Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32011D0784

    2011/784/EL: Komisjoni otsus, 25. august 2011 , mis käsitleb Läti antud riigiabi C 39/09 (ex N 385/09) „Ventspilsi sadama infrastruktuuri riiklik rahastamine” (teatavaks tehtud numbri K(2011) 6043 all) EMPs kohaldatav tekst

    ELT L 319, 2.12.2011, p. 92–101 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Legal status of the document In force

    ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2011/784/oj

    2.12.2011   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 319/92


    KOMISJONI OTSUS,

    25. august 2011,

    mis käsitleb Läti antud riigiabi C 39/09 (ex N 385/09) „Ventspilsi sadama infrastruktuuri riiklik rahastamine”

    (teatavaks tehtud numbri K(2011) 6043 all)

    (Ainult lätikeelne tekst on autentne)

    (EMPs kohaldatav tekst)

    (2011/784/EL)

    EUROOPA KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõike 2 esimest lõiku,

    võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

    olles kutsunud huvitatud isikuid esitama oma märkusi vastavalt eespool nimetatud sätetele (1)

    ning võttes arvesse järgmist:

    1.   MENETLUS

    (1)

    Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) artikli 108 lõikele 3 teatas Läti 26. juunil 2009 e-kirja teel meetmest, millega nähakse ette Ventspilsi sadama infrastruktuuri ehitamise riiklik rahastamine.

    (2)

    Komisjon teatas Lätile 15. detsembri 2009. aasta kirjaga, et ta otsustas algatada seoses meetme ühe osaga ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud ametliku uurimismenetluse.

    (3)

    Menetluse algatamist käsitlev komisjoni otsus avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (2) (edaspidi „menetluse algatamise otsus”). Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama oma märkusi.

    (4)

    Komisjon ei saanud huvitatud isikutelt ühtegi märkust. Läti ametiasutused esitasid 16. märtsi 2010. aasta, 7. aprilli 2010. aasta, 12. aprilli 2010. aasta ja 14. aprilli 2010. aasta kirjadega oma märkused menetluse algatamise otsuse kohta.

    (5)

    Komisjon küsis meetme kohta lisateavet 21. septembri 2010. aasta, 22. detsembri 2010. aasta ja 18. märtsi 2011. aasta kirjadega. Läti ametiasutused esitasid nõutud teabe 8. oktoobri 2010. aasta, 20. jaanuari 2011. aasta, 22. märtsi 2011. aasta ja 31. märtsi 2011. aasta kirjadega.

    (6)

    Lisaks toimus komisjoni talituste ja Läti ametiasutuste esindajate vahel mitmeid kohtumisi. Enne ja pärast neid kohtumisi esitasid Läti ametiasutused lisateavet.

    2.   KIRJELDUS

    2.1.   PROJEKT

    (7)

    Projekti eesmärk on uuendada sadama infrastruktuuri. Projekt koosneb järgmistest alaprojektidest, mis viiakse ellu ajavahemikul 2010–2014:

    a)

    puistlastiterminali ehitus;

    b)

    kai nr 35 ehitus;

    c)

    kai nr 12 ehitus;

    d)

    põhjapoolse lainemurdja ümberehitamine;

    e)

    sadama akvatooriumi süvendamine;

    f)

    juurdepääsuks vajalike raudteede ehitamine;

    g)

    sadamaasutuste laevadele sildumiseks ette nähtud sadamasildade renoveerimine;

    h)

    kanali kalda kindlustamine.

    2.2.   KÄESOLEVA OTSUSE REGULEERIMISALA

    (8)

    Komisjon leidis oma 15. detsembri 2009. aasta otsuses, (3) et puudub vajadus teha otsus selle kohta, kas lainemurdja, kanali ranniku kindlustamise ja sadamaasutuste laevade poolt sildumiseks kasutatavate sadamasildade renoveerimise riiklik rahastamine hõlmab riigiabi sadamaasutuste tasandil ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, sest selline abi oleks kokkusobiv siseturuga.

    (9)

    Süvendamise ja juurdepääsuks vajalike raudteede ehitamise riikliku rahastamisega seoses leidis komisjon, et see hõlmab riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, ning tunnistas sadamaasutuste tasandil antud abi kokkusobivaks siseturuga.

    (10)

    Uue terminali ja kahe kai riikliku rahastamisega seoses leidis komisjon, et see hõlmab riigiabi sadamaasutuste tasandil. Komisjon jõudis järeldusele, et sadamaasutustele antud abi on kokkusobiv siseturuga.

