskasutamine ja kasutamine valmistatavates toodetes;

(b)

disain, mis tagab valmistatavate toodete suure vastupidavuse, ringlussevõetavuse, lihtsa demonteerimise ja kohandatavuse;

(c)

jäätmekäitlus, mille puhul eelistatakse tootmisprotsessis ringlussevõttu kõrvaldamisele;

(d)

teave probleemsete ainete kohta ja nende jälgitavus valmistatud toodete kogu olelusringi jooksul.

5)

Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

Kui see on asjakohane, ei sisalda sõidukid pliid, elavhõbedat, kuuevalentset kroomi ega kaadmiumi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2000/53/EÜ (90).

6)

Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

3.4.   Akude tootmine

Tegevuse kirjeldus

Akude ja akukogumite tootmine nende kasutamiseks transpordis, energia paikse ja võrguvälise salvestamise eesmärgil ning muudel tööstuslikel otstarvetel. Vastavate komponentide tootmine (akude aktiivained, elemendid, korpused ja elektroonilised komponendid).

Akujäätmete ringlussevõtt.

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodidega C27.2 ja E38.32 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Selle kategooria majandustegevus on toetav tegevus vastavalt määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 1 punktile i, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Majandustegevuse käigus toodetakse muu hulgas teisesest toormest akusid ja akukogumeid (ning nende vastavaid komponente), millega kaasneb transpordi, energia paikse ja võrguvälise salvestamise ning muude tööstuslike otstarvete puhul oluline kasvuhoonegaaside heite vähenemine.

Majandustegevuse käigus võetakse ringlusse akujäätmed.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)

Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)

Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)

Üleminek ringmajandusele

Uute akude, komponentide ja materjalide tootmisel hinnatakse tegevuse käigus selliste tehnikate kättesaadavust, mis toetavad allpool kirjeldatut, ja võimaluse korral võetakse need kasutusele:

(a)

teisese toorme ja korduskasutatavate komponentide korduskasutamine ja kasutamine valmistatavates toodetes;

(b)

disain, mis tagab valmistatavate toodete suure vastupidavuse, ringlussevõetavuse, lihtsa demonteerimise ja kohandatavuse;

(c)

teave probleemsete ainete kohta ja nende jälgitavus valmistatud toodete kogu olelusringi jooksul.

Ringlussevõtuprotsessid vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/66/EÜ (91) artiklis 12 ja selle direktiivi III lisa B osas sätestatud tingimustele, sealhulgas uusima asjakohase parima võimaliku tehnika kasutamise nõudele ning pliiakude, kaadmiumnikkelakude ja muu koostisega jäätmete ringlussevõtu määradele. Need protsessid tagavad sisalduva metalli ringlussevõtu suurimal võimalikul määral, mis on tehniliselt teostatav ilma ülemääraste kuludeta.

Vajaduse korral vastavad ringlussevõtuprotsesse ellu viivad ettevõtted Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2010/75/EL (92) sätestatud nõuetele.

5)

Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

Akud vastavad liidus akude turule laskmise suhtes kohaldatavatele kestlikkuseeskirjadele, mis hõlmavad piiranguid ohtlike ainete kasutamisele akudes, sealhulgas vastavad need Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1907/2006 (93) ja direktiivile 2006/66/EÜ.

6)

Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

3.5.   Energiatõhusust suurendavate elementide tootmine hoonete jaoks

Tegevuse kirjeldus

Energiatõhusust suurendavate elementide tootmine hoonete jaoks.

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega C16.23, C23.11, C23.20, C23.31, C23.32, C23.43, C.23.61, C25.11, C25.12, C25.21, C25.29, C25.93, C27.31, C27.32, C27.33, C27.40, C27.51, C28.11, C28.12, C28.13 ja C28.14 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Selle kategooria majandustegevus on toetav tegevus vastavalt määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 1 punktile i, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Majandustegevuse käigus toodetakse üht või mitut järgmist toodet ja nende põhikomponente (94):

(a)

aknad, mille soojusjuhtivus on 1,0 W/m2K või väiksem;

(b)

uksed, mille soojusjuhtivus on 1,2 W/m2K või väiksem;

(c)

välisseinasüsteemid, mille soojusjuhtivus on 0,5 W/m2K või väiksem;

(d)

katusesüsteemid, mille soojusjuhtivus on 0,3 W/m2K või väiksem;

(e)

isolatsioonitooted, mille lambda väärtus on kuni 0,06 W/mK;

(f)

kodumasinad, mis kuuluvad kahte kõrgeimasse energiatõhususe klassi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1369 (95) ning nimetatud määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidele;

(g)

valgusallikad, mis kuuluvad kahte kõrgeimasse energiatõhususe klassi vastavalt määrusele (EL) 2017/1369 ning nimetatud määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidele;

(h)

ruumikütte- ja sooja tarbevee süsteemid, mis kuuluvad kahte kõrgeimasse energiatõhususe klassi vastavalt määrusele (EL) 2017/1369 ning nimetatud määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidele;

(i)

jahutus- ja ventilatsioonisüsteemid, mis kuuluvad kahte kõrgeimasse energiatõhususe klassi vastavalt määrusele (EL) 2017/1369 ning nimetatud määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidele;

(j)

valgustussüsteemide tajurid inimeste kohalviibimise ja päevavalguse tuvastamiseks;

(k)

soojuspumbad, mis vastavad käesoleva lisa jaos 4.16 sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele;

(l)

fassaadi- ja katuseelemendid, millel on päikesekaitse- või päikesevalguse reguleerimise funktsioon, sealhulgas elemendid, mis toetavad taimede kasvatamist;

(m)

energiatõhusad hoonete automaatika- ja kontrollisüsteemid elu- ja mitteeluhoonete jaoks;

(n)

tsoone eristavad termostaadid ja seadmed elamute peamiste elektri- või soojuskoormuste arukaks jälgimiseks ning andurseadmed;

