31990D0424

Nõukogu otsus,

26. juuni 1990,

kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas

(90/424/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 43,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

elusloomad ning loomsed saadused sisalduvad asutamislepingu II lisas olevas loetelus; loomakasvatus ja loomsete saaduste turuleviimine kujutab endast ühte sissetulekuallikat suurele osale põllumajandusega tegelevast elanikkonnast;

kõnealuse sektori ratsionaalset arengut ja tootlikkuse paranemist võib saavutada veterinaarmeetmete algatamisega, mille eesmärk on kaitsta ja parandada inimeste ja loomade tervist ühenduses;

kõnealuse eesmärgi saavutamine nõuab paratamatult ühenduse abi eraldamist meetmeteks, mida on võetud või mida kavatsetakse võtta;

ühendus võtab siseturu järkjärguliseks rajamiseks kavandatud meetmed vastu ajavahemiku jooksul, mis lõpeb 31. detsembril 1992;

selle raames peaks ühendus rahaliselt toetama mis tahes tõsise nakkushaiguspuhangu võimalikult kiiret likvideerimist;

asjakohaste tõrjeabinõudega on vaja ennetada ja vähendada inimeste tervist ohustavate zoonooside ilmnemist;

uus tõrjestrateegia eeldab sisepiirikontrolli lõpetamist ja juhtimissüsteemi ühtlustamist kolmandatest riikidest tulevatele toodetele; tundub asjakohane nimetatud strateegia rakendamise hõlbustamiseks pakkuda ühenduse rahalist toetust uue strateegia algatamiseks ja arendamiseks;

inimeste tervise kaitse, loomade tervise kaitse ja loomakaitse oluliste nõuete ühtlustamine eeldab ühenduse kontakt- ja referentlaborite määramist ning tehniliste ja teaduslike meetmete võtmist; tundub asjakohane näha ette ühenduse rahaline toetus; eriti loomakaitse valdkonnas on soovitatav luua andmebaas, et koguda, säilitada ja levitada vajalikku teavet;

ühenduse meetmetes teatavate loomahaiguste likvideerimiseks on juba ette nähtud rahaline abi ühenduselt; asjakohased sätted sisaldavad vastavaid sätteid, mis on vastu võetud nõukogu 17. mai 1977. aasta direktiiviga 77/391/EMÜ (millega seatakse sisse ühenduse meetmed brutselloosi, tuberkuloosi ja leukoosi likvideerimiseks kariloomadel), [4] viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 3768/85, [5] nõukogu 14. juuni 1982. aasta direktiiviga 82/400/EMÜ, millega on muudetud direktiivi 77/391/EMÜ ja seatud sisse ühenduse lisameetmed brutselloosi, tuberkuloosi ja leukoosi likvideerimiseks kariloomadel, [6] viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 3768/85, nõukogu 20. veebruari 1989. aasta otsusega 89/145/EMÜ (millega seatakse sisse ühenduse finantsmeede veiste nakkava pleuropneumoonia likvideerimiseks Portugalis), [7] nõukogu 11. novembri 1980. aasta otsusega 80/1096/EMÜ (millega seatakse sisse ühenduse finantsmeetmed sigade klassikalise katku likvideerimiseks), [8] viimati muudetud otsusega 87/488/EMÜ, [9] nõukogu 16. detsembri 1986. aasta otsusega 86/649/EMÜ (millega seatakse sisse ühenduse finantsmeede sigade aafrika katku likvideerimiseks Portugalis), [10] viimati muudetud otsusega 89/577/EMÜ, [11] nõukogu 16. detsembri 1986. aasta otsusega 86/650/EMÜ (millega seatakse sisse ühenduse finantsmeede sigade aafrika katku likvideerimiseks Hispaanias), [12] nõukogu 24. juuli 1989. aasta otsusega 89/455/EMÜ (millega seatakse sisse ühenduse meetmed, et käivitada marutauditõrje pilootprojektid, pidades silmas selle haiguse likvideerimist ja profülaktikat); [13] on soovitatav, et ühenduse rahalisi toetusi, mis on mõeldud eespool osutatud haiguste likvideerimiseks, reguleeritaks jätkuvalt sellega seotud otsusega; sellest olenemata, seoses lisameetmega brutselloosi, tuberkuloosi ja leukoosi likvideerimiseks kariloomadel, nagu on ette nähtud otsusega 87/58/EMÜ, [14] tundub järjepidevuse huvides olevat põhjendatud näha ette võimalus suurendada ühenduse rahalise toetuse taset 50 protsendini kulutustest, mis on liikmesriikidele tekkinud seoses kariloomade tapmisega;

tuleks sätestada ühenduse rahaline meede teatavate loomahaiguste likvideerimiseks ja seireks; kõik ühenduse finantsmeetmed loomahaiguste likvideerimiseks ja seireks, mis hõlmavad kohustuslikke kulusid ühenduse eelarvest, tuleks koondada ühtse juhtimise alla;

on asjakohane teha komisjonile ülesandeks võtta vajalikud rakendusmeetmed,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevas otsuses sätestatakse kord, mis reguleerib ühenduse rahalist toetust järgmise suhtes:

- veterinaariaalased erimeetmed,

- inspekteerimisabinõud veterinaaria valdkonnas,

- loomahaiguste likvideerimise ja seire programmid.

