31993L0006

Nõukogu direktiiv 93/6/EMÜ,

15. märts 1993,

investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 57 lõike 2 esimest ja kolmandat lauset,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

koostöös Euroopa Parlamendiga, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [3]

ning arvestades, et

väärtpaberiturul pakutavaid investeerimisteenuseid käsitleva nõukogu 10. mai 1993. aasta direktiivi 93/22/EMÜ [4] põhieesmärk on lubada asukohaliikmesriigi pädevatelt ametiasutustelt tegevusloa saanud ja samade asutuste järelevalve all olevatel investeerimisühingutel teistes liikmesriikides filiaale asutada ja vabalt teenuseid osutada; kõnealuses direktiivis on vastavalt ette nähtud investeerimisühingutele tegevusloa andmine ja nende tegevust reguleerivate eeskirjade kooskõlastamine;

kõnealuses direktiivis ei kehtestata ühiseid nõudeid investeerimisühingute omavahenditele ega miinimumkapitalile; selles direktiivis ei kehtestata nende ühingute riskide jälgimise ühisnorme; selle direktiivi mitmes sättes viidatakse teisele ühenduse algatusele, mille eesmärgiks oleks võtta kooskõlastatud meetmed nimetatud aladel;

omaksvõetud lähenemisviisi kohaselt tuleb saavutada vaid oluline ühtlustamine, mis on vajalik ja piisav selleks, et tagada tegevuslubade väljaandmise ja usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvesüsteemide vastastikune tunnustamine; investeerimisühingute omavahendite määratlemiseks, nende miinimumkapitali suuruse kindlaksmääramiseks ja investeerimisühingute riskide jälgimise ühiste aluste kehtestamiseks võetavad kooskõlastatud meetmed moodustavad olulise osa vastastikuse tunnustamise saavutamiseks vajalikust ühtlustamisest finantssiseturul;

igale investeerimisühingule on kohane kehtestada erinev miinimumkapitali suurus, mis sõltub talle tegevusloa alusel lubatud tegevusala ulatusest;

olemasolevad investeerimisühingud võiksid teatud tingimustel jätkata tegevust ka siis, kui nad ei täida uutele ühingutele kehtestatud miinimumkapitali nõuet;

liikmesriigid võivad kehtestada ka rangemaid eeskirju, kui on käesolevas direktiivis sätestatud;

käesolev direktiiv moodustab osa laiemast rahvusvahelisest jõupingutusest investeerimisühingute ja krediidiasutuste (edaspidi ühiselt "asutused") järelevalve-eeskirjade ühtlustamiseks;

ühised põhinõuded asutuste omavahenditele on olulise tähtsusega siseturu investeerimisteenuste sektori jaoks, sest omavahendid tagavad asutuste tegevuse jätkumise ja investorite kaitse;

asutused, nii investeerimisühingud kui ka krediidiasutused, konkureerivad ühisel finantsturul otseselt üksteisega;

seepärast on soovitav saavutada krediidiasutuste ja investeerimisühingute võrdne kohtlemine;

krediidiasutuste laenuriskide järelevalveks ja jälgimiseks on juba kehtestatud ühised nõuded krediidiasutuste maksevõime suhtarvu käsitleva nõukogu 18. detsembri 1989. aasta direktiiviga 89/647/EMÜ; [5]

krediidiasutuste tururiskide jaoks on vaja kehtestada ühised nõuded ning sätestada täiendavad alused asutuste riskide, eriti nende tururiskide, veelgi täpsemalt nende positsiooniriskide, vastaspoole-/arveldusriskide ja valuutakursiriskide järelevalveks;

on vaja kasutusele võtta "kauplemisportfelli" mõiste, kauplemisportfell sisaldab väärtpaberite ja teiste kauplemiseks omandatud ning põhiliselt tururiskidele ja klientidele osutatavate teatud finantsteenustega seotud riskidele avatud finantsinstrumentide positsioone;

asutused, mille kauplemisportfellipõhise äritegevuse maht pole ei absoluut- ega suhtelises arvestuses märkimisväärne, võiksid kohaldada käesoleva direktiivi I ja II lisas kehtestatud nõuete asemel direktiivi 89/647/EMÜ;

on oluline, et arveldus-/loovutusriskide jälgimisel võetaks arvesse sellise riski vähendamiseks piisavat kaitset pakkuvad süsteemid;

igal juhul peavad asutused järgima käesolevat direktiivi oma üldisest äritegevusest tulenevate valuutakursiriskide katmisel; kehtestada tuleks madalamad kapitalinõuded positsioonidele, mis on lähedalt seotud valuutadega, kas statistilistel põhjustel või tulenevalt siduvatest valitsustevahelistest lepingutest, eriti neist, mille eesmärk on Euroopa rahaliidu loomine;

kogu tegevust hõlmavate intressimääraga seotud riskide sisemise jälgimise ja kontrollimise mehhanismid kõigis asutustes on eriti olulised niisuguste riskide minimeerimisel; seetõttu peavad sellised mehhanismid alluma pädevate ametiasutuste kontrollile;

krediidiasutuste suure riskide kontsentreerumise jälgimist ja kontrollimist käsitleva nõukogu 21. detsembri 1992. aasta direktiivi 92/121/EMÜ [6] eesmärgiks ei ole kehtestada ühiseid eeskirju põhiliselt tururiskidele avatud suure riskide kontsentreerumisega seotud tegevuse jälgimiseks; kõnealuses direktiivis viidatakse ühele teisele ühenduse algatusele, mille eesmärk on ühtlustada sellel alal nõutavad meetodid;

investeerimisühingute suure riskide kontsentreerumise jälgimiseks ja kontrollimiseks on vaja kehtestada ühised eeskirjad;

krediidiasutuste omavahendid on juba määratletud krediidiasutuste omavahendeid käsitleva nõukogu 17. aprilli 1989. aasta direktiivis 89/299/EMÜ; [7]

asutuste omavahendite määratlemisel tuleks võtta aluseks kõnealune määratlus;

olenemata sellest võib käesolevas direktiivis asutuste omavahendite määratlus erineda eespool mainitud direktiivi määratlusest, et võtta arvesse nende asutuste põhiliselt tururiskidega seotud tehingute erijooni;

krediidiasutuste konsolideeritud järelevalvet käsitlevas nõukogu 6. aprilli 1992. aasta direktiivis 92/30/EMÜ [8] on sõnastatud konsolideerimise põhimõte; see direktiiv ei kehtesta ühiseid eeskirju põhiliselt tururiskidele avatud tehingutega tegelevate finantseerimisasutuste konsolideerimiseks; kõnealuses direktiivis viidatakse teisele ühenduse algatusele, mille eesmärk on võtta kooskõlastatud meetmeid selles valdkonnas;

direktiivi 92/30/EMÜ ei kohaldata kontsernide suhtes, mille koosseisu kuulub üks või mitu investeerimisühingut, kuid mitte ühtegi krediidiasutust; olenemata sellest leiti, et on soovitav luua investeerimisühingute konsolideeritud järelevalve kehtestamiseks ühised eeskirjad;

aeg-ajalt on käesolevas direktiivis sätestatud üksikasjalistes eeskirjades vaja teha tehnilisi kohandusi, et võtta arvesse uusi arengusuundi investeerimisteenuste alal; komisjon teeb vajalikud kohandusettepanekud;

edaspidi peaks komisjon vastu võtma sätted käesoleva direktiivi kohandamiseks tehnika arenguga vastavalt komisjonile antud täidesaatva võimu kasutamise eeskirju käsitlevale nõukogu 13. juuli 1987. aasta otsusele 87/373/EMÜ; [9] enne seda peaks nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ise sellised muudatused vastu võtma;

tuleks ette näha käesoleva direktiivi läbivaatamine kolme aasta möödumisel selle kohaldamisest, et arvesse võtta kogemusi, finantsturgude arengut ja järelevalveasutuste tegevust rahvusvahelistes ühendustes; sellega seoses tuleks kaaluda ka tehnilisi muudatusi vajavate valdkondade nimekirja võimalikku läbivaatamist;

käesolev direktiiv ja väärtpaberite alal investeerimisteenuseid käsitlev direktiiv 93/22/EMÜ on omavahel nii tihedalt seotud, et nende jõustumine eri kuupäevadel võib põhjustada konkurentsi kahjustamist;

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

1. Liikmesriigid kohaldavad käesoleva direktiivi nõudeid artiklis 2 määratletud investeerimisühingute ja krediidiasutuste suhtes.

2. Liikmesriik võib temalt tegevusloa saanud investeerimisühingutele ja krediidiasutustele kehtestada täiendavaid või rangemaid nõudeid.

MÕISTED

Artikkel 2

Käesolevas direktiivis:

1) "krediidiasutused" tähendavad kõiki asutusi, mis vastavad krediidiasutuste asutamise ja tegevusega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamist käsitleva nõukogu esimese, 12. detsembri 1977. aasta direktiivi 77/780/EMÜ [10] artikli 1 esimese taande määratlusele ja mis peavad täitma direktiiviga 89/647/EMÜ kehtestatud nõudeid;

2) "investeerimisühingud" tähendavad kõiki asutusi, mis vastavad direktiivi 93/22/EMÜ artikli 1 punkti 2 määratlusele ja mis peavad täitma sama direktiiviga kehtestatud nõudeid, välja arvatud:

- krediidiasutused,

- punktis 20 määratletud kohalikud äriühingud ja

- äriühingud, mis ainult võtavad investoritelt vastu ja edastavad tellimusi, omamata enda käes klientidele kuuluvat raha või väärtpabereid ning ei saa seetõttu kliente debiteerida;

3) "asutused" tähendavad krediidiasutusi ja investeerimisühinguid;

4) "kolmandate riikide tunnustatud investeerimisühingud" tähendavad äriühinguid, mis sobiksid punkti 2 määratluse alla, juhul kui nad oleksid ühenduses asutatud, ja mis on saanud kolmandas riigis tegevusloa ning peavad täitma ning täidavad usaldatavusnormatiive, mida pädevad ametiasutused peavad vähemalt niisama rangeks, kui on käesolevas direktiivis sätestatud nõuded;

5) "finantsinstrumendid" tähendavad direktiivi 93/22/EMÜ lisa B jaos loetletud instrumente;

6) asutuse "kauplemisportfell" koosneb:

a) omandipositsioonidest finantsinstrumentides, mida vallatakse edasimüügiks ja/või mida asutus on soetanud kavatsusega saada kiiret kasu ostu- ja müügihinna tegelike ja/või eeldatavate erinevuste või muude hinna- või intressimäära kõikumiste arvelt, ning mitmikkäsundite täitmisega seotud iseseisva börsimaaklerluse tulemusel saavutatud positsioonidest finantsinstrumentides või positsioonidest, mis võetakse kauplemisportfelli teiste elementidega seotud riskide turvamiseks;

b) riskidest, mis tulenevad II lisa punktides 1, 2, 3 ja 5 nimetatud lõpuleviimata tehingutest, enne tasumist loovutatud väärtpaberitest ja järelbörsi tuletisväärtpaberitest, riskidest, mis tulenevad tagasiostulepingutest ja väärtpaberilaenude andmisest ja mis põhinevad punkti a kohastel II lisa lõikes 4 nimetatud kauplemisportfelli kantud väärtpaberitel; riskidest, mis tulenevad samas lõikes nimetatud ostu-tagasimüügilepingutest ja väärtpaberite laenutehingutest, tingimusel et pädevad ametiasutused need heaks kiidavad, ja mis vastavad järgmistele alapunktides i, ii, iii ja v, või iv ja v kirjeldatud tingimustele:

i) riskid arvutatakse iga päev turuhinda vastavalt II lisas sätestatud korrale;

ii) tagatist korrigeeritakse selleks, et võtta arvesse kõnealuse tehingu või lepingu väärtpaberite väärtuse olulisi muudatusi, kasutades selleks pädevate ametiasutuste aktsepteeritavat eeskirja;

iii) tehing näeb ette asutuse nõuete automaatse ja kohese tasaarveldamise vastaspoole nõuete arvelt, kui viimane ei täida oma kohustusi;

iv) kõnealune tehing on tehtud professionaalide vahel;

v) kõnealused tehingud piirduvad nende puhul tunnustatud ja kohaste kasutusaladega, välistades kunstlikud tehingud, eriti need, mis ei ole lühiajalised;

c) börsil kaubeldavate tuletisväärtpaberite teenustasu, komisjonitasu, intressi, dividendi ja marginaali kujul esinevad riskid, mis on otse seotud kauplemisportfelli kantud artiklitega ja nimetatud II lisa punktis 6;

Konkreetsed artiklid kantakse kauplemisportfelli või arvatakse sealt välja vastavalt selleks kehtestatud korrale, kohaldades muu hulgas asjaomase asutuse raamatupidamisnorme, kusjuures vaadeldavat korda ja selle ühetaolist rakendamist kontrollivad pädevad ametiasutused;

7) "emaettevõtja", "tütarettevõtja" ja "finantseerimisasutus" määratletakse vastavalt direktiivi 92/30/EMÜ artiklile 1;

8) "finantsvaldusettevõtja" tähendab finantseerimisasutust, mille tütarettevõtjad on kas täielikult või põhilises osas krediidiasutused, investeerimisühingud või muud finantseerimisasutused, millest vähemalt üks on krediidiasutus või investeerimisühing;

