LISA

SOOVITUSED LIIKMESRIIKIDE VÕETAVATE VASTUMEETMETE KOHTA MANIPULEERIMISSEADMETE KASUTAMISE AVASTAMISEKS JA ENNETAMISEKS

SISUKORD

1 PEATÜKK:

SISSEJUHATUS

2 PEATÜKK:

TEEL TEOSTAVAD TÕHUSAD KONTROLLID

A.	Korraldus ja seadmed

B.	Kahe kontrollpunkti meetod sõidukite tegeliku kiiruse või läbisõidu analüüsimiseks

C.	Allalaaditud andmete üksikasjalikule analüüsile tuginevad ühe kontrollpunkti meetodid

D.	Ühe kontrollpunkti meetod, mille aluseks on plommide tehniline kontroll

E.	Sõiduki suunamine töökotta

F.	Sõidukite või andmete kontroll äriühingu territooriumil

3 PEATÜKK:

KOOLITUS, SEADMED JA HEAD TAVAD

4 PEATÜKK:

TÖÖKODADE POOLT TEOSTATAV KONTROLL

A.	Õiguslik alus

B.	Katkised või puuduvad plommid

C.	Andmete analüüs

D.	Liikumisanduri ja sõidukiüksuse vahelise ühenduse kontroll

E.	Erikord kontrolli teostamisel teel

5 PEATÜKK:

TÖÖKODADE ARUANNE JA AUDIT

6 PEATÜKK:

PEATÜKK: LÕPPSÄTTED

1.   Peatükk: Sissejuhatus

1.1.   Komisjoni soovituses kirjeldatakse, mida võiks liikmesriike tegema õhutada, et reageerida ohtudele, mida kujutab endast sõidumeerikute manipuleerimisseadmete kasutamine, ning edendada ja toetada samal ajal ennetavaid vastumeetmeid liikmesriikides nende ohtude kõrvaldamiseks.

1.2.   Digitaalsete sõidumeerikute nõuetekohase töö ja ülesannete häirimiseks mõeldud manipuleerimisseadmete kasutamine sõidukites kujutab endast ühte suurimat ohtu süsteemi turvalisusele. Selliste seadmete kasutamine või kasutamise kavatsus kahjustab ausat konkurentsi, andes ebaausatele ettevõtjatele ja juhtidele ebaausa ärilise eelise, ning avaldab juhtidele vastuvõetamatut negatiivset sotsiaalset mõju, võimaldades neil sõita või sundides neid sõitma palju kauem, kui on seadusega lubatud. Nende tegurite võimalikud tagajärjed õõnestavad kõigi liiklejate ohutust, mida komisjon püüab järgnevate aastate jooksul suurendada.

1.3.   Seaduskuulekad ettevõtjad ja juhid peavad saama usaldada digitaalseid sõidumeerikuid ning riiklikud kontrollorganid peavad kogu ühenduse ulatuses saama tugineda seadmetega talletatud ja salvestatud andmete õigsusele ja usaldusväärsusele olenemata sellest, kas neid laaditakse alla ja analüüsitakse salvestusseadmetest või juhikaardilt. Selleks, et tagada andmete usaldusväärsus, tuleb seadmeid regulaarselt kontrollida, et tagada nende nõuetekohane töötamine.

1.4.   Pikas perspektiivis on süsteemi ja selle komponentide täielik turvalisus oluline, kui soovitakse tagada salvestatud andmete usaldusväärsus ja õigsus. Selleks, et teha lõpp kõige levinumetele rikkumistele ja süsteemiga manipuleerimise katsetele, analüüsib komisjon põhjalikult võimalust kehtestada üksikasjalikumad seaduslikud meetmed määruse (EMÜ) nr 3821/85 ja selle lisade läbivaatamise põhjal.

1.5.   Lühiajalises plaanis saavad liikmesriikide pädevad asutused töötada välja asjakohased ja tõhusad meetmed, et muuta manipuleerimisseadmete avastamine tõenäolisemaks, vähendades seeläbi ohtu, et ettevõtjad ja juhid taolisi seadmeid kasutavad.

1.6.   Samal ajal kui liikmesriikidel on juriidiline kohustus nõuda kontrolli läbiviimist viisil, mis tagab autovedusid reguleerivate ühenduse sotsiaalsete õigusaktide tõhusa rakendamise, ei garanteeri regulaarne kontroll seda, et seadmeid ei paigaldada ega kasutata hiljem, pärast kontrolli läbiviimist. Kogemused on näidanud, et nimetatud seadmeid leiab palju suurema tõenäosusega teel teostatavate kontrollide käigus, kui sõidukit on võimalik põhjalikumalt kontrollida. Liikmesriikide poolt teostatavate kontrollide sagedust ja iseloomu tuleb tõhustada, et selliste seadmete avastamise taset tõstes oluliselt suurendada ennetavat tegurit.

1.7.   Määruse (EMÜ) nr 3821/85 I B lisa liites 10 (üldised turbe-eesmärgid) on sätestatud digitaalsete sõidumeerikute usaldusväärsuse tagamiseks vajalike turbetagamisfunktsioonide ulatus. Kogu süsteemi turbe-eesmärke peab aitama saavutada ja süsteemi ohte peab aitama kõrvalda tehniliste lahenduste kombinatsioon, ITSECi tunnustus, ning füüsilised, personali- ja protseduurilised meetmed, mille võtmise kohustus lasub liikmesriikidel ja sõidumeerikute tootjatel. Komisjoni käesoleva soovituse eesmärk on pakkuda liikmesriikidele nende protseduuriliste ja isiklike vahendite toetamiseks välja kõige tõhusamaid protseduure, mis tuginevad nii teadusuuringutele kui ka headele tavadele.

1.8.   Komisjoni soovitus ei asenda ITSECi (1) tehnilisi lahendusi ning tegelikult tuleks ideaaljuhul kasutada seda koos nendega ja nende toel.

