31998R2532

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2532/98,

23. november 1998,

Euroopa Keskpanga volituste kohta rakendada sanktsioone

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut (edaspidi "asutamisleping"), eriti selle artikli 108a lõiget 3, ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi "põhikiri") käsitleva protokolli nr 3 artikli 34 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga (edaspidi "EKP") soovitust, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse komisjoni arvamust, [3]

tegutsedes asutamislepingu artikli 106 lõikes 6 ja põhikirja artiklis 42 sätestatud korras ning asutamislepingu artikli 109k lõikes 5 ja protokolli nr 11 (teatavate Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriiki käsitlevate sätete kohta) punktis 7 sätestatud tingimustel

ning arvestades, et:

(1) vastavalt põhikirja artikli 34 lõikele 3 ja artikli 43 lõikele 1 ning protokolli nr 11 punktile 8 ja protokolli nr 12 (teatavate Taanit käsitlevate sätete kohta) punktile 2 ei anta käesoleva määrusega õigusi ega määrata kohustusi mitteosalevatele liikmesriikidele;

(2) vastavalt põhikirja artikli 34 lõikele 3 peab nõukogu kindlaks määrama piirid ja tingimused, mille kohaselt EKP-l on õigus määrata ettevõtjatele trahve ja karistusmakseid, kui need ei ole täitnud EKP määrustest ja otsustest tulenevaid kohustusi;

(3) EKP määrustest ja otsustest tulenevaid kohustusi on võimalik rikkuda EKP pädevusse kuuluvates eri valdkondades;

(4) selleks et rakendada EKP pädevusse kuuluvates eri valdkondades sanktsioone ühtlustatud korras, on asjakohane koondada kõik selliste sanktsioonide rakendamist käsitlevad üld- ja menetlussätted ühte nõukogu määrusesse; teistes nõukogu määrustes on ette nähtud konkreetsetes valdkondades rakendatavad erisanktsioonid ning osutatud nende sanktsioonide rakendamispõhimõtetele ja -korrale, mis on sätestatud käesolevas määruses;

(5) sanktsioonide tõhusa halduskorra tagamiseks tuleb käesoleva määrusega anda EKP-le teatav kaalutlusõigus, mis on seotud nii asjaomaste menetlustega kui ka nende rakendamisega käesolevas määruses sätestatud piirides ja tingimustel;

(6) Euroopa Keskpankade Süsteemile (edaspidi "EKPS") ja EKP-le on usaldatud ülesanne valmistuda täielikuks tegevuseks majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis (edaspidi "kolmas etapp"); selleks et EKPS saaks oma kolmanda etapi ülesandeid täita, tuleb teha õigel ajal ettevalmistusi; ettevalmistuste olulise osana tuleb enne kolmanda etapi algust vastu võtta sanktsioonide rakendamise kord selliste ettevõtjate puhul, kes ei ole täitnud EKP määrustest ja otsustest tulenevaid kohustusi; turul osalejaid tuleb võimalikult kiiresti informeerida üksikasjalikest sätetest, mida EKP võib pidada vajalikuks seoses sanktsioonide rakendamisega vastu võtta; seepärast on vaja anda EKP-le alates käesoleva määruse jõustumisest määruste andmise õigus;

(7) käesoleva määruse sätteid saab tõhusalt kohaldada ainult juhul, kui osalevad liikmesriigid võtavad vastu vajalikud meetmed, et tagada oma asutustele asutamislepingu artiklile 5 vastavad volitused osutada EKP-le abi ja teha temaga igakülgset koostööd rikkumise puhul algatatava menetluse rakendamisel, nagu on ette nähtud käesoleva määrusega;

(8) EKP-l peab olema EKPS ülesannete täitmisel õigus kasutada võimalikul ja asjakohasel määral riikide keskpankade abi;

(9) käesoleva määruse alusel tehtavad otsused rahalise kohustuse määramise kohta tuleb täitmisele pöörata kooskõlas asutamislepingu artikliga 192,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. osalev liikmesriik — selline liikmesriik, kes on võtnud ühisraha kasutusele kooskõlas asutamislepinguga;

2. riigi keskpank — osaleva liikmesriigi keskpank;

3. ettevõtja — osaleva liikmesriigi eraõiguslik või avalik-õiguslik juriidiline või füüsiline isik, kelle puhul kehtivad EKP määrustest ja otsustest tulenevad kohustused, välja arvatud avalik-õiguslikke ülesandeid täitev avalik-õiguslik juriidiline isik; samuti osalevas liikmesriigis asuvad filiaalid või alalised esindused, kelle peakontor või registreeritud asukoht ei asu osalevas liikmesriigis;

4. rikkumine — EKP määrustest või otsustest tulenevate kohustuste täitmata jätmine ettevõtja poolt;

5. rahatrahv — ühekordne rahasumma, mida ettevõte peab sanktsioonina maksma;

6. karistusmakse — rahasumma, mida ettevõte peab jätkuvate rikkumiste korral sanktsioonina maksma ning mis arvutatakse jätkuva rikkumise puhul iga päeva kohta, mis järgneb sellele, kui ettevõttele on artikli 3 lõike 1 teise lõigu kohaselt edastatud rikkumise lõpetamist nõudev otsus;

7. sanktsioon — rikkumise eest määratav rahatrahv või karistusmakse.