    (11)

    Puistlastiterminali ja kahte kaid hakkavad käitama eraõiguslikud isikud. Selleks sõlmivad sadamaasutused sadamateenuste pakkujatega 35 aastaks kontsessioonilepingud. Nimetatud lepingute sõlmimiseks ei korraldata pakkumismenetlust. Valitud sadamateenuste pakkujate makstav kontsessioonitasu on eelnevalt kindlaks määratud sõltumatu eksperdi hinnangu alusel.

    (12)

    Komisjon väljendas oma 15. detsembri 2009. aasta otsuses kahtlust, et kontsessioonitasu võib hõlmata riigiabi. Sellel ajal kättesaadava teabe põhjal ei olnud komisjonil võimalik kindlaks teha, kas sadama kasutajaspetsiifilise infrastruktuuri kolme kontsessiooni valdaja tasandil võimaldatav riiklik rahastamine kujutab endast riigiabi.

    (13)

    Samuti leidis komisjon, et lõppkasutajatel on juurdepääs äsja ehitatud infrastruktuurile mittediskrimineerivatel tingimustel.

    (14)

    Sellest tulenevalt käsitletakse ametliku uurimismenetluse raames ainult võimalikku abi kontsessiooni valdajate tasandil.

    2.3.   KONTSESSIOONILEPINGUD

    2.3.1.   PUISTLASTITERMINAL

    (15)

    Sadamaasutused kavatsevad sõlmida äsja ehitatud terminali käitamiseks kontsessioonilepingu ettevõtjaga […] (4). Praegu tegeleb käitaja lasti käitlemisega territooriumil, mille sadamaasutused on rentinud ettevõtjale […] ettevõtjaga […] sõlmitud edasirentimise lepingu alusel.

    (16)

    Läti ametiasutuste sõnul kavatseb ettevõtja […] oma tegevust laiendada ja kasutada renditud territooriumi täies ulatuses oma tegevuse tarbeks ning seetõttu kavatseb see ettevõtja edasirentimise lepingu lõpetada.

    (17)

    Sadamaasutused otsustasid ehitada uue terminali ja seejärel sõlmida kontsessioonilepingu ettevõtjaga […], et ettevõtja […] saaks sadamas tegutsemist jätkata.

    2.3.2.   KAI NR 35 VEDELLASTI JAOKS

    (18)

    Läti ametiasutuste sõnul on Ventspilsi sadamas vedellasti käitlemise võimekuse taastamine seotud selle konkreetse asukohaga, kuna asjakohase tonnaažiga vedellastilaevade vastuvõtmiseks peab sadam olema piisavalt sügav.

    (19)

    Kogu külgnev territoorium on praegu renditud ettevõtjale […]. Läti ametiasutused kavatsevad sõlmida uue kai käitamiseks kontsessioonilepingu ettevõtjaga […], sest see ettevõtja on käidelnud vedellasti sadamas ning omab seetõttu juba vedellasti ümberlaadimiseks vajalikke seadmeid, sealhulgas tulekustutusseadmeid.

    2.3.3.   KAI NR 12 ÜLD- JA PUISTLASTI JAOKS

    (20)

    Üheks kai kasutajaks saab ettevõtja […] tütarettevõtja, kes kavatseb ehitada sadama territooriumile sadamaasutustega sõlmitava pikaajalise maarendilepingu alusel ehitusmoodulite tehase. Ehitusmoodulid transporditakse eksporditurgudele ro-ro laevadega.

    (21)

    Moodulite transportimiseks tehasest kaile kasutatakse maanteed ja raudteed, mis asub ettevõtja […] käitatava üldterminali nr 2 territooriumi kõrval. Selleks allkirjastatakse ettevõtjate […] ja […] ning sadamaasutuste vahel pärast kai ehitamist kolmepoolne leping.

    (22)

    Läti ametiasutuste sõnul on ettevõtjad […] ja […] kai nr 12 ainsad potentsiaalsed käitajad. Algselt kavatsesid sadamaasutused sõlmida kontsessioonilepingu ettevõtjaga […].

    2.4.   AMETLIKU UURIMISMENETLUSE ALGATAMINE SEOSES VAJADUSEGA TEHA KINDLAKS, KAS MEETME NÄOL ON TEGEMIST ABIGA KONTSESSIOONI VALDAJATE TASANDIL

    2.4.1.   RIIGIABI OLEMASOLU

    (23)

    Komisjon oli menetluse algatamise otsuses esialgsel seisukohal, et kriteeriumid, mis oleksid võimaldanud järeldada, et sadamaasutused käitusid tulevastelt kontsessiooni valdajatelt võetavate kontsessioonitasude kindlaksmääramisel erainvestorina, ei olnud täiel määral täidetud.

    (24)

    Komisjon kahtles nii kontsessioonitasude kindlaksmääramiseks kasutatud metoodikas kui ka eksperdi hinnangu sõltumatuses.

