30.4.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 112/1

---

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 404/2011,

8. aprill 2011,

millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 5, artikli 7 lõiget 5, artikli 8 lõiget 1, artikli 9 lõiget 5, artikli 14 lõiget 10, artikli 15 lõiget 9, artikli 16 lõiget 2, artikli 21 lõiget 7, artikli 22 lõiget 7, artikli 23 lõiget 5, artikli 24 lõiget 8, artikli 25 lõiget 2, artiklit 32, artikli 37 lõiget 4, artikli 40 lõiget 6, artikli 55 lõiget 5, artikli 58 lõiget 9, artikli 60 lõiget 7, artiklit 61, artikli 64 lõiget 2, artikli 72 lõiget 5, artikli 73 lõiget 9, artikli 74 lõiget 6, artikli 75 lõiget 2, artikli 76 lõiget 4, artikli 78 lõiget 2, artikli 79 lõiget 7, artikli 92 lõiget 5, artikli 103 lõiget 8, artikli 105 lõiget 6, artikli 106 lõiget 4, artikli 107 lõiget 4, artikli 111 lõiget 3, artikli 116 lõiget 6, artikli 117 lõiget 4 ning artikli 118 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 1224/2009 (edaspidi „kontrollimäärus”) on ette nähtud üksikasjalike eeskirjade ja meetmete vastuvõtmine selle teatavate sätete rakendamiseks.

(2)	Kõnealuste üksikasjalike eeskirjade ühtse kohaldamise tagamiseks on vaja kehtestada teatavad mõisted.

(3)

Kontrollimääruse artikli 6 lõikes 1 on sätestatud, et ELi kalalaeva võib kasutada vee-elusressursside töönduslikul eesmärgil kasutamiseks vaid juhul, kui tal on kehtiv kalalaevatunnistus. Kontrollimääruse artikli 7 lõikes 1 on sätestatud, et ELi kalalaeval on lubatud teha konkreetseid püügitoiminguid vaid juhul, kui need on märgitud tema kehtivale kalapüügiloale. Tuleks kehtestada ühised eeskirjad kõnealuste kalalaevatunnistuste ja kalapüügilubade väljastamise ja haldamise kohta, et tagada nendes sisalduva teabe ühine standard.

(4)

Kontrollimääruse artikli 8 lõikes 1 on sätestatud, et kalalaeva kapten järgib kalalaevade ja nende püügivahendite märgistamise ning identifitseerimisega seotud tingimusi ja piiranguid. Kuna kõnealuseid tingimusi ja piiranguid kohaldatakse ELi vete suhtes, tuleks need kehtestada Euroopa Liidu tasandil.

(5)

Kontrollimääruse artikli 9 lõike 1 kohaselt kasutavad liikmesriigid satelliitsidel põhinevat laevaseiresüsteemi, et jälgida tõhusalt oma kalalaevade püügitegevust, hoolimata nende asukohast, ning oma vetes toimuvat püügitegevust. Asjakohane on kehtestada Euroopa Liidu tasandil kõnealuse süsteemi ühised spetsifikatsioonid. Kõnealustes spetsifikatsioonides tuleks sätestada eelkõige satelliitseireseadmete karakteristikud, asukoha andmete edastamise üksikasjad ning eeskirjad satelliitseireseadmete tehnilise rikke või mittetoimimise puhul.

(6)	Kontrollimääruse artikli 14 lõikes 1 on sätestatud, et kümnemeetrise kogupikkusega või pikemate ELi kalalaevade kaptenid peavad püügipäevikut laeva toimingute kohta. Tuleks määrata kindlaks püügipäevikutesse kantav teave ja selle vorm.

(7)	Kontrollimääruse artikli 14 lõikes 7 on sätestatud, et säilitatud või töödeldud kala kaalu ümberarvestamisel eluskaaluks kohaldavad ELi kalalaevade kaptenid ELi tasandil kindlaks määratud ümberarvestustegureid. Seetõttu on vajalik kehtestada kõnealused ümberarvestustegurid.

(8)	Kontrollimääruse artikli 15 lõikes 1 on sätestatud, et 12-meetrise kogupikkusega või pikemate ELi kalalaevade kaptenid registreerivad püügipäeviku andmed elektrooniliselt. Tuleks kehtestada kõnealuse teabe elektroonilise registreerimise ja edastamise nõuded ning täpsustada selle vorm.

(9)

Kontrollimääruse artikli 21 lõikes 1 ja artikli 23 lõikes 1 on sätestatud, et kümnemeetrise kogupikkusega või pikemate ELi kalalaevade kaptenid peavad täitma ja esitama ümberlaadimis- ja lossimisdeklaratsioonid. Tuleks määrata kindlaks kõnealustes deklaratsioonides sisalduv teave ja täpsustada nende esitamise üksikasjad.

(10)	Kontrollimääruse artikli 22 lõikes 1 ja artikli 24 lõikes 1 on sätestatud ümberlaadimis- ja lossimisdeklaratsioonide elektrooniline sisestamine ja edastamine. Tuleks kehtestada kõnealuste andmete elektroonilise täitmise ja edastamise nõuded ning täpsustada nende vorm.

(11)

Kontrollimääruse artikli 16 lõikes 1 ja artikli 25 lõikes 1 on sätestatud, et iga liikmesriik jälgib proovivõtu alusel nende kalalaevade tegevust, mille suhtes ei kohaldata püügipäeviku nõudeid ja lossimisdeklaratsioone. Proovivõtu ühise standardi tagamiseks tuleks Euroopa Liidu tasandil kehtestada üksikasjalikud eeskirjad.

(12)

Kontrollimääruse artiklis 37 on sätestatud, et komisjon võtab vajalikud parandusmeetmed, kui ta on keelanud kalapüügi liikmesriigile või liikmesriikide rühmale või Euroopa Liidule kättesaadavate kalapüügivõimaluste väidetava ammendamise tõttu ning selgub, et liikmesriik ei ole tegelikult oma kalapüügivõimalusi ammendanud. Tuleks võtta vastu kõnealuste kalapüügivõimaluste ümberjagamise asjakohased eeskirjad, kus võetakse arvesse olukordi, kus lubatud kogupüük (TAC) on ELile kättesaadav või mitte või kus kalapüügivõimaluste iga-aastase kehtestamise tõttu ei võimalda asjaolud ümberjagamist.

(13)	Kontrollimääruse artiklitega 39 ja 41 on ette nähtud eeskirjad selle tagamiseks, et kalalaevade mootorivõimsust ei ületataks. Tuleks kehtestada tehnilised eeskirjad kõnealuse valdkonna asjakohaste sertifikaatide ja kontrollimise kohta.

(14)

Kontrollimääruse artiklis 55 on sätestatud, et liikmesriigid tagavad, et harrastuskalapüük oleks kooskõlas ühise kalanduspoliitika eesmärkidega. Taastamiskavaga hõlmatud varude kohta peaksid liikmesriigid koguma harrastuskalapüügi andmeid. Kui harrastuskalapüük avaldab varudele märkimisväärset mõju, võib nõukogu otsustada majandamise erimeetmete üle. Tuleks kehtestada üksikasjalikud eeskirjad proovivõtukavade koostamiseks, et võimaldada liikmesriikidel teha taastamiskavadega hõlmatud selliste kalavarude püügi seiret, mis püütakse nende laevade harrastuskalapüügi käigus nende õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes.

(15)

Laialdase kontrollisüsteemi loomiseks peaks selline süsteem hõlmama kogu tootmisahelat ja turustamist. Kontrollimääruse artikliga 58 on ette nähtud ühtne jälgitavussüsteem selle tagamiseks et, kõik kalandus- ja vesiviljelustoodete partiid oleksid jälgitavad kõikidel tootmis-, töötlemis- ja levitamisetappidel alates püügist või saagikoristusest kuni jaemüügini. Tuleks kehtestada asjaomaste toodete identifitseerimismenetluste ühised eeskirjad.

(16)

Kontrollimääruse artiklis 60 on sätestatud, et kõik kalandustooted kaalutakse pädevate asutuste poolt tunnustatud kaalumissüsteemide abil, välja arvatud juhul, kui nad on võtnud vastu proovivõtukava, mille komisjon on heaks kiitnud. Kõikides liikmesriikides tuleks kehtestada ühised eeskirjad värskete ja külmutatud kalandustoodete kaalumiseks, aga ka ümberlaaditud kalandustoodete kaalumiseks ja kalandustoodete kaalumiseks pärast lossimiskohast transportimist.

(17)

Kontrollimääruse artiklis 61 on sätestatud võimalus kaaluda kalandustooteid pärast transportimist, tingimusel et liikmesriik on võtnud vastu kontrollikava, või kui kalandustooted transporditakse teise liikmesriiki, tingimusel et asjaomane liikmesriik on võtnud vastu ühise kontrolliprogrammi, mille komisjon on heaks kiitnud ning mis põhineb komisjoni poolt vastu võetud riskipõhisel metoodikal. Tuleks määratleda kõnealune riskipõhine metoodika.

(18)	Heeringa-, makrelli- ja stauriidipüügil on mõned iseärasused. Kõnealuste iseärasuste arvessevõtmiseks on asjakohane kehtestada erieeskirjad kaalumise ja sellega seonduva suhtes.

(19)	Kontrollimääruse artikliga 64 on ette nähtud, et tuleks vastu võtta müügiteatiste sisu üksikasjalikud eeskirjad. On asjakohane lisada kõnealused eeskirjad käesolevale määrusele.

(20)	Kontrollimääruse artiklites 71 ja 72 on sätestatud, et liikmesriigid peavad teostama järelevalvet ELi vetes ning võtma vajalikud meetmed, kui täheldamine ei vasta neile kättesaadavale teabele. Tuleks kehtestada ühised eeskirjad järelevalvearuande sisu ja selle edastusvahendi kohta.

(21)

Kontrollimääruse artikli 73 kohaselt võib nõukogu kehtestada kontrolli- ja vaatluskavu ning määrata üldjoontes kindlaks kalalaeva pardal viibivate kontrolliülesandega vaatlejate profiili ja ülesanded. Seetõttu tuleks koostada üksikasjalikud eeskirjad kontrolliülesandega vaatlejate kasutamise ja kohustuste kohta.

(22)

Kontrollimääruse VII jaotise I peatüki kohaselt tuleb vastu võtta inspekteerimise eeskirjad, et edendada standardset lähenemisviisi liikmesriikide kontrollitegevusele. Eeskirjad tuleks kehtestada seoses inspekteerimise eest vastutavate ametnike käitumisega ja liikmesriikide kohustustega seoses kõnealuste inspekteerimiste teostamiseks volitatud ametnike käitumisega. Samas tuleks selgitada käitajate ülesanded inspekteerimise ajal. Samuti on vaja kehtestada ühised põhimõtted seoses inspekteerimismenetlustega merel, sadamas, transportimisel ja turgudel ning seoses inspekteerimisaruannete ja nende edastamisega.

(23)	Kontrollimääruse artiklis 79 on sätestatud, et ELi inspektorid võivad inspekteerida ELi vetes ning ELi vetest väljaspool asuvatel ELi kalalaevadel. Asjakohane on koostada eeskirjad seoses ELi inspektorite nimetamisega, nende ülesannete ja kohustustega ning ka nende aruande järelmeetmetega.

(24)

Kontrollimääruse artikliga 92 on ette nähtud tõsiste rikkumiste punktisüsteemi kehtestamine, et tagada ühise kalanduspoliitika eeskirjade täitmine ja võrdsed võimalused kõikides ELi vetes. Selle saavutamiseks tuleks Euroopa Liidu tasandil kehtestada ühised eeskirjad kõnealuse punktisüsteemi kohaldamiseks ja ka loetelu punktidest, mida määratakse iga tõsise rikkumise eest.

(25)

Vastavalt kontrollimääruse artikli 5 lõikele 6 ja artiklile 103 on nõukogu 27. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1198/2006 (Euroopa Kalandusfondi kohta) (2) ja nõukogu 22. mai 2006. aasta määruse (EÜ) nr 861/2006 (millega kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas) (3) raames antav rahaline abi seatud sõltuvusse sellest, kas liikmesriigid täidavad oma kohustusi kalavarude kaitse ja kalanduskontrolli valdkonnas, ning komisjonil on teatavatel tingimustel võimalus kõnealune rahaline abi peatada ja tühistada. Tuleks kehtestada üksikasjalikud eeskirjad kõnealuste meetmete kohaldamiseks.

(26)

Kontrollimääruse artiklis 107 on sätestatud, et kui liikmesriigid ei täida mitmeaastaste kavadega hõlmatud kalavarudega seotud eeskirju ning see on tõsine oht selliste kalavarude kaitse jaoks, võib komisjon teha kvootidest mahaarvamisi. Seega tuleks koostada eeskirjad seoses mahaarvamise ulatusega, võttes arvesse rikkumise laadi, selle mõju ulatust ja ka ohu tõsidust kalavarule.

(27)

Kontrollimääruse XII jaotise I peatükis on kehtestatud eeskirjad seoses kõnealuse määruse kohaldamiseks registreeritud andmete töötlemisega, sh liikmesriikide kohustus luua arvutipõhine andmebaas ja kontrollisüsteem, ning kõnealustele andmetele juurdepääsuga ja nende vahetamisega seonduvad nõuded. Tuleks kehtestada ühised eeskirjad, et luua kord kõnealuste andmete töötlemiseks, komisjoni juurdepääsu tagamiseks ja andmete vahetuse nõuete täpsustamiseks.

(28)

Kontrollimääruse artiklis 110 käsitletakse komisjoni või selle määratud asutuse kaugjuurdepääsu arvutifailidele, mis sisaldavad liikmesriikide kalapüügi seirekeskustes registreeritud andmeid. Kõnealuse juurdepääsu tagamiseks on asjakohane kehtestada selged eeskirjad järgitavate tingimuste ja menetluste kohta.

(29)	Kontrollimääruse artiklitega 114–116 on ette nähtud, et liikmesriigid peavad looma ametlikud veebisaidid. Selleks, et tagada neile kõigis liikmesriikides võrdne juurdepääs, on asjakohane kehtestada kõnealuste veebisaitide suhtes eeskirjad ELi tasandil.

(30)

Kontrollimääruse artikli 117 kohaselt luuakse vastastikuse abistamise süsteem liikmesriikide ja komisjoni halduskoostöö tagamiseks. Kõnealune halduskoostöö on vajalik selle tagamiseks, et ELis loodaks võrdsed võimalused ning ebaseaduslikku tegevust uuritaks nõuetekohaselt ja rakendataks asjakohaseid sanktsioone. Seepärast tuleks koostada eeskirjad korrapäraseks teabevahetuseks kas nõudmise korral või omal algatusel ning et oleks võimalus nõuda teiselt liikmesriigilt täitemeetmete võtmist ja ametlikku teatamist.

(31)

Üksikisikute kaitset seoses isikuandmete töötlemisega liikmesriikides reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (4). Üksikisikute kaitset seoses isikuandmete töötlemisega komisjonis, eelkõige seoses töötlemise konfidentsiaalsuse ja turvalisusega, isikuandmete edastamisega liikmesriikide riiklikest süsteemidest komisjonile, töötlemise seaduslikkusega ja andmesubjektide õigusega saada teavet ning pääseda juurde nende endi isikuandmetele ja neid andmeid parandada, reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (5).

