1.7.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 171/27

---

NÕUKOGU OTSUS,

19. jaanuar 2009,

Euroopa Ühenduse ja Uus-Meremaa valitsuse vahelise teadus- ja tehnikakoostöö lepingu sõlmimise kohta ühenduse nimel

(2009/502/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 170 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lause ja artikli 300 lõike 3 esimese lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjon on pidanud ühenduse nimel läbirääkimisi Uus-Meremaa valitsusega teadus- ja tehnikakoostöö lepingu sõlmimise üle.

(2)	Lepingule kirjutati alla 16. juulil 2008. aastal Brüsselis, eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(3)	Leping tuleks heaks kiita,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse ühenduse nimel heaks Euroopa Ühenduse ja Uus-Meremaa valitsuse vaheline teadus- ja tehnikakoostöö leping (edaspidi „leping”).

Artikkel 2

Komisjon esindab ühendust ja võtab vastu ühenduse seisukoha, mis esitatakse lepingu artikli 6 lõike 1 alusel loodud teadus- ja tehnikakoostöö ühiskomitees seoses lepingu artikli 6 lõike 3 punkti c kohaste lepingu tehniliste muudatustega.

Artikkel 3

Nõukogu eesistuja esitab Euroopa Ühenduse nimel lepingu artikli 13 lõikes 1 ette nähtud teate.

---

(1)  21. oktoobri 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

---

1.7.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 171/28

---

Euroopa Ühenduse ja Uus-Meremaa valitsuse vaheline teadus- ja tehnikakoostöö

LEPING

EUROOPA ÜHENDUS (edaspidi „ühendus”)

ja

UUS-MEREMAA VALITSUS,

edaspidi koos „lepinguosalised”,

VÕTTES ARVESSE, et lepinguosalised tegelevad teadusuuringute, tehnoloogia arendamise ja tutvustamisega mitmes ühist huvi pakkuvas valdkonnas, ning olles teadlikud teaduslike teadmiste kiirest levikust ning nende positiivsest panusest kahepoolse ja rahvusvahelise koostöö edendamisse,

MÄRKIDES, et mitmes teadus- ja tehnikavaldkonnas on toimunud koostöö ja teabevahetus Euroopa Ühenduste Komisjoni ja Uus-Meremaa valitsuse vahelise 17. mai 1991. aasta teadus- ja tehnikakoostöö kokkuleppe alusel,

SOOVIDES laiendada teadus- ja tehnikakoostööd mitmes ühist huvi pakkuvas valdkonnas rahumeelse ja mõlemapoolset kasu toova viljaka partnerluse loomise teel,

MÄRKIDES, et selline koostöö ja koostöö tulemuste rakendamine aitab kaasa lepinguosaliste majanduslikule ja sotsiaalsele arengule, ning

SOOVIDES luua koostöömeetmete elluviimiseks ametlikku raamistikku, mis tugevdab lepinguosaliste vahelist teadus- ja tehnikakoostööd,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid.

1.   „Koostöö”– hõlmab nii otsest kui ka kaudset koostööd.

2.   „Otsene koostöö”– lepinguosaliste või nende täitevasutuste vaheline koostöö teadus- ja tehnikavaldkonnas.

3.   „Kaudne koostöö”– muu kui otsene koostöö, mis toimub teadus- ja tehnikavaldkonnas ühelt poolt Uus-Meremaa valitsuse või Uus-Meremaa osalejate ja teiselt poolt ühenduse või ühenduse osalejate vahel järgmiselt:

4.   „Intellektuaalomand”– lähtutakse 14. juulil 1967 Stockholmis sõlmitud Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni asutamise konventsiooni artiklis 2 määratletud tähendusest.

5.   „Osaleja”– iga alaliselt Uus-Meremaal või ühenduses elav füüsiline isik või Uus-Meremaal või ühenduses asutatud juriidiline isik, kellel on iseseisev õigusvõime ja õigus omada mis tahes õigusi ja võtta enda nimel mis tahes kohustusi, välja arvatud lepinguosalised. Kahtluste vältimiseks: Uus-Meremaa riigiettevõtted ja -asutused (Crown Entities) on osalejad, mõiste „lepinguosaline” neid ei hõlma. EÜ Teadusuuringute Ühiskeskus on kaudse koostöö puhul osaleja ja otsese koostöö puhul täitevasutus.

