31980L1269

Nõukogu direktiiv,

16. detsember 1980,

mootorsõidukite mootori võimsust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

(80/1269/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eelkõige selle artiklit 100,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

tehnilised nõuded, mida mootorsõidukid peavad vastavalt teatavatele siseriiklikele õigusaktidele järgima, sõltuvad muu hulgas mootori võimsuse mõõtmise meetodist, mida tuleb kasutada sõidukitüübi mootori võimsuse näitamiseks;

need nõuded on liikmesriigiti erinevad; see toob kaasa kaubanduse tehnilised takistused, mille kõik liikmesriigid peavad kõrvaldama, võttes vastu samad nõuded kas lisaks olemasolevatele eeskirjadele või nende asemel, et eelkõige oleks võimalik iga sõidukitüübi suhtes rakendada nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiivis 70/156/EMÜ mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, [4] viimati muudetud direktiiviga 80/1267/EMÜ, [5] ettenähtud EMÜ tüübikinnitusmenetlust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesolevas direktiivis tähendab "sõiduk" teedel kasutamiseks mõeldud, kerega või kereta, vähemalt neljarattalist mootorsõidukit, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h, v.a rööbastel liikuvad sõidukid, põllutöötraktorid ja -masinad.

Artikkel 2

Ükski liikmesriik ei tohi keelduda sõidukile EMÜ või siseriikliku tüübikinnituse andmisest või keelduda või keelata sõiduki müüki, registreerimist, kasutuselevõtmist ega kasutamist mootori võimsusega seotud põhjustel, kui see on määratud vastavalt I ja II lisale.

Artikkel 3

Muudatused, mis on vajalikud lisades esitatud nõuete kohandamiseks, et need arvestaksid tehnika arengut, võetakse vastu direktiivi 70/156/EMÜ artiklis 13 ettenähtud korras.

Artikkel 4

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid 18 kuu jooksul pärast selle teatavakstegemist. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

2. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastu võetavate siseriiklike põhiliste õigusnormide tekst edastatakse komisjonile.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 16. detsember 1980

Nõukogu nimel

eesistuja

Colette Flesch

[1] EÜT C 104, 28.4.1980, lk 9.

[2] EÜT C 265, 13.10.1980, lk 76.

[3] EÜT C 182, 21.7.1980, lk 3.

[4] EÜT L 42, 23.2.1970, lk 1.

[5] EÜT L 375, 31.12.1980, lk 34.

--------------------------------------------------

I LISA

MOOTORI VÕIMSUSE MÄÄRAMINE

1. EMÜ TÜÜBIKINNITUS

1.1. EMÜ tüübikinnituse taotlemine

EMÜ tüübikinnituse taotluse sõidukitüübi mootori võimsuse kohta esitab sõiduki tootja või tema volitatud esindaja.

1.1.1. Koos sellega tuleb esitada kolm koopiat edaspidi nimetatud dokumendist ja järgmistest:

1.1.1.1. korralikult täidetud teabeleht,

1.1.1.2. lisades 1 või 2 nõutav teave.

1.1.2. Kui tüübikinnituskatsete eest vastutav tehniline teenistus teeb katsed ise, tuleb esitada kinnitatavale sõidukitüübile iseloomulik sõiduk.

1.2. Dokumendid

Kui võetakse vastu taotlus punkti 1.1 tähenduses, peab pädev asutus koostama dokumendi, mille näidis sisaldub II lisas. Selle dokumendi koostamiseks võib EMÜ tüübikinnituskatseid tegev liikmesriigi pädev asutus kasutada vastavalt käesoleva direktiivi sätetele volitatud või tunnustatud labori koostatud aruannet.

2. REGULEERIMISALA

2.1. Seda meetodit kohaldatakse direktiivi 70/156/EMÜ I lisas määratletud M- ja N-kategooria sõidukite käivitamiseks kasutatavate sisepõlemismootorite suhtes, mis kuuluvad ühte järgmistest liikidest:

2.1.1. sisepõlemis-kolbmootorid (ottomootor või diisel), välja arvatud vabakolbmootorid;

2.1.2. rootormootorid.