9) "riskikaalud" tähendavad vastavate vastaspoolte suhtes direktiivi 89/647/EMÜ alusel kohaldatavaid laenuriski astmeid. Olenemata sellest kaalutakse aktivaid, mis seisnevad nõuetes või riskides investeerimisühingutele või kolmandate riikide tunnustatud investeerimisühingutele ja riskides tunnustatud arvelduskodadele ja börsidele, samade riskidega, mida kohaldatakse siis, kui vastaspooleks on krediidiasutus;

10) "börsivälised tuletisväärtpaberid" tähendavad direktiivi 89/647/EMÜ II lisas nimetatud intressimäära- ja välisvaluutalepinguid ning aktsiapõhiseid bilansiväliseid lepinguid, tingimusel et selliste lepingutega ei kaubelda tunnustatud börsidel, kus nende suhtes kohaldatakse igapäevaseid marginaalinõudeid, ning et iga niisuguse välisvaluutalepingu esmane tagasimaksetähtaeg oleks pikem kui 14 kalendripäeva;

11) "reguleeritud turg" tähendab turgu, mis vastab direktiivi 93/22/EMÜ artikli 1 lõikes 13 esitatud määratlusele;

12) "kvalifitseerivad artiklid" tähendavad pikka ja lühikest positsiooni direktiivi 89/647/EMÜ artikli 6 lõike 1 punktis b nimetatud aktivates ja investeerimisühingute ja kolmandate riikide tunnustatud investeerimisühingute poolt emiteeritud võlakohustust tõendavates väärtpaberites. Samuti tähendab see pikka ja lühikest positsiooni võlakohustust tõendavates väärtpaberites, tingimusel et need vastavad järgmistele tingimustele: esiteks peab võlakohustust tõendavaid väärtpabereid noteeritama vähemalt ühel liikmesriigi reguleeritud turul või kolmanda riigi väärtpaberibörsil, mida tunnustavad vastava liikmesriigi pädevad ametiasutused; teiseks peab kõnealune asutus pidama neid piisavalt likviidseks ning arvestades emitendi maksevõimelisust, peab nende puhul kohustuste täitmata jätmise riski aste olema võrreldav direktiivi 89/647/EMÜ artikli 6 lõike 1 punktis b nimetatud aktivate riskitasemega või olema sellest madalam; pädevad ametiasutused kontrollivad võlakohustuste hindamise laadi ning võivad asutuse hinnangu ümber lükata, kui nende arvates on võlakohustuste puhul kohustuste täitmata jätmise riski aste liiga kõrge selleks, et neid võiks pidada kvalifitseerivateks artikliteks.

Eespool öeldust olenemata ning kuni edaspidise ühtlustamiseni võivad pädevad ametiasutused oma äranägemise järgi tunnistada kvalifitseerivateks artikliteks piisava likviidsusega instrumendid, millega seotud kohustuste täitmata jätmise riski aste on emitendi maksevõimelisust arvestades võrreldav direktiivi 89/647/EMÜ artikli 6 lõike 1 punktis b nimetatud aktivate riskitasemega või on sellest madalam. Niisuguste instrumentidega seotud kohustuste täitmata jätmise riskiastme taset peab olema hinnanud vähemalt kaks pädevate ametiasutuste poolt tunnustatud krediidivõime hindamise asutust või ainult üks krediidivõime hindamise asutus, tingimusel et ükski pädevate ametiasutuste tunnustatud krediidivõime hindamise asutus pole riski hinnanud nimetatud astmest madalamaks.

Pädevad ametiasutused võivad ka loobuda eelmise lausega kehtestatud tingimuse täitmisest, kui nad peavad seda sobimatuks näiteks turu, emitendi, emissiooni omaduste tõttu või mõne nimetatu omaduste koosmõju tõttu.

Peale selle nõuavad pädevad ametiasutused, et asutused kohaldaksid I lisa lõike 14 tabelis 1 esitatud maksimaalset kaalumist emitendi ebapiisava maksevõime või likviidsuse tõttu eriti riskantsete instrumentide puhul.

Iga liikmesriigi pädevad ametiasutused edastavad nõukogule ja komisjonile regulaarselt informatsiooni kvalifitseeritud artiklite hindamise metoodika, eriti aga emissioonilikviidsuse ja emitendi maksevõimelisuse astme määramise meetodite kohta;

13) "keskvalitsuse artiklid" tähendavad pikka ja lühikest positsiooni direktiivi 89/647/EMÜ artikli 6 lõike 1 punktis a nimetatud aktivates ning sama direktiivi artikli 7 alusel nullmääraga kaalutud aktivates;

14) "vahetatav väärtpaber" tähendab väärtpaberit, mille saab valdaja valikul vahetada teiseks väärtpaberiks, enamasti emitendi aktsiaks;

15) "aktsiate ostutäht" tähendab instrumenti, mis annab selle valdajale ostutähe kehtivuse aja jooksul õiguse osta teatud arv lihtaktsiaid või võlakirju ettemääratud hinnaga. Tehing sooritatakse kas väärtpaberite endi või nende rahalise maksumuse üleandmise teel;

16) "kaetud aktsiate ostutäht" tähendab instrumenti, mida pole välja andnud selle aluseks oleva instrumendi emitent, vaid mõni teine üksus, ning mis annab selle valdajale õiguse ostutähe kehtivuse aja jooksul osta teatud hulk lihtaktsiaid või võlakirju ettemääratud hinnaga või õiguse kindlustada kasumit või vältida kahjumit, mis tuleneb direktiivi 93/22/EMÜ lisa B osas loetletud finantsinstrumentidega seotud indeksi kõikumistest;

17) "tagasiostuleping" ja "ostu-tagasimüügileping" tähendavad lepingut, mille alusel asutus või tema vastaspool võõrandab väärtpaberid või tagatud õigused, mis annavad omandiõiguse väärtpaberitele, tingimusel et tagatise on andnud neile väärtpaberitele õigusi omav tunnustatud börs ja et lepinguga ei ole asutusel lubatud võõrandada ega pantida konkreetset väärtpaberit korraga rohkem kui ühele vastaspoolele, kohustudes need (või samasugused asendusväärtpaberid) võõrandaja poolt määratud või määrataval kuupäeval kindlaksmääratud hinnaga tagasi ostma; väärtpabereid müüva asutuse puhul on tegemist "tagasiostulepinguga" ning väärtpabereid ostva asutuse puhul "ostu-tagasimüügilepinguga".

Ostu-tagasimüügileping loetakse sõlmituks professionaalide vahel, kui vastaspoole puhul kohaldatakse ühenduse tasemel ühtlustatud järelevalvet usaldatavusnormatiivide täitmise üle või kui vastaspooleks on direktiivis 89/647/EMÜ määratletud A-tsooni krediidiasutus või kolmanda riigi tunnustatud investeerimisühing või kui leping on sõlmitud tunnustatud arvelduskoja või börsiga;

18) "väärtpaberite laenuks andmine" ja "väärtpaberite laenuks võtmine" tähendavad tehingut, mille käigus asutus või tema vastaspool annab kohase tagatise eest üle väärtpaberid ning laenuvõtja kohustub kindlaksmääratud kuupäeval või laenuandja nõudmise korral samaväärsed väärtpaberid tagastama; väärtpabereid üleandva asutuse puhul on tegemist "väärtpaberite laenuksandmise" ja väärtpabereid vastuvõtva asutuse puhul "väärtpaberite laenuksvõtmisega".

Väärtpaberite laenuksvõtmist loetakse professionaalidevaheliseks tehinguks, kui vastaspoole puhul kohaldatakse ühenduse tasemel ühtlustatud järelevalvet usaldatavusnormatiivide täitmise üle või kui vastaspooleks on direktiivis 89/647/EMÜ määratletud A-tsooni krediidiasutus või kolmanda riigi tunnustatud investeerimisühing või kui tehing on sõlmitud tunnustatud arvelduskoja või börsiga;

19) "arveldav liige" tähendab börsi või arvelduskoja liiget, kellel on otsene lepingusuhe keskse vastaspoolega (turu tagajaga); mittearveldavad liikmed peavad oma tehinguid sooritama arveldava liikme vahendusel;

20) "kohalik äriühing" tähendab äriühingut, kes tegutseb ainult oma nimel finantsfutuuride ja optsioonide börsil või sama börsi teiste liikmete nimel või arvel ning keda tagab sama börsi arveldav liige. Sellise äriühingu poolt sõlmitud lepingute täitmise tagamise eest peab vastutama sama börsi arveldav liige ning arveldava liikme üldiste kapitalinõuete arvutamisel tuleb need lepingud arvesse võtta, tingimusel et kohaliku äriühingu positsioonid on arveldava liikme positsioonidest täiesti eraldatud;

21) "turvasuhe" tähendab eeldatavat muudatust optsiooni hinnas, väljendatuna proportsionaalselt väikese muudatusega optsiooni aluseks oleva instrumendi hinnas;

22) "pikk positsioon" tähendab I lisa lõike 4 kohaldamisel positsiooni, millisel asutus on fikseerinud intressimäära, mida ta saab teatud ajal tulevikus, "lühike positsioon" positsiooni, millisel ta on fikseerinud intressimäära, mida ta maksab teatud ajal tulevikus;

23) "omavahendid" tähendavad direktiivis 89/299/EMÜ määratletud omavahendeid. Seda määratlust võib V lisas kirjeldatud asjaoludel muuta;

24) "miinimumkapital" tähendab direktiivi 89/299/EMÜ artikli 2 lõike 1 punkte 1 ja 2;

25) "algsed omavahendid" tähendavad direktiivi 89/299/EMÜ artikli 2 lõike 1 punktide 1, 2 ja 4 summat, millest on lahutatud punktide 9, 10 ja 11 summa;

26. "kapital" tähendab omavahendeid;

27) "teisendatud kestus" arvutatakse välja I lisa lõikes 26 esitatud valemi alusel.

MIINIMUMKAPITAL

Artikkel 3

1. Klientide raha ja/või väärtpabereid hoiustavate ja üht või enamat järgmistest teenustest pakkuvate investeerimisühingute miinimumkapital peab olema 125000 eküüd:

- investorite finantsinstrumentide kohta antud korralduste vastuvõtmine ja edastamine,

- investorite finantsinstrumentide kohta antud korralduste täitmine,

- individuaalsete finantsinstrumentide investeerimisportfellide haldamine,

tingimusel et nad ei tee oma nimel tehinguid ühegi finantsinstrumendiga ega ole võtnud endale kohustust tingimusteta tagada finantsinstrumentide emissiooni.

Omavahendite investeerimiseks mõeldud kauplemisportfelli kandmata positsioonide hoidmist finantsinstrumentides ei loeta esimeses lõikes ega lõikes 2 nimetatud tehingute tegemiseks.

Sellest olenemata võivad pädevad ametiasutused lubada investorite finantsinstrumentide kohta antud korraldusi täitval investeerimisühingul hoida selliseid instrumente oma arvel, kui

- sellised positsioonid tekivad ainult äriühingu võimetusest investorite korraldusi täpselt täita,

- kõigi selliste positsioonide turuväärtus kokku ei ületa 15 % äriühingu miinimumkapitalist,

- äriühing vastab artiklites 4 ja 5 esitatud nõuetele,

- sellised positsioonid on juhuslikud ja ajutise iseloomuga ning rangelt piiratud ajaga, mis kulub kõnealuse tehingu tegemiseks.

2. Liikmesriigid võivad lõikes 1 nimetatud summat vähendada 50000 eküüni nende äriühingute puhul, kellel ei ole luba hoida klientide raha või väärtpabereid, teha oma nimel tehinguid ega võtta endale kohustust tingimusteta tagada emissiooni.

3. Kõigi teiste investeerimisühingute miinimumkapital peab olema 730000 eküüd.

4. Artikli 2 lõike 2 teises ja kolmandas taandes nimetatud äriühingute miinimumkapital peab olema 50000 eküüd seni, kuni nad saavad kasu asutamisvabadusest või osutavad teenuseid direktiivi 93/22/EMÜ artikli 14 või 15 alusel.

5. Olenemata lõigetest 1-4 võivad liikmesriigid jätkata tegevuslubade andmist enne käesoleva direktiivi kohaldamist olemas olnud investeerimisühingute suhtes ja lõikes 4 nimetatud äriühingute suhtes, mille omavahendid on väiksemad kui lõigetes 1-4 nende jaoks sätestatud miinimumkapital. Nende äriühingute omavahendid ei või väheneda pärast käesoleva direktiivi teatavakstegemist arvutatud kõrgeimast kontrolltasemest madalamale. Kontrolltase on omavahendite keskmine päevatase, arvutatuna arvutamisele eelnenud kuue kuu keskmisena. See arvutatakse iga kuue kuu järel vastava eelmise kuuekuulise ajavahemiku suhtes.