Käesolev otsus ei mõjuta teatavate liikmesriikide õigust saada rohkem kui 50 protsendilist ühenduse rahalist toetust, mis on ette nähtud nõukogu 24. juuni 1988. aasta määrusega (EMÜ) nr 2052/88 (struktuurifondide ülesannete ja tõhususe kohta ning nende tegevuse kooskõlastamise kohta teiste struktuurifondide ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega). [15]

I JAOTIS

VETERINAARIAALASED ERIMEETMED

Artikkel 2

Veterinaariaalased erimeetmed hõlmavad:

- erakorralisi meetmeid,

- suu- ja sõrataudi vastast võitlust,

- loomakaitsemeetmeid,

- toetust siseriiklikele kavadele teatavate haiguste likvideerimiseks,

- tehnilisi ja teaduslikke meetmeid.

1 . peatükk

Erakorralised meetmed

Artikkel 3

1. Käesoleva artikli sätteid kohaldatakse järgmistest haigustest ühe ilmnemise korral liikmesriigi territooriumil:

- veiste katk,

- lammaste ja kitsede katk,

- sigade vesikulaarhaigus,

- lammaste katarraalne palavik,

- Tescheni haigus,

- lindude katk,

- lammaste rõuged või kitsede rõuged,

- rifti oru palavik,

- nodulaarne dermatiit,

- hobuste aafrika katk,

- vesikulaarne stomatiit,

- viiruslik hobuste venetsueela entsefalomüeliit.

2. Asjaomane liikmesriik saab ühenduselt rahalist toetust haiguse likvideerimiseks, tingimusel et viivitamata rakendatavad meetmed hõlmavad vähemalt põllumajandusettevõtte isoleerimist alates kahtluse hetkest ja pärast haiguse ametlikku kinnitamist:

- vastuvõtlikest liikidest haigestunud või nakatunud või haigus- või nakkuskahtlaste loomade tapmist ja hävitamist ning lindude katku korral munade hävitamist,

- saastunud sööda ja saastunud seadmete hävitamist, kui saastunud seadmeid ei saa desinfitseerida vastavalt kolmandale taandele,

- põllumajandusettevõtte ja põllumajandusettevõttes asuvate seadmete puhastamist, desinsekteerimist ja desinfitseerimist,

- ohustatud tsoonide kehtestamist,

- nakkuse levimise ohu vältimiseks sobivate meetmete kehtestamist,

- pärast tapmist ja enne põllumajandusettevõtte kariloomadega taasasustamist järgitava ooteaja kehtestamist,

- kiiret ja piisavat hüvitust karjakasvatajatele.

3. Asjaomane liikmesriik teatab viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele meetmetest, mida on rakendatud kooskõlas teatavakstegemist ja likvideerimist käsitlevate ühenduse õigusaktidega, ning nende tulemustest. Olukorraga tutvutakse võimalikult kiiresti otsusega 68/361/EMÜ [16] asutatud alalises veterinaarkomitees, edaspidi "komitee". Ilma et see piiraks asjaomase ühise turukorralduse kontekstis sätestatud meetmete kohaldamist, otsustatakse ühenduse konkreetne rahaline toetus artiklis 41 sätestatud korras.

4. Kui ühenduses valitsevat olukorda silmas pidades osutub vajalikuks jätkata lõikes 2 sätestatud meetmetega, võib artiklis 40 sätestatud korras vastu võtta uue otsuse, mis käsitleb ühenduse rahalist toetust, mis võib ületada lõike 5 esimeses taandes sätestatud 50 %. Nimetatud otsuse vastuvõtmisel võib sätestada mis tahes meetmeid, mida asjaomane liikmesriik peab võtma, et tagada tegevuse edukus, ja eriti muid meetmeid, mida ei ole mainitud lõikes 2.

5. Ilma et see piiraks turutoetusmeetmete võtmist ühise turukorralduse osana, peab ühenduse rahaline toetus, jagatuna vajaduse korral mitmeks osaks, moodustama:

- 50 % kulutustest, mis liikmesriik on kandnud seoses hüvituse maksmisega omanikele loomade tapmise, hävitamise ja vajaduse korral nende loomade saaduste hävitamise ning põllumajandusettevõtete ja seadmete puhastamise, desinsekteerimise ja desinfitseerimise tõttu ning lõike 2 teises taandes osutatud saastunud sööda ja seadmete hävitamisega seoses,

- 100 % vaktsiini tarnekulutustest ja 50 % vaktsineerimisel tekkinud kulutustest, kui vaktsineerimine on otsustatud kooskõlas lõikega 4.

