1.7.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 171/6

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 571/2009,

30. juuni 2009,

millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses kartulitärklise tootmise kvoodisüsteemi kehtestamisega

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artiklit 85 ja artikli 95a lõiget 3 koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 23. detsembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 2236/2003, millega kehtestatakse kartulitärklise tootmise kvoodisüsteemi kehtestanud nõukogu määruse (EÜ) nr 1868/94 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) on korduvalt oluliselt muudetud (3). Täiendavate muudatuste tegemiseks tuleks see määrus selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Kõnealused täiendavad muudatused on vajalikud, kuna on muudetud määrust (EÜ) nr 1234/2007 ja võetud vastu nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 73/2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003 (4).

(3)	Ühenduse abi saamiseks määruses (EÜ) nr 1234/2007 sätestatud kvoodisüsteemi alusel peaksid kartulitärklist tootvad ettevõtjad sõlmima kartulitootjatega külvieelsed lepingud.

(4)

Tuleks täpsustada kartulitärklist tootva ettevõtja ja kartulitootja vahelise külvieelse lepingu sisu, et takistada lepingute sõlmimist, mille tulemusel ületatakse ettevõtjate alamkvoote. Sellistel ettevõtjatel tuleks keelata vastu võtta külvieelse lepinguga hõlmamata kartulitarneid, kuna see ohustaks kvoodisüsteemi tõhusust ja nõuet maksta kõigi kartulitärklise tootmiseks ettenähtud kartulite eest määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 95a lõikega 2 kehtestatud miinimumhinda. Kui külvieelse lepinguga hõlmatud aladel on tänu kliimaoludele kartulisaak või kartulite tärklisesisaldus esialgselt ettenähtust suurem, peaks kartulitärklist tootval ettevõtjal olema sellegipoolest võimalik need kartulid vastu võtta tingimusel, et ta maksab nende eest miinimumhinna.

(5)

Kartuleid, mille tärklisesisaldus on alla 13 %, ei saa pidada kartulitärklise valmistamiseks ettenähtud kartuliteks. Tärklist tootvad ettevõtjad ei tohiks vastu võtta kartuleid, mille tärklisesisaldus on alla 13 %. Kui madalam tärklisesisaldus on tingitud kliimaoludest, peaks komisjonil liikmesriigi taotluse korral olema õigus teatavatel tingimustel lubada vastu võtta kartuleid, mille tärklisesisaldus on alla 13 %.

(6)

Tuleks kehtestada kontrollimeetmed selle tagamiseks, et lisatasusid makstakse ainult tärklise eest, mis on toodetud käesoleva määruse sätteid järgides. Selleks et kaitsta kartulitärklise tootmiseks ettenähtud kartulite tootjaid, on oluline maksta määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 95a lõikes 2 sätestatud miinimumhinda kõigi kartulite eest. Seepärast on vaja ette näha sanktsioonid juhtudeks, kui miinimumhinda pole makstud või kui tärklist tootvad ettevõtjad on vastu võtnud külvieelse lepinguga hõlmamata kartuleid.

(7)	On vaja kehtestada eeskirjad selle tagamiseks, et üle tärklist tootva ettevõtja alamkvoodi toodetud kartulitärklise kogus eksporditakse ilma eksporditoetuseta, nagu on nõutud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 84a lõikes 4. Iga rikkumise korral tuleks kohaldada sanktsioone.

(8)	On vaja täpsustada, mis saab nende tärklist tootvate ettevõtjate alamkvootidest, kes ühinevad, vahetavad omanikku või lõpetavad tegevuse.

(9)	Liikmesriikidel ja komisjonil peaks olema võimalik kontrollida kvoodisüsteemi toimimist. Tuleks täpsustada teave, mille kartulitärklist tootvad ettevõtjad edastavad liikmesriigile ja liikmesriik komisjonile.

