Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 32014D0197

    2014/197/EL: Nõukogu rakendusotsus, 18. veebruar 2014 , millega muudetakse rakendusotsust 2011/344/EL Portugalile liidu finantsabi andmise kohta

    ELT L 107, 10.4.2014, p. 61–68 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Legal status of the document In force

    ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2014/197/oj

    Date of document:
    18/02/2014
    Date of effect:
    20/02/2014; jõustub teavitamise kuupäev vt artikkel 2
    Date of notification:
    20/02/2014
    Date of end of validity:
    No end date
    Author:
    Euroopa Liidu Nõukogu
    Form:
    Rakendusotsus
    Addressee:
    Portugal
    Additional information:
    Komitee 2014/0055, NLE 2014/0028
    Treaty:
    Euroopa Liidu toimimise leping
    Legal basis:
    Proposal:
    Link
    Link
    Link
    Link
    Link
    Select all documents mentioning this document
    Modifies:
    Relation Act Comment Subdivision concerned From To
    Modifies 32011D0344 Asendamine artikkel 3.8
    Modifies 32011D0344 Asendamine artikkel 3.9
    Instruments cited:
    Link

    10.4.2014   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 107/61

    NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

    18. veebruar 2014,

    millega muudetakse rakendusotsust 2011/344/EL Portugalile liidu finantsabi andmise kohta

    (2014/197/EL)

    EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

    võttes arvesse nõukogu 11. mai 2010. aasta määrust (EL) nr 407/2010, millega luuakse Euroopa finantsstabiilsusmehhanism, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 2,

    võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Portugali taotluse alusel andis nõukogu 17. mail 2011 Portugalile finantsabi rakendusotsusega 2011/344/EL (2). Finantsabi anti tugeva majandus- ja rahandusreformikava (edaspidi „reformikava”) toetuseks, mille eesmärk on taastada usaldus ja võimaldada majandusel tagasi pöörduda jätkusuutliku kasvu teele ning tagada Portugali, euroala ja liidu finantsstabiilsus.

    (2)

    Kooskõlas rakendusotsuse 2011/344/EL artikli 3 lõikega 10 vaatas komisjon 4.-16. detsembrini 2013 koos Rahvusvahelise Valuutafondi ja Euroopa Keskpangaga konsulteerides kümnendat korda läbi edusammud, mida Portugali ametiasutused on programmi raames kokkulepitud meetmete rakendamisel saavutanud.

    (3)

    Sisemajanduse koguprodukt (SKP) jätkas 2013. aasta kolmandas kvartalis kasvamist ja lühiajalised näitajad osutavad majanduse prognoositud elavnemisele. Aasta lõikes prognoositakse 2013. aastaks siiski reaalse SKP 1,6 % langust, millele järgneb 2014. ja 2015. aastal tõus vastavalt 0,8 % ja 1,5 %. Tööturu väljavaated on samuti paranenud, kuid töötus on endiselt suur ja peaks tipnema 16,8 % juures 2014. aastal ning hakkama seejärel aegamööda vähenema. Makromajanduslikku väljavaadet ohustavad endiselt mõned riskid, kuna prognoositud elavnemine sõltub olulises osas kaubanduse ja finantsturgude positiivsest arengust, mis omakorda sõltub ühtlasi ulatuslikumast Euroopa perspektiivist.

    (4)

    2013. aasta novembriks vähenes valitsemissektori eelarve puudujääk mahus 0,25 % SKPst (ilma erakorralisi tegureid arvesse võtmata) võrreldes sama ajavahemikuga eelmisel aastal, kuna tulude kasv ületas kulude kasvu. Maksutulu kasvu kiirenemine peegeldab majandustegevuse elavnemist viimastel kuudel ja samuti seda, et maksuhaldus on tõhustunud, eelkõige võitlemisel maksupettuste vastu. Kulude osas on eelarve täitmine üldiselt kooskõlas teise lisaeelarve eesmärkidega.

    (5)

    2013. aastal tõenäoliselt saavutatakse valitsemissektori eelarve puudujäägi eesmärk 5,5 % SKPst (arvesse võtmata pankade rekapitaliseerimist) ning eelarve puudujääk võib jääda seatud sihist isegi allapoole. Seda tänu aasta viimastel kuudel toimunud positiivsele arengule ja kõige negatiivsemate riskide taandumisele. Eeldatakse, et maksukogumine ületab teises lisaeelarves seatud eesmärgid. Lisaks oli 2013. aasta lõpus käivitatud tasumata maksu- ja sotsiaalkindlustuskohustuste ühekordse võlareguleerimiskava tulemusena saadud tulu kavandatust ligikaudu 0,3 SKP protsendipunkti kõrgem. Liidu vahendite kasutamine peaks eelduste kohaselt olema varasematest prognoosidest parem. Lisaks sellele on avaliku ja erasektori partnerluse uute läbirääkimiste negatiivsed riskid maandatud. Mõned negatiivsed riskid siiski püsivad, eelkõige prognoositust väiksem tulu omandimaksudest. Samas ei ole võimalik välistada konkreetsete kuluartiklite puhul ülekulusid, eelkõige personalikulud, vahetarbimine ja pensionihüvitused.