(32)

Kalanduse kontrollisüsteemi rakendamise hõlbustamiseks tuleks üksikasjalikud eeskirjad koondada ühte määrusesse. Seepärast tuleks kehtetuks tunnistada järgmised komisjoni määrused: — määrus (EMÜ) nr 2807/83, (6) milles sätestatakse liikmesriikide kalasaaki käsitleva teabe registreerimise üksikasjalikud eeskirjad; — määrus (EMÜ) nr 3561/85 (7) siseriiklike kontrolliasutuste tehtud kalastuskontrolli käsitleva teabe kohta; — määrus (EMÜ) nr 493/87, (8) millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad teatava kalapüügi peatamisest põhjustatud kahju hüvitamiseks; — määrus (EMÜ) nr 1381/87, (9) millega kehtestatakse kalalaevade tähistamist ja dokumenteerimist käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad; — määrus (EMÜ) nr 1382/87, (10) millega kehtestatakse kalalaevade inspekteerimist käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad; — määrus (EÜ) nr 2943/95, (11) millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 1627/94, millega nähakse ette kalapüügilube käsitlevad üldsätted, kohaldamiseks; — määrus (EÜ) nr 1449/98, (12) milles sätestatakse püügikoormuse aruandeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2847/93 üksikasjalikud rakenduseeskirjad; — määrus (EÜ) nr 356/2005, (13) millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad seisevpüüniste ja piimtraalide tähistamiseks ja identifitseerimiseks; — määrus (EÜ) nr 2244/2003, (14) millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad laevaseire satelliitsüsteemide kohta; — määrus (EÜ) nr 1281/2005 (15) kalalaevatunnistuste haldamise ja nendes sisalduva miinimumteabe kohta; — määrus (EÜ) nr 1042/2006, (16) milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) artikli 28 lõigete 3 ja 4 üksikasjalikud rakenduseeskirjad; — määrus (EÜ) nr 1542/2007 (17) heeringa, makrelli ja stauriidi lossimise ja kaalumise korra kohta; — määrus (EÜ) nr 1077/2008, (18) milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1966/2006 (kalapüügi elektroonilise registreerimise ja aruandluse ning kaugseirevahendite kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1566/2007, ning — määrus (EÜ) nr 409/2009, (19) millega kehtestatakse ühenduse ümberarvestustegurid ja töötlemisviisi koodid, mida kasutatakse töödeldud kala kaalu ümberarvestamisel eluskaaluks, ning muudetakse komisjoni määrust (EMÜ) nr 2807/83.

(33)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

REGULEERIMISALA

Artikkel 1

Sisu

Käesolevas määruses sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad kontrollimäärusega kehtestatud Euroopa Liidu kontrollisüsteemi kohaldamiseks.

Artikkel 2

Selgitused

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„ELi kalalaev” – nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 (20) artikli 3 punktis d määratletud laev;

2)	„ELi veed” – määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 3 punktis a määratletud veed;

3)	„kalalaevatunnistuse omanik” – füüsiline või juriidiline isik, kellele on väljastatud kontrollimääruse artiklis 6 osutatud kalalaevatunnistus;

4)	„ELi inspektorid” – kontrollimääruse artikli 4 punktis 7 määratletud inspektorid;

5)	„peibutuspüügivahend” – merepinnal hõljuv või ankurdatud vahend, mille eesmärk on kalu ligi meelitada;

6)	„passiivpüünis” – püügivahend, mida kalapüügi ajal ei ole vaja liigutada, sealhulgas a) seisevvõrgud, nakkevõrgud, abarad, lõkspüünised, b) triivivad nakkevõrgud ja triivivad abarad, mis võivad olla varustatud ankurdamis-, ujuv- ja navigatsiooniseadmetega; c) õngejadad, lõksud ja mõrrad;

(7)	„piimtraal” – veetav traal, mille suud hoitakse lahti piimi või muu sarnase seadmega, olenemata sellest, kas seda mööda merepõhja vedades toetatakse või mitte;

(8)	„laevaseiresüsteem” – kontrollimääruse artikli 9 lõikes 1 osutatud satelliitsidel põhinev kalalaevade seiresüsteem, mille vahendusel teavitatakse kalandusasutusi regulaarselt laevade asukohast, kursist ja kiirusest;

(9)

„satelliitseireseade” – kontrollimääruse artikli 4 punktis 12 osutatud kalalaeva pardal olev seade, mis edastab vastavalt õigusaktidest tulenevatele nõuetele asukoha ja seonduvad andmed automaatselt kalapüügi seirekeskusele ning mis võimaldab kogu aeg kalalaeva asukoha määrata ja seda identifitseerida;

(10)	„püügireis” – kalalaeva retk, mille jooksul tegeletakse kalapüügiga ning mis algab kalalaeva sadamast lahkumisel ja lõpeb sadamasse jõudmisel;

(11)

„püügitoiming” – mis tahes tegevus, mis on seotud kalade otsimise, aktiivpüüniste vettelaskmise, vedamise ja pardalehiivamise, passiivpüüniste paigaldamise, veesoleku, eemaldamise või uuesti paigaldamise ning saagi üleviimisega püügivahendist, võrgust või veoks ettenähtud sumbast nuumamis- või kasvatamissumpadesse;

(12)	„elektrooniline püügipäevik” – kalalaeva kapteni poolt elektrooniliselt registreeritud püügitoimingu üksikasjad, mis edastatakse liikmesriigi ametiasutustele;

(13)	„toote esitusviis” – kalandustoote või selle osa töödeldud kuju kirjeldus vastavalt I lisas esitatud koodidele ja kirjeldustele;

(14)	„Euroopa Kalanduskontrolli Agentuur” – nõukogu määruse (EÜ) nr 768/2005 (21) artiklis 1 määratletud agentuur;

(15)	„täheldamine” – kalalaeva visuaalsel teel kindlaks tegemine liikmesriigi pädeva asutuse poolt;

(16)	„tundlik äriteave” – teave, mille avaldamine võib ohustada käitaja ärihuve;

(17)	„arvutipõhine kontrollisüsteem” – süsteem, mis on võimeline kontrollima seda, et kõik liikmesriikide andmebaasides registreeritud andmed on täpsed, täielikud ning esitatud tähtaja jooksul;

(18)	„veebiteenus” – tarkvarasüsteem, mis on loodud masinatevahelise koostalitlusvõimelise võrgupõhise suhtluse toetamiseks.

II JAOTIS

VETELE JA VARUDELE JUURDEPÄÄSU ÜLDTINGIMUSED

I   PEATÜKK

Kalalaevatunnistused

Artikkel 3

Kalalaevatunnistuste väljastamine ja haldamine

1.   Kontrollimääruse artiklis 6 osutatud kalalaevatunnistus kehtib üksnes ühe ELi kalalaeva kohta.

2.   Liikmesriigid väljastavad oma kalalaevadele kontrollimääruse artiklis 6 osutatud kalalaevatunnistusi, kontrollivad ja võtavad neid ära vastavalt käesolevale määrusele.

3.   Kontrollimääruse artiklis 6 osutatud kalalaevatunnistused sisaldavad vähemalt II lisas sätestatud teavet.

4.   Määruse (EÜ) nr 1281/2005 kohaselt välja antud kalalaevatunnistusi käsitatakse käesoleva määruse kohaselt välja antud kalalaevatunnistustena, kui need sisaldavad käesoleva artikli lõikes 3 nõutud miinimumteavet.

5.   Kalalaevatunnistus kehtib üksnes siis, kui tingimused, mille alusel see väljastati, on jätkuvalt täidetud.

6.   Kui kalalaevatunnistus on ajutiselt peatatud või jäädavalt ära võetud, teavitavad lipuliikmesriigi ametiasutused sellest viivitamata kalalaevatunnistuse omanikku.

7.   Liikmesriigi väljastatud kalalaevatunnistustele vastav koguvõimsus kogumahutavusena või kilovattides ei tohi mingil ajal olla suurem kui kõnealuse liikmesriigi maksimaalsed võimsustasemed, mis on kindlaks määratud vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklitele 12 ja 13, komisjoni määrusele (EÜ) nr 1438/2003, (22) nõukogu määrusele (EÜ) nr 639/2004 (23) ja komisjoni määrusele (EÜ) nr 2104/2004 (24).

II   PEATÜKK

Kalapüügiload

Artikkel 4

Kalapüügiload

1.   Kontrollimääruse artiklis 7 osutatud kalapüügiluba kehtib üksnes ühe ELi kalalaeva kohta.

2.   Kontrollimääruse artiklis 7 osutatud kalapüügiload sisaldavad vähemalt III lisas sätestatud teavet. Lipuliikmesriik tagab, et kalapüügiloal sisalduv teave on täpne ning kooskõlas ühise kalanduspoliitika eeskirjadega.

3.   Nõukogu määruse (EÜ) nr 1627/94 (25) kohaselt välja antud kalapüügilube käsitatakse käesoleva määruse kohaselt välja antud kalapüügilubadena, kui need sisaldavad käesoleva artikli lõikes 2 nõutud miinimumteavet.

4.   Lõikes 2 osutatud kalapüügiluba ja käesoleva määruse artikli 3 lõikes 2 osutatud kalalaevatunnistus võivad olla samas dokumendis.

5.   Ilma et see piiraks erieeskirju, ei nõuta kalapüügiluba ELi kalalaevadelt, mille kogupikkus on alla 10 m ja mis püüavad kala üksnes lipuriigiks oleva liikmesriigi territoriaalvetes.

6.   Käesoleva määruse artikli 3 lõikeid 2 ja 5 kohaldatakse vastavalt.

Artikkel 5

Kalapüügilubade nimekiri

1.   Ilma et see piiraks erieeskirju, teevad liikmesriigid pärast kontrollimääruse artiklis 114 osutatud veebisaitide tööle hakkamist ning mitte hiljem kui 1. jaanuaril 2012 oma ametliku veebisaidi turvalises osas kättesaadavaks nimekirja kalalaevadest, mis on saanud kontrollimääruse artiklis 7 osutatud kalapüügiloa, enne nimetatud püügiloa kehtima hakkamist. Liikmesriigid ajakohastavad seda nimekirja, viies sisse kõik muudatused enne nende jõustumist.

2.   Ajavahemiku 1. jaanuar 2011 kuni 31. detsember 2011 kohta teevad liikmesriigid komisjonile taotluse korral kättesaadavaks lõpliku nimekirja kalalaevadest, mis on saanud aastaks 2011 kalapüügiload. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõikidest muudatustest enne nende jõustumist.

III   PEATÜKK

ELi kalalaevade ja nende püügivahendite märgistamine ja identifitseerimine

1.   jagu

Kalalaevade märgistamine ja identifitseerimine

Artikkel 6

Kalalaevade märgistamine

ELi kalalaevu märgistatakse järgmiselt:

a)

ELi kalalaeva registreerimissadama või -piirkonna täht (tähed) ja laeva registreerimisnumber (-numbrid) kantakse värviga või märgitakse vööri mõlemale küljele veepinnast nii kõrgele kui võimalik, nii et need on nii merelt kui õhust selgelt nähtavad, ning nende värv peab eristuma taustast, millele need on kantud;

b)	ELi kalalaevadel, mille kogupikkus on üle 10 m, kuid alla 17 m, on tähtede ja numbrite kõrgus vähemalt 25 cm ja joone jämedus vähemalt 4 cm. ELi kalalaevadel, mille kogupikkus on 17 m või rohkem, on tähtede ja numbrite kõrgus vähemalt 45 cm ja joone jämedus vähemalt 6 cm;

c)	lipuliikmesriik võib nõuda rahvusvahelise raadiokutsungi (IRCS) või pardatähise (tähed ja numbrid) kandmist roolikambri ülemisele osale värviga, mis eristub pinnast, millele tähed on kantud, et need oleksid õhust selgelt nähtavad;

d)	vastandvärvid on valge ja must;

e)	ELi kalalaeva kerele värviga kantud või märgitud pardatähist (tähed ja numbrid) ei või eemaldada, kustutada ega muuta ning see ei tohi olla loetamatu, kaetud või varjatud.

Artikkel 7

ELi kalalaeva pardal hoitavad dokumendid

1.   ELi kalalaeva kapten, kelle laeva kogupikkus on 10 m või rohkem, hoiab pardal registreerimisjärgse liikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud dokumente, milles on esitatud vähemalt järgmised andmed:

a)	nimi, kui see on olemas;

b)	registreerimissadama või -piirkonna tähed ja number (numbrid), mille all laev on registreeritud;

c)	rahvusvaheline raadiokutsung, kui see on olemas;

d)	omaniku nimi (omanike nimed) või, kus kohaldatav, prahtija (prahtijad);

e)	kogupikkus, peajõuseadme võimsus, kogumahutavus ja pärast 1. jaanuari 1987 kasutusele võetud ELi kalalaevade puhul kasutuselevõtu kuupäev.

2.   Kalahoiuruumidega ELi kalalaevad, mille kogupikkus on 17 m või rohkem, hoiavad pardal oma kalahoiuruumide täpseid jooniseid koos kirjeldustega, märkides sealhulgas ära juurdepääsukohad hoiuruumidele ja nende mahutavuse kuupmeetrites.

3.   Sellise ELi laeva kapten, mis omab jahutatud merevee tanke, hoiab pardal ajakohast dokumenti, milles on esitatud tankide mahutavus kuupmeetrites 10-sentimeetrise täpsusega mõõdetuna.

4.   Lõigetes 2 ja 3 osutatud dokumendid peavad olema tõendatud lipuliikmesriigi pädeva asutuse poolt. Lõigetes 1–3 osutatud dokumentides sisalduvate andmete muudatused tõendab lipuliikmesriigi pädev asutus.

5.   Käesolevas artiklis osutatud dokumendid esitakse kontrolli ja inspekteerimise eesmärgil ametnike nõudmisel.

2.   jagu

Püügivahendite ja aluste märgistamine ja identifitseerimine

Artikkel 8

Aluste ja peibutuspüügivahendite märgistamine

ELi kalalaevade pardal veetavad veesõidukid ja peibutuspüügivahendid märgistatakse selle ELi kalalaeva pardatähisega (tähed ja numbrid), kes neid kasutavad.

Artikkel 9

Üldeeskirjad passiivpüüniste ja piimtraalide kohta

1.   Käesoleva määruse artiklite 9–12 sätteid kohaldatakse selliste ELi kalalaevade suhtes, mis püüavad kala kõigis ELi vetes, ning käesoleva määruse artiklite 13–17 sätteid ELi vete suhtes, mis asuvad kaugemal kui 12 meremiili mõõdetuna rannikuäärsete liikmesriikide lähtejoontest.

2.   Lõikes 1 sätestatud ELi vetes on püügitegevuse teostamisel keelatud kasutada passiivpüüniseid, poisid ja piimtraale, mis ei ole märgistatud ja mida ei ole võimalik identifitseerida käesoleva määruse artiklite 10–17 alusel.

3.   Lõikes 1 sätestatud ELi vetes on pardal keelatud hoida:

a)	piimtraali piime, mis ei ole märgistatud pardatähisega (tähed ja numbrid) käesoleva määruse artikli 10 kohaselt;

b)	passiivpüüniseid, mis ei ole märgistatud käesoleva määruse artikli 11 lõike 2 kohaselt;

c)	poisid, mis ei ole märgistatud käesoleva määruse artikli 13 lõike 2 kohaselt.

Artikkel 10

Eeskirjad piimtraalide kohta

ELi kalalaeva kapten või tema esindaja tagab, et igal pardal hoitaval või püügiks kasutataval kokku monteeritud piimtraalil on piimil selgelt näha asjaomase kalalaeva pardatähis (tähed ja numbrid).

Artikkel 11

Eeskirjad passiivpüüniste kohta

1.   ELi kalalaeva kapten või tema esindaja tagab, et iga pardal hoitav või püügiks kasutatav passiivpüünis on käesoleva artikli sätete kohaselt selgelt märgistatud ja seda on võimalik identifitseerida.