6. Kui lõikes 5 hõlmatud äriühingu üle omandab kontrolli teine füüsiline või juriidiline isik kui see, kelle käes varem oli kontroll, peavad selle äriühingu omavahendid saavutama vähemalt selleks lõigetes 1-4 määratletud taseme, välja arvatud järgmistel juhtudel:

i) pädevate ametiasutuste loal esmaüleminek pärimise teel pärast käesoleva direktiivi kohaldamist, kuid mitte kauem kui 10 aasta jooksul pärast seda üleminekut;

ii) täis- või usaldusühingu koosseisu muutumine, tingimusel et vähemalt üks käesoleva direktiivi kohaldamise kuupäeval ühingusse kuulunud partner säilitab selles oma osaluse, kuid mitte kauem kui 10 aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi kohaldamise kuupäeva.

7. Teatud erilistel asjaoludel ning pädevate ametiasutuste nõusolekul ei pea kahe või enama investeerimisühingu ja/või lõikes 4 nimetatud äriühingu ühinemise tagajärjel tekkinud äriühingu omavahendid saavutama lõigetes 1-4 määratletud taset. Sellest olenemata ei tohi ajal, mil lõigetes 1-4 määratletud tasemed ei ole saavutatud, uue äriühingu omavahendid väheneda madalamale ühinenud äriühingute omavahendite koondtasemest, mis oli ühinemisajal.

8. Investeerimisühingute ja lõikes 4 nimetatud äriühingute omavahendite tase ei või väheneda lõigetes 1-5 ja 7 määratletud tasemest madalamale. Kui see siiski peaks juhtuma, võivad pädevad ametiasutused õigustavatel asjaoludel lubada nendel äriühingutel selleks ettenähtud aja jooksul olukorda parandada või nende tegevuse lõpetada.

RISKIERALDISED

Artikkel 4

1. Pädevad ametiasutused nõuavad asutustelt omavahendeid, mis on kogusummas alati võrdsed või suuremad kui:

i) kapitalinõuded, mis on arvutatud nende kauplemisportfelli jaoks vastavalt I, II ja VI lisale;

ii) kapitalinõuded, mis on arvutatud kogu nende äritegevuse jaoks vastavalt III lisale;

iii) direktiiviga 89/647/EMÜ kehtestatud kapitalinõuded kogu nende äritegevuse jaoks, välja arvatud nende kauplemisportfelliga seotud tegevus ning mittelikviidsed varad, sest need arvatakse omavahenditest välja vastavalt V lisa lõike 2 punktile d;

iv) lõikes 2 sätestatud kapitalinõuded.

Olenemata punktides i–iv nimetatud kapitalinõuetest ei või investeerimisühingute omavahendite nõue olla kunagi väiksem kui IV lisas ettenähtud summa.

2. Pädevad ametiasutused nõuavad, et asutused kataksid riskid, mis tulenevad äritegevusest, mis jääb väljapoole nii käesoleva direktiivi kui ka direktiivi 89/647/EMÜ reguleerimisala ja mida peetakse kõnealustes direktiivides piisavate omavahendite arvelt kaetavate riskide sarnaseks.

3. Kui asutuse omavahendid vähenevad allapoole lõikes 1 kehtestatud nõutavast omavahendite summast, tagavad pädevad ametiasutused, et kõnealune asutus võtaks nii kiiresti kui võimalik meetmed olukorra parandamiseks.

4. Pädevad ametiasutused nõuavad, et asutused kehtestaksid kõigi oma äritegevusega seotud intressiriskide jälgimis- ja kontrollsüsteemi, ning kontrollivad kõnealuseid süsteeme.

5. Asutused peavad näitama pädevatele ametivõimudele, et on välja töötanud süsteemid, mis võimaldavad arvutada nende finantspositsioone piisava täpsusega mis tahes ajal.

6. Olenemata lõikest 1 võivad pädevad ametiasutused lubada asutusi arvutada oma kauplemisportfelliga seotud äritegevuse kapitalinõudeid vastavalt direktiivile 89/647/EMÜ, mitte aga vastavalt käesoleva direktiivi I ja II lisale, tingimusel et:

i) selliste asutuste kauplemisportfelliga seotud äritegevus ei ületa üldjuhul 5 % nende kogu äritegevusest;

ii) nende kauplemisportfelli positsioonid kokku ei ületa üldjuhul 15 miljonit eküüd;

iii) selliste asutuste kauplemisportfelliga seotud äritegevus ei ületa kunagi 6 % kogu nende äritegevusest ja nende kauplemisportfelli positsioonid kokku ei ületa kunagi 20 miljonit eküüd.

7. Kauplemisportfelli äritegevuse ja kogu äritegevuse suhte arvestamiseks vastavalt lõike 6 punktidele i ja iii võivad pädevad ametiasutused kasutada kas kõnealuste asutuste bilansilise ja bilansivälise äritegevuse liidetud mahtu, kasumiaruannet või omavahendeid, või nimetatud näitajate kombinatsiooni. Bilansilise ja bilansivälise äritegevuse mahu hindamisel võetakse võlakohustused arvesse turuhinna või põhiväärtusega, aktsiad turuhinnaga ja tuletisväärtpaberid nende aluseks olevate instrumentide nimi- või turuväärtusega. Pikad ja lühikesed positsioonid liidetakse olenemata nende märgist.

8. Kui asutus peaks kauem kui vaid lühikese aja jooksul ületama kas ühe või mõlemad lõike 6 punktides i ja ii kehtestatud ülempiirid või ületama ühe või mõlemad lõike 6 punktis iii kehtestatud ülempiirid, nõutakse selliselt asutuselt kauplemisportfellist tuleneva äritegevuse suhtes pigem artikli 4 lõike 1 punkti i kui direktiivi 89/647/EMÜ nõuete täitmist ning teatamist pädevale ametiasutusele.

SUURE RISKIDE KONTSENTRATSIOONI JÄLGIMINE JA KONTROLL

Artikkel 5

1. Asutused jälgivad ja kontrollivad suurt riskide kontsentratsiooni vastavalt direktiivile 92/121/EMÜ.

2. Olenemata lõikest 1 jälgivad ja kontrollivad asutused, kes arvutavad oma kauplemisportfelli äritegevusega seotud kapitalinõudeid vastavalt I ja II lisale, suurt riskide kontsentratsiooni vastavalt direktiivile 92/121/EMÜ, mida korrigeeritakse käesoleva direktiivi VI lisa kohaselt.

POSITSIOONIDE HINDAMINE ARUANDLUSEKS

Artikkel 6

1. Asutused määravad oma kauplemisportfellis fikseeritud positsioonide väärtuse iga päev, välja arvatud juhul, kui nende puhul kehtib artikli 4 lõige 6.

2. Turuhindade puudumisel, näiteks uue emissiooni puhul esmaturul, võivad pädevad ametiasutused mitte nõuda lõikes 1 kehtestatud tingimuse täitmist ja nõuda, et asutused kasutaksid alternatiivseid hindamismeetodeid, mis on piisavalt usaldusväärsed ning pädevate ametiasutuste poolt heaks kiidetud.

KONSOLIDEERITUD JÄRELEVALVE

Artikkel 7

Üldsätted

1. Asutuste suhtes, mis pole ei emaettevõtjad ega nende emaettevõtjate tütarettevõtjad, kohaldatakse artiklites 4 ja 5 kehtestatud kapitalinõudeid konsolideerimata vormis.

2. Artiklites 4 ja 5 kehtestatud nõudeid kohaldatakse asutuse suhtes, mille

- tütarettevõtjaks on direktiivi 92/30/EMÜ kohane krediidiasutus, investeerimisühing või mõni muu finantseerimisasutus või millel on osalus sellises asutuses,

- emaettevõtjaks on finantsvaldusettevõtja,

konsolideeritult vastavalt eespool mainitud direktiivis ja käesoleva artikli lõigetes 7-14 sätestatud meetoditele.

3. Kui lõikes 2 nimetatud kontserni ei kuulu krediidiasutust, kohaldatakse direktiivi 92/30/EMÜ, mida korrigeeritakse järgmiselt:

- "finantsvaldusettevõtja" tähendab finantseerimisasutust, mille tütarettevõtjad või enamus neist on investeerimisühingud või muud finantseerimisasutused, millest vähemalt üks on investeerimisühing,

- "segavaldusettevõtja" tähendab emaettevõtjat, mis ei ole finantsvaldusettevõtja ega investeerimisühing, kuid mille tütarettevõtjate hulka kuulub vähemalt üks investeerimisühing,

- "pädevad ametiasutused" on riigi ametiasutused, kellele seaduse või määrusega on tehtud ülesandeks järelevalve investeerimisühingute üle,

- sõna "krediidiasutus" asendatakse kõikjal sõnaga "investeerimisühing",

- direktiivi 92/30/EMÜ artikli 3 lõike 5 teist punkti ei kohaldata,

- direktiivi 92/30/EMÜ artikli 4 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 7 lõikes 5 asendatakse kõik viited direktiivile 77/780/EMÜ viidetega direktiivile 93/22/EMÜ,

- direktiivi 92/30/EMÜ artikli 3 lõikes 9 ja artikli 8 lõikes 3 asendatakse viited "panganduse konsultatiivkomiteele" viidetega nõukogule ja komisjonile,

- direktiivi 92/30/EMÜ artikli 7 lõike 4 esimene lause asendatakse järgmisega:

"Kui investeerimisühing, finantsvaldusettevõtja või segavaldusettevõtja kontrollib üht või enamat kindlustusseltsina tegutsevat tütarettevõtjat, teevad pädevad ametiasutused ning asutused, kellele riik on teinud kohustuseks teostada järelevalvet kindlustussseltside üle, tihedat koostööd."

4. Pädevad ametiasutused, kellele on tehtud ülesandeks või kohustuseks konsolideeritud järelevalve lõikes 3 hõlmatud kontsernide üle, võivad kuni selliste kontsernide konsolideeritud järelevalve edaspidise ühtlustamiseni ning õigustatud asjaoludel eespool mainitud kohustuse täitmisest loobuda, tingimusel et iga sellisesse kontserni kuuluv investeerimisühing:

i) määratleb omavahendeid V lisa lõike 9 kohaselt;

ii) täidab artikli 4 ja 5 nõudeid konsolideerimata kujul;

iii) töötab välja kõigi teiste kontserni kuuluvate finantseerimisasutuste kapitali ja vahendite allikate jälgimis- ja kontrollsüsteemid.

5. Pädevad ametiasutused nõuavad, et kontserni kuuluvad investeerimisühingud, mille suhtes kohaldatakse lõikes 4 nimetatud loobumist, teataksid neile riskidest, sealhulgas nende kapitali ja vahendite koosseisu ja allikatega seotud riskidest, mis võiksid nende finantspositsioone nõrgendada. Kui pädevad ametiasutused otsustavad siis, et nende investeerimisühingute finantspositsioonid ei ole piisavalt kaitstud, nõuavad nad neilt meetmete võtmist, mis vajaduse korral võivad muu hulgas hõlmata ka kapitali liikumise piiranguid sellistelt äriühingutelt kontserni liikmetele.

6. Kui pädevad ametiasutused loobuvad lõikes 4 sätestatud konsolideeritud järelevalve kohustusest, võtavad nad teisi kohaseid meetmeid kogu kontserni, sealhulgas väljaspool liikmesriiki asuvate ettevõtjate riskide, eriti suure riskide kontsentreerumise jälgimiseks.

7. Liikmesriigid võivad loobuda artiklites 4 ja 5 kehtestatud nõuete konsolideerimata või osaliselt konsolideeritud kohaldamisest sellise asutuse puhul, mille kui emaettevõtja üle kohaldatakse konsolideeritud järelevalvet, ning selle emaettevõtja tütarettevõtja puhul, millele nad on andnud tegevusloa ja kohaldavad järelevalvet ning mille üle nad korraldavad konsolideeritud järelevalvet koos tema emaettevõtjaks oleva asutusega.

Seesama loobumisõigus antakse, kui emaettevõtjaks on finantsvaldusettevõtja, mille peakontor asub asutusega samas liikmesriigis, tingimusel et ta allub samasugusele järelevalvele nagu krediidiasutused ja investeerimisühingud, eriti artiklites 4 ja 5 kehtestatud nõuetele.

Mõlemal loobumisõiguse kasutamise juhul tuleb võtta meetmed selleks, et tagada omavahendite kohane kontsernisisene jaotumine.

8. Asutuse puhul, mille emaettevõtjaks on teises liikmesriigis tegevusloa saanud ja seal asuv asutus, kohaldavad tegevusloa andnud pädevad ametiasutused artiklites 4 ja 5 sätestatud eeskirju konsolideerimata või vastavalt vajadusele ka osaliselt konsolideeritud kujul.

9. Olenemata lõikest 8 võivad pädevad ametiasutused, kelle kohustuseks on anda asutusest emaettevõtja tütarettevõtjale tegevusluba, kahepoolse lepingu alusel delegeerida oma kohustuse valvata tütarettevõtja kapitali adekvaatsuse ja suure riskide kontsentratsiooni järele nendele pädevatele ametiasutustele, kelle ülesandeks on anda tegevusluba ja korraldada järelevalvet emaettevõtja üle. Komisjonile tuleb teatada niisuguste lepingute olemasolust ja sisust. Komisjon edastab selle informatsiooni teiste liikmesriikide pädevatele ametiasutustele ja panganduse konsultatiivkomiteele ning nõukogule, välja arvatud lõikes 3 nimetatud kontsernide puhul.