1.9.   Teadusuuringute Ühiskeskuse (2) aruanne kirjeldab digitaalsete sõidumeerikute turvalisust ähvardavaid teadaolevaid ja võimalikke ohte. Seepärast saavad liikmesriigid kasutada seda aruannet selleks, et kehtestada vajalikud sammud ja meetmed, et tagada adekvaatse teabe ja adekvaatsete suuniste esitamine riiklikku kontrolli teostavatele ametnikele, et nad saaksid teostada sõidukite kontrolli teel. Sama teavet ja samu suuniseid tuleks anda ka seadusega ettenähtud sõidumeerikute paigaldust, kontrolli ja remonti teostavatele paigaldajatele ja töökodadele. Suunised peaksid olema piisava ulatusega, et tagada, et sellised isikud saavad täielikult ja pädevalt teostada käesolevas lisas kirjeldatud kontrolli ja et liikmesriigid on suutelised võtma vastutusele neid, kes on süsteemi kuritarvitanud või üritavad seda teha.

1.10.   Käesolevad suunised ja soovitused ei ole ammendavad ja võib esineda olukordi, kus soovituste rakendamine ei anna soovitud tulemust (nt juhtudel, kus kontrollkaablit ei ole võimalik ühendada liikumisanduriga). Sellisel juhul tuleb liikmesriike õhutada töötama välja alternatiivseid meetodeid, mis on sama tõhusad. Neid alternatiivseid meetmeid võib levitada laiemalt täitevasutuste hulgas.

1.11.   Ehkki käesolev komisjoni soovitus käsitleb mõlemat liiki sõidumeerikuid, mis on sätestatud määruses (EMÜ) nr 3821/85 ja selle lisades, võib liikmesriikidel olla meetodeid, protseduure ja suuniseid, mis on kehtestatud analoogsõidumeerikute kontrollimiseks ja manipuleerimisseadmete avastamiseks. Seepärast ei asenda komisjoni soovitus olemasolevaid meetmeid ega vähenda nende tähtsust, vaid toetab neid eeskätt seoses digitaalsete sõidumeerikutega, mille puhul metoodika võib erineda, ent eesmärk jääb samaks. Kui analoogsõidumeerikute kontrollimiseks on juba kehtestatud meetmed, siis on soovitav laiendada neid ka digitaalsetele sõidumeerikutele (nt töökodade tasustamine sõiduki volitatud töökotta suunanud kontrolli teostavate ametnike määratud konkreetsete ülesannete sooritamise eest vastavalt osas F kirjeldatule).

1.12.   Liikmesriigid peaksid olema enesekindlad riiklikes kontrollistrateegiates oma meetodite ja protsesside kehtestamisel sõidumeerikuid ähvardavate ohtude kõrvaldamiseks ja neile tuleks pakkuda tuge. Häid tavasid tuleks jagada teiste liikmesriikidega.

2.   Peatükk: teel teostavad tõhusad kontrollid

A.   Korraldus ja seadmed

2.1.   Täieliku ja tõhusa kontrolli teostamiseks peaks kontrolliametnikel olema vajalik varustus ja ettevalmistus. Neil peaksid olema vähemalt kontrollkaardid ja asjakohased tööriistad sõidukiüksuse ja juhikaardi andmefailide allalaadimiseks ning vastavate andmete ja I B lisas kirjeldatud sõidumeerikutest tehtud väljatrükkide analüüsimiseks I lisas sätestatud lehtede või tabelite abil. Kontrolliametnikel peaks olema ka tarkvara, mille abil on võimalik analüüsida selliseid andmeid kiiresti ja võimalikult mugavalt, sest seadmetega manipuleerimise avastamise eesmärgil ei ole teel lihtne analüüsida väljatrükke, võttes arvesse väljatrükitavate failide pikkust ja sisu.

2.2.   Võimaluse korral peaksid teel või ettevõtja territooriumil juhi sõidutundide nõuetele vastavuse kontrolli, tehnoülevaatust või muud kontrolli teostavad ametnikud kontrollima ka seda, kas sõidumeerik töötab ja kas seda kasutatakse nõuetekohaselt, ning olema suutelised sellise kontrolli käigus avastama seadmetega manipuleerimist.

2.3.   Selleks soovitatakse liikmesriikidel kontrollida seadmetega manipuleerimist muu kontrolli raames (nt tehnoülevaatused, juhi lubatud sõidutunde käsitlevate eeskirjade järgmine jne) ning näiteks tuleks vähemalt 10 % puhul kõigist sõidukitest kontrollida, kas neis on manipuleerimisseadmeid. Liikmesriigid peavad määrama kindlaks lisakontrolli teostamise nõuetekohase metoodika ja asjaolud, ent sisu võib kajastuda nende üldises riiklikus kontrollistrateegias.

2.4.   Tõhusat kontrolli on võimalik teostada, kasutades näiteks järgmisi meetodeid:

kahte kontrollpunkti hõlmav kontroll, mille käigus analüüsitakse kiirust või läbisõitu (vt punkt B);

ühte kontrollpunkti hõlmav kontroll, mille käigus teostatakse andmete üksikasjalik analüüs (vt punkt C);

ühte kontrollpunkti hõlmav tehniline kontroll (vt punkt D).

2.5.   Kui kontrolliametnik leiab, et ta on kogunud piisavalt tõendeid, siis võib ta suunata sõiduki töökotta täiendava kontrolli teostamiseks (vt punkt E).

2.6.   Loomulikult võivad liikmesriigid alati võtta kasutusele täiendavaid või alternatiivseid sõidukite kontrollimise meetodeid.

B.   Kahe kontrollpunkti meetod sõidukite tegeliku kiiruse või läbisõidu analüüsimiseks

2.7.   Kiiruskontroll kindlal ajal: selle meetodi kasutamiseks mõõdavad kontrolliametnikud statsionaarsete või mobiilsete kaamerate või kiirusmõõtjate abil sõiduki tegelikku kiirust enne selle peatamist teel teostatava kontrolli käigus konkreetsel ajal. Seejärel saavad nad laadida sõidukiüksusest (VU) alla 24-tunnise üksikasjaliku kiirusfaili (24-Hour Detailed Speed File) ja võrrelda sel hetkel salvestatud kiirust mõni kilomeeter varem mõõdetud kiirusega. Kontrollpunktis nõuab see meetod üksnes kahe arvu võrdlemist pärast 24-tunnise üksikasjaliku kiirusfaili allalaadimist.

