31.3.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 87/387

---

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/587,

14. juuli 2016,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kauplemiskohtade ja investeerimisühingute läbipaistvusnõudeid seoses aktsiatega, hoidmistunnistustega, börsil kaubeldavate fondidega, sertifikaatidega ja muude sarnaste finantsinstrumentidega, samuti tehingute tegemisega seotud kohustusi kauplemiskohas või kliendi korralduste süsteemsete täitjate kaubeldavate teatavate aktsiate puhul

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut„

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 6, artikli 7 lõiget 2, artikli 14 lõiget 7, artikli 20 lõiget 3, artikli 22 lõiget 4 ja artikli 23 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Hea läbipaistvus on väga oluline, et tagada investorite piisav teavitamine aktsiatega, hoidmistunnistustega, börsil kaubeldavate fondidega, sertifikaatidega ja muude sarnaste finantsinstrumentidega tehtavate tegelike ja võimalike tehingute tõelisest tasemest, olenemata sellest, kas need tehingud toimuvad reguleeritud turgudel, mitmepoolsetes kauplemissüsteemides ja neid teostavad kliendi korralduste süsteemsed täitjad või toimuvad tehingud väljaspool neid süsteeme. Samuti peaks hea läbipaistvus tagama, et erinevates kauplemiskohtades kaubeldavate teatavate finantsinstrumentide hinna leidmise protsessi ei takistaks likviidsuse killustumine ja et seega ei seataks investoreid ebasoodsasse olukorda.

(2)

Samal ajal on väga oluline mõista, et võib esineda asjaolusid, mille puhul on vajalik vabastamine kauplemiseelse läbipaistvuse kohustustest või tuleb teha erandeid sellise läbipaistvusega seotud kohustustest, et mitte häirida likviidsust korralduste ja tehingute avalikustamise kohustuste soovimatu tagajärjena ja seega teha avalikuks riski positsioonid. Seega on asjakohane määratleda täpsed asjaolud, mille puhul võib vabastada kauplemiseelse läbipaistvuse nõuetest ja teha erandeid kauplemisjärgse läbipaistvuse nõuetest.

(3)

Käesoleva määruse sätted on omavahel tihedalt seotud, sest neis käsitletakse kauplemiskohtade ja investeerimisühingute läbipaistvusnõudeid seoses aktsiatega, hoidmistunnistustega, börsil kaubeldavate fondidega, sertifikaatidega ja muude sarnaste finantsinstrumentidega. Selleks et tagada kooskõla kõnealuste sätete puhul, mis peaksid jõustuma samal ajal, ja anda sidusrühmadele neist põhjalik ülevaade ja võimaldada tulemuslik juurdepääs, oleks soovitatav lülitada kõik regulatiivsed tehnilised standardid ühte määrusesse.

(4)

Kui pädevad asutused annavad vabastusi kauplemiseelse läbipaistvuse nõuetest või lubavad erandeid kauplemisjärgse läbipaistvuse kohustusest, kohtlevad nad kõiki reguleeritud turge, mitmepoolseid kauplemissüsteeme ja väljaspool kauplemiskohti kauplevaid investeerimisühinguid võrdselt ja mittediskrimineerivalt.

(5)

On asjakohane esitada mõnede tehniliste mõistete selgitus. Need tehnilised mõisted on vajalikud, et tagada käesolevas määruses sisalduvate sätete ühetaoline kohaldamine liidus ja seeläbi aidata kaasa liidu finantsturgude ühtsete eeskirjade kehtestamisele. Nende mõistete ainus funktsioon seondub aktsiate ja aktsialaadsete finantsinstrumentide läbipaistvusnõuete sätestamisega ning see peaks olema rangelt piiratud üksnes käesoleva määruse mõistmisega.

(6)

Määrusega (EL) nr 600/2014 hõlmatakse läbipaistvuskorraga ka aktsialaadsed instrumendid nagu hoidmistunnistused, börsil kaubeldavad fondid ja sertifikaadid ning ka aktsiad ja muud aktsialaadsed instrumendid, millega kaubeldakse üksnes mitmepoolsetes kauplemissüsteemides. Tervikliku ja ühetaolise läbipaistvuskorra kehtestamiseks on vaja piiritleda kauplemiskohtade avaldatava kauplemiseelse teabe sisu.

(7)

Hinnapäringusüsteemis tegutsev kauplemiskoht peaks avaldama vähemalt kindlad ostu- ja müügipakkumiste hinnad või kauplemishuvi teated ning nende hindadega kauplemisvalmiduse tõsiduse hiljemalt ajaks, millal taotleja on valmis tehingut vastavalt süsteemi eeskirjadele teostama. See on vajalik tagamaks, et liikmed või osalised, kes esitavad taotlejale esimesena oma hinnapakkumisi, ei satuks ebasoodsasse olukorda.

(8)

Aktsiate ja aktsialaadsete instrumentide suhtes kohaldatava läbipaistvuskorra kindlaksmääramiseks vajalikku konkreetset metoodikat ja vajalikke andmeid tuleks komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2017/577 (2) sätestatud läbipaistvuse kindlaksmääramiseks ja muude arvutuste tegemiseks kohaldada koos kauplemiskohtadele esitatavate andmepäringute sisu ja sagedusega, tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajatega ning kauplemiskoondteabe pakkujatega seotud ühiste elementidega

(9)

Määrusega (EL) nr 600/2014 kehtestatud kauplemiseelset ja kauplemisjärgset läbipaistvuskorda tuleks asjakohaselt sihistada vastavalt turutingimustele ja kohaldada seda ühetaoliselt kogu liidus. Eelkõige ei hõlmataks likviidsuse, suuremahuliste korralduste mahu ja turu tavamahu mõttes kõige asjakohasemate turgude staatilisel määratlemisel piisavalt aktsiaid ja aktsialaadseid instrumente mõjutavate kauplemismudelite korrapäraseid muudatusi. Seetõttu on oluline sätestada vajalikud arvutused, mis tuleb teha, seahulgas arvutuste tegemisel arvessevõetavad ajavahemikud ning ajavahemikud, mil nende arvutuste tulemused kehtivad, arvutusmeetodid ning kindlaks tuleb määrata ka arvutuste tegemise eest vastutav pädev asutus vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artikli 26 kohase pädeva asutuse kindlaksmääramisele, nagu on täpsustatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2017/571 (3). Sellega seoses tuleks turumoonutuste vältimiseks arvutusperioodide abil tagada, et korra puhul kohaldatavaid asjaomaseid künniseid ajakohastatakse sobivate ajavahemike järel turutingimuste peegeldamiseks. Samuti on asjakohane näha ette arvutuste tulemuste tsentraliseeritud avaldamine, nii et need tehakse ühes kohas ja kasutajasõbralikul viisil kättesaadavaks kõigile liidu finantsturu osalistele ja pädevatele asutustele. Selleks peaksid pädevad asutused Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet oma arvutustulemustest teavitama ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks sellise arvutusteabe oma veebisaidil avalikustama.