2.   Igal kalapüügiks kasutataval passiivpüünisel on püsivalt näha selle kalalaeva, mille juurde see kuulub, kerele märgitud pardatähis (tähed ja numbrid), mis paikneb:

a)	võrkude puhul esimese ülemise rea külge kinnitatud märgisel;

b)	õngejadade puhul kokkupuutepunktis toodriga oleval märgisel;

c)	lõksude ja mõrdade puhul põhjatropile kinnitatud märgisel;

d)	üle ühe meremiili pikkuste passiivpüüniste puhul püünise vastavalt punktidele a, b ja c kinnitatud märgistel korrapäraste vahemaade tagant, mis ei ületa üht meremiili, nii et püünise ükski osa ei jääks üht meremiili ületavas ulatuses tähistamata.

Artikkel 12

Eeskirjad märgiste kohta

1.   Kõik märgised on:

a)	valmistatud vastupidavast materjalist;

b)	kindlalt püünise külge kinnitatud;

c)	vähemalt 65 millimeetri laiused;

d)	vähemalt 75 millimeetri pikkused.

2.   Märgist ei või eemaldada, kustutada ega muuta ning see ei tohi olla loetamatu, kaetud või varjatud.

Artikkel 13

Eeskirjad toodrite kohta

1.   ELi kalalaeva kapten või tema esindaja tagab, et iga püügiks kasutatava passiivpüünise külge on kinnitatud kaks otsatoodrit ja vahetoodrid, mis vastavad IV lisas esitatud kirjeldusele, ja et neid kasutatakse käesoleva jao sätete kohaselt.

2.   Igal otsa- ja vahetoodril on näha selle ELi kalalaeva, mille juurde see kuulub ja mis on kõnealuseid toodreid kasutanud, kerele märgitud pardatähis (tähed ja numbrid), järgmiste nõuete kohaselt:

a)	tähed ja numbrid paiknevad veepinnast võimalikult kõrgel, et need oleksid selgelt näha;

b)	tähtede ja numbrite värv eristub selgelt taustast.

3.   Toodritel olevaid tähti ja numbreid ei tohi kustutada, muuta ega lasta neil loetamatuks muutuda.

Artikkel 14

Eeskirjad köite kohta

1.   Toodreid passiivpüünisega ühendavad köied on valmistatud põhjavajuvast materjalist või raskustega uputatud.

2.   Otsatoodreid püünisega ühendavad köied kinnitatakse püünise otste külge.

Artikkel 15

Eeskirjad otsatoodrite kohta

1.   Otsatoodrid paigutatakse nii, et alati saaks kindlaks teha püünise mõlema otsa asukoha.

2.   Mõlema otsatoodri varras peab ulatuma vähemalt 1 meetri kõrgusele merepinnast, mõõdetuna ujuki pinnalt kõige alumise lipu alumise servani.

3.   Otsatoodrid on värvilised, kuid mitte punased ega rohelised.

4.   Iga otsatoodri juurde kuulub:

a)	üks või kaks ristkülikukujulist lippu; kui ühel toodril on nõutav kaks lippu, tuleb nende vahele jätta vähemalt 20 cm laiune vahe; ühe ja sama püügivahendi otsi tähistavad lipud on ühte värvi, mis ei tohi olla valge, ja ühesuurused;

b)	üks või kaks topituld, mis on kollased, plingivad viiesekundiliste vahedega (F1 Y 5s) ja mis on nähtavad vähemalt kahe meremiili kaugusele.

5.   Iga otsatoodri juurde võib kuuluda toodri tipus paiknev topitähis, mis on varustatud ühe või kahe helenduva triibuga, mis ei tohi olla punased ega rohelised ja mis on vähemalt 6 cm laiused.

Artikkel 16

Otsatoodrite kinnitamise eeskirjad

1.   Otsatoodrid kinnitatakse passiivpüüniste külge järgmiselt:

a)	läänesektori (kompassiringi see pool, mis ulatub lõunast lääne kaudu põhjani, põhi kaasa arvatud) tooder varustatakse kahe lipuga, kahe helendava triibuga, kahe tulega ja käesoleva määruse artiklile 12 vastava märgisega;

b)	idasektori (kompassiringi see pool, mis ulatub põhjast ida kaudu lõunani, lõuna kaasa arvatud) tooder varustatakse ühe lipuga, ühe helendava triibuga, ühe tulega ja käesoleva määruse artiklile 12 vastava märgisega.

2.   Märgisel on käesoleva määruse artikli 13 lõikes 2 kirjeldatud teave.

Artikkel 17

Vahetoodrid

1.   Vahetoodrid kinnitatakse üle viie meremiili pikkuste passiivpüüniste külge järgmiselt:

a)	vahetoodreid kasutatakse kuni viie meremiili pikkuse vahemaa tagant, nii et püünise ükski osa ei jääks viit meremiili ületavas ulatuses tähistamata;

b)	vahetoodritel on üks või kaks topituld, mis on kollased, plingivad viiesekundiliste vahedega (F1 Y 5s) ja on nähtavad vähemalt kahe meremiili kaugusele. Neil on samad omadused kui idasektori otsatoodril, ainult lipud on valged.

2.   Erandina lõikest 1 kinnitatakse Läänemeres vahetoodrid üle ühe meremiili pikkuste passiivpüüniste külge. Vahetoodreid kasutatakse kuni ühe meremiili pikkuse vahemaa tagant, nii et püünise ükski osa ei jääks üht meremiili ületavas ulatuses tähistamata.

Vahetoodritel on samad omadused kui idasektori otsatoodril, järgmiste erinevustega:

a)	lipud on valged;

b)	iga viies vahetooder on varustatud radarpeegeldiga, mis tagab radarikiirte peegeldumise vähemalt kahe meremiili kaugusele.

IV   PEATÜKK

Laevaseiresüsteem

Artikkel 18

Satelliitseireseadme olemasolu nõue ELi kalalaevadel

1.   Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 25 lõike 3 kohaldamist, ei lubata ELi kalalaeva, mille suhtes kohaldatakse laevaseiresüsteemi, sadamast lahkuda ilma selle pardale paigaldatud täielikult toimiva satelliitseireseadmeta.

2.   Kui ELi kalalaev asub sadamas, võib satelliitseireseadme välja lülitada üksnes järgmistel tingimustel:

a)	lipuliikmesriigi ja rannikuäärse liikmesriigi kalapüügi seirekeskusele on saadetud eelteade ning

b)	eeldusel, et järgmine teade näitab, et ELi kalalaev ei ole eelneva teatega võrreldes oma asukohta muutnud.

Lipuliikmesriigi pädevad asutused võivad lubada asendada punktis a osutatud eelteate laevaseiresüsteemi automaatsõnumi või häirega, mis näitab, et ELi kalalaev asub sadama eelnevalt kindlaksmääratud geograafilises piirkonnas.

3.   Käesolevat peatükki ei kohaldata selliste ELi kalalaevade suhtes, mida kasutatakse üksnes vesiviljeluse jaoks.

Artikkel 19

Satelliitseireseadmete karakteristikud

1.   ELi kalalaeva pardale paigaldatud satelliitseireseadmega tagatakse, et lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusele edastatakse automaatselt ja regulaarselt järgmised andmed:

a)	kalalaeva identifitseerimisandmed;

b)	kalalaeva viimati määratud geograafiline asukoht, kusjuures määramisviga on alla 500 meetri ja usaldusvahemik on 99 %;

c)	kalalaeva nimetatud asukoha määramise kuupäev ja kellaaeg (väljendatuna koordineeritud maailmaajas (UTC)) ning

d)	kalalaeva hetkekiirus ja kurss.

2.   Liikmesriigid tagavad, et satelliitseireseadmed on kaitstud asukohaandmete võltsimise eest ning need ei tohi olla käsitsi seadistatavad.

Artikkel 20

Kaptenite kohustused seoses satelliitseireseadmetega

1.   ELi kalalaeva kaptenid tagavad, et satelliitseireseadmed toimivad alati täielikult ja et edastatakse käesoleva määruse artikli 19 lõikes 1 osutatud andmed.

2.   Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 26 lõike 1 kohaldamist, tagab ELi kalalaeva kapten eelkõige, et:

a)	andmeid ei muudeta ühelgi viisil,

b)	satelliitseireseadmete antenni või antenne ei takistata ega blokeerita ühelgi viisil ega ühendata seadme küljest lahti,

c)	satelliitseireseadmete elektritoidet ei katkestata ühelgi viisil ning

d)	satelliitseireseadet ei eemaldata kalalaevast.

3.   Satelliitseireseadet on keelatud hävitada, kahjustada, töökorrast välja viia või mõnel muul viisil mõjutada, välja arvatud juhul, kui lipuliikmesriigi pädevad asutused on andnud loa selle parandamiseks või väljavahetamiseks.

Artikkel 21

Lipuliikmesriigi poolt võetavad kontrollimeetmed

Lipuliikmesriik tagab pideva ja süstemaatilise seire ning kontrolli käesoleva määruse artiklis 19 osutatud andmete täpsuse üle ning tegutseb kiiresti, kui andmed leitakse olevat ebatäpsed või puudulikud.

Artikkel 22

Andmete edastamise sagedus

1.   Liikmesriik tagab, et tema kalapüügi seirekeskus saab laevaseiresüsteemi kaudu vähemalt kord iga kahe tunni tagant käesoleva määruse artiklis 19 osutatud teabe tema kalalaevade kohta. Kalapüügi seirekeskus võib nõuda teavet lühemate ajavahemike tagant.

2.   Kalapüügi seirekeskusel on võimalik kindlaks teha iga oma kalalaeva tegelik asukoht.

Artikkel 23

Teatavatesse piirkondadesse sisenemise ja neist väljumise seire

Liikmesriik tagab, et tema kalapüügi seirekeskus jälgib laevaseiresüsteemi andmete kaudu tema kalalaevade puhul järgmistesse piirkondadesse sisenemise ja neist väljumise kuupäeva ja kellaaega:

a)	merepiirkonnad, mille suhtes kohaldatakse vetele ja kalavarudele juurdepääsu käsitlevaid erieeskirju;

b)	kontrollimääruse artiklis 50 osutatud püügikeelualad;

c)	piirkonnad, mida reguleerivad piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, mille lepinguosaliseks on Euroopa Liit või teatavad liikmesriigid;

d)	kolmanda riigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvad veed.

Artikkel 24

Andmete edastamine rannikuäärsele liikmesriigile

1.   Liikmesriigi loodud laevaseiresüsteemiga tagatakse, et tema kalalaevade andmed edastatakse vastavalt käesoleva määruse artiklile 19 automaatselt rannikuäärse liikmesriigi kalapüügi seirekeskusele selle aja jooksul, kui laevad asuvad rannikuäärse liikmesriigi vetes. Andmete edastamine toimub samaaegselt andmete vastuvõtuga lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskuses ning peab vastama V lisas sätestatud vormile.

2.   Rannikuäärsed liikmesriigid, kes jälgivad piirkonda ühiselt, võivad käesoleva määruse artiklile 19 vastavate andmete edastamiseks nimetada ühise vastuvõtja. Nad teatavad sellest komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

3.   Liikmesriik edastab võimaluse korral elektrooniliselt teistele liikmesriikidele ja komisjonile oma majandusvööndite ja kalapüügipiirkondade piiride laius- ja pikkuskraadide täieliku loetelu, mille vormistus vastab 1984. aasta rahvusvahelisele geodeetiliste koordinaatide süsteemile (WGS 84). Samuti teatab ta muudele liikmesriikidele ja komisjonile kõigist nimetatud koordinaatide muudatustest. Teise võimalusena võivad liikmesriigid avaldada kõnealuse loetelu kontrollimääruse artiklis 115 osutatud veebisaidil.

4.   Liikmesriigid tagavad oma pädevate asutuste tõhusa koostöö laevaseiresüsteemi andmete edastamisel vastavalt kontrollimääruse artikli 9 lõikele 3, sealhulgas sellekohase selge ja dokumenteeritud korra kehtestamise kaudu.

Artikkel 25

Satelliitseireseadme tehniline rike või mittetoimimine

1.   ELi kalalaeva pardale paigaldatud satelliitseireseadme tehnilise rikke või mittetoimimise korral edastab kalalaeva kapten või tema esindaja iga nelja tunni järel alates häire avastamisest või hetkest, mil talle vastavalt käesoleva artikli lõikele 4 või käesoleva määruse artikli 26 lõikele 1 sellest teatati, lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusele kalalaeva ajakohastatud geograafilised koordinaadid asjakohaste sidevahendite kaudu. Liikmesriik otsustab, milliseid sidevahendeid ta kasutab ning esitab need kontrollimääruse artiklis 115 osutatud veebisaidil.

2.   Lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskus sisestab lõikes 1 osutatud geograafilised asukohad kohe pärast nende saamist laevaseiresüsteemi andmebaasi. Laevaseiresüsteemi käsitsi sisestatud andmed peavad olema andmebaasis automaatsetest teadetest selgelt eristatavad. Vajaduse korral edastatakse laevaseiresüsteemi käsitsi sisestatud andmed viivitamata rannikuäärsetele liikmesriikidele.

3.   ELi kalalaev võib pärast satelliitseireseadme tehnilist riket või mittetoimimist lahkuda sadamast üksnes siis, kui pardale paigaldatud satelliitseireseade toimib täielikult ja see rahuldab lipuliikmesriigi pädevaid asutusi. Erandina võib lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskus lubada oma kalalaevadel lahkuda sadamast satelliitseireseadmega, millel on tehniline rike või mis ei toimi, selle parandamiseks või asendamiseks.

4.   Lipuliikmesriigi või vajaduse korral rannikuäärse liikmesriigi pädevad asutused püüavad laeva kaptenile või selle eest vastutavale isikule või nende esindajale teatada, kui ELi kalalaeva pardale paigaldatud satelliitseireseade näib olevat rikkis või mitte toimivat.

5.   Satelliitseadme eemaldamise selle parandamiseks või asendamiseks kiidavad heaks lipuliikmesriigi pädevad asutused.

Artikkel 26

Andmete saamata jäämine

1.   Kui lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusele ei ole vastavalt käesoleva määruse artiklile 22 või artikli 25 lõikele 1 andmeid edastatud 12 järjestikuse tunni jooksul, teatab ta võimalikult kiiresti sellest ELi kalalaeva kaptenile või käitajale või nende esindaja(te)le. Kui nimetatud olukord leiab konkreetse ELi kalalaeva puhul aset üle kolme korra kalendriaastas, tagab lipuliikmesriik asjaomase kalalaeva satelliitseireseadme põhjaliku kontrollimise. Lipuliikmesriik uurib juhtumit, et selgitada välja, kas seadet on rikutud. Erandina käesoleva määruse artikli 20 lõike 2 punktist d võib sellega kaasneda kõnealuse seadme eemaldamine uurimise eesmärgil.

2.   Kui lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusele ei ole vastavalt käesoleva määruse artiklile 22 või artikli 25 lõikele 1 edastatud andmeid 12 tunni jooksul ja viimane edastatud asukoht oli teise liikmesriigi vetes, teatab ta sellest võimalikult kiiresti selle rannikuäärse liikmesriigi kalapüügi seirekeskusele.

3.   Kui rannikuäärse liikmesriigi pädevad asutused märkavad oma vetes ELi kalalaeva, kuid neile ei ole vastavalt käesoleva määruse artikli 24 lõikele 1 või artikli 25 lõikele 2 edastatud andmeid, teatavad nad sellest kalalaeva kaptenile ja lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusele.

Artikkel 27

Püügitegevuse seire ja registreerimine

1.   Liikmesriigid kasutavad vastavalt käesoleva määruse artiklile 22, artikli 24 lõikele 1 ja artiklile 25 saadud teavet kalalaevade tegevuse tõhusaks jälgimiseks.