(o)

kaugküttesüsteemidega ühendatud eramajade, kogu hoonet teenindavate keskküttesüsteemidega ühendatud korterite ning keskküttesüsteemide soojusarvestid ja termostaadid;

(p)

kaugkütte soojusvahetid ja alajaamad, mis on kooskõlas kaugkütte/-jahutuse jaotusega, mis on sätestatud käesoleva lisa jaos 4.15;

(q)

küttesüsteemide aruka jälgimise ja reguleerimise tooted ning andurseadmed.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)

Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)

Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)

Üleminek ringmajandusele

Tegevuse käigus hinnatakse selliste tehnikate kättesaadavust, mis toetavad allpool kirjeldatut, ja võimaluse korral võetakse need kasutusele:

(a)

teisese toorme ja korduskasutatavate komponentide korduskasutamine ja kasutamine valmistatavates toodetes;

(b)

disain, mis tagab valmistatavate toodete suure vastupidavuse, ringlussevõetavuse, lihtsa demonteerimise ja kohandatavuse;

(c)

jäätmekäitlus, mille puhul eelistatakse tootmisprotsessis ringlussevõttu kõrvaldamisele;

(d)

teave probleemsete ainete kohta ja nende jälgitavus valmistatud toodete kogu olelusringi jooksul.

5)

Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

6)

Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

3.6.   Muude vähese CO2-heitega seadmete tootmine

Tegevuse kirjeldus

Selliste seadmete tootmine, mille eesmärk on kasvuhoonegaaside heite oluline vähendamine muudes majandussektorites ja mida ei hõlma käesoleva lisa jaod 3.1–3.5.

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega C22, C25, C26, C27 ja C28 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Selle kategooria majandustegevus on toetav tegevus vastavalt määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 1 punktile i, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Majandustegevuse käigus toodetakse selliseid seadmeid, mille eesmärk on saavutada olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite oluline vähenemine võrreldes turul saadaoleva parima võimaliku alternatiivse tehnoloogia/toote/lahendusega ning mille puhul on vähenemist tõendatud.

Olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähenemise arvutamisel järgitakse komisjoni soovitust 2013/179/EL (96) või standardit ISO 14067:2018 (97) või ISO 14064-1:2018 (98).

Olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite kvantifitseeritud vähenemist kontrollib sõltumatu kolmas isik.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)

Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)

Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)

Üleminek ringmajandusele

Tegevuse käigus hinnatakse selliste tehnikate kättesaadavust, mis toetavad allpool kirjeldatut, ja võimaluse korral võetakse need kasutusele:

(a)

teisese toorme ja korduskasutatavate komponentide korduskasutamine ja kasutamine valmistatavates toodetes;

(b)

disain, mis tagab valmistatavate toodete suure vastupidavuse, ringlussevõetavuse, lihtsa demonteerimise ja kohandatavuse;

(c)

jäätmekäitlus, mille puhul eelistatakse tootmisprotsessis ringlussevõttu kõrvaldamisele;

(d)

teave probleemsete ainete kohta ja nende jälgitavus valmistatud toodete kogu olelusringi jooksul.

5)

Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

6)

Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

3.7.   Tsemenditootmine

Tegevuse kirjeldus

Tsemendiklinkri, tsemendi või alternatiivsete sideainete tootmine.

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga C23.51 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Selle kategooria majandustegevus on määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 osutatud üleminekutegevus, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Tegevuse käigus toodetakse üht järgmistest:

(a)

halli tsemendi klinker, mille kasvuhoonegaaside eriheide (99) on väiksem kui 0,722 (100) CO2 ekvivalenttonni ühe tonni halli tsemendi klinkri kohta;

(b)

hallist klinkrist saadud tsement või alternatiivne hüdrauliline sideaine, kui klinkri ja tsemendi või alternatiivse sideaine tootmisest tulenev kasvuhoonegaaside eriheide (101) on väiksem kui 0,469 (102) CO2 ekvivalenttonni toodetud tsemendi või alternatiivse sideaine tonni kohta.

Kui tootmisprotsessis tekkivat CO2, mis muidu õhku paiskuks, kogutakse selle säilitamiseks maa all, siis CO2 transporditakse ja seda säilitatakse maa all vastavalt käesoleva lisa jagudes 5.11 ja 5.12 sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)

Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)

Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)

Üleminek ringmajandusele

5)

Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

Heide vastab uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes, sealhulgas parima võimaliku tehnika alastes järeldustes tsemendi, lubja ja magneesiumoksiidi tootmise jaoks sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem (103).

Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine (104).

Kui tsemendi tootmisel kasutatakse alternatiivkütusena ohtlikke jäätmeid, on kehtestatud meetmed jäätmete ohutu käitlemise tagamiseks.

6)

Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

3.8.   Alumiiniumi tootmine

Tegevuse kirjeldus

Alumiiniumi tootmine esmase alumiiniumoksiidi (boksiidi) protsessi või teisese alumiiniumi ringlussevõtu teel.

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodidega C24.42 ja C24.53 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Selle kategooria majandustegevus on määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 osutatud üleminekutegevus, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Tegevuse käigus toodetakse üht järgmistest:

(a)

esmane alumiinium, mille puhul majandustegevus peab vastama kuni 2025. aastani kahele järgmisele kriteeriumile ja pärast 2025. aastat kõigile järgmisele kriteeriumidele (105):

i)

kasvuhoonegaaside heide (106) ei ületa 1,484 (107) CO2 ekvivalenttonni ühe tonni toodetud alumiiniumi kohta (108):

ii)

kaudse kasvuhoonegaaside heite (109) keskmine CO2-mahukus ei ületa 100 g CO2e/kWh;

iii)

tootmisprotsessi elektritarbimine ei ületa 15,5 MWh ühe tonni alumiiniumi kohta;

(b)

teisene alumiinium.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)

Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)

Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)

Üleminek ringmajandusele

5)

Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

Heide vastab uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes, sealhulgas parima võimaliku tehnika alastes järeldustes mitteraudmetallide tööstuse jaoks sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem (110). Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine.

