22000D0713(07)

EMP Ühiskomitee otsus

nr 47/2000,

22. mai 2000,

millega muudetakse EMP lepingu protokolli nr 31 koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, mida on kohandatud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut kohandava protokolliga, edaspidi "leping", eelkõige selle artikleid 86, 87, 98 ja 115,

ning arvestades järgmist:

(1) Lepingu protokolli nr 31 muudeti EMP Ühiskomitee 19. mai 2000. aasta otsusega nr 46/2000 [1].

(2) Asjakohane on laiendada lepinguosaliste riikide koostööd, saamaks viieks aastaks tuge meetmetest, mis on suunatud regioonidevahelise majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele eesmärgiga edendada jätkuvat ja tasakaalustatud kaubandus- ja majandussuhete tugevdamist lepinguosaliste riikide vahel.

(3) Lepinguosalised riigid on kokku leppinud tegutseda nimetatud eesmärgi nimel EMP EFTA riikide kaudu jaoks ajavahemikus 1999-2003.

(4) Selleks, et see koostöö saaks arvesse võtta muudatusi, mis on toimunud alates lepingu VIII osa läbirääkimiste toimumisest, on vaja uut instrumenti. See instrument peaks olema eraldatud ühenduse samadel eesmärkidel toimuvast tegevusest, kuid olema sellega koordineeritud ning ellu viidud lepingu artikli 82 lõike 1 punkti c alusel.

(5) Lepingu protokolli nr 31 tuleks muuta, võimaldamaks sellist laiendatud koostööd alates 1. jaanuarist 1999 kuni 31. detsembrini 2003,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu protokolli nr 31 artikli 18 (Haldusasutustevaheline riigiametnike vahetus) järele lisatakse järgmine artikkel:

"Artikkel 19

Majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamine

1. Lepinguosalised tugevdavad oma koostööd Euroopa Majanduspiirkonnas majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamisel EMP/EFTA riikide rahalise toetuse kaudu. Sel eesmärgil luuakse rahastamisvahend ajavahemikuks 1999-2003.

2. Lepingu artikli 82 lõike 1 punkti c ja käesoleva protokolli 4. liites sätestatud üksikasjalikku korra kohaselt tasuvad EMP/EFTA riigid lõikes 1 sätestatud koostöö toetuseks 119,6 miljonit eurot. Seda toetust saab kohustusteks kasutada viies võrdses iga-aastases osas."

Artikkel 2

Käesoleva otsuse lisas esitatud tekst moodustab protokolli nr 31 4. liite.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub 23. mail 2000 tingimusel, et kõik lepingu artikli 103 lõikes 1 ettenähtud teated on EMP Ühiskomiteele esitatud [2].

Seda kohaldatakse 1. jaanuarist 1999 kuni 31. detsembrini 2003.

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Ühenduste Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel, 22. mai 2000

EMP Ühiskomitee nimel

eesistuja

F. Barbaso

[1] EÜT L 174, 13.7.2000, lk 58.

[2] Põhiseadusest tulenevad nõuded on olemas.

--------------------------------------------------

LISA

EMP Ühiskomitee otsuse nr 47/2000

4. LIIDE

EMP RAHASTAMISVAHEND

Rakendamise üksikasjalik kord

1. Mõisted

Kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. Abisaav riik — riik, keda EMP/EFTA riigid toetavad vastavalt EMP Ühiskomitee 22. mai 2000. aasta otsusele nr 47/2000. Abisaava riigi esindajaks määratakse asutus, kes on kohustatud juhtima riigis EMP/EFTA rahalisi vahendeid ning sõlmima komiteega projekte käsitlevaid kokkuleppeid. Finantsvastutust EMP/EFTA riikide ees kannab abisaav riik.

2. Projekti elluviija — projekti koostav organ. Projekti elluviijale makstakse toetust abisaava riigi kaudu.

3. Komitee — EMP/EFTA riikide asutatav organ punktis 7 kirjeldatud ülesannete täitmiseks.

4. Järelevalveasutus — sõltumatu organ, kes abisaava riigiga sõlmitud lepingu alusel kontrollib projekti kulgemist ning esitab selle kohta aruanded abisaavale riigile ja komiteele. Järelevalveasutuse määrab abisaav riik Euroopa Investeerimispanga (EIP) ettepaneku või hinnangu alusel või tema nõusolekul ning komitee nõusolekul.

