31979L0923

Nõukogu direktiiv,

30. oktoober 1979,

karpide elukeskkonna vee nõutava kvaliteedi kohta

(79/923/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 100 ja 235,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

keskkonna kaitsmisel ja parandamisel on vaja võtta konkreetseid meetmeid, et kaitsta vett, sealhulgas karpide elukeskkonna vett, reostuse eest;

teatavaid karbipopulatsioone on vaja kaitsta saasteainete merevette heitmise mitmesuguste tagajärgede eest;

Euroopa ühenduste 1973. aasta keskkonnaalases tegevusprogrammis [4] ja 1977. aasta keskkonnaalases tegevusprogrammis [5] on sätestatud, et kvaliteedieesmärke tuleb seada ühiselt, määrates seejuures kindlaks mitmesugused nõuded, millele keskkond peab vastama, muu hulgas vee ja samuti karpide elukeskkonna vee näitajate määratluse;

erinevused sätete vahel, mis mitmes liikmesriigis juba kehtivad või mida välja töötatakse ning mis käsitlevad karpide elukeskkonna vee kvaliteeti, võivad luua ebavõrdseid konkurentsitingimusi ning seega otseselt mõjutada ühisturu toimimist; seepärast tuleks selles valdkonnas kehtivaid õigusakte ühtlustada, nagu on ette nähtud asutamislepingu artikliga 100;

õigusaktide ühtlustamine tuleb siduda ühenduse meetmetega, mille eesmärgiks on saavutada ulatuslikemate reeglite abil üks ühenduse eesmärkidest keskkonnakaitse ja elukvaliteedi parandamise vallas; sellega seoses tuleb ette näha teatavad sätted; kuna konkreetselt selleks vajalikke volitusi asutamislepinguga ette nähtud ei ole, tuleb tugineda asutamislepingu artiklile 235;

direktiivi eesmärkide saavutamiseks tuleb liikmesriikidel määrata kindlaks veealad, mille suhtes direktiivi kohaldama hakatakse, ning samuti teatavatele näitajatele vastavad piirväärtused; selliselt kindlaksmääratud veealade vesi tuleks nende väärtustega kooskõlla viia kuue aasta jooksul pärast kindlaksmääramist;

karpide elukeskkonna vee nõutava kvaliteedi kontrollimiseks tuleks võtta teatav minimaalne arv proove ning teha lisas kirjeldatud näitajate suhtes mõõtmisi; proovide võtmise sagedust tohib mõõtmistulemustest tulenevalt vähendada või selle lõpetada;

teatavad loomulikud asjaolud ei olene liikmesriikidest ning seepärast tuleb ette näha võimalus teha teatavatel juhtudel erandeid käesolevast direktiivist;

teaduse ja tehnika arengu tõttu võib osutuda vajalikuks kohandada kiiresti teatavaid lisas sätestatud nõudeid; selleks vajalike meetmete kehtestamise hõlbustamiseks tuleks kehtestada kord, millega luuakse tihe koostöö liikmesriikide ja komisjoni vahel; see koostöö peaks toimuma nõukogu 18. juuli 1978. aasta direktiiviga 78/659/EMÜ (kalade elu tagamiseks kaitset ja parandamist vajava magevee kvaliteedi kohta) [6] loodud teaduse ja tehnika arenguga kohandamise komitee raames;

karploomasaaduste tarbijatele ei ole võimalik kaitset tagada ainuüksi käesoleva direktiiviga; seepärast peaks komisjon tegema võimalikult kiiresti selle kohta ettepanekuid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesolev direktiiv käsitleb karpide elukeskkonna vee kvaliteeti ning kehtib nende ranniku- ja riimveealade suhtes, mille liikmesriigid on määranud kaitset või parandamist vajavateks, et toetada karpide (kahepoolmeliste karploomade ja kõhtjalgsete) elu ja kasvu ning seeläbi ka inimesele otseselt toiduks ettenähtud karploomasaaduste kõrget kvaliteeti.

Artikkel 2

Liikmesriikide määratud veealade suhtes kohaldatavad näitajad on loetletud lisas.

Artikkel 3

1. Liikmesriigid määravad määratud veealade vee lisas loetletud näitajatele väärtused, kui nendele näitajatele on väärtused antud G või I veerus. Nad arvestavad mõlemas veerus sisalduvaid märkusi.