    (6)

    2014. aasta riigieelarve ja muud õigusaktid on kooskõlas 2014. aasta puudujäägieesmärgiga 4 % SKPst. Eesmärgi saavutamiseks kohaldatakse konsolideerimismeetmeid (ligikaudu 2,3 % SKPst), millest kaetakse ka eelarvepiirangud ja vajadus 2014. aasta esialgne eelarve uuesti ümber jaotada. Meetmed on enamasti pikaajalised ning põhinevad peamiselt kulude kokkuhoiul.

    (7)

    Enamik 2014. aasta konsolideerimisest (ligikaudu 1,8 % SKPst) põhineb viimase aasta jooksul toimunud avaliku sektori kulude läbivaatamisest, mille eesmärk oli suurendada võrdsust ja tõhusust sotsiaalsete siirete ja avalike teenuste valdkonnas. Avaliku sektori kulude läbivaatamise meetmed rakendatakse kolme põhilist telge mööda: 1) palgakulude vähendamise eesmärgil vähendatakse avaliku sektori töötajate arvu ja suurendatakse kõrgema kvalifikatsiooniga töötajate osakaalu eelkõige ümberõppe programmi ja vabatahtlikkusel põhineva koondamiskava rakendamise abil; täiendavalt lähendatakse avaliku ja erasektori tööeeskirju, vaadatakse läbi palgaskaala ning ratsionaliseeritakse lisatasud; suurendatakse töötajate sissemakseid tervisekindlustuse erikavadesse eesmärgiga muuta need iserahastavateks; 2) piiratakse riiklikke pensionikulusid, võttes arvesse vajadust ümber hinnata selle jätkusuutlikkust demograafiliste suundumuste taustal ja samas kaitsta madalaimaid pensione, tõstes ametlikku pensioniiga jätkusuutlikkuse teguri muutmise teel; kohandatakse erakorralist solidaarsusmaksu, tuues allapoole progressiivse maksumäära kohaldamise alampiiri ning samuti kõrgemate määrade kohaldamise künnise; ühtlustatakse avalike teenistujate pensionikorra (Caixa Geral de Aposentações — CGA) ja üldise pensionisüsteemi toitjakaotuspensionid; vähendatakse poliitikute eluaegset pensioni; 3) vahetarbimise ja kulutuste programmidega seotud kokkuhoid kõigis haruministeeriumides.

    (8)

    Eesmärgiga viia eelarvepuudujääk ettenähtud tasemele 4 % SKPst, peaksid ametiasutused võtma madalama tootlusega pikaajalisi lisameetmeid mahus 0,4 % SKPst, mis peaksid veelgi parandada maksude ja sotsiaalhüvitiste struktuuri tõhusust ja võrdsust ning täiendama avaliku sektori kulude läbivaatamise meetmeid. Lisaks tuleks võtta ühekordseid meetmeid mahus 0,2 % SKPst, mis on enam kui piisav selleks, et katta avaliku sektori vabatahtlikkusel põhineva koondamiskava kehtestamisega seotud ühekordsetest ettemaksetest tulenevad kulud.

    (9)

    Suurem osa eespool mainitud meetmetest võeti vastu 2014. aasta eelarve seadusega või konkreetsete õigusaktide muutmisega. Mõned kavandatavad konsolideerimismeetmed ei ole veel täielikult seadusega vastu võetud. Nende hulgas on toitjakaotuspensioni saamise tingimuste karmistamine (väljaspool asendusmäärade muutumist mitme pensioni akumuleerumisel); internetipõhiste hasartmängude litsentside müümine; postitöötajate tervisekindlustusfondi üleandmine valitsemissektorile ning sadamakontsessioonide müümine.

    (10)

    Parlament kiitis 2013. aasta detsembris heaks äriühingu tulumaksu ulatusliku reformi, mille eesmärk on lihtsustada ning ergutada Portugali ettevõtete rahvusvahelistumist ja konkurentsivõimet ning mis jõustus 1. jaanuaril 2014. Reformi peamine eesmärk on vähendada ettevõtetetavapärast tulumaksu määra 25 %-lt 23 %-le ja kohaldada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) maksustatava tulu esimese 15 000 euro suhtes vähendatud, 17-protsendilist määra. Lisaks olemasolevatele lisamaksudele, hakatakse kohaldama 7-protsendilist riiklikku lisamaksu maksustatava tulu suhtes, mis ületab 35 miljoni euro piiri. Teised reformi peamised sätted hõlmavad maksusoodustuste ülevaatamist; dividendide, kapitalikasumi, kontsernide ja immateriaalse vara maksustamise muutmist; osaluste maksuvabastuse korra kehtestamist; kahjude edasikandmise ajavahemiku pikendamist; ning intresside maksustatavast tulust mahaarvamise võimaluse täiendavat piiramist.