    2.4.1.1.   Metoodika, mida sadamaasutused kasutasid kontsessioonitasude kindlaksmääramiseks

    (25)

    Kontsessioonitasusid hinnanud sõltumatu ekspert on kasutanud kahte erinevat metoodikat, nimelt võrdlusuuringut ja tulust lähtuvat analüüsi. Vedellastikai puhul kasutas ekspert ainult tulust lähtuvat analüüsi.

    (26)

    Võrdlusuuringuga seoses täheldas komisjon, et selles tugineti peamiselt samas sadamas sel ajal kehtinud lepingutele. Seepärast kahtles komisjon võrdlusuuringu usaldusväärsuses. Komisjon märkis, et selline võrdlusuuring ei saa olla lõplik, sest puudus kinnitus selle kohta, et võrdluseks kasutatud lepingute alusel makstav kontsessioonitasu on turupõhine. Lisaks märkis komisjon, et analüüsi käigus käsitleti samu kontsessioonilepinguid nii puistlastiterminali kui ka üld- ja puistlasti jaoks ette nähtud kai nr 12 puhul, olenemata asjaolust, et need terminalid on oma laadilt olulisel määral erinevad.

    (27)

    Hindamisel kasutatud tulust lähtuva analüüsiga seoses täheldas komisjon, et selle analüüsi puhul ei ole võetud arvesse puistlastiterminali ja kai nr 12 kõiki investeerimiskulusid.

    2.4.1.2.   Eksperdihinnangu sõltumatus

    (28)

    Komisjon märkis, et juba 2006. aasta märtsis sadamaasutuste poolt vastu võetud otsus näitas sadama soovi sõlmida pärast ehitustööde lõppu kontsessioonileping ettevõtjaga […] kai nr 35 käitamiseks. Sõltumatus hinnangus kasutatud metoodika tugineb otsuses kasutatud kontsessioonitasu arvutamise metoodika põhimõtetele. Sellest tulenevalt kahtles komisjon hinnangu sõltumatuses.

    2.4.1.3.   Järeldus

    (29)

    Komisjon leidis, et terminali ja kahe kai ehitamise riikliku rahastamisega anti valikuline majanduslik eelis kõnealuse infrastruktuuri käitajatele ning seega on selle rahastamise näol tegemist abiga ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

    2.4.2.   ABI KOKKUSOBIVUS SISETURUGA

    (30)

    Komisjon oli esialgsel seisukohal, et kontsessiooni valdajatele antav mis tahes abi kujutaks tegevusabi, vabastades need valdajad kuludest, mida nad tavapäraselt kandma peaksid. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei ole selline tegevusabi põhimõtteliselt kokkusobiv siseturuga (5).

    3.   LÄTI MÄRKUSED

    3.1.1.   KONTSESSIOONI VALDAJAD

    (31)

    Läti ametiasutused on jätkuvalt seisukohal, et sadamaasutused on kolm käitajat valinud objektiivsetel alustel ning need käitajad on äsja ehitatud infrastruktuuri käitajatena kõige jätkusuutlikum valik.

    3.1.1.1.   Puistlastiterminal

    (32)

    Sadamaasutused kavatsevad sõlmida puistlastiterminali käitamiseks kontsessioonilepingu ettevõtjaga […], kes tegeleb peamiselt puidu ümberlaadimisega. Läti ametiasutused selgitavad, et ettevõtja […] kohalolu sadamas on äärmiselt oluline, sest puidueksport on piirkonna jaoks eriti tähtis.

    (33)

    Nagu eespool selgitatud, pakub ettevõtja […] praegu lasti käitlemise teenuseid territooriumil, mille sadamaasutused on rentinud ettevõtjale […] ettevõtjaga […] sõlmitud edasirentimise lepingu alusel. Arvestades, et ettevõtja […] kavatseb laiendada oma tegevust ja kasutada renditud territooriumi täies ulatuses, võttis sadama juhatus 2005. aasta oktoobris vastu otsuse ehitada uus terminal ning anda seejärel selle terminali käitamine kontsessioonilepingu alusel ettevõtjale […] (vt I lisa).

    (34)

    Läti ametiasutused on jätkuvalt seisukohal, et otsus sõlmida kontsessioonileping kõnealuse konkreetse käitajaga põhineb täielikult objektiivsetel kaubanduslikel kaalutlustel. Sellega seoses rõhutavad Läti ametiasutused, et ettevõtja […] on kõige mõistlikum valik terminali käitamiseks, sest ettevõtjal on juba puistlasti käitlemiseks vajalikud seadmed. Lisaks ei ole ükski teine potentsiaalne kontsessiooni valdaja väljendanud huvi puistlastiterminali käitamise vastu. Läti ametiasutused rõhutavad, et sadamaasutuste huvides on alustada läbirääkimisi kõigi potentsiaalselt huvitatud isikutega, eelkõige seetõttu, et märkimisväärne osa sadamaalast on ikka veel kasutamata.