6)

Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

3.9.   Raua ja terase tootmine

Tegevuse kirjeldus

Raua ja terase tootmine.

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega C24.10, C24.20, C24.31, C24.32, C24.33, C24.34, C24.51 ja C24.52 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Selle kategooria majandustegevus on määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 osutatud üleminekutegevus, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Tegevuse käigus toodetakse üht järgmistest:

(a)

raud ja teras, mille puhul kasvuhoonegaaside heide, (111) mida on vähendatud heitgaasi tootmisega seotud heitkoguse võrra vastavalt määruse (EL) 2019/331 VII lisa punkti 10.1.5 alapunktile a, ei ületa järgmisi väärtusi, mida kohaldatakse tootmisprotsessi eri etappide suhtes:

i)

kuummetall = 1,331 (112) CO2 ekvivalenttonni ühe tonni toote kohta;

ii)

paagutatud maak = 0,163 (113) CO2 ekvivalenttonni ühe tonni toote kohta;

iii)

koks (v.a ligniidikoks) = 0,144 (114) CO2 ekvivalenttonni ühe tonni toote kohta;

iv)

malmivalu = 0,299 (115) CO2 ekvivalenttonni ühe tonni toote kohta;

v)

elektrikaarahjus toodetud legeerteras = 0,266 (116) CO2 ekvivalenttonni ühe tonni toote kohta;

vi)

elektrikaarahjus toodetud süsinikteras = 0,209 (117) CO2 ekvivalenttonni ühe tonni toote kohta.

(b)

elektrikaarahjus toodetud süsinikteras või legeerteras, mis on määratletud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2019/331 ja mille puhul pole kasutatud terasejääkide osakaal toodangus väiksem kui:

i)

70 % legeerterase tootmise puhul;

ii)

90 % süsinikterase tootmise puhul.

Kui tootmisprotsessis tekkivat CO2, mis muidu õhku paiskuks, kogutakse selle säilitamiseks maa all, siis CO2 transporditakse ja seda säilitatakse maa all vastavalt käesoleva lisa jagudes 5.11 ja 5.12 sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)

Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)

Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)

Üleminek ringmajandusele

5)

Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

Heide vastab uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes, sealhulgas parima võimaliku tehnika alastes järeldustes raua- ja terasetootmise jaoks sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem (118).

Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine.

6)

Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

3.10.   Vesiniku tootmine

Tegevuse kirjeldus

Vesiniku ja vesinikupõhiste sünteetiliste kütuste tootmine.

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga C20.11 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Tegevus vastab direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 25 lõikes 2 ja V lisas sätestatud meetodiga sarnaselt nõudele vähendada kasvuhoonegaaside heidet vesiniku puhul olelusringi jooksul 73,4 % [mis annab tulemuseks väiksema olelusringi jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heite kui 3 tCO2e/tH2] ning vesinikupõhiste sünteetiliste kütuste puhul 70 % võrreldes fossiilkütusega, mille võrdlusväärtus on 94 g CO2e/MJ.

Olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähenemise arvutamiseks kasutatakse direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 28 lõikes 5 osutatud metoodikat või teise võimalusena standardit ISO 14067:2018 (119) või ISO 14064-1:2018 (120).

Olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite kvantifitseeritud vähenemist kontrollitakse vajaduse korral kooskõlas direktiivi (EL) 2018/2001 artikliga 30 või sõltumatu kolmanda isiku poolt.

Kui tootmisprotsessis tekkivat CO2, mis muidu õhku paiskuks, kogutakse selle säilitamiseks maa all, siis CO2 transporditakse ja seda säilitatakse maa all kooskõlas käesoleva lisa vastavates jagudes 5.11 ja 5.12 sätestatud tehniliste sõelumiskriteeriumidega.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)

Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)

Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)

Üleminek ringmajandusele

5)

Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

Heide vastab asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem, võttes arvesse muu hulgas järgmisi dokumente:

(a)

parima võimaliku tehnika alased järeldused kloorleeliste tööstuse jaoks (121) ning parima võimaliku tehnika alased järeldused reovee ja jääkgaaside ühiste puhastus- ja käitlussüsteemide kohta keemiatööstuses (122);

(b)

parima võimaliku tehnika alased järeldused mineraalõli ja gaasi rafineerimise kohta (123).

Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine.

6)

Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

3.11.   Tahma tootmine

Tegevuse kirjeldus

Tahma tootmine.

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga C.20.13 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Selle kategooria majandustegevus on määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 osutatud üleminekutegevus, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Tahma tootmise protsesside käigus tekkiv kasvuhoonegaaside heide (124) on väiksem kui 1,141 (125) CO2 ekvivalenttonni ühe tonni toote kohta.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)

Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)

Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)

Üleminek ringmajandusele

5)

Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

Heide vastab uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem, võttes arvesse muu hulgas järgmisi dokumente:

(a)

PVT-viitedokument tahkete ja muude anorgaaniliste kemikaalide suuremahulise tootmise kohta (126);

(b)

parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused reovee ja jääkgaaside ühiste puhastus- ja käitlussüsteemide kohta keemiatööstuses (127).

Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine.

6)

Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

3.12.   Naatriumkarbonaadi tootmine

Tegevuse kirjeldus

Naatriumkarbonaadi (sooda) tootmine.

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga C.20.13 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Selle kategooria majandustegevus on määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 osutatud üleminekutegevus, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Naatriumkarbonaadi tootmise protsesside käigus tekkiv kasvuhoonegaaside heide (128) on väiksem kui 0,789 (129) CO2 ekvivalenttonni ühe tonni toote kohta.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)

Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)

Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)

Üleminek ringmajandusele

5)

Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

Heide vastab uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem, võttes arvesse muu hulgas järgmisi dokumente:

(a)

PVT-viitedokument tahkete ja muude anorgaaniliste kemikaalide suuremahulise tootmise kohta (130);

(b)

parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused reovee ja jääkgaaside ühiste puhastus- ja käitlussüsteemide kohta keemiatööstuses (131).

Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine.

6)

Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

3.13.   Kloori tootmine

Tegevuse kirjeldus

Kloori tootmine.

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga C.20.13 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Selle kategooria majandustegevus on määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 osutatud üleminekutegevus, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Elektritarbimine elektrolüüsi ja kloori töötlemise puhul on 2,45 MWh ühe tonni kloori kohta või väiksem.

Kloori tootmiseks kasutatava elektri olelusringi jooksul tekkiv keskmine kasvuhoonegaaside heide on 100 g CO2e/kWh või väiksem.

Olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite arvutamisel järgitakse soovitust 2013/179/EL või standardit ISO 14067:2018 (132) või ISO 14064-1:2018 (133).

Olelusringi jooksul tekkivat kvantifitseeritud kasvuhoonegaaside heidet kontrollib sõltumatu kolmas isik.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)

Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)

Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)

Üleminek ringmajandusele

5)

Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

Heide vastab uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem, võttes arvesse muu hulgas järgmisi dokumente:

(a)

parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused kloorleeliste tööstuse jaoks (134);

(b)

parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused reovee ja jääkgaaside ühiste puhastus- ja käitlussüsteemide kohta keemiatööstuses (135).

Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine.

6)

Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

3.14.   Orgaaniliste põhikemikaalide tootmine

Tegevuse kirjeldus

Järgmise tootmine:

a)

väärtuslikud kemikaalid:

i)

atsetüleen;

ii)

etüleen;

iii)

propüleen;

iv)

butadieen;

b)

aromaatsed süsivesinikud:

i)

alküülbenseenide segud ja alküülnaftaleenide segud, v.a HS rubriikide 2707 ja 2902 tooted;

ii)

tsükloheksaan;

iii)

benseen;

iv)

tolueen;

v)

o-ksüleen;

vi)

p-ksüleen;

vii)

m-ksüleen ja ksüleeni isomeeride segud;

viii)

etüülbenseen;

ix)

kumeen;

x)

bifenüül, terfenüülid, vinüültolueen, muud tsüklilised süsivesinikud, välja arvatud tsüklaanid, tsükleenid, tsükloterpeenid, benseen, tolueen, ksüleenid, stüreen, etüülbenseen, kumeen, naftaleen, antratseen;

xi)

bensool (benseen), toluool (tolueen) ja ksülool (ksüleen);

xii)

naftaleen ja muud aromaatsete süsivesinike segud (v.a bensool, toluool, ksülool);

c)

vinüülkloriid;

d)

stüreen;

e)

etüleenoksiid;

f)

monoetüleenglükool;

g)

adipiinhape.

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga C.20.14 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Selle kategooria majandustegevus on määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 osutatud üleminekutegevus, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Orgaaniliste põhikemikaalide tootmise protsesside käigus tekkiv kasvuhoonegaaside heide (136) on väiksem kui:

(a)

väärtuslike kemikaalide puhul: 0,693 (137) CO2 ekvivalenttonni ühe tonni väärtuslike kemikaalide kohta;

(b)

aromaatsete süsivesinike puhul: 0,0072 (138) CO2 ekvivalenttonni ühe CO2-ga kaalutud tonni kohta;

(c)

vinüülkloriidi puhul: 0,171 (139) CO2 ekvivalenttonni ühe tonni vinüülkloriidi kohta;

(d)

stüreeni puhul: 0,419 (140) CO2 ekvivalenttonni ühe tonni stüreeni kohta;

(e)

etüleenoksiidi/etüleenglükoolide puhul: 0,314 (141) CO2 ekvivalenttonni ühe tonni etüleenoksiidi/-glükooli kohta;

(f)

adipiinhappe puhul: 0,32 (142) CO2 ekvivalenttonni ühe tonni adipiinhappe kohta.

Kui käesoleva lisa kohaldamisalasse kuuluvad orgaanilised kemikaalid on täielikult või osaliselt toodetud taastuvast lähteainest, siis on selliste toodetud kemikaalide olelusringi jooksul tekkiv kasvuhoonegaaside heide väiksem kui fossiilkütusel põhinevast lähteainest toodetud samaväärse kemikaali olelusringi jooksul tekkiv kasvuhoonegaaside heide.

Olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite arvutamisel järgitakse soovitust 2013/179/EL või standardit ISO 14067:2018 (143) või ISO 14064-1:2018 (144).

Olelusringi jooksul tekkivat kvantifitseeritud kasvuhoonegaaside heidet kontrollib sõltumatu kolmas isik.

Põllumajanduslik biomass, mida kasutatakse orgaaniliste põhikemikaalide tootmiseks, vastab direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõigetes 2–5 sätestatud kriteeriumidele. Metsa biomass, mida kasutatakse orgaaniliste põhikemikaalide tootmiseks, vastab selle direktiivi artikli 29 lõigetes 6 ja 7 sätestatud kriteeriumidele.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)

Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)

Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)

Üleminek ringmajandusele

5)

Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

Heide vastab asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem, võttes arvesse muu hulgas järgmisi dokumente:

(a)

parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused seoses suuremahulise orgaaniliste kemikaalide tootmisega (145);

(b)

parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused reovee ja jääkgaaside ühiste puhastus- ja käitlussüsteemide kohta keemiatööstuses (146).

Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine.

6)

Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

3.15.   Ammoniaagi tootmine

Tegevuse kirjeldus

Ammoniaagi tootmine.

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga C.20.15 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Tegevus vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:

(a)

ammoniaaki toodetakse vesinikust, mis vastab käesoleva lisa jaos 3.10 (vesiniku tootmine) sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele;

(b)

ammoniaak võetakse reoveest taaskasutusse.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)

Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)

Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)

Üleminek ringmajandusele

5)

Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

Heide vastab uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem, võttes arvesse muu hulgas järgmisi dokumente:

(a)

PVT-viitedokument anorgaaniliste kemikaalide (ammoniaak, happed ja väetised) suuremahulise tootmise kohta (147);

(b)

parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused reovee ja jääkgaaside ühiste puhastus- ja käitlussüsteemide kohta keemiatööstuses (148).

Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine.

6)

Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

3.16.   Lämmastikhappe tootmine

Tegevuse kirjeldus

Lämmastikhappe tootmine.

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga C.20.15 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Selle kategooria majandustegevus on määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 osutatud üleminekutegevus, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Lämmastikhappe tootmise käigus tekkiv kasvuhoonegaaside heide (149) on väiksem kui 0,038 (150) CO2 ekvivalenttonni ühe tonni lämmastikhappe kohta.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)

Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)

Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)

Üleminek ringmajandusele

5)

Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

Heide vastab uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem, võttes arvesse muu hulgas järgmisi dokumente:

(a)

PVT-viitedokument anorgaaniliste kemikaalide (ammoniaak, happed ja väetised) suuremahulise tootmise kohta (151);

(b)

parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused reovee ja jääkgaaside ühiste puhastus- ja käitlussüsteemide kohta keemiatööstuses (152).

Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine.

6)

Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

3.17.   Toorplasti tootmine

Tegevuse kirjeldus

Vaikude, plastmaterjalide ja mittevulkaniseeritavate termoplastsete elastomeeride tootmine, vaikude segamine eritellimusel, samuti kohandamata sünteetiliste vaikude tootmine.

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga C.20.16 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Selle kategooria majandustegevus on määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 osutatud üleminekutegevus, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Tegevus vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:

(a)

toorplast on täielikult toodetud plastijäätmete mehaanilise ringlussevõtu teel;

(b)

kui mehaaniline ringlussevõtt ei ole tehniliselt võimalik või majanduslikult põhjendatud, toodetakse tootplasti üksnes plastijäätmete keemilise ringlussevõtu teel ja toodetud plasti olelusringi jooksul tekkiv kasvuhoonegaaside heide, milles ei võeta arvesse arvestuslikku sidumist kütuste tootmisel, on väiksem kui fossiilkütustel põhinevast lähteainest toodetud samaväärse toorplasti olelusringi jooksul tekkiv kasvuhoonegaaside heide. Olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite arvutamisel järgitakse soovitust 2013/179/EL või standardit ISO 14067:2018 (153) või ISO 14064-1:2018 (154). Olelusringi jooksul tekkivat kvantifitseeritud kasvuhoonegaaside heidet kontrollib sõltumatu kolmas isik;

(c)

täielikult või osaliselt saadud taastuvast lähteainest (155) ja selle olelusringi jooksul tekkiv kasvuhoonegaaside heide on väiksem kui fossiilkütusel põhinevast lähteainest toodetud samaväärse toorplasti olelusringi jooksul tekkiv kasvuhoonegaaside heide. Olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite arvutamisel järgitakse soovitust 2013/179/EL või standardit ISO 14067:2018 või ISO 14064-1:2018. Olelusringi jooksul tekkivat kvantifitseeritud kasvuhoonegaaside heidet kontrollib sõltumatu kolmas isik.

Põllumajanduslik biomass, mida kasutatakse toorplasti tootmiseks, vastab direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõigetes 2–5 sätestatud kriteeriumidele. Metsa biomass, mida kasutatakse toorplasti tootmiseks, vastab selle direktiivi artikli 29 lõigetes 6 ja 7 sätestatud kriteeriumidele.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)

Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)

Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)

Üleminek ringmajandusele

5)

Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

Heide vastab asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem, võttes arvesse muu hulgas järgmisi dokumente:

(a)

PVT-viitedokument polümeeride tootmise kohta (156);

(b)

parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused reovee ja jääkgaaside ühiste puhastus- ja käitlussüsteemide kohta keemiatööstuses (157).

Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine.

6)

Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

4.   ENERGIA

4.1.   Elektrienergia tootmine fotogalvaanikatehnoloogia abil

Tegevuse kirjeldus

Selliste elektritootmisrajatiste ehitamine või käitamine, kus toodetakse elektrienergiat fotogalvaanikatehnoloogia abil.

Kui majandustegevus on käesoleva lisa jaos 7.6 osutatud tegevuse „taastuvenergiaseadmete paigaldamine, hooldus ja remont“ lahutamatu osa, kohaldatakse jaos 7.6 sätestatud tehnilisi sõelumiskriteeriume.

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega D35.11 ja F42.22 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Selle tegevuse käigus toodetakse elektrienergiat, kasutades fotogalvaanikatehnoloogiat.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)

Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)

Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

4)

Üleminek ringmajandusele

Tegevuse käigus hinnatakse vastupidavate ja ringlussevõetavate kergesti demonteeritavate ja uuendatavate seadmete ja komponentide kättesaadavust ning võimaluse korral kasutatakse neid.

5)

Saastuse vältimine ja tõrje

6)

Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

4.2.   Elektrienergia tootmine kontsentreeritud päikeseenergia tehnoloogia abil

Tegevuse kirjeldus

Selliste elektritootmisrajatiste ehitamine või käitamine, kus toodetakse elektrienergiat kontsentreeritud päikeseenergia tehnoloogia abil.

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega D35.11 ja F42.22 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Selle tegevuse käigus toodetakse elektrienergiat, kasutades kontsentreeritud päikeseenergia tehnoloogiat.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)

Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)

Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)

Üleminek ringmajandusele

Tegevuse käigus hinnatakse vastupidavate ja ringlussevõetavate kergesti demonteeritavate ja uuendatavate seadmete ja komponentide kättesaadavust ning võimaluse korral kasutatakse neid.

5)

Saastuse vältimine ja tõrje

6)

Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

4.3.   Elektrienergia tootmine tuuleenergiast

Tegevuse kirjeldus

Selliste elektritootmisrajatiste ehitamine või käitamine, kus toodetakse elektrienergiat tuuleenergiast.

Kui majandustegevus on käesoleva lisa jaos 7.6 osutatud tegevuse „taastuvenergiaseadmete paigaldamine, hooldus ja remont“ lahutamatu osa, kohaldatakse jaos 7.6 sätestatud tehnilisi sõelumiskriteeriume.

