LISA

Ettepanek liidu toetuseks SEESACi projektile, mis käsitleb väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku leviku ja salakaubaveo ohu vähendamist Kagu-Euroopas

1.   Sissejuhatus ja eesmärgid

Kagu-Euroopa on endiselt eriti murettekitav piirkond ning see on ka oluline väljakutse seoses ELi strateegiaga väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku hankimise ja salakaubaveo vastaseks võitluseks („ELi väike- ja kergrelvade strateegia“). Kuigi viimastel aastatel on tehtud märkimisväärseid edusamme, piiravad väike- ja kergrelvade kontrolli alaste jõupingutuste tõhusust endiselt väike- ja kergrelvade ning laskemoona varude suurus, ebapiisavad ladustamistingimused, ebaseaduslike relvade ulatuslik valdamine ning puudujäägid poliitika kujundamise ja rakendamise suutlikkuses. Selleks, et tagada edusammude jätkumine, kinnistada seni saavutatu ja sillutada teed pikaajalise lahenduse saavutamiseks, on ELi väike- ja kergrelvade strateegia eesmärkide saavutamiseks tehtavates liidu jõupingutustes olulisel kohal toetuse jätkamine, et võidelda ohuga, mida põhjustab väike- ja kergrelvade levik ja ebaseaduslik kaubandus Kagu-Euroopas ning Kagu-Euroopast.

Projekti üldeesmärgiks on toetada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut, võideldes ohuga, mida põhjustab väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona varude ulatuslik hankimine ja ebaseaduslik kaubandus Kagu-Euroopas ning Kagu-Euroopast. Samal ajal aitab see tugevdada piirkondlikku stabiilsust, kuna tööd tehakse piirkondliku koostöönõukogu (Kagu-Euroopa stabiilsuspakti õigusjärglane) raames ja koostöös teiste asjakohaste algatustega. Eelkõige suurendatakse projektiga piirkondlikku koostööd, teadmiste jagamist ja teabevahetust, mis toob kaasa tõenditel põhineva poliitika kujundamise suutlikkuse suurendamise; suurendatakse füüsilise julgeoleku ja varude haldamise alast suutlikkust taristu turvalisuse suurendamise, üleliigsete varude vähendamise ja väljaõppe kaudu; tõhustatakse väike- ja kergrelvade märgistamise, päritolu kindlakstegemise ja arvestuse pidamise suutlikkust; ning vähendatakse tulirelvade ebaseaduslikku valdamist ja väärkasutamist teadlikkuse suurendamise ja kogumise kampaaniate toetamise kaudu.

Projekti rakendamise aluseks on väike- ja kergrelvade leviku vastase võitluse piirkondliku rakendamise kava, selle tulemusel suureneb Kagu-Euroopas ja mujal julgeolek ja stabiilsus ning sel eesmärgil käsitletakse väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona levikut ja ebaseaduslikku kaubandust. Projektiga toetatakse otseselt ELi julgeolekustrateegia, ELi väike- ja kergrelvade strateegia, ELi tulirelvade strateegia, relvakaubanduslepingu, väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse ennetamise, tõkestamise ja likvideerimise kõiki aspekte käsitleva ÜRO tegevusprogrammi, päritolu kindlakstegemist käsitleva rahvusvahelise vahendi, ÜRO tulirelvaprotokolli ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 (2000) rakendamist ning sellega tõhustatakse konkreetselt piirkondlikku koostööd võitluses ohuga, mida põhjustab väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona levik. Projekti tulemused annavad ka otsese panuse, et täita säästva arengu eesmärk nr 16 (rahumeelsed ja õiglased ühiskonnad), eelkõige eesmärgid 16.1 (vägivalla kõikide vormide ja suremuse märkimisväärne vähendamine kõikjal) ja 16.4 (ebaseadusliku relvakaubanduse märkimisväärne vähendamine). Lisaks aidatakse projektiga rakendada komisjoni tegevuskava võitluseks ebaseadusliku tulirelva- ja lõhkeainekaubanduse vastu liidus.

Tuginedes eelkõige nõukogu otsuse 2013/730/ÜVJP edukale rakendamisele ning vastavalt ELi väike- ja kergrelvade strateegiale, on käesoleva jätkuprojekti eesmärgiks riigisiseste kontrollisüsteemide täiendav tugevdamine ja mitmepoolsuse jätkuv edendamine, luues piirkondlikke mehhanisme, mille abil võideldakse väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona pakkumise ja destabiliseeriva levikuga. Tagamaks, et Kagu-Euroopas suurendatud suutlikkust jagatakse ka muude võimalike probleemsete piirkondadega, püütakse projekti raames saavutada ulatuslikum piirkondlik mõõde, tehes sel eesmärgil teadmiste suunatud edastamise alaseid jõupingutusi.

