17.6.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 160/1

(1)

Vajalik on täpsustada asjaomaseid nõudeid korrale, protseduuridele ja süsteemidele, mille peaksid kehtestama turukorraldajad, kauplemiskohti korraldavad investeerimisühingud ja mis tahes isikud, kelle tööks on tehingute vahendamine või täitmine, et teatada korraldustest ja tehingutest, mille puhul võib tegemist olla siseteabe alusel kauplemise, turuga manipuleerimise või siseteabe alusel kauplemise katse või turuga manipuleerimise katsega määruse (EL) nr 596/2014 tähenduses. Need nõuded peaksid aitama kaasa turukuritarvituse ärahoidmisele ja avastamisele. Samuti peaksid need aitama tagada, et pädevatele asutustele esitatavad teated on sisukad, põhjalikud ja kasulikud. Turukuritarvituste tõhusa tuvastamise tagamiseks peavad kasutusel olema asjaomased korralduste ja tehingute seiresüsteemid. Niisugused süsteemid peaksid ette nägema analüüsi nõuetekohase väljaõppe saanud töötajate poolt. Turukuritarvituse seiresüsteemid peaksid olema võimelised andma eelnevalt määratletud parameetritega vastavuses olevaid hoiatusi, mis võimaldaks täiendava analüüsi läbiviimist võimaliku siseteabe alusel kauplemise, turuga manipuleerimise või siseteabe alusel kauplemise katse või turuga manipuleerimise katse osas. Kogu protsess nõuab tõenäoliselt teatud määral automatiseerimist.

(2)

Selleks et hõlbustada ja edendada kõikjal liidus turukuritarvituste ennetamise ja tuvastamisega seotud ühtset lähenemisviisi ja korda, on asjakohane kehtestada üksikasjalikud sätted, mis ühtlustavad kahtlaste korralduste ja tehingute sisu, sellest teatamise vormi ja teatamise ajastamist.

(3)

Isikud, kelle ametialaseks tegevuseks on tehingute vahendamine või täitmine, kes tegelevad algoritmkauplemisega ja kellele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (2) sätteid, peaksid kehtestama käesolevas määruses ja määruses (EL) nr 596/2014 viidatud süsteemid ja neid rakendama ning nende suhtes tuleb jätkuvalt kohaldada direktiivi 2014/65/EL artikli 17 lõike 1 sätteid.

(4)

Isikud, kelle ametialaseks tegevuseks on tehingute vahendamine või täitmine, peaksid saama kahtlaste korralduste ja tehingute seiret, avastamist ja kindlaksmääramist kontsernisiseselt delegeerida, või vastavalt asjakohastele tingimustele delegeerida andmeanalüüsi ja hoiatuste genereerimist. Niisugune delegeerimine peaks tegema võimalikuks ressursside jagamise, seiresüsteemide keskse väljatöötamise ja ülalpidamise, ning korralduste ja tehingute seire alase pädevuse parandamise. Niisugune delegeerimine ei tohiks takistada pädevaid asutusi igal ajal hindamast, kas isiku, kellele on funktsioonid delegeeritud, rakendatavad süsteemid, kord ja protseduurid vastavad tõhusalt turukuritarvituse seire ja tuvastamise kohustusele. Teatamiskohustus ja kohustus vastata käesolevale määrusele ja määruse (EL) nr 596/2014 artiklile 16 peab jääma delegeerivale isikule.

(5)

Kauplemiskohtadel peaksid olema asjakohased kauplemiseeskirjad, mis aitavad kaasa siseteabe alusel kauplemise, turuga manipuleerimise või siseteabe alusel kauplemise katsete või turuga manipuleerimise katsete ennetamisele. Kauplemiskohtadel peaksid olema ka vahendid tellimusraamatu taasesitamiseks, et analüüsida tegevust kauplemiseks ette nähtud ajavahemikul algoritmkauplemise kontekstis, kuhu kuulub ka välkkauplemine.

