Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Kindlustus ja edasikindlustus

KOKKUVÕTE:

direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II)

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

  • Direktiiviga 2009/138/EÜ, teise nimega Solventsus II, nõutakse, et Euroopa Liidu (EL) kindlustus- või edasikindlustusandjatel peab olema piisavalt rahalisi vahendeid.
  • Samuti sätestatakse selles juhtimise, riskijuhtimise, läbipaistvuse ja järelevalvega seotud eeskirjad.

PÕHIPUNKTID

Kohaldamisala

Direktiiv hõlmab kahjukindlustus-, elukindlustus- ja edasikindlustusandjaid.

Loa andmine

Kindlustusandja võib tegutseda pärast seda, kui on ta on saanud loa oma ELi liikmesriigi järelevalvajalt. See luba kehtib kogu ELis.

Luba kehtib kogu ELis.

Kindlustusandja omavahendid peavad vastama riskiprofiilile, et oleks tagatud piisavad rahalised vahendid finantsraskustega toimetulekuks. Täidetud peavad olema järgmised omavahendite nõuded.

  • Miinimumkapitalinõue. Minimaalne kapitalitase, millest väiksema kapitali korral peavad kindlustusvõtjad arvestama suure riskiga.
  • Solventsuskapitalinõue. Kindlustusandjale suure kahjumi katmiseks vajalik kapital. Kapitali suuruse arvutamisel võetakse arvesse mitmesuguseid riske:
    • tururisk – kahjumi teenimise risk või risk, et finantsseisund muutub seoses hinnakõikumistega turgudel;
    • kindlustusrisk – risk, et tulevaste kindlustusnõuete või -hüvitiste tasumiseks ei pandud piisavalt raha kõrvale;
    • operatsioonirisk – kahjumi teenimise risk ebapiisavate või ebaõnnestunud siseprotsesside, personali tegevuse või süsteemide tõttu või väliste sündmuste tagajärjel.

Kui kindlustusandja ei järgi kumbagi neist kahest kapitalinõudest, peab järelevalvaja võtma meetmeid.

Kindlustustegevust reguleerivad tingimused

  • Nõuetekohane juhtimissüsteem. Kindlustusandja peab kohaldama vastutuse selge jaotusega nõuetekohast ja läbipaistvat juhtimissüsteemi. Tal peab olema haldusvõimekus tegelemaks mitmesuguste küsimustega, nagu riskijuhtimine, õigusnormide järgimine ja siseaudit.
  • Omariski ja maksevõime hindamine. Kindlustusandja peab korrapäraselt hindama omariske ja maksevõimet. Muu hulgas tuleb hinnata riskiprofiilist tulenevat üldist maksevõime vajadust ning finantsressursside vastavust nõuetele.

Järelevalve

  • Järelevalvemenetlus. Õigusaktis sätestatakse järelevalvemenetlus, mis võimaldab järelevalveasutustel kontrollida ja hinnata, kas kindlustusandja järgib eeskirju. Selleks peavad kindlustusandjad esitama järelevalvajatele aruande üksikasjaliku teabega nende tegevuse ja riskide kohta. Eesmärk on aidata järelevalvajatel selgitada välja äriühingud, kes võivad sattuda raskustesse. Samuti on kindlustusandjad kohustatud teavet avalikustama.
  • Konsolideerimisgrupi järelevalvaja. Igal kindlustusandjate grupil peab olema konsolideerimisgrupi järelevalvaja, kes täidab konkreetseid ülesandeid tihedas koostöös asjaomaste riiklike järelevalvajatega.

Direktiivi 2009/138/EÜ muudatused

Otsust 2009/138/EÜ on korduvalt muudetud.