Artikkel 2

Eesmärk ja põhimõtted

1.   Lepinguosalised soodustavad, arendavad ja hõlbustavad rahumeelset koostööd kooskõlas käesoleva lepingu ja mõlema lepinguosalise õigus- ja haldusnormidega.

2.   Koostöö toimub järgmiste põhimõtete alusel:

a)	mõlemapoolne ja võrdne panus ning kasu;

b)	osalejate vastastikune juurdepääs teise lepinguosalise juhitud või rahastatud uurimisprogrammidele ja -projektidele;

c)	koostööd mõjutada võiva teabe õigeaegne vahetamine;

d)	teadmistepõhise ühiskonna edendamine mõlema lepinguosalise majandusliku ja sotsiaalse arengu eesmärgil ning

e)	intellektuaalomandi kaitse vastavalt artiklile 8.

Artikkel 3

Koostöö

1.   Lepingu raames toimuv otsene koostöö võib hõlmata järgmist:

a)	mitmesuguseid kohtumisi, sealhulgas ekspertide kohtumisi, et arutada ja vahetada teavet teaduse ja tehnikaga seotud üldistel või eriteemadel ning määrata kindlaks koos ellu viidavad teadus- ja arendusprojektid ja -programmid;

b)	teadus- ja arendustegevuse valdkonna tegevusi, poliitikat, tavasid ning õigus- ja haldusnorme käsitleva teabe vahetust;

c)	teadlaste, tehniliste töötajate ja muude ekspertide külastusi ning vahetust üldistes ja eriküsimustes ning

d)	muud tegevust teadus- ja tehnikavaldkonnas, sealhulgas koostööprojektide ja -programmide rakendamist, mille kohta võtab otsuse vastu artiklis 6 osutatud ühiskomitee kooskõlas lepinguosaliste asjaomaste õigus- ja haldusnormidega.

2.   Iga Uus-Meremaa või ühenduse osaleja võib kaudse koostöö arendamiseks osaleda teise lepinguosalise juhitud või rahastatud uurimisprogrammis või -projektis, kui teised selles programmis või projektis osalejad on sellega nõus; osalemine toimub kooskõlas lepinguosaliste asjaomaste õigus- ja haldusnormide ning sellistes programmides või projektides osalemise eeskirjadega.

3.   Kui üks lepinguosaline sõlmib käesoleva lepingu raames teise lepinguosalise osalejaga kaudse koostöö lepingu, annab teine lepinguosaline talle vastava taotluse korral igakülgset põhjendatud abi sellise lepingu tõrgeteta rakendamiseks.

4.   Lepingus sätestatud koostööd koordineerib ja soodustab Uus-Meremaa poolt teadus- ja tehnoloogiaministeerium või selle õigusjärglane ning ühenduse poolt Euroopa Ühenduste Komisjoni talitused, kes tegutsevad täitevasutustena.

Artikkel 4

Rakenduskokkulepped

1.   Vajaduse korral võib koostöö toimuda rakenduskokkulepete alusel, mille on sõlminud lepinguosalised või komisjon ja Uus-Meremaa organisatsioonid, kes rahastavad Uus-Meremaa valitsuse nimel uurimisprogramme või -projekte. Sellistes kokkulepetes võidakse sätestada

a)	teatavas valdkonnas või teataval eesmärgil tehtava koostöö laad ja kestus;

b)	koostöö käigus loodud intellektuaalomandi käsitlemine kooskõlas käesoleva lepinguga;

c)	rahastamiskohustused;

d)	koostööga seotud kulude jaotus ja

e)	mis tahes muud asjakohased küsimused.

2.   Käesoleva lepinguga hõlmatakse lepingu jõustumise kuupäevast alates koostöö, mis on käesoleva lepingu jõustumise ajal pooleli.

Artikkel 5

Töötajate ja varustuse liikumine

Kumbki lepinguosaline hõlbustab kooskõlas lepinguosaliste ja ELi liikmesriikide asjakohaste õigus- ja haldusnormidega koostöös osalevate töötajate ning kasutatavate materjalide ja varustuse pääsu oma territooriumile ja sealt välja.