(6)

Ühine ja ühtlustatud vorm kahtlaste tehingute ja korralduste teate (kahtlustuseteade) elektrooniliseks esitamiseks peaks aitama kaasa käesolevas määruses ja määruse (EL) nr 596/2014 artiklis 16 sätestatud nõuete täitmisele turgudel, kus korraldused ja tehingud muutuvad üha enam piiriülesteks. Samuti peaks see piiriüleste uurimiste korral hõlbustama pädevate asutuste vahelist tõhusat teabevahetust kahtlaste korralduste ja tehingute kohta.

(7)

Vormi asjaomase teabe väljad peaksid selge, täieliku ja täpse täitmise korral aitama pädevatel asutustel kahtlust kiiresti hinnata ja algatada asjakohaseid meetmeid. Seega peaks vorm võimaldama teadet esitavatel isikutel esitada kahtlaste korralduste ja tehingutega seotud asjakohaseks loetavat teavet ning selgitada kahtluse põhjuseid. Samuti peaks vormil olema võimalik esitada isikuandmeid, mis võimaldavad kahtlaste korralduste ja tehingutega seotud isikuid tuvastada ning aidata pädevaid asutusi uurimise läbiviimisel, et kahtlustatavate isikute kauplemiskäitumist kiiresti analüüsida ja selgitada välja sidemed muudes kahtlastes tehingutes osalevate isikutega. Niisugune teave tuleks esitada kõigepealt, et uurimise terviklikkust ei rikuks pädeva asutuse võimalik vajadus uurimise käigus uuesti pöörduda kahtlustuseteate esitanud isiku poole. See peaks hõlmama isiku sünniaega, aadressi, teavet tema töösuhte ja kontode kohta, ja kui kohaldatav, asjaomaste isikute kliendi tunnuskoodi ja riiklikku ID-koodi.

(8)

Kahtlustuseteate esitamise hõlbustamiseks peaks vorm võimaldama lisada dokumente ja materjale, mida esitatud teate toetamiseks vajalikuks peetakse, kaasa arvatud lisa kujul esitatavat loendit teate suhtes asjaomastest korraldustest või tehingutest, milles tuuakse üksikasjalikult välja ka nende hinnad ja mahud.

(9)

Turukorraldajad, kauplemiskohti korraldavad investeerimisühingud ja isikud, kelle tööks on tehingute vahendamine või täitmine, ei pea teadet esitama kõikide ettevõtjasisese hoiatuse saanud korralduste ega tehtud tehingute kohta. Niisugune nõue ei oleks kooskõlas nõudega hinnata juhtumipõhiselt, kas kahtluseks on mõistlikku alust.

(10)

Teated kahtlastest korraldustest ja tehingutest tuleks esitada asjaomasele pädevale asutusele viivitamatult pärast mõistliku kahtluse tekkimist, et nimetatud korraldused või tehingud võivad endast kujutada siseteabe alusel kauplemist, turuga manipuleerimist või siseteabe alusel kauplemise katset või turuga manipuleerimise katset. Analüüs selle kohta, kas nimetatud korraldust või tehingut tuleks lugeda kahtlaseks, peab põhinema faktidel, mitte spekulatsioonil ega oletustel, ning see tuleb läbi viia võimalikult kiiresti. Teate esitamisega viivitamine, et lisada täiendavaid kahtlaseid korraldusi või tehinguid, on vastuolus kohustusega viivitamatult tegutseda, kui mõistlik kahtlus on juba tekkinud. Igal juhul tuleks kahtlustuseteate esitamist hinnata juhtumipõhiselt, et teha kindlaks, kas ühe kahtlustuseteate raames on võimalik esitada mitu korraldust ja tehingut. Lisaks sellele ei tohi lugeda viivitamatu teatamise kohustusega kooskõlas olevaks tava, mille puhul oodatakse, kuni koguneb teatud arv kahtlustuseteateid, et need seejärel üheskoos esitada.