Konsolideeritud nõuete arvutamine

10. Kui pädevad ametiasutused ei kasuta lõigetes 7 ja 9 sätestatud loobumisõigust, võivad nad I lisas sätestatud kapitalinõuete ja VI lisas sätestatud klientide riskikontsentratsiooni konsolideeritud arvutamiseks lubada ühe asutuse kauplemisportfelli netopositsioonide tasaarveldust teise asutuse kauplemisportfelli positsioonide suhtes vastavalt I ja VI lisas sätestatud eeskirjadele.

Lisaks võivad nad lubada ühe asutuse III lisas sätestatud välisvaluutapositsioonide tasaarveldust teise asutuse III lisas sätestatud välisvaluutapositsioonide suhtes vastavalt III lisas sätestatud eeskirjadele.

11. Samuti võivad pädevad ametiasutused lubada kolmandates riikides asuvate ettevõtjate kauplemisportfelli- ja välisvaluutapositsioonide tasaarveldust, kui samal ajal on täidetud järgmised tingimused:

i) nendel ettevõtjatel on kolmandas riigis tegevusluba ning nad vastavad kas direktiivi 77/780/EMÜ artikli 1 esimese taandes esitatud krediidiasutuse määratlusele või on kolmandate riikide tunnustatud investeerimisühingud;

ii) need ettevõtjad täidavad iseseisvalt kapitali adekvaatsuse nõudeid, mis on samaväärsed käesolevas direktiivis sätestatutega;

iii) kõnealustes riikides puuduvad eeskirjad, mis võiksid märgatavalt mõjutada vahendite kontsernisisest liikumist.

12. Samuti võivad pädevad ametiasutused lubada lõikes 10 sätestatud tasaarveldust liikmesriigis tegevusloa saanud kontserni moodustavate asutuste vahel, tingimusel et:

i) kapitali kontsernisisene jaotumine on vastuvõetav;

ii) asutuste tegevuse seadusandlik, juriidiline ja lepinguline raamistik tagab neile kontsernisisese vastastikuse finantstoetuse.

13. Peale selle võivad pädevad ametiasutused lubada lõikes 10 sätestatud tasaarveldust lõike 12 tingimusi täitvate kontserni moodustavate asutuste ja samasse kontserni kuuluva teises liikmesriigis tegevusluba omava asutuse vahel, tingimusel et viimane täidab iseseisvalt artiklites 4 ja 5 kehtestatud kapitalinõudeid.

Konsolideeritud omavahendite määratlus

14. Omavahendite konsolideeritud arvutamisel kohaldatakse direktiivi 89/299/EMÜ artiklit 5.

15. Pädevad ametiasutused, kelle ülesandeks on teostada konsolideeritud järelevalvet, võivad asutuste omavahendite konsolideeritud arvutamisel tunnustada asjaomaste asutuste puhul V lisas kohaldatavaid konkreetseid omavahendite määratlusi.

ARUANDLUSNÕUDED

Artikkel 8

1. Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisühingud ja krediidiasutused esitaksid oma asukohaliikmesriigi pädevatele ametiasutustele kõik andmed, mis on vajalikud kontrollimaks, kas nad täidavad käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud eeskirju. Liikmesriigid tagavad ühtlasi, et asutuste sisekontrolli mehhanismid ning haldus- ja raamatupidamissüsteemid võimaldaksid alati kontrollida nende eeskirjade täitmise õigsust.

2. Investeerimisühingud on kohustatud esitama pädevatele ametiasutustele viimaste poolt kehtestatud vormis aruandeid vähemalt üks kord kuus, kui on tegemist artikli 3 lõikes 3 nimetatud äriühingutega, vähemalt üks kord kolme kuu jooksul, kui on tegemist artikli 3 lõikes 1 nimetatud äriühingutega ja vähemalt üks kord kuue kuu jooksul, kui on tegemist artikli 3 lõikes 2 nimetatud äriühingutega.

3. Olenemata lõikest 2 nõutakse artikli 3 lõigetes 1 ja 3 nimetatud investeerimisühingutelt konsolideeritud või osaliselt konsolideeritud andmete esitamist ainult üks kord kuue kuu jooksul.

4. Krediidiasutused on kohustatud esitama aruandeid vastavalt pädevate ametiasutuste kehtestatud korrale nii tihti, kui seda nõutakse vastavalt direktiivile 89/647/EMÜ.

5. Pädevad ametiasutused kohustavad asutusi teatama neile viivitamata igast juhtumist, kui nende tagasiostulepingute ja ostu-tagasimüügilepingute või väärtpaberite laenutamise ja laenamise tehingute pooled ei täida oma kohustusi. Komisjon teatab sellistest juhtumitest nõukogule ning nende tähendusest selliste lepingute ja tehingute käsitlemiseks käesolevas direktiivis hiljemalt kolm aastat pärast artiklis 12 nimetatud kuupäeva. Aruannetes kirjeldatakse ka seda, kuidas kõnealused asutused täidavad nende suhtes kohaldatavaid, artikli 2 lõike 6 punkti b alapunktide i–v, eriti aga alapunkti v nõudeid. Lisaks kirjeldab komisjon detailselt igasuguseid muudatusi asutuste tavalise laenutegevuse ja ostu-tagasimüügilepingute ja väärtpaberite laenutamistehingute alusel teostatava laenutegevuse suhtelistes mahtudes. Kui komisjon järeldab kõnealuse aruande ja muude andmete alusel, et kuritarvituste vältimiseks on vaja rakendada täiendavaid tagatisi, teeb ta vastavad ettepanekud.

PÄDEVAD AMETIASUTUSED

Artikkel 9

1. Liikmesriigid määravad ametiasutused, kes hakkavad täitma käesolevas direktiivis sätestatud kohustusi. Nad teatavad sellest komisjonile, märkides eraldi ära kohustuste jagamise.

2. Lõikes 1 nimetatud ametiasutused peavad olema valitsusasutused või asutused, mida seadusega või valitsusasutuste poolt tunnustatakse kõnealuses liikmesriigis toimiva järelevalvesüsteemi osana.

3. Kõnealustele ametiasutustele tuleb anda kõik volitused, mida nad vajavad oma ülesannete täitmiseks, eriti seoses kauplemisportfelli koosseisu järelevalvega.

4. Liikmesriikide pädevad ametiasutused teevad tihedat koostööd käesoleva direktiiviga ettenähtud kohustuste täitmisel, eriti juhul, kui investeerimisteenuseid osutatakse piiriüleselt või ühes või enamas liikmesriigis filiaalide avamise kaudu. Vastava taotluse alusel annavad nad üksteisele informatsiooni, mis võiks hõlbustada järelevalvet investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse üle, eriti aga kontrollida käesolevas direktiivis sätestatud eeskirjade järgimist. Igasuguse pädevate ametiasutuste vahelise ja käesolevas direktiivis sätestatud informatsiooni vahetuse puhul kehtivad ametisaladuse pidamise nõuded, mis investeerimisühingute puhul on sätestatud direktiivi 93/22/EMÜ artiklis 25 ja krediidiasutuste puhul direktiivi 77/780/EMÜ artiklis 12, muudetud direktiiviga 89/646/EMÜ.

Artikkel 10

Kuni järgmise direktiivi vastuvõtmiseni, mis sätestab käesoleva direktiivi muutmise vastavalt tehnika arengule allpool piiritletud aladel, otsustab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega ja kooskõlas otsusega 87/373/EMÜ teha vastavalt vajadusele järgmised muudatused:

- artikli 2 määratluste selgitamine käesoleva direktiivi ühesuguse kohaldamise tagamiseks kõigis ühenduse osades,

- artikli 2 määratluste selgitamine finantsturgude arengu arvessevõtmiseks,

- artiklis 3 sätestatud miinimumkapitali suuruste ja artikli 4 lõikes 6 nimetatud suuruste muutmine majanduse ja finantsturu arengu arvessevõtmiseks,

- terminite ühtlustamine ja määratluste vormistamine kooskõlas hilisemate asutusi ja nendega seotud küsimusi reguleerivate aktidega.

ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 11

1. Liikmesriigid võivad anda tegevusloa direktiivi 93/22/EMÜ artikli 30 lõikes 1 sätestatud investeerimisühingutele, kelle omavahendid jäävad käesoleva direktiivi kohaldamise päeval madalamale selle artikli 3 lõigetes 1-3 piiritletud tasemetest. Seejärel peavad aga nende investeerimisühingute omavahendid vastama käesoleva direktiivi artikli 3 lõigete 5-8 nõuetele.

2. Olenemata I lisa lõikest 14 võivad liikmesriigid võlakirjale, mille riskikaal on direktiivi 89/647/EMÜ artikli 11 lõike 2 kohaselt 10 %, kehtestada eririski nõude, mis moodustab poole samasuguse tähtajaga kvalifitseeritud artikli eririski nõudest.

LÕPPSÄTTED

Artikkel 12

1. Liikmesriigid kehtestavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid direktiivi 93/22/EMÜ artikli 31 teises lõikes määratud kuupäevaks. Nad teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Neid meetmeid vastu võttes viitavad liikmesriigid käesolevale direktiivile või lisavad niisuguse viite nende ametlikul avaldamisel. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetavate siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 13

Niipea kui võimalik esitab komisjon nõukogule kapitalinõuete ettepanekud seoses tehingutega kaubabörsil, kaupade tuletistehingutega ja ühisinvesteerimise ettevõtte ühikute kohta.

Nõukogu teeb otsuse komisjoni ettepanekute kohta hiljemalt kuus kuud enne käesoleva direktiivi kohaldamise kuupäeva.

LÄBIVAATAMISKLAUSEL

Artikkel 14

Kolme aasta jooksul alates artiklis 12 nimetatud kuupäevast vaatab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal käesoleva direktiivi läbi, võttes arvesse selle kohaldamisel saadud kogemusi, turgude ning eriti järelevalveasutuste tegevuse arengut rahvusvahelisel areenil, vajaduse korral direktiivi muutes.

Artikkel 15

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 15. märts 1993

Nõukogu nimel

eesistuja

M. Jelved

[1] EÜT C 152, 21.6.1990, lk 6; jaEÜT C 50, 25.2.1992, lk 5.

[2] EÜT C 326, 16.12.1991, lk 89; jaEÜT C 337, 21.12.1992, lk 114.

[3] EÜT C 69, 18.3.1991, lk 1.

[4] EÜT L 141, 11.6.1993, lk. 27.

[5] EÜT L 386, 30.12.1989, lk 14. Direktiivi on muudetud direktiiviga 92/30/EMÜ (EÜT L 110, 28.4.1992, lk 52).

[6] EÜT L 29, 5.2.1993, lk 1.

[7] EÜT L 124, 5.5.1989, lk 16. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 92/30/EMÜ (EÜT L 110, 24.9.1992, lk 52).

[8] EÜT L 110, 28.4.1992, lk 52.

[9] EÜT L 197, 18.7.1987, lk 33.

[10] EÜT L 322, 17.12.1977, lk 30. Direktiivi on muudetud direktiiviga 89/646/EMÜ (EÜT L 386, 30.12.1989, lk 1).

--------------------------------------------------

I LISA

POSITSIOONIRISK

SISSEJUHATUS

Tasaarveldamine

1. Asutuse pika (lühikese) positsiooni ülejääki, võrreldes sama aktsia, võlakirja ja vahetatava väärtpaberi emissioonide ja identsete finantsfutuuride, optsioonide, aktsiate ostutähtede ja kaetud aktsiate ostutähtede pika (lühikese) positsiooniga, loetakse tema netopositsiooniks igas kõnealuses instrumendis. Vastavalt lõigetes 4-7 sätestatule lubavad pädevad ametiasutused netopositsioonide arvutamisel tuletisväärtpaberite positsioone lugeda nende aluseks oleva(te) (või mõtteliselt nende aluseks oleva(te)) väärtpaberi(te) positsiooniks. Asutuse käes olevaid tema enda võlakirju ei võeta lõike 14 alusel eririski arvutamisel arvesse.

2. Tasaarveldamine ei ole lubatud vahetatava väärtpaberi ja selle aluseks olevat instrumenti tasakaalustava positsiooni vahel, välja arvatud juhul, kui pädevad ametiasutused võtavad seisukoha, mille kohaselt arvestatakse konkreetse vahetatava väärtpaberi vahetamise tõenäosust või kehtestatakse kapitalinõue väärtpaberite vahetamisega kaasneva võimaliku kahju katmiseks.

3. Olenemata märgist tuleb kõik netopositsioonid enne kokkuarvutamist iga päev konverteerida valitseva hetkekursiga asutuse aruandevaluutasse.