(10)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 I lisa I osa kohaselt on kartulitärklis toode, mis on hõlmatud teravilja suhtes kohaldatavate eeskirjadega. Seetõttu kohaldatakse kartulitärklise suhtes sama turustusaastat kui teravilja puhul. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 204 lõikes 5 on sätestatud, et kartulitärklise suhtes kohaldatakse kõnealuse määruse II osa I jaotise III peatüki IIIa jagu kuni kartulitärklise turustusaasta 2011/2012 lõpuni. Seetõttu tuleks käesolevat määrust kohaldada kuni kõnealuse kuupäevani.

(11)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

MÕISTED – KVOODISÜSTEEM

Artikkel 1

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „kvoot”– määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 84a lõikega 1 ja Xa lisaga igale liikmesriigile ettenähtud kvoot;

b)   „alamkvoot”– kvoodi osa, mille liikmesriik on eraldanud tärklist tootvale ettevõtjale;

c)   „tärklist tootev ettevõtja”– füüsiline või juriidiline isik, kelle elu- või asukoht on asjaomase liikmesriigi territooriumil ning kellele antakse alamkvoot ja makstakse määruse (EÜ) 1234/2007 artikli 95a lõikes 1 osutatud lisatasu;

d)   „tootja”– füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, kes tarnib enda poolt või omaenda nimel sõlmitud külvieelse lepingu alusel tärklist tootvale ettevõtjale enda või oma liikmete kasvatatud kartuleid omaenda nimel ja omaenda huvides;

e)   „külvieelne leping”– leping, mis on sõlmitud tootja või tootjate rühma ja tärklist tootva ettevõtja vahel;

f)   „kartulid”– määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklis 77 osutatud kartulitärklise valmistamiseks ettenähtud kartulid tärklisesisaldusega vähemalt 13 %;

g)   „toortärklis”– CN-koodi 1108 13 00 alla kuuluv töötlemata tärklis;

h)   „tärklist tootvate ettevõtjate ühinemine”– kahe või enama tärklist tootva ettevõtja ühendamine üheks ettevõtjaks;

i)   „tärklist tootva ettevõtja omandiõiguse üleandmine”– alamkvooti omava ettevõtja varade loovutamine ühele või enamale tärklist tootvale ettevõtjale või nende varade ülevõtmine ühe või enama tärklist tootva ettevõtja poolt;

j)   „tärklisevabriku omandiõiguse üleandmine”– tärklise valmistamiseks vajaliku sisseseadega tehnilise üksuse loovutamine ühele või enamale ettevõtjale, mille tulemuseks on loovutava ettevõtte tootmise osaline või täielik ülevõtmine;

k)   „vabriku rentimine”– sellise tehnilise üksuse rendileping, milles on tärklise valmistamiseks vajalik sisseseade, kusjuures rendileping sõlmitakse vabriku käitamise eesmärgil vähemalt kolmeks järjestikuseks turustusaastaks ettevõtjaga, kes asub kõnealuse vabrikuga samas liikmesriigis, kui vabrikut rentivat ettevõtjat võib kogu toodangu alusel käsitada ühe tärklist tootva ettevõtjana;

l)   „tärklisekartuli toetus”– määruse (EÜ) 73/2009 artiklis 77 osutatud toetus tärklise valmistamiseks ettenähtud kartuleid kasvatavatele põllumajandustootjatele.

Artikkel 2

Kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 84a lõiget 5, tuleb eraldatud alamkvoote alamkvoodi ületamise aastale järgneva turustusaasta alguses vastavalt kohandada.