Artikkel 4

1. Artiklit 3 kohaldatakse sigade aafrika katku või veiste nakkava pleuropneumoonia esinemise korral liikmesriigi territooriumil või selle osal, mille kohta vastavalt ühenduse sätetele ei kehti nimetatud haiguse tõrjeprogramm.

2. Artiklit 3 kohaldatakse Newcastle'i haiguse esinemise korral liikmesriigi territooriumil.

Kui komisjon ei võta vastu otsust artiklis 41 sätestatud korras, mis annab teatavatel tingimustel ning piiratud ajaks ja piiratud alal õiguse kasutada vaktsineerimist, ei anta ühenduse rahalist toetust vaktsiini tarnimiseks või vaktsineerimiseks.

Artikkel 5

1. Artiklis 41 sätestatud korras lisab komisjon liikmesriigi taotlusel artikli 3 lõike 1 loetelusse eksootilise haiguse, mille teatavakstegemine on kohustuslik ja mis võib tõenäoliselt ohustada ühendust.

2. Artiklis 41 sätestatud korras võib artikli 3 lõike 1 loetelu täiendada kooskõlas olukorra muutumist arvestades, et see hõlmaks haigusi, millest tuleb teatada kooskõlas direktiiviga 82/894/EMÜ, ja kaladele kanduvaid haigusi, või seda muuta või lühendada, et võtta arvesse edusamme, mis on tehtud ühenduse tasandil otsustatud meetmetega teatavate haiguste, eriti sigade klassikalise katku tõrjeks.

3. Artikli 3 lõiget 2 võib artiklis 41 sätestatud korras täiendada või muuta, eelkõige selleks, et võtta arvesse artikli 3 lõike 1 loetelusse lisatud uusi haigusi või saadud kogemusi või ühenduse vastuvõetud haiguste tõrjet käsitlevaid sätteid.

Artikkel 6

1. Kui liikmesriiki ohustab otseselt ühe artikli 3 lõikes 1, artikli 4 lõikes 1 ja 2 või artikli 11 lõikes 1 osutatud haiguse esinemine või areng külgneva kolmanda riigi või liikmesriigi territooriumil, teatab liikmesriik komisjonile ja teistele liikmesriikidele meetmetest, mida ta kavatseb enda kaitseks vastu võtta.

2. Olukorraga tutvutakse võimalikult kiiresti artiklis 41 osutatud komitees. Kõnealuses artiklis sätestatud korras võib vastu võtta olukorrale vastavaid meetmeid, sealhulgas eriti vaktsineerimise puhvertsooni kehtestamine, ning anda ühenduse rahalist toetust meetmetele, mida peetakse tegevuse edukuseks eriti vajalikuks.

3. Lõikes 2 osutatud otsusega sätestatakse toetuse saamise tingimustele vastavad kulutused ja ühenduse rahalise toetuse tase.

Artikkel 7

1. Ühendus võib liikmesriigi taotlusel otsustada, et liikmesriigid peaksid sisse seadma biopreparaatide varud, mis on mõeldud käesoleva otsuse artikli 3 lõikes 1, artikli 4 lõikes 1 (vaktsiinid, standarditud viiruse serotüübid, diagnostilised seerumid) ja artikli 11 lõikes 1 osutatud haiguste tõrjeks, ilma et see piiraks direktiivi 85/511/EMÜ artikli 14 lõikes 2 sätestatud otsuse kohaldamist.

2. Lõikes 1 osutatud meede ja selle rakenduseeskirjad, eriti need, mis käsitlevad selliste varude valikut, tootmist, ladustamist, transporti ja kasutamist, ning ühenduse rahalise toetuse tase otsustatakse artiklis 41 sätestatud korras.

Artikkel 8

1. Kui ühe artikli 3 lõikes 1, artikli 4 lõikes 1, artikli 5 lõikes 1 või artikli 11 lõikes 1 osutatud haiguse esinemine või areng kolmandas riigis võib kujutada ohtu ühendusele, võib ühendus toetada nimetatud haiguse tõrje meetmeid, tarnides selleks vaktsiini või finantseerides vaktsiini hankimist.

2. Lõikes 1 osutatud meede, selle rakenduseeskirjad, selle suhtes kehtivad tingimused ja ühenduse rahalise toetuse tase otsustatakse artiklis 41 sätestatud korras.

Artikkel 9

1. Komisjon teostab koostöös pädevate riigiasutustega kohapealset kontrolli, tagamaks veterinaaria seisukohast, et võetud meetmeid on rakendatud.

2. Liikmesriigid astuvad kõik vajalikud sammud kõnealuse kontrolli hõlbustamiseks, ning eriti tagavad ekspertidele juurdepääsu kogu teabele ja kõikidele dokumentidele, mis on vajalikud hindamaks meetmete elluviimist.

