(1)

Määruse (EL) nr 1380/2013 eesmärk on kaotada järk-järgult tagasiheide kogu liidu kalanduses ja kehtestada püügi piirnormidega liikide väljapüütud saagi lossimise kohustus. Vahemeres kohaldatakse nimetatud määrust lisaks selliste liikide püügi puhul, mille suhtes kohaldatakse kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõte, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1241 (2) IX lisas.

(2)

Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 punktile a kohaldatakse lossimiskohustust väikeste pelaagiliste liikide püügi suhtes alates 1. jaanuarist 2015.

(3)

Selleks et vältida ebaproportsionaalseid kulusid soovimatu saagi käitlemisel, lubati komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2018/161 (3) tagasi heita väike protsent selliste liikide saagist, mille suhtes kohaldatakse kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõte. Määrusega on kehtestatud vähese tähtsusega erand, mida kohaldatakse väikeste pelaagiliste liikide püügi suhtes (anšoovise-, sardiini-, makrelli- ja stauriidipüük), mis toimub pelaagilise traali ja/või seinnoodaga Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) geograafilistes alapiirkondades 1, 2, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11.1, 11.2 ja 12 (Vahemere lääneosa), 17 ja 18 (Aadria meri) ning 15, 16, 19, 20, 22, 23 ja 25 (Vahemere kaguosa).

(4)

Delegeeritud määrust (EL) 2018/161 kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2020.

(5)

2020. aasta mais esitasid Vahemere lääneosa kõrgetasemeline töörühm PESCAMED (Hispaania, Prantsusmaa ja Itaalia), Aadria mere kõrgetasemeline töörühm ADRIATICA (Itaalia, Horvaatia ja Sloveenia) ning Vahemere kaguosa kõrgetasemeline töörühm SUDESTMED (Kreeka, Itaalia, Küpros ja Malta), kellel on otsene majandamishuvi seoses väikeste pelaagiliste liikide püügiga Vahemeres, teaduslikud tõendid, et taotleda delegeeritud määruses (EL) 2018/161 sätestatud vähese tähtsusega erandi kehtivusaja pikendamist.

(6)

2020. aasta mais vaatas kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) ekspertide töörühm esitatud teaduslikud tõendid läbi ja leidis, et vähese tähtsusega erandi kehtivusaja pikendamiseks oleks vaja täiendavaid tõendeid, eelkõige seoses tagasiheidetavate kogustega asjaomastes püügipiirkondades.

(7)

2020. aasta juunis esitasid kolm liikmesriikide kõrgetasemelist töörühma täiendavad tõendid, et vastata STECFi ekspertide töörühma tähelepanekutele. Esitatud täiendavate tõendite põhjal jõudis STECF (4) järeldusele, et delegeeritud määruse (EL) 2018/161 alusel tehtud vähese tähtsusega erandi kehtivusaja pikendamist õigustavad teaduslikud kriteeriumid on täidetud.

(8)

Delegeeritud määruses (EL) 2018/161 sätestatud vähese tähtsusega erandit kohaldatakse juhul, kui väike kalalaev püüab samaaegselt koos mitut liiki kalu väga erinevas koguses ja saak lossitakse paljudes lossimiskohtades, mis asuvad geograafiliselt piki rannikut, mistõttu on ühe kalavaruga seotud lähenemisviisi keeruline kasutada. Nende liikide suhtes kohaldatakse kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõte, mis on esitatud määruse (EL) 2019/1241 IX lisas.

(9)

Teave, mis on esitatud soovimatu saagi käitlemisega seotud ebaproportsionaalselt suurte kulude kohta ja soovimatu saagi määra kohta, on üksikasjalikum. STECF märgib siiski, et tagasiheidet käsitlevate andmete kogumine vajab veel parandamist. Sellega seoses ja selleks, et vältida ebaproportsionaalseid kulusid soovimatu saagi käitlemisel ning asjaomase kalapüügi ja sellega seotud majandustegevuse katkemist, peab komisjon asjakohaseks pikendada delegeeritud määruses (EL) 2018/161 sätestatud vähese tähtsusega erandi kohaldamise aega.

(10)

Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) 2018/161 vastavalt muuta.

(11)

Kuna käesoleva määrusega ettenähtud meetmed mõjutavad otseselt liidu laevade kalapüügihooaja kavandamist ja seonduvat majandustegevust, peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist. Õiguskindluse huvides ja kuna delegeeritud määrus (EL) 2018/161 kaotab kehtivuse 31. detsembril 2020, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2021,