(10)

Selleks et teha arvutused kauplemiseelse ja kauplemisjärgse läbipaistvuse nõuete kindlaksmääramiseks vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artikli 22 lõikele 1, tuleb täpsustada andmenõuete sisu ja sagedus, samuti aeg, mille jooksul kauplemiskohad, tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad ja kauplemiskoondteabe pakkujad peavad vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artikli 22 lõikele 4 sellistele nõuetele vastama. Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 22 lõike 1 kohaselt kogutud andmete alusel tehtud arvutuste tulemused tuleb avalikustada, et teavitada turuosalisi nendest tulemustest ning saavutada kauplemiseelne ja -järgne läbipaistvus ka tegelikkuses. Samuti on asjakohane näha ette arvutuste tulemuste tsentraliseeritud avalikustamine, nii et need tehakse ühes kohas ja kasutajasõbralikul viisil kättesaadavaks kõigile liidu finantsturu osalistele ja pädevatele asutustele. Selleks peaksid pädevad asutused Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet oma arvutustulemustest teavitama ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks sellise arvutusteabe seejärel oma veebisaidil avalikustama.

(11)

Börsil kaubeldavate fondide puhul ja vastupidiselt aktsiatele, hoidmistunnistustele, sertifikaatidele ning muudele sarnastele finantsinstrumentidele ei näi keskmine päevakäive olevat asjakohane lähend suuremahuliste künniste ulatuse kindlaksmääramiseks. Nende instrumentide puhul ei saa tegeliku likviidsuse mõõtmisel lähtuda keskmisest päevakäibest, sest börsil kaubeldavate fondide spetsiifilised loomis- ja tagasivõtmismehhanismid võimaldavad juurdepääsu täiendavale ja mitteeksponeeritavale likviidsusele. Samuti on meetmetest kõrvalehoidmise vältimiseks oluline, et kahel sama aluseks olevaga börsil kaubeldaval fondil oleks sama suuremahuline künnis, olenemata sellest, kas nende keskmine päevakäive on sarnane. Seetõttu tuleks kõigile börsil kaubeldavatele fondidele kehtestada ühtne suuremahuline künnis, mida kohaldataks nende aluseks olevast või nende likviidsusest olenemata.

(12)

Teave, mille avalikustamist nõutakse võimalikult reaalajale lähedasel ajal, tuleks teha kättesaadavaks nii kiiresti kui tehniliselt võimalik, arvestades mõistlikku tõhusustaset ja asjaomase isiku kulusid süsteemidele. Erandjuhtudel, kui saadaolevad süsteemid ei võimalda avalikustamist lühema aja jooksul, tuleks teave avaldada ettenähtud maksimaalse tähtaja jooksul.

(13)

Investeerimisühingud peaksid väljaspool kauplemiskohta tehtud tehingute üksikasjad tegema kauplemisteabearuandluse avalikustaja kaudu avalikuks. Seega tuleks kehtestada viis, kuidas investeerimisühingud teatavad kauplemisteabearuandluse avalikustajale tehingute üksikasjad, ja neid sätteid kohaldada koos kauplemisteabearuandluse avalikustaja suhtes kohaldatavate, delegeeritud määruses (EL) 2017/571 määratletud nõuetega.

(14)

Investoritel peab olema usaldusväärne ja õigeaegne teave finantsinstrumentidega kauplemise huvi taseme kohta. Teatud tehinguid, näiteks finantsinstrumentide tagatisena ülekandmist puudutavad andmed ei annaks investoritele mõttekat teavet finantsinstrumendiga kauplemise tegeliku huvi taseme kohta. Nõue, et investeerimisühingud peaksid need tehingud avalikustama, põhjustaks märkimisväärseid korralduslikke probleeme ja kulusid, parandamata hindade kujunemise protsessi. Seetõttu tuleks kauplemisjärgse läbipaistvuse nõudeid kohaldada väljaspool kauplemiskohta tehtud tehingute suhtes üksnes juhul, kui ostetakse või müüakse aktsiat, hoidmistunnistust, börsil kaubeldavat fondi, sertifikaati või muud sarnast finantsinstrumenti. On väga oluline, et teatud tehinguid, näiteks neid, mis on seotud nende finantsinstrumentide kasutamisega tagatisega kaetud laenuna või muul otstarbel, mille puhul finantsinstrumentide vahetamine on kindlaks määratud muude tegurite kui finantsinstrumendi jooksva turuväärtusega, ei avaldataks, sest need ei aita kaasa hinna leidmise protsessile ning oleks oht viia investorid segadusse ja takistada parimat sooritust.

(15)

Seoses väljaspool kauplemiskoha eeskirju tehtud tehingutega on juhtudel, kui tehingu mõlemad pooled on liidus asutatud investeerimisühingud, väga oluline selgitada, milline investeerimisühing peab tehingu avalikustama, et tagada tehingute avaldamine, nii et seda ei dubleeritaks. Seega peaks kohustus tehing avalikustada olema alati müüval investeerimisühingul, välja arvatud juhul, kui vaid üks vastaspool on kliendi korralduste süsteemne täitja ja see on ostev investeerimisühing.

(16)

Kui vaid üks vastaspool on konkreetse finantsinstrumendi puhul kliendi korralduste süsteemne täitja ja see on ühtlasi ka ostev ühing, peaks tehingu avalikustamise eest vastutama tema, sest tema kliendid eeldavad seda temalt ja tal on paremad võimalused täita aruandelahter, märkides seal ära, et oma seisundi kohaselt on ta kliendi korralduste süsteemne täitja. Tagamaks, et tehing avalikustatakse vaid üks kord, peaks kliendi korralduste süsteemne täitja teavitama teist poolt, et ta avalikustab tehingu.

(17)

On oluline säilitada praegused vastastikuste tehingute avalikustamise standardid, et vältida ühe tehingu avalikustamist mitme tehinguna ning pakkuda õiguskindlust selle kohta, milline investeerimisühing vastutab tehingu avalikustamise eest. Seega tuleb kaks samaaegselt sama hinna ning ühe ja sama vastaspoolega tehtavat sobitatud tehingut avalikustada ühe tehinguna.

(18)

Tagamaks, et läbipaistvuse uus reguleeriv kord saaks tõhusalt toimida, on asjakohane näha ette teatud andmete kogumine ning järgmise teabe varajane avalikustamine: likviidsuse mõttes kõige asjakohasemad turud, suuremahuliste korralduste ulatus, avalikustamisega viivitamise künnised ja turu tavamaht.

