This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32003R1217
Commission Regulation (EC) No 1217/2003 of 4 July 2003 laying down common specifications for national civil aviation security quality control programmes (Text with EEA relevance)
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1217/2003, 4. juuli 2003, millega nähakse ette siseriiklike tsiviillennundusjulgestuse kvaliteedikontrolli programmide ühised täpsed nõudedEMPs kohaldatav tekst.
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1217/2003, 4. juuli 2003, millega nähakse ette siseriiklike tsiviillennundusjulgestuse kvaliteedikontrolli programmide ühised täpsed nõudedEMPs kohaldatav tekst.
ELT L 169, 8.7.2003, p. 44–48
(ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT, FI, SV) Dokument on avaldatud eriväljaandes
(CS, ET, LV, LT, HU, MT, PL, SK, SL, BG, RO)
No longer in force, Date of end of validity: 29/04/2010; kehtetuks tunnistatud 32010R0185
Relation | Act | Comment | Subdivision concerned | From | To |
---|---|---|---|---|---|
Corrected by | 32003R1217R(01) | (DA, DE, EL, FI, IT, NL, PT, SV) | |||
Corrected by | 32003R1217R(02) | (PL) | |||
Repealed by | 32010R0185 |
Euroopa Liidu Teataja L 169 , 08/07/2003 Lk 0044 - 0048
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1217/2003, 4. juuli 2003, millega nähakse ette siseriiklike tsiviillennundusjulgestuse kvaliteedikontrolli programmide ühised täpsed nõuded (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON, võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2320/2002, millega kehtestatakse tsiviillennundusjulgestuse valdkonna ühiseeskirjad, [1] eriti selle artikli 7 lõiget 1, ning arvestades järgmist: (1) On väga oluline, et iga liikmesriik töötaks välja siseriikliku tsiviillennundusjulgestuse kvaliteedikontrolli programmi ja rakendaks seda, et tagada oma siseriikliku tsiviillennundusjulgestuse programmi tõhusus kooskõlas määruse (EÜ) nr 2320/2002 artikli 5 lõikega 3. (2) Liikmesriikides rakendatavad siseriikliku tsiviillennundusjulgestuse kvaliteedikontrolli programmi täpsed nõuded peaksid selles küsimuses tagama ühtse lähenemisviisi. Seepärast on selleks sobivaim teostamisvahend määrus. (3) Siseriikliku tsiviillennundusjulgestuse kvaliteedikontrolli programmide järelevalve ühenduse tasandil nõuab, et nõuetele vastavuse hindamine siseriiklikul tasandil toimuks ühtlustatult. (4) Tõhususe tagamiseks tuleks pädeva asutuse vastutusel regulaarselt läbi viia auditeid. Neid ei tohiks piirata kontrollimise objekti ega läbiviimise aja suhtes. Nende tõhususe tagamiseks tuleks auditid läbi viia kõige otstarbekamal viisil. (5) Eelisjärjekorras tuleks välja töötada auditite üksikasjalik ühine metoodika. (6) Tuleb välja töötada ühtne viis, kuidas anda aru käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks võetud meetmetest ja lennundusjulgestuse olukorrast liikmesriikide territooriumidel asuvates lennujaamades. (7) Siseriikliku tsiviillennundusjulgestuse kvaliteedikontrolli programmid peaksid põhinema parimatel tavadel. Liikmesriigid peaksid parimate tavade kohta omavahel teavet vahetama. (8) Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas tsiviillennundusjulgestuse komitee arvamusega, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: I PEATÜKK EESMÄRK JA MÕISTED Artikkel 1 Eesmärk Käesoleva määrusega nähakse ette igas liikmesriigis rakendatavad siseriikliku tsiviillennundusjulgestuse kvaliteedikontrolli programmi ühised täpsed nõuded. See hõlmab ühiste nõuete kehtestamist kvaliteedikontrolliprogrammidele, läbiviidatavate auditite ühist metoodikat ja ühiseid nõudeid audiitoritele. Artikkel 2 Mõisted Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: 1. pädev asutus — siseriiklik asutus, kelle liikmesriik on määruse (EÜ) nr 2320/2002 artikli 5 lõike 2 kohaselt määranud vastutama oma siseriikliku tsiviillennundusjulgestuse programmirakendamise kooskõlastamise