2.   Rakendusasutuse valik ja koordineerimine teiste asjakohaste rahastamisalgatustega

SEESAC on ÜRO Arenguprogrammi (UNDP) ja piirkondliku koostöönõukogu ühisalgatus ning seega on tal keskne roll Kagu-Euroopas läbiviidavates väike- ja kergrelvadega seonduvates tegevustes. Väike- ja kergrelvade leviku vastase võitluse piirkondliku rakendamise kava täidesaatva asutusena on SEESAC alates 2002. aastast teinud Kagu-Euroopas koostööd riigisiseste ja rahvusvaheliste sidusrühmadega, et rakendada väike- ja kergrelvade kontrolli terviklikku lähenemisviisi, viies ellu väga erinevaid tegevusi, mis hõlmavad teadlikkuse suurendamise ning väike- ja kergrelvade kogumise kampaaniaid, varude haldamist, üleliigsete varude vähendamist, märgistamise ja päritolu kindlakstegemise suutlikkuse suurendamist ning relvaekspordi kontrolli parandamist. Sel viisil on SEESAC omandanud ainulaadse suutlikkuse ja kogemuse piirkondlike sekkumiste rakendamiseks paljude sidusrühmade osalusel, mis on tunnistuseks piirkonna riikide ühistest poliitilistest ja majanduslikest eesmärkidest, misläbi tagatakse riiklik ja piirkondlik omavastutus, SEESACi tegevuste pikaajaline jätkusuutlikkus ning SEESACi kujunemine peamiseks piirkondlikuks osapooleks väike- ja kergrelvade kontrolli valdkonnas.

SEESACil on kahe- ja mitmepoolsed suhtluskanalid kõigi asjaomaste poolte ja organisatsioonidega. Samuti tegutseb SEESAC väike- ja kergrelvade piirkondliku juhtrühma sekretariaadina. Lisaks on SEESAC varude vähendamise piirkondliku lähenemisviisi algatuse sekretariaat. SEESAC on korrapäraselt kutsutud osalema kõikidel asjaomastel piirkondlikel foorumitel, nagu ELi ja Lääne-Balkani riikide justiits- ja siseministrite iga-aastased kohtumised, NATO struktureeritud teabevahetusprotsess väike- ja kergrelvade valdkonnas ning Kagu-Euroopa kaitseministeeriumite protsess. SEESACil on ulatuslik suhete võrgustik tulenevalt ametlikest ja mitteametlikest partnerlustest selliste organisatsioonidega nagu RACVIAC (piirkondlik relvakontrolli kontrolli ja rakendusabi keskus) – julgeolekukoostöö keskus ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) julgeolekukoostöö foorum (FSC). ÜRO väikerelvade alaste meetmete koordineerimise projekti (CASA) ning muude mehhanismide kaudu toimuvad korrapärased koordineerimiskohtumised teiste ÜRO allasutustega, nagu UNODC ja UNODA. Seega on SEESACist kujunenud piirkondlik keskus ja keskne kontaktasutus erinevate julgeolekusektori reformiga seotud küsimustes, keskendudes eelkõige väike- ja kergrelvade kontrolli ja varude haldamise küsimustele. SEESAC asub Belgradis ning tegutseb praegu kogu Kagu-Euroopas – Albaanias, Bosnias ja Hertsegoviinas, Kosovos (*1), Moldova Vabariigis, Montenegros, Serbias ja endises Jugoslaavia Makedoonia vabariigis. Varem tegutses SEESAC ka Bulgaarias, Horvaatias ja Rumeenias. Piirkondlik omavastutus tagatakse piirkondliku koostöönõukogu ning väike- ja kergrelvade piirkondliku juhtrühma kaudu, milles kõigi Kagu-Euroopa riikide esindajad annavad SEESACile strateegilisi suuniseid ning esitavad algatusi ja taotlusi.

SEESAC on algatanud lähenemisviisi, mille aluseks on ühiste probleemide lahendamine piirkondlike algatuste abil, mis on Kagu-Euroopas andnud märkimisväärseid tulemusi mitte üksnes olulise teabe vahetamise ja sellest tuleneva positiivse piirkondliku konkurentsi edendamise tõttu, vaid ka seepärast, et ühtse rakendamise tulemusel saavutatakse järjepidevad ja kergesti mõõdetavad tulemused. SEESACi osalemine kõigis asjakohastes piirkondlikes protsessides ja algatustes (näiteks SEDM, RASR, RACVIAC) tagab õigeaegse ja avatud teabevahetuse, hea ülevaate olukorrast ning prognoosimisvõime, mis on vajalik, et tagada rakendamine, mille puhul ei esine dubleerimist ning mis vastab valitsuste ja piirkondade praegustele vajadustele ning kujunevatele suundumustele.

SEESACi tegevuse aluseks on kogutud lähteandmed ning SEESAC tagab oma tegevuse eeltingimusena riigisiseste sidusrühmade heakskiidu ja poliitilise toetuse. SEESAC on rakendanud oma eelmisi liidu rahastatud projekte väga edukalt, saavutanud kestlikke tulemusi projektide elluviimisel, arendades ja tugevdades riiklikku omavastutust oma projektide ja tegevuste osas ning edendades piirkondlikku koordineerimist, kogemuste ja parimate tavade vahetamist ning piirkondlikke teadusuuringuid. SEESACi kogemused väike- ja kergrelvade valdkonnas ning põhjalikud teadmised piirkondlikest küsimustest ja asjakohastest sidusrühmadest teevad temast käesoleva tegevuse elluviimiseks kõige sobivama rakenduspartneri.

Projekt täiendab ka olemasolevaid riiklikul tasandil tehtavaid jõupingutusi, millega püütakse saavutada maksimaalne koostoime. Projektiga pööratakse erilist tähelepanu Bosniale ja Hertsegoviinale ning täiendatakse veel kahte projekti:

—

projekt EXPLODE, mida rahastatakse liidu stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi lühiajalisest komponendist, mida rakendab UNDP büroo Sarajevos partnerluses OSCE missiooniga Bosnias ja Hertsegoviinas ning mille eesmärk on suurendada Bosnia ja Hertsegoviina elanike turvalisust, vähendades ebastabiilseid laskemoona varusid ja tõhustades ladustamise turvalisust;

—

projekt SECUP Bosnias ja Hertsegoviinas, millega suurendatakse laskemoona ja relvade ladustamiskohtade julgeolekut ning mida rakendavad ühiselt OSCE missioon Bosnias ja Hertsegoviinas ning Bosnia ja Hertsegoviina kaitseministeerium, kusjuures EUFOR annab tehnilisi ekspertnõuandeid ning teeb järelevalvet projekti rakendamise ohutus- ja julgeolekuaspektide üle.

