29.11.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 314/41

(1)

Selleks et saavutada vedurijuhtide ja vedurijuhikandidaatide koolituse ning eksamite nõuetekohane ja võrreldav kvaliteet nende sertifitseerimiseks kõikides liikmesriikides, soovitatakse kasutada Euroopa Liidu tasandil ühiseid tingimusi ning menetlust nii vedurijuhtide ja vedurijuhikandidaatide koolituskeskuste kui ka eksamineerijate tunnustamisel, samuti seoses eksami kvalitatiivsete nõuete täitmisega.

(2)

Koolitused ja eksamid peaksid kõigis liikmesriikides toimuma nõuetekohaselt ning nende kvaliteet peaks olema piisav ja võrreldav, et eksameid oleks võimalik vastastikku tunnustada.

(3)

Kvalifikatsioonitõendil tuleks märkida need valdkonnad, milles koolituskeskus on tunnustatud pädevaks koolituskursusi pakkuma ja milles vedurijuhtide eksamineerija on tunnustatud pädevaks eksameid korraldama. Tunnustatud koolituskeskusel peaks olema õigus kvalifikatsioonitõendil täpsustatud pädevusvaldkondades koolituskursusi pakkuda ning tunnustatud eksamineerijal peaks olema õigus eksameid korraldada kõikjal liidu piires.

(4)

Seoses vedurijuhtide üldkeeleoskusega võivad pädeval asutusel puududa vajalikud kogemused ja teadmised, mida on vaja koolituskeskustele ja eksamineerijatele tunnustuse andmiseks nimetatud valdkonnas. Sel juhul võivad liikmesriigid tunnustada koolituskeskustes välja antud pädevustunnistusi, mis on kooskõlas Euroopa Nõukogu koostatud „Euroopa keeleõppe raamdokumendiga”.

(5)

Mõnes liikmesriigis on juba rajatud või rajatakse eksamikeskused, mis hakkavad peagi korraldama vedurijuhtide eksameid. Sel juhul võivad liikmesriigid delegeerida eksamineerijate tunnustamise nõuetekohaseid riiklikke tingimusi täitvale eksamikeskusele,

1.

Käesolevas soovituses sätestatakse vedurijuhtidele ja vedurijuhikandidaatidele erialast koolitust pakkuvate koolituskeskuste ning vedurijuhtide ja vedurijuhikandidaatide eksamineerijate tunnustamise soovituslik tava ja menetlus kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/59/EÜ (1).

2.

Koolituskeskus peaks tunnustuse saamiseks, selle uuendamiseks või muutmiseks esitama kirjaliku taotluse selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus koolituskeskus asub või kuhu kavandatakse selle peamist tegevuskohta, välja arvatud punktis 6 esitatud juhul.

3.

Kui koolituskeskusesse kuulub mitu juriidilist isikut, peavad nad kõik tunnustuse saamiseks eraldi taotluse esitama.

4.

Taotlus peaks sisaldama dokumente, mis tõendavad direktiivis 2007/59/EÜ ja komisjoni otsuses 765/2011 (2) sätestatud nõuete täitmist.

5.

Taotluses tuleks täpsustada, milliste koolitusülesannete valdkonnas taotluse esitaja tunnustust taotleb. See võib viidata ühele või mitmele koolitusülesannetega seotud pädevusvaldkonnale. Taotlus peaks olema koostatud vastavalt järgmistele pädevusvaldkondadele:

6.

Koolituskeskust peamise tegevuskohaga teises liikmesriigis kui see, kus asub infrastruktuur, võib tunnustada selle liikmesriigi pädev asutus, kus asub kõnealune infrastruktuur.

7.

Kui raudteeinfrastruktuuri tundmise alaste koolituste valdkonnas tunnustuse taotlejat on eelnevalt vastavalt käesolevale soovitusele ja otsusele 765/2011 juba tunnustanud ühe liikmesriigi pädev asutus, siis teiste liikmesriikide pädevad asutused peaksid piirama oma hindamist selle infrastruktuuri koolitusalaste nõuete kohta ning hoiduma eelneval tunnustamisprotsessil hinnatud aspekte hindamast.

8.