ja järelevalve eest; 2. audit — siseriiklikul tasandil tehtava nõuetele vastavuse järelevalve puhul kasutatav protseduur või protsess. See hõlmab julgestusauditeid, inspekteerimisi, ülevaatusi, teste ja uurimisi; 3. audiitor — siseriiklikul tasandil auditeid tegev isik; 4. puudus — lennundusjulgestuse nõuetele mittevastavus; 5. inspekteerimine — julgestusmeetmete ja -protseduuridega seonduvate aspektide rakendamise kontrollimine, et kindlaks teha nende rakendamise tõhusus; 6. uurimine — turvalisust ohustava vahejuhtumi uurimine ja selle põhjuste selgitamine, et vältida selle kordumist ja kaaluda kohtumenetluse algatamist; 7. kvaliteedikontrolliprogramm- siseriiklik tsiviillennundusjulgestuse kvaliteedikontrolli programm; 8. julgestusaudit — julgestusmeetmete ja -protseduuride kõikide aspektide põhjalik kontrollimine, et teha kindlaks, kas neid rakendatakse järjepidevalt ja püsival kvaliteeditasemel; 9. julgestusintsident — vahejuhtum, mis kahjustab isikute ja vara turvalisust ja ohutust; 10. ülevaatus — tegevuste hindamine eesmärgiga määrata kindlaks julgestusvajadused. Selle raames selgitatakse nõrgad kohad, mida võidakse vaatamata julgestusmeetemete ja —protseduuride rakendamisele kasutada ebaseaduslikeks sekkumisteks, ning esitatakse soovitused väljaselgitatud ohu suurusele vastavate kompenseerivate kaitsemeetmete võtmiseks. 11. test — lennundusjulgestusmeetmete testimine, mille käigus pädev asutus väljendab või simuleerib kavatsust sooritada õigusvastane tegu, eesmärgiga kontrollida olemasolevate julgestusmeetmete tõhusust ja rakendamist. II PEATÜKK ÜHISED NÕUDED KVALITEEDIKONTROLLI PROGRAMMIDELE Artikkel 3 Pädeva asutuse volitused Liikmesriigid annavad oma siseriikliku lennundusjulgestuse programmi tõhususe tagamiseks pädevale asutusele vajalikud täidesaatvad volitused. Artikkel 4 Kvaliteedikontrolliprogrammi sisu 1. Kvaliteedikontrolliprogramm sisaldab kõiki kvaliteedikontrolli järelevalveks vajalikke meetmeid, mida võetakse selleks, et hinnata regulaarselt siseriiklikku tsiviillennundusjulgestuse programmi rakendamist, sealhulgas poliitikat, millel kõnealused meetmed põhinevad. 2. Kvaliteedikontrolliprogramm sisaldab ja käsitleb järgmist: a) organisatsiooniline struktuur, vastutus ja vahendid; b) kõikide kvaliteedikontrolliprogrammi rakendamise eest vastutavate audiitorite ametijuhendid ja kvalifikatsioon; c) püsimonitooring, sealhulgas julgestusauditite, inspekteerimiste, vaatluste ja testide liik, eesmärk, sisu, sagedus ja suunitlus, samuti nõuetele vastavuse liigitus ning võimalike uurimiste ulatus ja nendega seotud vastutus; d) puuduste kõrvaldamine, millega seoses nähakse ette puudustest teatamist, järgnevaid meetmeid ja puuduste kõrvaldamist käsitlevad üksikasjad, et tagada tulemuslikult lennundusjulgestuse nõuetele vastavus; e) täitemeetmed; ja f) võetud meetmetest teatamine ja aruandlus ning lennundusjulgestuse nõuetele vastavuse tase. Artikkel 5 Täitmise järelevalve 1. Siseriikliku tsiviillennundusjulgestuse programmi rakendamise üle tehakse järelevalvet. 2. Järelevalvet tehakse kooskõlas kvaliteedikontrolliprogrammiga, võttes arvesse ohu taset, toimingute liiki ja laadi, rakendamise nõudeid ja muid sagedamat kontrolli nõudvaid tegureid ja hinnanguid. 3. Kvaliteedikontrolliprogrammi juhtimine, sellega seonduvate prioriteetide määramine ja korraldus peavad olema sõltumatud riikliku tsiviillennundusjulgestuse programmi kohaselt võetavate meetmete operatiivsest rakendamisest. Artikkel 6 Aruandlus 1. Liikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal aruande meetmetest, mida nad käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks on võtnud, ja lennundusjulgestuse olukorrast nende territooriumil asuvates lennujaamades. Aruandluse suunised on sätestatud I lisas. 