2.8.   Statsionaarne läbisõidukontroll kindlal ajal: selle meetodi kasutamiseks valitakse kontrollpunkt, mis asub kindlal kaugusel konkreetsest asukohast, kus kontrolliametnikel on võimalused või vahendid selleks, et märkida üles aeg, mil tuvastatud sõiduk konkreetses punktis peatus või selle läbis (kiirteepiletid, kaamerasalvestused, piirikontrolliaruanded jne). Kontrollpunktis saavad kontrollijad seejärel laadida sõidukiüksusest alla 24-tunnise üksikasjaliku kiirusfaili ja kiiresti võrrelda kontrollpunkti ja konkreetse asukoha vahelise vahemaa läbimise keskmist kiirust selle kiirusega, mis on arvutatud teadaoleva vahemaa ja kontrollpunkti saabumise aja alusel.

2.9.   Mõlema meetodi puhul peab kontrollpunkti personal võrdlema üksnes kahte arvu pärast 24-tunnise üksikasjaliku kiirusfaili allalaadimist ja tegeliku keskmise kiiruse mõõtmist või arvutamist. Iga oluline erinevus võib anda kontrolliametnikule aluse kahtluseks, et kasutati manipuleerimisseadet. Seejärel võib kontrolliametnik suunata juhi ja sõiduki töökotta, ilma et ta peaks kohapeal täiendavat kontrolli teostama.

2.10.   Mis puutub I B lisas sätestatud sõidumeerikute andmetesse, siis kõigi sõidumeerikust või selle kaudu alla laaditud failidega peab kaasnema asjaomane digitaalallkiri, mille genereeris algselt sõidukiüksus, või juhikaart, et kinnitada andmete usaldusväärsust ja õigsust, ning kontrolliametnikud peaksid veenduma ka selle teabe allalaadimises.

C.   Allalaaditud andmete üksikasjalikule analüüsile tuginevad ühe kontrollpunkti meetodid

2.11.   Kui manipuleerimisseadet kasutatakse ajal, mil teel teostatakse kontrolli, või kui seda kasutati vahetult enne kontrolli teostamist, siis on manipuleerimist võimalik kindlaks teha lihtsate protseduuride abil.

2.12.   Selleks, et teha kindlaks manipuleerimisseadme olemasolu kahtlus, mis annaks kontrolliametnikele aluse võtta nende poolt vajalikuks peetud meetmeid selle avastamiseks, saavad kontrolliametnikud:

—	võrrelda juhi tegevust kaardilt ja sõidukiüksusest allalaaditud muude sõiduki dokumentidega ja juhi ütlustega. Nende andmete vahelised vastuolud võivad anda alust kahtlustuseks. Sel juhul uurib kontrolliametnik asja lähemalt;

—

kontrollida sõidukiüksusse salvestatud sündmuste ja rikete faili (Events & Faults File), eeskätt järgmisi viimase 10 päeva jooksul toimunud sündmusi ja rikkeid: — turvarikkumise katse; — toitekatkestus (pikim sündmus); — liikumisandmete rike (pikim sündmus); — anduri rike. Kui juht ei oska selgitada ja põhjendada iga sündmust või riket, siis võiks kontrolliametnik uurimist jätkata;

—	kontrollida sõidukiüksusesse salvestatud tehniliste andmete faile (Technical Data Files), eeskätt alljärgnevat: — aja reguleerimise andmed; — kalibreerimisandmed (viis kõige hilisemat kalibreerimist, töökoja nimi ja nende kaardinumber).

—

Viimatinimetatud andmed on vajalikud selleks, et avastada kalibreerimise liigne sagedus, mis võib viidata sellele, et neid on tehtud varastatud töökojakaardi abil (või töökojakaardi abil, mis on kuulutatud varastatuks). Kontrolliametnikel soovitatakse küsida kaardi väljastanud ametiasutuselt (3) vastavate töökojakaartide staatuse ja selle kohta, kas need kehtisid ajal, mis neid sõidukiüksuse kalibreerimiseks kasutati.

2.13.   Kui pärast kõigi punktides 2.14–2.19 kirjeldatud andmete kontrollimist leiab kontrolliametnik endiselt, et miski ei ole õige, siis võib ta laadida alla 24-tunnise üksikasjaliku kiirusfaili ja kontrollida tarkvara abil, kas sõiduki kiiruses esineb ebarealistlikke suurenemisi või vähenemisi, ja vajaduse korral ka seda, kas reisi profiil vastab muudele sõiduki dokumentidele ja juhi ütlustele (peatuste arv, kiirus mägi- või linnapiirkonnas). Koos eeltooduga kogunenud tõendid võivad anda alust kahtluseks, et kasutusel on manipuleerimisseade.

2.14.   See meetod eeldab, et kontrollipunktis on olemas asjakohane tarkvara, mille abil on võimalik saada loetav ülevaade kiiruse ajalisest profiilist, et leida sellest kiiruse ebatavalisi suurenemisi või vähenemisi ning üldises plaanis anda automaatselt märku:

—	sõiduki kiiruse ebarealistlikust suurenemisest või vähenemisest;

—	sõidukiüksuse kahtlastest kalibreerimistest;

—	toitekatkestustest.

D.   Ühe kontrollpunkti meetod, mille aluseks on plommide tehniline kontroll

2.15.   Võimaluse korral ja kui see on ohutu, peaks kontrolliametnik kontrollima plomme. Kui plommid puuduvad, on katki või kahjustatud, siis tuleks juhilt küsida olukorra kohta selgitust.