    (35)

    Ettevõtja […] on juba laadinud sadamas ümber üle […] tuhande kuupmeetri aastas ning on seeläbi loonud kindla ärivõrgustiku. Sadamaasutused leiavad, et ettevõtja suudaks tulevikus sellist lastikäivet säilitada ning seega pakkuda nõutavaid tagatisi seoses sadamaasutuste tehtud investeeringute tagasi teenimisega.

    3.1.1.2.   Kai nr 35

    (36)

    Kaiga asendatakse ohtliku vedellasti ümberlaadimiseks ette nähtud sadamasild nr 1. Nimetatud sadamasild on praeguseks iganenud ning seetõttu ei saa seda lasti käitlemiseks kasutada. Nagu eespool selgitatud, on Ventspilsi sadamas vedellasti käitlemise võimekuse taastamine seotud selle konkreetse asukohaga ohutusnõuete piirangute pärast, mis on seotud asjaomase tonnaažiga vedellastilaevade vastuvõtmiseks nõutava sügavusega.

    (37)

    Läti ametiasutused väidavad, et kai nr 35 käitamiseks kontsessioonilepingu sõlmimine mõne teise ettevõtjaga ei ole praktikas võimalik just kõnealuse infrastruktuuri konkreetse asukoha tõttu sadamas. Praegu on kogu külgnev sadamaterritoorium renditud ettevõtjale […] (vt II lisa).

    (38)

    Peale selle väidetakse, et kuna ettevõtja […] on juba käidelnud vedellasti Ventspilsi sadamas, omab käitaja sarnaselt ettevõtjale […] vedellasti ümberlaadimiseks kõiki vajalikke seadmeid, mis on olulised kai käitamiseks.

    3.1.1.3.   Kai nr 12

    (39)

    Projekti eesmärk on suurendada üldlasti käitlemise võimekust. Läti ametiasutused selgitavad, et kai ehitamise otsus on seotud pikaajalise maarendilepingu sõlmimisega ettevõtja […] tütarettevõtjaga sadamaasutuste poolt. Ettevõtja […] tütarettevõtja kavatseb ehitada sadama territooriumile ehitusmoodulite tehase. Ehitusmooduleid saab eksporditurgudele transportida ainult ro-ro laevadega.

    (40)

    Läti ametiasutused rõhutavad siiski, et enne rendilepingu sõlmimist ettevõtjaga […] osalesid sadamaasutused mitmetel ekspediitorite ja kai nr 12 potentsiaalsete kontsessiooni valdajate korraldatud pakkumismenetlustel (näiteks ettevõtja […] korraldatud pakkumismenetlustel), kuid ei olnud seal edukad.

    (41)

    Läti ametiasutuste sõnul võib moodulite transportimiseks tehasest kaile kasutada ainult maanteed ja raudteed, mis asub ettevõtja […] käitatava üldterminali nr 2 territooriumi kõrval. Selleks allkirjastatakse ettevõtjate […] ja […] ning sadamaasutuste vahel pärast kai ehitamist kolmepoolne leping.

    (42)

    Lisaks väidavad Läti ametiasutused, et kai käitamiseks on ainult kaks potentsiaalset käitajat, st ettevõtjad […] ja […]. Ametliku uurimismenetluse raames esitatud märkustes on Läti ametiasutused selgitanud, et kontsessioonileping kai käitamiseks antakse ettevõtjale […].

    (43)

    Arvestades, et ehitusmooduleid on võimalik tehasest kaile nr 12 transportida ainult ettevõtjale […] renditud territooriumi kaudu (vt III lisa), peavad sadamaasutused ettevõtjat […] kõige tõenäolisemaks valikuks.

    (44)

    Peale selle rõhutavad Läti ametiasutused, et kaiga piirneva sadamakinnistu pind ei võimalda lasti hoiustamist. Seetõttu on oluline tagada usaldusväärne ühendus sadama teiste piirkondadega, kus hoiustamine on võimalik.

    (45)

    Lisaks väidetakse, et nii kai asukohta kui ka selle tehnilisi näitajaid arvesse võttes teenindaks kai kuni 12 ha suurusel alal paiknevaid ekspediitoreid, olenemata käideldava lasti liigist.

    3.1.2.   EKSPERDIHINNANG

    (46)

    Kasutajaspetsiifilise infrastruktuuriga seotud iga kontsessioonilepingut on hinnatud eraldi. Läti ametiasutused on seisukohal, et need hindamised on läbi viidud vastavalt Läti ja rahvusvahelistele hindamisstandarditele.