    (11)

    Prognoosi kohaselt saavutab valitsemissektori võla suhe SKPsse haripunkti (129,5 %) 2013. aastal ning hakkab seejärel vähenema. Võla profiili suuremaks korrigeerimine võrreldes kaheksanda ja üheksanda läbivaatamisega, vaatamata oodatust paremale eelarve täitmisele, on suures ulatuses selgitatav riigikassa saldo olulise suurenemisega ning seetõttu, et sotsiaalkindlustuse stabiliseerimisfond lükkas 2014. aastasse edasi mõned lühiajalised võlgade vähendamise meetmed. Selles tulenevalt peaks puhasvõlg — riigikassa (Instituto de Gestão do Crédito Público — IGCP) sularahahoiused välja arvatud — jõudma haripunkti 120 % juures SKPst ehk pisut allpool eelmise läbivaatamise käigus prognoositud tasemest. Valitsemissektori koguvõla ja SKP suhtarvu oodatavat vähenemist alates 2014. aastast toetab majanduse eeldatav taastumine ja sularahahoiuste vähenemine ning sotsiaalkindlustuse stabiliseerimisfondi lühiajaliste võlgade vähendamise meetmete realiseerimine.

    (12)

    Eelarve kohandamist toetavad mitmed fiskaalsed struktuurimeetmed, millega parandatakse kontrolli valitsemissektori kulutuste üle ja tulude laekumist. Eelarveraamistiku seaduse ulatuslik reform edeneb mitmes olulises valdkonnas. Arvestades reformi ulatust ja vajadust kaasata laiapõhjalistesse konsultatsioonidesse kõik sidusrühmad, toimub reform kahes etapis. Uus kohustuste kontrollimise süsteem annab tulemusi, kuna välditakse uute maksevõlgnevuste kuhjumist, kuid selle rakendamist tuleb hoolega jälgida, et kohustuste katteks oleks vajalikud vahendid olemas. Protsessi hindamiseks ja täiustamiseks luuakse töökond. Jätkatakse avaliku halduse reforme eesmärgiga ajakohastada ja ratsionaliseerida avaliku sektori tööhõivet ja asutusi. Jätkuvad reformid nõuete mittejärgimisest tuleneva riski juhtimise kaasaegse mudeli edendamisel. Hiljuti loodi uus riskihindamisüksus ning see alustab oma tegevust peatselt, keskendudes esmajärjekorras teatavate maksumaksjate rühmade, näiteks FIEde ja väga jõukate isikute maksukuulekuse parandamisele. Osad reformid, nt kohalike maksubüroode arvu vähendamine, on edasi lükatud. Ehkki avaliku ja erasektori partnerluste üle peetavad läbirääkimised on olnud edukad, ei suudetud neid 2013. aastal lõpule viia. Ent 2014. aastal ja edaspidi loodetakse teha märkimisväärset kokkuhoidu. Riigi osalusega ettevõtete tegevus jõudis keskmiselt tasakaalu 2012. aasta lõpuks ning tulemuste taashalvenemise vältimiseks kavandatakse uusi reforme. Erastamine on edenenud hästi ja tulud on programmi eesmärkidest suuremad. Tervishoiusektori reformid annavad märkimisväärset kokkuhoidu ja nende rakendamine jätkub üldiselt kooskõlas eesmärkidega.

    (13)

    Tervishoiusektori poliitika rakendamine ja reformid edenevad ja annavad kokkuhoidu, kuna tõhusus on suurenenud. Sektori konsolideeritud puudujääk on alates 2010. aastast märkimisväärselt vähenenud. Kuid allesjäänud maksevõlgnevused, piiratud eelarvevahendid ning 13. ja 14. lisapalga taastamise tõttu suurenenud tööjõukulud on sundinud ametiasutusi reforme kiirendama. Oluliste maksevõlgnevuste olemasolu on tugevalt (ehkki mitte üksnes) tingitud riigi osalusega haiglate pidevast alarahastamisest, arvestades nende pakutavate teenuste mahtu. Ametiasutused on endiselt pühendunud käimasolevale haiglareformile ning ravimite, tsentraliseeritud hangete ja esmatasandi arstiabiga seotud meetmete pidevale täiustamisele.