(19)

Ühtsuse huvides ja finantsturgude sujuva toimimise tagamiseks on vaja, et käesoleva määruse sätteid ja määruse (EL) nr 600/2014 sätteid hakataks kohaldama samast kuupäevast. Tagamaks aga, et läbipaistvuse uus reguleeriv kord saaks tõhusalt toimida, tuleks käesoleva määruse teatavaid sätteid kohaldada alates määruse jõustumiskuupäevast.

(20)	Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille on komisjonile esitanud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA).

(21)

ESMA on korraldanud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud potentsiaalseid seonduvaid kulusid ja tulusid ning küsinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (4) artikli 37 kohaselt moodustatud väärtpaberituru sidusrühmade kogu arvamust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „portfellitehing“– viie või enama finantsinstrumendiga tehtavad tehingud, kusjuures neid teeb üks ja sama klient ühel ja samal ajal ning ühtse kogumina konkreetse võrdlushinnaga;

2)   „üleandmistehing“ või „vastuvõtmistehing“– tehing, kus investeerimisühing annab kliendi tehingu teisele investeerimisühingule kauplemisjärgseks töötlemiseks või võtab selle teiselt investeerimisühingult vastu;

3)   „väärtpaberite kaudu finantseerimise tehing“– väärtpaberite kaudu finantseerimise tehing, nagu see on määratletud delegeeritud määruse (EL) 2017/577 artikli 3 lõikes 6;

4)   „kliendi korralduste süsteemne täitja“– Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (5) artikli 4 lõike 1 punktis 20 määratletud investeerimisühing.

Artikkel 2

Tehingud, mis ei aita kaasa hinna leidmise protsessile

(määruse (EL) nr 600/2014 artikli 23 lõige 1)

Aktsiatega tehtav tehing ei aita kaasa hinna leidmise protsessile, kui kehtib mis tahes järgmistest asjaoludest:

a)	tehing tehakse viitega hinnale, mis on arvutatud mitme ajapunkti kohta vastavalt teatud võrdlusalusele, sealhulgas tehingud, mis on tehtud viitega mahuga kaalutud keskmisele hinnale või ajaga kaalutud keskmisele hinnale;

b)	tehing on osa portfellitehingust;

c)	tehing sõltub tuletislepingu või muu finantsinstrumendi ostust, müügist, loomisest või tagasivõtmisest, mille puhul tuleb kõik tehingu osad teostada ühe kogumina;

d)

tehingu teeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ (6) artikli 2 lõike 1 punktis b määratletud fondivalitseja või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL (7) artikli 4 lõike 1 punktis b määratletud alternatiivse investeerimisfondi (AIF) valitseja, kes kannab aktsiate majandusliku omandiõiguse üle ühelt ühisinvesteerimisettevõtjalt teisele, kusjuures tehingus ei osale ühtegi investeerimisühingut;

e)	tehing on üleandmistehing või vastuvõtmistehing;

f)	tehingu eesmärk on kanda aktsiad üle tagatisena kahepoolsetes tehingutes või seoses keskse vastaspoole võimendustagatise või tagatisnõuetega või osana keskse vastaspoole rakendatavast rikkumismenetlusest;

g)	tehingu tulemuseks on aktsiate ülekandmine seoses vahetusvõlakirjade, optsioonide, kaetud ostutähtede või muude sarnaste tuletisinstrumentide kasutamisega;

h)	tehing on väärtpaberite kaudu finantseerimise tehing;

i)	tehing tehakse vastavalt kauplemiskoha, keskse vastaspoole või väärtpaberite keskdepositooriumi eeskirjadele või menetlustele, et teostada arveldamata tehingute asendusost kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 909/2014 (8).

II PEATÜKK

KAUPLEMISEELNE LÄBIPAISTVUS

1. jagu

Kauplemiskohtade kauplemiseelne läbipaistvus

Artikkel 3

Kauplemiseelse läbipaistvuse kohustused

(määruse (EL) nr 600/2014 artikli 3 lõiked 1 ja 2)

1.   Kauplemiskohta korraldavad turukorraldajad ja investeerimisühingud avalikustavad ostu- ja müügipakkumiste hinnavahemiku ning nende hindadega kauplemisvalmiduse tõsiduse. Teave avalikustatakse vastavalt kauplemissüsteemile, mille kaudu nad tegutsevad, nagu on esitatud I lisa tabelis 1.

2.   Lõikes 1 osutatud läbipaistvusnõudeid kohaldatakse ka määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 33 määratletud kõigi kauplemishuvi teadete suhtes ning vastavalt sama määruse artiklile 8.

Artikkel 4

Likviidsuse mõttes kõige asjakohasem turg

(määruse (EL) nr 600/2014 artikli 4 lõike 1 punkt a)

1.   Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 4 lõike 1 punkti a kohaldamisel käsitletakse aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide või muude sarnaste finantsinstrumentide puhul likviidsuse mõttes kõige asjakohasema turuna selle finantsinstrumendi puhul suurima käibega kauplemiskohta liidus.

2.   Likviidsuse mõttes kõige asjakohasemate turgude määratlemisel vastavalt lõikele 1 arvutavad pädevad asutused käibe vastavalt artikli 17 lõikes 4 sätestatud metoodikale iga finantsinstrumendi kohta, mille puhul nad on pädevad asutused, ja iga kauplemiskoha kohta, kus selle finantsinstrumendiga kaubeldakse.

3.   Lõikes 2 osutatud arvutust iseloomustab järgmine:

a)

see hõlmab iga kauplemiskoha kohta vastavalt selle kauplemiskoha eeskirjadele tehtud tehinguid, välja arvatud tehingud võrdlushinnaga ja määratud vastaspoolega teostatud tehingud, mis on märgistatud vastavalt I lisa tabelis 4 sätestatule, ja vähemalt ühe sellise korralduse alusel tehtud tehinguid, mis on saanud kasu suuremahulise tehingu vabastusest ja kus tehingu maht ületab vastavalt artiklile 7 määratletud kohaldatavat suuremahulisuse künnist;

b)	see hõlmab ka eelnevat kalendriaastat või vajaduse korral eelneva kalendriaasta ajavahemikku, mille jooksul finantsinstrument võeti kauplemiskohas kauplemisele või kaubeldi sellega ning sellega kauplemist ei peatatud.

4.   Kuni vastavalt lõigetes 1–3 täpsustatud menetlusele määratakse kindlaks konkreetse finantsinstrumendi puhul likviidsuse mõttes kõige asjakohasem turg, on likviidsuse mõttes kõige asjakohasem turg kauplemiskoht, kus see finantsinstrument esimesena kauplemisele võeti või kus sellega esimesena kaubeldi.