Artikkel 6

Ühiskomitee

1.   Täitevasutused loovad käesoleva lepingu tõhusaks rakendamiseks teadus- ja tehnikakoostöö ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee”). Ühiskomitee koosneb mõlema lepinguosalise esindajatest ning seda juhivad ühiselt mõlema lepinguosalise esindajad.

2.   Ühiskomitee tuleb kokku vähemalt iga kahe aasta tagant vaheldumisi Uus-Meremaal ja ühenduses.

3.   Ühiskomitee ülesanded on järgmised:

a)	arvamuste ja teabe vahetamine teadus- ja tehnikaküsimustes;

b)	lepinguosalistele käesoleva lepingu rakendamiseks soovituste andmine, mis võib hõlmata artiklis 3 osutatud koostöö kindlaksmääramist ja ettepanekuid selle täiendamiseks ning konkreetseid meetmeid artikli 3 lõikes 2 ette nähtud vastastikuse juurdepääsu parandamiseks;

c)	vajaduse korral käesolevasse lepingusse tehniliste muudatuste tegemine kooskõlas kummagi lepinguosalise riigisisese heakskiitmiskorraga ning

d)	koostöö, sealhulgas artikli 3 lõikes 2 ette nähtud vastastikuse juurdepääsu ja kummagi lepinguosalise külalisteadlaste vastuvõtmise korra hetkeseisu, edukuse ja tõhususe läbivaatamine igal koosolekul ning selle kohta lepinguosalistele aruande esitamine.

4.   Ühiskomitee kehtestab oma töökorra. Ühiskomitee otsused võetakse vastu konsensuslikult.

5.   Ühiskomitee koosolekutel osalevate esindajate reisi- ja majutuskulud katab nendega seotud lepinguosaline. Kõik muud kõnealuste koosolekutega seotud kulud katab võõrustav lepinguosaline.

Artikkel 7

Rahastamine

1.   Käesoleva lepingu rakendamine sõltub rahalistest vahenditest ning asjaomase lepinguosalise kohaldatavatest õigus- ja haldusnormidest.

2.   Koostöökulud kantakse vastavalt asjaomaste osalejate või lepinguosaliste otsusele.

3.   Kui üks lepinguosaline annab teise lepinguosalise osalejatele kaudse koostööga seoses rahalist toetust, vabastatakse rahastava lepinguosalise poolt teise lepinguosalise osalejatele antav abi, rahaline või muu toetus maksudest vastavalt asjakohastele õigus- ja haldusnormidele, mis on kummagi lepinguosalise territooriumil jõus sellise abi, rahalise või muu toetuse andmise ajal.

Artikkel 8

Teave ja intellektuaalomandi õigused

1.   Koostööga seotud ning omandiõigusega hõlmamata teaduslikku ja tehnilist teavet võib kumbki lepinguosaline avalikustada tavapäraste kanalite kaudu üldises korras.

2.   Kumbki lepinguosaline tagab, et ta käsitleb otseses koostöös osalejate intellektuaalomandi õigusi ja kohustusi ning koostöös osalemisega seotud õigusi ja kohustusi kooskõlas asjakohaste õigus- ja haldusnormide ning rahvusvaheliste konventsioonidega, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga, Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamist käsitleva Marrakechi lepingu 1C lisaga, samuti kirjandus- ja kunstiteoste kaitse Berni konventsiooni (24. juuli 1971. aasta Pariisi akt) ja tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooniga (14. juuli 1967. aasta Stockholmi akt).

3.   Kumbki lepinguosaline tagab, et intellektuaalomandi osas koheldakse otseses koostöös osalevaid teise lepinguosalise osalejaid võrdväärselt enda osalejatega vastavalt iga uurimisprogrammi või -projekti osaluseeskirjadele või kohaldatavatele õigus- ja haldusnormidele.

Artikkel 9

Territoriaalne kohaldatavus

Käesolevat lepingut kohaldatakse

a)	territooriumidel, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, ning kõnealuses lepingus sätestatud tingimustel ja

b)	Uus-Meremaa territooriumil.

See ei takista rahvusvahelise õiguse kohast koostööd avamerel, avakosmoses või kolmandate riikide territooriumil.