2.   Lipuliikmesriigid:

a)	tagavad, et käesoleva peatüki kohaselt saadud andmed registreeritakse elektroonilisel kujul ja salvestatakse turvaliselt elektroonilistes andmebaasides vähemalt kolm aastat;

b)	võtavad kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et kõnealuseid andmeid kasutatakse ainult ametikohustuste täitmiseks ning

c)	võtavad kõik vajalikud tehnilised meetmed kõnealuste andmete kaitsmiseks juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, juhusliku kaotsimineku, kahjustumise, levitamise või nendega volitamata tutvumise eest.

Artikkel 28

Komisjoni juurdepääs andmetele

Vastavalt kontrollimääruse artikli 111 lõike 1 punktile a võib komisjon nõuda, et liikmesriigid tagaksid käesoleva määruse artikli 19 kohaselt esitatavate andmete automaatse edastamise komisjonile või selle määratud asutusele teatava kalalaevade rühma kohta ja teatava aja jooksul. Andmete edastamine toimub samaaegselt andmete vastuvõtuga lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskuses ning peab vastama V lisas sätestatud vormile.

III   JAOTIS

KALAPÜÜGI KONTROLL

I   PEATÜKK

Paberkujul püügipäevik, ümberlaadimisdeklaratsioon ja lossimisdeklaratsioon

1.   jagu

Paberkujul püügipäeviku, lossimisdeklaratsiooni ja ümberlaadimisdeklaratsiooni täitmine ning esitamine

Artikkel 29

ELi kalalaevad, mis on kohustatud täitma ning esitama paberkujul püügipäeviku, ümberlaadimis- ja lossimisdeklaratsiooni

1.   Ilma et see piiraks mitmeaastastes kavades sisalduvate erisätete kohaldamist, peab ELi kalalaeva kapten, kelle laeva kogupikkus on 10 meetrit või rohkem, ja kes ei ole kohustatud püügipäeviku andmeid, lossimisdeklaratsioone ja ümberlaadimisdeklaratsioone täitma ning esitama elektrooniliselt, täitma ning esitama kontrollimääruse artiklites 14, 21 ja 23 osutatud püügipäeviku andmed, lossimisdeklaratsioonid ja ümberlaadimisdeklaratsioonid paberkujul. Ümberlaadimisdeklaratsioonid ja lossimisdeklaratsioonid võib täita ja esitada kapteni nimel ka tema esindaja.

2.   Paberkujul püügipäeviku andmete, ümberlaadimisdeklaratsioonide ja lossimisdeklaratsioonide täitmise ning esitamise nõue kehtib ka ELi kalalaevade suhtes, mille kogupikkus on alla 10 meetri ja mille lipuliikmesriigid nõuavad neilt püügipäeviku pidamist ning ümberlaadimis- ja/või lossimisdeklaratsioonide esitamist vastavalt kontrollimääruse artikli 16 lõikele 3 ja artikli 25 lõikele 3.

Artikkel 30

Paberkujul püügipäevikute, ümberlaadimisdeklaratsioonide ja lossimisdeklaratsioonide näidised

1.   Kõigi püügipiirkondade puhul, välja arvatud NAFO allpiirkond 1 ning ICES Va ja XIV püügipiirkond, täidab ning esitab ELi kalalaeva kapten paberkujul püügipäeviku, ümberlaadimisdeklaratsiooni ja lossimisdeklaratsiooni VI lisas esitatud näidise kohaselt. Selliste ELi kalalaevade kaptenid, kellelt ei nõuta püügipäeviku, ümberlaadimisdeklaratsiooni ja lossimisdeklaratsiooni andmete esitamist elektrooniliselt ning kelle igapäevased püügireisid toimuvad ühes püügipiirkonnas, võivad üksnes Vahemerel toimuvate püügitoimingute puhul kasutada siiski VII lisas esitatud näidist.

2.   NAFO allpiirkonna 1 ning ICES Va ja XIV püügipiirkonna puhul kasutatakse paberkujul püügipäevikuks VIII lisas esitatud vormi ning paberkujul ümberlaadimisdeklaratsiooniks ja lossimisdeklaratsiooniks IX lisas esitatud vormi.

3.   Paberkujul püügipäevikut, ümberlaadimisdeklaratsiooni ja lossimisdeklaratsiooni täidetakse VI ja VII lisas esitatud vormi kohaselt vastavalt lõikele 1 ja käesoleva määruse artiklile 31 ka siis, kui kõnealused ELi kalalaevad teostavad püügitegevust kolmanda riigi vetes või piirkondliku kalandusorganisatsiooni reguleeritavates vetes või väljaspool ELi vesi asuvates vetes, mida ei reguleeri piirkondlik kalandusorganisatsioon, välja arvatud juhul, kui kolmas riik või piirkondliku kalandusorganisatsiooni eeskirjad konkreetselt nõuavad teistsuguse püügipäeviku, ümberlaadimisdeklaratsiooni või lossimisdeklaratsiooni täitmist ja esitamist. Kui kolmas riik ei täpsusta konkreetset püügipäevikut, kuid nõuab erinevaid andmeelemente kui Euroopa Liit, tuleb kõnealused andmeelemendid registreerida.

4.   Liikmesriigid võivad jätkata kooskõlas määrusega (EMÜ) nr 2807/83 paberkujul püügipäevikute kasutamist selliste ELi kalalaevade puhul, kes ei ole kohustatud püügipäeviku andmeid täitma ning esitama elektrooniliselt vastavalt kontrollimääruse artiklile 15, kuni paberkujul püügipäevikud on ära kasutatud.

Artikkel 31

Juhised paberkujul püügipäevikute, ümberlaadimisdeklaratsioonide ja lossimisdeklaratsioonide täitmiseks ja esitamiseks

1.   Paberkujul püügipäevik, ümberlaadimisdeklaratsioon ja lossimisdeklaratsioon täidetakse ning esitatakse X lisas sätestatud juhiste kohaselt.

2.   Kui X lisas sätestatud juhiste kohaselt on teatava eeskirja kohaldamine vabatahtlik, võib lipuliikmesriik teha selle kohustuslikuks.

3.   Püügipäevik, ümberlaadimisdeklaratsioon või lossimisdeklaratsioon tuleb täita loetavalt ja kustumatult. Ühtegi kannet ei tohi kustutada ega muuta. Vea korral tõmmatakse ebaõige kande peale üks kriips ning kapten teeb uue kande ja märgib sellele oma initsiaalid. Kapten märgib oma initsiaalid igale reale.

4.   ELi kalalaeva kapten või, ümberlaadimisdeklaratsiooni ja lossimisdeklaratsiooni puhul, tema esindaja tõendab oma initsiaalide või allkirjaga, et püügipäeviku, ümberlaadimisdeklaratsiooni ja lossimisdeklaratsiooni kanded on õiged.

Artikkel 32

Paberkujul püügipäeviku, ümberlaadimisdeklaratsiooni ja lossimisdeklaratsiooni esitamise tähtajad

1.   ELi kalalaeva saagi lossimisel oma lipuliikmesriigi sadamas või selle ümberlaadimisel oma lipuliikmesriigi sadamas või selle ranniku lähistel esitab asjaomase kalalaeva kapten püügipäeviku, ümberlaadimisdeklaratsiooni ja lossimisdeklaratsiooni originaali(d) võimalikult kiiresti ning mitte hiljem kui 48 tundi pärast ümberlaadimise või lossimise lõpetamist asjaomase liikmesriigi pädevatele asutustele. Ümberlaadimisdeklaratsiooni ja lossimisdeklaratsiooni originaali(d) võib esitada kapteni nimel ka tema esindaja.

2.   Kui pärast püügireisi saaki ei lossita, esitab asjaomase kalalaeva kapten püügipäeviku ja ümberlaadimisdeklaratsiooni originaali(d) võimalikult kiiresti ning mitte hiljem kui 48 tundi pärast sadamasse saabumist. Ümberlaadimisdeklaratsiooni originaali(d) võib esitada kapteni nimel ka tema esindaja.

3.   ELi kalalaeva saagi lossimisel sellise liikmesriigi sadamas, mis ei ole kalalaeva lipuliikmesriik, sadamas või selle ümberlaadimisel kõnealuse liikmesriigi või selle ranniku lähistel esitatakse püügipäeviku, ümberlaadimisdeklaratsiooni ja lossimisdeklaratsiooni esimene koopia (esimesed koopiad) võimalikult kiiresti ning mitte hiljem kui 48 tundi pärast ümberlaadimise või lossimise lõpetamist selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus ümberlaadimine või lossimine aset leidis. Püügipäeviku, ümberlaadimisdeklaratsiooni ja lossimisdeklaratsiooni originaal (originaalid) saadetakse võimalikult kiiresti ning mitte hiljem kui 48 tundi pärast ümberlaadimise või lossimise lõpetamist lipuliikmesriigi pädevatele asutustele

4.   ELi kalalaeva saagi lossimisel kolmanda riigi sadamas või selle ümberlaadimisel kõnealuse riigi sadamas või vetes või avamerel esitatakse püügipäeviku, ümberlaadimisdeklaratsiooni ja lossimisdeklaratsiooni originaal (originaalid) võimalikult kiiresti ning mitte hiljem kui 48 tundi pärast ümberlaadimise või lossimise lõpetamist lipuliikmesriigi pädevatele asutustele.

5.   Kui kolmas riik või piirkondliku kalandusorganisatsiooni eeskirjad nõuavad VI lisas esitatust erinevat püügipäevikut, ümberlaadimisdeklaratsiooni või lossimisdeklaratsiooni, esitab ELi kalalaeva kapten kõnealuse dokumendi koopia võimalikult kiiresti ning mitte hiljem kui 48 tundi pärast ümberlaadimise või lossimise lõpetamist oma pädevatele asutustele.

2.   jagu

Paberkujul püügipäevikut käsitlevad erieeskirjad

Artikkel 33

Paberkujul püügipäeviku täitmine

1.   Paberkujul püügipäevikusse kantakse kogu kohustuslik teave isegi siis, kui püüki ei toimunud:

a)	iga päev hiljemalt kella 24.00-ks ning enne sadamasse saabumist;

b)	merel toimuva mis tahes inspekteerimise ajal;

c)	ELi või lipuliikmesriigi õigusaktides määratud olukorra puhul.

2.   Paberkujul püügipäevikus täidetakse uus rida:

a)	iga merel oldud päeva kohta;

b)	kui samal päeval toimub kalapüük mõnes uues ICES rajoonis või muus püügipiirkonnas;

c)	püügikoormuse andmete sisestamisel.

3.   Paberkujul püügipäevikus täidetakse uus lehekülg:

a)	kui kasutatakse erinevat püügivahendit või võrku, mille silma suuruskategooria erineb eelnevalt kasutatud püügivahendist;

b)	kalapüügi kohta, mis toimub pärast ümberlaadimist või vahelossimist;

c)	kui veergude arv ei ole piisav;

d)	sadamast lahkumisel, kui lossimist ei toimunud.

4.   Sadamast lahkumisel või pärast ümberlaadimise lõpetamist ja kui pardale jääb saaki, märgitakse iga liigi kogus püügipäevikus uuele leheküljele.

5.   Kasutatud püügivahendite märkimiseks paberkujul püügipäeviku asjakohastesse rubriikidesse kasutatakse XI lisas esitatud koode.

3.   jagu

Paberkujul ümberlaadimisdeklaratsiooni ja lossimisdeklaratsiooni käsitlevad erieeskirjad

Artikkel 34

Paberkujul ümberlaadimisdeklaratsiooni üleandmine

1.   Kui ümberlaadimine toimub ühelt ELi kalalaevalt teisele, annab ümberlaadiva kalalaeva kapten või tema esindaja pärast ümberlaadimise lõpetamist vastuvõtva laeva kaptenile või tema esindajale üle koopia oma laeva paberkujul ümberlaadimisdeklaratsioonist. Vastuvõtva laeva kapten või tema esindaja annab pärast ümberlaadimise lõpetamist ümberlaadiva kalalaeva kaptenile või tema esindajale samuti üle koopia oma laeva paberkujul ümberlaadimisdeklaratsioonist.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud koopiad esitakse kontrolli ja inspekteerimise eesmärgil ametniku nõudmisel.

Artikkel 35

Lossimisdeklaratsiooni allkirjastamine

Enne esitamist allkirjastab kapten või tema esindaja lossimisdeklaratsiooni iga lehekülje.

II   PEATÜKK

Elektrooniline püügipäevik, lossimisdeklaratsioon ja ümberlaadimisdeklaratsioon

1.   jagu

Püügipäeviku, lossimisdeklaratsiooni ja ümberlaadimisdeklaratsiooni andmete elektrooniline täitmine ning esitamine

Artikkel 36

ELi kalalaevadele elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi olemasolu nõue

1.   Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 39 lõike 4 kohaldamist, ei lubata ELi kalalaeva, kes on kohustatud elektrooniliselt täitma ja esitama püügipäevikut, ümberlaadimisdeklaratsioone ja lossimisdeklaratsioone kooskõlas kontrollimääruse artiklitega 15, 21 ja 24, sadamast lahkuda ilma selle pardale paigaldatud täielikult toimiva elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemita.

2.   Käesolevat peatükki ei kohaldata selliste ELi kalalaevade suhtes, mida kasutatakse üksnes vesiviljeluse jaoks.

Artikkel 37

ELi kalalaevalt selle lipuliikmesriigi pädevatele asutustele edastatavate andmete vorming

Liikmesriigid määravad kindlaks vormi, mida kasutatakse nende lipu all sõitvate ELi kalalaevade ja nende pädevate asutuste vahel püügipäeviku, ümberlaadimisdeklaratsiooni ja lossimisdeklaratsiooni andmete täitmiseks ning esitamiseks nagu osutatud kontrollimääruse artiklites 15, 21 ja 24.

Artikkel 38

Kinnitusteade

1.   ELi kalalaevadele saadetakse püügipäeviku, ümberlaadimisandmete, eelteate ja lossimisandmete iga edastamise korral kinnitusteade. Kinnitusteade sisaldab andmete kättesaamise kinnitust.

2.   ELi kalalaeva kapten säilitab kinnitusteate kuni püügireisi lõpuni.

Artikkel 39

Tegutsemine elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi tehnilise rikke või mittetoimimise korral

1.   ELi kalalaevale paigaldatud elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi tehnilise rikke või mittetoimimise korral, edastab kalalaeva kapten või tema esindaja alates häire avastamisest või hetkest, mil talle vastavalt käesoleva määruse artikli 40 lõikele 1 sellest teatati, püügipäeviku, ümberlaadimisdeklaratsiooni ja lossimisdeklaratsiooni andmed lipuliikmesriigi pädevatele asutustele asjakohaste sidevahendite kaudu iga päev hiljemalt kella 24.00ks isegi siis, kui püüki ei toimunud. Liikmesriik otsustab, milliseid sidevahendeid ta kasutab, ning esitab need kontrollimääruse artiklis 115 osutatud veebisaidil.

2.   Elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi tehnilise rikke või mittetoimimise korral edastatakse püügipäeviku ja ümberlaadimisdeklaratsiooni andmed ka järgmistel juhtudel:

a)	lipuliikmesriigi pädeva asutuse nõudmisel;

b)	viivitamata pärast viimase püügitoimingu või ümberlaadimise lõpetamist;

c)	enne sadamasse sisenemist;

d)	merel toimuva mis tahes inspekteerimise ajal;

e)	ELi või lipuliikmesriigi õigusaktides määratud olukorra puhul.

Punktides a ja e osutatud juhtudel esitatakse ka eelteade ja lossimisdeklaratsiooni andmed.

3.   Lipuliikmesriigi pädevad asutused sisestavad lõikes 1 osutatud andmed elektroonilisse andmebaasi kohe pärast nende saamist.

