EUR-Lex Adgang til EU-lovgivningen

Tilbage til forsiden

Dette dokument er et uddrag fra EUR-Lex

Dokument 32003D0077

Nõukogu Otsus, 1. veebruar 2003, millega kehtestatakse likvideeritava ESTÜ varade ja pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varade haldamise mitmeaastased finantssuunised

ELT L 29, 5.2.2003, s. 25–27 (ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT, FI, SV)

Dokument on avaldatud eriväljaandes (CS, ET, LV, LT, HU, MT, PL, SK, SL, BG, RO, HR)

Dokumentets juridiske status I kraft: Denne retsakt er ændret. Nuværende konsoliderede version: 11/08/2021

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2003/77(1)/oj

32003D0077



Euroopa Liidu Teataja L 029 , 05/02/2003 Lk 0025 - 0027


Nõukogu Otsus,

1. veebruar 2003,

millega kehtestatakse likvideeritava ESTÜ varade ja pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varade haldamise mitmeaastased finantssuunised

(2003/77/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemise finantstagajärgi ning söe ja terase teadusfondi käsitlevat protokolli,

võttes arvesse nõukogu 1. veebruari 2003. aasta otsust 2003/76/EÜ, millega kehtestatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemise finantstagajärgi ning söe ja terase teadusfondi käsitleva protokolli rakendamiseks vajalikud meetmed, [1] eelkõige selle artikli 2 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [2]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust [3]

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemise finantstagajärgi ning söe ja terase teadusfondi käsitleva protokolli tähenduses haldab komisjon ESTÜ varasid likvideerimisel ja pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varasid.

(2) Kõnealuste varade haldamise eesmärk peaks olema võimalikult suur tasuvus, mis vastaks turvalisusele.

(3) Söe ja terase teadusfondi varade likvideerimisel saadud kapitali tuleks säilitada puutumatuna.

(4) Ülekantud varade haldamisel tuleks arvesse võtta Euroopa Söe- ja Teraseühenduse finantstehingute läbiviimisel omandatud kogemusi ning seega peaksid mitmeaastased suunised likvideeritava ESTÜ varade haldamiseks ja pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varade haldamiseks põhinema nendel kogemustel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Likvideeritava ESTÜ varade ja pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varade haldamise mitmeaastased finantssuunised (edaspidi "finantssuunised") on toodud lisas.

Artikkel 2

Vajaduse korral vaadatakse finantssuunised uuesti läbi või täiendatakse neid iga viie aasta järel, esimene periood lõpeb 31. detsembril 2007. Sel eesmärgil ja hiljemalt esimese kuue kuu jooksul iga viieaastase perioodi esimesel aastal annab komisjon finantssuuniste toimimisele ja tõhususele uue hinnangu ja teeb ettepanekud asjakohaste muudatuste tegemiseks.

Kui komisjon peab vajalikuks, võib ta teha ümberhindamisi ja esitada nõukogule ettepanekuid mis tahes kohaste muudatuste tegemiseks enne viieaastase perioodi lõppemist.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 24. juulist 2002.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 1. veebruar 2003

Nõukogu nimel

eesistuja

G. Papandreou

[1] ELT L 29, 5.2.2003, lk 22.

[2] EÜT C 180, 26.6.2001, lk 10.

[3] EÜT C 177, 25.7.2002, lk 28.

--------------------------------------------------

LISA

LIKVIDEERITAVA ESTÜ VARADE JA PÄRAST LIKVIDEERIMISE LÕPETAMIST SÖE JA TERASE TEADUSFONDI VARADE HALDAMISE FINANTSSUUNISED

1. RAHALISTE VAHENDITE KASUTAMINE

a) Likvideeritava ESTÜ varasid, sealhulgas nii selle laenuportfelli kui investeeringuid kasutatakse vajaduse korral ESTÜ järelejäänud kohustuste täitmiseks seoses selle maksmata laenude, eelmistest tegevuseelarvetest tulenevate kohustuste ja mis tahes ettenägematute kohustustega.

b) Likvideeritava ESTÜ varad, mis ei ole vajalikud lõikes a kirjeldatud kohustuste täitmiseks, investeeritakse tulu saamiseks, mida kasutatakse teadusuuringute jätkamise rahastamiseks söe- ja terasetööstusega seotud sektorites.

c) Söe ja terase teadusfondi varad investeeritakse tulu saamiseks, mida kasutatakse teadusuuringute jätkamise rahastamiseks söe- ja terasetööstusega seotud sektorites.