2.2. Seda meetodit kohaldatakse ülelaadeta või ülelaaduriga mootorite suhtes.

3. MÄÄRATLUSED

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

3.1. Kasulik võimsus – võimsus, mis saadakse testisüsteemis vastaval mootori kiirusel väntvõlli või samaväärse seadme otsalt koos tabelis 1 loetletud abiseadmetega. Kui võimsust saab mõõta ainult paigaldatud käigukastiga, tuleb arvesse võtta käigukasti tulemuslikkust.

3.2. Maksimaalne kasulik võimsus – kasuliku võimsuse suurim väärtus, mis mõõdetakse mootori täiskoormusel.

3.3. Standardvarustus – varustus, mille tootja annab konkreetse rakenduse puhul.

4. TÄISKOORMUSEL VÕIMSUSE MÕÕTMISE TÄPSUS

4.1. Pöördemoment

4.1.1. Sõltuvalt punktist 4.1.2 peab dünamomeetri võimsus olema selline, et selle skaala esimest neljandikku ei kasutata. Mõõtesüsteemi täpsus peab olema ± 0,5 % skaala maksimumväärtusest (välja arvatud esimene neljandik).

4.1.2. Skaala piirkonda ühe kuuendiku ja ühe neljandiku vahel skaala maksimumväärtusest võib siiski kasutada, kui süsteemi täpsus skaala ühel kuuendikul on ± 0,25 % skaala maksimumväärtusest.

4.2. Mootori pöörlemiskiirus

Mõõtmise täpsus peab olema ± 0,5 %. Mootori pöörlemiskiirust tuleb eelistatavalt mõõta automaatselt sünkroonitud tahhomeetri ja stopperiga (või loendurtaimeriga).

4.3. Kütusekulu

Kasutatavate seadmete täpsus ± 1 %.

4.4. Mootorisse tuleva õhu temperatuur: ± 2 °C.

4.5. Õhurõhk: ± 2 mbar.

4.6. Rõhk testisüsteemi heitgaaside väljutustorus (vt tabeli 1 märkus 1)

4.7. Rõhk sisselasketorustikus: ± 0,5 mbar.

4.8. Rõhk sõiduki väljalasketorus: ± 2 mbar.

5. MOOTORI KASULIK VÕIMSUS

5.1. Katsed

5.1.1. Abiseadmed

Katsete ajal peavad edaspidi täpsustatud viisil paigaldatavad abiseadmed olema mootorile paigaldatud võimalikult samas asendis, nagu nad oleksid kõnealuse kasutamise korral.

5.1.1.1. Paigaldatavad abiseadmed

Mootori kasuliku võimsuse määramise katse ajaks paigaldatavad abiseadmed on loetletud tabelis 1.

5.1.1.2. Eemaldatavad abiseadmed

Teatavad abiseadmed, mis on vajalikud ainult sõiduki kasutamiseks ja mida võib paigaldada mootorile, tuleb katse ajaks eemaldada. Näitena on toodud järgmine mittetäielik nimekiri:

- pidurite õhukompressor,

- võimendrooli kompressor,

- vedrustuse kompressor,

- kliimaseadme süsteem,

- hüdrauliliste ülekannete ja/või käigukasti õli jahutusseadmed.

Kui abiseadmeid ei saa eemaldada, võib nende koormuseta kasutatava võimsuse kindlaks määrata ja liita mootori mõõdetud võimsusele.

TABEL 1

Abiseadmed, mis tuleb lisada mootori kasuliku võimsuse katse ajaks

Nr | Abiseadmed | Kas paigaldatakse kasuliku võimsuse katse ajaks |

1 | Sisselaskesüsteem | |

Sisselasketorustik | Jah, standardvarustuses |

Õhufilter |

Sisselaskesummuti |

Karteri õhutussüsteem |

Kiirusepiiraja |

2 | Induktsioonkütteseade | |

(võimaluse korral tuleb see paigaldada kõige soodsamasse asendisse) | Jah, standardvarustuses |