    (14)

    Pankade omavahendite määr võimaldas pankadel täita Euroopa Pangandusjärelevalve kehtestatud kapitalipuhvri nõuet ning samuti saavutada programmieesmärk suurendada esimese taseme põhiomavahendeid 10 protsendini. Ka siis, kui hinnata pankade omavahendeid uue kapitalinõuete direktiivi (CRD IV) alusel, on kapitalipuhvrid veel täiesti piisavad. Uusi kapitalieeskirju kohaldatakse 2014. aasta jaanuarist ja esimese taseme põhiomavahendite määr on seatud 7 %-le. Süsteemiülene laenude ja hoiuste suhe on 120,7 % ja selle alanemine tõenäoliselt jätkub kuni 2014. aasta lõpuni, kusjuures osad pangad on juba allpool piirmäära. Pidevalt tugevdatakse ka jõupingutusi ettevõttesektoris rahastamisallikate mitmekesistamiseks. Valitsemissektori rahastatavate krediidiliinide 2013. aasta välisauditi soovituste alusel rakendavad ametiasutused meetmeid, mille eesmärk on parandada tulemuslikkust ja asjaomaste vahendite haldamist, sealhulgas riskijuhtimissuutlikkust ja praktikat. Kodumajapidamiste võlgade restruktureerimise uute meetmete õigusraamistik, mille eesmärk on võlad kustutada kohtuväliste lahendite abil, on kehtestatud ning see toimib täielikult. Ettevõtete maksujõuetuse ja maksevõime taastamise seaduse muutmise mõju hinnatakse praegu, kuna uued võla restruktureerimise ja võla sissenõudmise mehhanismid nüüd toimivad. Lõpule on jõudmas kriisiohjevahendite ettevalmistamine. Pangakriiside lahendamise fond toimib, varase sekkumise volitused on kehtestatud ning rekapitaliseerimist käsitlevat seadust on muudetud, et kajastada komisjoni teatist riigiabieeskirjade kohaldamise kohta finantskriisi kontekstis pankade kasuks võetavate toetusmeetmete suhtes alates 1. augustist 2013 (3). VKEde rahastamisvajaduste paremaks täitmiseks rakendatakse riikliku tagatiste süsteemi tõhususe ja juhtimise parandamise tegevuskava.

    (15)

    Edusamme on tehtud majanduskasvu ja konkurentsivõimet edendavate struktuurireformide rakendamisel. Ametiasutused on võtnud töötuse vähendamiseks ning tööjõuturu tulemuslikkuse suurendamiseks vastu täiendavad meetmed, sealhulgas töötute tõhusam aktiveerimispoliitika ja noortegarantii rakenduskava. Käimas on tööseadustikus esitatud töölepingu lõpetamist käsitleva määratluse uuestisõnastamine, kuna varasem määratlus kuulutati põhiseadusevastaseks. Vastu on võetud täiendavaid meetmeid hariduse valdkonnas, kus on üldiselt saavutatud märkimisväärset edu.

    (16)

    Valitsus kiitis heaks energiatootjate suhtes 2014. aastast kohaldatava maksu, mida tuleb tähelepanelikult jälgida, et vältida moonutusi süsteemis. Energiatariifivõla kustutamiseks ja süsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja täiendavaid reforme.

    (17)

    Telekommunikatsiooni- ja postisektoris on rakendatud meetmeid, et täita liidu eeskirju ja toetada programmi eesmärkide saavutamist. Universaalteenuse osutajate valimine ja turgu valitseva operaatoriga sõlmitud kehtivate lepingute läbivaatamine märgivad edusamme Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/22/EÜ (4) täielikul rakendamisel. Õigusaktide avaldamine, milles kehtestatakse riikliku postiteenuse pakkujaga sõlmitud kontsessioonilepingu raamistik, lühendab praegust kontsessiooniperioodi ja suurendab seega konkurentsi. Ametiasutused on pühendunud transpordisektori jätkusuutlikkuse ja tõhususe suurendamisele.

    (18)

    Edeneb töö sektoripõhiste õigusaktidega, püüdes neid viia kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/123/EÜ, (5) kuid viivitusi esineb ehitussektori õigusraamistiku, kutseühinguid käsitlevate muudetud määruste ja rahvusvaheliste eeskirjade vastuvõtmisega, et saaks vastu võtta horisontaalse raamseaduse ühiskondlike kutseliitude kohta. Ametiasutused püüavad veelgi täiendada ühtse kontaktpunkti toimimist.

    (19)

    Käimas on linnaalade üürireformi hindamine pärast seda, kui täielikult rakendati uus õigusraamistik. Ametiasutuste eesmärk on suurendada jõupingutusi maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemisel üüriturul.

    (20)

    Töö riiklike reguleerivate asutuste uue raamiseadusega edeneb ning asjaomaseid määrusi muudetakse ning need võetakse eeldatavalt peagi vastu. Edasi on lükatud uue korralduse avaldamine, millega kehtestatakse reguleerivate asutuste rahalised toetused 2014. aastaks.

    (21)

    Kohtusüsteemi reformid jätkuvad kavakohaselt. Kohtute korralduse seaduse rakendamisel on tehtud edusamme, et ühtlustada kohtusüsteemi; avaldatud on õigusakt, millega tugevdatakse õiguskaitsetöötajate ja pankrotihaldurite ametitegevust; ning lõpule on viidud töö uue kohtuvälise menetlusega, millega luuakse kohtueelne menetlus kohtuväliste asjade kindlaksmääramiseks ja lahendamiseks. Litsentsimiskeskkonna parandamise ja halduskoormuse vähendamise meetmed on täienenud, sest vastu võeti õigusnormid litsentsimise ühtlustamiseks turismi, tööstuse ja territoriaalse planeerimise valdkonnas. Kaubandusalase litsentsimise õigusaktidega on töö pooleli ja uuesti vaadatakse läbi linnamajanduse ja ehituse õiguskorda.

