10.6.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 153/32

(1)

Rahvusvahelisest lennundusest tulenev kasvuhoonegaaside heide moodustab rohkem kui 2 % kogu maailma heitkogustest ja kasvab kiiresti, kusjuures prognooside kohaselt, mis lähtuvad praeguse olukorra jätkumisest, võib eeldada, et 2050. aastaks on rahvusvahelisest lennutegevusest tuleneva heite maht suurenenud 200 % võrreldes praeguse tasemega. Aastaks 2050 tuleks üleilmset kasvuhoonegaaside heidet vähendada vähemalt 50 % võrra võrreldes 1990. aasta tasemega. Kõnealuste heite vähendamise eesmärkide saavutamisele peaks kaasa aitama kõik majandussektorid, kaasa arvatud rahvusvaheline lennundus.

(2)

ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 21. konverents lõppes 2015. aasta detsembris edukalt Pariisi kokkuleppe vastuvõtmisega, mille eesmärk on hoida üleilmne soojenemine tunduvalt alla 2 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega, ning teha jõupingutusi, et piirata temperatuuri tõusu 1,5 °C-ni.

(3)

Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) asutati 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooniga. Liidu liikmesriigid on kõnealuse konventsiooni osalised ja ICAO liikmed, samas kui liidul on vaatlejastaatus teatavatel ICAO kohtumistel, sealhulgas iga kolme aasta tagant toimuval ICAO assamblee istungil. Liit ja selle liikmesriigid on 1997. aasta Kyoto protokolli osalised ning seepärast peavad nad püüdma ICAO kaudu saavutada rahvusvahelisest lennundusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite vähendamist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega 1600/2002/EÜ (1) kutsuti liitu üles tegema kindlaks ja võtma konkreetseid meetmeid rahvusvahelisest lennundusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks, kui selliste meetmete võtmises ei ole ICAO raames kokku lepitud 2002. aastaks.

(4)

ICAO assamblee 33. istungil (2001) kiideti heaks avatud heitkogustega kauplemise süsteemi väljatöötamine rahvusvahelises lennunduses (2). ICAO lennundusalase keskkonnakaitse komitee soovitas 2004. aastal loobuda ICAO egiidi all vastu võetud uuele õigusaktile tugineva lennundusspetsiifilise heitkogustega kauplemise süsteemi edasiarendamisest. ICAO assamblee 35. istungil (2004) kiideti heaks avatud heitkogustega kauplemise süsteemi väljatöötamine ja pakuti ICAO osalisriikidele võimalust lisada rahvusvahelisest lennundusest tulenev heide oma heitkogustega kauplemise süsteemi, (3) kuid ICAO assamblee 36. istungil (2007) kutsuti ICAO osalisriike üles vabastama süsteemi kaasamisest muudes riikides asuvad õhusõidukite käitajaid, kui heitkogustega kauplemise süsteemi teiste osalisriikide õhusõidukite käitajate suhtes rakendamises ei ole nimetatud riikide vahel vastastikku kokku lepitud (4). Liit, selle liikmesriigid ja muud Euroopa riigid on järjepidevalt jätnud endale õiguse kohaldada mittediskrimineerivalt turupõhiseid meetmeid kõigi õhusõidukite käitajate suhtes, kes teenindavad nende territooriumile suunduvaid, sealt väljuvaid või nende territooriumi piires toimuvaid lende, tuletades meelde, et Chicago konventsioonis tunnistatakse lepinguosaliste õigust kohaldada mittediskrimineerivalt oma lennundusalaseid seadusi ja eeskirju kõikide riikide õhusõidukite suhtes, (5) mis teenindavad nende territooriumile suunduvaid, sealt väljuvaid või nende territooriumi piires toimuvaid lende.

(5)

Arvestades, et rahvusvahelisest lennundusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite piiramine on oluline panus, mis on kooskõlas üldiste heite vähendamise kohustustega, võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu direktiivi 2008/101/EÜ, (6) millega muudeti direktiivi 2003/87/EÜ (7). Direktiivi 2008/101/EÜ viiendas põhjenduses on märgitud, et liit püüab tagada, et maailma keskmise temperatuuri tõusu piiramiseks sõlmitud üleilmne kokkulepe sisaldab meetmeid lennundusest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, ning sel juhul peaks komisjon kaaluma, milliseid muudatusi tuleks direktiivis 2003/87/EÜ teha seoses selle kohaldamisega õhusõidukite käitajate suhtes.