II   PEATÜKK

HINNA JA MAKSETE SÜSTEEM

Artikkel 3

1.   Igaks turustusaastaks sõlmitakse külvieelne leping. Igal lepingul on tunnusnumber ja lepingutes on vähemalt järgmine teave:

a)	tootja või tootjate rühma nimi ja aadress;

b)	tärklist tootva ettevõtja nimi ja aadress;

c)	haritav ala väljendatuna hektarites kuni kahe komakoha täpsusega ja identifitseerituna vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 796/2004 (5) ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta;

d)	sealt saagiks saadavate ja tärklist tootvale ettevõtjale tarnitavate kartulite eeldatav kogus tonnides;

e)	kartulite eeldatav keskmine tärklisesisaldus, mis põhineb tootjalt kolme viimase turustusaasta jooksul tärklist tootvale ettevõtjale tarnitud kartulite keskmisel tärklisesisaldusel või, kui selline teave ei ole kättesaadav, siis tarneala kartulite keskmisel tärklisesisaldusel;

f)	tärklist tootva ettevõtja kohustus maksta tootjale määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 95a lõikes 2 osutatud miinimumhinda.

2.   Enne turustusaasta algust edastab iga tärklist tootev ettevõtja vajalike kontrollide tagamiseks pädevale ametiasutusele lepingute kokkuvõtte, mis sisaldab iga lepingu tunnuskoodi, tootja nime ja aadressi, haritavat ala ja tärkliseekvivalendina väljendatud kokkulepitud tonnaaži, enne kuupäeva, mille liikmesriik enne turustusaasta algust kindlaks määrab.

3.   Külvieelsetes lepingutes loetletud koguste tärkliseekvivalent ei tohi ületada asjaomase tärklist tootva ettevõtja suhtes kehtestatud alamkvooti.

4.   Kui külvieelse lepingu raames tegelikult toodetud kogus tärkliseekvivalendina ületab lepingus sätestatud kogust, võib selle koguse tärklist tootva ettevõtja soovi korral tarnida tingimusel, et selle eest makstakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 95a lõikes 2 osutatud miinimumhinda.

5.   Tärklist tootev ettevõtja ei tohi vastu võtta külvieelse lepinguga hõlmamata kartulitarneid.

Artikkel 4

1.   Kartulitarneid võetakse vastu kas tärklist tootvates ettevõtetes või vastuvõtupunktides.

2.   Kartulite kaal ja tärklisesisaldus määratakse kindlaks vastavalt artiklitele 5 ja 6 tarnimise ajal ja liikmesriigi heakskiidetud inspektori järelevalve all.

Artikkel 5

1.   Kui mõni komisjoni määruse (EÜ) nr 2235/2003 (6) I lisas osutatud meetoditest seda nõuab, määratakse iga kartulikoorma brutokaal kindlaks tarnimise ajal transpordivahendi võrdleva kaalumise teel koormaga ja tühjalt.

2.   Kartulite netokaal määratakse kindlaks ühe määruse (EÜ) nr 2235/2003 I lisas kirjeldatud meetodi abil.

3.   Vastuvõetud saadetiste tärklisesisaldus peab olema vähemalt 13 %.

Tärklist tootvad ettevõtjad võivad siiski vastu võtta kartulisaadetisi, mille tärklisesisaldus on alla 13 %, tingimusel et nendest kartulitest valmistatava tärklise kogus ei ületa 1 % alamkvoodist. Sellisel juhul makstakse sama miinimumhinda kui 13 % tärklisesisaldusega kartulite eest.

Artikkel 6

Kartulite tärklisesisaldus määratakse kindlaks tarnitud kartulite 5 050 grammi veealuse kaalu põhjal.

Kasutatav vesi peab olema puhas ja lisanditeta ning selle temperatuur peab olema alla 18 °C.

Artikkel 7

1.   Tärklist tootvatele ettevõtjatele makstakse lisatasu veatutest ja standardse turustuskvaliteediga kartulitest toodetud tärklise eest, kasutatud kartulikoguse ja kartuli tärklisesisalduse põhjal ning määruse (EÜ) nr 2235/2003 II lisas sätestatud määrade järgi tärklisekoguse piirides, mille jaoks neil on alamkvoot. Lisatasu ei maksta tärklise eest, mis on toodetud kartulitest, mis ei ole veatud ja standardse turustuskvaliteediga, ega tärklise eest, mis on toodetud kartulitest tärklisesisaldusega alla 13 %, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse artikli 5 lõike 3 teist lõiku.