2. Liikmesriigid ei määra lisa I veerus sisalduvatest leebemaid väärtusi ning püüavad järgida G veerus esitatud väärtusi, arvestades samal ajal artiklis 8 sätestatud põhimõtet.

3. Heitveeheidete suhtes, mille kohta kehtivad näitajad "halogeenorgaanilised ained" ja "metallid", kohaldatakse liikmesriikide poolt kooskõlas nõukogu 4. mai 1976. aasta direktiiviga 76/464/EMÜ (teatavate ühenduse veekeskkonda lastavate ohtlike ainete põhjustatava saaste kohta) [7] kehtestatud heitveenorme samal ajal kvaliteedieesmärkide saavutamise ning teiste käesolevast direktiivist tulenevate, eelkõige proovide võtmisega seotud kohustuste täitmisega.

Artikkel 4

1. Liikmesriigid määravad karpide elukeskkonna veega alad kindlaks esimest korda kahe aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi teatavakstegemist.

2. Edaspidi võivad liikmesriigid kõnealuseid veealasid juurde määrata.

3. Liikmesriigid võivad karpide elukeskkonna veega alade nimistu läbi vaadata eelkõige asjaolude tõttu, mida ei olnud võimalik nimistu esimese koostamise ajal ette näha, arvestades artiklis 8 sätestatud põhimõtet.

Artikkel 5

Liikmesriigid käivitavad programme reostuse vähendamiseks ja eelkõige tagamaks, et karpide elukeskkonna vesi vastab kuue aasta möödudes sellise veega alade nimistu artikli 4 kohasest koostamisest nii väärtustele, mille liikmesriigid määravad kindlaks kooskõlas artikliga 3, kui ka lisa G ja I veergudes sisalduvatele märkustele.

Artikkel 6

1. Artikli 5 kohaldamisel loetakse karpide elukeskkonna vesi käesoleva direktiivi sätetele vastavaks, kui selle proovid, mida on 12 kuu jooksul võetud lisas sätestatud minimaalse sagedusega ühest ja samast proovivõtukohast, vastavad liikmesriikide poolt kooskõlas artikliga 3 kindlaksmääratud väärtustele ning lisa G ja I veergudes sisalduvatele märkustele järgmiselt:

- 100 % proovidest näitajate "halogeenorgaanilised ained" ja "metallid" puhul,

- 95 % proovidest näitajate "soolsus" ja "lahustunud hapnik" puhul,

- 75 % proovidest muude lisas loetletud näitajate puhul.

Kui kõikide lisas loetletud näitajate, välja arvatud näitajate "halogeenorgaanilised ained" ja "metallid" kohta võetakse proove kooskõlas artikli 7 lõikega 2 harvemini, kui lisas on sätestatud, peavad kõik proovid vastama eespool osutatud väärtustele ja märkustele.

2. Proove, mille näitajad ei vasta liikmesriikide poolt kooskõlas artikliga 3 kindlaksmääratud väärtustele või lisa G ja I veergudes sisalduvatele märkustele, ei arvestata lõikega 1 ettenähtud protsentide arvutamisel, kui selle kõrvalekaldumise on põhjustanud katastroof.

Artikkel 7

1. Proovide võtmisega lisas sätestatud minimaalse sagedusega tegelevad liikmesriikide pädevad asutused.

2. Kui pädev asutus tuvastab, et karpide elukeskkonna vee kvaliteet on oluliselt parem kui kvaliteet, mis saavutataks kooskõlas artikliga 3 kindlaksmääratud väärtuste ning lisa G ja I veergudes sisalduvate märkuste kohaldamise teel, tohib proovivõtusagedust vähendada. Kui ei ole reostust ja ohtu, et kõnealuse vee kvaliteet halveneb, võib asjaomane pädev asutus otsustada, et sellest veest ei ole vaja proove võtta.

3. Kui proovide võtmisel selgub, et mõni kooskõlas artikliga 3 kindlaksmääratud väärtus on täitmata või lisa G või I veerus sisalduv märkus arvestamata, selgitab pädev asutus välja, kas see on juhuslik või tingitud mõnest loodusnähtusest või reostusest, ning võtab vastu asjakohased meetmed.

4. Täpse proovivõtukoha, selle kauguse lähimast saasteainete heitekohast ning proovivõtusügavuse määrab iga liikmesriigi pädev asutus kindlaks eelkõige kohapeal valitsevate keskkonnatingimuste põhjal.