    (47)

    Kasutatava metoodikaga seoses rõhutavad Läti ametiasutused, et Riia ja Liepāja sadama asukohta ja iseärasusi arvesse võttes on võrdlusuuringu kasutamine (nn võrdlev lähenemisviis) täielikult usaldusväärne. Neis sadamates tegutsevate teenuseosutajate makstavad kontsessioonitasud on kindlaks määranud sadamaasutused ise ning neid tuleks seetõttu käsitada usaldusväärsetena.

    (48)

    Läti ametiasutuste sõnul peaks rahavoogude analüüsil põhinevad läbivaadatud hinnangud samuti vähendama komisjoni kahtlusi seoses nende hinnangute sõltumatusega.

    (49)

    Alljärgnevalt analüüsib komisjon omakorda üksikasjalikult eksperdi poolt kontsessioonitasude kindlaksmääramiseks kasutatud metoodikat.

    3.1.2.1.   Puistlastiterminal

    (50)

    Hinnang põhineb järgmisel kahel meetodil:

    (51)

    Võrdlusuuring hõlmab kolme lepingut, mida Ventspilsi sadam peab võrreldavaks. Ekspert kasutas piisava kontsessioonitasu kindlaksmääramiseks korrektsioonikoefitsiente. Arvesse võeti järgmisi tegureid: lepingu sõlmimise aeg ja tingimused, asukoht, kaide kirjeldus, renditav piirkond, terminalide tehniline seisukord ja juurdepääs rajatistele.

    (52)

    Arvutatud kontsessioonitasu on […] eurot ruutmeetri kohta aastas. Hindaja määratud kontsessioonitasu on […] eurot ruutmeetri kohta aastas.

    (53)

    Tulust lähtuvat analüüsi kasutatakse selleks, et hinnata, kas tulevikus saadava tulu diskonteeritud väärtus võimaldab täiel määral katta kõik investeerimiskulud (sealhulgas laadimisala, süvendamise ja juurdepääsuks vajaliku raudteega seotud kulud), ning selle analüüsi tulemusel koostatakse finantsprognoosid 25 aastaks. Hinnangulist tulu ja kulu korrigeeritakse 7,5 % diskontomääraga, mis näitab investeeringu riskisust.

    (54)

    Sõltumatus hinnangus võetakse arvesse sadamamaa ja -infrastruktuuri kasutamise eest makstavatest sadamatasudest ja -maksudest saadavat tulu. Arvesse võetakse kõiki investeerimiskulusid.

    (55)

    Lastikäibe erinevate tasemete alusel prognoositakse nüüdispuhasväärtus, sisemine tasuvuslävi ja kulu-tulu suhe kontsessioonitasude puhul, mis ulatuvad […] eurost ruutmeetri kohta kuni […] euroni ruutmeetri kohta aastas. Finantsnäitajad õigustavad vähemalt […] euro suurust kontsessioonitasu ruutmeetri kohta aastas, kui keskmine lastikäive oleks […] tonni aastas, ning […] euro suurust kontsessioonitasu ruutmeetri kohta aastas, kui keskmine lastikäive oleks […] tonni aastas. Kui keskmine lastikäive on üle […] tonni aastas, võib kontsessioonitasu olla minimaalne.

    (56)

    Arvestades, et keskmine prognoositud lastikäive on […] tonni aastas, järeldab sõltumatu hindaja, et kontsessioonitasu vahemikus […] eurost kuni […] euroni ruutmeetri kohta aastas on põhjendatud.

    (57)

    Võttes arvesse mõlemat eespool kirjeldatud meetodit, leidis sõltumatu hindaja, et kontsessioonitasu peaks olema […] eurot ruutmeetri kohta aastas.

    (58)

    Sellele kontsessioonitasule vastavad projekti finantsnäitajate väärtused on esitatud järgmises tabelis:

    Lastikäive […] tonni, kontsessioonitasu […] eurot ruutmeetri kohta aastas, diskontomäär 7,5 %, kasvumäär 2,28 %

    Näitaja

    Ühtekuuluvusfondi toetuseta

    Ühtekuuluvusfondi toetusega

    Sisemine tasuvuslävi

    […] %

    […] %

    Nüüdispuhasväärtus

    […]

    […]

    (59)

    Seega kinnitas sõltumatu hindaja hinnang, et eespool kirjeldatud viisil arvutatud kontsessioonitasu, st […] eurot ruutmeetri kohta aastas on asjakohane.

    3.1.2.2.   Kai nr 35

    (60)

    Tulust lähtuvas analüüsis esitatakse 25 aasta finantsprognoosid. Hinnangulist tulu ja kulu korrigeeritakse samuti 7,5 % diskontomääraga, mis näitab investeeringu riskisust.