Kui kartulite tärklisesisaldust arvutatakse Reimanni või Parrow’ kaalu järgi ja tulemus vastab määruse (EÜ) nr 2235/2003 II lisa teise tulba kahel või kolmel real toodud näitajale, kohaldatakse teise või kolmanda rea määrasid.

2.   Kui tarnitud partiid sisaldavad kartuleid, millest 25 % või rohkem läbib 28 mm läbimõõduga sõelasilma (edaspidi „peen kartul”), vähendatakse tärklist tootva ettevõtja makstava miinimumhinna kindlaksmääramiseks kasutatavat netokaalu järgmiselt:

Peene kartuli osakaal	Vähendusprotsent
25–30 %	10 %
31–40 %	15 %
41–50 %	20 %

Kui partiid sisaldavad peent kartulit üle 50 %, kaubeldakse nendega vastastikuse kokkuleppe alusel ja lisatasu maksmata.

Peene kartuli osakaal määratakse kindlaks samal ajal kui netokaal.

3.   Järelevalvel tärklist tootvate ettevõtjate alamkvootide piirmääradest kinnipidamise üle võetakse aluseks kasutatud kartulite kogus ja tärklisesisaldus vastavalt määruse (EÜ) nr 2235/2003 II lisas sätestatud määradele.

Artikkel 8

1.   Tärklist tootva ettevõtja, heakskiidetud inspektori ja tarnija ühisvastutusel koostatakse vastuvõtukviitung. Tärklist tootev ettevõtja toimetab kviitungi koopia tootjale ja säilitab originaali, et vajaduse korral esitada see lisatasude järelevalve eest vastutavale asutusele.

2.   Vastuvõtukviitung peab sisaldama vähemalt järgmist teavet artiklite 4–7 kohaste toimingute kohta:

a)	tarnekuupäev;

b)	tarne number;

c)	külvieelse lepingu number;

d)	kartulitootja nimi ja aadress;

e)	transpordivahendi kaal tärklist tootva ettevõtja juurde või vastuvõtupunkti jõudmisel;

f)	transpordivahendi kaal pärast koorma mahalaadimist ja jääkmulla eemaldamist;

g)	tarne brutokaal;

h)	tarne brutokaalust mahaarvatud mustuse ja pesemise ajal imendunud vee kaal, väljendatud protsendina;

i)	tarne brutokaalu vähenemine mustuse mahaarvamise tulemusena, väljendatud kaaluna;

j)	peene kartuli osakaal;

k)	tarne kogu netokaal (brutokaal pärast mahaarvamist, sealhulgas peene kartuli tõttu tehtud parandused);

l)	tärklisesisaldus, väljendatud protsendina või veealuse kaaluna;

m)	makstav ühikuhind.

Artikkel 9

Tärklist tootev ettevõtja koostab iga tootja jaoks kokkuvõtliku väljamakseloendi, mis sisaldab järgmisi andmeid:

a)	tärklist tootva ettevõtja ärinimi;

b)	kartulitootja nimi ja aadress;

c)	külvieelse lepingu number;

d)	vastuvõtukviitungite kuupäevad ja numbrid;

e)	iga tarne netokaal pärast artikli 8 lõikes 2 sätestatud mahaarvamisi;

f)	ühiku hind tarne kohta;

g)	kasvatajale makstav kogusumma;

h)	kartulitootjale makstud summad ja maksmiskuupäevad;

i)	tärklisetootja allkiri ja tempel.