3 | Heitgaasisüsteem | |

Heitgaasifilter | Jah, standardvarustuses |

Torustik |

Ühendustorud |

Summuti |

Summutitoru |

Mootorpidur |

4 | Kütusepump | Jah, standardvarustuses |

5 | Karburaator | Jah, standardvarustuses |

6 | Sissepritseseadmed (bensiin ja diisel) | |

Eelfilter | Jah, standardvarustuses |

Filter |

Pump |

Kõrgrõhutoru |

Pritseseade |

Õhuventiil, kui see on paigaldatud |

Juhtimis/kontrollisüsteem |

Täiskoormuse automaatpiiraja pumbalatile sõltuvalt atmosfääritingimustest |

7 | Vedelikjahutusseadmed | |

Mootorikapott | Ei |

Kapoti õhuava |

Radiaator | Jah, standardvarustuses |

Ventilaator |

Radiaatorikest |

Veepump |

Termostaat |

8 | Õhkjahutus | |

Kate | Jah, standardvarustuses |

Puhur, |

Temperatuuri reguleerimisseade | Jah, standardvarustuses |

9 | Elektriseadmed | Jah, standardvarustuses |

10 | Ülelaadeseadmed | |

Kompressor, mis töötab otseselt või kaudselt mootori ja/või heitgaaside jõul | Jah, standardvarustuses |

Vahejahuti |

Jahutipump või ventilaator (töötab mootori jõul) |

Jahutusvedeliku termostaat |

11 | Saastetõrjeseade | Jah, standardvarustuses |

5.1.1.3. Diiselmootorite käivitamise abiseadmed

Diiselmootorite käivitamiseks kasutatavate abiseadmete puhul tuleb arvestada kaht järgmist juhtu:

5.1.1.3.1. Elektriline käivitamine: generaator on paigaldatud ja varustab vajaduse korral mootori tööks hädavajalikke abiseadmeid.

5.1.1.3.2. Käivitamine, mis ei ole elektriline: Kui mootori tööks on hädavajalikud elektrilised abiseadmed, on generaator paigaldatud ja varustab neid seadmeid. Muul juhul see eemaldatakse. Mõlemal juhul on käivitamiseks vajalikku energiat tootev ja koguv süsteem paigaldatud ja töötab koormamata olukorras.

5.1.2. Paigaldustingimused

Kasuliku võimsuse määramise katse paigaldustingimused on näidatud tabelis 2.

TABEL 2

Paigaldustingimused

1 | Karburaatori(te) paigaldamine | Paigaldatakse vastavalt tootja täpsustustele ja kasutatakse edasiste muudatusteta konkreetseks otstarbeks |

2 | Pritsepumba toitesüsteemi paigaldamine | Paigaldatakse vastavalt tootja täpsustustele ja kasutatakse edasiste muudatusteta konkreetseks otstarbeks |

3 | Süüte või sissepritse ajastamine | Tootja täpsustatud standardne gaasijaotuskõver, mida kasutatakse edasiste muudatusteta konkreetseks otstarbeks |

4 | Juhtimisseadme paigaldus | Paigaldatakse vastavalt tootja täpsustustele ja kasutatakse edasiste muudatusteta konkreetseks otstarbeks |

5.1.3. Kasuliku võimsuse katsed

5.1.3.1. Kasuliku võimsuse katse peab ottomootorite puhul seisnema töötamises maksimaalse gaasiga ja diiselmootorite puhul töötamises pritsepumba kinnitatud täiskoormusel, kusjuures mootorile on paigaldatud tabelis 1 täpsustatud seadmed.

5.1.3.2. Mõõtmistulemused tuleb saada stabiliseeritud ekspluatatsioonitingimustes, kui mootor saab piisavalt värsket õhku. Mootor peab olema sisse sõidetud vastavalt tootja soovitustele. Põlemiskambrid võivad sisaldada sadet, aga piiratud koguses.

Katse tingimused, nagu sisselaske õhutemperatuur, tuleb valida võimalikult lähedased võrdlustingimustele (vt 5.2), et vähendada parandusteguri suurusjärku.

5.1.3.3. Mootorisse sisselastava õhu temperatuuri tuleb mõõta 0,15 m vahemikus otse enne õhupuhastisse sisenemist või kui õhupuhastit ei kasutata 0,15 m vahemikus alates õhu sisselaskenukist. Termomeeter või termoelement varjestatakse kiirgussoojuse eest ja asetatakse otse õhuvoolu sisse. Samuti tuleb see varjestada kütuse tagasipritse eest. Kasutada tuleb piisavat arvu mõõtmiskohti, et anda keskmine sisselaske võrdlustemperatuur. Mõõtevahend ei tohi häirida õhuvoolu.