4.   ELi kalalaev ei tohi elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi tehnilise rikke või mittetoimimise korral lahkuda sadamast enne, kui pardale paigaldatud registreerimis- ja aruandlussüsteem täielikult töötab ning see rahuldab lipuliikmesriigi pädevaid asutusi või kui lipuliikmesriigi pädevad asutused on lubanud laeval lahkuda. Lipuliikmesriik teatab viivitamata rannikuäärsele liikmesriigile, kui lipuliikmesriik on lubanud oma kalalaeval, mille elektrooniline registreerimis- ja aruandlussüsteem ei tööta, rannikuäärse liikmesriigi sadamast lahkuda.

5.   Elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi eemaldamise selle parandamiseks või asendamiseks kiidavad heaks lipuliikmesriigi pädevad asutused.

Artikkel 40

Andmete saamata jäämine

1.   Kui lipuliikmesriigi pädevad asutused ei ole saanud andmeid vastavalt kontrollimääruse artiklitele 15, 22 ja 24, teatavad nad sellest võimalikult kiiresti ELi kalalaeva kaptenile või käitajale või nende esindaja(te)le. Kui nimetatud olukord leiab konkreetse ELi kalalaeva puhul aset üle kolme korra kalendriaastas, tagab lipuliikmesriik asjaomase kalalaeva elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi põhjaliku kontrollimise. Lipuliikmesriik uurib juhtumit, et selgitada välja, miks andmeid ei ole saadud, ning võtab asjakohased meetmed.

2.   Kui lipuliikmesriigi pädevad asutused ei ole saanud andmeid vastavalt kontrollimääruse artiklitele 15, 22 ja 24 ning kalalaeva viimane laevaseiresüsteemi kaudu edastatud asukoht oli rannikuäärse liikmesriigi vetes, teatavad nad sellest võimalikult kiiresti rannikuäärse liikmesriigi pädevatele asutustele.

3.   ELi kalalaeva kapten või käitaja või nende esindaja saadab kõik andmed, mis ei ole veel edastatud ning mille kohta on saadud teade vastavalt lõikele 1, lipuliikmesriigi pädevatele asutustele viivitamatult pärast kõnealuse teate saamist.

Artikkel 41

Andmetele juurdepääsu häired

1.   Kui rannikuäärse liikmesriigi pädevad asutused märkavad oma vetes teise ELi liikmesriigi kalalaeva ning neil ei ole juurdepääsu püügipäevikule ega ümberlaadimise andmetele kooskõlas käesoleva määruse artikliga 44, taotlevad nad lipuliikmesriigi pädevatelt asutustelt kõnealustele andmetele juurdepääsu tagamist.

2.   Kui lõikes 1 osutatud juurdepääsu ei tagata nelja tunni jooksul alates taotluse saatmisest, teatab rannikuäärne liikmesriik sellest lipuliikmesriigile. Teate saamisel saadab lipuliikmesriik viivitamata andmed rannikuäärsele liikmesriigile mis tahes olemasolevate elektrooniliste vahendite kaudu.

3.   Kui rannikuäärne liikmesriik ei saa lõikes 2 osutatud andmeid, saadab ELi kalalaeva kapten või käitaja või nende esindaja andmed ja käesoleva määruse artiklis 38 osutatud kinnitusteate koopia taotluse korral rannikuäärse liikmesriigi pädevatele asutustele mis tahes olemasolevate, ja võimaluse korral elektrooniliste, vahendite kaudu. Liikmesriik otsustab, milliseid vahendeid ta kasutab ning viitab neile kontrollimääruse artiklis 115 osutatud veebisaidil.

4.   Kui ELi kalalaeva kapten või käitaja või nende esindaja ei saa rannikuäärse liikmesriigi pädevatele asutustele edastada käesoleva määruse artiklis 38 osutatud kinnitusteate koopiat, keelatakse asjaomasel kalalaeval rannikuäärse liikmesriigi vetes kalapüük seni, kuni kalalaeva kapten või käitaja või tema esindaja saadab nimetatud asutustele kinnitusteate koopia või kontrollimääruse artikli 14 lõikes 1 osutatud andmed.

Artikkel 42

Andmed elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi toimimise kohta

1.   Liikmesriigid peavad andmebaase oma elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi toimimise kohta. Kõnealused andmebaasid sisaldavad vähemalt ning on võimelised automaatselt looma järgmist teavet:

a)	loetelu oma kalalaevadest, mille elektroonilises registreerimis- ja aruandlussüsteemis on esinenud tehnilisi rikkeid või mille elektrooniline aruandlussüsteem ei ole toiminud;

b)	selliste laevade arv, kes ei ole elektroonilise püügipäeviku andmeid iga päev edastanud, ning elektroonilise püügipäeviku andmete keskmine edastuste arv kalalaeva kohta lipuliikmesriikide kaupa;

c)	edastatud ümberlaadimis-, lossimis- ja ülevõtmisdeklaratsioonide ning müügiteatiste arv lipuliikmesriikide kaupa.

2.   Lõike 1 kohaselt loodud kokkuvõtlik teave saadetakse komisjonile tema nõudmisel. Teise võimalusena võib kõnealuse teabe teha kättesaadavaks turvalisel veebisaidil liikmesriikide ja komisjoni vaheliste konsultatsioonide käigus kokkulepitud vormis ja sagedusega.

Artikkel 43

Liikmesriikidevahelise teabevahetuse vorm

1.   Liikmesriikide vahel vahetatakse käesolevas jaos osutatud teavet XII lisas määratletud vormis, mis põhineb XML-vormingul (laiendatav märgistuskeel). Komisjon määrab pärast konsulteerimist liikmesriikidega kindlaks XML-standardi, mida kasutatakse kõigi elektrooniliste andmevahetuste puhul liikmesriikide vahel ning liikmesriikide, komisjoni ja selle määratud asutuse vahel.

2.   Lõikes 1 osutatud vormi tehtud muudatused on selgelt tuvastatavad ning nende juurde on märgitud muudatuse tegemise kuupäev. Sellised muudatused ei jõustu enne kuue kuu möödumist pärast asjaomase otsuse vastuvõtmist.

3.   Kui liikmesriik saab teiselt liikmesriigilt elektroonilist teavet, tagab ta kinnitusteate saatmise kõnealuse liikmesriigi pädevatele asutustele. Kinnitusteade sisaldab andmete kättesaamise kinnitust.

4.   XII lisas esitatud andmed, mida kaptenid peavad vastavalt ELi eeskirjadele püügipäevikusse kandma, on kohustuslikud ka liikmesriikidevahelises teabevahetuses.

Artikkel 44

Juurdepääs andmetele

1.   Lipuliikmesriik tagab rannikuäärsele liikmesriigile oma kalalaevade elektrooniliste püügipäevikute, ümberlaadimisdeklaratsioonide, eelteadete ja lossimisdeklaratsioonide andmete elektroonilise vahetuse reaalajas, nagu osutatud kontrollimääruse artikli 111 lõikes 1, kui need kalalaevad teostavad püügitoiminguid kõnealuse rannikuäärse liikmesriigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes või sisenevad selle sadamasse.

2.   Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võib lipuliikmesriik taotluse korral tagada sellele liikmesriigile, kes inspekteerib kooskõlas kontrollimääruse artikliga 80 teise liikmesriigi kalalaevu ELi vetes väljaspool taotleja liikmesriigi vesi, rahvusvahelistes vetes või kolmanda riigi vetes, oma kalalaevade püügipäevikute ja ümberlaadimisdeklaratsioonide andmete elektroonilise vahetuse reaalajas, nagu on osutatud kontrollimääruse artikli 111 lõikes 1.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud andmed eelneva 12 kuu kohta tehakse kättesaadavaks lipuliikmesriigi taotluse korral.

4.   Lõikes 1 osutatud andmed hõlmavad vähemalt andmeid alates viimasest sadamast lahkumisest kuni lossimise lõpetamiseni. Lõikes 2 osutatud andmed hõlmavad vähemalt andmeid alates viimasest sadamast lahkumisest kuni taotluse esitamiseni. Lõigetes 1 ja 2 osutatud andmed eelneva 12 kuu püügireiside kohta tehakse kättesaadavaks taotluse korral.

5.   ELi kalalaeva kaptenile on alati tagatud turvaline juurdepääs oma lipuliikmesriigi andmebaasis säilitatavatele elektroonilise püügipäeviku, ümberlaadimisdeklaratsioonide ja lossimisdeklaratsioonide andmetele.

6.   Rannikuäärne liikmesriik annab ühiskasutuskava või muu kokkulepitud ühise inspekteerimise raames teise liikmesriigi kalanduse patrull-laevale selle liikmesriigi kalapüügi seirekeskuse kaudu sidusjuurdepääsu oma püügipäevikute, ümberlaadimisdeklaratsioonide, eelteadete ja lossimisdeklaratsioonide andmebaasile.

Artikkel 45

Liikmesriikidevaheline teabevahetus

1.   Alaline juurdepääs käesoleva määruse artiklis 44 osutatud andmetele tagatakse turvalise internetiühenduse kaudu.

2.   Liikmesriigid vahetavad asjakohast tehnilist teavet, et tagada vastastikune juurdepääs elektrooniliste püügipäevikute, ümberlaadimisdeklaratsioonide ja lossimisdeklaratsioonide andmetele ning kõnealuste andmete vahetamine.

3.   Liikmesriigid:

a)	tagavad, et käesoleva peatüki kohaselt saadud andmed registreeritakse elektroonilisel kujul ja salvestatakse turvaliselt elektroonilistes andmebaasides vähemalt kolm aastat;

b)	võtavad kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et kõnealuseid andmeid kasutatakse ainult ametikohustuste täitmiseks ning

c)	võtavad kõik vajalikud tehnilised meetmed kõnealuste andmete kaitsmiseks juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, juhusliku kaotsimineku, kahjustumise, levitamise või nendega volitamata tutvumise eest.

Artikkel 46

Vastutav ametiasutus

1.   Igas liikmesriigis vastutab kõigi käesoleva peatükiga hõlmatud andmete edastuse, vastuvõtmise, haldamise ja töötlemise eest üks kontrollimääruse artikli 5 lõikes 5 osutatud ametiasutus.

2.   Liikmesriigid vahetavad lõikes 1 osutatud ametiasutuste kontaktandmeid ning teavitavad neist komisjoni ja selle määratud asutust kolme kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud andmete kõigist muudatustest tuleb enne nende jõustumist teatada komisjonile, selle määratud asutusele ja teistele liikmesriikidele.

2.   jagu

Elektroonilist püügipäevikut käsitlevad erieeskirjad

Artikkel 47

Edastamise sagedus

1.   ELi kalalaeva kapten edastab merel olles elektroonilise püügipäeviku andmed lipuliikmesriigi pädevatele asutustele vähemalt kord päevas hiljemalt kella 24.00-ks isegi siis, kui püüki ei toimunud. Ta saadab kõnealused andmed ka:

a)	lipuliikmesriigi pädeva asutuse nõudmisel;

b)	viivitamata pärast viimase püügitoimingu lõpetamist;

c)	enne sadamasse sisenemist;

d)	merel toimuva mis tahes inspekteerimise ajal;

e)	ELi või lipuliikmesriigi õigusaktides määratud olukorra puhul.

Kui viimane püügitoiming leidis aset mitte rohkem kui üks tund enne sadamasse saabumist, võib punktide b ja c järgimiseks edastada ühe ja sama sõnumi.

2.   Kapten võib elektroonilise püügipäeviku ja ümberlaadimisdeklaratsiooni andmete parandusi edastada kuni lõike 1 punktis c osutatud viimase andmeedastuseni. Parandused peavad olema selgelt märgistatud. Lipuliikmesriigi pädevad asutused säilitavad kõik elektroonilise püügipäeviku esialgsed andmed ja nendes andmetes tehtud parandused.

3.   Kapten hoiab lõikes 1 osutatud andmete koopia kalalaeva pardal iga sadamast äraoleku jooksul kuni lossimisdeklaratsiooni esitamiseni.

4.   Kui ELi kalalaev on sadamas ja selle pardal ei ole kalatooteid ning kapten on esitanud lossimisdeklaratsiooni viimase püügireisi kõigi püügitoimingute kohta, võib käesoleva artikli lõikega 1 ettenähtud edastamise peatada tingimusel, et selle kohta on saadetud eelteade lipuriigi kalapüügi seirekeskusele. Andmeid hakatakse uuesti edastama, kui ELi kalalaev lahkub sadamast. Need ELi kalalaevad, mis on varustatud laevaseiresüsteemiga ning mis edastavad selle kaudu andmeid, ei pea eelteadet esitama.

III   PEATÜKK

Paberkujul või elektroonilisi püügipäevikuid, ümberlaadimisdeklaratsioone ja lossimisdeklaratsioone käsitlevad ühised eeskirjad

1.   jagu

Eluskaalu kindlaksmääramist käsitlevad ühised eeskirjad

Artikkel 48

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„esitusviis” – viis, kuidas kala on töödeldud kalalaeva pardal ja enne lossimist vastavalt I lisas kirjeldatule;

2)	„ühine esitusviis” – esitusviis, mis hõlmab vähemalt kahte samalt kalalt eemaldatud osa.

Artikkel 49

Ümberarvestustegurid

1.   Kontrollimääruse artiklites 14 ja 15 osutatud püügipäevikute täitmisel ja edastamisel kohaldatakse säilitatud või töödeldud kala kaalu ümberarvestamisel eluskaaluks XIII, XIV ja XV lisas sätestatud ELi ümberarvestustegureid. Neid kohaldatakse ELi kalalaevade pardal hoitavate või nende poolt ümberlaaditavate või lossitavate kalandustoodete suhtes.

2.   Kui sellised piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, mille lepinguosaline või mittelepinguosaline koostööpartner on Euroopa Liit, on oma reguleeritava piirkonna suhtes või kolmas riik, millega Euroopa Liidul on kalapüügi kokkulepe, on oma suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvate vete suhtes kehtestanud ümberarvestustegurid, kohaldatakse erandina lõikest 1 kõnealuseid ümberarvestustegureid.

3.   Kui teatava liigi ja esitusviisi kohta puuduvad lõigetes 1 ja 2 osutatud ümberarvestustegurid, kohaldatakse lipuliikmesriigi kehtestatud ümberarvestustegurit.

4.   Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, kasutavad liikmesriigi pädevad asutused lõikes 1 osutatud ümberarvestustegureid ümberlaaditud ja lossitud saagi eluskaalu arvutamisel, et jälgida kvootide kasutamist.

Artikkel 50

Arvutusmeetod

1.   Kala eluskaalu arvutamiseks korrutatakse töödeldud kala kaal käesoleva määruse artiklis 49 osutatud iga kalaliigi ja esitusviisi suhtes kehtestatud ümberarvestusteguriga.

2.   Ühise esitusviisi puhul kasutatakse ainult üht kala ühise esitusviisi ühele osale vastavat ümberarvestustegurit.

2.   jagu

Püügipäeviku täitmise ja esitamise ühised eeskirjad

Artikkel 51

Püügipäevikuid käsitlevad üldeeskirjad

1.   Kontrollimääruse artikli 14 lõikes 3 osutatud lubatud kõikumist iga pardal oleva kalaliigi koguse hindamiseks eluskaalu kilogrammides väljendatakse protsendina püügipäevikus esitatud arvudest.

2.   Sorteerimata lossitava saagi puhul võib pardal hoitavate üldkoguste lubatud kõikumise arvutada ühe või mitme representatiivse valimi alusel.

3.   Kontrollimääruse artikli 14 kohaldamisel käsitatakse elussöödaks püütud liike püütud ja pardal hoitavate liikidena.

4.   Läbides kalapüügivööndit, kus ELi kalalaeval on lubatud kala püüda, registreerib ja esitab kapten kontrollimääruse artikli 14 lõikes 5 osutatud kohaldatavad andmed isegi siis, kui kõnealuses vööndis kalapüüki ei toimu.