SEESAC teeb tööd koordineerimismehhanismi kaudu, mille moodustasid kaitseministeerium ja rahvusvahelised osapooled, ning teeb korrapäraselt koostööd missiooniga EUFOR Althea, OSCE missiooniga Bosnias ja Hertsegoviinas ning UNDP bürooga Sarajevos, et tagada pidev koordineerimine ja vastastikune täiendavus nimetatud projektidega ning rahvusvahelise üldsuse jätkuvate jõupingutustega käsitleda Bosnia ja Hertsegoviina kaitseministeeriumi valduses olevate tavarelvade laskemoona üleliigsete varude küsimust ja pidades silmas võimalikke tulevasi plaane korraldada Bosnias ja Hertsegoviinas ebaseaduslike tavarelvade kogumise kampaania. Eelmises etapis saavutati märkimisväärset edu, kasutades tihedat koostööd ja kooskõlastamist nende kahe projektiga, mille tulemusel muutusid tulemused tõhusamaks.

Kavandatav projekt on osa suuremast programmist ja SEESAC töötab koos järgmiste rahvusvaheliste abimeetmetega:

—

projekt MONDEM Montenegros, mida juhib UNDP koostöös OSCEga ning mille eesmärgiks on vähendada leviku tõkestamisega seonduvaid ohtusid, luua ohutud ja turvalised tavarelvade laskemoona ladustamistaristud ja juhtimissüsteemid, vähendada keskkonnasõbraliku demilitariseerimise abil lõhkeainete poolt elanikkonnale tekkivaid ohtusid, hävitada ohtlikke ja mürgiseid jäätmeid (vedel raketikütus) ning toetada kaitsesektori reformi, hävitades piiratud koguse raskerelvastuse süsteeme, mille on kindlaks määranud Montenegro kaitseministeerium;

—

tulirelvade ja lõhkeainete ohu vähendamise projekt Kosovos (FERM, varem KOSSAC), mille algne eesmärk oli vähendada relvastatud vägivalda Kosovos ja suurendada elanikkonna turvalisust ning millega soovitakse toetada Kosovo sidusrühmade tegevust, et kontrollida väike- ja kergrelvade laialdast ebaseaduslikku valdust ja ringlust ning riskipõhise haldamise ja tõenditel põhineva lähenemisviisi kaudu minimeerida nende relvade ja lõhkematerjalidega seotud ohte;

—	projekt CASM Serbias, mida rahastavad Ameerika Ühendriikide Riigidepartemang, UNDP ja OSCE ning mille eesmärk on suurendada eelnevalt määratletud tavarelvade laskemoona ladustamiskohtade julgeolekut ja turvalisust ning kõrvaldada üleliigne laskemoon, millest on teavitatud.

Lisaks koordineeritakse projekti hiljutiste algatustega endises Jugoslaavia Makedoonia vabariigis, millega püütakse suurendada politsei varude haldamise alast suutlikkust.

SEESAC suhtleb samuti korrapäraselt OSCE, NATO ja Norra abiorganisatsiooniga (Norwegian Peoples Aid) ning teiste asjaomaste pooltega, et tagada tegevuse vastastikune täiendavus, õigeaegne sekkumine ja ressursside kulutõhus kasutamine.

3.   Projekti kirjeldus

SEESACi projekti uus etapp tugineb nõukogu otsuse 2013/730/ÜVJP raames saavutatule ning keskendub neljale põhivaldkonnale, säilitades tervikliku lähenemisviisi, et võidelda väike- ja kergrelvade poolt piirkonnas tekitatava ohuga. Neli valdkonda hõlmavad strateegilist/poliitika tasandit ja tegevuslikke aspekte, ühendades väike- ja kergrelvade kontrolli tavapärasemad lähenemisviisid keskendumisega õiguskaitsealastele suutlikkustele ja võrgustikele ning käsitledes peamisi ohte (suured halvasti turvatud varud, teabe puudumine, ebaseadusliku relvakaubanduse suurenemine, ebaseaduslike relvade ulatuslik valdamine). Projektil on eelkõige järgmised tulemused:

—	piirkondliku koostöö tõhustamine, teadmiste jagamine ja teabevahetus, mis toob kaasa tõenditel põhineva poliitika kujundamise suutlikkuse suurendamise;

—	füüsilise julgeoleku ja varude haldamise alase suutlikkuse suurendamine taristu turvalisuse suurendamise, üleliigsete varude vähendamise ja väljaõppe kaudu;

—	väike- ja kergrelvade märgistamise, päritolu kindlakstegemise ja arvestuse pidamise suutlikkuse tõhustamine;

—	tulirelvade ebaseadusliku valdamise ja väärkasutamise vähendamine teadlikkuse suurendamise ja kogumise kampaaniate toetamise kaudu.