Artikkel 10

Muud lepingud ja vaidluste lahendamine

1.   Käesoleva lepingu sätted ei piira lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad lepinguosaliste vahel või ühenduse mis tahes liikmesriigi ja Uus-Meremaa valitsuse vahel sõlmitud ja/või sõlmitavatest muudest lepingutest.

2.   Kõik lepingu tõlgendamise või rakendamisega seotud küsimused ja vaidlused lahendatakse lepinguosaliste vahel konsultatsioonide teel.

Artikkel 11

Lisa staatus

Käesoleva lepingu lisa kujutab endast täitevasutuste vahelist mittesiduvat kokkulepet otsese koostöö käigus loodud ja kasutusele võetud intellektuaalomandi õiguste ja muude omandiõiguste kohta.

Artikkel 12

Muutmine

Käesolevat lepingut võib muuta lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel diplomaatiliste nootide vahetamise teel, välja arvatud tehnilised muudatused, mida teeb ühiskomitee artikli 6 lõike 3 punkti c kohaselt. Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, jõustub muudatus päeval, mil lepinguosalised vahetavad diplomaatilisi noote, millega teavitavad üksteist muudatuse jõustumiseks vajalike riigisiseste menetluste lõpetamisest.

Artikkel 13

Jõustumine ja lõpetamine

1.   Käesolev leping jõustub päeval, mil lepinguosalised vahetavad diplomaatilisi noote, millega teatavad teineteisele lepingu jõustumiseks vajalike riigisiseste menetluste lõpetamisest.

2.   Leping sõlmitakse esialgu viieks aastaks. Kui kumbki lepinguosaline ei teata teisele lepinguosalisele, et soovib lepingu esialgse ajavahemiku järel lõpetada, jääb leping nimetatud ajavahemiku möödudes jõusse, kuni kumbki lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult oma soovist leping lõpetada. Sel juhul kaotab leping kehtivuse kuus kuud pärast vastava teate kättesaamist.

3.   Lepingu lõpetamine ei mõjuta selle alusel toimuvat koostööd, mis on lepingu lõpetamise hetkel veel pooleli, ega lepingu lisa kohaselt tekkinud eriõigusi ja -kohustusi.

---

LISA

Uus-Meremaa ja Euroopa Ühenduse vahelise otsese koostöö käigus loodud või kasutusele võetud intellektuaalomandi õigusi ja muid omandiõigusi käsitlev kokkulepe

Teadus- ja tehnoloogiaministeerium ning Euroopa Ühenduste komisjon (edaspidi „täitevasutused”) on kooskõlas Euroopa Ühenduse ja Uus-Meremaa valitsuse vahelise teadus- ja tehnikakoostöö lepingu (edaspidi „leping”) artikliga 11 jõudnud järgmisele arusaamisele lepingu raames toimuva otsese koostöö (nagu see on määratletud lepingu artiklis 1) käigus loodud või kasutusele võetud intellektuaalomandi õiguste kaitse osas.

1.

Kui täitevasutused ei ole kokku leppinud teisiti, kohaldatakse lepinguosaliste otsese koostöö käigus loodud või kasutusele võetud intellektuaalomandi õiguste suhtes järgimisi eeskirju: a) intellektuaalomandi õigused kuuluvad täielikult intellektuaalomandi loonud lepinguosalisele. Kui intellektuaalomand on loodud ühiselt ja lepinguosaliste osa intellektuaalomandi loomises ei ole võimalik kindlaks määrata, on intellektuaalomand nende ühisomandis; b) välja arvatud lõikes 2 sätestatud juhud, tagab lepinguosaline, kellele intellektuaalomand kuulub või kes selle kasutusele võtab, teisele lepinguosalisele otseseks koostööks vajalikud juurdepääsuõigused. Sellised juurdepääsuõigused antakse kasutustasuta; c) välja arvatud lõikes 2 sätestatud juhud, annavad lepinguosalised juhul, kui intellektuaalomand on nende ühisomandis, üksteisele mitteainuõigusliku tühistamatu ja kasutustasuta lihtlitsentsi kõnealuse intellektuaalomandi kasutamiseks lepinguosaliste enda tarvis.

2.