    (22)

    Neid arengusuundi arvestades tuleks rakendusotsust 2011/344/EL muuta,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

    Artikkel 1

    Rakendusotsuse 2011/344/EL artikli 3 lõiked 8–9 asendatakse järgmisega:

    „8.   Portugal võtab 2014. aastal kooskõlas vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud tingimustega vastu järgmised meetmed:

    a)

    valitsemissektori eelarve puudujääk ei ületa 2014.aastal 4 % SKPst. Eelarvepuudujäägi arvutamisel ei võeta arvesse selliste meetmete võimalikku mõju eelarvele, millega Portugali valitsus toetab panku finantssektoristrateegia raames. Selle eesmärgi saavutamiseks peab Portugal võtma konsolideerimismeetmed mahus 2,3 % SKPst, vastavalt 2014. aasta eelarveseaduses ja sel eesmärgil vastu võetud õigusaktides määratletule;

    b)

    lisaks juba vastuvõetud pensionimeetmetele, täiendatakse 2014. aasta jaanuari lõpuks avalike teenistujate pensionisüsteemi käsitlevaid õigusakte eesmärgiga tagada, et uue korraga kohaldatakse tulemuslikult ka uusi jätkusuutlikkuse reegleid ja seega ka tõstetud pensioniiga; Portugal töötab 2014. aasta jooksul välja osana käimasolevast pensionide struktuurireformist ka uued ulatuslikud meetmed, et tagada jätkusuutlikkus ja samas tugevdada võrdsuse põhimõtteid;

    c)

    kulude võimalike kõrvalekallete kontrollimiseks jälgib valitsus tähelepanelikult seda, kuidas ministeeriumides peetakse kulude piirmääradest kinni, ja esitab selle kohta nõukogule igal kuul aruande;

    d)

    Portugal määrab kindlaks ja rakendab viivitamata toitjakaotuspensioni saamise ning ka internetipõhiste hasartmängude litsentside müümise tingimuste kavandatud muudatused. Lisaks teeb Portugal otsustavad sammud sadamate käitamise kontsessioonide müümise rakendamiseks;

    e)

    ettevõtete tulumaksu ulatuslikku reformi rakendatakse olemasolevate eelarvevahendite piires, et järgida eelarve konsolideerimise eesmärke;

    f)

    maksukulude külmutamine keskvalitsuse, piirkondlikul või kohalikul tasandil säilib. Maksude maksmisest kõrvalehoidumise ja igasuguse maksupettuse vastast võitlust tugevdatakse veelgi, muu hulgas kontrollides uut e-arveldamise süsteemi. 2014. aasta esimeses kvartalis viiakse läbi uuring kinnisvaraturu varimajanduse kohta, et otsida viise, kuidas vähendada maksudest kõrvalehoidumist üüriturul;

    g)

    kui kahjulikud õiguslikud või muud eelarvetäitmisega seotud riskid peaksid realiseeruma, kohaldab Portugal eelarvepuudujäägi eesmärgi täitmiseks kvaliteetseid kompenseerivaid meetmeid;

    h)

    pärast 2014. aastat jõuab Portugal tasemeni, kus valitsemissektori eelarve puudujääk ei ületa 2,5 % SKPst aastal 2015, ning peatab siseriiklike maksevõlgnevuste kogunemise. Eesmärgi saavutamise strateegiat toetab riigireformi dokument, milles keskendutakse sotsiaalkindlustuse jätkusuutlikkusele, avaliku halduse reformile, tervishoiu ja hariduse tõhususele ning keskkonnamaksudele. Käimas on laiapõhjalised konsultatsioonid poliitiliste partnerite ja sotsiaalpartneritega, et edendada ja määratleda reforme. Asjaomaseid edusamme analüüsitakse üheteistkümnenda läbivaatamise käigus ning kindlaks määratud meetmed kajastatakse 2014. aasta eelarvestrateegia dokumendis. Liidu eelarveraamistiku tingimuste täitmise eesmärgil esitatakse selles dokumendis ka keskpika perioodi eelarvekavade üksikasjad;

    i)