3.   jagu

Ümberlaadimis- ja lossimisdeklaratsioonide täitmise ja esitamise ühised eeskirjad

Artikkel 52

Lubatud kõikumine ümberlaadimisdeklaratsiooni puhul

Kontrollimääruse artikli 21 lõikes 3 osutatud lubatud kõikumist iga ümberlaaditud või vastuvõetud kalaliigi koguse hindamiseks eluskaalu kilogrammides väljendatakse protsendina ümberlaadimisdeklaratsioonil esitatud arvudest.

Artikkel 53

Erinevus ümberlaaditud saagi kogustes

Kui ümberlaadivalt laevalt ümberlaaditud saagi kogus erineb vastuvõtva laeva pardale võetud kogusest, loetakse suurem kogus ümberlaadituks. Liikmesriigid tagavad järelmeetmete võtmise, et määrata kindlaks ümberlaadivalt laevalt vastuvõtvale laevale ümberlaaditud kalandustoodete tegelik kaal.

Artikkel 54

Lossimise lõpuleviimine

Kui kontrollimääruse artikli 61 kohaselt transporditakse kalandustooted lossimiskohast enne nende kaalumist, peetakse kontrollimääruse artikli 23 lõike 3 ja artikli 24 lõike 1 kohaldamisel lossimist lõpetatuks siis, kui kalandustooted on kaalutud.

Artikkel 55

Püügitoiminguid, mis hõlmavad kahte või enamat ELi kalalaeva

Ilma et see piiraks erieeskirjade kohaldamist, omistatakse püügitoimingute puhul, mis hõlmavad kahte või enamat ELi kalalaeva

—	erinevast liikmesriigist või

—	samast liikmesriigist, kuid juhul, kui saak lossitakse liikmesriikides, kelle lipu all need laevad ei sõida,

lossitud saak ELi kalalaevale, mis kalandustooted lossis.

IV   PEATÜKK

Proovivõtukavad ning andmete kogumine seoses ELi kalalaevadega, mille suhtes ei kohaldata püügipäeviku ja lossimisdeklaratsiooni nõudeid

Artikkel 56

Proovivõtukavade kehtestamine

Selliste ELi kalalaevade jälgimiseks, mille suhtes ei kohaldata püügipäeviku ja lossimisdeklaratsiooni nõudeid, kehtestavad liikmesriigid kontrollimääruse artikli 16 lõikes 2 ja artikli 25 lõikes 2 osutatud proovivõtukavad kooskõlas käesoleva peatükiga, et määrata kindlaks teatava kalavaru või kalavarude rühma lossimine asjaomaste kalalaevade poolt ning vajaduse korral nende püügikoormus. Kõnealuseid andmeid kasutatakse saagi ja vajaduse korral püügikoormuse registreerimiseks, nagu osutatud kontrollimääruse artiklis 33.

Artikkel 57

Proovivõtumetoodika

1.   Käesoleva määruse artiklis 56 osutatud proovivõtukavad koostatakse vastavalt XVI lisale.

2.   Inspekteeritava valimi suurus määratakse kindlaks riskitegurite alusel järgmiselt:

a)	„väga väike” risk: 3 % valimist;

a)	„väike” risk: 5 % valimist;

b)	„keskmine” risk: 10 % valimist;

d)	„suur” risk: 15 % valimist;

e)	„väga suur” risk: 20 % valimist.

3.   Laevastikusektori püütud konkreetse kalavaru päevasaak arvutatakse, korrutades asjaomase laevastikusektori aktiivsete ELi kalalaevade koguarvu ja inspekteeritud ELi kalalaevade valimist pärineva ELi kalalaeva püütud konkreetse kalavaru keskmise päevasaagi.

4.   Liikmesriikide puhul, kes koguvad süstemaatiliselt vähemalt kord kuus iga oma sellise kalalaeva kohta, kelle suhtes ei kohaldata püügipäeviku ja lossimisdeklaratsiooni nõudeid, andmeid

a)	iga liigi kõigi lossitud koguste kohta kilogrammides, sealhulgas juhtumite kohta, kus lossitavat saaki ei ole;

b)	statistiliste ruutude kohta, kust kõnealune saak püüti, loetakse käesoleva määruse artiklis 56 osutatud proovivõtukava nõue täidetuks.

V   PEATÜKK

Püügikoormuse kontrollimine

Artikkel 58

Püügikoormust käsitlev aruanne

1.   Kontrollimääruse artiklis 28 osutatud püügikoormust käsitlev aruanne saadetakse vastavalt XVII lisale.

2.   Kui ELi kalalaeva kapten edastab pädevatele asutustele kontrollimääruse artikli 28 lõike 1 kohase teate raadio teel, otsustavad liikmesriigid, milliseid raadiojaamu kasutatakse ning avaldavad need kontrollimääruse artiklis 115 osutatud veebisaidil.

VI   PEATÜKK

Parandusmeetmed

Artikkel 59

Üldpõhimõtted

Kontrollimääruse artiklis 37 osutatud parandusmeetmete kasutamiseks teatavad liikmesriigid tekitatud kahju ulatuse komisjonile niipea kui võimalik ning hiljemalt ühe kuu jooksul pärast kontrollimääruse artikli 36 kohase püügikeelu kehtestamise teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 60

Saadaolevate kalapüügivõimaluste jaotamine

1.   Kui kahju ei ole määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõike 5 kohase meetmega täielikult või osaliselt korvatud, võtab komisjon niipea kui võimalik pärast käesoleva määruse artiklis 59 osutatud teabe saamist vajalikud meetmed tekitatud kahju korvamiseks.

2.   Lõikes 1 osutatud meetmega täpsustatakse:

a)	millised liikmesriigid kahju kandsid („kahju kandnud liikmesriigid”) ja kahju suurus (vähendatud mis tahes kvoodivahetustega);

b)	vajaduse korral millised liikmesriigid on kalapüügivõimalusi ületanud („kalapüügivõimalusi ületanud liikmesriigid”) ja ületamise ulatus (vähendatud määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõike 5 kohaste vahetustega);

c)	vajaduse korral kalapüügivõimalusi ületanud liikmesriikide kalapüügivõimalustest tehtavad mahaarvamised proportsionaalselt ületatud püügivõimalustega;

d)	vajaduse korral kahju kandnud liikmesriikide kalapüügivõimalustele lisatavad kogused proportsionaalselt tekitatud kahjuga;

e)	vajaduse korral kuupäev või kuupäevad, mil lisamised ja mahaarvamised jõustuvad;

f)	vajaduse korral muud vajalikud meetmed kantud kahju korvamiseks.

VII   PEATÜKK

Mootorivõimsus

Artikkel 61

Peajõuseadme võimsuse sertifitseerimine

1.   Sertifikaat kontrollimääruse artikli 40 lõigetes 1 ja 2 osutatud uue peajõuseadme, asenduspeajõuseadme ja tehniliselt muudetud peajõuseadme maksimumvõimsuse kohta pideval töörežiimil väljastatakse kooskõlas nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2930/86 (26).

2.   Peajõuseade loetakse lõike 1 kohaselt tehniliselt muudetuks, kui mõnda selle põhiosa, muu hulgas (kuid mitte ainult) sissepritseseadmeid, klappe, turboülelaadurit, kolbe, silindrihülsse, kepse või silindripäid on muudetud või asendatud teistsuguste tehniliste spetsifikatsioonidega uute osadega, mille tulemusena võimsusklass muutub, või kui on muudetud mootoriseadeid, näiteks sissepritseseadistust, turboülelaaduri konfiguratsiooni või gaasijaotusfaase. Tehnilise muudatuse laadi selgitatakse lõikes 1 osutatud sertifikaadis.

3.   Kalalaevatunnistuse omanik teavitab pädevaid asutusi enne uue peajõuseadme paigaldamist või enne olemasoleva peajõuseadme asendamist või tehnilist muutmist.

4.   Käesolevat artiklit kohaldatakse selliste kalalaevade suhtes, mis on hõlmatud püügikoormuse reguleerimise korraga alates 1. jaanuarist 2012. Teiste kalalaevade suhtes kohaldatakse seda alates 1. jaanuarist 2013. Seda kohaldatakse üksnes selliste kalalaevade suhtes, millele uued peajõuseadmed on paigaldatud või mille olemasolevad peajõuseadmed on asendatud või tehniliselt muudetud pärast käesoleva määruse jõustumist.

Artikkel 62

Kontrollimine ja proovivõtukava

1.   Mootorivõimsuse kontrollimiseks vastavalt kontrollimääruse artiklile 41 koostavad liikmesriigid proovivõtukava oma laevastiku selliste kalalaevade või kalalaevade rühmade tuvastamiseks, mille puhul võib tekkida peajõuseadme võimsuse aladeklareerimise oht. Proovivõtukava põhineb vähemalt järgmistel kõrge riski kriteeriumidel:

a)	kalalaevad, mis tegutsevad püügipiirkondades, mille suhtes kohaldatakse püügikoormuse reguleerimise korda, eelkõige kalalaevad, kellele on jaotatud individuaalne püügikoormus kilovatt-püügipäevades;

b)	kalalaevad, kelle suhtes kohaldatakse riiklikest või Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevaid laeva võimsuse piiranguid;

c)

kalalaevad, mille laeva võimsuse (kW) ja laeva kogumahutavuse (GT) suhe on 50 % madalam sama kalalaeva liigi, püügivahendi liigi ja sihtliigi keskmisest suhtest. Kõnealuse analüüsi eesmärgil võivad liikmesriigid jagada oma laevastiku vastavalt ühele või mitmele järgmistest kriteeriumidest: i) siseriiklikus õiguses määratletud laevastiku jaotus- või haldusühikud; ii) pikkusekategooriad; iii) mahutavuse kategooriad; iv) kasutatud püügivahendid; v) sihtliigid.

2.   Liikmesriigid võivad arvestada täiendavaid riskikriteeriume oma äranägemise järgi.

3.   Liikmesriigid koostavad nimekirja oma kalalaevadest, mis vastavad ühele või mitmele lõikes 1 osutatud riskikriteeriumile ja vajaduse korral lõikes 2 osutatud riskikriteeriumidele.

4.   Igast kalalaevade rühmast, mis vastavad ühele lõigetes 1 ja 2 osutatud riskikriteeriumidest, võtavad liikmesriigid kalalaevade juhuvalimi. Valimi suurus võrdub asjaomase rühma kalalaevade arvu ruutjuurega ümardatuna lähima täisarvuni.

5.   Liikmesriik kontrollib iga juhuvalimisse kuuluva kalalaeva valduses olevaid kontrollimääruse artikli 41 lõikes 1 osutatud tehnilisi dokumente. Kontrollimääruse artikli 41 lõike 1 punktis g osutatud muude dokumentide hulgas pööravad liikmesriigid erilist tähelepanu mootorivalmistaja kataloogi kohastele spetsifikatsioonidele, viimaste olemasolu korral.

6.   Käesolevat artiklit kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2012. Kontrollimääruse artikli 41 lõikes 2 osutatud füüsilist kontrolli tehakse eelkõige sellistel traaleritel, mis püüavad kala püügikoormuse reguleerimise korraga hõlmatud püügipiirkonnas.

Artikkel 63

Füüsiline kontroll

1.   Kui peajõuseadme võimsuse mõõtmine viiakse läbi kalalaeva pardal kontrollimääruse artikli 41 lõikes 2 osutatud peajõuseadme võimsuse füüsilise kontrolli raames, võib peajõuseadme võimsust mõõta kõige ligipääsetavamas kohas sõukruvi ja mootori vahel.

2.   Kui peajõuseadme võimsust mõõdetakse reduktori tagant, tuleb mõõtmistulemuses teha asjakohane parandus, et arvutada peajõuseadme võimsus väljundvõlli äärikult määruse (EMÜ) nr 2930/86 artikli 5 lõike 1 määratluse kohaselt. Kõnealuses paranduses võetakse arvesse reduktorist tulenevat võimsuse kadu reduktori valmistaja esitatud ametlike tehniliste andmete põhjal.

VIII   PEATÜKK

Harrastuskalapüügi kontroll

Artikkel 64

Proovivõtukavade kehtestamine

1.   Ilma et see piiraks lõikes 5 osutatud andmete kasutamist, nähakse kontrollimääruse artikli 55 lõike 3 kohaselt liikmesriikide poolt kehtestatavate proovivõtukavadega, mille eesmärk on teostada seiret harrastuskalapüügiga tegelevate laevade poolt püütavate taastamiskavadega hõlmatud kalavarude üle, ette andmete kogumine iga kahe aasta tagant.

2.   Proovivõtukavades kasutatavad meetodid määratletakse selgelt ja on võimaluse korral:

a)	ajalises lõikes võimalikult stabiilsed;

b)	piirkondade lõikes võimalikult standarditud;

c)	kooskõlas kvaliteedistandarditega, mille on kehtestanud asjaomased rahvusvahelised teadusasutused ja vajaduse korral asjaomased piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, mille lepinguosaline või vaatleja Euroopa Liit on.

3.   Proovivõtukavas esitatakse valimikavand taastamiskavadega hõlmatud kalavarude saagi hindamiseks, kasutatud püügivahendid ja taastamiskavaga hõlmatud geograafiline piirkond, kust saak püüti.

4.   Liikmesriigid hindavad kogutud andmete õigsust ja täpsust süstemaatiliselt.

5.   Lõikes 1 osutatud proovivõtukavade puhul võivad liikmesriigid kasutada nõukogu määruses (EÜ) nr 199/2008 (27) sätestatud ühenduse mitmeaastase programmi kohaselt kogutud andmeid, sel määral, mil need on kättesaadavad.

6.   Käesolevat sätet ei kohaldata juhul, kui liikmesriik on keelanud taastamiskavaga hõlmatud kalavarude harrastuskalapüügi.

Artikkel 65

Proovivõtukavadest teatamine ja nende hindamine

1.   Liikmesriigid teatavad komisjonile oma proovivõtukavad 12 kuud pärast taastamiskava jõustumist. Taastamiskavade puhul, mis on käesoleva määruse jõustumise hetkel juba jõus, teatatakse proovivõtukava 12 kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist. Proovivõtukava muudatustest teatatakse enne nende jõustumist.

2.   Lisaks kontrollimääruse artikli 55 lõikes 4 nõutud hindamisele hindab kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee ka:

a)	pärast lõikes 1 osutatud teatist ja seejärel iga viie aasta tagant teatatud proovivõtukavade vastavust käesoleva määruse artikli 64 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kriteeriumidele ja nõuetele;

b)	lõikes 1 osutatud proovivõtukava muudatuste vastavust käesoleva määruse artikli 64 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kriteeriumidele ja nõuetele.

3.   Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee annab vajaduse korral soovitusi proovivõtukava täiustamiseks.

IV   JAOTIS

TURUSTAMISE KONTROLL

I   PEATÜKK

Jälgitavus

Artikkel 66

Mõiste

Käesolevas peatüki kohaldamisel kasutatakse järgmist mõistet:

„kalandus- ja vesiviljelustooted” – mis tahes saadused, mis kuuluvad nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrusega (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) (28) kehtestatud koondnomenklatuuri grupi 03 ja tariifirubriikide 1604 ja 1605 alla.

Artikkel 67

Partiidel esitatav teave

1.   Käitajad esitavad kontrollimääruse artikli 58 lõikes 5 osutatud teabe kalandus- ja vesiviljelustoodete kohta kalandus- ja vesiviljelustoodetest partiide koostamise hetkel ning hiljemalt esmamüügi toimumisel.

2.   Lisaks lõikele 1 ajakohastavad käitajad kontrollimääruse artikli 58 lõikes 5 osutatud asjaomast teavet, mis tuleneb kalandus- ja vesiviljelustoodete partiide ühendamisest või mitmeks jagamisest pärast esmamüüki, selle teabe kättesaadavaks muutumisel.