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega D35.11 ja F42.22 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Tegevuse käigus toodetakse elektrienergiat tuuleenergiast.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)

Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)

Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Avamere tuuleparkide ehitamise puhul ei takista tegevus hea keskkonnaseisundi saavutamist, nagu sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/56/EÜ, (158) milles nõutakse asjakohaste meetmete võtmist mõju ärahoidmiseks või leevendamiseks seoses kõnealuse direktiivi I lisas sätestatud tunnusega 11 (müra/energia), ning nagu sätestatud komisjoni otsuses (EL) 2017/848 (159) seoses selle tunnuse asjakohaste kriteeriumide ja metoodikastandarditega.

4)

Üleminek ringmajandusele

Tegevuse käigus hinnatakse vastupidavate ja ringlussevõetavate kergesti demonteeritavate ja uuendatavate seadmete ja komponentide kättesaadavust ning võimaluse korral kasutatakse neid.

5)

Saastuse vältimine ja tõrje

6)

Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele (160).

Avamere tuuleparkide puhul ei takista tegevus hea keskkonnaseisundi saavutamist, nagu sätestatud direktiivis 2008/56/EÜ, milles nõutakse asjakohaste meetmete võtmist mõju ärahoidmiseks või leevendamiseks seoses kõnealuse direktiivi I lisas sätestatud tunnustega 1 (bioloogiline mitmekesisus) ja 6 (merepõhja terviklikkus), ning nagu sätestatud otsuses (EL) 2017/848 seoses selle tunnuse asjakohaste kriteeriumide ja metoodikastandarditega.

4.4.   Elektrienergia tootmine ookeanienergia tehnoloogiate abil

Tegevuse kirjeldus

Selliste elektritootmisrajatiste ehitamine või käitamine, kus toodetakse elektrienergiat ookeanienergiast.

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega D35.11 ja F42.22 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Tegevuse käigus toodetakse elektrienergiat ookeanienergiast.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)

Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)

Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus ei takista hea keskkonnaseisundi saavutamist, nagu sätestatud direktiivis 2008/56/EÜ, milles nõutakse asjakohaste meetmete võtmist mõju ärahoidmiseks või leevendamiseks seoses kõnealuse direktiivi I lisas sätestatud tunnusega 11 (müra/energia), ning nagu sätestatud otsuses (EL) 2017/848 seoses selle tunnuse asjakohaste kriteeriumide ja metoodikastandarditega.

4)

Üleminek ringmajandusele

Tegevuse käigus hinnatakse vastupidavate ja ringlussevõetavate kergesti demonteeritavate ja uuendatavate seadmete ja komponentide kättesaadavust ning võimaluse korral kasutatakse neid.

5)

Saastuse vältimine ja tõrje

Kehtestatud on meetmed, et viia miinimumini kasvumisvastaste värvide ja biotsiidide mürgisus, nagu sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 528/2012, (161) millega rakendatakse liidu õiguses 5. oktoobril 2001 vastu võetud laevade kahjulike kattumisvastaste süsteemide kontrolli rahvusvahelist konventsiooni.

6)

Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Tegevus ei takista hea keskkonnaseisundi saavutamist, nagu sätestatud direktiivis 2008/56/EÜ, milles nõutakse asjakohaste meetmete võtmist mõju ärahoidmiseks või leevendamiseks seoses kõnealuse direktiivi I lisas sätestatud tunnusega 1 (bioloogiline mitmekesisus), ning nagu sätestatud otsuses (EL) 2017/848 seoses selle tunnuse asjakohaste kriteeriumide ja metoodikastandarditega.

4.5.   Elektrienergia tootmine hüdroenergiast

Tegevuse kirjeldus

Selliste elektritootmisrajatiste ehitamine või käitamine, kus toodetakse elektrienergiat hüdroenergiast.

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega D35.11 ja F42.22 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Tegevus vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:

(a)

elektritootmisrajatis on jõevoolul töötav hüdroelektrijaam, millel pole tehislikku veehoidlat;

(b)

elektritootmisrajatise võimsustihedus on suurem kui 5 W/m2;

(c)

olelusringi jooksul tekkiv kasvuhoonegaaside heide elektrienergia tootmisest hüdroenergiast on väiksem kui 100 g CO2e/kWh. Olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite arvutamisel järgitakse soovitust 2013/179/EL või standardit ISO 14067:2018 (162) või ISO 14064-1:2018 (163) või vahendit G-res Tool (164). Olelusringi jooksul tekkivat kvantifitseeritud kasvuhoonegaaside heidet kontrollib sõltumatu kolmas isik.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)

Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)

Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

1.

Tegevus vastab direktiivi 2000/60/EÜ sätetele, eelkõige kõigile direktiivi artiklis 4 sätestatud nõuetele.

2.

Olemasolevate hüdroelektrijaamade käitamine, sealhulgas renoveerimine taastuvenergia või energia salvestamise potentsiaali suurendamiseks, vastab järgmistele kriteeriumidele.

2.1.

Kooskõlas direktiiviga 2000/60/EÜ, eelkõige selle artiklitega 4 ja 11 on rakendatud kõiki tehniliselt teostatavaid ja ökoloogiliselt asjakohaseid leevendusmeetmeid, et vähendada kahjulikku mõju veele ning veest otseselt sõltuvatele kaitsealustele elupaikadele ja liikidele.

2.2.

Vajaduse korral ja sõltuvalt mõjutatud veekogudes looduslikult esinevatest ökosüsteemidest hõlmavad meetmed järgmist:

(a)

meetmed, millega tagatakse kalade ränne alla- ja ülesvoolu (nt kalasõbralikud turbiinid, kalu suunavad struktuurid, tipptasemel täielikult toimivad kalapääsud, meetmed käitamise ja vee ärajuhtimise peatamiseks või minimeerimiseks rände või kudemise ajal);

(b)

meetmed, millega tagatakse minimaalne ökoloogiline vooluhulk (sealhulgas vooluhulga äkilise lühiajalise kõikumise leevendamine või äravoolu reguleerimise toimingute vähendamine) ja settevool;

(c)

meetmed elupaikade kaitsmiseks või parandamiseks.