5.   Lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide ja muude sarnaste finantsinstrumentide suhtes, mis võeti kauplemiskohas esimest korda kauplemisele või millega kaubeldi esimest korda neli nädalat või vähem enne eelneva kalendriaasta lõppu.

Artikkel 5

Määratud vastaspoolega tehingute spetsiifilised tunnused

(määruse (EL) nr 600/2014 artikli 4 lõike 1 punkt b)

Aktsiatega, hoidmistunnistustega, börsil kaubeldavate fondidega, sertifikaatidega või muude sarnaste finantsinstrumentidega määratud vastaspoolega teostatavat tehingut käsitletakse tehinguna, mis räägitakse läbi kahepoolselt, kuid millest teatatakse kauplemiskoha eeskirjade kohaselt, kui kehtib mis tahes järgmistest asjaoludest:

a)	kaks selle kauplemiskoha liiget või osalist tegelevad ühega järgmisest: i) üks kaupleb oma arvel, samas kui teine tegutseb kliendi nimel; ii) mõlemad kauplevad oma arvel; iii) mõlemad tegutsevad kliendi nimel;

b)	üks selle kauplemiskoha liige või osaline tegeleb ühega järgmisest: i) tegutseb nii ostja kui ka müüja nimel; ii) kaupleb oma arvel kliendi korralduse täitmiseks.

Artikkel 6

Määratud vastaspoolega tehingud, mille suhtes kohaldatakse muid tingimusi kui kehtiv turuhind

(määruse (EL) nr 600/2014 artikli 4 lõike 1 punkt b)

Aktsiatega, hoidmistunnistustega, börsil kaubeldavate fondidega, sertifikaatidega või muude sarnaste finantsinstrumentidega tehtavate määratud vastaspoolega tehingute suhtes kohaldatakse muid tingimusi kui kehtiv turuhind, kui kehtib mis tahes järgmistest asjaoludest:

a)	tehing tehakse viitega hinnale, mis on arvutatud mitme ajapunkti kohta vastavalt teatud võrdlusalusele, sealhulgas tehingud, mis on tehtud viitega mahuga kaalutud keskmisele hinnale või ajaga kaalutud keskmisele hinnale;

b)	tehing on osa portfellitehingust;

c)	tehing sõltub tuletislepingu või muu finantsinstrumendi ostust, müügist, loomisest või tagasivõtmisest, mille puhul tuleb kõik tehingu osad teostada ühe kogumina;

d)

tehingu teeb direktiivi 2009/65/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis b määratletud fondivalitseja või direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis b määratletud alternatiivse investeerimisfondi valitseja, kes kannab finantsinstrumentide majandusliku omandiõiguse üle ühelt ühisinvesteerimisettevõtjalt teisele ja kus tehingus ei osale ühtegi investeerimisühingut;

e)	tehing on üleandmistehing või vastuvõtmistehing;

f)	tehingu eesmärk on kanda finantsinstrumendid üle tagatisena kahepoolsetes tehingutes või seoses keskse vastaspoole võimendustagatise või tagatisnõuetega või osana keskse vastaspoole rakendatavast rikkumismenetlusest;

g)	tehingu tulemuseks on finantsinstrumentide ülekandmine seoses vahetusvõlakirjade, optsioonide, kaetud ostutähtede või muude sarnaste tuletisinstrumentide kasutamisega;

h)	tehing on väärtpaberite kaudu finantseerimise tehing;

i)	tehing tehakse vastavalt kauplemiskoha, keskse vastaspoole või väärtpaberite keskdepositooriumi eeskirjadele või menetlustele, et teostada arveldamata tehingute asendusost vastavalt määrusele (EL) nr 909/2014;

j)	mis tahes muu punktides a–i kirjeldatud tehingutega samaväärne tehing, mis sõltub kaubeldava finantsinstrumendi jooksva turuväärtusega mitteseotud tehnilistest tunnustest;

Artikkel 7

Suuremahulised korraldused

(määruse (EL) nr 600/2014 artikli 4 lõike 1 punkt c)

1.   Aktsiaid, hoidmistunnistusi, sertifikaate või muid sarnaseid finantsinstrumente hõlmavaid korraldusi käsitletakse suuremahulistena, kui korraldus võrdub II lisa tabelites 1 ja 2 sätestatud korralduste minimaalse mahuga või on sellest suurem.

2.   Börsil kaubeldavaid fonde hõlmavat korraldust käsitletakse suuremahulisena, kui korraldus on võrdne 1 000 000 euroga või sellest suurem.

3.   Suuremahuliste tehingute kindlaksmääramiseks arvutavad pädevad asutused vastavalt lõikele 4 välja kauplemiskohas kaubeldavate aktsiate, hoidmistunnistuste, sertifikaatide ja muude sarnaste finantsinstrumentide keskmise päevakäibe.

4.   Lõikes 3 osutatud arvutust iseloomustab järgmine:

a)	see hõlmab liidus finantsinstrumendiga kas kauplemiskohas või väljaspool seda tehtud tehinguid;

b)	see hõlmab ka eelneva kalendriaasta ajavahemikku, mis algab 1. jaanuariga ja lõpeb 31. detsembriga, või vajaduse korral selle kalendriaasta osa, mille jooksul finantsinstrument võeti kauplemiskohas kauplemisele või kaubeldi sellega ning sellega kauplemist ei peatatud.

Lõikeid 3 ja 4 ei kohaldata aktsiate, hoidmistunnistuste, sertifikaatide ja muude sarnaste finantsinstrumentide suhtes, mis võeti kauplemiskohas esimest korda kauplemisele või millega kaubeldi esimest korda neli nädalat või vähem enne eelneva kalendriaasta lõppu.

5.   Kui ei muudeta hinda või muid korralduse täitmisel asjakohaseid tingimusi, kohaldatakse korralduse suhtes, mis on tellimusraamatusse sisestamisel suuremahuline, aga mis pärast osalist täitmist langeb allapoole selle finantsinstrumendi suhtes kohaldatavat, vastavalt lõigetele 1 ja 2 määratletud künnist, jätkuvalt määruse (EL) nr 600/2014 artikli 4 lõike 1 kohast vabastust.

6.   Enne kui aktsiatega, hoidmistunnistustega, sertifikaatidega või muude sarnaste finantsinstrumentidega liidu kauplemiskohas esimest korda kaubeldakse, hindab pädev asutus selle finantsinstrumendi keskmist päevakäivet, võttes arvesse selle instrumendi ja muude selliste finantsinstrumentide igasugust varasemat kauplemist, millel loetakse olevat samalaadsed tunnused, ning tagab selle hinnangu avaldamise.