Projekti strateegia rajaneb SEESACi ainulaadsel lähenemisviisil, milleks on usalduse ja koostöö loomine ja tugevdamine kõnealuses piirkonnas, mis on eeltingimuseks, et saavutada konkreetseid ja mõõdetavaid muutusi. Eelkõige piirkondlikul tasandil on erinevad SEESACi toetatud protsessid, mis hõlmavad nii poliitikakujundajad kui tehnilise tasandi töötajaid, osutunud oluliseks elemendiks, millega tagatakse keskkond, mis soodustab teadmussiiret, kogemuste vahetamist ja teabe jagamist. Seeläbi on saavutatud mitte üksnes piirkonnas suutlikkuse suurendamine, vaid veelgi olulisem on see, et suurendatud on usaldust ning loodud on koostöösuhted institutsioonide ja sõltumatute ekspertide vahel. Ametialase usalduse atmosfäär võimaldab omakorda teha riiklikul tasandil edusamme käesoleva projektiga hõlmatud küsimustes: füüsiline julgeolek ja varude haldamine, sh üleliigsete varude vähendamine ning märgistamine, päritolu kindlakstegemine ja arvestuse pidamine, õiguskaitsealane operatiivkoostöö ja piiriülene koostöö. Lisaks sellele on piirkondliku koostöö lähenemisviis suurendanud piirkonnas relvakaubanduse kontrollimiseks tehtavate jõupingutuste läbipaistvust ja tõhusust, mille tulemusel on Kagu-Euroopa riikides toimuv relvade üleandmise aruandlus maailma läbipaistvamate hulgas. Seepärast edendatakse projektiga jätkuvalt piirkondlikku koostööd, mis on oluline võimaldav tegur mõõdetavate tulemuste saamiseks.

Projekti geograafiliseks kohaldamisalaks on Kagu-Euroopa ning projekti otsesteks kasusaajateks on Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo, Moldova Vabariik, Montenegro, Serbia ja endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik. Lisaks sellele on projekti eesmärk hõlbustada teadmiste ja oskusteabe edasiandmist Ida-Euroopa riikidele, kes tegelevad samade väike- ja kergrelvadega seotud probleemidega, eelkõige Ukrainale ja Valgevenele.

3.1.   Piirkondliku koostöö tõhustamine, teadmiste jagamine ja teabevahetus, mis toob kaasa tõenditel põhineva poliitika kujundamise suutlikkuse suurendamise

Eesmärk

Tugevdada veelgi suutlikkust töötada välja ja rakendada tõenduspõhist väike- ja kergrelvade kontrolli poliitikat kooskõlas rahvusvaheliste parimate tavadega, sealhulgas väike- ja kergrelvade kontrolli rahvusvaheliste standarditega, ning seeläbi aidata vähendada väike- ja kergrelvade ebaseadusliku leviku ohtu.

Kirjeldus

Tuginetakse edukale lähenemisviisile, milleks on piirkondlikul tasandil tehtava võrgustikutöö hõlbustamine ning seda eelkõige relvade üleandmise lube väljastavate asutuste (piirkondliku teabevahetuse protsessi raames) ning väike- ja kergrelvade komisjonide vahel, mille tulemusel suurenes aktiivsus ja paranesid poliitikameetmed; see komponent soodustab jätkuvalt piirkondlikku koostööd väike- ja kergrelvade komisjonide vahel, milleks korraldatakse korrapäraselt piirkondlikke kohtumisi, teabevahetust ja andmete kogumist ning suurendatakse suutlikkust tõenditel põhineva poliitika kujundamiseks. Käesoleva komponendi alusel tehtava töö tulemuseks on suurem suutlikkus poliitika kujundamiseks, kasutades selleks andmete paremat kogumist ja analüüsi, sealhulgas üksikasjalikke uuringuid; piirkondlikku teabevahetust; ning poliitikakujundajate ja -rakendajate teadmiste ja arusaamiste parandamist väike- ja kergrelvade kontrolli problemaatika keerulisuse kohta. Relvade üleandmise läbipaistvust suurendatakse ka seeläbi, et relvade üleandmise piirkondlik teabevahetuse protsess lisatakse väike- ja kergrelvade komisjoni koostööprotsessi ning toetatakse Kagu-Euroopas toimuva relvade üleandmise jätkuvat läbipaistvust. Lisaks nähakse ette, et Kagu-Euroopas omandatud kogemusi kantakse üle ka teistele piirkondadele, et toetada liidu meetmeid teistes piirkondades. Lõpetuseks, selle komponendiga antakse ka tehnilist abi, kasutades selleks sihipäraseid ja tellitavaid poliitikale suunatud uuringuid ja lühiülevaateid poliitikakujundajate jaoks.

Eelkõige nähakse projektiga ette piirkondliku teabevahetuse protsessi jätkuv lihtsustamine, kasutades sel eesmärgil:

—	väike- ja kergrelvade komisjonide ning asjaomaste poliitika kujundamisega tegelevate organite ametlikke piirkondlikke kohtumisi (kaks korda aastas), mis keskenduvad teabevahetusele, teadmiste jagamisele, standardimisele ja väljaõppele;

—	teadmiste ülekandmist Valgevenesse ja Ukrainasse, kasutades selleks valitud ametlikel kohtumistel osalemise lihtsustamist ning olemasolevate väike- ja kergrelvade kontrollivahendite tõlkimist ja levitamist.