3. Artiklis 41 sätestatud korras võetakse vastu käesoleva artikli kohaldamise üldeeskirjad, eriti need, mis käsitlevad lõikes 1 osutatud kontrollimise sagedust ja meetodeid, veterinaarekspertide määramist ja korda, mida eksperdid peavad järgima oma aruannet koostades.

Artikkel 10

Käesolevas peatükis osutatud meetmete elluviimiseks vajalikud eraldised otsustatakse igal aastal eelarvemenetluse käigus.

2. peatükk

Suu- ja sõrataudi vastane võitlus

Artikkel 11

1. Käesoleva artikli sätteid kohaldatakse suu- ja sõrataudi esinemise korral liikmesriigi territooriumil.

2. Asjaomane liikmesriik saab ühenduselt rahalist toetust suu- ja sõrataudi likvideerimiseks, tingimusel et artikli 3 lõikes 2 sätestatud meetmeid ja nõukogu 18. novembri 1985. aasta direktiivi 85/511/EMÜ (millega kehtestatakse ühenduse meetmed suu- ja sõrataudi tõrjeks), [17] muudetud direktiiviga 90/423/EMÜ, [18] asjakohaseid sätteid kohaldatakse viivitamata.

3. Kohaldatakse artikli 3 lõiget 3.

4. Ilma et see piiraks turu toetamiseks turu ühiskorralduse kontekstis võetavaid meetmeid, võrdub käesoleva otsuse alusel eraldatav rahaline toetus 60 protsendiga kulutustest, mis on liikmesriigile tekkinud seoses:

a) omanikele järgmise hüvitamisega:

i) loomade tapmine ja hävitamine;

ii) piima hävitamine;

iii) põllumajandusettevõtete puhastamine ja desinfitseerimine;

iv) saastunud sööda ja saastunud seadmete hävitamine, kui saastunud seadmeid ei ole võimalik desinfitseerida;

v) kooskõlas direktiivi 85/511/EMÜ artikli 13 lõike 3 eelviimase lõiguga kahju, mis on erakorralise vaktsineerimise taaskehtestamise tulemusel talunikele tekkinud karja ja karjamaal nuumatud loomade turustamise suhtes kehtestatud piirangute tõttu;

b) vajaduse korral loomakorjuste transport töötlemisettevõtetesse;

c) mis tahes muud meetmed, mis on hädavajalikud haiguspuhangu likvideerimiseks.

Komisjon määrab artiklis 41 sätestatud korras teiste punktis c osutatud meetmete laadi, mis vastavad ühenduse sama rahalise toetuse saamise tingimustele, ning juhud, mille korral kohaldatakse punkti a alapunkti v.

5. Olukord vaadatakse artiklis 42 osutatud komitees esmakordselt läbi hiljemalt 45 päeva pärast suu- ja sõrataudi esimese puhangu ametlikku kinnitamist ja edaspidi vastavalt sündmuste käigule. Kõnealune läbivaatamine hõlmab nii veterinaariaalast olukorda kui ka hinnangut juba kantud või tehtud kulutuste kohta. Läbivaatamise järel võib artiklis 42 sätestatud korras vastu võtta uue otsuse ühenduse rahalise toetuse kohta, mis võib olla suurem kui lõikes 4 sätestatud 60 %. Kõnealuses otsuses sätestatakse toetuse saamise tingimustele vastavad kulutused ja ühenduse rahalise toetuse tase. Lisaks võib selle otsuse vastuvõtmisel sätestada mis tahes meetmeid, mida asjaomane liikmesriik peab võtma, et tagada tegevuse edukus, ja eriti meetmeid, mida ei ole mainitud lõikes 2.

6. Erandina lõikest 4 on ühenduse konkreetne rahaline toetus nimetatud lõikes osutatud meetmetele kuni 1. jaanuarini 1995 siiski 70 %.

Artikkel 12

Ühenduse rahalist toetust võib anda igale meetmele, mille ühendus on otsustanud võtta suu- ja sõrataudi vastases võitluses väljaspool ühendust, eriti artiklite 6 ja 8 kohaselt võetud meetmetele.

Artikkel 13

Artiklis 12 osutatud meetmed ja meetmete rakenduseeskirjad, nende kohta kehtivad tingimused ning ühenduse rahalise toetuse tase otsustatakse artiklis 42 sätestatud korras.

Artikkel 14

Ühenduse suu- ja sõrataudi vastaste vaktsiinide reservi loomiseks võib anda ühenduse abi vastavalt direktiivi 85/511/EMÜ artikli 14 lõikele 2.

Ühenduse osaluse tase ja tingimused, mis sellise osaluse suhtes võivad kehtida, määratakse kindlaks artiklis 42 sätestatud korras.

Artikkel 15

Artiklites 12, 13 ja 14 piiritletud meetmete elluviimiseks vajalikud eraldised otsustatakse igal aastal eelarvemenetluse käigus.