(11)

Võib esineda asjaolusid, mille puhul mõistlik siseteabe alusel kauplemise, turuga manipuleerimise või siseteabe alusel kauplemise katse või turuga manipuleerimise katse kahtlus tekib järgnevate sündmuste või olemasoleva teabe tõttu mõni aeg pärast kahtlustatava tegevuse toimumist. See ei tohiks olla põhjus kahtlustatavast tegevusest pädevale asutusele mitte teatamiseks. Nimetatud konkreetsetel asjaoludel peab aruande esitav isik teatamisnõuetele vastavuse tõendamiseks suutma põhjendada ajalist lahknevust kahtlustatava tegevuse toimumise ja siseteabe alusel kauplemise, turuga manipuleerimise või siseteabe alusel kauplemise katse või turuga manipuleerimise katse mõistliku kahtluse tekkimise vahel.

(12)

Turukuritarvituse tuvastamise protseduuri olulise osa moodustab esitatud kahtlustuseteadete säilitamine ja kättesaadavus, samuti ka nende kahtlaste korralduste ja tehingute kohta tehtud analüüside säilitamine, mis ei toonud kaasa kahtlustuseteate esitamist. Võimalus tagasi võtta ja uuesti läbi vaadata esitamata jäänud kahtlustuseteadetega seoses tehtud analüüse ning neid kahtlaseid korraldusi ja tehinguid, mida analüüsiti, kuid millega seoses jõuti järeldusele, et kahtlustuse alus ei ole mõistlik, aitab isikuid, kelle tööks on tehingute vahendamine või täitmine, ning turukorraldajaid või kauplemiskohti korraldavaid investeerimisühinguid järgnevate kahtlaste korralduste või tellimuste üle otsustamisel. Nende kahtlaste korralduste ja tehingute osas läbi viidud analüüs, mis ei viinud kokkuvõttes kahtlustuseteate esitamiseni, aitab nimetatud isikutel oma seiresüsteeme täiustada ning tuvastada korduvaid käitumismustreid, mis võivad tervikuna vaadeldes anda alust mõistlikuks kahtluseks siseteabe alusel kauplemise, turuga manipuleerimise või siseteabe alusel kauplemise katse või turuga manipuleerimise katse kohta. Lisaks sellele aitavad ülalmainitud andmed tõendada käesolevas määruses sätestatud nõuetele vastavust ning hõlbustada pädevatel asutustel teostada oma määruse (EL) nr 596/2014 kohaseid järelevalve-, uurimis- ja täidesaatvaid funktsioone.

(13)

Isikuandmete mis tahes töötlemine peab käesoleva määruse kontekstis toimuma kooskõlas riigisiseste seaduste, määruste või haldusnormidega, millega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ (3) sätted.

(14)

Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille esitas komisjonile Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA).

(15)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on korraldanud avatud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult (4).

(16)

Finantsturgude sujuva toimimise tagamiseks on vajalik, et käesolev määrus jõustuks võimalikult kiiresti ning selles määruses kehtestatud sätted kehtiksid samast kuupäevast kui sätted, mis on kehtestatud määrusega (EL) nr 596/2014,

a)

„kahtlaste tehingute ja korralduste teade“ (kahtlustuseteade) on teade kahtlaste korralduste ja tehingute, sealhulgas nende tühistamise või muutmise kohta, mille puhul võiks tegemist olla siseteabe alusel kauplemise, turuga manipuleerimise või siseteabe alusel kauplemise katse või turuga manipuleerimise katsega vastavalt määruse (EL) nr 596/2014 artikli 16 lõigetega 1 ja 2.

b)

„elektroonilised vahendid“ on elektroonilised seadmed andmete töötlemiseks (sealhulgas digitaalne kokkupakkimine), säilitamiseks ja edastamiseks kaabli, raadioside, optilise või muu elektromagnetilise tehnoloogia abil;

c)

„kontsern“ tähendab kontserni Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL artikli 2 lõikes 11 (5) sätestatud tähenduses;

d)

„korraldus“ on iga korraldus, kaasa arvatud iga noteering sõltumata sellest, kas selle eesmärk on korralduse esialgne esitamine, muutmine, uuendamine või tühistamine, ning sõltumata selle liigist.