Pädev asutus peaks kvalifikatsioonitõendi välja andma hiljemalt kaks kuud pärast kõigi vajalike dokumentide kättesaamist.

9.

Pädev asutus peaks langetama oma otsuse taotluse kohta vastavalt taotleja võimele tõendada, kuidas on tagatud sõltumatus, pädevus ja erapooletus.

10.

Kvalifikatsioonitõend peaks sisaldama järgmist teavet:

11.

Koolituskeskuse kvalifikatsioonitõend peaks kehtima viis aastat. Pädev asutus võib põhjendatud juhtudel lühendada kehtivusaega seoses ühe või mitme kvalifikatsioonitõendis loetletud koolitusülesandega.

12.

Kehtiva kvalifikatsioonitõendiga koolituskeskus võib alati esitada taotluse koolitusülesannete valdkondade laiendamise kohta. Muudetud kvalifikatsioonitõendi väljaandmine peaks põhinema taotleja esitatud nõuetekohastel täiendavatel dokumentidel. Sel juhul ei tohiks see muudetud kvalifikatsioonitõendi kehtivusaega mõjutada.

13.

Kui üks või mitu nõuet kvalifikatsioonitõendis loetletud koolitusülesannete kohta ei ole enam täidetud, peab tunnustatud koolituskeskus viivitamata lõpetama koolitamise vastavate ülesannete valdkonnas ning teavitama sellest kirjalikult kvalifikatsioonitõendi välja andnud pädevat asutust. Pädev asutus peaks hindama seda teavet ning andma välja muudetud kvalifikatsioonitõendi. Sel juhul ei tohiks see kvalifikatsioonitõendi kehtivusaega mõjutada.

14.

Kvalifikatsioonitõendit tuleks koolituskeskuse vastava taotluse alusel uuendada ning see tuleks välja anda esialgse kvalifikatsioonitõendiga samadel tingimustel. Pädev asutus võib kehtestada lihtsustatud menetluse, milles tunnustamistingimused jäävad endiseks. Esitada tuleb kahe eelneva aasta koolitustegevust kirjeldav dokumentatsioon. Kui eelnevat kehtivusaega lühendati ning see jäi kooskõlas punktiga 11 alla kahe aasta, tuleks esitada dokumentatsioon kogu selle perioodi kohta.

15.

Direktiivi 2007/59/EÜ artikli 20 lõikes 3 viidatud registris tuleks kõigile tunnustatud koolituskeskustele määrata individuaalne identifitseerimiskood. Identifitseerimiskood peaks tuginema siseriiklikele õigusnormidele, kuid sisaldama koolituskeskust tunnustanud liikmesriigi nimelühendit.

16.

Register peaks sisaldama vähemalt järgmist teavet:

17.

Registri ajakohastamiseks peaks tunnustatud koolituskeskused teavitama kvalifikatsioonitõendi välja andnud pädevat asutust kõigist muudatustest registriandmetes. Siseriiklike õigusnormidega võidakse nõuda lisaandmete talletamist registris ja teavet nende andmete muutmise kohta.

18.

Kui pädeva asutuse või liikmesriigi hindamis- või järelevalvetegevusega on vastavalt direktiivi 2007/59/EÜ artiklitele 26, 27 või 29 tõendatav, et koolituskeskus ei vasta tunnustamisnõuetele, tuleks pädeval asutusel kvalifikatsioonitõendi kehtivus peatada või see tagasi võtta.

19.

Kui pädev asutus leiab, et teise liikmesriigi pädeva asutuse tunnustatud koolituskeskus ei vasta direktiivis 2007/59/EÜ ja otsuses 765/2011 sätestatud nõuetele, peaks ta sellest teavitama kvalifikatsioonitõendi välja andnud liikmesriigi pädevat asutust. Kvalifikatsioonitõendi välja andnud pädev asutus peaks selle teabe õigsust kontrollima nelja nädala jooksul ning teavitama vastava taotluse esitanud pädevat asutust kontrolli tulemusest ja otsustest.

20.

Kui pädev asutus leiab, et koolituskeskus ei vasta enam tunnustamisnõuetele, tuleks pädeval asutusel kvalifikatsioonitõendi kehtivus peatada või see tagasi võtta.