III   PEATÜKK

MAKSED – SANKTSIOONID

Artikkel 10

1.   Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 95a lõikes 1 osutatud lisatasu makstakse tingimusel, et tärklist tootev ettevõtja tõendab järgmiste nõuete täitmist:

a)	kõnealune tärklis on toodetud asjaomasel turustusaastal;

b)	hind, mida maksti tootjatele, vastab vähemalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 95a lõikes 2 osutatud hinnale, mida makstakse ühenduses toodetud ning tärklise tootmiseks kasutatavate kartulite koguhulga eest vabrikusse tarnimise hetkel;

c)	kõnealune tärklis on toodetud kartulitest, mis on hõlmatud artiklis 3 osutatud külvieelse lepinguga.

2.   Lõikes 1 osutatud tõenduseks on artiklis 9 sätestatud kokkuvõtliku väljamakseloendi esitamine, millega on kaasas kas tootja maksekviitung või tärklisetootja ülesandel makse sooritanud finantsasutuse maksedokument, mis tõendab, et makse on tehtud.

3.   Lisatasu tärklist tootvatele ettevõtjatele maksab liikmesriik, kelle territooriumil kartulitärklis valmistati, nelja kuu jooksul pärast lõikes 1 osutatud tõendusmaterjali esitamise kuupäeva.

Artikkel 11

1.   Liikmesriigid kehtestavad kontrollikorra, et kontrollida kohapeal toiminguid, mille täitmine annab õiguse lisatasule, ning iga tärklist tootva ettevõtja jaoks ettenähtud alamkvoodi järgimist. Sellisteks kontrollimisteks peab inspektoritel olema juurdepääs tärklist tootva ettevõtja laoarvestusele ja raamatupidamisele ning pääs tootmis- ja laoruumidesse.

Iga töötlemisperioodi jooksul hõlmab kontroll kogu töötlemise puhul vähemalt 10 % tärklist tootvale ettevõtjale tarnitud kartulitest.

2.   Liikmesriigid teatavad vastavalt vajadusele igale tärklist tootvale ettevõtjale tärklisekogused, mille võrra ta on alamkvooti ületanud.

3.   Kui pädev ametiasutus teeb kindlaks, et tärklist tootev ettevõtja ei ole täitnud artikli 10 lõike 1 punktis b nimetatud nõuet, välja arvatud vääramatu jõu korral, kaotab see ettevõtja kas täielikult või osaliselt õiguse saada lisatasusid järgmiselt:

a)	kui nõue on täitmata alla 20 % tärklisekoguse osas ettevõtja toodetud tärklise koguhulgast, arvatakse lisatasust maha kõnealune protsent viiega korrutatult;

b)	kui kõnealune protsent on 20 või rohkem, siis lisatasu ei anta.

4.   Kui tehakse kindlaks artikli 3 lõikes 5 nimetatud rikkumine, vähendatakse alamkvootide kohta makstavat lisatasu järgmiselt:

a)	kui kontroll näitab, et ettevõtja vastuvõetud tärkliseekvivalendi kogus on vähem kui 10 % tema alamkvoodist, arvatakse ettevõtjale kõnealusel turustusaastal makstavatest kogulisatasudest maha kõnealune protsent kümnega korrutatult;

b)	kui tootmislepingutega hõlmamata kogus on punktis a täpsustatud kogusest suurem, siis kõnealusel turustusaastal lisatasu ei maksta; lisaks sellele ei maksta ettevõtjale lisatasu ka järgneval turustusaastal.

5.   Kui, vastupidiselt artikli 5 lõike 3 teisele lõigule, tärklise hulk, mida võib valmistada alla 13 % tärklisesisaldusega saadetisest:

a)	ületab tärklist tootva ettevõtja alamkvoodist 1 %, ei maksta ületatud koguse eest lisatasu; lisaks sellele arvatakse alamkvoodi eest makstavast lisatasust maha ületatud protsendimäär kümnega korrutatult;

b)	ületab tärklist tootva ettevõtja alamkvoodist 11 %, ei maksta kõnealusel turustusaastal lisatasu; lisaks sellele ei ole tärklist tootval ettevõtjal õigust saada lisatasu ka järgneval turustusaastal.