7.   Lõikes 6 osutatud hinnangulist keskmist päevakäivet kasutatakse suuremahuliste korralduste arvutamiseks kuuenädalase ajavahemiku jooksul pärast kuupäeva, mil kõnealused aktsiad, hoidmistunnistused, sertifikaadid või muud sarnased finantsinstrumendid kauplemiskohas kauplemisele võeti või kui nendega seal esimest korda kaubeldi.

8.   Enne lõikes 7 osutatud kuuenädalase ajavahemiku lõppu arvutab pädev asutus kauplemise esimese nelja nädala põhjal välja keskmise päevakäibe ja tagab selle avaldamise.

9.   Lõikes 8 osutatud keskmist päevakäivet kasutatakse suuremahuliste korralduste arvutamiseks ja seda ajani, kuni kohaldatakse vastavalt lõikele 3 arvutatud keskmist päevakäivet.

10.   Käesoleva artikli kohaldamisel arvutatakse keskmine päevakäive välja, jagades artikli 17 lõikes 4 täpsustatud konkreetse finantsinstrumendi kogukäibe vaadeldava ajavahemiku kauplemispäevade arvuga. Vaadeldava ajavahemiku kauplemispäevade arv on kauplemispäevade arv kõnealuse finantsinstrumendi likviidsuse mõttes kõige asjakohasemal turul, nagu on määratud kindlaks artikli 4 kohaselt.

Artikkel 8

Korralduste haldamise süsteemis hoitavate korralduste liik ja minimaalne maht

(määruse (EL) nr 600/2014 artikli 4 lõike 1 punkt d)

1.   Kauplemiskoha korralduste haldamise süsteemis hoitava ja turule laskmist ootava korralduse liik, mille puhul võib vabastada kauplemiseelse läbipaistvuse kohustustest, on korraldus,

a)	mis kavatsetakse avaldada kauplemiskoha peetavas tellimusraamatus ja mis sõltub süsteemi protokollis eelmääratletud objektiivsetest tingimustest;

b)	mida ei ole enne tellimusraamatus avalikustamist võimalik kokku viia muude kauplemishuvidega;

c)	mille saab pärast tellimusraamatus avalikustamist kokku viia muude korraldustega vastavalt sellist liiki tehingute suhtes avaldamise ajal kohaldatavatele eeskirjadele.

2.   Korralduste haldamise süsteemis hoitavatel ja turule laskmist ootavatel korraldustel, mis võidakse vabastada kauplemiseelse läbipaistvuse kohustustest, on sisestamise hetkel ja pärast mis tahes muudatuse tegemist üks järgmistest mahtudest:

a)	reserveerimiskorralduse puhul on maht võrdne 10 000 euroga või on sellest suurem;

b)	kõigi muude korralduste puhul on maht võrdne süsteemi korraldaja eeskirjade ja protokollide kohaselt eelnevalt kehtestatud minimaalse kaubeldava kogusega või on sellest suurem.

3.   Lõike 2 punktis a osutatud reserveerimiskorraldust käsitletakse määratud hinnaga korraldusena, mis koosneb tehingute koguses sisalduvast avalikustatud korralduse osast ja ülejäänud kogust hõlmavast avalikustamata korraldusest, kusjuures avalikustamata kogusega saab tehingu teha alles pärast selle avalikustamist tellimusraamatus uue avalikustatud korraldusena.

2. jagu

Väljaspool kauplemiskohta kauplevate kliendi korralduste süsteemsete täitjate ja investeerimisühingute läbipaistvus

Artikkel 9

Siduva hinnapakkumise avaldamise kord

(määruse (EL) nr 600/2014 artikli 14 lõige 1)

Mis tahes kord, mille kliendi korralduste süsteemne täitja kehtestab, et täita kohustust avaldada siduvad hinnapakkumised, peab vastama järgmistele tingimustele:

a)	kord hõlmab kõiki mõistlikke samme, mis on vajalikud, tagamaks, et avaldatav teave on usaldusväärne, et seda jälgitakse pidevalt vigade leidmiseks ning et avastatud vead parandatakse kohe;

b)	kord vastab tehnilisele korrale, mis on samaväärne delegeeritud määruse (EL) 2017/571 artiklis 15 tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajate puhul määratletud korraga, mis hõlbustab andmete konsolideerimist muudest allikatest pärinevate sarnaste andmetega;

c)	korra alusel tehakse teave üldsusele mittediskrimineerival viisil kättesaadavaks;

d)	kord hõlmab hinnapakkumiste sisestamise või muutmise aja avaldamist vastavalt direktiivi 2014/65/EL artiklile 50, nagu on täpsustatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2017/574 (9).

Artikkel 10

Turul valitsevaid tingimusi peegeldavad hinnad

(määruse (EL) nr 600/2014 artikli 14 lõige 3)

Kliendi korralduste süsteemse täitja avaldatud hinnad peegeldavad turul valitsevaid tingimusi, kui need on avaldamise ajal hinna poolest sarnased sama finantsinstrumendi kohta tehtud samaväärse suurusega hinnapakkumistega selle finantsinstrumendi jaoks likviidsuse alusel kõige kohasemal turul, nagu on määratud kindlaks artikliga 4.

Artikkel 11

Turu tavamaht

(määruse (EL) nr 600/2014 artikli 14 lõiked 2 ja 4)

1.   Nende aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide ja muude sarnaste finantsinstrumentide turu tavamaht, mille puhul on olemas likviidne turg, määratakse kindlaks iga finantsinstrumendiga tehtud tehingute keskmise väärtuse alusel, mis arvutatakse vastavalt lõigetele 2 ja 3 ning vastavalt II lisa tabelile 3.

2.   Konkreetse finantsinstrumendi suhtes kohaldatava turu tavamahu kindlaksmääramiseks, nagu on sätestatud lõikes 1, arvutavad pädevad asutused kauplemiskohas kaubeldud selliste aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide ja muude sarnaste finantsinstrumentidega tehtud tehingute keskmise väärtuse, mille puhul on olemas likviidne turg ja mille puhul nad on pädevad asutused.

3.   Lõikes 2 osutatud arvutust iseloomustab järgmine:

a)	selles võetakse arvesse liidus asjaomase finantsinstrumendiga kas kauplemiskohas või väljaspool seda tehtud tehinguid;

b)	see hõlmab ka eelnevat kalendriaastat või vajaduse korral eelneva kalendriaasta ajavahemikku, mille jooksul finantsinstrument võeti kauplemiskohas kauplemisele või kaubeldi sellega ning sellega kauplemist ei peatatud;

c)	see ei hõlma kauplemisjärgseid suuremahulisi tehinguid, nagu on sätestatud I lisa tabelis 4;

Lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide ja muude sarnaste finantsinstrumentide suhtes, mis võeti kauplemiskohas esimest korda kauplemisele või millega kaubeldi esimest korda neli nädalat või vähem enne eelneva kalendriaasta lõppu.