2.16.   Kui juht annab kirjaliku tunnistuse, milles esitab selle põhjenduse vastavalt I lisa V peatüki 4. osale või määruse (EMÜ) nr 3821/85 I B lisa nõudele 253, siis võib kontrolliametnik suunata juhi töökotta süsteemi plommimiseks ja seadme rekalibreerimiseks.

2.17.   Keeldumise korral võib olla tegu rikkumisega ja sel juhul soovitatakse suunata juht koos tema sõidukiga viivitamatult volitatud töökotta kontrolliametniku saatel, et kontrollida seadmeid vastavalt 3. peatükis sätestatule.

E.   Sõiduki suunamine töökotta

2.18.   Kui teel ülalnimetatud meetodeid kasutades tehtud kontrolli käigus esineb endiselt mõistlik kahtlus, et sõidukisse on paigaldatud manipuleerimisseade, siis võib kontrolliametnik suunata sõiduki volitatud töökotta. Kontrolliametnikke või asjaomast riigiasutust võib volitada andma volitatud töökojale korralduse viia läbi konkreetseid teste, mille eesmärk on selgitada välja manipuleerimisseadmete olemasolu.

2.19.   Need testid võimaldavad üldjuhul avastada liikumisanduri ja sõidukiüksuse vahelisi valeühendusi, mis võivad viidata manipuleerimisseadme olemasolule. Sellised testid võivad sisaldada (vt 3. peatüki kirjeldust):

—	plommide ja paigaldustahvlite kontrolli;

—	kontrollkaabli testi;

—	allalaaditud andmefailide analüüsi.

2.20.   Manipuleerimisseadmete avastamise korral võidakse, olenemata sellest, kas juht on neid kasutanud või mitte, eemaldada seadmed (sh seade ise, sõidukiüksus või selle osad ning juhikaart) sõidukist ja kasutada neid tõendina.

2.21.   Lisaks võidakse volitatud töökojale anda korraldus täiendavalt kontrollida, kas: a) sõidumeerik töötab nõuetekohaselt; b) sõidumeerik salvestab ja säilitab andmeid nõuetekohaselt; c) kalibreerimisparameetrid on õiged.

2.22.   Kui sõidukile on paigaldatud I B lisas kirjeldatud liiki sõidumeerik, siis rekalibreeritakse sõidumeerik ja kinnitatakse uus paigaldustahvel alles pärast kõigi andmefailide allalaadimist ja analüüsimist (nende digitaalne allkiri peab olema terve) ning veendumist, et manipuleerimisseade puudub. Lisaks peaks süsteemi uus plommimine toimuma kontrollorgani juhtimisel.

2.23.   I lisale vastava sõidumeeriku puhul tuleks pärast manipuleerimisseadme eemaldamist kontrollida, kas sõidumeerik töötab nõuetekohaselt, ning sõidumeerik tuleks täielikult rekalibreerida ja paigaldada tuleks uus paigaldustahvel. Lisaks peaks süsteemi uus plommimine toimuma kontrollorgani juhtimisel.

F.   Sõidukite või andmete kontroll äriühingu territooriumil

2.24.   Liikmesriikide pädevad asutused peaksid kasutama ära võimalust kontrollida sõidukeid (ja sõidukiüksusi) ja juhte (ja juhikaarte) ettevõtja territooriumil tehtava kontrolli raames.

2.25.   Ettevõtja hallatavaid andmeid tuleb säilitada vähemalt aasta ja nende kontrollimist tuleb võimaldada alati, kui kontrolliametnik seda nõuab. Seepärast peaksid kontrolliametnikud standardkontrolli teostades kontrollima kõiki sõidukeid, mille nad ettevõtja territooriumilt leiavad, ja viima läbi kõik testid ja sooritama kõiki tegevusi, mida nad vajalikuks peavad, hoolitsedes samas selle eest, et juhte ja sõidukeid peetaks kinni minimaalselt.

2.26.   Selliste äriühingu territooriumil teostatavate kontrollide puhul tuleks võtta arvesse ka võimalust, et osas sõidukites võivad olla kasutusel I lisas ja teistes I B lisas kirjeldatud liiki sõidumeerikud ning et kontrolliametnikud peaksid olema valmis kontrollima mõlemaid.

KOKKUVÕTE

DIGITAALSETE SÕIDUMEERIKUTE VASTASTE RÜNNAKUTE ENNETAMINE TEEL VÕI ETTEVÕTJA TERRITOORIUMIL TEOSTATAV KONTROLL

Tuleks töötada välja riiklikud kontrollistrateegiad võimalike manipuleerimisseadmega varustatud sõidukite tõhusa kontrolli edendamiseks teel või ettevõtja territooriumil.

Nõuetekohase ettevalmistuse ja varustusega kontrolliametnikud on võimelised kiiresti tutvuma sõidukiüksuste andmetega, neid alla laadima ja analüüsima, kontrolli kiiresti läbi viima ning tegema elektrooniliselt salvestatud andmete sarnaseid analüüse või analüüse, mis hõlmavad ka paberkandjaid, tabeleid ja väljatrükke.

Liikmesriigid peaksid töötama välja strateegiad, et tagada, et manipuleerimisseadmete sõidukites esinemise kontrolli puhul oleks 2010. aastaks võimalik vastavaid sõidukeid kontrollida ühe järgnevalt esitatud meetodi abil:

—	kahte kontrollpunkti hõlmav kontroll, mille käigus analüüsitakse tegelikku kiirust ja läbisõitu;

—	ühte kontrollpunkti hõlmav kontroll, mille käigus teostatakse allalaaditud andmete üksikasjalik analüüs;

—	ühte kontrollpunkti hõlmav kontroll, mille aluseks on plommide tehniline kontroll.

Näiteks 10 % kontrollitavate sõidukite puhul (tehnoülevaatus, juhi sõidutundide vastavus nõuetele või muu kontroll) võib kontrollida ka manipuleerimisseadmete olemasolu, ehkki liikmesriigi ülesanne on töötada välja kõige tõhusamad meetmed, mis sätestatakse tema strateegiates.