5.1.3.4. Andmeid ei tohi koguda enne, kui pöördemoment, kiirus ja temperatuur on püsinud enam-vähem konstantsena vähemalt ühe minuti jooksul.

5.1.3.5. Mootori pöörlemiskiirus mõõtmiskatse ajal ei tohi näitude võtmise ajal erineda valitud kiirusest rohkem kui ± 1 % või ± 10 pööret/min, vastavalt sellele, kumb on suurem.

5.1.3.6. Pidurkoormuse, kütusekulu ja sisselaske õhutemperatuuri näidud tuleb võtta samaaegselt; mõõtmiseks võetud näit peab olema pidurkoormuse ja kütusekulu puhul kahe vähem kui 2 % erineva stabiliseeritud väärtuse keskmine.

5.1.3.7. Pöörlemiskiiruse või kütusekulu mõõtmisel käsitsi juhitava vahendiga peab mõõteaeg olema vähemalt 60 sekundi pikkune.

5.1.3.8. Kütus

5.1.3.8.1. Diiselmootorite puhul peab kasutatav kütus olema selline, nagu on täpsustatud nõukogu 21. augusti 1972. aasta direktiivi 72/306/EMÜ sõidukite diiselmootorite heitmete vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta [10] V lisas, kuhu vajaduse korral lisatakse tootja soovitatud müügil olevat vedel- või gaaskütust. Kütus ei tohi sisaldada suitsu vähendavaid lisandeid.

5.1.3.8.2. Ottomootorite puhul peab kasutatav kütus olema müügil olev kütus ilma mingite täiendavate lisaaineteta. Samuti võib kasutada nõukogu 20. märtsi 1970. aasta direktiivi 70/220/EMÜ mootorsõidukite ottomootorite heitgaaside tekitatud õhusaaste vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, [11] viimati muudetud direktiiviga 78/665/EMÜ, [12] VI lisas kirjeldatud kütust.

5.1.3.9. Mootori jahutamine

5.1.3.9.1. Vedelikjahutusega mootorid

Mootori väljalaskeavast väljuva jahutusvedeliku temperatuur tuleb hoida tootja poolt ettenähtud kõrgeimal termostaadiga kontrollitaval väärtusel täpsusega ± 5 °C. Kui tootja ei täpsusta temperatuuri, peab temperatuur olema 80 ± 5 °C.

5.1.3.9.2. Õhkjahutusega mootorid

Õhkjahutusega mootorite puhul tuleb temperatuur tootja näidatud punktis hoida kõrgeima tootja määratud väärtuse TM ja TM – 20 °C vahel.

5.1.3.10. Kütuse temperatuuri pritsepumba või karburaatori sisselaske juures tuleb hoida tootja määratud piirides.

5.1.3.11. Määrdeõli temperatuur, mida mõõdetakse karteripõhjas või õliradiaatori väljalaske juures, kui see on paigaldatud, peab olema tootja määratud piirides.

5.1.3.12. Heitgaasi temperatuuri tuleb mõõta heitgaasitoru(de) punktis, mis asetseb heitgaasitorustiku(-torustike) väljalaskeääriku(te) kõrval. See ei tohi ületada tootja täpsustatud väärtust.

5.1.3.13. Lisajahutussüsteem

Vajaduse korral võib temperatuuri hoidmiseks punktides 5.1.3.9–5.1.3.12 täpsustatud piirides kasutada lisajahutussüsteemi.

5.1.4. Katsetamise kord

Näit võetakse piisaval mootori pöörlemiskiiruste arvul, et määrata täielik täiskoormuse võimsuskõver tootja nimetatud väikseima ja suurima mootori pöörlemiskiiruse vahel. Kiiruste diapasoon peab hõlmama pöörlemiskiirust, millel mootor annab oma täisvõimsuse. Iga kiiruse puhul võetakse kahe stabiliseeritud näidu keskmine.

5.1.5. Suitsuindeksi mõõtmine

Diiselmootorite puhul tuleb katse käigus uurida heitgaaside vastavust direktiivi 72/306/EMÜ VI lisas ettenähtud tingimustele.