3.   Juhul kui kalandus- ja vesiviljelustoodete partiide esmamüügi järgse ühendamise või mitmeks jagamise tulemusena mitmelt kalalaevalt või vesiviljelustootmisüksusest pärit kalandus- ja vesiviljelustooted omavahel segatakse, suudavad käitajad kindlaks teha iga partii päritolu vähemalt kontrollimääruse artikli 58 lõike 5 punktis a osutatud identifitseerimisnumbri järgi ning võimaldavad partiisid tagantjärele jälgida kuni püügi või saagikoristuseni vastavalt kontrollimääruse artikli 58 lõikele 3.

4.   Kontrollimääruse artikli 58 lõikes 4 osutatud süsteemid ja menetlused võimaldavad käitajatel kindlaks teha kalandus- ja vesiviljelustoodete vahetud tarnijad ja vahetud ostjad (v.a juhul, kui nad on lõpptarbijad).

5.   Kontrollimääruse artikli 58 lõikes 5 osutatud teave kalandus- ja vesiviljelustoodete kohta esitatakse partii märgistusel või pakendil või partiile füüsiliselt lisatud saatedokumendil. Selle võib partiile kinnitada identifitseerimisvahendiga, nagu näiteks kood, vöötkood, elektrooniline kiip või sarnane seade või märgistamissüsteem. Teave partii kohta jääb kõikidel tootmis-, töötlemis- ja levitamisetappidel kättesaadavaks sellisel viisil, et liikmesriigi pädevad asutused saavad sellele igal ajal juurde pääseda.

6.   Käitajad kinnitavad partiile kontrollimääruse artikli 58 lõikes 5 osutatud teabe kalandus- ja vesiviljelustoodete kohta identifitseerimisvahendiga, nagu näiteks kood, vöötkood, elektrooniline kiip või sarnane seade või märgistamissüsteem:

a)	alates 1. jaanuarist 2013 mitmeaastaste kavadega hõlmatud kalavarudest saadud toodete puhul,

b)	alates 1. jaanuarist 2015 muude kalandus- ja vesiviljelustoodete puhul.

7.   Kui kontrollimääruse artikli 58 lõikes 5 osutatud teave kalandus- ja vesiviljelustoodete kohta esitatakse partiile füüsiliselt lisatud saatedokumendil, kinnitatakse vastavale partiile vähemalt identifitseerimisnumber.

8.   Liikmesriigid teevad üksteisega koostööd selle tagamiseks, et partiile kinnitatud ja/või sellele füüsiliselt lisatud teabele saaksid juurde pääseda muu liikmesriigi pädevad asutused kui selle, kus kalandus- või vesiviljelustoodetest partii koostati, eelkõige juhul, kui teave on partiile kinnitatud identifitseerimisvahendiga, nagu näiteks kood, vöötkood, elektrooniline kiip või sarnane seade. Selliseid vahendeid kasutavad käitajad, tagavad, et need on välja töötatud rahvusvaheliselt tunnustatud standardite ja spetsifikatsioonide alusel.

9.   Kontrollimääruse artikli 58 lõike 5 punktis d osutatud teave saagi saamise või tootmise kuupäeva kohta võib sisaldada mitut kalendripäeva või ühte mitmele saagi saamise kuupäevale vastavat ajavahemikku.

10.   Kontrollimääruse artikli 58 lõike 5 punktis f osutatud teave esitatakse käitajate vahetute, käesoleva artikli lõikes 4 osutatud tarnijate kohta. Selle teabe võib vajaduse korral esitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad) (29) II lisa I jaos osutatud eraldusmärgisega.

11.   Kontrollimääruse artikli 58 lõike 5 punktides a–f esitatud teabenõue ei kehti:

a)	imporditud kalandus- ja vesiviljelustoodete suhtes, mis ei kuulu vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 (30) artikli 12 lõikele 5 püügisertifikaadi kohaldamisalasse;

b)	mageveest püütud või seal kasvatatud kalandus- ja vesiviljelustoodete suhtes ning

c)	dekoratiivkalade, koorikloomade ja limuste suhtes.

12.   Kontrollimääruse artikli 58 lõike 5 punktides a–h esitatud teabenõue ei kehti kalandus- ja vesiviljelustoodete suhtes, mis kuuluvad koondnomenklatuuri tariifirubriikide 1604 ja 1605 alla.

13.   Kontrollimääruse artikli 58 kohaldamisel on asjakohane geograafiline piirkond:

a)	kontrollimääruse artikli 4 lõikes 30 osutatud asjakohane geograafiline piirkond selliste kalavarude või kalavarurühmade saagi puhul, mille suhtes kohaldatakse vastavalt ELi õigusaktidele kvooti ja/või alammõõte, või

b)	komisjoni määruse (EÜ) nr 2065/2001 (31) artiklis 5 osutatud püügipiirkond muude kalavarude või kalavarurühmade puhul.

14.   Kontrollimääruse artikli 58 lõikes 8 osutatud väikeste koguste ostuväärtust kohaldatakse vahetult kalalaevalt müüdavate koguste suhtes kalendriaasta ja lõpptarbija kohta.

Artikkel 68

Tarbijate teavitamine

1.   Liikmesriigid tagavad, et kontrollimääruse artikli 58 lõikes 6 osutatud teave tootenimetuse, teadusliku nime, määruse (EÜ) nr 2065/2001 artiklis 5 osutatud püügipiirkonna ja tootmismeetodi kohta esitatakse jaemüügiks ettenähtud kalandus- ja vesiviljelustoodete, sealhulgas imporditud toodete etiketil või muul asjakohasel märgisel.

2.   Erandina lõikest 1 võib liigi teadusliku nime esitada tarbijatele jaemüügi tasandil kaubandusteabe abil, nagu näiteks stendid või plakatid.

3.   Kui kalandus- või vesiviljelustoode on eelnevalt külmutatud, lisatakse lõikes 1 osutatud etiketile või muule asjakohasele märgisele ka sõna „sulatatud”. Kui see märge puudub, ei käsitata jaemüügis olevaid kalandus- ja vesiviljelustooteid eelnevalt külmutatud ja hiljem sulatatud toodetena.

4.   Erandina lõikest 3 ei pea sõna „sulatatud” märkima järgmistele toodetele:

a)	määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa VIII jao kohaselt tervisekaitse eesmärgil eelnevalt külmutatud kalandus- ja vesiviljelustooted, ning

b)	kalandus- ja vesiviljelustooted, mis on sulatatud enne suitsutamist, soolamist, küpsetamist, marineerimist, kuivatamist või nendest protsessidest koosnevat töötlemist.

5.   Käesolevat artiklit ei kohaldata kalandus- ja vesiviljelustoodete suhtes, mis kuuluvad koondnomenklatuuri tariifirubriikide 1604 ja 1605 alla.

6.   Selliseid kalandus- ja vesiviljelustooteid, mis ise või mille pakendid on märgistatud enne käesoleva artikli jõustumise kuupäeva ning mis ei vasta teaduslikku nime käsitlevatele kontrollimääruse artikli 58 lõike 5 punktides g ja h osutatud nõuetele ega käesoleva artikli lõigetele 1, 2 ja 3, võib turustada kuni varude lõppemiseni.

II   PEATÜKK

Kalandustoodete kaalumine

1.   jagu

Kaalumise üldeeskirjad

Artikkel 69

Reguleerimisala

Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikleid 78–89, kohaldatakse käesoleva peatüki sätteid ELi kalalaevadelt liikmesriigis toimuvate lossimiste suhtes ja ELi kalalaevu hõlmavate ümberlaadimiste suhtes, mis leiavad aset liikmesriigi ranniku lähedastes sadamates või kohtades, ning ELi vetes asuvate ELi kalalaevade pardal toimuva kalandustoodete kaalumise suhtes.

Artikkel 70

Kaalumisdokumendid

1.   Registreeritud ostjad, registreeritud enampakkumiste korraldajad või muud kalandustoodete esmaturustuse või esmaturustuse eelse ladustamise eest vastutavad asutused või isikud või vajaduse korral ELi kalalaeva kapten registreerivad kontrollimääruse artiklite 60 ja 61 kohaselt läbiviidud kaalumise, esitades vastavas dokumendis järgmise teabe:

a)	kaalutud liigi FAO kolmetäheline kood;

b)	iga liigi koguse kaalumise tulemus toote massi kilogrammides;

c)	selle kalalaeva pardatähis ja nimi, kust kaalutud kogus pärineb;

d)	kaalutud kalandustoodete esitusviis;

e)	kaalumise kuupäev (AAAA.KK.PP).

2.   Registreeritud ostjad, registreeritud enampakkumiste korraldajad või muud kalandustoodete esmaturustuse või esmaturustuse eelse ladustamise eest vastutavad asutused või isikud või vajaduse korral ELi kalalaeva kapten säilitavad lõikes 1 osutatud dokumente kolm aastat.

Artikkel 71

Kaalumise ajastus

1.   Kui kalandustooted laaditakse ümber ühelt ELi kalalaevalt teisele ja ümberlaaditud kalandustoodete esmakordne lossimine toimub Euroopa Liidust väljaspool asuvas sadamas, kaalutakse kalandustooted enne ümberlaadimissadamast või -kohast transportimist.

2.   Kui kalandustooteid kaalutakse ELi kalalaeva pardal kooskõlas kontrollimääruse artikli 60 lõikega 3, ning neid kaalutakse maal pärast lossimist uuesti, kasutatakse kontrollimääruse artikli 60 lõike 5 kohaldamisel maal toimunud kaalumise tulemusel saadud arvu.

3.   Ilma et see piiraks erisätete kohaldamist ELi kalalaevade suhtes, millele ei kehti kontrollimääruse artiklis 15 osutatud püügipäeviku andmete elektroonilise täitmise ja edastamise nõue, võib liikmesriik nõuda, et kapten esitaks enne kaalumist püügipäevikulehe koopia selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus lossimine toimub.

Artikkel 72

Kaalumissüsteemid

1.   Kõik kaalumissüsteemid kalibreeritakse ja plommitakse vastavalt riiklikele süsteemidele liikmesriigi pädevate asutuste poolt.

2.   Kaalumissüsteemi eest vastutav füüsiline või juriidiline isik registreerib kalibreerimise.

3.   Kui kaalumine toimub konveierilindiga kaalumissüsteemis, tuleb paigaldada nähtav mõõdik, mis registreerib kumuleeruva kogukaalu. Registreeritakse nii mõõdiku näit kaalumise alguses kui ka kumuleeruv kogukaal. Kaalumise eest vastutav füüsiline või juriidiline isik registreerib kogu süsteemi kasutamise kaalumispäevikus.

Artikkel 73

Külmutatud kalandustoodete kaalumine

1.   Ilma et see piiraks erisätete ja eelkõige käesoleva määruse artiklite 70 ja 74 kohaldamist, võib lossitud külmutatud kalandustoodete koguste kaalumisel kastides või plokkides lossitud külmutatud kalandustoodete kaalu kindlaks määrata iga kalaliigi ja vajaduse korral esitusviisi kohta eraldi, korrutades kastide või plokkide koguarvu XVIII lisas sätestatud metoodika järgi arvutatud kasti või ploki keskmise netokaaluga.

2.   Füüsilisest või juriidilisest isikust kalandustoodete kaaluja peab iga lossimise kohta registrit, kus on kirjas:

a)	kalandustooted lossinud laeva nimi ja pardatähis (tähed ja numbrid);

b)	lossitud kala liigid ja vajaduse korral nende esitusviis;

c)	partii suurus ja kaubaaluste valim kalaliigi kohta ja vajaduse korral kala esitusviisi järgi XVIII lisa punkti 1 sätete kohaselt;

d)	iga valimisse kuuluva kaubaaluse kaal ja kaubaaluste keskmine kaal;

e)	kastide või plokkide arv igal valimisse kuuluval kaubaalusel;

f)	kastide omakaal, kui see erineb XVIII lisa punktis 4 sätestatust;

g)	tühja kaubaaluse keskmine kaal XVIII lisa punkti 3 alapunkti b kohaselt;

h)	kasti või ploki keskmine kaal kalaliigi kohta ja vajaduse korral kala esitusviisi järgi.

Artikkel 74

Jää ja vesi

1.   Registreeritud ostjad, registreeritud enampakkumiste korraldajad või muud kalandustoodete esmaturustuse eest vastutavad asutused või isikud tagavad, et kalandustooted puhastatakse enne kaalumist jääst mõistlikkuse piires, ilma et see põhjustaks nende riknemist ja halvendaks nende kvaliteeti.

2.   Ilma et see piiraks käesoleva määruse artiklites 78–89 osutatud erieeskirju, mida kohaldatakse pelaagiliste liikide suhtes, mida lossitakse esmaturustuse, ladustamise või töötlemise kohta üleviimiseks pakendamata kogustena, ei ületa vee ja jää mahaarvamine kogukaalust 2 %. Igal juhul registreeritakse mahaarvatud vee ja jää protsendimäär kaalumiskviitungil koos kaaluga. Vee või jää mahaarvamist ei kohaldata mitte-pelaagiliste liikide puhul.

Artikkel 75

Pädevate asutuste juurdepääs

Pädevatel asutustel on igal ajal täielik juurdepääs kaalumissüsteemidele, kaalumisdokumentidele, kirjalikele deklaratsioonidele ja kõigile rajatistele, kus kalandustooteid ladustatakse või töödeldakse.

Artikkel 76

Proovivõtukavad

1.   Liikmesriigid võtavad kontrollimääruse artikli 60 lõikes 1 osutatud proovivõtukava ja kõik selle olulised muudatused vastu XIX lisas kirjeldatud riskipõhise metoodika kohaselt.

2.   Liikmesriigid võtavad kontrollimääruse artikli 60 lõikes 3 osutatud proovivõtukava ja kõik selle olulised muudatused vastu XX lisas kirjeldatud riskipõhise metoodika kohaselt. Kui saak kaalutakse kalalaeva pardal, ei kohaldata kontrollimääruse artikli 14 lõikes 3 ja artikli 21 lõikes 3 osutatud lubatud kõikumist juhul, kui pärast lossimist toimunud kaalumise tulemusel saadud arv on suurem kui pardal toimunud kaalumise tulemusel saadud arv.

3.   Kui liikmesriigid kavatsevad vastu võtta kontrollimääruse artikli 60 lõigetes 1 ja 3 osutatud proovivõtukava, esitavad nad eelistatavalt kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist kolmeaastaseks ajavahemikuks ühtse proovivõtukava, mis hõlmab kõiki asjaomaseid kaalumismenetlusi. Proovivõtukava võib koosneda eri osadest, mis käsitlevad erinevate kalavarude püüki.

4.   Uued proovivõtukavad, mis võetakse vastu pärast lõikes 3 osutatud tähtaega, või selliste kavade muudatused esitatakse kinnitamiseks kolm kuud enne asjaomase aasta lõppu.

Artikkel 77

Kontrollikavad ja -programmid kalandustoodete kaalumiseks pärast lossimiskohast transportimist

1.   Liikmesriigid võtavad kontrollimääruse artikli 61 lõikes 1 osutatud kontrollikava ja kõik selle olulised muudatused vastu XXI lisas kirjeldatud riskipõhise metoodika kohaselt.

2.   Kui liikmesriigid kavatsevad vastu võtta kontrollimääruse artikli 61 lõikes 1 osutatud kontrollikava, esitavad nad liikmesriigi kohta ühtse kontrollikava, mis hõlmab pärast transportimist kaalutavate kalandustoodete kogu transpordi. Selline kontrollikava esitatakse kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist. Ühtne kontrollikava võib koosneda eri osadest, mis käsitlevad erinevate kalavarude püüki.

3.   Liikmesriigid võtavad kontrollimääruse artikli 61 lõikes 2 osutatud ühise kontrolliprogrammi ja kõik selle olulised muudatused vastu XXII lisas kirjeldatud riskipõhise metoodika kohaselt.