Konkreetsed instrumendid

4. Intressifutuuride, tähtpäevaintressiga lepingute ja võlakirjade tähtajaliste ostu- ja müügilubaduste lühikesi ja pikki positsioone käsitletakse kombinatsioonina. Intressifutuuri pikk positsioon on seega futuurlepingu tehingupäeval saabuva tähtpäevaga laenu ja kõnealuse futuurlepingu aluseks oleva instrumendi või mõttelise positsiooni tagasimaksepäevaga sama tagasimaksepäevaga omatava vara kombinatsioon. Niisamuti loetakse müüdud tähtpäevaintressiga lepingut pikaks positsiooniks, kui tagasimaksepäev on sama mis arvelduspäev, millele lisandub lepingu kestus, ja lühikeseks positsiooniks, kui tagasimaksepäev on sama mis arvelduspäev. Nii laen kui varaomand paigutatakse punkti 14 tabeli 1 keskvalitsuse lahtrisse, selleks et arvutada välja kapitalinõuded intressifutuuride ja tähtpäevaintressiga lepingute eririski vastu. Võlakirja tähtajaline ostulubadus on seega tehingupäeval saabuva tähtpäevaga laenu ja võlakirja enese pika positsiooni (hetke positsiooni) kombinatsioon. Eririski seisukohast paigutatakse laen tabeli 1 keskvalitsuse lahtrisse ning võlakiri sama tabeli vastavasse lahtrisse. Pädevad ametiasutused võivad lubada, et börsil kaubeldava futuuri kapitalinõue võrdub börsi nõutava marginaaliga, kui nad on täielikult veendunud, et see peegeldab piisavalt futuuri riskitaset ja et marginaali arvutamiseks kasutatud meetod on võrdväärne käesoleva lisa ülejäänud osas sätestatud marginaali arvutamise meetodiga.

5. Intressimäärade, võlakirjade, aktsiate, aktsiaindeksite, finantsfutuuride, vahetuslepingute ja välisvaluutade optsioone vaadeldakse kui positsioone, mille väärtus võrdub optsiooni aluseks oleva instrumendi summaga, mida käesolevas lisas kohaldades korrutatakse oma turvasuhtega. Viimatimainitud positsioone võib tasaarveldada nende aluseks olevate identsete väärtpaberite või tuletisväärtpaberite tasakaalustavate positsioonide vastu. Kasutatakse asjaomase börsi turvasuhet, mille on välja arvutanud pädevad ametiasutused, või kui see pole võimalik või on tegemist börsiväliste optsioonidega, kasutatakse asutuse enda arvutatud turvasuhet, tingimusel et pädevad ametiasutused on veendunud asutuse valitud mudeli sobivuses.

Kuid pädevad ametiasutused võivad ka nõuda, et asutused arvutaksid oma turvasuhted pädevate ametiasutuste kinnitatud metoodika kohaselt.

Pädevad ametiasutused nõuavad kõikide optsioonidega seotud muude riskide katmist, välja arvatud varem käsitletud riskid. Pädevad ametiasutused võivad lubada, et börsil kaubeldava optsiooni nõue võrdub börsi nõutava marginaaliga, kui nad on täielikult veendunud, et see peegeldab piisavalt optsiooni riskitaset ja et marginaali arvutamiseks kasutatud meetod on võrdväärne käesoleva lisa ülejäänud osas sätestatud selliste optsioonide marginaali arvutamise meetodiga. Lisaks võivad nad lubada, et börsil ostetud või börsiväliselt kaubeldava optsiooni nõue on sama, mis tema aluseks oleval instrumendil, tingimusel et tekkiv nõue ei ületaks optsiooni turuväärtust. Kirjaliku börsivälise optsiooni vastu esitatav nõue seotakse selle aluseks oleva instrumendiga.

6. Aktsiate ostutähtede ja kaetud aktsiate ostutähtede puhul toimitakse samamoodi kui lõikes 5 sätestatud optsioonidega.

7. Vahetuslepingute intressiriski puhul toimitakse samamoodi kui bilansiliste instrumentidega. Nii peetakse intressivahetuslepingut, mille kohaselt asutus saab ujuintressi ja maksab püsiintressi, võrdväärseks pika positsiooniga ujuintressimääraga instrumendis, mille tagasimakse tähtaeg võrdub ajavahemikuga enne järgmist intressimäärade fikseerimist, ja lühikese positsiooniga püsiintressimääraga instrumendis, mille tagasimakse tähtaeg võrdub vahetuslepingu enese tagasimakse tähtajaga.

8. Kuid asutused, kes määravad lõigetes 4-7 esitatud tuletisväärtpaberite positsioonide väärtust oma kauplemisportfellis ja juhivad nende intressiriski kassa diskontokäibe alusel, võivad kasutada tundlikkusmudeleid, et arvutada eespool mainitud positsioone ning kasutada neid iga võlakirja puhul, mis tagastatakse amortisatsioonigraafiku alusel, mitte aga ühe lõpliku põhisumma maksmise teel. Nii mudeli kui selle kasutamise peavad kinnitama pädevad ametiasutused. Nende mudelitega tuleks määratleda positsioonid, mille tundlikkus intressimäära muutuste suhtes on sama, mis nende aluseks olevatel rahavoogudel. Tundlikkust tuleb hinnata näidismäärade iseseisva liikumise alusel intressikõveral ja igasse lõike 18 tabeli 2 tagasimaksmisvahemikku peab sattuma vähemalt üks tundlikkuspunkt. Positsioonid võetakse arvesse kapitalinõuete arvutamisel lõigete 15-30 sätete kohaselt.

9. Asutused, kes ei kasuta lõikes 8 nimetatud mudeleid, võivad selle asemel pädevate ametiasutuste loal lugeda täielikult tasakaalustatuks lõigetes 4-7 nimetatud tuletisväärtpaberites kõik positsioonid, mis vastavad vähemalt järgmistele tingimusetele:

i) positsioonide väärtus on sama ja neid noteeritakse samas valuutas;

ii) (ujuintressimäära positsioonide) viitemäär või (püsiintressimäära positsioonide) kupongintressimäär viiakse tihedasse vastavusse;

iii) järgmine intressi fikseerimispäev või fikseeritud kupongintressimääraga positsioonide järelejäänud tagasimakseaeg jääb järgmistesse piiridesse:

- vähem kui üks kuu: samal päeval,

- üks kuu kuni üks aasta: seitsme päeva jooksul,

- üle aasta: 30 päeva jooksul.

10. Väärtpaberite või väärtpaberite omandiõigusega seotud tagatud õiguste võõrandaja tagasiostulepingu puhul ning väärtpaberite väljalaenaja väärtpaberite laenutamise puhul võtavad need väärtpaberid arvesse kapitalinõuete arvutamisel vastavalt käesolevale lisale, tingimusel et niisugused väärtpaberid vastavad artikli 2 lõike 6 punktis a sätestatud kriteeriumidele.

11. Ühisinvesteerimise ettevõtja ühikute positsioonide puhul tuleb arvestada pigem direktiivi 89/647/EMÜ kapitalinõudeid kui käesoleva lisa positsiooniriski nõudeid.

Eri- ja üldriskid

12. Kaubeldava võlakirja või aktsia (või võlakirja või aktsia tuletisväärtpaberi) positsioonirisk jagatakse selle tagamiseks nõutava kapitali arvutamiseks kaheks komponendiks. Esimene komponent on selle eririsk — see on kõnealuse instrumendi hinna muutumise risk, mis tuleneb tema emitendi või tuletisväärtpaberi puhul selle aluseks oleva väärtpaberi emitendiga seotud asjaoludest. Teine komponent katab selle üldriski — see on instrumendi hinna muutumise risk, mis tuleneb (kaubeldava võlakirja või sellega seotud tuletisväärtpaberi puhul) intressimäärade taseme muutusest või (aktsia või sellega seotud tuletisväärtpaberi puhul) laialdasest aktsiaturu liikumisest, mis pole seotud ühegi konkreetse väärtpaberi spetsiifiliste omadustega.

KAUBELDAVAD VÕLAKIRJAD

13. Asutus klassifitseerib oma netopositsioonid vastavalt valuutadele, milles need on noteeritud ning arvutab üld- ja eririski tagamiseks nõutava kapitali iga valuuta puhul eraldi.

Eririsk

14. Asutus jagab lõike 1 kohaselt arvutatud netopositsioonid nende järelejäänud tagasimakseaja järgi tabeli 1 vastavatesse kategooriatesse ja korrutab need seejärel läbi vastavate riskikaaludega. Kaalutud positsioonid (olenemata sellest, kas tegemist on pika või lühikese positsiooniga) liidetakse selleks et välja arvutada eririski tagamiseks nõutav kapital.

Tabel 1

Keskvalitsuse artiklid | Kvalifitseeritud artiklid | Muud artiklid |

| kuni 6 kuud | 6-24 kuud | üle 24 kuu | |

0,00 % | 0,25 % | 1,00 % | 1,60 % | 8,00 % |

Üldrisk

a) Tagasimaksepõhine

15. See üldriski tagamiseks nõutava kapitali arvestus koosneb kahest etapist. Esiteks kaalutakse kõiki positsioone vastavalt nende tagasimaksmisajale (lõike 16 selgituse kohaselt), et välja arvutada nende tagamiseks vajaliku kapitali summa. Teiseks ollakse valmis nõutavat summat vähendama, kui kaalutud positsioonile vastandub samas tagasimaksmisvahemikus kaalutud vastandpositsioon. Nõuet vähendatakse ka siis, kui kaalutud vastandpositsioonid langevad eri tagasimaksmisvahemikesse, vähenduse suurus sõltub sellest, kas nimetatud kaks positsiooni langevad ühte tsooni või mitte, samuti sellest, milliste konkreetsete tsoonidega on tegemist. Kokku on olemas kolm tsooni (tagasimaksmisvahemike gruppi).

16. Asutus jaotab oma netopositsioonid vastavatesse tagasimaksmisvahemikesse lõikes 18 esitatud tabeli 2 lahtris 2 või 3. Püsiintressimääraga instrumentide puhul võetakse aluseks tagasimaksmiseks järelejäänud aeg ning enne lõplikku tagasimaksepäeva muutuva intressimääraga instrumentide puhul ajavahemik kuni järgmise intressimäära fikseerimiseni. Samuti tehakse vahet 3 % või seda ületavat intressi kandva kupongiga ja alla 3 % intressi kandva kupongiga võlakirja vahel, jagades need tabeli 2 lahtritesse 2 või 3. Seejärel korrutatakse igaüks neist läbi tabeli 2 lahtris 4 esitatud kõnealuse tagasimaksmisvahemiku kaaluga.

17. Seejärel määrab asutus iga tagasimaksmisvahemiku kaalutud pikkade positsioonide ja kaalutud lühikeste positsioonide summa. Vastava tagasimaksmisvahemiku kaalutud pikad positsioonid, mis tasakaalustatakse kaalutud lühikeste positsioonidega, moodustavad vastava vahemiku tasakaalustatud kaalutud positsiooni, kuna aga ülejäänud pikad või lühikesed positsioonid moodustab sama vahemiku tasakaalustamata kaalutud positsiooni. Seejärel arvutatakse kõigi vahemike tasakaalustatud kaalutud positsioonide kogusumma.

18. Selleks et selgitada välja iga tsooni tasakaalustamata kaalutud pikk positsioon, liidab asutus kokku kõigi tabelis 2 esitatud tsoonidesse kuuluvate vahemike tasakaalustamata kaalutud pikad positsioonid. Analoogiliselt liidab asutus kokku kõigi tabelis 2 esitatud tsoonidesse kuuluvate vahemike tasakaalustamata kaalutud lühikesed positsioonid, et selgitada välja iga tsooni tasakaalustamata kaalutud lühike positsioon. See osa vastava tsooni tasakaalustamata kaalutud pikast positsioonist, mida tasakaalustatakse sama tsooni tasakaalustamata kaalutud lühikese positsiooniga, moodustab vaadeldava tsooni tasakaalustatud kaalutud positsiooni. See osa tsooni tasakaalustamata kaalutud pikast positsioonist või tasakaalustamata kaalutud lühikesest positsioonist, mida ei saa niiviisi tasakaalustada, moodustab selle tsooni tasakaalustamata kaalutud positsiooni.

Tabel 2

Tsoon | Tagasimaksmisvahemik | Kaal (%) | Eeldatav intressimäära muutus (%) |

3 % või suurema protsendiga kupong | Alla 3 % kupong |

(1) | (2) | (3) | (4) | (5) |

Esimene | 0 ≤ 1 kuu | 0 ≤ 1 kuu | 0,00 | – |

> 1 ≤ 3 kuud | > 1 ≤ 3 kuud | 0,20 | 1,00 |

> 3 ≤ 6 kuud | > 3 ≤ 6 kuud | 0,40 | 1,00 |

> 6 ≤ 12 kuud | > 6 ≤ 12 kuud | 0,70 | 1,00 |

Teine | > 1 ≤ 2 aastat | > 1,0 ≤ 1,9 aastat | 1,25 | 0,90 |

> 2 ≤ 3 aastat | > 1,9 ≤ 2,8 aastat | 1,75 | 0,80 |

> 3 ≤ 4 aastat | > 2,8 ≤ 3,6 aastat | 2,25 | 0,75 |

Kolmas | > 4 ≤ 5 aastat | > 3,6 ≤ 4,3 aastat | 2,75 | 0,75 |

> 5 ≤ 7 aastat | > 4,3 ≤ 5,7 aastat | 3,25 | 0,7 |

> 7 ≤ 10 aastat | > 5,7 ≤ 7,3 aastat | 3,75 | 0,65 |

> 10 ≤ 15 aastat | > 7,3 ≤ 9,3 aastat | 4,50 | 0,60 |

> 15 ≤ 20 aastat | > 9,3 ≤ 10,6 aastat | 5,25 | 0,60 |

> 20 aastat | > 10,6 ≤ 12,0 aastat | 6 | 0,60 |

| > 12,0 ≤ 20,0 aastat | 8,00 | 0,60 |

| > 20 aastat | 12,50 | 0,60 |

19. Seejärel arvutatakse esimese tsooni tasakaalustamata kaalutud pikk positsioon (lühike positsioon), mis tasakaalustatakse teise tsooni tasakaalustamata kaalutud lühikese positsiooniga (pika positsiooniga). Saadud summa on lõikes 23 nimetatud esimese ja teise tsooni vaheline tasakaalustatud kaalutud positsioon. Seejärel tehakse sama arvutus ülejäänud osaga teise tsooni tasakaalustamata kaalutud positsioonist ja kolmanda tsooni tasakaalustamata kaalutud positsiooniga, et arvutada välja teise ja kolmanda tsooni vaheline tasakaalustatud kaalutud positsioon.