2. Aruande vaatlusperiood on 1. jaanuar — 31. detsember. Aruanne tuleb esitada kahe kuu jooksul pärast vaatlusperioodi lõppu. Erandkorras tuleb vaatlusperioodi 19. juuli 2003 — 31. detsember 2003 aruanne esitada 2004. aasta veebruari lõpuks. III PEATÜKK AUDITEERIMISE ÜHINE METOODIKA Artikkel 7 Auditite läbiviimine Täitmise järelevalve hõlmab nii ette teatatud kui ka ette teatamata toiminguid. Artikkel 8 Nõuetele vastavuse liigitus Julgestusauditite, uurimistega ja testidega hinnatakse siseriikliku tsiviillennundusjulgestuse programmi rakendamist, kasutades selleks II lisas sätestatud nõuetele vastavuse ühtlustatud liigitussüsteemi. IV PEATÜKK ÜHISED NÕUDED AUDIITORITELE Artikkel 9 Audiitorite piisav arv Kõik liikmesriigid võtavad vajalikke abinõusid, et tagada täitmise järelevalve tegemiseks piisava arvu audiitorite olemasolu. Artikkel 10 Audiitorite kvalifikatsioonikriteeriumid 1. Iga liikmesriik tagab, et pädeva asutuse nimel tegutsevatel audiitoritel on piisav kvalifikatsioon, mis hõlmab küllaldast teoreetilist ja praktilist kogemust asjaomases valdkonnas. 2. Audiitorid peavad: a) hästi tundma siseriiklikku tsiviillennunduse programmi ja kuidas seda kontrollitavate toimingute suhtes kohaldada; b) olema vajaduse korral kursis rangemate meetmetega, mis kehtivad asjaomases liikmesriigis ja kontrollitavas paigas; c) oskama kasutada julgestustehnoloogiaid ja -meetodeid; d) tundma auditeerimise põhimõtteid, korda ja meetodeid; e) tundma kontrollitavaid toiminguid. V PEATÜKK ÜLDSÄTTED Artikkel 11 Teabe vahetamine heade tavade kohta Liikmesriigid teavitavad komisjoni kvaliteedikontrolliprotseduuride, auditi metoodikate ja audiitoritega seotud headest tavadest. Komisjon vahetab seda teavet teiste liikmesriikidega. Artikkel 12 Käesolev määrus jõustub 20. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, 4. juuli 2003 Komisjoni nimel asepresident Loyola De Palacio [1] EÜT L 355, 30.12.2002, lk 1. -------------------------------------------------- I LISA KOMISJONILE ARUANDMIST KÄSITLEVAD SUUNISED Organisatsiooniline struktuur, vastutus ja vahendid - kvaliteedikontrolli korraldus, sellega seonduv vastutus ja vahendid, sealhulgas tulevikus kavandatavad muudatused (vt artikli 4 lõike 2 punkt a) - audiitorite praegune ja kavandatav arv (vt artikkel 9) - audiitorite kvalifikatsioon — kasutatavad koolitusvõimalused ja vahendid (vt artikli 4 lõike 2 punkt b ja artikkel 10) - kui kvaliteedikontrolli kava ei kohaldata selles suhtes täielikult, selgitus. Püsimonitooring - operatiivmeetmete rakendamise olukord: igasuguse monitooringu liik, eesmärk, sisu, sagedus ja suunitlus (vt artikli 4 lõike 2 punkt c), sealhulgas vajaduse ja võimaluse korral lennujaama ja piirkonna kohta tehtud julgestusmeetmete nõuetele vastavust käsitlevate auditite arv (nt juurdepääsu kontroll, õhusõiduki kaitse, registreeritud pagasi läbivaatus) - püsimonitooringu vastavus piirkonnale (vt artikli 5 lõige 2) - lennundusjulgestuse nõuetele vastavuse tase piirkonna kohta (nt juurdepääsu kontroll, õhusõiduki kaitse, registreeritud pagasi läbivaatus) (vt artikkel 8) - kui operatiivmeetmeid ei kohaldata täielikult, selgitus. Puuduste kõrvaldamine - puuduste kõrvaldamise meetmete rakendamise olukord (vt artikli 4 lõike 2 punkt d) - lennundusjulgestuse nõuete rakendamisega seotud peamised probleemsed valdkonnad (nt juurdepääsu kontroll, õhusõiduki kaitse, registreeritud pagasi läbivaatus) - peamised puuduste kõrvaldamiseks võetud või kavandatavad meetmed (nt julgestusvalmiduse koolitus, seminarid ja toetusprogrammid). - kasutatavad täitemeetmed (vt artikli 4 lõike 2 punkt e). Lennundusjulgestuse olukord lennujaamades - lennundusjulgestuse üldine olukord liikmesriikide lennujaamades. -------------------------------------------------- II LISA Nõuetele vastavuse ühtlustatud liigitussüsteem Siseriikliku tsiviillennundusjulgestuse programmi rakendamise hindamisel kohaldatakse järgmist nõuetele vastavuse ühtlustatud liigitussüsteemi: +++++ TIFF +++++ --------------------------------------------------