6.   Käesoleva artikli kohaselt tehtud kontrollid ei piira pädevate ametiasutuste mis tahes täiendavaid kontrollimisi.

Artikkel 12

1.   Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 84a lõikes 4 osutatud eksport loetakse toimunuks, kui:

a)	tootva liikmesriigi pädev ametiasutus on saanud artikli 13 lõikes 2 osutatud tõendusmaterjali, sõltumata sellest, millisest liikmesriigist tärklis eksporditi;

b)	eksportiv liikmesriik on vastu võtnud asjakohase ekspordideklaratsiooni enne tärklise tootmise turustusaastale järgneva aasta 1. jaanuari;

c)	kõnealune tärklis on ühenduse tolliterritooriumilt välja viidud hiljemalt 60 päeva pärast punktis b täpsustatud 1. jaanuari;

d)	toode on eksporditud eksporditoetuseta.

Kui esimeses lõigus sätestatud tingimusi ei täideta, välja arvatud vääramatu jõu korral, loetakse mis tahes alamkvooti ületav tärklisekogus siseturule saadetuks.

2.   Vääramatu jõu korral võtab selle liikmesriigi pädev ametiasutus, kelle territooriumil tärklis toodeti, meetmeid, mis on asjaomase osapoole viidatud asjaolude korral kohased.

Kui tärklis eksporditakse sellise liikmesriigi territooriumilt, kus seda ei toodetud, võetakse kõnealused meetmed pärast kõnealuse liikmesriigi pädevate asutuste seisukoha saamist.

3.   Käesoleva määruse kohaldamisel ei tohi tugineda komisjoni määruse (EÜ) nr 800/1999 (7) artiklile 36.

Artikkel 13

1.   Erandina komisjoni määruse (EÜ) nr 1342/2003 (8) artiklist 12 on ekspordilitsentsi tagatis 23 eurot tonni kohta.

2.   Tõendus selle kohta, et kõnealune tärklist tootev ettevõtja on järginud artikli 12 lõike 1 esimeses lõigus sätestatud tingimusi, antakse enne tärklise tootmise turustusaastale järgneva kalendriaasta 1. aprilli selle liikmesriigi pädevale ametiasutusele, kelle territooriumil tärklis on toodetud.

3.   Tõendamiseks tuleb esitada:

a)	kõnealusele tärklist tootvale ettevõtjale lõikes 2 osutatud liikmesriigi pädeva ametiasutuse väljastatud ekspordilitsents, mis erandina määruse (EÜ) nr 388/2009 (9) artiklist 3 kannab ühte I lisas loetletud märgetest;

b)	komisjoni määruse (EÜ) nr 376/2008 (10) artiklites 31 ja 32 osutatud dokumendid, mis on nõutavad tagatise vabastamiseks;

c)	tärklist tootva ettevõtja teatis, mis tõendab, et tärklis on seal toodetud.

4.   Kui tärklist tootva ettevõtja toodetud toortärklist on ekspordi eesmärgil ladustatud silos, laos või mahutis, mis asub kas tootvas liikmesriigis väljaspool tootja vabrikut või siis mõnes muus liikmesriigis, ja kui seal ladustatakse ka teiste ettevõtjate või sama ettevõtja toodetud muud toortärklist, nii et tooteid ei ole võimalik füüsiliselt eristada, pannakse kõik sellised tooted kuni artikli 12 lõike 1 punktis b osutatud ekspordideklaratsioonide vastuvõtmiseni haldusjärelevalve alla, mis pakub tolliteenistustega võrdväärseid tagatisi, ning niipea kui deklaratsioon on vastu võetud, pannakse sellised tooted tolli järelevalve alla.

Esimeses lõigus osutatud asjaoludel, kui hoidlatest väljaviimine toimub enne artikli 12 lõike 1 punktis b osutatud ekspordideklaratsiooni vastuvõtmist, esitavad tõendusmaterjali selle liikmesriigi pädevad ametiasutused, kus ladustamine toimus.