    Portugal võtab lisameetmeid, et täiendavalt tugevdada oma riiklikku finantsjuhtimissüsteemi. Eelarve killustatust vähendatakse seeläbi, et vähendatakse eelarveridu ja vaadatakse üle omatulude klassifikatsioon. Maksevõlgnevuste valideerimise ja arveldamise strateegia kohaldamine jätkub ning kohustuste kontrollimise seadust rakendatakse täielikult, et vältida uute maksevõlgnevuste tekkimist. Portugal vaatab läbi eelarveraamistiku seaduse, et võtta täielikult üle liidu asjaomased õigusaktid. Lisaks korraldab Portugal eelarveraamistiku seaduse põhjalikuma läbivaatuse, et ühtlustada eelarveassigneeringute struktuuri, tugevdada aruandekohustust ja täiendavalt kinnitada riigi rahandus keskpika perioodi raamistikus. Portugal tagab, et meetmeid, mida kasutatakse uue eelarveraamistiku rakendamiseks keskvalitsuse tasandil, kohaldatakse ka piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

    j)

    Portugal jätkab reformikava, et jõuda kaasaegse ja tõhusama tulude haldamiseni, mis oleks kooskõlas rahvusvaheliste parimate tavadega. Portugal vähendab 2014. aasta esimeses kvartalis omavalitsuste maksubüroode arvu vähemalt 25 % võrra ning veel 25 % võrra 2014. aasta maiks. Maksuameti auditeerimiseks ettenähtud inimressurss suureneb vähemalt 30 % võrra kogu personalist. Maksuametis luuakse uus maksumaksja teenuste osakond, kuhu koondatakse maksumaksjale mõeldud erinevad teenused. Riskijuhtimisüksus hakkab täielikult tööle 2014. aasta esimeses kvartalis ja keskendub esialgu sihtprojektidele, et parandada FIEde ja jõukate isikute maksukuulekust. Maksukuulekust kontrollitakse pidevalt;

    k)

    Portugal jätkab avaliku halduse reformide rakendamist. Pärast seda, kui kaheteistkümnendat korda toimunud läbivaatamise käigus analüüsiti põhjalikult avaliku halduse palgaskaalat, töötatakse 2014. aasta esimesel poolel välja üks palgaskaala, mis on suunatud tasustamispoliitika ratsionaliseerimisele ja ametiteülesele ühtsusele ning mis viiakse lõpule 2014. aasta lõpuks. Sellega asendatakse 2014. aasta eelarveseaduses ettenähtud palkade läbivaatamine. Pärast lisarahade uuringut koostab Portugal aruande palgalisade ulatusliku reformi kohta. kaheteistkümnenda läbivaatamise tulemusel esitatakse ühtse lisatasude skaala eelnõu;

    l)

    Portugal viib lõpule jagatud teenuste rakendamise avalikus halduses;

    m)

    Portugal rakendab täielikult avaliku ja erasektori partnerluse uue õigusliku ja institutsionaalse raamistiku. Läbirääkimised avaliku ja erasektori partnerluse üle jätkuvad mitmes sektoris, et ohjata nende mõju eelarvele. Järgides uut riigi osalusega ettevõtete raamseadust ja kooskõlas rahandusministeeriumi tõhustatud osaniku rolliga, luuakse riigi osalusega ettevõtete kontrollimiseks tehniline üksus. Valitsus jätkab riigi osalusega ettevõtete ulatuslikku restruktureerimisprogrammi, et saavutada tegevuses jätkusuutlik tasakaal. Portugali valitsus jätkab pooleliolevate erastamistega;

    n)

    Portugal esitab aruande järgmiste eesmärkidega:

    i)

    teha kindlaks riigi poolt ja kohalikul tasandil pakutavate teenuste ja nende tasandite õiguspädevuse kattumised ja muud ebatõhususe põhjused;

    ii)

    korraldada ministeeriumide poolt osutatavate detsentraliseeritud teenuste võrk ümber peamiselt Lojas do Cidadão võrgu (ametiasutuste ja avalike teenuste ühtne kontaktpunkt) abil ja muude põhimõtete alusel, mis võimaldavad parandada teenuste osutamise geograafilist jaotust, edendada ühiste teenuste osutamist ja arendada digitaalset valitsust;

    o)

    Portugal tagab tervishoiusüsteemi tõhususe ja tulemuslikkuse, jätkates teenuste ratsionaalset kasutamist ja kulude kontrollimist, vähendades riiklikke kulutusi ravimitele ja kõrvaldades maksevõlgnevused;

    p)

    Portugal jätkab haiglatevõrgu reorganiseerimist ja ratsionaliseerimist, spetsialiseerib, koondab ja vähendab haiglateenuseid, läheb üle haiglate ühisele juhtimisele ja haldamisele ning tagab haiglate reorganiseerimise mitmeaastase tegevuskava rakendamise;

    q)

    pärast uue linnaalade üüriseaduse 6/2006 muudatuste ja renoveerimise haldusmenetlust lihtsustava dekreetseaduse vastuvõtmist hindab Portugal põhjalikult eluasemeturu toimimist;

    r)

    järgides konstitutsioonikohtu 20. septembri 2013. aasta otsust, koostab Portugal tööturureformi alternatiivsed võimalused, millel oleks samaväärne mõju, ning rakendab need;

    s)