4.   Enne kui aktsiatega, hoidmistunnistustega, börsil kaubeldavate fondidega, sertifikaatidega või muude sarnaste finantsinstrumentidega liidu kauplemiskohas esimest korda kaubeldakse, hindab pädev asutus selle finantsinstrumendi keskmist päevakäivet, võttes arvesse selle finantsinstrumendiga ja muude selliste finantsinstrumentidega mis tahes varasemat kauplemist, mille tunnuseid peetakse sarnaseks, ning tagab selle hinnangu avalikustamise.

5.   Lõikes 4 osutatud tehingute hinnangulist keskmist väärtust kasutatakse turu tavamahuna aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide või muude sarnaste finantsinstrumentide puhul kuuenädalase ajavahemiku jooksul pärast kuupäeva, kui kõnealused aktsiad, hoidmistunnistused, börsil kaubeldavad fondid, sertifikaadid või muud sarnased finantsinstrumendid kauplemiskohas kauplemisele võeti või kui nendega seal esimest korda kaubeldi.

6.   Enne lõikes 5 osutatud kuuenädalase ajavahemiku lõppu arvutab pädev asutus kauplemise esimese nelja nädala põhjal välja tehingute keskmise väärtuse ja tagab selle avaldamise.

7.   Lõike 6 kohast tehingute keskmist väärtust kohaldatakse kohe pärast selle avaldamist ja seni, kuni kohaldatakse uut, vastavalt lõigetele 2 ja 3 arvutatud tehingute keskmist väärtust.

8.   Käesoleva artikli kohaldamisel arvutatakse tehingute keskmine väärtus, jagades artikli 17 lõikes 4 täpsustatud konkreetse finantsinstrumendi kogukäibe selle finantsinstrumendiga vaadeldaval ajavahemikul tehtud tehingute koguarvuga.

III PEATÜKK

KAUPLEMISKOHTADE JA VÄLJASPOOL KAUPLEMISKOHTA KAUPLEVATE JA INVESTEERIMISÜHINGUTE LÄBIPAISTVUS

Artikkel 12

Kauplemisjärgse läbipaistvuse kohustused

(määruse (EL) nr 600/2014 artikli 6 lõige 1 ning artikli 20 lõiked 1 ja 2)

1.   Kauplemiskohta korraldavad turukorraldajad ja investeerimisühingud ning väljaspool kauplemiskoha eeskirju tegutsevad investeerimisühingud avalikustavad kõigi tehingute üksikasjad, kohaldades I lisa võrdlustabeleid 2, 3 ja 4.

2.   Kui varem avaldatud kauplemisaruanne tühistatakse, avaldavad väljaspool kauplemiskohta tegutsevad investeerimisühingud ning kauplemiskohta korraldavad turukorraldajad ja investeerimisühingud uue kauplemisaruande, mis sisaldab kõiki algse kauplemisaruande üksikasju ja I lisa tabelis 4 täpsustatud tühistamismärgist.

3.   Kui varem avaldatud kauplemisaruannet muudetakse, avaldavad kauplemiskohta korraldavad turukorraldajad ja investeerimisühingud ning väljaspool kauplemiskohta tegutsevad investeerimisühingud järgmise teabe:

a)	uue kauplemisaruande, mis sisaldab kõiki algse kauplemisaruande üksikasju ja I lisa tabelis 4 täpsustatud tühistamismärgist;

b)	uue kauplemisaruande, mis sisaldab kõiki algse kauplemisaruande üksikasju ja kõiki vajalikke parandatud üksikasju ning I lisa tabelis 4 täpsustatud muutmismärgist;

4.   Kui kahe investeerimisühingu vaheline tehing on tehtud väljaspool kauplemiskoha eeskirju, kas oma arvel või klientide nimel, avalikustab tehingu kauplemisteabearuandluse avalikustaja kaudu üksnes investeerimisühing, kes müüb asjaomast finantsinstrumenti.

5.   Kui finantsinstrumendi puhul on kliendi korralduste süsteemne täitja vaid üks tehingupooleks olev investeerimisühing ja see investeerimisühing tegutseb ostva investeerimisühinguna, siis erandina artiklist 4 avalikustab tehingu kauplemisteabearuandluse avalikustaja kaudu vaid see investeerimisühing ning teavitab müüjat võetud meetmetest.

6.   Investeerimisühingud astuvad kõik mõistlikud sammud, et tagada tehingu avalikustamine ühe tehinguna. Seega tuleb kahte samaaegselt sisestatud ja sama hinna ning ühe ja sama vastaspoolega tehtavat sobitatud tehingut käsitada ühe tehinguna.

Artikkel 13

Kauplemisjärgse läbipaistvuse nõuete kohaldamine väljaspool kauplemiskohta toimuvate teatud liiki tehingute suhtes

(määruse (EL) nr 600/2014 artikli 20 lõige 1)

Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 20 lõiget 1 ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a)	vajaduse korral komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/590 (10) artikli 2 lõikes 5 loetletud väljajäetud tehingud;

b)

tehingu teeb direktiivi 2009/65/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis b määratletud fondivalitseja või direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis b määratletud alternatiivse investeerimisfondi valitseja, kes kannab finantsinstrumentide majandusliku omandiõiguse üle ühelt ühisinvesteerimisettevõtjalt teisele, kusjuures tehingus ei osale ühtegi investeerimisühingut;

c)	üleandmis- ja vastuvõtmistehingute puhul;

d)	finantsinstrumendid kantakse üle tagatisena kahepoolsetes tehingutes või seoses keskse vastaspoole võimendustagatise või tagatisnõuetega või osana keskse vastaspoole rakendatavast rikkumismenetlusest;

Artikkel 14

Tehingute avalikustamine reaalajas

(määruse (EL) nr 600/2014 artikli 6 lõige 1)

1.   Teatud kauplemiskohas tehtud tehingute puhul avalikustatakse kauplemisjärgne teave järgmistel asjaoludel:

a)	kui tehing tehakse kauplemiskoha igapäevasel kauplemisajal, siis sedavõrd reaalajas, kui see on tehniliselt võimalik, ja igal juhul ühe minuti jooksul alates asjaomase tehingu toimumisest;

b)	kui tehing tehakse väljaspool kauplemiskoha igapäevast kauplemisaega, siis enne järgmise kauplemispäeva avamist selles kauplemiskohas.