2.3.

Nende meetmete tõhusust jälgitakse seoses volituse või loaga, milles on kehtestatud tingimused, mille eesmärk on saavutada mõjutatud veekogu hea seisund või potentsiaal.

3.

Uute hüdroelektrijaamade ehitamise puhul vastab tegevus järgmistele kriteeriumidele.

3.1.

Kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artikliga 4 ja eelkõige selle artikli lõikega 7 korraldatakse enne ehitamist projekti mõju hindamine, et hinnata selle kogu võimalikku mõju sama valgala veekogude seisundile ning veest otseselt sõltuvatele kaitsealustele elupaikadele ja liikidele, võttes eelkõige arvesse rändekoridore, vabalt voolavaid jõgesid või ökosüsteeme, mille seisund on lähedal häirimata olekule.

Hindamine põhineb hiljutistel, põhjalikel ja täpsetel andmetel, sealhulgas seireandmetel bioloogiliste kvaliteedielementide kohta, mis on hüdromorfoloogiliste muutuste suhtes eriti tundlikud, ning veekogu seisundi eeldatava muutumise kohta uute tegevuste tagajärjel.

Hinnatakse eelkõige uue projekti kumulatiivset mõju valgala muule olemasolevale või kavandatavale taristule.

3.2.

Selle mõjuhindamise põhjal on kindlaks tehtud, et elektrijaam on konstruktsiooni, asukoha ja leevendusmeetmete seisukohast projekteeritud nii, et see vastab ühele järgmistest tingimustest:

(a)

elektrijaam ei halvenda sellega seotud konkreetse veekogu seisundit ega ohusta selle hea seisundi või potentsiaali saavutamist;

(b)

kui elektrijaam võib halvendada sellega seotud konkreetse veekogu seisundit või ohustada selle hea seisundi või potentsiaali saavutamist, pole see halvenemine märkimisväärne ja see on põhjendatud üksikasjaliku kulude-tulude analüüsiga, mis näitab mõlema järgmise tingimuse täidetust:

i)

ülekaalukad avaliku huviga seotud põhjused või asjaolu, et kavandatud hüdroelektrijaamast eeldatavalt saadav kasu kaalub üles vee seisundi halvenemisest tuleneva kulu keskkonnale ja ühiskonnale;

ii)

asjaolu, et tehnilise teostatavuse või ebaproportsionaalsete kulude tõttu ei ole võimalik ülekaaluka avaliku huviga arvestada või elektrijaamaga taotletavaid hüvesid saavutada alternatiivsete vahenditega, mis tooksid kaasa paremad keskkonnaalased tulemused (nagu olemasolevate hüdroelektrijaamade renoveerimine või selliste tehnoloogiate kasutamine, mis ei tõkesta jõevoolu).

3.3.

Rakendatakse kõiki tehniliselt teostatavaid ja ökoloogiliselt asjakohaseid leevendusmeetmeid, et vähendada kahjulikku mõju veele ning veest otseselt sõltuvatele kaitsealustele elupaikadele ja liikidele.

Vajaduse korral ja sõltuvalt mõjutatud veekogudes looduslikult esinevatest ökosüsteemidest hõlmavad leevendusmeetmed järgmist:

(a)

meetmed, millega tagatakse kalade ränne alla- ja ülesvoolu (nt kalasõbralikud turbiinid, kalu suunavad struktuurid, tipptasemel täielikult toimivad kalapääsud, meetmed käitamise ja vee ärajuhtimise peatamiseks või minimeerimiseks rände või kudemise ajal);

(b)

meetmed, millega tagatakse minimaalne ökoloogiline vooluhulk (sealhulgas vooluhulga äkilise lühiajalise kõikumise leevendamine või äravoolu reguleerimise toimingute vähendamine) ja settevool;

(c)

meetmed elupaikade kaitsmiseks või parandamiseks.

Nende meetmete tõhusust jälgitakse seoses volituse või loaga, milles on kehtestatud tingimused, mille eesmärk on saavutada mõjutatud veekogu hea seisund või potentsiaal.

3.4.

Elektrijaam ei ohusta püsivalt hea seisundi/potentsiaali saavutamist ühegi samas valgalapiirkonnas asuva veekogu puhul.

3.5.

Lisaks eespool osutatud leevendusmeetmetele ja kui see on asjakohane, rakendatakse kompensatsioonimeetmeid tagamaks, et projekt ei suurenda sama valgalapiirkonna veekogude killustatust. Selleks taastatakse samas valgalapiirkonnas järjepidevus ulatuses, mis kompenseerib järjepidevuse katkemise, mille kavandatav hüdroelektrijaam võib põhjustada. Kompensatsioonimeetmete võtmisega alustatakse enne projekti elluviimist.

4)

Üleminek ringmajandusele

5)

Saastuse vältimine ja tõrje

6)

Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele (165).

4.6.   Elektrienergia tootmine geotermilisest energiast

Tegevuse kirjeldus

Selliste elektritootmisrajatiste ehitamine või käitamine, kus toodetakse elektrienergiat geotermilisest energiast.

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega D35.11 ja F42.22 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Olelusringi jooksul tekkiv kasvuhoonegaaside heide elektrienergia tootmisest geotermilisest energiast on väiksem kui 100 g CO2e/kWh. Olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähenemise arvutamisel järgitakse komisjoni soovitust 2013/179/EL või standardit ISO 14067:2018 või ISO 14064-1:2018. Olelusringi jooksul tekkivat kvantifitseeritud kasvuhoonegaaside heidet kontrollib sõltumatu kolmas isik.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)

Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)

Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)

Üleminek ringmajandusele

5)

Saastuse vältimine ja tõrje

Kõrg-entalpiliste geotermaalenergia süsteemide käitamise puhul on kehtestatud piisavad heitkoguste vähendamise süsteemid tagamaks, et takistatud pole Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2004/107/EÜ (166) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/50/EÜ (167) sätestatud õhukvaliteedi piirtasemete saavutamine.

