28.2.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 61/24

(1)

Komisjoni 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 809/2004 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ, mis puudutab prospektides sisalduvat informatsiooni nagu ka selliste prospektide formaati, andmete esitamist viidetena ja selliste prospektide avaldamist ning reklaamide levitamist) (2) on üksikasjalikult sätestatud, millist teavet peaksid nimetatud direktiivi artikli 5 lõikes 1 sätestatud nõuete täitmiseks sisaldama eri liiki väärtpaberite prospektid. Nende üksikasjalike nõuetega on muu hulgas ette nähtud, milline finantsteave tuleb prospektis esitada emitendi kohta, et investorid saaksid hinnata emitendi finantsseisundit.

(2)

Siiski juhtub, et emitendi finantsseisund on nii tihedalt seotud teiste üksuste finantsseisundiga, et direktiivi 2003/71/EÜ artikli 5 lõike 1 täielikuks rakendamiseks, s.t et täita kohustus esitada prospektis kogu teave, mis võimaldab investoril kõiki asjaolusid teades hinnata emitendi finantsseisundit ja väljavaateid, oleks vaja esitada finantsteave ka nende üksuste kohta. Selline olukord võib tekkida, kui emitendil on keeruline finantsminevik või kui emitent on võtnud olulise rahalise kohustuse.

(3)

Direktiivi 2003/71/EÜ artikli 5 lõike 1 kasuliku mõju säilitamiseks ja suurema õiguskindluse tagamiseks sellises olukorras tuleks täpsustada, et määruse (EÜ) nr 809/2004 I lisas sätestatud teabenõudeid tuleb tõlgendada nõuetena esitada finantsteave ka muude kui emitendiga seotud üksuste kohta, kui sellise teabe esitamata jätmine ei laseks investoril hinnata emitendi finantsseisundit kõiki asjaolusid teades.

(4)

Kuna määruse (EÜ) nr 809/2004 artikli 3 kohaselt ei ole pädeval asutusel õigust nõuda sellise teabe esitamist, mida lisades ei ole sõnaselgelt ette nähtud, tuleb seoses sellega täpsustada pädeva asutuse kohustusi.

(5)

Kui emitendi finantsminevik on keeruline, ei tarvitse finantsteave emitendi varasema tegevuse kohta hõlmata emitendi kogu äritegevust, mis on selle asemel esitatud teise üksuse koostatud finantsteabes. Selline olukord on tõenäoline, kui emitent on omandanud olulise osaluse, mis tema oma raamatupidamisaruannetes veel ei kajastu; kui emitendiks on hiljuti asutatud valdusettevõtja; kui emitent on moodustatud äriühingutest, kes olid ühise kontrolli all või kellel olid ühised omanikud, kuid kes juriidiliselt ei kuulunud ühte kontserni; või kui emitent on asutatud olemasoleva ettevõtja jagamise järel eraldi ettevõtjana. Sellistel juhtudel on ajavahemikus, mille kajastamist finantsteabes emitendilt nõutakse, tema äritegevust teostanud täielikult või osaliselt teine üksus.

(6)

Praegu ei ole siiski võimalik esitada täielikku loetelu juhtudest, mille puhul emitenti tuleks pidada keerulise finantsminevikuga emitendiks. Võidakse töötada välja uued ja uuenduslikud tehingutüübid, mida selline loetelu ei hõlmaks. Seetõttu on kohane määratleda laiemalt asjaolud, mille puhul emitenti tuleks pidada keerulise finantsminevikuga emitendiks.

(7)

Emitenti tuleb käsitleda olulise rahalise kohustuse võtnud emitendina, kui ta on sõlminud siduva lepingu olulise äriüksuse või ettevõtte omandamise või võõrandamise kohta, mida ei ole prospekti heakskiitmise päeval veel täidetud. Olukorra kohta, kus kokkulepitud tehingu lõpuleviimine oluliselt muudab emitendi üldisi varasid, kohustusi ja tulu, oleks sobiv kohaldada samu teabenõudeid, mida kohaldatakse olukorras, kus emitent on omandamise või võõrandamise juba lõpule viinud.