2.   Väljaspool kauplemiskohta tehtud tehingute puhul avalikustatakse kauplemisjärgne teave järgmistel asjaoludel:

a)

kui tehing tehakse aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide või muude sarnaste finantsinstrumentide likviidsuse mõttes kõige asjakohasema, artiklis 4 määratletud turu igapäevasel kauplemisajal või investeerimisühingu igapäevasel kauplemisajal, siis sedavõrd reaalajas, kui see on tehniliselt võimalik, ja igal juhul ühe minuti jooksul alates asjaomase tehingu toimumisest;

b)	kui tehing toimub punktiga a hõlmamata juhul, siis viivitamatult investeerimisühingu igapäevase kauplemisaja alguses ja hiljemalt enne artiklis 4 määratletud, likviidsuse mõttes kõige asjakohasema turu järgmise kauplemispäeva avamist.

3.   Portfellitehingu puhul tehakse avalikuks teave iga selle koosseisu kuuluva tehingu kohta sedavõrd reaalajas, kui see on tehniliselt võimalik, võttes arvesse vajadust jaotada hinnad konkreetsetele aktsiatele, hoidmistunnistustele, börsil kaubeldavatele fondidele, sertifikaatidele ja muudele sarnastele finantsinstrumentidele. Kõiki portfellitehingu koosseisu kuuluvaid tehinguid hinnatakse eraldi, et selgitada välja, kas selle tehingu puhul kohaldatakse artikli 15 kohast avalikustamisega viivitamist.

Artikkel 15

Tehingute avalikustamisega viivitamine

(määruse (EL) nr 600/2014 artikli 7 lõige 1 ning artikli 20 lõiked 1 ja 2)

1.   Kui pädev asutus annab vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artikli 7 lõikele 1 loa tehingute üksikasjade avalikustamisega viivitamiseks, avalikustavad kauplemiskohta korraldavad turukorraldajad ja investeerimisühingud ning väljaspool kauplemiskohta tegutsevad investeerimisühingud iga tehingu hiljemalt II lisa tabelites 4, 5 ja 6 sätestatud asjaomase ajavahemiku lõpuks, tingimusel et täidetud on järgmised kriteeriumid:

a)	tehing tehakse oma arvel tegutseva, mitte kliendikorralduste sobitamistehingut teostava investeerimisühingu ja muu vastaspoole vahel;

b)	tehingu maht on võrdne vastavalt II lisa tabelites 4, 5 või 6 täpsustatud asjaomase minimaalse nõuetekohase mahuga või on sellest suurem.

2.   Lõike 1 punkti b kohaldamisel määratakse asjaomane minimaalne nõuetekohane maht kindlaks vastavalt artiklis 7 sätestatud viisil arvutatud keskmisele päevakäibele.

3.   Nende tehingute üksikasjad, mille puhul on antud luba viivitada avalikustamisega kauplemispäeva lõpuni, nagu on täpsustatud II lisa tabelites 4, 5 ja 6, avalikustavad kauplemiskohta korraldavad turukorraldajad ja investeerimisühingud ning väljaspool kauplemiskohta tegutsevad investeerimisühingud ühel järgmisel viisil:

a)	enam kui kaks tundi enne kauplemispäeva lõppu tehtud tehingute puhul sedavõrd reaalajas, kui see on võimalik, pärast kauplemispäeva lõppu, mis hõlmab asjakohasel juhul sulgemisoksjonit;

b)	punktiga a hõlmamata tehingute puhul hiljemalt järgmise kauplemispäeva keskpäeval kohaliku aja järgi.

Väljaspool kauplemiskohta toimuvate tehingute puhul osutatud kauplemispäevad ja sulgemisoksjonid on samad mis artikli 4 kohaselt kindlaksmääratud likviidsuse mõttes kõige asjakohasemate turgude puhul.

4.   Kui kahe investeerimisühingu vaheline tehing tehakse väljaspool kauplemiskoha eeskirju, on kohaldatava avalikustamisega viivitamise korra kindlaksmääramise mõttes pädev asutus selle investeerimisühingu pädev asutus, kes vastutab tehingu avalikustamise eest kauplemisteabearuandluse avalikustaja kaudu vastavalt artikli 12 lõigetele 5 ja 6.

Artikkel 16

Viited kauplemispäevale ja igapäevasele kauplemisajale

1.   Viide kauplemiskoha kauplemispäevale on viide mis tahes päevale, mille kestel kauplemiskoht on kauplemiseks avatud.

2.   Viide kauplemiskoha või investeerimisühingu igapäevasele kauplemisajale on viide ajale, mille kauplemiskoht või investeerimisühing on eelnevalt oma kauplemisajana kehtestanud ja avalikustanud.

3.   Viide kauplemiskoha kauplemispäeva avamisele on viide selle kauplemiskoha kauplemisaja algusele.

4.   Viide kauplemiskoha kauplemispäeva lõpule on viide selle kauplemiskoha kauplemisaja lõpule.

IV PEATÜKK

KAUPLEMISEELSE JA KAUPLEMISJÄRGSE LÄBIPAISTVUSE KINDLAKSMÄÄRAMISE ÜHISSÄTTED

Artikkel 17

Läbipaistvuse kindlaksmääramise metoodika, avaldamiskuupäev ja kohaldamiskuupäev

(määruse (EL) nr 600/2014 artikli 22 lõige 1)

1.   Hiljemalt 14 kuud pärast määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise algust ja seejärel iga aasta 1. märtsiks koguvad pädevad asutused andmeid iga finantsinstrumendi kohta, mille puhul nad on pädevad asutused, teevad arvutused ning määravad kindlaks järgmise teabe ja tagavad selle teabe avaldamise:

a)	kauplemiskoht, mis on artikli 4 lõikes 2 sätestatu kohaselt likviidsuse mõttes kõige asjakohasem turg;

b)	keskmine päevakäive artikli 7 lõikes 3 sätestatud suuremahuliste tehingute mahu kindlaksmääramiseks;

c)	tehingute keskmine väärtus artikli 11 lõikes 2 sätestatud turu tavamahu kindlaksmääramiseks.

2.   Pädevad asutused, turukorraldajad ja investeerimisühingud, kaasa arvatud kauplemiskohta korraldavad investeerimisühingud, kasutavad lõike 1 kohaselt avaldatud teavet määruse (EL) nr 600/2014 artikli 4 lõike 1 punktide a ja c ning artikli 14 lõigete 2 ja 4 kohaldamisel 12kuisel ajavahemikul alates selle aasta 1. aprillist, mil teave avaldatakse.

Kui esimeses lõigus osutatud teave asendatakse lõike 3 kohaselt samas lõikes osutatud 12kuisel ajavahemikul uue teabega, kasutavad pädevad asutused, turukorraldajad ja investeerimisühingud, kaasa arvatud kauplemiskohta korraldavad investeerimisühingud määruse (EL) nr 600/2014 artikli 4 lõike 1 punktide a ja c ning artikli 14 lõigete 2 ja 4 kohaldamisel seda uut teavet.