Artikkel 2

Sanktsioonid

1. Kui nõukogu erimäärustes ei ole sätestatud teisiti, võib EKP määrata ettevõtjatele rahatrahve ja karistusmakseid järgmistes piirides:

a) rahatrahvid: kuni 500000 eurot;

b) karistusmaksed: kuni 10000 eurot iga rikkumise päeva kohta. Karistusmakseid võib määrata kuni kuueks kuuks pärast seda, kui ettevõtjale on vastavalt artikli 3 lõikele 1 edastatud otsus.

2. EKP juhindub sanktsiooni rakendusotsuse tegemisel ja asjakohase sanktsiooni kindlaksmääramisel proportsionaalsuse põhimõttest.

3. EKP võtab vajaduse korral arvesse konkreetse üksikjuhu asjaolusid, nagu näiteks:

a) ühelt poolt ettevõtja heausksus ja avatuse tase EKP määrustest või otsustest tulenevate kohustuste tõlgendamisel ja täitmisel ning ettevõtja hoolsus ja koostöövalmidus ning teiselt poolt tõendid teadlike pettuste kohta ettevõtja ametnike poolt;

b) rikkumise tagajärgede raskus;

c) ettevõtja rikkumiste kordumine, sagedus ja kestus;

d) ettevõtjale rikkumise tulemusel tekkinud kasu;

e) ettevõtja majanduslik suurus; ja

f) sanktsioonid, mida teised asutused on sama ettevõtja suhtes samadel asjaoludel eelnevalt rakendanud.

4. Kui rikkumine seisneb kohustuse täitmata jätmises, ei vabasta sanktsiooni rakendamine ettevõtja tema kohustustest, kui artikli 3 lõike 4 alusel vastuvõetud otsuses ei ole otse öeldud teisiti.

Artikkel 3

Menetluskord

1. EKP juhatus teeb otsuse rikkumise puhul menetluse algatamise kohta kas omal algatusel või selle riigi keskpanga ettepaneku alusel, kelle jurisdiktsiooni all väidetav rikkumine on aset leidnud. Selle otsuse võib omal algatusel või EKP ettepaneku alusel teha ka selle liikmesriigi keskpank, kelle jurisdiktsiooni all väidetav rikkumine on aset leidnud.

Rikkumise puhul menetluse algatamise kohta tehtud otsusest teatatakse kirjalikult asjaomasele ettevõtjale, asjaomasele järelevalveasutusele ning selle liikmesriigi keskpangale, kelle jurisdiktsiooni all väidetav rikkumine on aset leidnud, või EKP-le. Teatises esitatakse üksikasjalikud andmed ettevõtja vastu esitatud väidete kohta ning tõendite kohta, millel need põhinevad. Vajaduse korral tuleb otsuses nõuda väidetava rikkumise lõpetamist ning teatada asjaomasele ettevõtjale võimalusest määrata talle karistusmakseid.

2. Lõikes 1 osutatud otsuses võib nõuda ettevõtja allumist rikkumise puhul algatatavale menetlusele. Rikkumise puhul algatatud menetluses on EKP-l või riigi pädeval keskpangal õigus:

a) nõuda dokumentide esitamist;

b) kontrollida ettevõtja raamatupidamis- ja äridokumente;

c) teha ärakirju ja väljavõtteid raamatupidamis- ja äridokumentidest;

d) nõuda kirjalikke või suulisi selgitusi.

Kui ettevõtja takistab rikkumise puhul algatatud menetluse läbiviimist, osutab see osalev liikmesriik, kelle territooriumil asjassepuutuvad tööruumid asuvad, eespool nimetatud õiguste kasutamiseks igakülgset abi, tagades sealhulgas EKP-le või riigi keskpangale juurdepääsu ettevõtja tööruumidele.

3. Asjaomasel ettevõtjal on õigus anda selgitusi EKP-le või riigi pädevale keskpangale. Ettevõtjal on enda kaitsmiseks aega vähemalt 30 päeva.

4. Pärast seda, kui EKP juhatus on saanud riigi keskpangalt ettepaneku rikkumisega seoses menetluse algatamiseks või konsulteerinud selle liikmesriigi keskpangaga, kelle jurisdiktsiooni all väidetav rikkumine aset leidis, teeb ta võimalikult kiiresti põhjendatud otsuse selle kohta, kas ettevõtja on rikkumise toime pannud, ning tema suhtes rakendatava võimaliku sanktsiooni kohta.

5. Asjaomast ettevõtjat teavitatakse kirjalikult otsusest ning tema õigusest nõuda asja uut läbivaatamist. Otsusest teatatakse ka asjaomastele järelevalveasutustele ning selle liikmesriigi keskpangale, kelle jurisdiktsiooni all väidetav rikkumine aset leidis.