20. Asutus võib soovi korral lõikes 19 esitatud arvestused sooritada ümberpööratud järjekorras, määrates teise ja kolmanda tsooni vahelise tasakaalustatud kaalutud positsiooni enne kui esimese ja teise tsooni vahel.

21. Selleks et välja arvutada esimese ja kolmanda tsooni tasakaalustatud kaalutud positsioon, tasakaalustatakse esimese tsooni tasakaalustamata kaalutud positsiooni ülejäänud osa kolmanda tsooni tasakaalustamata kaalutud positsiooni selle osaga, mis jäi üle pärast kolmanda tsooni tasakaalustamist teise tsooniga.

22. Positsioonid, mis jäid alles pärast kolme, lõigetes 19, 20 ja 21 esitatud eraldi tasakaalustamise arvutust, liidetakse kokku.

23. Asutuse kapitalinõue arvutatakse summana:

a) 10 % kõikide tagasimaksmisvahemike tasakaalustatud kaalutud positsioonide summast;

b) 40 % tasakaalustatud kaalutud positsioonist esimeses tsoonis;

c) 30 % tasakaalustatud kaalutud positsioonist teises tsoonis;

d) 30 % tasakaalustatud kaalutud positsioonist kolmandas tsoonis;

e) 40 % tasakaalustatud kaalutud positsioonist esimese ja teise tsooni vahel ning teise ja kolmanda tsooni vahel (vt lõige 19);

f) 150 % tasakaalustatud kaalutud positsioonist esimese ja kolmanda tsooni vahel;

g) 100 % ülejäänud tasakaalustamata kaalutud positsioonidest.

b) Kestuspõhine

24. Liikmesriigi pädevad ametiasutused võivad lubada asutustel üldistel alustel või individuaalselt kasutada kaubeldavate võlakirjade üldriski tagamiseks nõutava kapitali arvutamisel süsteemi, mis peegeldab lõigetes 15-23 kirjeldatud süsteemi asemel kestust, tingimusel et asutus kasutab niisugust süsteemi pidevalt.

25. Sellise süsteemi kasutamisel võtab asutus iga püsiintressimääraga võlakirja turuväärtuse ja arvestab selle alusel välja tema tootlikkuse tagasimaksepäevani, mis on selle instrumendi eeldatav diskontomäär. Ujuintressimääraga instrumentide puhul võtab asutus iga instrumendi turuväärtuse ja arvutab selle alusel välja tema intressi tähtpäevani, võttes eelduseks, et põhisumma tuleb tasuda siis, kui intressimäära järgmine kord muuta saab.

26. Seejärel arvutab asutus järgmise valemi abil iga võlakirja teisendatud kestuse:

teisendatud kestus =

kestus

, kus

D=

∑

t C

∑

C

t1 + rt

kus

r = tootlikkus tagasimaksepäevani (vt lõige 25),

Ct = rahavoog t aastal,

m = tagasimaksetähtaeg (vt lõige 25).

27. Seejärel paigutab asutus iga võlakirja tabeli 3 vastavasse tsooni. Seda tehakse iga instrumendi teisendatud kestuse põhjal.

Tabel 3

Tsoon | Teisendatud kestus (aastates) | Eeldatav intress (protsendi muut) |

(1) | (2) | (3) |

Esimene | > 0 ≤ 1,0 | 1,0 |

Teine | > 1,0 ≤ 3,6 | 0,85 |

Kolmas | > 3,6 | 0,7 |

28. Seejärel arvutab asutus iga instrumendi kestusega kaalutud positsiooni, korrutades selle turuhinna teisendatud kestuse ja selle konkreetse teisendatud kestusega instrumendi eeldatava intressimäära muutusega (vt tabeli 3 lahter 3).

29. Asutus määrab kindlaks igas tsoonis kestusega kaalutud pikad positsioonid ja lühikesed positsioonid. Vastava tsooni lühikese positsiooni summaga tasakaalustatud pikka positsiooni summa on selle tsooni tasakaalustatud kestusega kaalutud positsioon.

Seejärel arvutab asutus iga tsooni jaoks välja tasakaalustamata kestusega kaalutud positsioonid. Seejärel järgitakse lõigetes 19-22 sätestatud tasakaalustamata kaalutud positsioonide arvutamise korda.

30. Seejärel arvutatakse asutuse kapitalinõue summana:

a) 2 % tasakaalustatud kestusega kaalutud positsioonist igas tsoonis;

b) 40 % tasakaalustatud kestusega kaalutud positsioonist esimese ja teise tsooni vahel ning teise ja kolmanda tsooni vahel;

c) 150 % tasakaalustatud kestusega kaalutud positsioonist esimese ja kolmanda tsooni vahel;

d) 100 % ülejäänud tasakaalustamata kestusega kaalutud positsioonidest.

AKTSIAD

31. Vastavalt lõikele 1 liidab asutus kokku kõik oma pikad ja lühikesed netopositsioonid. Nende kahe arvu summa on asutuse üldine kogupositsioon. Nende vahe on asutuse üldine netopositsioon.

Eririsk

32. Asutus korrutab oma üldise kogupositsiooni 4 %ga, et arvutada välja eririski vastu nõutava kapitali summa.

33. Olenemata lõikest 32 võivad pädevad ametiasutused lubada 4 % eririski vastase kapitalinõude asemel kasutada 2 % selliste asutusele kuuluvate aktsiaportfellide puhul, mis vastavad järgmistele tingimustele:

i) aktsiaid ei ole emiteerinud see emitent, kes on emiteerinud kaubeldavaid võlakirju, mille puhul lõike 14 tabeli 1 kohaselt kehtib praegu 8 % nõue;

ii) pädevad ametiasutused peavad objektiivsete kriteeriumide alusel hindama neid aktsiaid väga likviidseks;

iii) ükski üksikpositsioon ei moodusta üle 5 % asutuse kogu aktsiaportfelli väärtusest. Pädevad ametiasutused võivad siiski lubada kuni 10 % üksikpositsioone, tingimusel et niisuguste positsioonide kogusumma ei ületa 50 % portfellist.

Üldrisk

34. Asutus korrutab oma üldise netopositsiooni 8 %ga, et arvutada välja üldriski vastase nõutava kapitali summa.

Aktsiaindeksifutuurid

35. Aktsiaindeksifutuurid, turvasuhtega kaalutud optsioonide ekvivalendid aktsiaindeksifutuurides ja aktsiaindeksid, edaspidi ühiselt "aktsiaindeksifutuurid", võib jagada positsioonideks nende koostises olevate aktsiate kaupa. Neid positsioone võib pidada aluspositsioonideks kõnealustes aktsiates; seetõttu võib neid pädevate ametiasutuste nõusolekul tasaarveldada nende aluseks olevate aktsiate endi vastandpositsioonidega.

36. Pädevad ametiasutused tagavad, et asutusel, kes on tasaarveldanud oma positsioone ühes või enamas aktsiaindeksifutuuri koosseisus olevas aktsias ühe või enama aktsiaindeksifutuuri enese positsiooni vastu, on piisavalt kapitali, et tagada kahjumiriski, mis võib tuleneda sellest, et futuuri väärtused ei muutu täielikus kooskõlas selle koosseisus olevate aktsiate väärtusega; nad teevad seda ka juhul, kui asutusel on aktsiaindeksifutuurides vastandpositsioone, mille tagasimakseaeg või koosseis või mõlema kombinatsioon pole identsed.

37. Olenemata lõigetest 35 ja 36 kohaldatakse börsil kaubeldavate ja pädevate ametiasutuste arvamuse kohaselt mitmekesise koosseisuga aktsiaindeksifutuuride puhul üldriski tagamiseks 8 % kapitalinõuet ilma eririski tagamise nõudeta. Niisugused aktsiaindeksifutuurid lülitatakse lõike 31 alusel arvutatava üldise netopositsiooni koosseisu, kuid neid ei võeta arvesse sama lõike kohaselt leitava kogupositsiooni arvutamisel.

38. Kui aktsiaindeksifutuuri ei jaotata tema alust moodustavateks positsioonideks, loetakse seda üksikaktsiaks. Kuid sellise üksikaktsia eririski ei ole vaja arvesse võtta, kui kõnealune aktsiaindeksifutuur on börsil kaubeldav ning pädevate ametiasutuste arvamuse kohaselt esindab mitmekesise koosseisuga indeksit.

VÄÄRTPABERITE EMISSIOONI TAGAMINE

39. Võlakirjade ja aktsiate emissiooni tagamise puhul võivad pädevad ametiasutused lubada asutusel kasutada kapitalinõuete arvutamiseks järgmist korda. Esiteks arvutatakse netopositsioonid, lahutades väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida kolmandad isikud on formaalsete kokkulepete põhjal märkinud või mille tagamises nad on osalenud; teiseks vähendatakse netopositsioone järgmiste vähendusteguritega:

—.0-pangapäev: | 100 % |

—.1. pangapäev: | 90 % |

—.2.– 3. pangapäev: | 75 % |

—.4. pangapäev: | 50 % |

—.5. pangapäev: | 25 % |

—.pärast 5. pangapäeva: | 0 %. |

Nullpangapäev tähendab pangapäeva, mil asutus kohustub tingimusteta vastu võtma kindlaksmääratud hulga kokkulepitud hinnaga väärtpabereid.

Kolmandaks arvutatakse kapitalinõuded, kasutades vähendatud väärtpaberite investeeringu tagamisega seotud positsioone. Pädevad ametiasutused tagavad, et asutusel on piisavalt kapitali kahjumiriski tagamiseks esialgse kohustuse võtmise ja esimese pangapäeva vahelisel ajal.

--------------------------------------------------

II LISA

ARVELDUS- JA VASTASPOOLE RISK

ARVELDUS-/LOOVUTUSRISK

1. Tehingute puhul, milles arveldused võlakohustuste ja aktsiatega (välja arvatud tagasiostulepingud ja ostutagasimüügilepingud ning väärtpaberite laenutamine ja laenamine) pole nende ettenähtud tehingupäevaks veel lõpetatud, tuleb asutusel arvestada välja hinnavahe, millega ta riskib. See on kõnealuse võlakirja või aktsia kokkulepitud arveldushinna ja tema turuväärtuse vahe, mis võib asutusele tekitada kahjumi. Kapitalinõude arvutamiseks peab asutus korrutama selle vahe vastava lõike 2 tabeli A veerus esitatud teguriga.

2. Olenemata lõikest 1 võib asutus pädevate ametiasutuste loal arvutada oma kapitalinõuded, korrutades iga 5. ja 45. pangapäeva vahel lõpetamata tehingu kokkulepitud arveldushinna allpool oleva tabeli B veerus esitatud vastava teguriga. Alates kinnitatud tagasimaksepäevast möödunud 46. pangapäevast loetakse vastavalt tabeli A veerule nõutavaks kapitaliks 100 % hinnavahest, millega asutus riskib.

Arvelduspäevale järgnevate pangapäevade arv | A veerg (%) | B veerg (%) |

5-15 | 8 | 0,5 |

16-30 | 50 | 4,0 |

31-45 | 75 | 9,0 |

46 või enam | 100 | vt lõige 2 |

VASTASPOOLE RISK

Enne tasumist loovutatud väärtpaberid

3.1. Asutusel peab olema kapital vastaspoole riski tagamiseks, kui:

i) ta on maksnud väärtpaberite eest enne nende kättesaamist või on loovutanud väärtpaberid enne, kui on nende eest tasu saanud;

ii) piiriüleste tehingute puhul on makse sooritamisest või loovutamisest möödunud üks päev või rohkem.

3.2. Kapitalinõudeks on 8 % väärtpaberite väärtusest või asutusele võlgu oldavast sularahast korrutatud vastava vastaspoole suhtes kohaldatavate riskikaaludega.

Tagasiostulepingud ja ostu-tagasimüügilepingud ning väärtpaberite laenuks andmine ja võtmine

4.1. Kauplemisportfelli lülitatud väärtpaberitel tuginevate tagasiostulepingute ja väärtpaberite laenuks andmise puhul arvutab asutus välja väärtpaberite turuväärtuse ja asutuse poolt laenuks võetud summa või tagatise turuväärtuse vahe, kui see vahe on positiivne. Ostu-tagasimüügilepingute ja väärtpaberite laenuks võtmise puhul arvutab asutus välja asutuse poolt laenuks antud summa või tagatise turuväärtuse ja saadud väärtpaberite turuväärtuse vahe, kui see vahe on positiivne.