Kui on leitud piisavalt tõendeid, mis viitavad põhjendatud kahtlusele, siis võivad kontrolliametnikud suunata sõiduki volitatud töökotta täiendavate testide tegemiseks.

Manipuleerimisseadmete avastamise korral on soovitav – olenemata sellest, kas juht on neid kasutanud – need sõidukist kõrvaldada ja kasutada neid tõenditena kooskõlas liikmesriigi menetluseeskirjadega selliste tõendite käsitlemise kohta. Kontrolliametnikud peaksid rakendama asjakohaseid protsesse ja nendega seotud trahve iga kord, kui tehakse kindlaks selliste seadmete kasutamine, sest tegu on äärmiselt raske rikkumisega.

3.   Peatükk: koolitus, seadmed ja head tavad

3.1.   Ehkki liikmesriigid peaksid tagama kontrolliametnike nõuetekohase ettevalmistuse nende ülesannete täitmiseks, tuleks koolitada ka kõiki teisi osapooli; oleks hea ja äärmiselt tervitatav, kui liikmesriigid korraldaksid kontrolliametnike omavahelisi kohtumisi ja koordineeriksid nende tegevust heade tavade ühtlustamisel ning praktikas saadud õppetundide edasiandmisel.

3.2.   Kontrolliametnikel peaks olema nõuetekohane varustus, et viia läbi mitmeid kontrolle seoses digitaalsete sõidumeerikutega. See tähendab, et neil peaksid olema asjakohased töövahendid, mis võimaldaksid neil lugeda, älja trükkida ja laadida alla andmeid sellistest sõidumeerikutest. Liikmesriigid peaksid varustama piisaval hulgal kontrolliametnikke sobivate seadmetega.

3.3.   Häid manipuleerimisseadmete avastamise ja nende kasutamise ennetamise tavasid seoses nii teel kui ka ettevõtjate territooriumil teostatava kontrolliga (nt kontrollkaabli kasutamine, fikseeritud vahemaa tehnika, ebatavaliste kiirusjälgede või vahemaaprofiilide tuvastamine, toitekatkestused, katkised plommid) tuleks levitada ja edendada terve kontrollimisega tegeleva kogukonna seas.

4.   Peatükk: töökodade poolt teostatav kontroll

Töökojad ja paigaldajad on oluliseks lüliks sõidumeerikute turvalisuse tagamise ketis, olenemata sellest, kas tegu on analoogsõidumeeriku või digitaalse sõidumeerikuga. Töökodade tunnustamine ja volitamine peab toimuma selgete riiklike kriteeriumide alusel, mis tagavad töökodade usaldusväärsuse. Selleks soovitatakse liikmesriigil tagada, et töökodasid, millel on õigus paigaldada, aktiveerida, kalibreerida, kontrollida ja parandada sõidumeerikud, tunnustataks, kontrollitaks regulaarselt, sertifitseeritaks ning neile antaks õigeaegset, asja- ja ajakohast teavet. Pädevad asutused peaksid andma paigaldajatele ja töökodadele selgeid juhiseid ja suuniseid nende igapäevakohustuste ja ülesannete kohta eeskätt selleks, et nad mõistaksid oma rolli süsteemi üldise turvalisuse kontekstis. Samuti soovitatakse neil asutustel, kes tunnustavad töökodasid ja paigaldajaid, esitada komisjoni kaudu kõigile teistele liikmesriikidele täpset ja pidevalt uuendatavat teavet plommide tähistuse ning iga töökoja üksikasjade ja staatuse kohta nende territooriumil.

A.   Õiguslik alus

4.1.   Sõidukid peavad reeglina käima töökojas kontrollis, kui:

a)	sõidumeerik vajab kontrolli vastavalt määruse (EMÜ) nr 3821/85 lisadele;

b)	sõidukile tehakse iga-aastast tehnoülevaatust vastavalt direktiivi 96/96/EÜ II lisale;

c)	kontrolliametnikud suunavad sõiduki töökotta, et teostada põhjalikum sõidumeeriku kontroll;

d)	sõidumeerik vajab parandamist või väljavahetamist.

4.2.   Kõigil neil juhtudel tuleks töökodadelt või paigaldajatelt nõuda, et nad visuaalselt ja füüsiliselt veenduksid, et sõidumeerik on plommitud ja et sellel on nii tootja kirjeldav tahvel kui ka paigaldustahvel.

4.3.   Liikmesriigi pädev asutus peaks töökodadele pidevalt meelde tuletama, et kui nad kontrollivad sõidumeerikut ja plommivad selle uuesti ning kinnitavad paigaldustahvli, siis kinnitab töökoda sellega sisuliselt, et süsteem on turvaline, töötab nõuetekohaselt, salvestab nõuetekohaselt ja et seadmega ei ole ühendatud manipuleerimisseadmeid.

4.4.   Töökodadele tuleks meelde tuletada, et nad panevad toime tõsise rikkumise, kui nad teadlikult plommivad sõidumeeriku. ilma et nad esmalt kõrvaldaksid leitud manipuleerimisseadet või nõuaksid selle kõrvaldamist enne plommimist. Kui hiljem selgub, et manipuleerimisseade on olemas, siis olenemata sellest, kas seda on kasutatud või ei ja võttes arvesse seda, et töökoda plommis süsteemi ning kinnitas paigaldustahvli, võidakse töökoda ja asjaomased paigaldajad võtta vastutusele raske rikkumise eest.

4.5.   Soovitavalt, võttes arvesse töökodade ja paigaldajate olulist rolli süsteemi turvalisuse seisukohast, peaksid liikmesriikide pädevad asutused kaaluma kohaste sanktsioonide kehtestamist, mis võivad tuua kaasa sõidumeerikutega töötamise tunnustuse või volituste tühistamise, kui töökoda ei saa enam usaldada.