21.

Pädev asutus peaks koolituskeskusele viivitamata kirjalikult teatama otsuse põhjused.

22.

Peatamis- või tagasivõtmisotsuse korral peaks pädev asutus koolituskeskust selgelt teavitama täitmata nõuetest. Pädev asutus võib enne peatamis- või tagasivõtmisotsuse jõustumist sätestada etteteatamistähtaja, mille jooksul koolituskeskus võib viia oma tegevuse kooskõlla tunnustamisnõuetega. Pädev asutus peaks teavitama koolituskeskust kaebuste menetlemisest, et võimaldada kõnealusel koolituskeskusel nõuda otsuse läbivaatamist.

23.

Pädev asutus peaks kehtestama halduskaebuse menetluskorra, et võimaldada kõnealusel koolituskeskusel nõuda vaidlusaluste otsuste läbivaatamist.

24.

Liikmesriik võib seoses üldkeeleoskuse õpetamisega tunnustada taotlejat koolituskeskusena sellise sertifikaadi alusel, mis kinnitab taotleja pädevust üldkeeleõppe pakkujana. Nimetatud pädevus peaks olema kooskõlas Euroopa Nõukogu koostatud „Euroopa keeleõppe raamdokumendi” põhimõtete ja metoodikaga (3). Liikmesriik võib kehtestada selle võimaluse kasutamise korda täpsustavad lisasätted, võttes arvesse kõigi keeleõppekeskuste sertifitseerimise siseriiklikku tava.

25.

Raudteeoperatsioonide ja ohutustoimingute vallas erialase suhtluskeele ja terminoloogia õpetamisega seoses tuleks nõuda tunnustamist kooskõlas käesoleva soovitusega. Raudteeoperatsioonide ja ohutustoimingute vallas erialase suhtluskeele ja terminoloogia koolitust pakkuvate koolituskeskuste tunnustustaotlused tuleks esitada selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus asub infrastruktuur, mille kohta seda erialast suhtluskeelt ja terminoloogiat kasutatakse.

26.

Eksamineerijana tunnustamise taotleja peab esitama kirjaliku taotluse asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele.

27.

Kui taotletakse tunnustamist infrastruktuurialaste teadmiste, muu hulgas marsruutide ja käituseeskirjade tundmise eksamineerijana, vastutab tunnustamise eest selle liikmesriigi pädev asutus, kus infrastruktuur asub.

28.

Taotluse võib taotleja nimel esitada ka tema tööandja.

29.

Taotlus peaks sisaldama dokumente, mis tõendavad direktiivis 2007/59/EÜ ja otsuses 765/2011 sätestatud nõuete täitmist.

30.

Taotluses tuleks täpsustada eksamineerija pädevusvaldkond/-valdkonnad, milles tunnustamist taotletakse. Taotlus võib hõlmata üht või mitut pädevusvaldkonda. Selle ülesehitus peaks olema kooskõlas järgmiste pädevusvaldkondadega:

31.

Pädev asutus peaks hindama kõiki taotleja esitatud dokumente. Kui kõik nõuded on täidetud, tuleks võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui kaks kuud pärast kõigi vajalike dokumentide kättesaamist, anda välja kvalifikatsioonitõend.

32.

Kvalifikatsioonitõend peaks sisaldama vähemalt järgmist teavet:

33.

Eksamineerija kvalifikatsioonitõend peaks kehtima viis aastat. Pädev asutus võib põhjendatud juhtudel kehtivusaega lühendada seoses kõigi kvalifikatsioonitõendis loetletud pädevusvaldkondadega või osaga neist.

34.

Kehtiva kvalifikatsioonitõendi omanik võib alati esitada taotluse sellesse muudatuste tegemiseks, et lisada tõendile uus pädevusvaldkond / uued pädevusvaldkonnad. Muudetud kvalifikatsioonitõendi väljaandmine peaks põhinema taotleja esitatud nõuetekohastel täiendavatel dokumentidel. Muudetud kvalifikatsioonitõendi kehtivusaega ei tohiks see mõjutada.

35.