    Portugal soodustab palgasuundumusi, mis on kooskõlas eesmärgiga edendada töökohtade loomist ja parandada ettevõtete konkurentsivõimet, et vähendada makromajanduslikku tasakaalustamatust. Programmiperioodil suurendatakse alampalka ainult juhul, kui see on põhjendatud majanduslike ja tööturu suundumustega;

    t)

    Portugal jätkab oma aktiivse tööturupoliitika tulemuslikkuse suurendamist vastavalt hindamisaruande tulemustele ja tegevuskavale, et parandada riiklike tööturuasutuste toimimist;

    u)

    Portugal jätkab tegevuskavades sätestatud meetmete rakendamist kesk- ja kutsehariduse ning koolituse kvaliteedi parandamiseks. Eelkõige esitab valitsus kavad koolide rahastamisraamistiku tõhususe parandamiseks ning määrab kindlaks võrdlusaluseks olevad kutsekoolid;

    v)

    Portugal võtab vastu seni tegemata sektoripõhised muudatused, mida on vaja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/123/EÜ (*) täielikuks rakendamiseks;

    w)

    Portugal parandab ärikeskkonda ja lõpetab selleks pooleliolevad halduskoormuse vähendamise reformid (direktiivis 2006/123/EÜ ette nähtud täielikult toimivad ühtsed kontaktpunktid ja eelnevat heakskiitu mittevajavad projektid), koondades asjaomaste liidu direktiivide karakteristikud reguleeritud kutsealade koha ja lihtsustades veelgi kehtivaid litsentsimismenetlusi ja eeskirju ning vähendades majanduses halduskoormust, mis on majandustegevuse arengu peamiseks takistuseks;

    x)

    Portugal viib lõpule sadamate juhtimissüsteemide reformi, sealhulgas vaatab läbi sadamate käitamise kontsessioonid;

    y)

    Portugal rakendab meetmeid transpordisüsteemi toimimise parandamiseks;

    z)

    Portugal jätkab ELi raudteepaketi ülevõtmist;

    aa)

    Portugal rakendab sõltumatu gaasi ja elektrienergia logistikateenuste ettevõtte loomise kava;

    ab)

    Portugal rakendab piisavaid meetmeid, et kõrvaldada energiatariifivõlg ja tagada riikliku elektrisüsteemi jätkusuutlikkus;

    ac)

    valitsus esitab Portugali parlamendile kutseorganisatsioonide põhikirja muutmise õigusakti eelnõu;

    ad)

    Portugal kiidab heaks ettepanekud muuta reguleerivaid asutusi käsitlevaid määrusi;

    ae)

    Portugal jätkab turule sisenemise tõkete eemaldamist, kehtivate loasaamisnõuete mahendamist ja halduskoormuse vähendamist teenuste sektoris;

    af)

    Portugal avaldab igas kvartalis aruande majanduse elavnemise määra, ettevõtete maksejõuetust käsitlevate kohtuasjade läbivaatamise kiiruse ja kulude, maksuasju käsitlevate kohtuasjade läbivaatamise kiiruse ja kulude ning kohtuasjadest tuleneva täitemenetluse lõpetamise määra kohta;

    ag)

    Portugal võtab vastu ehitusseadused ja muud sektoripõhised muudatused, et täielikult rakendada direktiivi 2006/123/EÜ;

    ah)

    Portugal hindab käibemaksu kassapõhise arvestamise vabatahtliku korra kasutamise mõju;

    ai)

    Portugal koostab ülevaate ja analüüsi selliste eeskirjade rakendamisega kaasnevate kulude kohta, mis võivad oluliselt mõjutada majandustegevust.

    9.   Eesmärgiga taastada usaldus finantssektori vastu, püüab Portugal säilitada adekvaatse kapitalitaseme oma pangandussektoris ning tagab nõuetekohase finantsvõimenduse vähendamise protsessi vastavalt vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud tähtaegadele. Seoses sellega rakendab Portugal finantsstabiilsuse tagamiseks pangandussektori toimimise strateegiat, mis on kokku lepitud komisjoni, EKP ja IMFiga. Eelkõige teeb Portugal järgmist:

    a)

    jälgib kapitalinõuete direktiivi IV paketiga ettenähtud kapitalinõuete rakendamist pankades ning tagab, et kapitalipuhvrid on piisavad tegutsemiseks keerulises ärikeskkonnas;

    b)

    soovitab pankadel tugevdada jätkusuutlikult oma tagatispuhvreid;

    c)

    kohustub edaspidi toetama vajaduse korral pangasüsteemi, julgustades pankasid leidma oma lahendusi, kuna vahendid pankade maksevõime toetusfondist on kättesaadavad rangetel tingimustel kooskõlas hiljuti muudetud liidu riigiabi eeskirjadega, et täiendavalt toetada elujõulisi panku;

    d)

    tagab pangandussektori finantsvõimenduse tasakaalustatud ja nõuetekohase vähendamise, mis on oluline selleks, et alaliselt kõrvaldada rahastamisega seotud tasakaalustamatus ja vähendada sõltuvust eurosüsteemi rahastamisest keskpikas perspektiivis. Pankade rahastamis- ja kapitalikavad vaadatakse läbi kord kvartalis;