2. Abisaavad riigid

Abisaavad riigid ja nende osatähtsus rahalistes vahendites on näidatud järgmises tabelis:

Eurodes |

Riik | 1999 | 2000-2003 | Kokku |

Hispaania | 10859680 | 59321600 | 70181280 |

Portugal | 5023200 | 16265600 | 21288800 |

Kreeka | 5812560 | 16265600 | 22078160 |

Iirimaa | 1698320 | 3827200 | 5525520 |

Ühendkuningriik (Põhja-Iirimaa) | 526240 | 0 | 526240 |

Kokku | 23920000 | 95680000 | 119600000 |

3. Abivorm

Abi antakse üksnes toetuste vormis. Abisaav riik võib siiski teha komiteele ettepanekuid kasutada enda osa osaliselt selleks, et vähendada põhiliselt laenudest rahastatavate projektide intressikulusid. Sellist abi antakse samuti toetuste vormis.

EMP/EFTA riikide osalus ei tohi ületada 50 % projekti maksumusest, välja arvatud muudel juhtudel keskvalitsuse, piirkondliku omavalitsuse või kohaliku omavalitsuse eelarvelistest eraldistest rahastatavad projektid, mille puhul EMP/EFTA riikide osalus ei tohi ületada 85 % projekti kogumaksumusest. Ühelgi juhul ei tohi ületada ühenduses kehtivaid kaasfinantseerimise ülemmäärasid.

EMP/EFTA riikide vastutus seoses projektidega piirdub rahaliste vahendite tagamisega kokkulepitud kava alusel, tingimusel et järelevalvearuannete kohaselt viiakse projekte ellu kooskõlas projektiettepanekuga.

4. Abikõlblik tegevus

Rahastatakse projekte keskkonna valdkonnas, sealhulgas projektid linnapiirkondade uuendamiseks, linnasaaste vähendamiseks ning Euroopa kultuuripärandi kaitsmiseks, transpordi valdkonnas, sealhulgas infrastruktuuriga seotud projektid, ning hariduse ja koolituse valdkonnas, sealhulgas akadeemilise uurimistegevusega seotud projektid. Lepinguosaliste kokkuleppe kohaselt püütakse eraldada vähemalt kaks kolmandikku kogusummast eespool määratletud keskkonnaprojektidele.

5. Projektid

Kasutamiseks on saadaval kokku 119,6 miljonit eurot, mida kasutatakse alates 1999. aastast 20 % kaupa aastas. Ulatuslike projektide eri osi võib esitada rahastamiseks eraldi ning komitee vaatab iga projektiettepaneku eraldi läbi.

6. Järelevalvenõuded

Lisaks projektikavale, ajakavale, eelarvele ja maksegraafikule koostatakse iga projekti kohta ka järelevalvekava. Selles määratakse kindlaks projekti otsustava tähtsusega osad. Järelevalveasutus esitab koostatud kava kohaselt vähemalt üks kord aastas abisaavale riigile ja komiteele projekti olulisi etappe käsitleva aruande, mis sisaldab muu hulgas järgmist teavet:

- Pakkumistega ning lubade ja sertifikaatide hankimisega seotud vorminõuete täitmine.

- Projekti kulgemine võrreldes esialgse kavaga.

- Võimalikud kõrvalekalded muu hulgas seoses eelarvete, väljamaksegraafikute, lepingute, tegeliku rakendamise ja lõpptähtajaga. Nende mõju projekti ulatusele, eeldatavale kasule ja lõppkuupäevale. Kõrvalekalletega kaasnevate tagajärgede leevendamiseks vajaduse korral võetavad meetmed.

- Projekti raamatupidamisarvestus.

- Kas projekti kulgemine vastab järgmise osamakse tasumise nõuetele.

Kui aruanne ei vasta kokkulepitud kavale, võib komitee nõuda abisaavalt riigilt täiendavat teavet. Selgitavad küsimused ja aruandes puuduva teabe nõuded võib adresseerida järelevalveasutusele, teavitades sellest nõuetekohaselt abisaavat riiki. Komitee võib keelata edasiste maksete tegemise, kuni aruanne on kokkuleppega kooskõlas. EMP/EFTA riigid võivad auditeerida projekte vastavalt punkti 10 lõikele 13.

7. Organisatsiooniline korraldus

EFTA riigid moodustavad komitee, mis täidab järgmisi ülesandeid:

- Kiidab heaks rahastatavad projektid.

- Kiidab heaks kõigi projektide järelevalvekavad ja maksegraafikud.

- Kontrollib, eelkõige järelevalvearuannete alusel, abi üldist toimimist.

- Annab maksegraafiku kohaselt ja järelevalvearuannete alusel loa abisaajatele maksete tegemiseks.

EIP täidab järgmisi ülesandeid:

- Hindab kavandatavaid projekte ja esitab abisaavale riigile aruanded.

- Esitab ettepaneku, hinnangu või nõusoleku abisaavate riikide järelevalveasutuste kohta, kelle peavad heaks kiitma komitee ja abisaav riik.

Abisaavad riigid täidavad järgmisi ülesandeid:

- Võtavad vastu ja kiidavad heaks rahastatavaid projekte.

- Esitavad projektid hindamiseks EIP-le ning pärast seda koos EIP heakskiiduga ka komisjonile ja komiteele.