2. VARADE ERALDAMINE

Vastavalt punktile 1 eraldab komisjon varad järgmise kolme kategooria vahel:

a) reservid, mis on vajalikud tagamaks ESTÜ võlausaldajatele kindluse, et kõik selle laenud ja laenuintressid makstakse ettenähtud kuupäeval täies ulatuses, võimaldades seega võlgnikul säilitada oma "AAA" või sellega võrdväärse reitingu;

b) rahalised vahendid, mis on vajalikud tagamaks kõik väljamaksed, mille suhtes on võetud õiguslik kohustus ESTÜ tegevuseelarves enne ESTÜ asutamislepingu lõppemist;

c) kui rahalisi vahendeid ei ole eespool nimetatud eesmärkidel enam vaja (seoses laenude tasumise, intresside maksmisega vabasid vahendeid kasutamata või eelarveliste kohustuste lõpliku tühistamisega), eraldatakse need investeerimiskategooriatesse.

3. INVESTEERIMISKATEGOORIAD

Punktis 2 nimetatud varad tuleb investeerida nii, et vajaduse korral oleks tagatud rahaliste vahendite olemasolu, kuid samal ajal võimalikult kasumlikult, kooskõlas suure turvalisuse ja stabiilsuse säilitamisega pikema aja jooksul.

a) Nende eesmärkide saavutamiseks lubatakse investeerida ainult järgmistesse varakategooriatesse:

i) tähtajalised hoiused kinnitatud pankades;

ii) rahaturu instrumendid, mille lõplik tagasimaksepäev on enne aasta möödumist ja mille on emiteerinud kinnitatud pangad või muude kategooriate kinnitatud emitendid;

iii) fikseeritud või kõikuva intressimääraga võlakirjad, mille tagasimaksepäev ei ole hiljem kui kümne aasta pärast, eeldusel et need on emiteerinud kinnitatud kategooriasse kuuluv emitent;

iv) kinnitatud ühisinvesteerimisfondide aktsiakapitalis osalemine, eeldusel et sellised investeeringud piirnevad fondidega, mille eesmärk on järgida finantsindeksi arengut, ja ainult punkti 2 lõikes c osutatud investeeringuteks.

b) Komisjon võib kasu saada ka järgmistest tehingutest lõikes a osutatud varakategooriate puhul:

i) tagasiostulepingud ja ostu-tagasimüügilepingud, eeldusel et osalistel on lubatud selliseid tehinguid teostada ning eeldusel et:

- selliste lepingute alusel saadud võlakirju tohib enne lepingus määratud tähtaega müüa edasi ainult lepinguosalisele ja

- komisjonile jääb võimalus osta tagasi võlakirjad, mis ta on müünud pärast lepingus määratud tähtaega;

ii) võlakirjalaenud, kuid ainult selliste tunnustatud kliiringsüsteemide nagu Clearstream ja Euroclear või sellistele tehingutele spetsialiseerunud juhtivate finantsinstitutsioonide poolt kehtestatud tingimuste ja korra kohaselt, vastavalt usaldatavusnormatiividele, mida loetakse ühenduse eeskirjadega võrdväärseteks.

c) "Kinnitatud" osalised tähendavad käesolevates suunistes osalisi, kes on valitud komisjoni poolt punktis 7 osutatud eeskirjade ja menetluste kohaselt.