4.6.   Liikmesriigid peaksid tuletama töökodadele meelde, et neil on õigus keelduda täiendava kontrolli või kalibreerimise teostamisest mis tahes sõidukil, kui nad kahtlustavad või teavad, et selles sõidukis on manipuleerimisseade. Pädev asutus peaks toetama töökoda, kui viimane nõuab, et enne kontrolli jätkamist tuleks esmalt eemaldada manipuleerimisseade. Töökoda võib alati keelduda liidese ühenduste kinniplommimisest või paigaldustahvli kinnitamisest kuni seadme eemaldamiseni.

4.7.   Liikmesriigid, kes leiavad, et see on asjakohane, võivad nõuda, et volitatud töökojad teataksid punktides 4.4–4.6 kirjeldatud faktidest.

4.8.   Liikmesriigid, kes ei pea töökoja sellist käitumist sobivaks, võivad selle asemel kohustada töökodasid säilitama neid aruandeid teatud aja jooksul ja esitama need taotluse korral pädevale asutusele. Selleks perioodiks võib olla vähemalt 24 kuud, mis vastab seadme kontrollide vahelise perioodi pikkusele.

4.9.   Töökodadele võib tuletada meelde ka seda, et pelgalt manipuleerimisseadme kõrvaldamisega sõidukist ei vabasta ettevõtjat või juhti vastutusest rikkumise eest, sest on väga tõenäoline, et varem sõidukiüksusesse ja isiklikule juhikaardile salvestatud andmetega on manipuleeritud. Jättes asjast teatamata, võivad töökojad aidata kaasa uute rikkumiste toimepanekule nende ettevõtjate või juhtide poolt ning võivad vahelejäämise korral saada sama karistuse.

4.10.   Sellest hoolimata peaksid töökojad ja paigaldajad teatama manipuleerimisseadmete kasutamisest või olemasolust oma pädevale asutusele, kes omakorda peaks kaaluma preemia- või soodustuskavade kasutuselevõttu, et õhutada töökodasid esitama teavet, mis aitab kaasa manipuleerimisseadmete või muud liiki süsteemivastaste rünnete avastamisele ja ennetamisele.

4.11.   Käesolevad suunised ja soovitused ei ole ammendavad ja võib esineda olukordi, kus soovituste rakendamine ei anna soovitud tulemust (nt juhtudel, kus kontrollkaablit (vt punkti 1.23) ei ole võimalik ühendada liikumisanduriga). Sellisel juhul peaksid liikmesriigid töötama välja alternatiivseid meetodeid, mis on sama tõhusad. Neid alternatiivseid meetmeid võib levitada laiemalt täitevasutuste hulgas.

4.12.   Lisaks, kuna need suunised hõlmavad mõlemat liiki sõidumeerikuid, mis on sätestatud määruse (EMÜ) nr 3821/85 lisades, võib liikmesriikidel juba olla meetodeid, protseduure ja suuniseid analoogsõidumeerikute kontrollimise ja manipuleerimisseadmete avastamise kohta. Käesolevas komisjoni soovituses esitatud suuniseid ei peaks seepärast käsitlema juba kehtestatud meetmete aseainena ega nendest kõrvalekaldumisena, vaid nende toetamisena eeskätt digitaalse sõidumeeriku korral, kus metoodika võib olla erinev, ent eesmärk on sama. Kui analoogsõidumeerikute kontrollimiseks on juba meetmed olemas, siis võiks neid laiendada ka digitaalsete sõidumeerikute kontrollimisele. Näiteks olukordadele, mis käsitlevad töökodade tasustamist sõiduki volitatud töökotta suunanud kontrolliametnike määratud konkreetsete ülesannete täitmise eest.

B.   Katkised või puuduvad plommid

4.13.   Töökojad saavad alati kontrollida, kas plommid puuduvad, on katki või kahjustatud.

4.14.   Mingil juhul ei tohi sõidukile paigaldada uut plommi või väljastada talle paigaldustahvlit enne, kui süsteem on viidud kooskõlla määruse nõuetega.

4.15.   Töökojad peaksid talletama plommide puudumise fakti kontrollaruandes või registris ja teostama täiendavaid kontrolle (nt kontrollkaabli kontroll), et veenduda, et sõidukis puuduvad manipuleerimisseadmed.

4.16.   Kui plommid on vastavalt I lisa V peatüki 4. osale ja määruse (EMÜ) nr 3821/85 lisa I B nõudele 252 kõrvaldatud hädaolukorras või selleks, et paigaldada või remontida kiirusepiirajat, siis tuleb pädevale asutusele igal sellisel juhul esitada kirjalik selgitus sellise teo põhjuste kohta.

4.17.   Selle esitamata jätmisel peaks töökoda teostama täieliku kontrolli, mille käigus kasutatakse allpool soovitatud meetodeid ja teavitama pädevat asutust sellest, mida täpselt tehti ja avastati.

C.   Andmete analüüs

4.18.   Digitaalse sõidumeeriku puhul võimaluse korral koos sõidumeeriku digitaalse allkirjaga töökojas allalaaditud ja kontrollaruandesse lisatud andmed peaksid vastama määruse (EMÜ) nr 3821/85 I B lisa 10. liite osas 4.4 (liikumisanduri sihtmärgid) ja osas 4.4 (sõidukiüksuse turvaeesmärgid) sätestatud nõuetele. 1. liites on esitatud kontrollaruandes sisalduva teabe täielik loetelu.

4.19.   Töökoda peaks laadima alla ja analüüsima ka sõidukiüksuses sisalduvat sündmuste ja rikete andmete (Events & Faults Data File) faili. Need sündmused ja rikked hõlmavad näiteks (vt liite 2 täielikku loetelu) alljärgnevat:

—	turvarikkumise katse;

—	liikumisanduri autentimisrike;

—	liikumisanduri omavoliline muutmine;

—	korpuse omavoliline avamine;

—	toitekatkestus;

—	või anduri rike.