  • Asutuste vahel ausa konkurentsi tagamiseks pikendati tööandja kogumispensioni asutuste tegevust ja järelevalvet käsitleva muutmisdirektiiviga (EL) 2016/2341 (vt kokkuvõte) üleminekuperioodi, mille jooksul direktiivi 2009/138/EÜ kohaldamisalasse kuuluvad kindlustusandjad võivad jätkata tööandja kogumispensioniga seotud tegevust kuni .
  • Määrusega (EL) 2017/2402 (vt kokkuvõte) muudetakse direktiivi 2009/138/EÜ, et tagada kooskõla käesoleva määrusega seoses väärtpaberistamist käsitlevate sätetega, mille peamine eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine, eriti kõigile institutsionaalsetele investoritele siseturul võrdsete tingimuste loomine.
  • Muutmisdirektiiviga (EL) 2018/843 nõutakse, et kindlustusandjad teataksid avaliku sektori asutustele rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlustest, et tõkestada finantssüsteemi kasutamist nendel eesmärkidel vastavalt direktiivile (EL) 2015/849 (vt kokkuvõte).
  • Muutmisdirektiiviga (EL) 2019/2177 antakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele suurem roll sisemudelite alal järelevalve ühtluse saavutamisse panustamisel. Sellega sätestatakse rangemad teavitamisnõuded olulise piiriülese kindlustustegevuse korral või kriisiolukorras, samuti koostööplatvormide1 loomise tingimused, kui kavandatud piiriülene kindlustustegevus on oluline.
  • Muutmisdirektiiviga (EL) 2022/2556 viiakse direktiivi ja mitme muu seonduva direktiivi eeskirjad vastavusse finantsüksuste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) riski sätetega, mis on sätestatud finantssektori digitaalse tegevuskerksuse määruses (EL) 2022/2554 – vt kokkuvõte.
  • Muutmisdirektiiviga (EL) 2023/2864 lisati direktiivi 2009/138/EÜ artikkel, mille kohaselt peavad liikmesriigid alates tagama, et reguleeritud teabe avalikustamisel esitavad kindlustus- või edasikindlustusandjad selle teabe samal ajal kogumisasutusele ja teavitavad sellest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet, et teha see kättesaadavaks määruse (EL) 2023/2859 alusel loodud Euroopa ühtses juurdepääsupunkti kaudu.
  • Muutmisdirektiivi (EL) 2025/2 eesmärk on suurendada riskitundlikkust, tugevdada kindlustusandjate suutlikkust teha pikaajalisi investeeringuid reaalmajandusse, parandada kestlikkusega seotud riskijuhtimist, suurendada proportsionaalsust ning tugevdada piiriülese tegevuse järelevalvet ja makrotasandi usaldatavusjärelevalvet. Liikmesriigid peavad kohaldama neid sätteid alates .

Delegeeritud ja rakendusaktid

  • Solventsus II direktiiviga antakse Euroopa Komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud ja rakendusakte. Nendes käsitletakse näiteks tehnilisi norme ja teavet kindlustustehniliste eraldiste ja põhiomavahendite arvutamiseks.
  • Delegeeritud määrusega (EL) 2015/35 (niinimetatud Solventsus II delegeeritud määrus, mida on korduvalt muudetud) sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad Solventsus II raamistiku rakendamiseks ja see on ühtne usaldatavusnõuete kogumik kindlustus- ja edasikindlustusandjatele. Solventsus II delegeeritud määruses käsitletakse järgmist:
    • varade ja kohustiste hindamine, sh pikaajalised garantiimeetmed;
    • kapitalinõuete taseme määramine varaklassidele, millesse kindlustusandja võib investeerida;
    • kindlustusandjate omavahendite nõuetekohasus kapitalinõuete katmiseks;
    • kindlustusandjate haldamine ja juhtimine;
    • kolmandate riikide maksevõimerežiimide ELi eeskirjadele vastavuse hindamine;
    • solventsuskapitalinõude arvutamiseks sisemudelite kasutamise eeskirjad;
    • kindlustusandjate gruppidega seotud erieeskirjad, ja
    • lihtsustatud meetodid ja erandid, et muuta Solventsus II väiksematele ja vähem keerukatele kindlustusandjatele lihtsamini rakendatavaks.

MIS AJAST EESKIRJU KOHALDATAKSE?

Direktiivi 2009/138/EÜ siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaeg oli . Neid eeskirju kohaldatakse alates .

TAUST

Lisateave

PÕHIMÕISTED

  1. Koostööplatvorm. Selline platvorm luuakse, kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ja asjaomased riiklikud järelevalveasutused peavad kasulikuks tugevdada koostööd olulise piiriülese äritegevuse korral, et võimaldada siseturu häireteta toimimist ELis. Need platvormid võimaldavad päritoluriigi järelevalveasutusel kasutada vastuvõtva järelevalveasutuse ekspertteadmisi ja kohaliku turu eripärade tundmist.

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/138/EÜ, , kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (uuesti sõnastatud) (ELT L 335, , lk 1–155).

Direktiivi 2009/138/EÜ hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Direktiivi 2009/138/EÜ kronoloogilised muudatused on alusdokumenti lisatud. Käesolevat konsolideeritud versiooni tuleb kasutada üksnes viitamiseks.

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud:

Top