Lisaks tõhustatakse tõenditel põhineva poliitikakujundamise suutlikkust, kasutades sel eesmärgil:

—

piirkonnas väike- ja kergrelvade osas valitsevast olukorrast teadmiste parandamist ja ajakohastamist, viies sel eesmärgil läbi piirkondliku väike- ja kergrelvade alase ja täiustatud metoodikal põhineva uuringu (sealhulgas riigisisesed uuringud), misläbi hinnatakse muutusi, mis on aset leidnud pärast eelmist uuringut (2006);

—

andmete kogumise ja analüüsimise suutlikkuse suurendamist, töötades sel eesmärgil välja seirevahendi, mis põhineb SEESACi veebiplatvormil „Targeting Weapons“, ja seda seirevahendit pidevalt ajakohastades, ning levitades korrapäraselt Kagu-Euroopa väike- ja kergrelvade jälgimise seireandmeid, mis koondavad asjakohaseid andmeid ja võimaldavad jälgida suundumusi;

—	teadmiste haldamise tugevdamist, kasutades selleks saadud kogemuste süstemaatilist kogumist ning veebipõhise teabevahetusplatvormi haldamist ja selle tõhustamist poliitikaga seotud tellitavate teavitusmaterjalide väljatöötamise kaudu;

—	tellitavate tehniliste nõuannete ja oskusteadmiste osutamist, et tõhustada poliitika väljatöötamist, kavandamist, vastuvõtmist ja rakendamist.

Selleks et suurendada väike- ja kergrelvade kontrolli poliitikate tulemuslikkust ning tagada, et nende rakendamise tulemusel paraneb nii naiste kui meeste julgeolek, lisatakse väike- ja kergrelvade kontrolli poliitikatesse sooline aspekt ning seda käsitletakse tehniliste nõuannete ja ekspertteadmiste, teavitusmaterjalide väljatöötamise ja koolituse osutamise abil, pöörates erilist tähelepanu koduvägivallale.

See saavutatakse täielikult kaasava lähenemisviisi abil, mistõttu ei pakuta üksnes lõpptooteid, vaid toetatakse ka oluliste institutsioonide suutlikkuse suurendamist ja otsuste vastuvõtmist, misläbi tagatakse sekkumise jätkusuutlikkus.

Projekti tulemused / rakendamise näitajad

Projekt aitab vähendada relvade leviku ohtu, tõhustades tõenditel põhinevate väike- ja kergrelvade kontrolli poliitikate väljatöötamise, vastuvõtmise ja rakendamise suutlikkust, kasutades sel eesmärgil:

—	väike- ja kergrelvade uuringu avaldamist ja teadmiste ajakohastamist;

—	korrapärast andmete kogumist, analüüsimist ja levitamist;

—	kuni 10 poliitikakujundamise seisukohast asjakohase teavitusmaterjali väljatöötamist või ajakohastamist;

—	teabevahetuse, teadmiste edasiandmise ja standardimise võimaldamist;

—	tehniliste nõuannete osutamist ja suutlikkuse suurendamist kuni kolme koolituskava läbiviimise teel;

—	kuni kuue väike- ja kergrelvade komisjonide ametliku kohtumise korraldamist;

—	teadmussiirde hõlbustamist.

3.2.   Füüsilise julgeoleku ja varude haldamise alase suutlikkuse suurendamine taristu turvalisuse suurendamise, üleliigsete varude vähendamise ja väljaõppe kaudu

Eesmärk

Vähendada relvade leviku ohtu, suurendades relvade ja laskemoona varude julgeolekut ning vähendades väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ülemääraseid varusid hoidlates.

Kirjeldus

SEESAC on alates 2010. aastast edukalt kasutanud kahest lähenemisviisi: 1) ladustamiskohtade turvalisuse suurendamine ning 2) varude haldamisega tegeleva personali suutlikkuse suurendamine, tugevdades märkimisväärselt turvalisuse tagamist ning vähendades väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona varude soovimatu leviku ohtu. Kooskõlas väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona füüsilise julgeoleku ja varude haldamise laiaulatusliku lähenemisviisiga laiendatakse uue etapiga seda lähenemisviisi, ühendades selle üleliigsete varude vähendamisega, misläbi vähendatakse veelgi relvade leviku ohtu. Seetõttu jätkatakse projektiga Kagu-Euroopa relvade ja laskemoona ladustamise kohtade turvalisuse suurendamist, osutades kooskõlas rahvusvaheliste parimate tavade ja standarditega täiendavat konkreetset tehnilist ja taristualast toetust.

Kuigi sõjaväeliste ladustamiskohtade julgeolekut on märkimisväärselt suurendatud nõukogu otsuse 2013/730/ÜVJP raames, on SEESAC teinud kindlaks, et muret valmistavad politsei ja siseministeeriumi varud, kuna nende turvamise võime on puudulik ning arvestuse pidamine ja varude haldamise suutlikkus on ebapiisavad; samuti valmistavad muret keerukamad süsteemid, mis hõlmavad ründerelvi ja konfiskeeritud tulirelvi. Seetõttu toetatakse selle komponendiga siseministeeriumi ja politseiteenistusi eesmärgiga:

—

suurendada varude julgeolekut, kasutades selleks politsei ladustamiskohtade taristu kulutõhusat ja sihtotstarbelist parandamist Albaanias, Bosnias ja Hertsegoviinas, Moldova Vabariigis, Montenegros, Serbias ja Kosovos. Selle käigus keskendutakse peamistele politsei ladustamiskohtadele ning tõendite säilitamisruumidele peamistes politseijaoskondades, et tagada varude julgeoleku kõige tulemuslikum ja kulutõhusam suurendamine;

—	hävitada piirkonnas kuni 50 000 liigset ja konfiskeeritud väike- ja kergrelva ning kuni 500 000 ühikut väike- ja kergrelvade laskemoona;

—	suurendada suutlikkust, koolitades siseministeeriumi koolitajate piirkondlikule rühma ning toetades neid füüsilise julgeoleku ja varude haldamise alaste siseriiklike koolituste läbiviimisel, mille aluseks on SEESACi õppekava, mida katsetati vastavalt nõukogu otsusele 2013/730/ÜVJP.