Kui tõsise suu- ja sõrataudi puhangu tõttu oleks käesoleva peatüki sätete alusel vaja teha kulutusi, mis ületavad kooskõlas esimese punktiga kindlaksmääratud eraldisi, võtab komisjon oma volituste piires vajalikud meetmed või esitab eelarvepädevale institutsioonile vajalikud ettepanekud, et tagada artikliga 11 seotud rahaliste kohustuste täitmine.

Artiklis 11 sätestatud meetmeid käsitletakse sekkumisena määruse (EMÜ) nr 729/70 artikli 3 lõikes 1 määratletud tähenduses.

3. peatükk

Loomakaitse

Artikkel 16

Ühendus annab rahalist toetust loomakaitse valdkonnas teabepoliitika sisseseadmiseks, mis hõlmab:

- süsteemi seadmestamist ja täiendamist, sealhulgas sobivat andmebaasi kogumaks ja säilitamaks ühenduse õigusaktidega seotud kogu teavet, mis käsitleb põllumajandusloomade kaitset, loomade kaitset transpordil ja tapaloomade kaitset, ning sellise teabe levitamiseks pädevatele asutustele, tootjatele ja tarbijatele,

- loomakaitsealaste õigusaktide ettevalmistamiseks ja väljatöötamiseks vajalike uuringute teostamist.

Artikkel 17

Artiklis 16 osutatud meetmed, nende rakenduseeskirjad ja ühenduse rahalise toetuse tase otsustatakse artiklis 41 sätestatud korras.

Artikkel 18

Käesolevas peatükis piiritletud meetmete elluviimiseks vajalikud eraldised otsustatakse igal aastal eelarvemenetluse käigus.

4. peatükk

Tehnilised ja teaduslikud meetmed

Artikkel 19

Ühendus võtab või aitab liikmesriikidel võtta ühenduse veterinaariaalaste õigusaktide täiendamiseks vajalikke tehnilisi ja teaduslikke meetmeid.

Artikkel 20

Artiklis 19 osutatud meetmed, nende rakenduseeskirjad ja ühenduse rahalise toetuse tase otsustatakse artiklis 41 sätestatud korras.

Artikkel 21

Käesolevas peatükis sätestatud meetmete elluviimiseks vajalikud eraldised otsustatakse igal aastal eelarvemenetluse käigus.

II JAOTIS

Loomahaiguste likvideerimise ja seire programm

Artikkel 22

1. Ilma et see piiraks artikli 25 lõike 1 sätete kohaldamist, määratakse ühenduse rahaline osalus veiste brutselloosi, tuberkuloosi ja leukoosi likvideerimisel kindlaks:

- direktiiviga 77/391/EMÜ,

- direktiiviga 82/400/EMÜ,

- otsusega 87/58/EMÜ.

2. Ühenduse rahaline toetus veiste nakkava pleuropneumoonia likvideerimiseks määratakse kindlaks otsusega 89/145/EMÜ.

Artikkel 23

1. Ühenduse rahaline toetus sigade klassikalise katku likvideerimiseks määratakse kindlaks otsusega 80/1096/EMÜ.

2. Ühenduse rahaline toetus sigade aafrika katku likvideerimiseks määratakse kindlaks:

- otsusega 86/649/EMÜ,

- otsusega 86/650/EMÜ,

- nõukogu 25. aprilli 1990. aasta otsusega 90/217/EMÜ (ühenduse rahalise abi kohta sigade aafrika katku likvideerimiseks Sardiinias). [19]

3. Ühenduse rahaline toetus lammaste brutselloosi likvideerimiseks määratakse kindlaks nõukogu 21. mai 1990. aasta otsusega 90/242/EMÜ (millega seatakse sisse ühenduse finantsmeede brutselloosi likvideerimiseks lammastel ja kitsedel). [20]

4. Ühenduse rahaline toetus nakkusliku vereloomenekroosi likvideerimiseks määratakse kindlaks enne 31. detsembrit 1990 nõukogu otsusega, millega seatakse sisse ühenduse finantsmeede lõhelaste nakkusliku vereloomenekroosi likvideerimiseks ühenduses.

Artikkel 24

1. Lisas loetletud haiguste likvideerimiseks ja seireks seatakse ühenduses sisse finantsmeede. Nimetatud loetelu võib olenevalt tervishoiuolukorra muutumisest ühenduses täiendada või muuta, võttes aluseks nõukogu otsuse, mis on kvalifitseeritud häälteenamusega langetatud komisjoni ettepaneku põhjal.

2. Enne 1. oktoobrit 1990 sätestab nõukogu komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega lõikes 1 osutatud meetme suhtes kohaldatavad ühenduse kriteeriumid. Haiguste korral, mille kohta ühendus on juba sätestanud võetavate meetmete suhtes kohaldatavad ühenduse kriteeriumid, võivad liikmesriigid siiski kooskõlas lõikega 3 esitada komisjonile programmi niipea, kui käesolev otsus on teatavaks tehtud.