Kui kvalifikatsioonitõendisse on tehtud täiendusi, mis nõuavad selle muutmist, sest seal loetletud ühe või mitme pädevusvaldkonna nõudmised ei ole enam täidetud, peab tunnustatud eksamineerija viivitamata lõpetama nendes pädevusvaldkondades eksamite korraldamise ning teavitama pädevat asutust sellest kirjalikult. Pädev asutus peab hindama seda teavet ning välja andma muudetud kvalifikatsioonitõendi. Muudetud kvalifikatsioonitõendi kehtivusaega ei tohiks see mõjutada.

36.

Eksamineerija taotlusel tuleks kvalifikatsioonitõendi kehtivust uuendada ning anda see välja esialgse kvalifikatsioonitõendiga samadel tingimustel. Pädev asutus võib kehtestada lihtsustatud menetluse, kui selles valdkonnas ei ole varasemaid tunnustustingimusi muudetud. Igal juhul peavad uuendamist taotlevad eksamineerijad esitama dokumentatsiooni eelmisel kehtivusperioodil omandatud pädevuse ja eelneva kahe aasta jooksul toimunud eksamite kohta. Kui eelnevat kehtivusperioodi lühendati ning see jäi vastavalt punktile 33 alla kahe aasta, tuleks esitada vastav dokumentatsioon kogu selle perioodi kohta.

37.

Direktiivi 2007/59/EÜ artikli 20 lõikes 3 viidatud registris tuleks kõigile eksamineerijatele määrata individuaalne identifitseerimiskood. Identifitseerimiskood peaks põhinema siseriiklikel õigusnormidel; siiski peaks see sisaldama eksamineerijat tunnustanud liikmesriigi nime lühendit.

38.

Register peaks sisaldama vähemalt järgmist teavet:

39.

Registri ajakohastamiseks peaks tunnustatud eksamineerija või tema tööandja teavitama kvalifikatsioonitõendi välja andnud asutust kõigist muudatustest registriandmetes. Siseriiklike õigusnormidega võidakse ette näha lisaandmete talletamine registris ja teabe edastamine kõnealuste andmete muutmise kohta.

40.

Punkti 38 alapunktides a, b ja c esitatud andmed tuleks muuta üldsusele kättesaadavaks. Muud punktis 38 loetletud andmed tuleks avalikustada vastavalt isikuandmete kaitse siseriiklikele õigusnormidele.

41.

Kui pädeva asutuse hindamis- või järelevalvetegevusega on vastavalt direktiivi 2007/59/EÜ artiklitele 26, 27 või 29 tõendatav, et eksamineerija ei vasta tunnustamisnõuetele, tuleks pädeval asutusel kvalifikatsioonitõendi kehtivus peatada või tõend tagasi võtta.

42.

Kui pädev asutus leiab, et teise liikmesriigi pädeva asutuse tunnustatud eksamineerija ei vasta direktiivis 2007/59/EÜ ja otsuses 765/2011 sätestatud ühele või mitmele nõudele, peaks ta sellest teavitama kvalifikatsioonitõendi välja andnud liikmesriigi pädevat asutust ning nõudma sellelt nõuetekohast kontrolli.

43.

Kui selle liikmesriigi pädev asutus leiab, et eksamineerija ei vasta enam nõuetele, siis tuleks kvalifikatsioonitõend tagasi võtta või see peatada, eksamineerijat viivitamata kirjalikult teavitada langetatud otsuse põhjustest ning teavitada oma otsusest seda pädevat asutust, kes andis teada nõuetele mittevastamisest.

44.

Pädev asutus peaks eksamineerijale viivitamata kirjalikult teatama otsuse põhjused.

45.

Peatamis- või tagasivõtmisotsuse korral peaks pädev asutus eksamineerijat selgelt teavitama täitmata nõuetest. Pädev asutus võib enne peatamis- või tagasivõtmisotsuse jõustumist sätestada etteteatamistähtaja, mille jooksul eksamineerija saab viia oma tegevuse kooskõlla tunnustamisnõuetega.

46.

Pädev asutus peaks tagama, et kehtestatakse halduskaebuse menetlemise kord, mis võimaldab taotluse esitajal või eksamineerijal nõuda vaidlusaluste otsuste läbivaatamist.

47.