Projekti tulemused / rakendamise näitajad

Projekti tulemusel vähendatakse märkimisväärselt väike- ja kergrelvade leviku ohtu, suurendades varude julgeolekut ning vähendades väike- ja kergrelvade, lõhkeainete ja laskemoona üleliigseid ja konfiskeeritud varusid, mida ladustavad Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo, Moldova Vabariigi, Montenegro ja Serbia siseministeeriumid ja politseiteenistused:

—	peamiste ladustamiskohtade (7) julgeolekut tõhustatakse kooskõlas rahvusvaheliste standardite ja parimate tavadega;

—	suurendatakse tõendite säilitamisruumide (15) julgeolekut;

—	hävitatakse kuni 50 000 tavarelva;

—	demilitariseeritakse ja hävitatakse kuni 500 000 ühikut laskemoona ja lõhkeainet, mille puhul esineb ebaseadusliku leviku oht.

3.3.   Väike- ja kergrelvade märgistamise, päritolu kindlakstegemise ja arvestuse pidamise suutlikkuse tõhustamine

Eesmärk

Vähendada tulirelvade ebaseadusliku kaubanduse ohtu, tõhustades Kagu-Euroopas õiguskaitsealast suutlikkust relvade märgistamise ja päritolu kindlakstegemise valdkonnas, kasutades selleks piirkondlikul koostööl põhinevat lähenemisviisi, mille aluseks on teabe kogumise, analüüsi ja vahetamise suurendamine.

Kirjeldus

Arvestades, et suurenevad nii liidu suunaline tulirelvade ebaseaduslik kaubandus kui ka tulirelvade kasutamine organiseeritud kuritegevuses ja terroriaktide toimepanemisel, on kõnealuse ohu vastase võitluse alaste jõupingutuste oluliseks elemendiks usaldusväärsete andmete kogumise ja vahetamise süsteemide ja mehhanismide väljatöötamine. Seetõttu on viimastel aastatel tehtud märkimisväärseid jõupingutusi, et tihendada koostööd ning suurendada teadmisi ja arusaamist relvade ebaseadusliku kaubanduse nähtusest, töötades samal ajal välja tõhusaid leevendusmeetmeid. SEESAC on kõnealuses piirkonnas teinud pikaajalist tööd ning eelkõige edukalt rakendanud nõukogu otsust 2013/730/ÜVJP, mis hõlmas Kagu-Euroopa tulirelvaekspertide piirkondliku võrgustiku (SEEFEN) loomist ja selle tegevuse edendamist, mistõttu on SEESAC olnud selliste jõupingutuste esirinnas, tegutsedes koostööprotsesside käivitajana ning on samal ajal teinud tööd, et suurendada õiguskaitseasutuste suutlikkust märgistamise, päritolu kindlakstegemise ja arvestuse pidamise valdkondades, sealhulgas andes tehnilist abi ja toetust registripidamise süsteemide loomisel ja tõhustamisel. See tegevus tugineb eelmise perioodi tulemustele ning hõlmab järgmist:

—

SEEFENi edasine tugevdamine, kasutades seda samal ajal platvormina tihedama koostöö tegemiseks Kagu-Euroopa õiguskaitseasutuste vahel, et võidelda väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku kaubanduse vastu. Eelkõige toetatakse SEEFENit ekspertide kohtumiste jätkuva lihtsustamise (kaks korda aastas) ja teabevahetuse tõhustamise kaudu. Lisaks toetatakse tulirelvaeksperte, pakkudes neile suunatud koolitust ja tehnilist nõustamistoetust, mis lisandub tehnilise abi kulutõhusale osutamisele, milleks antakse õiguskaitseasutustele varustust (imporditud relvade märgistamise masinad);

—

kõigis seitsmes toetust saavas riigis toetatakse tulirelvade kontaktpunkti loomist, mis on kesksed teabekogumis- ja analüüsiüksused, mis abistavad uurijaid ja prokuröre ning võimaldavad koguda ja ajakohastada luureteavet tulirelvade ebaseadusliku kaubanduse kohta Kagu-Euroopast ja Kagu-Euroopa kaudu;

—	tuginedes tööle, mida on tehtud registreerimissüsteemide ja ballistilise andmete kogumise suutlikkuse tõhustamiseks, ning soovitustele, mida esitati piirkondliku teostatavusuuringu raames;

—	tiheda koostöö tegemine Interpoli iARMSiga, et toetada Kagu-Euroopa politseiteenistuste suutlikkust koguda, töödelda ja vahetada andmeid kaotatud või varastatud väike- ja kergrelvade kohta.