a)

kõikide vastu võetud ja edastatud korralduste ja tehtud tehingute tõhusa ja kestva seire eesmärgiga tuvastada ja välja selgitada korraldused ja tehingud, mis võivad endast kujutada siseteabe alusel kauplemist, turuga manipuleerimist või siseteabe alusel kauplemise katset või turuga manipuleerimise katset;

b)

kahtlustuseteadete edastamise pädevatele asutustele vastavalt käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja kasutades lisas esitatud vormi.

a)

pädevusest, millega korraldus antakse või tehing täidetakse;

b)

asjaomaste klientide liigist;

c)

sellest, kas korraldused anti või tehingud täideti kauplemiskohas või sellest väljaspool.

a)

kõikide vastu võetud korralduste ja tehtud tehingute tõhusa ja kestva seire eesmärgiga ennetada, tuvastada ja välja selgitada siseteabe alusel kauplemise või turuga manipuleerimise juhud, siseteabe alusel kauplemise katsed või turuga manipuleerimise katsed;

b)

kahtlustuseteadete edastamise pädevatele asutustele vastavalt käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja kasutades lisas esitatud vormi.

a)

pädevusest, millega korraldus antakse või tehing täidetakse;

b)

asjaomaste klientide liigist.

a)

on vastavalt oma äritegevuse ulatusele, suurusele ja laadile asjakohased ja proportsionaalsed;

b)

on allutatud regulaarsele hindamisele vähemalt kord aastas toimuva auditi ja sisemise läbivaatamise raames, ning neid uuendatakse vajadusel;

c)

on käesolevale määrusele vastavuse eesmärgil kirjalikult selgelt dokumenteeritud, muu hulgas ka neisse tehtud mis tahes muudatused või uuendused, ning dokumenteeritud teavet säilitatakse viis aastat.

a)

võimaldama kauplemiskoha süsteemides ning isikute puhul, kelle ametialaseks tegevuseks on tehingute vahendamine või täitmine, ka väljaspool kauplemiskohta täidetud kõikide tehingute ja kõikide antud, muudetud, tühistatud või tagasi lükatud korralduste individuaalset ja võrdlevat analüüsi;

b)

andma hoiatusi, mis annavad märku täiendavat analüüsi vajavatest tegevustest eesmärgiga tuvastada võimalik siseteabe alusel kauplemine või turuga manipuleerimine, siseteabe alusel kauplemise katse või turuga manipuleerimise katse;

c)

hõlmama kõiki kauplemistegevusi, millega asjaomased isikud tegelevad.

a)

säilitama oskused ja vajalikud vahendid osutatud teenuste kvaliteedi ning teenuse osutaja organisatsiooni kohasuse hindamiseks, et teostada delegeeritud teenuste üle tõhusat järelevalvet ja juhtida pidevalt tegevuse delegeerimisega seotud riske;

b)

isikul peab olema otsene juurdepääs kogu asjaomasele andmete analüüsi ja hoiatuste genereerimist puudutavale teabele.

a)

kahtlustuseteadet esitav isik ning isikute puhul, kelle ametialaseks tegevuseks on tehingute vahendamine või täitmine, ka pädevus, mille ulatuses kahtlustuseteadet esitav isik tegutseb, eriti oma arvel kauplemise käigus või kolmandate isikute nimel korraldusi täites;

b)

korralduse või tehingu kirjeldus, muu hulgas:

c)

põhjused, miks korraldust või tehingut kahtlustatakse olevat siseteabe alusel kauplemine, turuga manipuleerimine, siseteabe alusel kauplemise katse või turuga manipuleerimise katse;

d)

siseteabe alusel kauplemist, turuga manipuleerimist, siseteabe alusel kauplemise katset või turuga manipuleerimise katset kujutada võiva korralduse või tehinguga seotud mis tahes isiku tuvastamise vahendid, kaasa arvatud isiku puhul, kes korralduse andis või täitis või kelle nimel on korraldus antud või täidetud;

e)

mis tahes muu teave ja täiendavad dokumendid, mida võidakse lugeda pädeva asutuse jaoks asjaomaseks eesmärgiga tuvastada siseteabe alusel kauplemine, turuga manipuleerimine, siseteabe alusel kauplemise katse või turuga manipuleerimise katse, ning neid uurida ja jõustada.