5.2. Korrektsioonitegurid

5.2.1. Määratlus

Korrektsioonitegur on kordaja K, millega tuleb korrutada mõõdetud võimsus, et kindlaks määrata mootori võimsus punktis 5.2.2 täpsustatud välisõhu võrdlustingimustes.

5.2.2. Välisõhu võrdlustingimused

5.2.2.1. Temperatuur: 25 °C.

5.2.2.2. Kuiva õhu rõhk (ps): 990 mbar.

5.2.3. Tingimused, mida laboris tuleb täita

Et katse oleks kehtiv, peab korrektsioonitegur K olema 0,96 ≤ K ≤ 1,06.

5.2.4. Korrektsioonitegurite määramine

5.2.4.1. Ottomootorid (karburaator või sissepritse) – tegur Ka.

Korrektsioonitegur saadakse järgmise valemiga:

K

=

·

kus

T = K absoluutne temperatuur mootori õhu sisselaske juures;

ps = kuiv õhurõhk millibaarides, teisisõnu kogu õhurõhk miinus veeauru rõhk.

5.2.4.2. Diiselmootorid – tegur Kd

5.2.4.2.1. Ülelaadeta neljataktilised diiselmootorid ja kahetaktilised diiselmootorid

Korrektsioonitegur saadakse järgmise valemiga:

K

=

·

kus

T = K absoluutne temperatuur mootori õhu sisselaske juures;

ps = kuiv õhurõhk millibaarides.

5.2.4.2.2. Ülelaadega neljataktilised diiselmootorid

5.2.4.2.2.1. Heitgaasiajamiga turbodiiselmootorid

Võimsuse arvutamisel ei kasutata tegureid. Kui ümbritseva õhu tihedus erineb rohkem kui 5 % võrra õhu tihedusest võrdlustingimustes (25 °C ja 1000 mbar), tuleb katsetingimused märkida katsearuandesse.

5.2.4.2.2.2. Mehaanilised ülelaademootorid

5.2.4.2.2.2.1. Suhe r määratakse järgmise valemiga:

r =

P

P

T

T

kus

D = igas töötsüklis antud kütuse kogus kuupmillimeetrites,

V = mootori silindrimaht liitrites,

P1 = ümbritsev rõhk,

P2 = rõhk mootori sisselasketorustikus,

T1 = K ümbritsev temperatuur (nagu määratletud punktis 5.1.3.3),

T2 = K mootori sisselasketorustiku temperatuur.

5.2.4.2.2.2.2. Mehaanilise ülelaadega mootorite korrektsioonitegur on sama kui ülelaadeta mootorite puhul, kui r on võrdne või suurem kui 50 mm3/liiter, ja võrdub ühega, kui r on väiksem kui 50 mm3/liiter.

5.3. Katsearuanne

Katsearuanne peab sisaldama tulemusi ja kõiki kasuliku võimsuse määramiseks vajalikke arvutusi, mis on loetletud II lisas, koos käesoleva lisa 1. või 2. liites loetletud mootori karakteristikutega.

5.4. Mootori tüübi muutmine

Kõigist mootori tüübi muutmistest käesoleva lisa 1. või 2. liites loetletud karakteristikute puhul tuleb teatada pädevale asutusele. Seejärel võib see asutus kas:

5.4.1. leida, et tehtud muudatused ei mõjuta usutavasti oluliselt mootori võimsust, või siis

5.4.2. nõuda mootori võimsuse määramist selliste katsetega, mida ta vajalikuks peab.

6. KASULIKU VÕIMSUSE MÕÕTMISE HÄLBED

6.1. Tehnilise teenistuse määratud mootori kasulik võimsus võib tootja täpsustatud kasulikust võimsusest erineda ± 2 % võrra, kusjuures mootori pöörlemiskiiruse hälve on 1,5 %.

6.2. Mootori kasulik võimsus toodangu nõuetele vastavuse katse ajal võib tüübikatsetuse ajal määratud kasulikust võimsusest erineda ± 5 % võrra.

[10] EÜT L 190, 20.8.1972, lk 1.

[11] EÜT L 76, 6.4.1970, lk 1.

[12] EÜT L 223, 14.8.1978, lk 48.

--------------------------------------------------

II LISA

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------