Pädevad ametiasutused võtavad meetmeid, et tagada lisatagatise vastuvõetavus.

Lisaks võivad pädevad ametiasutused lubada asutustel jätta käesoleva lõike esimeses kahes lauses kirjeldatud arvutustes lisatagatise arvesse võtmata, kui lisatagatis on garanteeritud nii, et üleandja võib olla alati kindel, et ta saab lisatagatise tagasi, kui vastaspool jätab kohustused täitmata.

Tekkepõhine intress võetakse arvesse väljalaenatud või laenuksvõetud summade ning tagatise turuväärtuse hindamisel.

4.2. Kapitalinõue on 8 % vastavalt lõikele 4.1 arvutatud summast korrutatud vastava vastaspoole suhtes kohaldatava riskikaaluga.

Börsiväliselt kaubeldavad tuletisväärtpaberid

5. Selleks et arvutada kapitalinõue oma börsiväliselt kaubeldavate tuletisväärtpaberite jaoks, kohaldavad asutused intressimäära ja valuutakursi lepingute puhul direktiivi 89/647/EMÜ II lisa; ostetud järelbörsi aktsiaoptsioonide ja kaetud aktsiate ostutähtede puhul kohaldatakse direktiivi 89/647/EMÜ II lisas valuutakursilepingutes suhtes kehtestatud korda.

Vastavate vastaspoolte suhtes kohaldatavad riskikaalud arvutatakse välja käesoleva direktiivi artikli 2 lõike 9 kohaselt.

MUUD

6. Direktiivi 89/647/EMÜ kapitalinõudeid kohaldatakse börsil kaubeldavate futuuri- ja optsioonilepingutega seotud teenustasude, komisjonitasude, intresside, dividendide ja marginaaliriskide suhtes, mida ei käsitleta käesolevas lisas ega I lisas, mida ei arvata omavahenditest maha V lisa lõike 2 punkti d alusel ning mis on otseselt seotud kauplemisportfelli lülitatud artiklitega.

Vastavate vastaspoolte suhtes kohaldatavad riskikaalud arvestatakse välja käesoleva direktiivi artikli 2 lõike 9 kohaselt.

--------------------------------------------------

III LISA

VALUUTAKURSIRISK

1. Kui vastavalt allpool kirjeldatud korrale arvutatud asutuse üldine netovälisvaluutapositsioon ületab 2 % kogu asutuse omavahenditest, korrutab asutus ülejäänud osa 8 %ga, selleks et välja arvutada valuutakursiriski tagamiseks nõutavad omavahendid.

2. Kasutatakse kaheetapilist arvutust.

3.1. Esiteks arvutatakse asutuse avatud netopositsioon igas välisvaluutas (sealhulgas aruandevaluutas). Vaadeldav positsioon koosneb järgmiste (positiivsete või negatiivsete) elementide summast:

- neto-hetkepositsioon (st kõik kõnealuses valuutas olevad varad, millest on maha arvatud kohustused, sealhulgas tekkepõhine intress),

- neto-tähtpäevapositsioon (st kõik välisvaluuta tähtpäevatehingutega saadavad summad, millest on maha arvatud kõik nende tehingutega makstavad summad, sealhulgas valuutafutuurid ja hetkepositsiooniga hõlmamata valuutavahetuslepingute põhisumma),

- tagasivõetamatu tagatis (ja samasugused instrumendid), mis kindlasti välja nõutakse,

- tulevane netotulu/netokulu, mis pole veel tekkinud, kuid mille risk on juba täies ulatuses turvatud (aruandva asutuse äranägemisel ja pädevate ametiasutuste eelneval loal võib siia lülitada ka tulevase netotulu/netokulu, mis pole veel raamatupidamises arvele võetud, kuid mille risk on juba täies ulatuses välisvaluuta tähtpäevatehingutega tagatud; asutused peavad valitud võimalust kasutama järjekindlalt),

- välisvaluutaoptsioonide kogu kauplemisportfelli netoturvasuhte (või turvasuhtepõhine) ekvivalent,

- muude optsioonide (st muude kui välisvaluutaoptsioonide) turuväärtus,

- avatud neto-valuutapositsioonide arvutamisel võib välja jätta positsioonid, mis asutus on meelega võtnud selleks, et maandada valuutakursi ebasoodsat mõju oma kapitali suhtarvule. Niisugused positsioonid ei tohiks olla kommerts- või mittestruktuursete omadustega ning nende väljajätmiseks või nende väljajätmise tingimuste muutmiseks on vajalik pädevate ametiasutuste nõusolek. Nimetatud tingimuste kohaselt võib käsitleda ka asutuse positsioone, mis on seotud omavahendite arvestamisel juba maha arvatud artiklitega.

3.2. Pädevad ametiasutused võivad oma äranägemisel lubada asutustel kasutada iga valuuta avatud netopositsiooni arvutamisel netonüüdisväärtust.

4. Teiseks, iga valuuta (v.a aruandevaluuta) lühikesed ja pikad netopositsioonid konverteeritakse hetkekursi alusel aruandevaluutaks. Seejärel liidetakse need eraldi, saades tulemuseks vastavalt lühikesed ja pikad netopositsioonid. Suurim neist kahest kogusummast on asutuse üldine neto-välisvaluutapositsioon.

5. Olenemata lõigetest 1-4 ja kuni edaspidise ühtlustamiseni võivad pädevad ametiasutused kehtestada või lubada asutustel kasutada käeoleva lisa eesmärkide täitmiseks alternatiivmenetlusi.

6. Esiteks võivad pädevad ametiasutused lähedalt seotud valuutade puhul lubada asutustel kohaldada lõigetes 1-4 sätestatutest madalamaid kapitalinõudeid. Pädevad ametiasutused võivad lugeda valuutade paari lähedalt seotuks ainult siis, kui igapäevaste valuutakursside viimase kolme või viie aasta andmete alusel on kahjumi tõenäosus — esinedes järgneva 10 pangapäeva jooksul sellistes valuutades võrdsetel või vastandpositsioonidel, mis moodustab 4 % või vähem kõnealuse tasakaalustava positsiooni väärtusest (arvestatuna aruandevaluutas) — on vähemalt 99 % kolmeaastase vaatlusperioodi ning 95 % viieaastase vaatlusperioodi puhul. Omavahendite nõudeks kahe lähedalt seotud valuuta tasakaalustatud positsiooni puhul on 4 % korrutatud tasakaalustatud positsiooni väärtusega. Lähedalt seotud valuutade tasakaalustamata positsioonide ning kõigi teiste valuutade positsioonide puhul on kapitalinõudeks 8 %, mis korrutataksesuurema summaga lühikestest või pikkadest netopositsioonidest neis valuutades pärast seda, kui on välja jäetud tasakaalustatud positsioonid lähedalt seotud valuutades.

7. Teiseks võivad pädevad ametiasutused lubada asutustel kohaldada käesoleva lisa lõigetes 1-6 kirjeldatud meetodi asemel alternatiivmeetodit. Selle meetodi abil arvutatud kapitalinõue peab olema piisav, et:

i) ületada kahjumid, mis oleksid võinud tekkida vähemalt 95 %l libisevatest 10päevastest perioodidest viimase viie aasta jooksul, või vähemalt 99 %l libisevatest 10päevastest perioodidest viimase kolme aasta jooksul, kui asutus oleks alustanud iga niisugust perioodi oma hetkepositsioonilt;

ii) võttes aluseks kursimuutuste analüüsi viimase viie aasta jooksul, ületada iga libiseva 10päevase perioodi võimalik kahjum järgmise 10päevase perioodi arvelt vähemalt 95 %l ajast, või ületada võimalik kahjum vähemalt 99 %l ajast, juhul kui kursimuutuste analüüs hõlmab vaid viimast kolme aastat, või

iii) olenemata alapunktide i ja ii suurusest, ületada 2 % avatud netopositsioonist mõõdetuna vastavalt lõikele 4.

8. Kolmandaks võivad pädevad ametiasutused lubada asutustel välja jätta positsioone valuutas, mille puhul kehtivad täitmiseks kohustuslikud valitsustevahelised lepingud ja mille eesmärgiks on piirata selle muutusi samas lepingus sätestatud teiste valuutade suhtes, sõltumata sellest, millist lõigetes 1-7 sätestatud meetodit nad kasutavad. Asutused arvutavad oma tasakaalustatud positsioonid nendes valuutades ja allutavad need kapitalinõudele, mis ei ole väiksem kui pool kõnealuses valitsustevahelises lepingus sätestatud maksimaalselt lubatud muutusest vastavates valuutades. Tasakaalustamata positsioone neis valuutades võetakse arvesse samamoodi kui teistes valuutades.

Olenemata esimesest lõikest võivad pädevad ametiasutused Euroopa Rahaliidu teises etapis osalevate liikmesriikide valuuta tasakaalustatud positsioonide puhul lubada kapitalinõuet 1,6 % korrutatud selliste tasakaalustatud positsioonide väärtusega.

9. Pädevad ametiasutused teatavad nõukogule ja komisjonile meetodeist, mida nad ette kirjutavad või lubavad kasutada vastavalt lõigetele 6-8.

10. Komisjon annab nõukogule aru lõikes 9 nimetatud meetodite kohta ning vajaduse korral ja rahvusvahelist arengut arvestades teeb ettepanekud valuutakursiriski vastu võetavate meetmete suuremaks ühtlustamiseks.

11. Liitvaluutade netopositsioonid võib jaotada nende koostisosadeks olevateks valuutadeks vastavalt kehtivatele kvootidele.

--------------------------------------------------

IV LISA

MUUD RISKID

Investeerimisühingutel peab olema omavahendeid summas, mis võrdub ühe neljandikuga nende eelmise aasta püsivatest üldkuludest. Pädevad ametiasutused võivad seda nõuet korrigeerida juhul, kui eelmise aastaga võrreldes on äriühingu äritegevuses toimunud olulisi muutusi. Alla ühe aasta kestnud äritegevuse, samuti uue äriühingu puhul peavad omavahendid võrduma ühe neljandikuga tema äriplaanis planeeritud püsivatest üldkuludest, välja arvatud juhul, kui ametiisikud nõuavad nimetatud plaani korrigeerimist.

--------------------------------------------------

V LISA

OMAVAHENDID

1. Investeerimisühingute ja krediidiasutuste omavahendid määratletakse vastavalt direktiivile 89/299/EMÜ.

Käesolevas direktiivis loetakse investeerimisühingud, millel ei ole sellist õiguslikku vormi, nagu on märgitud asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punkti g alusel teatud äriühingute aastaaruandeid käsitleva nõukogu neljanda, 25. juuli 1978. a direktiivi 78/660/EMÜ [1] artikli 1 lõikes 1, siiski kuuluvat pankade ja muude finantseerimisasutuste aastaaruandeid ja ühendaruandeid käsitleva nõukogu 8. detsembri 1986 direktiivi 86/635/EMÜ [2] reguleerimisalasse.

2. Olenemata lõikest 1 võivad pädevad ametiasutused lubada nendel asutustel, kes on kohustatud täitma I, II, III, IV ja VI lisas sätestatud omavahendite nõudeid, kasutada alternatiivset määratlust ainult neid nõudeid täites. Ühtki osa niisugusel viisil kasutatud omavahenditest ei tohi samal ajal kasutada muude omavahendite nõuete täitmiseks. Kõnealune alternatiivne määratlus koosneb järgmisena esitatud punktidest a, b ja c, millest on välja arvatud punkt d, selle artikli mahaarvamine jäetakse pädevate ametiasutuste otsustada:

a) investeerimisühingud, kes peavad käesoleva lõike punktide a, b ja c summast maha arvama käesoleva lõike punkti d, lähtuvad direktiivi 89/299/EMÜ omavahendite määratlusest, jättes välja ainult sama direktiivi artikli 2 lõike 1 punktid 12 ja 13;

b) asutuse kauplemisportfelli puhaskasum, millest on välja jäetud kõik eeldatavad tasud või dividendid ning millest on maha arvatud asutuse muust tegevusest saadud puhaskahjum, tingimusel et ühtki neist summadest pole vastavalt direktiivi 89/299/EMÜ artikli 2 lõike 1 puntkile 2 või 11 varem lülitatud käesoleva lõike punkti a;

c) allutatud laenukapital ja/või lõikes 5 nimetatud artiklid vastavalt lõigetes 3-7 sätestatud tingimustele;

d) lõikes 8 määratletud mittelikviidsed varad.

3. Lõike 2 punktis c nimetatud allutatud laenukapitali esialgne tagasimaksetähtaeg on vähemalt kaks aastat. See makstakse täielikult välja ning laenuleping ei sisalda klauslit, mille kohaselt teatud asjaoludel, välja arvatud asutuse lõpetamise puhul, kuuluks võlg tagasimaksmisele enne kokkulepitud tagasimaksepäeva, tingimusel et pädevad ametiasutused tagasimaksmise heaks kiidavad. Allutatud laenukapitali põhisummat ega intressi ei tohi tagasi maksta, kui sellise tagasimaksmise tulemusena väheneksid kõnealuse asutuse omavahendid allapoole 100 % üldistest nõudmistest.