    (61)

    Sõltumatus hinnangus võetakse arvesse sadamamaa ja -infrastruktuuri kasutamise eest sadamatasudest ja -maksudest saadavat tulu. Arvesse võetakse kõiki investeerimiskulusid.

    (62)

    Lastikäibe erinevate tasemete alusel prognoositakse nüüdispuhasväärtus, sisemine tasuvuslävi ja kulu-tulu suhe kontsessioonitasude puhul, mis ulatuvad […] eurost kuni […] euroni aastas. Finantsnäitajate alusel on põhjendatud üle […] euro suurune kontsessioonitasu aastas, kui eeldatav lastikäive on […] tonni aastas, ning üle […] euro suurune kontsessioonitasu aastas, kui eeldatav lastikäive on […] tonni aastas. Suurema lastikäibe puhul võib kontsessioonitasu olla minimaalne.

    (63)

    Arvestades, et süvaveekaide amortisatsiooniperiood on 30 aastat, määras sõltumatu hindaja kontsessioonitasu suuruseks […] eurot aastas, st 1/30 kai investeerimiskuludest, millest on maha arvatud süvendamistöödega seotud kulud.

    (64)

    Allpool esitatud tabel sisaldab projekti finantstulemusi, kui aastane lastikäive on […] tonni, võttes arvesse kontsessioonitasu […] eurot aastas. Arvutustes on arvesse võetud kõiki investeerimiskulusid, sealhulgas süvendamistöödega seotud kulusid.

    Lastikäive […] tonni, kontsessioonitasu […] eurot aastas, diskontomäär 7,5 %, kasvumäär 2,28 %

    Näitaja

    Ühtekuuluvusfondi toetuseta

    Ühtekuuluvusfondi toetusega

    Sisemine tasuvuslävi

    […] %

    […] %

    Nüüdispuhasväärtus

    […]

    […]

    (65)

    Seega määras hindaja kontsessioonitasuks […] eurot aastas (algselt ettenähtud […] euro asemel aastas).

    3.1.2.3.   Kai nr 12

    (66)

    Hindamisel kasutati kahte meetodit, st tehingute võrdlusel põhinevat lähenemisviisi ja tulust lähtuvat analüüsi.

    (67)

    Esiteks võrreldakse kontsessioonilepingut kolme Ventspilsi sadamas kehtiva võrreldavaks peetava lepinguga. Võttes arvesse nende kolme lepinguga seotud infrastruktuuri eritunnuseid, kasutas hindaja asjaomase kontsessioonitasu kindlaksmääramiseks korrektsioonikoefitsiente. Arvesse võeti järgmisi tegureid: lepingu sõlmimise aeg ja tingimused, asukoht, kaide kirjeldus, renditav piirkond, infrastruktuuri tehniline seisukord ja juurdepääs rajatistele.

    (68)

    Arvutatud kontsessioonitasu on […] eurot ruutmeetri kohta aastas. Kontsessioonitasuks määrati […] eurot ruutmeetri kohta aastas.

    (69)

    Tulust lähtuvat analüüsi kasutatakse selleks, et hinnata, kas tulevikus saadava tulu diskonteeritud väärtus võimaldab katta kõik investeerimiskulud (sealhulgas süvendamise ja juurdepääsuks vajaliku raudteega seotud kulud), ning selle analüüsi tulemusel koostatakse finantsprognoosid 25 aastaks. Prognoositud tulu ja kulu korrigeeritakse 7,5 % diskontomääraga, mis näitab investeeringu riskisust.

    (70)

    Sõltumatus hinnangus võetakse arvesse sadamamaa ja -infrastruktuuri kasutamise eest sadamatasudest ja -maksudest saadavat tulu. Arvesse võetakse kõiki investeerimiskulusid, sealhulgas riiklikku rahastamist.

    (71)

    Lastikäibe erinevate tasemete alusel prognoositakse nüüdispuhasväärtus, sisemine tasuvuslävi ja kulu-tulu suhe kontsessioonitasude puhul, mis ulatuvad […] eurost ruutmeetri kohta kuni […] euroni ruutmeetri kohta aastas. Sõltumatu hindaja jõudis järeldusele, et finantsnäitajate alusel on põhjendatud (nüüdispuhasväärtus on positiivne) vähemalt […] euro suurune kontsessioonitasu ruutmeetri kohta aastas, kui eeldatav lastikäive on […] tonni aastas, ning […] euro suurune kontsessioonitasu ruutmeetri kohta aastas, kui eeldatav lastikäive on […] tonni aastas.

    (72)

    Võttes arvesse prognoositud […] tonnist mahtu aastas, jõudis hindaja järeldusele, et kontsessioonitasu […] eurot ruutmeetri kohta aastas on põhjendatud.