    e)

    jätkab Banco de Portugali järelevalve korralduse tugevdamist, optimeerib selle järelevalvemenetlusi ning arendab ja rakendab uusi järelevalvemeetodeid ja -vahendeid. BdP vaatab üle viivislaenude normid, et vastavalt liidu tasandil kehtestatud ajakavale saavutada vajalik lähenemine Euroopa Pangandusjärelevalve asjaomase tehnilise standardi tingimustega;

    f)

    jätkab igas kvartalis pankade võimalike kapitalivajaduste kontrollimist, kasutades selleks stressiolukordi arvessevõtvat ettepoolevaatavat lähenemisviisi, integreerides sealhulgas kvaliteeditagamise protsessi uue ülalt-allapoole stressitesti raamistiku, mis võimaldab vaadata üle tulemuste peamised stiimulid;

    g)

    jätkab riigi osalusega grupi (Caixa Geral de Depósitos — CGD) ajakohastamist;

    h)

    korraldab praegu eriotstarbelise äriühingu Parvalorem valduses olevate Banco Português de Negócios (BPN-pank) laenude haldaja leidmiseks pakkumismenetluse, mille võitja ülesandeks jääb varad järk-järgult tagasi nõuda; tagab tütarettevõtjate ja vara õigeaegse võõrandamise kahes ülejäänud riigile kuuluvas eriotstarbelises äriühingus;

    i)

    analüüsib pankade maksevõime taastamise kavasid ning annab süsteemile suuniseid maksevõime taastamiskavade kohta kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve asjaomaste tehniliste standardite (eelnõuga) ja tulevase liidu direktiiviga krediidiasutuste maksevõime taastamise ja kriisilahenduse kohta ning koostab pankade esitatud aruannete alusel kriisilahenduskavad;

    j)

    rakendab finantseerimisasutuste raamistikku kodumajapidamiste võla kohtuväliseks restruktureerimiseks ja muudab ettevõtete võla restruktureerimise raamistiku kohaldamise sujuvamaks;

    k)

    koostab igas kvartalis aruanded uute restruktureerimisvahendite rakendamise kohta; hiljuti läbiviidud uuringute põhjal analüüsib erinevaid võimalusi muuta maksevõimeliseks rohkem selliseid äriühinguid, kes järgivad elavdamise erimenetlust rängas finantsolukorras olevatele äriühingutele (PER) ja äriühingute maksevõime taastamise süsteemi kohtuväliste kokkulepete kaudu äriühingute puhul, kes on majanduslikult raskes olukorras või kes juba on või varsti muutuvad maksejõuetuks (SIREVE) menetlusi;

    l)

    jätkab ettevõtete ja kodumajapidamiste kõrge võlataseme kontrollimist, koostades selleks igas kvartalis aruande, ning uue võla restruktureerimise raamistiku rakendamist, et tagada selle võimalikult tulemuslik toimimine;

    m)

    innustab juba esitatud ettepanekutele tuginedes ettevõtlussektori rahastamisalternatiivide mitmekesistamist ning ettevõtlussektorile traditsioonilise pangakrediidi kõrval alternatiivseid rahastamisvõimalusi pakkuvate lahenduste väljatöötamist ja rakendamist mitmesuguste meetmete abil, mille eesmärk on parandada nende juurdepääsu kapitaliturgudele;

    n)

    olemasolevate valitsemissektori rahastatavate krediidiliinide tulemuslikkuse ja valitsemise parandamine, tuginedes viimasele välisauditile. Rakendab äsja läbivaadatud tegevuskava, mille eesmärk on parandada riikliku tagatiste süsteemi juhtimist ning muuta need skeemid tõhusamaks ja samal ajal viies riigi riskid miinimumi;

    o)

    loob arengu valdkonna finantseerimisasutuse, mille ülesandeks on liidu struktuurifondide rahastamisvahendite hüvitatava osa juhtimise ajakohastamine ja tsentraliseerimine programmitöö aastateks 2014–2020. Asutus ei võta isikutelt vastu hoiuseid või muid tagasimakstavaid vahendeid ega anna laene.

    Artikkel 2

    Käesolev otsus jõustub selle teatavakstegemise päeval.

    Artikkel 3

    Käesolev otsus on adresseeritud Portugali Vabariigile.

    Brüssel, 18. veebruar 2014

    Nõukogu nimel

    eesistuja

    G. STOURNARAS

    (1)  ELT L 118, 12.5.2010, lk 1.

    (2)  Nõukogu 17. mai 2011. aasta rakendusotsus 2011/344/EL Portugalile liidu finantsabi andmise kohta (ELT L 159, 17.6.2011, lk 88).

    (3)  ELT C 216, 30.7.2013, lk 1.

    (4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 51).

    (5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36).

    Top