3. Programmi esitamisel komisjonile annab asjaomane liikmesriik kogu asjakohase finantsteabe ja märgib eelkõige ära programmi läbiviimise üldmaksumuse prognoosi aasta kohta. Kõnealune programm, mida võib pärast komisjonis läbivaatamist muuta, kiidetakse heaks artiklis 41 sätestatud korras.

4. Iga programmi korral otsustatakse ühenduse rahalise toetuse tase ja selle suhtes kehtivad tingimused artiklis 41 sätestatud korras.

5. Maksetaotlused kehtivad kulutuste kohta, mida asjaomased liikmesriigid on kalendriaasta jooksul teinud, ja need esitatakse komisjonile enne järgmise aasta 1. juulit.

6. Komisjon teeb abi kohta otsuse pärast konsulteerimist komiteega.

7. Komisjon teostab koostöös pädevate riigiasutustega ühenduse rahalist toetust saavate programmide rakendamise suhtes regulaarset kohapealset kontrolli.

8. Komisjon annab komitees regulaarselt ja vähemalt kord aastas liikmesriikidele teavet, mis põhineb teabel, mille on esitanud asjaomaste liikmesriikide ametiasutused, kes esitavad komisjonile üksikasjaliku aruande koos maksetaotlustega, ning mis vajaduse korral põhineb komisjoni määratud ja ühenduse nimel tegutsevate ekspertide aruannetel, kes on teostanud kohapealset kontrolli.

9. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artiklis 41 sätestatud korras.

Artikkel 25

1. Olenemata artiklitest 22, 23 ja 24, määrab komisjon kõnealustes artiklites osutatud haigustega seotud programmide korral ühenduse rahalise osaluse tasemeks artiklis 41 sätestatud korras 50 % kulutustest, mis on liikmesriigile tekkinud seoses hüvituse maksmisega omanikele asjaomase haiguse tõttu tapetud kariloomade eest.

2. Liikmesriigi taotlusel vaatab komisjon alalises veterinaarkomitees uuesti läbi olukorra haiguste suhtes, mida reguleerivad artiklid 22, 23 ja 24. Kõnealune läbivaatamine hõlmab nii veterinaariaalast olukorda kui ka hinnangut juba kantud või kantavate kulutuste kohta. Pärast kõnealust läbivaatamist võetakse artiklis 42 sätestatud korras vastu uus otsus ühenduse rahalise toetuse kohta, mis võib ületada 50 % kulutustest, mis on liikmesriikidele tekkinud seoses hüvituse maksmisega omanikele asjaomase haiguse tõttu tapetud loomade eest.

Kõnealuse otsuse vastuvõtmisel võib ette näha mis tahes meetmeid, mida asjaomane liikmesriik peab võtma tegevuse edukuse tagamiseks.

Artikkel 26

Põllumajanduskulusid käsitleva peatüki alusel ühenduse eelarvest eraldatav prognoositav aastane abi käesoleva jaotisega sätestatud meetmete tarvis on 70 miljonit eküüd.

III JAOTIS

VETERINAARINSPEKTSIOON

Artikkel 27

Ühendus toetab veterinaarinspektsiooni tõhususe parandamist:

- andes rahalist abi kontakt- ja referentlaborite jaoks,

- andes rahalist toetust zoonoosi ennetamise eesmärgil tehtavaks kontrolliks,

- andes rahalist toetust seoses siseturu väljakujundamisega uue kontrollistrateegia rakendamiseks.

1. peatükk

Kontakt- ja referentlaborid

Artikkel 28

1. Iga ühenduse veterinaariaalaste õigusaktidega kooskõlas määratud ja neis õigusaktides sätestatud kohustusi ja nõudeid täitev kontakt- või referentlabor võib saada ühenduse abi.

2. Korraldused lõikes 1 sätestatud abi andmiseks, abi suhtes kehtivad tingimused ning abi summa määratakse kindlaks artiklis 41 sätestatud korras.

3. Käesolevas peatükis sätestatud meetmete elluviimiseks vajalikud eraldised otsustatakse igal aastal eelarvemenetluse käigus.

2. peatükk

Kontroll zoonoosi ennetamiseks

Artikkel 29

Kui on kehtestatud ühenduse eeskirjad zoonoosi tõrjeks, võivad liikmesriigid taotleda osana komisjoni poolt artiklis 41 sätestatud korras heakskiidetavast siseriiklikust kavast ühenduse rahalist toetust oma tõrjekavale.

Artikkel 30

Tõrjekava esitamisel komisjonile annab asjaomane liikmesriik kogu asjakohase finantsteabe ja märgib eelkõige ära kava läbiviimise üldmaksumuse prognoosi aasta kohta.

Artikkel 31

Iga siseriikliku tõrjekava korral otsustatakse ühenduse rahalise toetuse tase ja selle suhtes kehtivad tingimused artiklis 41 sätestatud korras.

Artikkel 32

Käesoleva peatüki kohaldamisel kohaldatakse artikli 24 lõikeid 5—8.