Komisjon täidab järgmisi ülesandeid:

- Kontrollib, kas kavandatavad projektid on kooskõlas ühenduse eesmärkidega ning eelkõige kaasfinantseerimise eeskirjadega. Kontrollimisel peetakse EMP/EFTA osalust samalaadseks ühenduse rahalise toetusega.

Järelevalveasutused täidavad järgmisi ülesandeid:

- Jälgivad projektide elluviimist heakskiidetud projektikavale lisatud aruandekava alusel.

- Esitavad aruandeid abisaavale riigile ja komiteele.

8. Keelerežiim

Kasutatakse EMP lepingu ametlikke keeli. Abisaav riik/projekti elluviija peab esitama kõigi komiteele esitatud dokumentide ingliskeelsed tõlked.

9. Rahastamiskord

EMP/EFTA riigid lisavad 0,5 % suuruse hindamis- ja järelevalvetasu kõigile abisaavate riikide maksetele, mis ületavad kokkulepitud 119,6 miljonist eurost saadavat summat. Kõik osapooled kannavad ise oma halduskulud.

Projekti elluviijaid/abisaavaid riike nõustav EIP nõuab lisaks põhisummadele teenuste eest lisatasu.

EMP/EFTA riigid tagavad asjakohase finantshalduse. Maksed abisaavatele riikidele tehakse komitee nõudmisel, mis tagab nende õigeaegse tasumise. Enne abisaajatele väljamaksmist rahalistelt vahenditelt saadud intress kuulub rahastajatele.

10. Protsessi lühikirjeldus

1. Projekti elluviija esitab abisaavale riigile projekti lühikirjelduse.

2. Abisaav riik esitab projekti lühikirjelduse eelkonsultatsiooni käigus komisjonile ja komiteele kinnitamiseks.

3. Kui eelkonsultatsiooni tulemus on positiivne, esitab projekti elluviija selle hindamiseks EIP-le. Hindamine hõlmab ettepaneku tehnilisi, majanduslikke, rahanduslikke ja juhtimisega seotud aspekte.

4. Projekti elluviija esitab abisaavale riigile projektikava koos eelarve, ajakava, maksegraafiku, järelevalvekava ja EIP hinnanguaruandega.

5. Abisaav riik esitab projekti koos punktis 4 nimetatud dokumentidega komisjonile abikõlblikkuse kinnitamiseks.

6. Samal ajal esitab abisaav riik projekti koos punktis 4 nimetatud dokumentidega komiteele heakskiitmiseks.

7. Komitee võib nõuda täiendavat teavet või teha ettepaneku projektikava, eelkõige selle järelevalvekava/maksegraafiku muutmiseks. Komitee kiidab (muudetud) projekti heaks või lükkab selle põhjendatud otsusega tagasi. Heakskiitmise korral saadetakse abisaavale riigile asjakohaseid tingimusi täpsustav kiri kohustuste võtmise kohta.

8. Järelevalveasutus ja abisaav riik sõlmivad järelevalvekava alusel kokkuleppe.

9. Projekti elluviija ja abisaav riik sõlmivad kokkuleppe ning abisaav riik ja komitee sõlmivad toetuslepingu.

10. Esimene 10 % suurune osamakse tasutakse abisaavale riigile pärast projekti elluviija ja tööettevõtja vahelise lepingu allkirjastamist. Järgmised osamaksed tasutakse pärast rahuldava järelevalvearuande esitamist ja komitee heakskiidu saamist maksegraafiku alusel proportsionaalselt, võttes arvesse projekti tegelikku rakendamist.

11. Projekti elluviija tagab projekti elluviimise ning järelevalveasutus esitab aruanded abisaavale riigile ja komiteele.

12. Kui makseid ei saa graafikujärgselt teha, võivad abisaav riik ja komitee omavahel konsulteerida.

13. Kui komitee või EFTA audiitorkogu soovib saada järelevalvekavas esitatust rohkem teavet, võib ta läbi viia oma auditi või palgata projekti auditi läbiviimiseks enda kulul välisaudiitori. Abisaav riik võib audiitorit saata. Projekti elluviija ja kõik teised tema nimel projekti juhtimisega tegelevad üksused peavad tagama audiitorile samasuguse juurdepääsu teabele nagu on nende siseriiklikel ametiasutustel või nende enda audiitoritel.

14. Kui see on järelevalvekavas ette nähtud, koostab järelevalveasutus projekti lõpparuande või hindamisaruande.

11. Kokkuvõtlikud märkused

Kui muutunud asjaolude tõttu ei ole vaja teha teisiti, järgitakse uue rahastamisvahendi toimimisel samu põhimõtteid, mida järgiti varasema finantsmehhanismi haldamisel. Vajaduse korral võib kehtestada täiendavaid dokumente.

--------------------------------------------------