    (73)

    Võttes arvesse kahe eespool kirjeldatud meetodi abil saadud tulemusi, leidis sõltumatu hindaja, et kontsessioonitasu peaks olema […] eurot ruutmeetri kohta aastas.

    (74)

    Sellele kontsessioonitasule vastavad projekti finantsnäitajate väärtused on esitatud järgmises tabelis:

    Lastikäive […] tonni, kontsessioonitasu […] eurot ruutmeetri kohta aastas, diskontomäär 7,5 %, kasvumäär 2,28 %

    Näitaja

    Ühtekuuluvusfondi toetuseta

    Ühtekuuluvusfondi toetusega

    Sisemine tasuvuslävi

    […] %

    […] %

    Nüüdispuhasväärtus

    […]

    […]

    (75)

    Seega kinnitas sõltumatu hindaja hinnang, et eespool kirjeldatud viisil arvutatud kontsessioonitasu, st […] eurot ruutmeetri kohta aastas on asjakohane.

    3.1.3.   KONTSESSIOONITASU

    (76)

    Sõltumatu hindaja hinnangu põhjal otsustasid Läti ametiasutused kehtestada järgmised kontsessioonitasud:

    Kontsessioo-ni valdaja

    Infrastruktuur

    Tasu sõltumatu hinnangu kohaselt

    (aastas)

    Kontsessioonitasu

    (aastas)

    […]

    Puistlasti-terminal

    […] eurot

    […] eurot

    […]

    Kai nr 35

    […] eurot

    […] eurot

    […]

    Kai nr 12

    […] eurot

    […] eurot

    4.   HINDAMINE

    4.1.   ABI OLEMASOLU

    (77)

    ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust, kui ELi toimimise lepingus ei ole sätestatud teisiti.

    (78)

    Artikli 107 lõikes 1 sätestatud kriteeriumid on kumulatiivsed. Seetõttu peavad selleks, et kindlaks teha, kas teatatud meede kujutab endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, olema täidetud kõik eespool nimetatud tingimused. Nimelt peab rahaline toetus:

    a)

    olema antud liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest;

    b)

    soodustama teatavaid ettevõtjaid või teatavate kaupade tootmist;

    c)

    kahjustama või ähvardama kahjustada konkurentsi;

    d)

    kahjustama liikmesriikidevahelist kaubandust.

    4.1.1.   MAJANDUSLIK EELIS

    (79)

    Euroopa Kohtu praktika (6) kohaselt ei anta kontsessiooni valdajatele eelist, kui erainvestor oleks sarnastel tingimustel määranud sama suure kontsessioonitasu.

    (80)

    Kõigepealt märgib komisjon, et antud juhul on kontsessioonitasud eelnevalt kindlaks määratud väliseksperdi poolt läbi viidud eraldi hindamiste alusel. Läti ametiasutused on esitanud tõendid selle kohta, et eksperdil on asjakohane haridus ja kogemus.

    (81)

    Nagu eespool kirjeldatud, võrdles sõltumatu hindaja arvutatud kontsessioonitasusid nende tasudega, mis on kehtestatud Ventspilsi sadamas kolme võrreldavaks tunnistatud lepingu puhul. Võttes arvesse nende lepingutega seotud infrastruktuuri eritunnuseid ja erilist laadi, kasutas sõltumatu ekspert asjaomase kontsessioonitasu kindlaksmääramiseks korrektsioonikoefitsiente.

    (82)

    Sellest olenemata ei ole komisjonil võimalik olemasoleva teabe põhjal kindlaks teha, kas võrdlemisel kasutatud lepingud on sõlmitud pakkumismenetluse tulemusel. Samuti puuduvad praegu mis tahes andmed selle kohta, et nende lepingute alusel makstavaid kontsessioonitasusid võiks pidada turupõhisteks.

    (83)

    Eespool toodut silmas pidades leiab komisjon, et võrdlusuuring ei ole piisavalt usaldusväärne ning seetõttu ei ole see piisav selle välistamiseks, et kontsessiooni valdajatele ei anta eelist.

    (84)

    Sõltumatu hindaja kasutatud teise meetodi kohaselt tagaksid kontsessioonitasud ja sadamaasutuste muud tulud infrastruktuuri tehtud investeerimiskulude tagasiteenimise ja teatava tootluse 25 aasta jooksul. Sadamaasutused otsustasid kehtestada puistlastiterminali ja kai nr 35 puhul eksperdi soovitatud väärtusest olulisel määral suurema kontsessioonitasu (vastavalt […] eurot ruutmeetri kohta […] euro asemel ruutmeetri kohta aastas ning […] eurot […] euro asemel aastas). Seetõttu on sadamaasutuste oodatav tegelik tootlus märkimisväärselt suurem eksperdi arvutatud väärtusest.