Kui hoidlatest väljaviimine toimub pärast artikli 12 lõike 1 punktis b osutatud ekspordideklaratsiooni vastuvõtmist, esitavad määruse (EÜ) nr 376/2008 artikli 32 lõike 2 punkti a tähenduses tõendusmaterjali selle liikmesriigi tolliasutused, kus ladustamine toimus.

Teises ja kolmandas lõigus osutatud tõendusmaterjal kinnitab kõnealuse toote või esimese lõigu tähenduses vastava asenduskoguse hoidlatest väljaviimist.

Artikkel 14

1.   Toortärklise või sellest saadud ja komisjoni määruse (EÜ) nr 388/2009 I lisas loetletud või komisjoni määruse (EÜ) nr 1043/2005 (11) reguleerimisalasse jäävate toodete kogused, mida käsitatakse artikli 12 lõike 1 teise lõigu tähenduses siseturul turustatuna, maksustab asjaomane liikmesriik kindlasummalise maksuga, mis arvutatakse ühe tonni toortärklise kohta ja mis võrdub ühises tollitariifistikus sätestatud määraga, mida kohaldatakse ühe tonni CN-koodi 1108 13 00 alla kuuluva tärklise suhtes selle turustusaasta jooksul, mil tärklis või sellest saadud tooted on toodetud, pluss 10 %.

2.   Asjaomane liikmesriik teatab tärklist tootvatele ettevõtjatele nende poolt maksmisele kuuluva kogusumma suuruse enne 1. maid pärast artikli 12 lõike 1 punktis b täpsustatud 1. jaanuari.

Kõnealused tärklist tootvad ettevõtjad maksavad kogusumma ära hiljemalt kõnealuse aasta 20. maiks.

Artikkel 15

1.   Tärklist tootvate ettevõtjate ühinemise korral eraldab liikmesriik ühinemise tulemusel tekkinud ettevõtjale alamkvoodi, mis on võrdne enne ühinemist asjaomastele ettevõtjatele kehtestatud alamkvootide summaga.

Tärklist tootva ettevõtja omandiõiguse üleandmise korral eraldab liikmesriik üleantava ettevõtte alamkvoodi omandaja-ettevõtjale. Kui omandaja-ettevõtjaid on enam kui üks, eraldatakse alamkvoot võrdeliselt iga omandaja poolt ülevõetud tootmismahuga.

Tärklisevabriku omandiõiguse üleandmise korral vähendab liikmesriik selle ettevõtja alamkvooti, kes vabriku omandi üle annab, ja suurendab selle ettevõtja või nende ettevõtjate alamkvooti, kes kõnealuse vabriku üle võtavad, mahaarvatud koguse võrra võrdeliselt ülevõetud tootmismahuga.

2.   Tärklist tootva ettevõtja või ühe või mitme tema vabriku tegevuse lõpetamise korral muudel kui lõikes 1 osutatud juhtudel võib liikmesriik sellise lõpetamisega seotud alamkvoodid eraldada ühele või mitmele tärklist tootvale ettevõtjale.

3.   Tärklist tootva ettevõtja vabriku rentimise korral vähendab liikmesriik selle ettevõtja alamkvooti, kes annab vabriku rendile, ning eraldab alamkvoodist mahaarvatud osa ettevõtjale, kes võtab vabriku rendile tärklise tootmise eesmärgil.

Kui rendisuhe lõpetatakse enne artikli 1 punktis k osutatud tähtaega, tühistab liikmesriik tagasiulatuvalt vastavalt esimesele lõigule eraldatud alamkvoodi alates rendisuhte jõustumise kuupäevast.