4. INVESTEERINGUTE PIIRMÄÄRAD

a) Investeeringute suhtes kehtivad järgmised piirmäärad:

i) liikmesriikide või liidu institutsioonide emiteeritud või garanteeritud võlakirjade puhul 250 miljonit eurot liikmesriigi või institutsiooni kohta;

ii) vähemalt "AA" või sellega võrdväärse krediidireitinguga teiste riiklike või riigiüleste laenusaajate poolt emiteeritud või garanteeritud võlakirjade puhul 100 miljonit eurot emitendi või garantii andja kohta;

iii) kinnitatud panga hoiuste ja/või rahaliste instrumentide puhul on piirmääraks väiksem kahest järgmisest suurusest: kas 100 miljonit eurot panga kohta või 5 % panga omavahenditest;

iv) vähemalt "AAA" või sellega võrdväärse reitinguga äriühingutest emitentide võlakirjade puhul 50 miljonit eurot emitendi kohta;

v) vähemalt "AA" või sellega võrdväärse reitinguga äriühingutest emitentide võlakirjade puhul 25 miljonit eurot emitendi kohta;

vi) vähemalt "AA" või sellega võrdväärse reitinguga ühisinvesteerimisfondide osakute puhul 25 miljonit iga sellise fondi kohta.

b) Investeerimine mis tahes üksikvõlakirja emissiooni eespool oleva lõike a piirmäärade kohaselt ei ületa 20 % selle emissiooni koguväärtusest.

c) Investeerimine mis tahes üksiklepinguosalisse eespool oleva lõike a piirmäärade kohaselt ja vajaduse korral instrumente kumuleerides ei ületa 20 % koguvaradest.

d) Käesolevates suunistes nimetatud reitingud on reitingud, mida kohaldab vähemalt üks suur üldiselt aktsepteeritav rahvusvaheline krediidireitinguasutus.

5. ÜLEKANNE EUROOPA LIIDU EELARVESSE

Puhastulu paigutatakse erituluna Euroopa Liidu üldeelarvesse ning see kantakse likvideeritavast ESTÜst ja pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondist vajaduse korral üle söe- ja terasetööstusega seotud sektorite teadusprogrammide eelarverea kohustuste täitmiseks.

6. RAAMATUPIDAMISARVESTUS

Rahaliste vahendite haldamist kajastatakse likvideeritava ESTÜ ja pärast likvideerimise lõpetamist söe- ja terase teadusfondi aasta kasumiaruandes ja aastabilansis. Need koostatakse üldiselt aktsepteeritud raamatupidamispõhimõtete alusel, mis on sarnased ESTÜ suhtes sätestatud põhimõtetele, ja eelkõige nõukogu 25. juuli 1978. aasta neljandas direktiivis 78/660/EMÜ (teatud liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruannete kohta) [1] ja nõukogu 8. detsembri 1986. aasta direktiivis 86/635/EMÜ (pankade ja muude finantsasutuste raamatupidamise aasta- ja konsolideeritud aruannete kohta) [2] sätestatud põhimõtetele. Aruanded kinnitab komisjon ja vaatab läbi kontrollikoda. Komisjon kaasab oma aruannete aastaauditite läbiviimisse välisfirmasid.

7. HALDUSMENETLUSED

Komisjon viib eespool nimetatud haldustoiminguid seoses likvideeritava ESTÜ ja pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varadega läbi vastavalt käesolevatele suunistele ning oma sisekorra ja menetluste alusel, mis kehtivad ESTÜ puhul selle tegevuse lõpetamise ajal või pärast seda muudetud viisil.

Iga kolme kuu järel koostatakse üksikasjalik aruanne käesolevate suuniste alusel tehtud haldusmenetluste kohta ja saadetakse see liikmesriikidele.

[1] EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2001/65/EÜ (EÜT L 283, 27.10.2001, lk 28).

[2] EÜT L 372, 31.12.1986, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2001/65/EÜ.

--------------------------------------------------

Op