6. Asjaomasel ettevõtjal on õigus taotleda, et EKP nõukogu uuesti juhatuse otsuse läbi vaataks. Selline taotlus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsust käsitleva teatise kättesaamisest ning see sisaldab kõiki põhjendavaid andmeid ja väiteid. Selline taotlus adresseeritakse kirjalikult EKP nõukogule.

7. EKP nõukogu poolt tehtud otsus lõike 6 alusel esitatud taotluse kohta sisaldab otsuste põhjendusi ja sellest teatatakse kirjalikult ka asjaomasele ettevõtjale, selle ettevõtja asjaomastele järelevalveasutustele ning selle liikmesriigi keskpangale, kelle jurisdiktsiooni all väidetav rikkumine aset leidis. Teatises informeeritakse ettevõtjat tema õigusest nõuda asja kohtulikku läbivaatamist. Kui EKP nõukogu ei ole teinud otsust kahe kuu jooksul alates taotluse esitamisest, võib asjaomane ettevõtja taotleda juhatuse otsuse kohtulikku läbivaatamist asutamislepingus sätestatud korras.

8. Ettevõtja suhtes ei rakendata sanktsioone enne, kui otsus on jõustunud seetõttu, et:

a) ettevõtja ei ole lõikes 6 osutatud 30päevase tähtaja lõpuks esitanud EKP nõukogule otsuse läbivaatamise taotlust; või

b) nõukogu on ettevõtjale oma otsusest teatanud või ei ole lõikes 7 osutatud tähtaja jooksul otsust teinud.

9. EKP rakendatud sanktsioonidest saadav tulu kuulub EKP-le.

10. Kui rikkumine on seotud ainult sellise kohustusega, mis on EKPS-le antud asutamislepingu ja põhikirja alusel, võib rikkumisega seotud menetluse algatada ainult käesoleva määruse alusel, olenemata sellest, et teatavate siseriiklike õigusaktidega võib olla ette nähtud teistsugune menetlus. Kui rikkumine on seotud ka ühe või enama sellise valdkonnaga, mis ei kuulu EKPSi pädevusse, ei olene käesolevast määrusest tulenev rikkumisega seotud menetluse algatamise õigus pädeva siseriikliku asutuse õigusest algatada eraldi menetlus seoses valdkondadega, mis ei kuulu EKPSi pädevusse. Käesolev säte ei piira kriminaalseaduse kohaldamist ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve eest vastutavate asutuste tööd osalevates liikmesriikides.

11. Kui otsustatakse, et ettevõte on rikkumise toime pannud, peab ta kandma rikkumise tõttu algatatud menetlusega kaasnevad kulud.

Artikkel 4

Tähtajad

1. Käesolevas määruses sätestatud õigus teha otsus rikkumisega seotud menetluse algatamise kohta aegub üks aasta pärast seda, kui EKP-le või selle liikmesriigi keskpangale, kelle jurisdiktsiooni all väidetav rikkumine aset leidis, on väidetavast rikkumisest esimest korda teatatud, ning igal juhul viis aastat pärast rikkumise asetleidmist või jätkuva rikkumise puhul viis aastat pärast rikkumise lõpetamist.

2. Käesolevas määruses sätestatud õigus teha otsus rikkumisest tuleneva sanktsiooni rakendamise kohta aegub üks aasta pärast otsust artikli 3 lõikes 1 kirjeldatud menetluse algatamise kohta.

3. Täitemenetluse alustamise õigus aegub kuus kuud pärast seda, kui otsuse saab artikli 3 lõike 8 alusel täitmisele pöörata.

Artikkel 5

Kohtulik läbivaatamine

Euroopa Kohtul on piiramatud volitused asutamislepingu artikli 172 tähenduses vaadata läbi lõplikud otsused sanktsioonide rakendamise kohta.

Artikkel 6

Üldsätted ja õigus anda määrusi

1. Kui tekib vastuolu käesoleva määruse sätete ja teiste nõukogu määruste selliste sätete vahel, mille alusel EKP võib rakendada sanktsioone, kohaldatakse viimasena nimetatud sätteid.

2. EKP võib käesolevas määruses sätestatud piires ja tingimustel anda määrusi käesolevale määrusele vastava sanktsioonide kehtestamise korra kohta ning juhiseid rikkumise puhul algatatava menetluse korra kooskõlastamiseks ja ühtlustamiseks.

Artikkel 7

Lõppsätted

Käesolev määrus jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Artikli 6 lõiget 2 kohaldatakse alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Teisi artikleid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 1999.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. november 1998

Nõukogu nimel

eesistuja

R. Edlinger

[1] EÜT C 246, 6.8.1998, lk 9.

[2] EÜT C 328, 26.10.1998.

[3] Arvamus on esitatud 8. oktoobril 1998 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

--------------------------------------------------