(6)

Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Pariisi protokoll – tegevuskava kliimamuutuste vastaseks võitluseks pärast aastat 2020“ rõhutatakse, et ICAO peaks võtma meetmeid rahvusvahelisest lennundusest tuleneva heite reguleerimiseks enne 2016. aasta lõppu. ICAO assamblee järgmine istung toimub 2016. aastal ja selle raames tuleks kokku leppida rahvusvahelises vahendis, mille eesmärk on rakendada alates 2020. aastast rahvusvahelisest lennundusest tuleneva heite suhtes ühtset üleilmset turupõhist meedet.

(7)

ICAO assamblee 38. istungil (2013) otsustati, et ICAO ja tema osalisriigid ning iga osalisriigi asjaomased keskkonna- ja lennundusorganisatsioonid teevad koostööd, et saavutada keskpikas perspektiivis ühine mittesiduv eesmärk hoida alates 2020. aastast rahvusvahelisest lennundusest tulenev CO2 netoheide üleilmselt samal tasemel ning otsustati töötada välja üleilmne turupõhine meede rahvusvahelisest lennundusest tuleneva heite jaoks ja esitada sellekohase tegevuse tulemusi käsitlev aruanne asjaomase otsuse vastuvõtmiseks ICAO assamblee 39. istungil (2016). Rahvusvahelisest lennundusest tuleneva heite tase on 2020. aastal prognooside kohaselt ligikaudu 70 % kõrgem kui 2005. aastal (8) ning liit ja selle liikmesriigid on järjepidevalt pooldanud üleilmset eesmärki, mille kohaselt tuleks rahvusvahelisest lennundusest tulenevat kasvuhoonegaaside heidet 2020. aastaks vähendada 10 % võrreldes 2005. aasta tasemega. Siiski tundub asjakohane, et liit kasutaks võimalust aidata üsna lühikese ajavahemiku jooksul kaasa üleilmse turupõhise meetme väljakujundamisele, mille eesmärk on piirata rahvusvahelisest lennundusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite taset maksimaalselt nimetatud heite 2020. aasta tasemega, pidades silmas eesmärgi läbivaatamist tulevikus, kui see on asjakohane.

(8)

Selleks et hõlbustada edusammude tegemist asjakohase rahvusvahelise vahendi loomiseks ICAO assamblee 2016. aasta istungil, otsustasid Euroopa Parlament ja nõukogu lugeda määruse (EL) nr 421/2014 (9) kohaselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ nõudeid ajutiselt täidetuks väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) asuvate riikide lennuväljadele suunduvate ja sealt väljuvate lendude puhul. Niimoodi rõhutas liit asjaolu, et õiguslikke nõudeid võib kohaldada EMP riikides asuvatele lennuväljadele suunduvate ja sealt väljuvate lendude suhtes samamoodi, nagu saab õiguslikke nõudeid kohaldada kõnealuste lennuväljade vahelistest lendudest tuleneva heite suhtes.

(9)

Määrusega (EL) nr 421/2014 muudetud direktiivis 2003/87/EÜ on sätestatud teatavad kohustused, mida komisjon peab täitma pärast ICAO assamblee 39. istungit (2016). Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruanne selle kohta, mida tuleb teha üleilmset turupõhist meedet hõlmava rahvusvahelise lepingu rakendamiseks alates 2020. aastast, et kõnealuse lepingu abil vähendada lennundusest tulenevat kasvuhoonegaaside heidet mittediskrimineerival viisil. Oma aruandes vaatleb komisjon arengusuundumusi, mis on seotud võimalustega kaasata pärast 1. jaanuari 2017 eespool nimetatud vahendi rakendamisse väljaspool EMPd asuvate riikide lennuväljadele suunduvatest ja sealt väljuvatest lendudest tulenet heidet, ning teeb vajaduse korral asjakohaseid ettepanekuid.

(10)

On asjakohane kindlaks määrata liidu nimel võetav seisukoht seoses ICAO organites koostatava rahvusvahelise vahendiga, mille eesmärk on rakendada alates 2020. aastast rahvusvahelisest lennundusest tuleneva heite suhtes ühtset üleilmset turupõhist meedet.

(11)

Ehkki liit ei ole ICAO liige, on liidul vaatlejastaatus, mis lubab komisjonil võtta liidu seisukoha toetuseks osa teatud aruteludest asjaomastes ICAO organites, sealhulhgas assamblees.

(12)

Liidu seisukoht on vaja vastu võtta aegsasti enne järgmist ICAO assamblee istungit,