4.20.   Manipuleerimisseadme olemasolu kindlakstegemine pärast seadme paigaldamist on keeruline. Sündmuste ja rikete andmete faili kontroll võib näidata juhtumeid, kui on esinenud toitekatkestusi, mida ei suudeta selgitada. Lisaks võib üksikasjaliku kiirusjälje uuring näidata kiirussignaali anomaaliaid. Ebarealistlikud aeglustused või kiirendused võivad tuleneda manipuleerimisseadme sisse- või väljalülitamisest.

4.21.   Kõikidel juhtudel peaksid töökojad tegema väljatrüki ja lisama selle kontrollaruandele või registrile (vt 4. peatükk) ning vajaduse korral viitama töökojakaarti kasutades allalaaditud andmetele.

4.22.   Kui sõidukiüksuse andmeid ei ole töökojakaardi abil võimalik alla laadida, siis võib sõidukiüksuse töös esineda häireid või see võib olla rikkis. Sellisel juhul võivad töökojad üritada seadet remontida. Kui nende remontimiskatsete tulemusena ei saa andmeid siiski alla laadida, tuleks väljastada allalaadimise võimatuse tunnistus, mille koopia tuleks säilitada koos kontrollaruandega.

4.23.   Juhid peaksid kandma endaga kaasas kõiki töökoja väljastatud allalaadimise võimatuse tunnistusi juhul, kui neid kontrollitakse ajal, mil nad kasutavad sõidukit, mille digitaalne sõidumeerik ei tööta. Lisaks kui juht vahetab sõidukit, siis jäävad sertifikaadid sõidukisse kuni ajani, mil transpordiettevõtja võtab tunnistuse vastu oma üldiste andmete salvestamise kohustuste raames ja juht võib lasta seadme ära remontida.

D.   Liikumisanduri ja sõidukiüksuse vahelise ühenduse kontroll

4.24.   Kui eelmises osas kirjeldatud andmeid on tekkinud pärast viimast kontrolli, siis saab töökoda võrrelda käigukastiga ühendatud liikumisanduri andmeid sõidukiüksuses registreeritud kaksikliikumisanduri andmetega.

4.25.   Kontrollkaabli kasutamine on tõhus viis kontrollimaks, kas sõidukisse on paigaldatud teatud liiki manipuleerimisseadmed. Kontrollkaabel ühendatakse sõidukiüksuse tagaküljele ja teine ots ühendatakse liikumisanduriga. Kui käigukastiga ühendatud liikumisandur ei ole sõidukiüksusega ühendatud, siis tekib „liikumisandmete rikkesündmus” või anduri rike. See teade näitab manipuleerimisseadme olemasolu. Kui see peaks nii olema, siis tuleb kontrollida, kas sõidukis on varjatud seadmeid.

4.26.   Kontrolli käigus võib liikumisanduri välja tõmmata ja kõrvaldada. Kui digitaalse sõidumeerikuga ei ole manipuleeritud, siis näidatakse veateadet (liikumisandur puudub). Kui sellist veateadet aga ei anta, siis näitab see teise, varjatud liikumisanduri või mingi muu elektroonilise manipuleerimisseadme olemasolu.

4.27.   Enne kontrollkaabli kasutamist peavad töökoja tehnikud (või kontrolliametnikud) sisestama oma töökojakaardi (või kontrollkaardi), et selgitada, miks sõidukiüksuse sündmuste ja rikete failis on tekkinud ja sellesse talletatud „toitekatkestuse sündmus”. Kui seda mitte teha, siis võib jääda hilisema kontrolli käigus ekslik mulje, et juht või ettevõtja on üritanud liikumisanduriga manipuleerida.

4.28.   Ehki see pole alati võimalik, võib teise võimalusena võrrelda käigukastiga ühendatud liikumisanduri märgistust sõidukiüksuse kaksikliikumisanduri identifitseerimisandmetega. Seepärast peaksid töökojad tegema järgmist:

—	võrdlema paigaldustahvlil esitatud teavet sõidukiüksuses sisalduva teabega. Kui selgub, et teave ei kattu, siis tuleks teavitada liikmesriigi kontrolliasutust, talletada juhtum kontrollaruandes ja kontrollregistris;

—

liikumisanduri korpusele trükitud identifitseerimisnumbri võrdlus sõidukiüksuses sisalduva teabega. Vajaduse korral võib kasutada elektroonilist testseadet selleks, et kontrollida liikumisanduri elektroonilist identiteeti. Kui identifitseerimisnumbrid ei klapi, siis võib järeldada manipuleerimisseadme olemasolu. Liikmesriigi kontrolliasutusi tuleks teavitada ja juhtum tuleks talletada kontrolliaruandes ja kontrollregistris.

E.   Erikord kontrolli teostamisel teel

4.29.   Kontrolliametnikud võivad suunata kahtlase sõiduki töökotta. Sellises olukorras peaksid kontrollametnikud andma töökodadele ja paigaldajatele esmalt korralduse laadida alla kõik sõidukiüksuse andmefailid. Need hõlmavad ülevaate faili (Overview File), üksikasjalikku kiirusfaili (Detailed Speed File), tehnilist faili (Technical File) ja sündmuste ja rikete faili (Events & Faults File). Kõigi failidega peab kaasnema asjaomane digitaalallkiri.

4.30.   Salvestatud andmeid võib täielikult kontrollida ka tehniliste vahendite abil (kontrollkaabel, plommide kontroll …).

4.31.   Kui ilmnevad tõsised vastuolud, ent manipuleerimisseadet ei leita, siis võib järeldada, et manipuleerimisseadet on kasutatud ja see on kõrvaldatud. Sellisel juhul peaks kontrolliametnik teavitama kontrollimise eest vastutavat organit vastavalt direktiivi 2006/22/EÜ artiklile 2 ja/või ühendusesiseseid kontaktisikuid vastavalt sama direktiivi artiklile 7, kui sõiduk on registreeritud teises liikmesriigis. See võib tuua kaasa täiendava uurimise ettevõtja sõiduki suhtes.