Seoses üldkeeleoskuse eksamineerimisega ja selleks, et taotluse esitajat eksamineerijana tunnustada, võib liikmesriik tunnustada taotlejat sertifikaadi alusel, mis on välja antud vastavalt keeleõppesektori üldisele tavale. See sertifikaat peaks kinnitama taotleja pädevust eksamite korraldamises kooskõlas Euroopa Nõukogu koostatud „Euroopa keeleõppe raamdokumendi” põhimõtete ja metoodikaga. Liikmesriik võib kehtestada selle võimaluse kasutamist täpsustavad lisasätted, võttes arvesse eksamineerijate keeleoskuse sertifitseerimise siseriiklikku tava.

48.

Raudteeoperatsioonide ja ohutustoimingute valdkonnas erialase suhtluskeele ja terminoloogia oskuse eksamineerimisega seoses tuleks nõuda tunnustamist kooskõlas käesoleva soovitusega. Raudteeoperatsioonide ja ohutustoimingute valdkonnas erialase suhtluskeele ja terminoloogia eksameid korraldavate eksamineerijate tunnustamise taotlused tuleks esitada selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus asub infrastruktuur, mille kohta seda erialast suhtluskeelt ja terminoloogiat kasutatakse.

49.

Liikmesriik võib otsustada, et nõuab pädevale asutusele esitatud kirjaliku taotluse alusel eksamikeskuste tunnustamist.

50.

Pädev asutus peaks eksamikeskusele kvalifikatsioonitõendi välja andma vastavalt siseriiklikele õigusnormidele ja menetlustele, võttes aluseks sõltumatuse, pädevuse ja erapooletuse kriteeriumid. Eksamikeskuste tunnustamisel tuleb rakendada punkte 26–48.

51.

Samuti võib pädev asutus delegeerida neile eksamikeskustele nende endi eksamineerijate tunnustamise tingimusel, et nad täidavad punktis 53 sätestatud nõudmisi.

52.

Punkti 54 eesmärgist lähtuvalt peaks eksamikeskus ajakohastama registri kõigi enda tunnustatud eksamineerijate kohta. See register peaks sisaldama teavet, millele on viidatud punktis 38.

53.

Eksamikeskus peaks oma eksamineerijate haldamisel sätestama nõuetekohased meetmed ning tagama, et tema eksamineerijatel on direktiivis 2007/59/EÜ ja otsuses 765/2011 nõutud pädevus.

54.

Eksamineerijail tuleks võimaldada eksameid korraldada üksnes selle eksamikeskuse tegevuse raames, kus nad töötavad.

55.

Teave tunnustatud eksamikeskuse kohta peaks olema üldsusele kättesaadav registris, mida on nimetatud punktis 38, eksamikeskuses töötavate eksamineerijate andmeid avaldamata. Punktis 37 viidatud identifitseerimiskoodi asemel tuleks näidata eksamikeskuse nime.

56.

Pädev asutus peaks eksamikeskust viivitamata kirjalikult teavitama oma otsuse põhjustest.

57.

Peatamis- või tagasivõtmisotsuse korral peaks pädev asutus teavitama koolituskeskust selgelt nõuetest, mis on täitmata. Pädev asutus võib enne peatamis- või tagasivõtmisotsuse jõustumist sätestada etteteatamistähtaja, mille jooksul eksamikeskus saab viia oma tegevuse kooskõlla tunnustamisnõuetega.

58.

Pädev asutus peaks tagama, et kehtestatakse halduskaebuse menetlemise kord, mis võimaldab taotluse esitajal või eksamikeskusel nõuda vaidlusaluste otsuste läbivaatamist.

59.

Hindamise ja punktiarvestuse põhimõtted ja tulemuste liik peaksid olema kättesaadavad enne eksameid.

60.

Vedurijuhtidel või vedurijuhikandidaatidel tuleks võimaldada näha eksami hindamistulemusi ning nõuda nende läbivaatamist siis, kui tegemist on sooritatud eksami kohta esitatud põhjendatud negatiivse arvamusega.

61.

Selleks et järelevalvetegevus oleks kooskõlas direktiivi 2007/59/EÜ artiklitega 26, 27 või 29, võib pädev asutus nõuda