3.   Pädevad asutused tagavad, et vastavalt lõikele 1 avalikustatavat teavet ajakohastatakse määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamisel korrapäraselt ja et nende ajakohastamiste puhul lisatakse kõik konkreetseid aktsiaid, hoidmistunnistusi, börsil kaubeldavaid fonde või muid sarnaseid finantsinstrumente puudutavad muudatused, millel on märkimisväärne mõju varasematele arvutustele, ja avaldatud teave.

4.   Lõikes 1 osutatud arvutuste tegemiseks arvutatakse välja finantsinstrumendi käive, liites kindlaksmääratud ajavahemikul tehtud iga tehingu ja selle instrumendi nende ühikute arvu korrutise tulemused, mida ostjad ja müüjad sellise tehingu suhtes kohaldatava ühikuhinnaga omavahel vahetasid.

5.   Kui finantsinstrument võeti kauplemiskohas esimest korda kauplemisele või kui sellega kaubeldi kauplemiskohas esimest korda või kui varem esitatud üksikasjad on muutunud, esitavad kauplemiskohad pärast kauplemispäeva lõppu, aga enne päeva lõppu pädevale asutusele III lisa tabelites 1 ja 2 sätestatud üksikasjaliku teabe.

Artikkel 18

Viide pädevatele asutustele

(määruse (EL) nr 600/2014 artikli 22 lõige 1)

Konkreetse finantsinstrumendi puhul pädev asutus, kes vastutab arvutuste tegemise ning artiklites 4, 7, 11 ja 17 osutatud teabe avaldamise tagamise eest, on määruse (EL) nr 600/2014 artikli 26 kohase ja delegeeritud määruse (EL) 2017/571 artiklis 16 täpsustatud, likviidsuse mõttes kõige asjakohasema turu pädev asutus.

Artikkel 19

Üleminekusätted

1.   Erandina artikli 17 lõikest 1 koguvad pädevad asutused andmeid, teevad arvutused ja tagavad teabe avalikustamise viivitamatult pärast nende valmimist järgmiste tähtaegade jooksul:

a)	kui kuupäev, mil finantsinstrumentidega liidu kauplemiskohas esimest korda kaubeldi, eelneb vähemalt kümme nädalat määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise alguskuupäevale, avaldavad pädevad asutused arvutuse tulemuse hiljemalt neli nädalat enne määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise alguskuupäeva;

b)

kui kuupäev, mil finantsinstrumentidega liidu kauplemiskohas esimest korda kaubeldi, langeb ajavahemikku, mis algab kümme nädalat enne määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise alguskuupäeva ja lõpeb määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise alguskuupäevale eelneval päeval, avaldavad pädevad asutused arvutuse tulemuse hiljemalt määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise alguskuupäeval;

2.   Lõikes 1 osutatud arvutused tehakse järgmiselt:

a)

kui kuupäev, mil finantsinstrumentidega liidu kauplemiskohas esimest korda kaubeldi, eelneb vähemalt kuusteist nädalat määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise alguskuupäevale, põhinevad arvutused viiskümmend kaks nädalat enne määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise alguskuupäeva algava neljakümne nädalase võrdlusperioodi kohta saadaolevatel andmetel;

b)

kui kuupäev, mil finantsinstrumentidega liidu kauplemiskohas esimest korda kaubeldi, kuulub ajavahemikku, mis algab kuusteist nädalat enne määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise alguskuupäeva ja lõpeb kümme nädalat enne määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise alguskuupäeva, põhinevad arvutused selle finantsinstrumendi esimese neljanädalase kauplemisperioodi kohta saadaolevatel andmetel;

c)

kui kuupäev, mil finantsinstrumentidega liidu kauplemiskohas esimest korda kaubeldi, langeb ajavahemikku, mis algab kümme nädalat enne määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise alguskuupäeva ja lõpeb määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise alguskuupäevale eelneval päeval, põhinevad arvutused nende finantsinstrumentide ja muude selliste finantsinstrumentide varasematel kauplemisandmetel, mille tunnuseid peetakse esimesena nimetatud finantsinstrumentide tunnustega sarnaseks.

3.   Pädevad asutused, turukorraldajad ja investeerimisühingud, kaasa arvatud kauplemiskohta korraldavad investeerimisühingud, kasutavad lõike 1 kohaselt avaldatud teavet määruse (EL) nr 600/2014 artikli 4 lõike 1 punktide a ja c ning artikli 14 lõigete 2 ja 4 kohaldamisel viieteistkümnekuulisel ajavahemikul, mis algab selle määruse kohaldamise kuupäevast.

4.   Lõikes 3 osutatud ajavahemiku jooksul tagavad pädevad asutused lõike 2 punktides b ja c osutatud finantsinstrumentide puhul järgmise:

a)	lõike 1 kohaselt avaldatavat teavet hoitakse määruse (EL) nr 600/2014 artikli 4 lõike 1 punktide a ja c ning artikli 14 lõigete 2 ja 4 kohaldamiseks asjakohasena;

b)	lõike 1 kohaselt avaldatavat teavet ajakohastatakse pikema kauplemisperioodi ja vajaduse korral suuremas ulatuses varasema kauplemise alusel.

Artikkel 20

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 3. jaanuarist 2018.

Artiklit 19 kohaldatakse siiski alates käesoleva määruse jõustumiskuupäevast.

---

(1)  ELT L 173, 12.6.2014, lk 84.

(2)  Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/577, 13. juuni 2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad mahu ülempiiri reguleerimise korda ning teabe esitamist läbipaistvuse ja muude arvutuste eesmärgil (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 174).

(3)  Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/571, 2. juuni 2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad tegevuslubade väljastamist aruandlusteenuste pakkujatele ning neile esitatavaid organisatsioonilisi ja tehingute avaldamisega seotud nõudeid (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 126).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1095/2010, 24. november 2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/65/EL, 15. mai 2014, finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/65/EÜ, 13. juuli 2009, vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (UCITS) (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/61/EL, 8. juuni 2011, alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ja määrusi (EÜ) nr 1060/2009/EL ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 909/2014, 23. juuli 2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.8.2014, lk 1).

(9)  Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/574, 7. juuni 2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses äritegevuses kasutatavate kellade täpsust käsitlevate regulatiivsete tehniliste standarditega (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 148).

(10)  Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/590, 28. juuli 2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad pädevatele asutustele tehingutest teatamist (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 449).

---

---

---

---