    (85)

    Seetõttu järeldab komisjon, et kontsessioonitasu ja sadamaasutuste muud tasud võimaldavad asutustel tagasi teenida kõik investeerimiskulud, sealhulgas süvendamise ja juurdepääsuks vajaliku raudteega seotud kulud, ning saada tulu, mis on kooskõlas tuluga, mida küsiks erainvestor.

    (86)

    Lisaks märgib komisjon, et antud juhul puuduvad andmed selle kohta, et sadamaasutused on kehtestanud kontsessioonitasud sellisel tasemel, mis ei maksimeeriks nende tulu.

    (87)

    Peale selle võimaldab läbivaatamisklausli lisamine kontsessioonitasu korrapäraselt üle vaadata.

    (88)

    Eespool toodut silmas pidades leiab komisjon, et antud juhul võib järeldada, et eespool kirjeldatust lähtuvalt kehtestatud kontsessioonitasu ei anna kasutajaspetsiifilise infrastruktuuri kontsessiooni valdajatele sobimatut eelist.

    (89)

    Käesolev otsus ei mõjuta mingil viisil komisjoni tulevasi analüüse, mis käsitlevad ELi riigihanke-eeskirju või muid ELi toimimise lepingu üldpõhimõtteid.

    4.1.2.   JÄRELDUS

    (90)

    Komisjon leiab, et Ventspilsi sadama kasutajaspetsiifilise infrastruktuuri riiklik rahastamine ei anna majanduslikku eelist kontsessiooni valdajate tasandil ning seetõttu ei seata valitud teenuseosutajaid meetmega soodsamasse konkurentsiolukorda võrreldes nende konkurentidega.

    (91)

    Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peavad meetme riigiabina klassifitseerimiseks olema täidetud kõik ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tingimused (7). Kuna meetmega, mida Läti ametiasutused kavatsevad rakendada, ei anta tulevastele kontsessiooni valdajatele majanduslikku eelist, ei ole täidetud kõik tingimused, mis on vajalikud meetme käsitamiseks riigiabina ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

    5.   JÄRELDUS

    (92)

    Eespool toodut silmas pidades järeldab komisjon, et Ventspilsi sadama kasutajaspetsiifilise infrastruktuuri ehitamise riiklik rahastamine ei hõlma riigiabi kontsessiooni valdajate tasandil.

    (93)

    Käesolev otsus hõlmab ainult riigiabi aspekte ega mõjuta ELi toimimise lepingu muude sätete kohaldamist eelkõige teenuste kontsessioonide suhtes,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

    Artikkel 1

    Riigiabi, mida Läti kavatseb anda Ventspilsi sadamaasutustele seoses puistlastiterminali, kai nr 12 ja kai nr 35 ehitamisega, ei hõlma riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses kontsessiooni valdajate tasandil.

    Seetõttu lubatakse meede rakendada.

    Artikkel 2

    Käesolev otsus on adresseeritud Läti Vabariigile.

    Brüssel, 25. august 2011

    Komisjoni nimel

    asepresident

    Joaquín ALMUNIA


    (1)  ELT C 62, 13.3.2010, lk 7.

    (2)  Vt joonealune märkus nr 1.

    (3)  Vt joonealune märkus nr 1.

    (4)  Teave on välja jäetud vastavalt ametisaladuse hoidmise kohustusele.

    (5)  Kohtuasi T-459/93, Siemens vs. komisjon, EKL 1995, lk II-01675, punkt 48. Vt sellega seoses ka 8. juuli 2010. aasta otsust kohtuasjas T-396/08, Freistaat Sachsen ja Land Sachsen-Anhalt vs. komisjon (punktid 46–48); kohtuasi C-156/98, Saksamaa vs. komisjon, EKL 1998, lk I-6857, punkt 30.

    (6)  Liidetud kohtuasjad C-328/99 ja C-399/00: Itaalia ja SIM 2 Multimedia vs. komisjon; EKL 2003, lk I-4053.

    (7)  Liidetud kohtuasjad C-278/92 kuni C-280/92, Hispaania vs. komisjon, EKL 1994, lk I-4103, punkt 20; kohtuasi C-482/99: Prantsusmaa vs. komisjon, EKL 2002, lk I-4397, punkt 68.


    I LISA

    PUISTLASTITERMINALI OLEMASOLEV JA UUS TERRITOORIUM

    Image


    II LISA

    ETTEVÕTJA […] RENDITUD TERRITOORIUM (SEALHULGAS KAVANDATAV KAI nr 35)

    Image


    III LISA

    SKEEM EHITUSMOODULITE TRANSPORTIMISEKS ETTEVÕTJA […] RENDITUD TERRITOORIUMILT KAILE nr 12

    Image


    Top