4.   Kui ühe või mitme tärklist tootva ühinenud ettevõtja vabrikutes lõpetatakse pärast lõike 1 esimese lõigu kohaldamist tootmistegevus ja seatakse nõnda tõsisesse ohtu tärklise valmistamise eesmärgil kartulite tootmise jätkamine piirkonnas, mis enne seda varustas kõnealust ettevõtjat või kõnealuseid ettevõtjaid, võib liikmesriik kohustada ühinenud ettevõtjat liikmesriigile üle kandma alamkvoodi, mis esialgselt oli eraldatud ettevõtjale, kelle vabrikutes lõpetati pärast seda tootmistegevus. Iga vastavalt lõike 1 esimesele lõigule üle kantud kvoodi võib liikmesriik ümber jagada mis tahes tärklist tootvale ettevõtjale, kes kohustub valmistama tärklist kõnealuses piirkonnas.

Artikkel 16

Kui ettevõtja või vabriku tegevuse lõpetamine või ettevõtjate ühinemine või omandiõiguse üleandmine toimub 1. juuli ja sellele järgneva aasta 31. märtsi vahel, jõustuvad artiklis 15 osutatud meetmed asjaomase ajavahemiku jooksva turustusaasta suhtes.

Kui ettevõtja või vabriku tegevuse lõpetamine või ettevõtjate ühinemine või omandiõiguse üleandmine toimub 1. aprilli ja sama aasta 30. juuni vahel, jõustuvad artiklis 15 osutatud meetmed asjaomasele ajavahemikule järgneva turustusaasta suhtes.

IV   PEATÜKK

TEATISED

Artikkel 17

Asjaomase liikmesriigi poolt kindlaksmääratavaks kuupäevaks teatavad tärklist tootvad ettevõtjad pädevatele asutustele:

—	tärklisekartulite kogused, mille puhul on antud määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklis 77 sätestatud abi;

—	kartulitärklise kogused, mille puhul on makstud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 95a lõikes 1 sätestatud lisatasu.

Artikkel 18

1.   Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt iga turustusaasta 30. juuniks:

a)	tärklisekartulite kogused, mille suhtes on kohaldatud määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklit 77; muudes liikmesriikides kasvatatud kartulite kasutamisel tuleb kogused esitada päritoluliikmesriigi kaupa;

b)	tärklisekogused, mille puhul on makstud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 95a lõikes 1 sätestatud lisatasu;

c)	määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 84a lõikega 5 hõlmatud tärklist tootvate ettevõtjate kogused ja alamkvoodid asjaomase turustusaasta jooksul ning järgnevaks turustusaastaks ettenähtud alamkvoodid;

d)	vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 84a lõikele 4 ilma toetuseta eksporditavad kogused;

e)	käesoleva määruse artikli 11 lõigetes 3 ja 4 osutatud kogused;

f)	käesoleva määruse artikli 14 lõikes 1 osutatud kogused.

2.   Kui kohaldatakse artiklit 15, esitavad liikmesriigid komisjonile hiljemalt iga turustusaasta 30. juuniks asjakohase üksikasjaliku teabe koos sätestatud tingimuste järgimist tõendavate dokumentidega.

V   PEATÜKK

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 19

Määrus (EÜ) nr 2236/2003 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja loetakse vastavalt III lisa vastavustabelile.

Artikkel 20

Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2009.

Seda kohaldatakse turustusaastate 2009/2010, 2010/2011 ja 2011/2012 suhtes.

---

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 339, 24.12.2003, lk 45.

(3)  Vt II lisa.

(4)  ELT L 30, 31.10.2009, lk 16.

(5)  ELT L 141, 30.4.2004, lk 18.

(6)  ELT L 339, 24.12.2003, lk 36.

(7)  EÜT L 102, 17.4.1999, lk 11.

(8)  ELT L 189, 29.7.2003, lk 12.

(9)  ELT L 118, 13.5.2009, lk 72.

(10)  ELT L 114, 26.4.2008, lk 3.

(11)  ELT L 172, 5.7.2005, lk 24.

---

---

---

---