5. Kõnealuste näitajate väärtuste arvutamiseks kasutatavad analüüsi võrdlusmeetodid on sätestatud lisas. Muid meetodeid kasutavad laborid tagavad, et nende tulemused on võrdväärsed või võrreldavad lisas määratletutega.

Artikkel 8

Käesoleva direktiivi järgi võetavate meetmete rakendamine ei tohi mitte mingil juhul ei otseselt ega kaudselt põhjustada ranniku- ja riimvee reostuse suurenemist.

Artikkel 9

Liikmesriigid võivad alati kehtestada karpide elukeskkonna veele rangemaid väärtusi, kui on sätestatud käesolevas direktiivis. Nad võivad samuti kehtestada sätteid muude näitajate kohta, kui on ette nähtud käesoleva direktiiviga.

Artikkel 10

Kui liikmesriik soovib karpide elukeskkonna veega alaks määrata ala, mis asub naaberliikmesriigi piiri ääres, konsulteerivad mõlemad liikmesriigid omavahel, et teha kindlaks selle ala käesoleva direktiivi kohaldamisalasse jäävad osad ning järeldused, mida tuleb teha ühiste kvaliteedieesmärkide põhjal; need järeldused teeb kumbki asjaomane liikmesriik pärast formaalseid konsultatsioone naaberliikmesriigiga. Komisjon võib sellest protsessist osa võtta.

Artikkel 11

Liikmesriigid võivad käesolevast direktiivist erakorraliste ilmastiku- või geograafiliste tingimuste tõttu kõrvale kalduda.

Artikkel 12

Muudatused, mida on vaja lisas esitatud tabeli G veerus sisalduvate näitajate väärtuste ja analüüsimeetodite kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga, võtab vastu direktiivi 78/659/EMÜ artikli 13 kohaselt moodustatud komitee sama direktiivi artiklis 14 sätestatud korras.

Artikkel 13

Käesoleva direktiivi kohaldamisel annavad liikmesriigid komisjonile teavet:

- kokkuvõtvalt artikli 4 lõigete 1 ja 2 kohaselt kindlaksmääratud veealade kohta,

- nende veealade nimistu muutmise kohta kooskõlas artikli 4 lõikega 3,

- õigusnormide kohta, mis on kehtestatud uute näitajate kindlaksmääramiseks kooskõlas artikliga 9.

Kui liikmesriik kohaldab artikli 11 sätteid, teatab ta sellest kohe komisjonile, selgitades oma põhjusi ning teatades kõnealuste sätete täitmise eeldatava kestuse.

Liikmesriigid annavad põhjendatud taotluse korral üldiselt komisjonile kogu käesoleva direktiivi kohaldamiseks vajaliku teabe.

Artikkel 14

1. Liikmesriigid esitavad kuus aastat pärast karpide elukeskkonna veega alade esimest määramist vastavalt artikli 4 lõikele 1 ja pärast seda korrapäraselt komisjonile üksikasjaliku aruande karpide elukeskkonna vee ja selle põhiliste omaduste kohta.

2. Liikmesriigi eelneval nõusolekul avaldab komisjon saadud teabe.

Artikkel 15

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid kahe aasta jooksul alates direktiivi teatavakstegemisest. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 16

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Luxembourg, 30. oktoober 1979

Nõukogu nimel

eesistuja

M. O'Kennedy

[1] EÜT C 283, 30.11.1976, lk 3.

[2] EÜT C 133, 6.6.1977, lk 48.

[3] EÜT C 114, 11.5.1977, lk 29.

[4] EÜT C 112, 20.12.1973, lk 3.

[5] EÜT C 139, 13.6.1977, lk 3.

[6] EÜT L 222, 14.8.1978, lk 1.

[7] EÜT L 129, 18.5.1976, lk 23.

--------------------------------------------------

LISA

KARPIDE ELUKESKKONNA VEE KVALITEET

Lühendid:

G = soovituslik väärtus

I = kohustuslik väärtus

| Näitaja | G | I | Analüüsi võrdlusmeetodid | Minimaalne proovide võtmise ja mõõtmise sagedus |

1. | pH pH ühik | | 7—9 | —ElektromeetriaMõõdetakse proovivõtu kohal | Kord kvartalis |

2. | Temperatuur, °C | Karpide elukeskkonna vee temperatuur ei tohi heite tõttu tõusta rohkem kui 2 °C võrra mõjutamata vee temperatuurist | | —TermomeetriaMõõdetakse proovivõtu kohal | Kord kvartalis |