SEEFENi kogu tegevus kooskõlastatakse tihedalt Europoli, Euroopa tulirelvaekspertide, rände ja siseasjade peadirektoraadi, Interpoli, Eurojusti ja Frontexi ning teiste asjaomaste osalejatega ning SEEFENi tegevusega toetatakse nimetatud asutuste jõupingutusi. Selle projekti osaga toetatakse õigusriigi põhimõtte tugevdamist ning väike- ja kergrelvade piiramise, registreerimise ning nende koguse ja nõudluse mõõtmise tõhustamist. Projekt on töötatud välja kooskõlas väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse ennetamise, tõkestamise ja likvideerimise kõiki aspekte käsitleva ÜRO tegevusprogrammi, päritolu kindlakstegemist käsitleva rahvusvahelise vahendi, ÜRO tulirelvaprotokolli, nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ ja nõukogu ühise seisukohaga 2008/944/ÜVJP ning seetõttu tõhustatakse projektiga ka nende vahendite ja õigusaktide rakendamist, suurendades Kagu-Euroopa institutsioonide suutlikkust seoses relvade märgistamise, päritolu kindlakstegemise ja registreerimisega, keskendudes eelkõige suutlikkusele omandada tõest luureteavet, mis võimaldab välja töötada tõhusaid vastumeetmeid ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ohule reageerimiseks.

Projekti tulemused / rakendamise näitajad:

—	SEEFENi tööd tugevdatakse ja laiendatakse kuue koosoleku korraldamise abil (kaks korda aastas), keskendudes õiguskaitseasutuste tulirelvaekspertide vahelisele võrgustikutööle ja teabevahetusele;

—	parandatakse SEEFENi veebipõhist teabevahetusplatvormi;

—	suurendatakse SEEFENi liikmete suutlikkust, kasutades selleks sihipäraseid koolitusi ning tehnilist ja nõustamisalast abi;

—	kõigis seitsmes toetusesaajas riigis luuakse ja hakkavad tööle tulirelvade kontaktpunktid;

—	suurendatakse kohtuekspertiisi suutlikkust päritolu kindlakstegemisel;

—	luuakse tõhusad märgistamissüsteemid ja viiakse läbi relvade märgistamise masinate hankemenetlus;

—	tõhustatakse teabevahetuse ja tulirelvadega seotud luureandmete vahetamise suutlikkust Kagu-Euroopas.

3.4.   Tulirelvade ebaseadusliku valdamise ja väärkasutamise vähendamine teadlikkuse suurendamise ja kogumise kampaaniate toetamise kaudu

Eesmärk

Suurendada piirkonna turvalisust, võideldes tulirelvade suuremahulise ebaseadusliku valdamise vastu, kasutades selleks teadlikkuse suurendamise ja relvade kogumise kampaaniaid.

Kirjeldus

Minevikus asetleidnud konfliktide pärand ning Kagu-Euroopa elanikkonna traditsiooniline kiindumus relvadesse on tekitanud tõsise probleemi, milleks on ebaseaduslike relvade suuremahuline valdamine (hinnanguliselt on ebaseaduslikus valduses mitu miljonit tulirelva). See kujutab endast tõsist ohtu rahule ja stabiilsusele mitte üksnes selles piirkonnas, vaid ka kaugemal. Hoolimata mõningasest edust, mida on andnud minevikus tehtud jõupingutused sellise valduse piiramiseks, on ebaseaduslik valdamine kogu piirkonnas endiselt märkimisväärne, mis võib suurendada pakkumist liidu suunalise ebaseadusliku kaubanduse raames. Siiski on selle probleemi osas vaja pikaajalist lahendust, mis on suunatud hoiakute ja suhtumise muutmisele, milleks kasutatakse kestlikke sihtotstarbelisi meetmeid. Küsimuse keerukus tingib vajaduse mõtestada ümber seni kasutatud lähenemisviisid ja analüüsida põhjalikult põhjuseid, miks üksikisikud valdavad endiselt ebaseaduslikke relvi. Eelmine etapp näitas, et on vaja jätkuvaid teavitus- ja teadlikkuse tõstmise alaseid jõupingutusi, et vähendada tulirelvade ebaseaduslikku valdamist, mis on jätkuvalt üks kõige pakilisemaid ohtusid. Seetõttu nähakse selle komponendiga ette kestlikumad jõupingutused, et tõsta teadlikkust ebaseaduslikust valdamisest tulenevate ohtude kohta ning et suurendada väike- ja kergrelvade üleandmist, kasutades selleks uuenduslikke kodanikukeskseid meetodeid ja lähenemisviise. Seda tehakse järgmiste meetmete abil:

—	piirkondlik uuring, millega luuakse põhjalik arusaamine ebaseaduslike relvade valdamise nähtuse kohta;

—	uuendusliku teadlikkuse suurendamise ning (kui võimalik) kogumise kampaania väljatöötamine ja rakendamine, mille eesmärgiks on vähendada ebaseadusliku valdamise määra.

Tegevused viiakse läbi koostöös mitmete institutsioonide ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega, luues seega aluse pikaajalistele jõupingutustele selle probleemi lahendamiseks.

Projekti tulemused / rakendamise näitajad

Projekt aitab vähendada üldist nõudlust ja ebaseaduslike relvade valdamist:

—	parandades teadmisi ebaseaduslike relvade valdamise nähtuse kohta põhjaliku suhtumise uuringu läbiviimise kaudu;

—	suurendades teadlikkust ohtudest, mida kujutab endast relvade, laskemoona ja lõhkeainete ebaseaduslik valdamine, kogu piirkonda hõlmavate kampaaniate korraldamise kaudu.