6)

Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

4.7.   Elektrienergia tootmine taastuvatest mittefossiilsetest gaas- ja vedelkütustest

Tegevuse kirjeldus

Selliste elektritootmisrajatiste ehitamine või käitamine, kus toodetakse elektrienergiat taastuvatest energiaallikatest toodetud gaas- ja vedelkütustest. See tegevus ei hõlma elektrienergia tootmist üksnes biogaasist ja vedelatest biokütustest (vt käesoleva lisa jagu 4.8).

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega D35.11 ja F42.22 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

1.

Olelusringi jooksul tekkiv kasvuhoonegaaside heide elektrienergia tootmisest taastuvatest gaas- ja vedelkütustest on väiksem kui 100 g CO2e/kWh.

Olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite arvutamisel tuginetakse võimaluse korral projektipõhistele andmetele, järgides soovitust 2013/179/EL või standardit ISO 14067:2018 (168) või ISO 14064-1:2018 (169).

Olelusringi jooksul tekkivat kvantifitseeritud kasvuhoonegaaside heidet kontrollib sõltumatu kolmas isik.

2.

Kui rajatistega kaasneb heitkoguste vähendamine mis tahes viisil (sealhulgas CO2 kogumine või vähendatud CO2-heitega kütuste kasutamine), vastab heitkoguste vähendamine asjakohasel juhul käesoleva lisa asjakohases jaos sätestatud kriteeriumidele.

Kui elektrienergia tootmise protsessis tekkivat CO2, mis muidu õhku paiskuks, kogutakse selle säilitamiseks maa all, siis CO2 transporditakse ja seda säilitatakse maa all vastavalt käesoleva lisa jagudes 5.11 ja 5.12 sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.

3.

Tegevus vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:

(a)

ehitamisel paigaldatakse mõõteseadmed füüsiliste heitkoguste (nagu metaanilekked) jälgimiseks või kehtestatakse pihkumise avastamise ja kõrvaldamise programm;

(b)

käitamisel teatatakse metaaniheite füüsilise mõõtmise tulemustest ja kõrvaldatakse pihkumine.

4.

Kui tegevuse käigus segatakse taastuvaid gaas- või vedelkütuseid biogaasi või vedelate biokütustega, siis vastab biogaasi või vedelate biokütuste tootmiseks kasutatav põllumajanduslik biomass direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõigetes 2–5 sätestatud kriteeriumidele, samas kui metsa biomass vastab nimetatud direktiivi artikli 29 lõigetes 6 ja 7 sätestatud kriteeriumidele.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)

Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)

Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)

Üleminek ringmajandusele

5)

Saastuse vältimine ja tõrje

Heide vastab uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes, sealhulgas parima võimaliku tehnika alastes järeldustes suurte põletusseadmete jaoks sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem (170). Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine.

Põletusseadmete puhul, mille soojusvõimsus on suurem kui 1 MW, kuid mitte nii suur, et saaks kohaldada PVT-järeldusi suurte põletusseadmete jaoks, on heide väiksem kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2193 (171) II lisa 2. osas sätestatud heite piirväärtused.

6)

Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

4.8.   Elektrienergia tootmine bioenergiast

Tegevuse kirjeldus

Selliste elektritootmiskäitiste ehitamine ja käitamine, kus toodetakse elektrienergiat üksnes biomassist, biogaasist või vedelatest biokütustest, aga mitte taastuvkütuste ja biogaasi või vedelate biokütuste segust (vt käesoleva lisa jagu 4.7).

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga C.35.11 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

1.

Tegevuse käigus kasutatav põllumajanduslik biomass vastab direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõigetes 2–5 sätestatud kriteeriumidele. Tegevuse käigus kasutatav metsa biomass vastab nimetatud direktiivi artikli 29 lõigetes 6 ja 7 sätestatud kriteeriumidele.

2.

Biomassi kasutamisega vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 80 % vastavalt direktiivi (EL) 2018/2001 VI lisas sätestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise metoodikale ja fossiilkütuste võrdlusväärtusele.

3.

Kui käitiste töö põhineb orgaanilise aine anaeroobsel kääritamisel, vastab kääritussaaduse tootmine asjakohasel juhul käesoleva lisa jaos 5.6 esitatud kriteeriumidele ning jaos 5.7 esitatud 1. ja 2. kriteeriumile.

4.

Punkte 1 ja 2 ei kohaldata selliste elektritootmiskäitiste suhtes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on alla 2 MW ja mis kasutavad gaasilisi biomasskütuseid.

5.

Elektritootmiskäitiste puhul, mille summaarne nimisoojusvõimsus on 50–100 MW, kasutatakse tegevuse käigus tõhusa koostootmise tehnoloogiat või ainult elektrienergiat tootvate käitiste puhul on tegevusega saavutatud uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes, sealhulgas parima võimaliku tehnika alastes järeldustes suurte põletusseadmete jaoks (172) sätestatud energiatõhususe tase, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga.

6.

Elektritootmiskäitiste puhul, mille summaarne nimisoojusvõimsus on üle 100 MW, vastab tegevus ühele või mitmele järgmisele kriteeriumile:

(a)

saavutatakse elektriline kasutegur vähemalt 36 %;

(b)

kasutatakse tõhusat soojus- ja elektrienergia koostootmist, nagu osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2012/27/EL (173);

(c)

kasutatakse CO2 kogumise ja säilitamise tehnoloogiat. Kui elektrienergia tootmise protsessis tekkivat CO2, mis muidu õhku paiskuks, kogutakse selle säilitamiseks maa all, siis CO2 transporditakse ja seda säilitatakse maa all kooskõlas käesoleva lisa vastavates jagudes 5.11 ja 5.12 sätestatud tehniliste sõelumiskriteeriumidega.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)

Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)

Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.