3. | Värvus (pärast filtreerimist), mg Pt/l | | Karpide elukeskkonna vee värvus ei tohi heite tõttu erineda rohkem kui 10 mg Pt/l võrra mõjutamata vee värvusest | —Filtreerimine läbi 0,45 μm membraanfiltriFotomeetriline meetod plaatina-koobalti skaalal | Kord kvartalis |

4. | Heljum, mg/l | | Karpide elukeskkonna vee heljumisisaldus ei tohi heite tõttu kasvada rohkem kui 30 % võrra mõjutamata vee heljumisisaldusest | Filtreerimine läbi 0,45 μm membraanfiltri, kuivatamine 105 °C juures ja kaalumineTsentrifuugimine (vähemalt 5 min keskmise kiirendusega 2800 kuni 3200 g), kuivatamine 105 oC juures ja kaalumine | Kord kvartalis |

5. | Soolsus, | 12—38 | ≤ 40karpide elukeskkonna vee soolsus ei tohi heite tõttu suureneda rohkem kui 10 % võrra mõjutamata vee soolsusest | Konduktomeetria | Kord kuus |

6. | Lahustunud hapnik , küllastusaste % | ≥ 80 % | ≥ 70 % (keskmine)kui ühel mõõtmisel saadakse tulemuseks väärtus alla 70 %, tuleb mõõtmisi korrataühel mõõtmisel tohib tulemuseks tulla väärtust alla 60 % üksnes siis, kui sellel pole kahjulikke tagajärgi karpide kolooniate arengule | Winkleri meetodElektrokeemiline meetod | Kord kuus, kusjuures vähemalt üks proov peab olema representatiivne madala hapnikusisalduse suhtes proovivõtupäeval. Kui aga kahtlustatakse suuremaid päevaseid kõikumisi, tuleb päevas võtta vähemalt kaks proovi |

7. | Naftapäritolu süsivesinikud | | Süsivesinikke ei tohi karpide elukeskkonna vees olla nii palju, et nad moodustavad veepinnal nähtava kile või ladestuvad karpide koorikule,nad kahjustavad karpe. | Visuaalne kontroll | Kord kvartalis |

8. | Halogeenorgaanilised ained | Iga aine sisaldus karpide lihas peab olema niivõrd piiratud, et see toetab kooskõlas artikliga 1karpidest valmistatud toodete kõrget kvaliteeti | Iga aine sisaldus karpide lihas ja elukeskkonna vees ei tohi saavutada ega ületada taset, millest alates see avaldab karpidele ja vastsetele kahjulikku mõju | Gaasikromatograafia pärast sobiva solvendiga ekstraheerimist ja puhastamine | Kord poolaastas |

Hõbe | (Ag) |

Arseen | (As) |

Kaadmium | (Cd) |

Kroom | (Cr) |

Vask | (Cu) |

Elavhõbe | (Hg) |

Nikkel | (Ni) |

Plii | (Pb) |

Tsink | (Zn) |

mg/l | Iga aine sisaldus karpide lihas peab olema niivõrd piiratud, et see toetab kooskõlas artikliga 1karpidest valmistatud toodete kõrget kvaliteeti | Iga aine sisaldus karpide lihas ja elukeskkonna vees ei tohi ületada taset, millest alates see avaldab karpidele ja nende vastsetele kahjulikku mõju. Arvestada tuleb nende metallide koostoimeid | Aatomabsorptsioon-spektromeetria, vajaduse korral koos eelneva kontsentreerimise ja/või ekstraheerimisega | Kord poolaastas |

10. | Fekaalsete coli-laadsete bakterite arv 100 ml vees | ≤ 300 karploomade lihas ja poolmetevahelises vedelikus [1] | | Lahjendusmeetod koos käärimisega vedelsöötmetel vähemalt kolmes katseklaasis kolme lahjendusega. Positiivsete katseklaaside ümberkülv kinnitussöötmele. Kõige tõenäosema arvu loendamine. Inkubatsioonitemperatuur 44 °C ± 0, 5 °C. | Kord kvartalis |

11. | Karpide maitseomadusi mõjutavad ained | | Sisaldus väiksem sellisest, mis rikub karpide maitseomadusi | Maitsmiskontroll nende ainete olemasolu kahtluse korral | |

12. | Saksitoksiin (vaguviburiliste eritis) | | | | |

--------------------------------------------------