Artikkel 33

Käesolevas peatükis sätestatud meetmete elluviimiseks vajalikud eraldised otsustatakse igal aastal eelarvemenetluse raames.

3. peatükk

Uus tõrjestrateegia

Artikkel 34

1. Iga liikmesriik koostab veterinaarsektoris töötavate ametnike vahetusprogrammi.

2. Komisjon kooskõlastab vahetusprogrammid liikmesriikidega alalises veterinaarkomitees.

3. Asjaomased liikmesriigid võtavad kõik kooskõlastatud vahetusprogrammide rakendamiseks vajalikud meetmed.

4. Igal aastal kontrollitakse komitees liikmesriikide aruannete põhjal vahetusprogrammide rakendamist.

5. Liikmesriigid võtavad saadud kogemusi arvesse vahetusprogrammide täiustamiseks ja laiendamiseks.

6. Ühenduse rahalist abi võib anda vahetusprogrammide sujuva toimimise tagamiseks, eriti artikli 36 lõikes 1 osutatud edasiste koolituskursuste kaudu. Ühenduse rahalise toetuse tase ja selle suhtes kehtivad tingimused määratakse kindlaks artiklis 41 sätestatud korras.

7. Käesoleva artikli kohaldamisel kohaldatakse artikleid 20 ja 21.

Artikkel 35

Artikli 34 lõikeid 6 ja 7 kohaldatakse programmide suhtes, mis seatakse sisse nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ (veterinaarkontrolli kohta ühendusesiseses kaubanduses, pidades silmas siseturu väljakujundamist) [21] artiklis 19 sätestatud otsuse alusel, pidades silmas veterinaarinspektsiooni korraldamist välispiiridel kolmandatest riikidest imporditud toodete suhtes.

Artikkel 36

1. Komisjon võib kas otse või pädevate riigiasutuste kaudu liikmesriikides korraldada töötajatele täiendõpet või kokkusaamisi, seda eriti artiklis 35 osutatud kontrolli eest vastutavatele töötajatele.

2. Komisjon kehtestab artiklis 41 sätestatud korras korraldused lõikes 1 sätestatud meetmete korraldamiseks ja ühenduse rahalise toetuse taseme.

Artikkel 37

1. Ühendus võib anda rahalist abi süsteemide sisseseadmiseks loomade identifitseerimise ja haigustest teatamise tarvis õigusaktide alusel, mis käsitlevad veterinaarkontrolli ühendusesiseses elusloomakaubanduses, pidades silmas siseturu väljakujundamist.

2. Komisjon kehtestab pärast komiteega konsulteerimist korraldused lõikes 1 sätestatud meetme korraldamiseks ja ühenduse rahalise toetuse taseme.

Artikkel 38

1. Kui liikmesriigil peaks struktuurilisest või geograafilisest seisukohast tekkima uue tõrjestrateegia rakendamisel personalihõivega või infrastruktuuriga seotud probleeme, mille on põhjustanud elusloomade ja loomsete saaduste siseturu väljakujundamine, võib liikmesriik üleminekuaja jooksul saada ühenduse rahalist abi, mida järk-järgult vähendatakse.

2. Asjaomane liikmesriik esitab komisjonile siseriikliku programmi, millega on kaasas kogu asjakohane finantsteave, mis on kavandatud liikmesriigi juhtimissüsteemi täiustamiseks.

3. Käesoleva artikli kohaldamisel kohaldatakse artikli 24 lõiget 3 ja artikli 24 lõikeid 5—8.

Artikkel 39

Käesolevas peatükis sätestatud meetmete elluviimiseks vajalikud eraldised otsustatakse igal aastal eelarvemenetluse käigus.

IV JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 40

Nõukogu 21. aprillil 1970. aasta määruse (EMÜ) nr 729/70 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta), [22] viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 2048/88, [23] artikleid 8 ja 9 kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 41

1. Käesolevas artiklis sätestatud korra kohaldamisel suunab esimees oma algatusel või liikmesriigi taotlusel küsimuse viivitamata otsusega 68/361/EMÜ [24] asutatud alalisele veterinaarkomiteele, edaspidi "komitee".

2. Komisjoni esindaja esitab komiteele võetavate meetmete eelnõu. Tähtaja jooksul, mille vastavalt küsimuse kiireloomulisusele võib määrata eesistuja, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse. Arvamus esitatakse sellise häälteenamusega, nagu on sätestatud asutamislepingu artikli 148 lõikes 2 nõukogu otsuste vastuvõtmiseks komisjoni ettepaneku põhjal. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse kõnealuses artiklis sätestatud viisil. Eesistuja ei hääleta.

3. a) Komisjon võtab kavandatud meetmed vastu, kui need on komitee arvamusega kooskõlas.

b) Kui kavandatud meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas või kui komitee ei esita oma arvamust, esitab komisjon nõukogule viivitamata ettepaneku meetmete kohta, mis tuleb võtta. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

Kui kolme kuu jooksul alates nõukogu poole pöördumise kuupäevast ei ole nõukogu otsust teinud, võtab komisjon kavandatud meetmed vastu ning rakendab viivitamata.