4.   Kasusaajad

Projekti otsesed kasusaajad on riigiasutused, kes vastutavad Kagu-Euroopas väike- ja kergrelvade kontrolli eest. Varude haldamise osas saavad tulenevalt suutlikkuse suurendamisest, ladustamiskohtade taristu parandamisest ja varude vähendamiseks antavast toetusest kasu Albaania Vabariigi, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo, Moldova Vabariigis, Montenegro, Serbia ja endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi siseministeeriumid ja politseiteenistused. Need ministeeriumid on ka otsesed kasusaajad seoses väike- ja kergrelvade märgistamise, päritolu kindlakstegemise ja arvestuse pidamise suutlikkuse suurendamisega ning saavad kasu tulirelvaekspertide piirkondliku võrgustiku töö tulemusel. Väike- ja kergrelvade komisjonid ning teised Kagu-Euroopas väike- ja kergrelvade kontrolli valdkonnas osalevad institutsioonid saavad kasu koolituse, teabevahetuse ja piirkondliku koostöö tulemusel. Lisaks saavad Valgevene ja Ukraina peamised väike- ja kergrelvade kontrolli institutsioonid kasu piiratud ja suunatud teadmussiire tulemusel.

Kavandatud tegevused on täielikult kooskõlas väike- ja kergrelvade kontrolli riiklike prioriteetidega ning väike- ja kergrelvade kontrolli valdkonnas osalevad asjaomased riigiasutused on need heaks kiitnud, mis näitab nende osalemist ja tahet saavutada projekti kavandatud tulemused.

Kagu-Euroopa riikide ja liidu elanikud, keda väike- ja kergrelvade ulatuslik levik ohustab, saab käesolevast projektist kaudset kasu, kuna kõnealune oht väheneb.

5.   Liidu nähtavus

SEESAC võtab kõik asjakohased meetmed, millega teavitatakse, et meedet rahastab liit. Sellised meetmed viiakse ellu vastavalt komisjoni koostatud Euroopa Liidu välistegevuse alase teabe edastamise ja nähtavuse käsiraamatule. SEESAC tagab seega liidu panuse nähtavuse sobivate märkide ja reklaami kaudu, toonitades liidu rolli, tagades liidu meetmete läbipaistvuse ja suurendades teadlikkust käesoleva otsuse tegemise põhjustest, samuti liidu toetusest sellele otsusele ning selle toetuse tulemustest. Projekti käigus koostatavas materjalis esitatakse Euroopa Liidu lippu silmapaistval viisil kooskõlas liidu suunistega lipu nõuetekohase kasutamise ja kujutamise kohta.

Võttes arvesse, et kavandatavate tegevuste ulatus ja laad on väga erinevad, kasutatakse mitmeid teavitusvahendeid, sealhulgas traditsioonilist ajakirjandust, veebisaite, sotsiaalmeediat ning teabe- ja reklaammaterjale, mis hõlmavad arvutigraafikat, reklaamlehti, teabelehti, pressiteateid ja vajaduse korral teisi materjale. Nähtavusnõudeid kohaldatakse ka projekti raames koostatavate trükiste, korraldatavate avalike sündmuste ja kampaaniate, hangitava varustuse ning teostatavate ehitustööde puhul. Selleks, et täiendavalt suurendada projekti mõju ning erinevate riikide valitsuste ja üldsuse, rahvusvahelise üldsuse ning kohaliku ja rahvusvahelise meedia teadlikkust, tuleb projekti iga sihtrühmaga suheldes kasutada asjakohast keelt. Erilist tähelepanu pööratakse uuele meediale ja esindatusele internetis.

6.   Kestus

Tuginedes nõukogu otsuse 2010/179/ÜVJP rakendamisel saadud kogemustele ning võttes arvesse projekti piirkondlikku laadi, kasusaajate arvu ning kavandatud tegevuste arvu ja keerukust, on projekti rakendamise kestuseks 36 kuud.

7.   Üldine korraldus

Käesoleva projekti tehnilise rakendamise eest vastutab UNDP, kes esindab SEESACi, mis on piirkondlik algatus, mis tegutseb UNDP ja piirkondliku koostöönõukogu (Kagu-Euroopa stabiilsuspakti õigusjärglane) egiidi all. SEESAC on Kagu-Euroopa väike- ja kergrelvade leviku vastase võitluse piirkondliku rakendamise kava täidesaatev asutus ning on seetõttu Kagu-Euroopas läbiviidavate väike- ja kergrelvadega seonduvate tegevuste osas kontaktpunktiks.

SEESACi esindaval UNDPl on üldine vastutus projekti tegevuste elluviimise eest ning ta vastutab projekti rakendamise eest. Projekti kestuseks on kolm aastat (36 kuud).

8.   Partnerid

SEESAC rakendab projekti vahetult, tehes seda tihedas koostöös väike- ja kergrelvade komisjonide ning Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo, Moldova Vabariigi, Montenegro, Serbia ja endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi siseministeeriumitega. Teised asjaomased asutused osalevad aktiivselt, eelkõige tegevuse 3.4 raames, ning teevad seda kooskõlas mitmeid sidusrühmi hõlmava väike- ja kergrelvade kontrolli tervikliku lähenemisviisiga.

9.   Aruandlus

Kirjeldavad aruanded ja finantsaruanded hõlmavad kõiki tegevusi, mida on kirjeldatud asjaomases toetuslepingus ja sellele lisatud eelarves, ning seda hoolimata sellest, kas komisjon rahastab tegevust täielikult või on selle kaasrahastaja.

Kirjeldavad eduaruanded esitatakse kord kvartalis, et jäädvustada põhitulemuste saavutamisel tehtud edusamme ja valvata nende järele.

10.   Hinnanguline eelarve

Liidu rahastatava projekti hinnanguline kogumaksumus on 6 508 136 eurot.

---

(*1)  Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244(1999) ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.