Peale selle teatab asutus pädevatele ametiasutustele kõikidest sellistest allutatud laenukapitali tagasimaksetest niipea, kui tema omavahendid langevad allapoole 120 % üldistest nõudmistest.

4. Lõike 2 punktis c nimetatud allutatud laenukapital ei tohi ületada 150 % esmastest omavahenditest, mida kasutatakse I, II, III, IV ja VI lisa nõuete täitmiseks, ning tohib sellele maksimaaltasemele läheneda vaid erilistel asjaoludel, mis on vastuvõetavad pädevatele ametiasutustele.

5. Pädevad ametiasutused võivad lubada asendada lõigetes 3 ja 4 nimetatud allutatud laenukapitali direktiivi 89/299/EMÜ artikli 2 lõike 1 punktides 3 ja 5-8 nimetatud artiklitega.

6. Pädevad ametiasutused võivad lubada investeerimisühingutel ületada lõikes 4 sätestatud allutatud laenukapitali ülempiiri, kui nad peavad seda usaldatavusnõuete täitmise seisukohalt kohaseks ning tingimusel, et sellise allutatud laenukapitali ja lõikes 5 nimetatud artiklite kogusumma ei ületa 200 % esmastest omavahenditest, mida kasutatakse I, II, III, IV ja VI lisa nõuete täitmiseks, või 250 % samast summast, kui investeerimisühingud arvavad omavahendite arvutamisel maha lõike 2 punktis d nimetatud artikli.

7. Pädevad ametiasutused võivad lubada krediidiasutustel ületada lõikes 4 sätestatud allutatud laenukapitali ülempiiri, kui nad peavad seda usaldatavusnõuete täitmise seisukohalt kohaseks ning tingimusel, et sellise allutatud laenukapitali ja lõikes 5 nimetatud artiklite kogusumma ei ületa 250 % esmastest omavahenditest, mida kasutatakse I, II, III, ja VI lisa nõuete täitmiseks.

8. Mittelikviidsed varad on:

- materiaalsed põhivarad (välja arvatud hooned ja maa sellises ulatuses, mida lubatakse arvesse võtta laenude puhul, mille tagatiseks need on),

- osalused, sealhulgas allutatud nõuded, krediidiasutustes või finantseerimisasutustes, mida võidakse lülitada selliste asutuste omavahendite hulka, välja arvatud juhul, kui need on maha arvatud direktiivi 89/299/EMÜ artikli 2 lõike 1 punktide 12 ja 13 või käesoleva lisa lõike 9 punkti iv alusel.

Pädevad ametiasutused võivad loobuda käesoleva sätte rakendamisest juhul, kui osalus krediidiasutuses või finantseerimisasutuses on ajutine, omandatud finantsabi andmiseks, selleks et kõnealust asutust ümber kujundada või päästa. Samuti võivad nad sellest loobuda nende osaluste puhul, mis on lülitatud investeerimisühingu kauplemisportfelli,

- osalused ja muud investeeringud teistes ettevõtjates, mis ei ole krediidiasutused või muud finantseerimisasutused, mis pole turukõlblikud,

- puudujäägid tütarettevõtjates,

- hoiused, välja arvatud need, mida saab tagasi maksta 90 päeva jooksul ja samuti välja arvatud maksed, mis on seotud marginaaliga futuur- ja optsioonlepingutega,

- laenud ja muud saadaolevad summad, välja arvatud need, mis kuuluvad tasumisele 90 päeva jooksul,

- reaalsed varud, välja arvatud need, mis kuuluvad artikli 4 lõikega 2 kehtestatud kapitalinõuete hulka ja tingimusel, et sellised nõuded on vähemalt sama ranged kui artikli 4 lõike 1 punktis iii kehtestatud nõuded.

9. Need investeerimisühingud, mis kuuluvad kontserni, mille puhul võib kohaldada artikli 7 lõikes 4 sätestatud õigust, arvutavad omavahendite summa vastavalt lõigetele 1-8, võttes arvesse järgmised muudatused:

i) maha arvatakse lõike 2 punktis d nimetatud mittelikviidsed varad;

ii) lõike 2 punktis a nimetatud väljajätmine ei puuduta neid direktiivi 89/299/EMÜ artikli 2 lõike 1 punktide 12 ja 13 komponente, mis kuuluvad investeerimisühingule niisugustes ettevõtjates, mille puhul rakendatakse käesoleva direktiivi artikli 7 lõikes 2 määratletud konsolideerimist;

iii) direktiivi 89/299/EMÜ artikli 6 lõike 1 punktides a ja b nimetatud piirangud arvutatakse, lahutades esmastest omavahenditest punktis ii kirjeldatud need direktiivi 89/299/EMÜ artikli 2 lõike 1 punktide 12 ja 13 komponendid, mis kuuluvad kõnealuste ettevõtjate esmaste omavahendite hulka;

iv) punktis iii nimetatud direktiivi 89/299/EMÜ artikli 2 lõike 1 punktide 12 ja 13 komponendid arvatakse pigem maha esmastest omavahenditest kui kõigi artiklite kogusummast, nii nagu on sätestatud sama direktiivi artikli 6 lõike 1 punktis c eriti käeoleva lisa lõigete 4-7 kohaldamiseks.

[1] EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 90/605/EMÜ (EÜT L 317, 16.11.1990, lk 60).

[2] EÜT L 372, 31.12.1986, lk 1.

--------------------------------------------------

VI LISA

SUUR RISKIDE KONTSENTREERUMINE

1. Artikli 5 lõikes 2 nimetatud asutused jälgivad ja kontrollivad oma riskide kontsentratsiooni nii üksikklientide kui ka omavahel seotud klientide kontsernide suhtes direktiivi 92/121/EMÜ kohaselt, kui järgmised muudatused ei näe ette teisiti.

2. Üksikklientidega seotud kauplemisportfellist tuleneva riskide kontsentratsiooni arvutamiseks liidetakse järgmised punktid i, ii ja iii:

i) asutuse positiivne pika positsiooni ülejääk lühikese positsiooni kõigis kõnealuse kliendi emiteeritud finantsinstrumentides (iga konkreetse instrumendi netopositsioon arvutatakse vastavalt I lisas kehtestatud korrale);

ii) võlakirja või aktsiaemissiooni tagamise puhul loetakse asutuse riskide kontsentratsiooniks tema neto riskikontsentratsiooni (see arvutatakse, lahutades väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida kolmandad isikud on formaalsete kokkulepete põhjal märkinud või mille tagamises osalenud), mida vähendatakse I lisa lõikes 39 sätestatud tegurite ulatuses.

Kuni edaspidise ühtlustamiseni nõuavad pädevad ametiasutused, et asutused arendaksid välja jälgimis- ja kontrollsüsteemid väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud riskide kontsentratsiooniks esialgse kohustuse võtmise ja esimese pangapäeva vahelisel ajal, arvestades kõnealustel turgudel võetud riskide olemust;

iii) riskide kontsentratsioon, mis tuleneb, kõnealuse kliendiga sõlmitud II lisas nimetatud tehingutest, kokkulepetest ja lepingutest; niisugune riskikontsentratsioon arvutatakse vastavalt kõnealuses lisas kehtestatud korrale ilma vastaspoole riske kaalumata.

3. Seejärel arvutatakse omavahel seotud kauplemisportfelli klientide grupi riskikontsentratsioonid, liites kokku grupi üksikliikmetega seotud, vastavalt lõikele 2 arvutatud riskikontsentratsioonid.

4. Üksikklientide ja omavahel seotud klientide grupi üldine riskikontsentratsioon arvutatakse, liites kokku kauplemisportfellist tulenevad ja kauplemisportfellivälised riskikontsentratsioonid, võttes arvesse direktiivi 92/121/EMÜ artikli 4 lõiked 6-12. Kauplemisportfellivälise riskikontsentratsiooni väljaarvutamiseks peavad asutused V lisa lõike 2 punkti d alusel omavahenditest mahaarvatavatest varadest tulenevat riski nulliks.

5. Vastavalt lõikele 4 arvutatud asutuse üksikklientide ja omavahel seotud klientide grupi üldine riskikontsentratsioon tehakse teatavaks vastavalt direktiivi 92/121/EMÜ artiklis 3 sätestatud korrale.

6. Seda üksikklientide ja omavahel seotud klientide grupi riskikontsentratsiooni summat piiratakse vastavalt direktiivi 92/121/EMÜ artiklile 4, võttes arvesse sama direktiivi artikli 6 sätted.

7. Olenemata lõikest 6 võivad pädevad ametiasutused lubada käsitleda varasid, mis moodustavad nõudeid ja muid riske investeerimisühingutele, kolmandate riikide tunnustatud investeerimisühingutele ja tunnustatud finantsinstrumentide arvelduskodadele ja börsidele, sama korra kohaselt, mida kohaldatakse krediidiasutuste puhul vastavalt direktiivi 92/121/EMÜ artikli 4 lõike 7 punktile i ja lõigetele 9-10.

8. Pädevad ametiasutused võivad lubada direktiivi 92/121/EMÜ artiklis 4 sätestatud piiride ületamist, kui samal ajal on täidetud järgmised tingimused:

1) kauplemisportfelliväline riskikontsentratsioon kliendi või omavahel seotud klientide grupi suhtes ei ületa direktiivis 92/121/EMÜ sätestatud ülempiiri, arvutatuna direktiivis 89/299/EMÜ määratletud omavahendite suhtes, nõnda et piirangu ületamine tuleneb täielikult kauplemisportfelli arvelt;

2) äriühing täidab ülejäägi puhul täiendavaid kapitalinõudeid, mis on sätestatud direktiivi 92/121/EMÜ artikli 4 lõigetes 1 ja 2. Selleks valitakse kõnealuse kliendi või klientide grupiga seotud tehingute kogu riskikontsentratsiooni hulgast välja need komponendid, mille eririski nõuded on vastavalt I lisale ja/või II lisale kõrgeimad ning mille summa võrdub punktis 1 nimetatud piirangu ületamisega; kui piirangu ületamine on kestnud alla 10 päeva, on täiendav kapitalinõue nende komponentide puhul 200 % eelmises lauses nimetatud nõudest.

Alates 10. päevast pärast piirangu ületamist paigutatakse piirangu ületanud komponendid, mis on välja valitud eespool nimetatud kriteeriumi põhjal järgmise tabeli vastavatele ridadele esimeses veerus I lisa ja/või II lisa eririski nõuete tõusvas järjekorras. Seejärel täidab asutus täiendava kapitalinõude, mis võrdub I lisas ja/või II lisas esitatud eririski nõuetega korrutatud teise veeru vastava teguriga;

Tabel

Piirangu ületamine (protsendina omavahenditest) | Tegurid |

(1) | (2) |

kuni 40 % | 200 % |

40 %–60 % | 300 % |

60 %–80 % | 400 % |

80 %–100 % | 500 % |

100 %–250 % | 600 % |

üle 250 % | 900 % |

3) kui piirangu ületamisest on möödunud 10 päeva või vähem, ei tohi kauplemisportfelliga seotud kliendi või omavahel seotud klientide grupi riskikontsentratsioon ületada 500 % asutuse omavahenditest;

4) kõik piiranguületamised, mis on kestnud kauem kui 10 päeva, ei tohi kokku ületada 600 % asutuse omavahenditest;

5) asutused peavad teatama pädevatele ametiasutustele iga kolme kuu järel kõikidest juhtumitest, kui on ületatud direktiivi 92/121/EMÜ artikli 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülempiire. Igal piiranguületamise juhul tuleb aruandes esitada ülejäägi summa ja kõnealuse kliendi nimi.

9. Pädevad ametiasutused kehtestavad korra, teatades sellest nõukogule ja komisjonile, et mitte lubada asutustel teadlikult jätta täitmata täiendavad kapitalinõuded, mida neil tuleks täita riskikontsentratsioonide puhul, mis ületavad kauem kui 10 päeva jooksul direktiivi 92/121/EMÜ artikli 4 lõikes 1 ja 2 sätestatud ülempiire, kui asutused kannavad need riskikonstentratsioonid ajutiselt üle kontserni kuuluvasse või mittekuuluvasse teise äriühingusse ja/või sooritavad muid kunstlikke tehinguid riskikontsentratsiooni lõpetamiseks 10 päeva jooksul ja uue riskikontsentratsiooni tekitamiseks. Asutused töötavad välja korra, mis tagab, et igast sellisest tehingust teatatakse kohe pädevatele ametiasutustele.

10. Pädevad ametiasutused võivad neil asutustel, kellel on V lisa lõike 2 alusel lubatud kasutada alternatiivset omavahendite määratlust, kasutada seda ka käesoleva lisa lõigete 5, 6 ja 8 puhul, tingimusel et kõnealused asutused peavad lisaks täitma kõik direktiivi 92/121/EMÜ artiklites 3 ja 4 sätestatud tingimused seoses riskikontsentratsioonidega, mis ei tulene kauplemisportfellist, kasutades direktiivis 89/299/EMÜ määratletud omavahendeid.

--------------------------------------------------