Artikkel 42

1. Käesolevas artiklis sätestatud korra kohaldamisel suunab esimees oma algatusel või liikmesriigi taotlusel küsimuse viivitamata otsusega 68/361/EMÜ [25] asutatud alalisele veterinaarkomiteele, edaspidi "komitee{?INS ID=46}".

2. Komisjoni esindaja esitab komiteele võetavate meetmete eelnõu. Kahe päeva jooksul esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse. Arvamus esitatakse sellise häälteenamusega, nagu on sätestatud asutamislepingu artikli 148 lõikes 2 nõukogu otsuste vastuvõtmiseks komisjoni ettepaneku põhjal. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse kõnealuses artiklis sätestatud viisil. Eesistuja ei hääleta.

3. a) Komisjon võtab kavandatud meetmed vastu, kui need on komitee arvamusega kooskõlas.

b) Kui kavandatud meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas või kui komitee ei esita oma arvamust, esitab komisjon nõukogule viivitamata ettepaneku meetmete kohta, mis tuleb võtta. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

Kui 15 päeva jooksul alates nõukogu poole pöördumise kuupäevast ei ole nõukogu otsust teinud, võtab komisjon kavandatud meetmed vastu ning rakendab viivitamata.

Artikkel 43

1. Käesolevaga tunnistatakse nõukogu 21. detsembri 1976. aasta otsus 77/97/EMÜ (teatavate erakorraliste meetmete finantseerimise kohta ühenduse poolt loomatervishoiu valdkonnas), [26] viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 3768/85, alates käesoleva otsuse avaldamise kuupäevast kehtetuks.

Komisjon määrab artiklis 41 sätestatud korras kindlaks korraldused hobuste aafrika katku vastu vaktsineerimise meetmete kulutuste katmiseks alates 1. septembrist 1989.

2. Otsuse 77/97/EMÜ alusel vastu võetud otsused jäävad siiski jõusse.

Artikkel 44

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Luxembourg, 26. juuni 1990

Nõukogu nimel

eesistuja

M. O'Kennedy

[1] EÜT C 84, 2.4.1990, lk 1.

[2] EÜT C 149, 18.6.1990.

[3] EÜT C 168, 10.7.1990, lk 5.

[4] EÜT L 145, 13.6.1977, lk 14.

[5] EÜT L 362, 31.12.1985, lk 9.

[6] EÜT L 173, 19.6.1982, lk 18.

[7] EÜT L 53, 25.2.1989, lk 55.

[8] EÜT L 325, 1.12.1980, lk 5.

[9] EÜT L 280, 3.10.1987, lk 26.

[10] EÜT L 382, 31.12.1986, lk 5.

[11] EÜT L 322, 7.11.1989, lk 21.

[12] EÜT L 382, 31.12.1986, lk 9.

[13] EÜT L 223, 2.8.1989, lk 19.

[14] EÜT L 24, 27.1.1987, lk 51.

[15] EÜT L 185, 15.7.1988, lk 9.

[16] EÜT L 255, 18.10.1968, lk 23.

[17] EÜT L 315, 26.11.1985, lk 11.

[18] EÜT L 224, 18.8.1990, lk 13.

[19] EÜT L 116, 8.5.1990, lk 24.

[20] EÜT L 140, 1.6.1990, lk 123.

[21] EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13.

[22] EÜT L 94, 28.4.1970, lk 13.

[23] EÜT L 185, 15.7.1988, lk 1.

[24] EÜT L 255, 18.10.1968, lk 23.

[25] EÜT L 255, 18.10.1968, lk 23.

[26] EÜT L 26, 31.1.1977, lk 78.

--------------------------------------------------

LISA

HAIGUSTE LOETELU

1. rühm

Endeemilised haigused, mille suhtes kehtivad kohustuslikud või vabatahtlikud tõrje- ja/või likvideerimismeetmed looma või linnukarja põhjal

- veiste tuberkuloos

- veiste brutselloos

- veiste infektsioosne rinotrahheiit/nakkav pustuloosne vulvovaginiit (AI + embrüoüksused)

- lammaste ja kitsede brutselloos (B. melitensis)

- veiste ensootiline leukoos

- Aujeszky haigus

- Salmonella pullorum

- Salmonella gallinarum

- siberi katk

- Maedi/Visna ja CAEV

- veiste infektsioosne rinotrahheiit/nakkav pustuloosne vulvovaginiit (muud liiki ettevõtted)

- paratuberkuloos

- Mycoplasma gallisepticum

2. rühm

Zoonoos ja episootia, mida ei ole mujal hõlmatud

- marutaud

- ehhinokokoos

- veiste spongioosne entsefalopaatia või mis tahes muu aeglaselt arenev haigus.

--------------------------------------------------