Kui täitevasutused ei ole kokku leppinud teisiti, kohaldatakse lepinguosaliste otsese koostöö käigus loodud või kasutusele võetud autoriõiguste ja nendega seotud õiguste suhtes järgimisi eeskirju: a) kui lepinguosaline avaldab koostööst tulenevaid või sellega seotud teaduslikke ja tehnilisi andmeid, teavet ning tulemusi ajakirjades, artiklites, aruannetes, raamatutes, Internetis või muus vormis, sealhulgas videolintidel või elektroonilistel andmekandjatel, teeb avaldav lepinguosaline kõik endast oleneva, et teine lepinguosaline saaks kõikides riikides, kus kehtib autoriõiguste kaitse, mitteainuõigusliku, tühistamatu ja kasutustasuta lihtlitsentsi selliste teoste tõlkimiseks, taasesitamiseks, kohandamiseks, edastamiseks ja avalikuks levitamiseks. Avaldaval lepinguosalisel ei ole siiski kohustust hankida sellist litsentsi kolmandatelt isikutelt, kelle kohta ta esmakordse avaldamise ajal ei teadnud, et neil on selliste teoste suhtes intellektuaalomandi õigused; b) kõigile avalikult levitatavatele eksemplaridele, mis sisaldavad lõike 2 punkti a sätete alusel autoriõigusega kaitstud teoseid, märgitakse teose autori või autorite nimi või nimed, välja arvatud juhul, kui autor on sõnaselgelt keelanud oma nime avaldada. Samuti peab eksemplaridel olema selgelt näha märge lepinguosaliste koostööpanuse kohta.

3.	Kui täitevasutused ei ole kokku leppinud teisiti, ei kaasne lõigete 1 ja 2 kohase intellektuaalomandiga ei otsest ega kaudset garantiid, sealhulgas ei garanteerita teatavaks otstarbeks sobivust, omandiõigusi ega seda, et omandiõigusi ei ole rikutud.

4.

Kui täitevasutused ei ole kokku leppinud teisiti, kohaldatakse lepinguosaliste avaldamisele mittekuuluva teabe suhtes järgmisi eeskirju: a) teisele lepinguosalisele otsese koostöö tegemiseks vajaliku teabe edastamisel määrab kumbki lepinguosaline kindlaks teabe, mille avaldamist ta ei soovi (edaspidi „avaldamisele mittekuuluv teave”); b) avaldamisele mittekuuluvat teavet vastu võttev lepinguosaline võib edastada nimetatud teabe oma alluvuses olevatele asutustele või neis töötavatele isikutele otsese koostööga seotud konkreetsel eesmärgil. Teavet vastu võttev lepinguosaline kehtestab asjaomastele asutustele, nende töötajatele ja kolmandatele isikutele, sealhulgas töövõtjatele ja alltöövõtjatele, avaldamisele mittekuuluva teabe suhtes konfidentsiaalsuskohustuse; c) avaldamisele mittekuuluvat teavet andva lepinguosalise eelneva kirjaliku nõusoleku korral võib teine lepinguosaline levitada avaldamisele mittekuuluvat teavet laiemalt, kui on lubatud lõike 4 punktis b. Lepinguosalised teevad koostööd laiemat levitamist käsitleva eelneva kirjaliku nõusoleku taotlemise ja andmise korra kehtestamiseks. Taotluse korral annab kumbki lepinguosaline kõnealuse nõusoleku oma õigus- ja haldusnormidega lubatud ulatuses; d) käesoleva lepingu alusel korraldatud seminaridel või kohtumistel esitatud teavet või töötajate töölevõtmise ja teadusrajatiste kasutamisega seotud teavet käsitatakse avaldamisele mittekuuluva teabena, kui teabe esitaja on määranud selle lõike 4 punkti a kohaselt avaldamisele mittekuuluvaks; e) kui ühele lepinguosalisele saab teatavaks, et ta ei suuda kindlasti või tõenäoliselt täita teabe levitamisega seotud piiranguid ja tingimusi, mis on sätestatud käesolevas lisas, teatab ta sellest viivitamata teisele lepinguosalisele. Seejärel konsulteerivad lepinguosalised teineteisega, et määrata kindlaks asjakohased meetmed.

5.	Käesolevat kokkulepet võib muuta täitevasutuste vastastikusel kirjalikul nõusolekul.

6.	Käesolev kokkulepe jõustub lepingu jõustumise päeval.