5.   Peatükk: töökodade aruanne ja audit

5.1.   Töökojad peaksid koostama kontrollaruande sõiduki iga kontrolli kohta, mille käigus tuleb kontrollida sõidumeerikud olenemata sellest, kas kontroll on osa perioodilisest kontrollist või teostatakse seda liikmesriigi pädeva asutuse konkreetse taotluse alusel. Registris võib salvestada ka kõigi kontrollaruannete nimekirja.

5.2.   Töökoda peaks säilitama kontrollaruannet vähemalt kaks aastat alates aruande koostamise kuupäevast ja liikmesriigi pädeva asutuse taotlusel esitama vastava perioodi kohta kõigi kontrollide ja kalibreerimiste andmed.

5.3.   Sellised volitatud töökodade poolt tehtud avastused (andmed katkiste, kahjustatud või puuduvate plommide kohta; puuduvad tahvlid; sõidukiüksuses talletatud ja liikumisanduri poolt talletatud teave puudulikkus või vastuolulisus; avastatud manipuleerimisseadmed; sündmuste ja rikete failiga seotud väljatrükkide koopiad ja muud asjaomased väljatrükid) võivad näiteks moodustada osa regulaarsest aruandeformaadist ja liikmesriigi pädevaid asutusi õhutatakse tagama, et see ka tegelikkuses nii oleks.

5.4.   Liikmesriigid võivad leida, et töökodade suutmatus esitada nõuetekohaseid kontrollaruandeid on eeskirjade rikkumine, mis võib tuua kaasa töökoja volituste peatamise.

5.5.   Liikmesriigid peaksid auditeerima töökodade kontrollaruandeid ja registreid vähemalt kord kahe aasta jooksul. Auditid võivad hõlmata digitaalsete sõidumeerikute kontrollimise ja kalibreerimisega seotud kontrollaruannete pistelist kontrolli. Kontrollida ja regulaarselt alla laadida võib ka töökojakaarte, et vältida andmete kaotsiminekut või ülekirjutamist.

KOKKUVÕTE

DIGITAALSETE SÕIDUMEERIKUTE VASTASTE RÜNNAKUTE ENNETAMINE TÖÖKOJA KONTROLLI KÄIGUS

Töökodade tunnustamise ja regulaarse kontrolli käigus peaksid liikmesriigid tagama, et nende personal on nõuetekohase ettevalmistusega ja et neil on juurdepääs kõigile seadmetele, mis on vajalikud andmete allalaadimiseks ja teatud konkreetsete testide tegemiseks.

Kui on avastatud manipuleerimisseade, võib pädev asutus anda töökodadele korralduse mitte plommida digitaalset sõidumeerikut kuni seadme kõrvaldamiseni ja sõidumeeriku täieliku rekalibreerimiseni nii, et see salvestab korrektselt. Lisaks peaks pädev asutus andma töökodadele ka korralduse kõrvaldada paigaldustahvel.

Töökodade teostatav kontroll peaks hõlmama järgmist:

—	plommide, paigaldus- ja tootjatahvlite füüsiline kontroll,

—	allalaaditud andmefailide, eeskätt sündmuste ja rikete faili analüüs,

—	vajaduse korral kontrollkaabli abil läbiviidav test.

Töökojad peaksid kontrollaruandes sätestama puuduvad või kahjustatud plommid ja lisama aruandele allalaaditud failide väljatrükid. Kontrollaruanded peaksid olema liikmesriikide asutustele kättesaadavad kaheaastase perioodi jooksul.

Töökodade regulaarne kontroll liikmesriikide poolt peaks hõlmama kontrollitoimingute auditit, sealhulgas kontrollaruannete pistelist kontrolli.

Liikmesriigid peaksid veenduma, et töökojad teavitavad pädevat asutust manipuleerimisseadme avastamisest või tõsistest vastuoludest, mis viitavad kõrvaldatud manipuleerimisseadme kasutamisele.

Sellisel juhul, ja kui sõiduk on registreeritud teises liikmesriigis, peaksid liikmesriigid teavitama ühendusesiseseid kontaktisikuid, et jätkata ettevõtja sõiduki edasist uurimist.

6.   Peatükk: lõppsätted

6.1.   Sõidumeerikuga manipuleerimist võimaldavate seadmete avastamine ja nende kasutamise ennetamine on pidev protsess, mis nõuab pidevat valmisolekut. Tehnoloogia arenedes arenevad ka süsteemi murdmise meetodid ja ohud. Seepärast on kõigil sõidumeeriku turvalisuse tagamise eest vastutavatel isikutel alates kontrolliametnikest, tunnustatud töökodadest ja paigaldajatest kuni seadusekuulekate ettevõtjate ja juhtideni oma roll.

6.2.   Riiklikul tasandil tuleb liikmesriike julgustada hankima võimalikult palju teavet, arendama oma strateegiaid selliste ohtude vastu võitlemiseks ja neid tuleb tugevalt toetada selle teabe vahetamise osas. Komisjoni tuleks teavitada uutest või erinevatest ohtudest või katsetest süsteemi petta.

6.3.   Ühenduse tasandil jätkab komisjon olukorraga tutvumist ja uute eeskirjade rakendamist ning koostöö tegemist kõigi liikmesriikide ja tööstusharu huvirühmadega.

---

(1)  ITSEC (Information Technology Security Evaluation Criteria) infotehnoloogia turvalisuse hindamiskriteeriumid 1991, versioon 1.2.

(2)  Teadusuuringute Ühiskeskuse tehnilised märkused. „Aruanne digitaalsete” sõidumeerikute vastaste rünnete ja kergesõidukitesse paigaldatud adapterite kasutuselevõtuga seotud riskide kohta („Report on the attacks to security of the digital tachograph and on the risk associated with the introduction of adaptors to be fitted into light vehicles”). Piiratud tiraaž liikmesriikide riskijuhtidele (29. november 2007).

(3)  Taotluse saatmiseks teistele kaarte väljastavatele asutustele tuleks kasutada TACHONETi.