(8)

Kuna juhud, kui emitendil on keerukas finantsminevik või kui emitent on võtnud olulise rahalise kohustuse, on ebatüüpilised ja võivad olla ainulaadsed, siis ei saa täpselt määratleda, milline teave on vajalik igal võimalikul juhul, et direktiivi 2003/71/EÜ nõuded oleksid täidetud. Seetõttu tuleks nõuda, et igal konkreetsel juhul esitataks mis tahes täiendav teave, mille esitamine tagab, et prospekt vastab direktiivi 2003/71/EÜ artikli 5 lõikes 1 kehtestatud nõudele. Seepärast on kohane, et emitendi pädev asutus määraks iga juhu jaoks eraldi kindlaks, millist lisateavet ta nõuab (kui nõuab). Asjaolu, et pädev asutus võib nõuda sellist lisateavet, ei kohusta pädevat asutust rakendama kõnealuse teabe või kogu prospekti suhtes tugevamat kontrolli, kui on ette nähtud määruse 2003/71/EÜ artikliga 13.

(9)

Konkreetsete juhtude keerukust arvestades ei suudaks pädev asutus kehtestada kõigil juhtudel kohaldatavaid üksikasjalikke eeskirju ja neist eeskirjadest ei oleks ka kasu. Tuleb näha ette paindlik lähenemisviis, mis tagaks ühelt poolt, et avalikustamise nõuded oleksid tõhusad ja proportsionaalsed, ning teiselt poolt, et investor oleks piisavalt kaitstud, kuna esitatav teave on piisav ja asjakohane.

(10)

Täiendavat finantsteavet ei tuleks nõuda, kui emitendi esitatud auditeeritud konsolideeritud raamatupidamisaruande või mis tahes pro forma informatsiooni või ühinemisaruande finantsteave (kui see on vastavuses kohaldatavate raamatupidamise standarditega) on investoritele tõenäoliselt piisav emitendi või garandi vara, kohustuste, finantsseisundi, kasumi, kahjumi ja väljavaadete ning kõnealuste väärtpaberitega seotud õiguste õigeks hindamiseks.

(11)

Kuna vajadus lisateabe järele saab tekkida ainult aktsiaid või teisi aktsiate omandamise õigust tagavaid väärtpabereid käsitlevate prospektide puhul, on kohane, et pädev asutus hindab igal konkreetsel juhul seda vajadust, lähtudes määruse (EÜ) nr 809/2004 I lisa punktis 20.1 kehtestatud finantsteabe sisuga ning kohaldatavate raamatupidamis- ja auditeerimispõhimõtetega seotud nõuetest. Pädev asutus ei tohiks kehtestada karmimaid nõudeid, kui on sätestatud I lisa punktis 20.1, või muuta kõnealuseid nõudeid koormavamaks. Neid nõudeid peaks siiski saama kohandada igale üksikjuhule, arvestades väärtpaberite täpset olemust, nende tehingute majanduslikku sisu, millega emitent on omandanud ettevõtte, ettevõtte äritegevuse laadi ja prospektis juba esitatud teavet.

(12)

Selle vajaduse määramisel peaks pädev asutus arvestama proportsionaalsuse põhimõtet. Kui direktiivi 2003/71/EÜ artikli 5 lõikes 1 sätestatud nõude täitmiseks on teisi võimalusi, näiteks avalikustada eri liiki täiendavat finantsteavet või esitada seda teavet eri kujul, ei tohiks pädev asutus nõuda emitendilt nõude täitmist viisil, mis on kulukam või koormavam kui muu asjakohane viis.

(13)

Pädev asutus peaks arvestama ka seda, kas teise üksusega seotud finantsteave on emitendile kättesaadav: selle teabe esitamise nõue ei ole proportsionaalne, kui emitent sellele mõistlike pingutustega juurde ei pääse. Seda peaks arvesse võtma eelkõige vaenuliku ülevõtmise korral. Samamoodi ei pruugi proportsionaalsuse põhimõttega olla kooskõlas nõue esitada finantsteavet, mida prospekti koostamise ajal ei ole veel olemas, või nõue auditeerida või korrigeerida täiendavat finantsteavet, kui selle nõude täitmise kulu emitendi jaoks on suurem kui kasu, mis investor võib sellest saada.

(14)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 809/2004 vastavalt muuta.

(15)

Tehniliste nõuannete saamiseks konsulteeriti Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komiteega (CESR),

1.

Artikli 3 teise lõigu teine lause asendatakse järgmisega:

“Artikli 4a lõiget 1 arvestades ei nõua pädev asutus, et prospekt sisaldaks teabeühikuid, mis ei sisaldu I–XVII lisas.”

2.

Lisatakse järgmine artikkel 4a:

“Artikkel 4a

Aktsiate registreerimisdokumendi nimekiri keerulise finantsmineviku või olulise rahalise kohustuse korral

1.   Kui artikli 4 lõikega 2 hõlmatud väärtpaberi emitendil on keeruline finantsminevik või ta on võtnud olulise rahalise kohustuse, mistõttu direktiivi 2003/71/EÜ artikli 5 lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmiseks tuleb registreerimisdokumenti lisada teatavat finantsteavet muu üksuse kui emitendi kohta, käsitatakse seda teavet emitendiga seotud teabena. Emitendi päritoluliikmesriigi pädev asutus nõuab sellisel juhul, et emitent, pakkuja või kauplemisluba taotlev isik lisaks selle teabe registreerimisdokumenti.

See finantsteave võib sisaldada II lisa kohaselt koostatud pro forma teavet. Olukorras, kus emitent on võtnud olulise rahalise kohustuse, kirjeldab nimetatud pro forma teave selle tehingu eeldatavat mõju, mille emitent on lepingu kohaselt lubanud sooritada, ning II lisa viiteid “tehingule” käsitletakse viidetena sellele tehingule.

2.   Pädev asutus võtab lõikes 1 nimetatud nõude aluseks I lisa punktis 20.1 kehtestatud nõuded finantsteabe sisule ning kohaldatavatele raamatupidamis- ja auditeerimispõhimõtetele, kohandades neid nõudeid vajaduse järgi, et arvestada järgmisi aspekte:

Kui direktiivi 2003/71/EÜ artikli 5 lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmiseks on mitu võimalust, tuleb eelistada vähem kulukat või koormavat viisi.

3.   Lõikega 1 ei vähendata mis tahes muu isiku jaoks, sealhulgas direktiivi 2003/71/EÜ artikli 6 lõikes 1 nimetatud isikud, riigi õigusaktidega kehtestatud vastutust prospektis sisalduva teabe eest. Eelkõige vastutavad kõnealused isikud selle eest, et vastavalt lõikele 1 pädeva asutuse nõutud mis tahes teave on lisatud registreerimisdokumenti.

4.   Lõike 1 kohaldamisel peetakse emitendi finantsminevikku keeruliseks, kui seda iseloomustavad kõik järgmised asjaolud:

5.   Lõike 1 kohaldamisel arvestatakse, et emitent on võtnud olulise rahalise kohustuse, kui ta on sõlminud tehingu tegemiseks siduva lepingu, mille täitmisega kaasneb tõenäoliselt oluline üldine muutus.

Sellega seoses ei takista asjaolu, et tegemist on tingimusliku tehinguga, mille puhul on vaja reguleeriva asutuse heakskiitu, selle lepingu käsitlemist siduvana juhul, kui on piisavalt kindel, et need tingimused täidetakse.

Eelkõige käsitletakse lepingut siduvana, kui tehingu tegemine sõltub prospekti objektiks olevate väärtpaberite pakkumise tulemusest või kui kavandatava ülevõtmise puhul on prospekti objektiks olevate väärtpaberite pakkumise eesmärk rahastada seda ülevõtmist.

6.   Käesoleva artikli lõike 5 ning I lisa punkti 20.2 kohaldamisel tähendab oluline üldine muutus emitendi äritegevuse mahu ühe või mitme näitaja muutumist rohkem kui 25 %.”

3.

I lisa punkti 20.1 ning X lisa punkti 20.1 ja 20.1.a esimese lõigu esimese lause järele lisatakse järgmine lause:

“Kui emitent on ajavahemiku jooksul, mille kohta nõutakse finantsteabe esitamist, muutnud oma majandusaasta lõpu kuupäeva, peab auditeeritud teave hõlmama vähemalt 36 kuud või kogu seda ajavahemikku, millal emitent on tegutsenud, olenevalt sellest, kumb neist on lühem.”

4.

IV lisa punkti 13.1, VII lisa punkti 8.2 ja 8.2a, IX lisa punkti 11.1 ja XI lisa punkti 11.1 esimese lõigu esimese lause järele lisatakse järgmine lause:

“Kui emitent on ajavahemiku jooksul, mille kohta nõutakse finantsteabe esitamist, muutnud oma majandusaasta lõpu kuupäeva, peab auditeeritud teave hõlmama vähemalt 24 kuud või kogu seda ajavahemikku, millal emitent on tegutsenud, olenevalt sellest, kumb neist on lühem.”