4.   Kui liikmesriigid kavatsevad vastu võtta kontrollimääruse artikli 61 lõikes 2 osutatud ühise kontrolliprogrammi, peavad nad selle esitama kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

5.   Lõikes 2 osutatud uus kontrollikava või lõikes 4 osutatud ühine kontrolliprogramm, mis võetakse vastu pärast lõikes 2 või lõikes 4 osutatud tähtaega, või sellise kava või programmi mis tahes muudatus esitatakse kolm kuud enne kõnealuse kava või programmi jõustumisele eelneva aasta lõppu.

2.   jagu

Teatavate pelaagiliste liikide kaalumise erieeskirjad

Artikkel 78

Heeringa, makrelli ja stauriidi kaalumise korra ulatus

Käesolevas jaos sätestatud eeskirju kohaldatakse Euroopa Liidus või ELi kalalaevade poolt kolmandates riikides lossitud heeringa- (Clupea harengus), makrelli- (Scomber scombrus) ja stauriidisaagi (Trachurus spp.) või nende liikide segasaagi kaalumise suhtes, mis on püütud järgmistes püügipiirkondades:

a)	heeringas ICES püügipiirkonnas I, II, IIIa, IV, Vb, VI ja VII;

b)	makrell ICES püügipiirkonnas IIa, IIIa, IV, Vb, VI, VII, VIII, IX, XII, XIV ja CECAFi piirkonna ELi vetes;

c)	stauriid ICES IIa, IV, Vb, VI, VII, VIII, IX, X, XII, XIV püügipiirkonnas ja CECAFi piirkonna ELi vetes,

kui lossitavad kogused on üle 10 tonni.

Artikkel 79

Heeringa-, makrelli- ja stauriidisaagi kaalumise sadamad

1.   Käesoleva määruse artiklis 78 osutatud liikide saak kaalutakse kohe lossimisel. Liikide saagi võib kaaluda pärast transportimist juhul, kui:

—	sihtkoht asub liikmesriigis ning asjaomane liikmesriik on võtnud vastu kontrollimääruse artikli 61 lõikes 1 osutatud kontrollikava XXI lisas kirjeldatud riskipõhise metoodika kohaselt;

—	sihtkoht asub muus liikmesriigis ning asjaomased liikmesriigid on võtnud vastu kontrollimääruse artikli 61 lõikes 2 osutatud ühise kontrolliprogrammi XXII lisas kirjeldatud riskipõhise metoodika kohaselt,

ning komisjon on kõnealuse kontrollikava või ühise kontrolliprogrammi kinnitanud.

2.   Iga asjaomane liikmesriik määrab kindlaks, millistes tema sadamates toimub käesoleva määruse artiklis 78 osutatud liikide kaalumine, ning tagab, et neid liike lossitakse üksnes kõnealustes sadamates. Sellistes sadamates on:

a)	kehtestatud lossimis- ja ümberlaadimisajad;

b)	kehtestatud lossimis- ja ümberlaadimiskohad;

c)	kehtestatud inspekteerimis- ja järelevalvekord.

3.   Asjaomased liikmesriigid edastavad komisjonile selliste sadamate nimekirja ning neis sadamates kohaldatava inspekteerimis- ja järelevalvekorra, sealhulgas kõnealuste liikide koguste registreerimise ja edastamise tingimused lossimisel.

4.   Kõik muudatused lõikes 3 osutatud sadamate nimekirjades ning inspekteerimis- ja järelevalvekorras edastatakse komisjonile vähemalt 15 päeva enne nende jõustumist.

5.   Liikmesriigid tagavad, et väljaspool Euroopa Liitu lossivad nende laevad käesoleva määruse artiklis 78 osutatud liike üksnes nendes sadamates, mis Euroopa Liiduga kõnealuseid liike käsitleva kokkuleppe sõlminud kolmandad riigid on otseselt lossimiseks määranud.

6.   Komisjon edastab lõigetes 3 ja 4 osutatud teabe ning kolmandate riikide määratud sadamate nimekirja kõigile asjaomastele liikmesriikidele.

7.   Komisjon ja asjaomased liikmesriigid avaldavad määratud sadamate nimekirja ja selle muudatused oma ametlikel veebisaitidel.

Artikkel 80

Liikmesriigi sadamasse sisenemine

1.   Laeva kapten või tema esindaja edastab selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kelle sadamas kavatsetakse lossida, vähemalt neli tundi enne sadamasse saabumist kaalumise eesmärgil järgmised andmed:

a)	sadam, kuhu kavatsetakse siseneda, laeva nimi ja pardatähis (tähed ja numbrid);

b)	eeldatav sadamasse saabumise aeg;

c)	pardal olevad heeringa-, makrelli- ja stauriidikogused eluskaalu kilogrammides;

d)	geograafiline piirkond, kust saaki püüti; see viitab alapiirkonnale ja rajoonile või alarajoonile, kus ühenduse õigusaktide kohaselt kehtivad püügipiirangud.

2.   ELi kalalaeva kapten, kellel on kohustus sisestada püügipäevikusse andmeid elektrooniliselt, esitab lõikes 1 osutatud teabe elektrooniliselt oma laeva lipuliikmesriigile. Liikmesriik edastab selle teabe viivitamata liikmesriigile, kus saak lossitakse. Kontrollimääruse artiklis 15 osutatud elektroonilise püügipäeviku andmed ning lõikes 1 osutatud teabe võib saata ühe elektroonilise edastusena.

3.   Liikmesriigid võivad ette näha lühema teatamistähtaja, kui on sätestatud lõikes 1. Sellisel juhul teatavad need liikmesriigid komisjonile sellest 15 päeva enne lühema teatamistähtaja jõustumist. Komisjon ja asjaomased liikmesriigid avaldavad kõnealuse teabe oma vastavatel veebisaitidel.

Artikkel 81

Saagi lossimine

Asjaomase liikmesriigi pädevad asutused nõuavad, et käesoleva määruse artiklis 78 osutatud saagi lossimist ei alustataks enne, kui see on selgesõnaliselt lubatud. Kui saagi lossimine katkestatakse, on selle uuesti alustamiseks vaja luba.

Artikkel 82

Püügipäevik

1.   Kohe pärast sadamasse saabumist ja enne lossimise alustamist esitab sellise laeva kapten, kellel ei ole kohustust registreerida püügipäeviku andmeid elektrooniliselt, püügipäeviku asjakohase(d) täidetud lehekülje(d) lossimissadamas liikmesriigi pädevale asutusele inspekteerimiseks.

2.   Laeva pardal olevad heeringa-, makrelli- ja stauriidikogused, millest on teatatud käesoleva määruse artikli 80 punkti 1 alapunkti c kohaselt enne lossimist, peavad vastama lossimise järel püügipäevikusse märgitud kogustele.

Artikkel 83

Riiklikud kaalukojad värske heeringa, makrelli ja stauriidi kaalumiseks

Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 72 kohaldamist, väljastab füüsilisest või juriidilisest isikust kalakaaluja käesoleva määruse artiklis 78 osutatud saagi kaalumisel riikliku kaalukoja kasutamise korral ostjale kaalumiskviitungi, millel on kirjas kaalumise kuupäev ja kellaaeg ning paakauto registreerimisnumber. Kaalumiskviitungi koopia lisatakse müügiteatisele või ülevõtmisdeklaratsioonile.

Artikkel 84

Eraomandis kaalukojad värske kala kaalumiseks

1.   Lisaks käesoleva määruse artikli 72 sätetele kohaldatakse eraomandis olevate kaalukodade suhtes ka käesolevas artiklis sätestatud nõudeid.

2.   Käesoleva määruse füüsilisest või juriidilisest isikust kalakaaluja peab iga artiklis 78 osutatud saagi kaalumisel kaalumissüsteemi kohta köidetud ja nummerdatud lehtedega registrit. See dokument täidetakse kohe pärast iga lossimise käigus lossitud kala kaalumise lõpetamist ning hiljemalt kella 23.59-ks kohaliku aja järgi kaalumise lõpetamise päeval. Selles esitatakse järgmised andmed:

a)	käesoleva määruse artiklis 78 osutatud mis tahes saaki lossinud laeva nimi ja pardatähis (tähed ja numbrid);

b)

paakautode registreerimisnumbrid ja last, juhul kui käesoleva määruse artiklis 78 osutatud saak on lossimissadamast transporditud enne käesoleva määruse artikli 79 kohast kaalumist. Iga paakauto last kaalutakse ja registreeritakse eraldi. Samalt laevalt pärit lasti puhul võib registreerida paakautode lasti kogukaalu, juhul kui paakautode last kaalutakse üksteise järel ning ilma katkestusteta;

c)	kalaliigid;

d)	iga lossitud koguse kaal;

e)	kaalumise alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg.

3.   Kui kaalumine toimub konveierilindiga kaalumissüsteemis, registreeritakse kaalumissüsteemi iga kasutamine köidetud ja nummerdatud lehtedega kaalumisregistris, ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 72 lõike 3 kohaldamist.

Artikkel 85

Külmutatud kala kaalumine

Külmutatud heeringa, makrelli ja stauriidi lossitud koguste kaalumisel määratakse kastides lossitud külmutatud kala kaal kindlaks iga kalaliigi kohta vastavalt käesoleva määruse artiklile 73.

Artikkel 86

Kaalumisdokumentide säilitamine

Kõiki käesoleva määruse artikli 84 lõikega 3 ja artikliga 85 ette nähtud kaalumisdokumente ning kõigi veodokumentide koopiaid säilitatakse käesoleva määruse artikli 79 lõikes 1 osutatud konkreetse kontrollikava või ühise kontrolliprogrammi osana kuus aastat.

Artikkel 87

Müügiteatis ja ülevõtmisdeklaratsioon

Müügiteatiste ja ülevõtmisdeklaratsioonide esitamise eest vastutavad füüsilised või juriidilised isikud esitavad need dokumendid käesoleva määruse artiklis 78 osutatud liikide kohta asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele selle nõudmisel.

Artikkel 88

Ristkontroll

Kuni kontrollimääruse artiklis 109 osutatud arvutipõhise andmebaasi loomiseni võrdlevad pädevad asutused iga lossimise administratiivse ristkontrolli käigus järgmisi andmeid:

a)	käesoleva määruse artikli 80 lõike 1 punktis c osutatud lossimiseelses teatises märgitud heeringa-, makrelli- ja stauriidikogused liikide kaupa ja laeva püügipäevikusse kantud kogused;

b)	püügipäevikusse kantud heeringa-, makrelli- ja stauriidikogused liikide kaupa ja lossimisdeklaratsioonis märgitud kogused;

c)	lossimisdeklaratsioonis märgitud heeringa-, makrelli- ja stauriidikogused liikide kaupa ja ülevõtmisdeklaratsioonis või müügiteatises märgitud kogused;

d)	laeva püügipäevikusse märgitud püügipiirkond ja asjaomase laeva laevaseiresüsteemi andmed.

Artikkel 89

Kaalumise seire

1.   Laevalt pärineva heeringa-, makrelli- ja stauriidisaagi kaalumist jälgitakse liikide kaupa. Kui saak pumbatakse laevalt kaldale, jälgitakse kogu lossitud saagi kaalumist. Külmutatud heeringa, makrelli ja stauriidi lossimisel loetakse üle kõik kastid ning jälgitakse kastide keskmise netokaalu arvutamiseks XVIII lisas sätestatud metoodika kasutamist.

2.   Lisaks käesoleva määruse artiklis 88 osutatud andmetele tuleb kontrollida järgmiste andmete omavahelist vastavust:

a)	avalik-õiguslike või eraettevõtete kaalumisdokumentides märgitud heeringa-, makrelli- ja stauriidikogused liikide kaupa ja ülevõtmisdeklaratsioonis või müügiteatises märgitud kogused liikide kaupa;

b)	liikide kaupa heeringa-, makrelli- ja stauriidikogused, mis on registreeritud mis tahes veodokumentides osana käesoleva määruse artikli 79 lõikes 1 osutatud kontrollikavast või ühisest kontrolliprogrammist;

c)	paakautode kordumatud registreerimisnumbrid, mis on käesoleva määruse artikli 84 lõike 2 punkti b kohaselt kaalumisdokumentidesse kantud.

3.   Kontrollitakse, kas laev on pärast saagi lossimise lõpetamist kalast täielikult tühjendatud.

4.   Kogu käesolevas artiklis ja käesoleva määruse artiklis 107 käsitletud seiretegevus dokumenteeritakse. Asjaomaseid dokumente säilitatakse kuus aastat.

III   PEATÜKK

Müügiteatised

Artikkel 90

Üldeeskirjad

1.   Müügiteatisesse märgitakse kontrollimääruse artikli 64 lõike 1 punkti f kohaselt isendite arv, kui asjaomast kvooti hallatakse isendite põhjal.

2.   Kontrollimääruse artikli 64 lõike 1 punktis g osutatud esitusviis hõlmab I lisas sätestatud esitusviisi.

3.   Kontrollimääruse artikli 64 lõike 1 punktis l osutatud hind esitatakse selle liikmesriigi vääringus, kus müük toimub.

Artikkel 91

Müügiteatiste vorm

1.   Liikmesriigid määravad kindlaks vormi, mida kasutatakse kontrollimääruse artikli 63 kohaseks müügiteatiste elektrooniliseks täitmiseks ja edastamiseks.

2.   Liikmesriigid kasutavad käesolevas peatükis osutatud teabe vahetamiseks XII lisas määratletud vormi, mis põhineb XML-vormingul (laiendatav märgistuskeel). Komisjon määrab pärast konsulteerimist liikmesriikidega kindlaks XML-standardi, mida kasutatakse kõigi elektrooniliste andmevahetuste puhul liikmesriikide vahel ning liikmesriikide, komisjoni ja selle määratud asutuse vahel.

3.   Lõikes 1 osutatud vormi muudatused on selgelt tuvastatavad ning märgitakse ära vormi ajakohastamise kuupäev. Sellised muudatused ei jõustu enne kuue kuu möödumist pärast asjaomase otsuse vastuvõtmist.

4.   Kui liikmesriik saab teiselt liikmesriigilt elektroonilist teavet, tagab ta kinnitusteate saatmise kõnealuse liikmesriigi pädevatele asutustele. Kinnitusteade sisaldab andmete kättesaamise kinnitust.

5.   XII lisas esitatud andmed, mida registreeritud ostjad, registreeritud enampakkumiste korraldajad või muud liikmesriigi poolt volitatud asutused või isikud peavad vastavalt ELi eeskirjadele müügiteatistele kandma, on kohustuslikud ka liikmesriikidevahelises teabevahetuses.

6.   Liikmesriigid:

a)	tagavad, et käesoleva peatüki kohaselt saadud andmed registreeritakse elektroonilisel kujul ja salvestatakse turvaliselt elektroonilistes andmebaasides vähemalt kolm aastat;

b)	võtavad kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et kõnealuseid andmeid kasutatakse ainult ametikohustuste täitmiseks ning

c)	võtavad kõik vajalikud tehnilised meetmed kõnealuste andmete kaitsmiseks juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, juhusliku kaotsimineku, kahjustumise, levitamise või nendega volitamata tutvumise eest.

7.   Igas liikmesriigis vastutab kõigi käesoleva peatükiga hõlmatud andmete edastuse, vastuvõtmise, haldamise ja töötlemise eest üks kontrollimääruse artikli 5 lõikes 5 osutatud ametiasutus.

8.   Liikmesriigid vahetavad lõikes 7 osutatud ametiasutuste kontaktandmeid ning teavitavad neist komisjoni ja selle määratud asutust kolme kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

9.   Lõigetes 7 ja 8 osutatud andmete kõigist muudatustest tuleb enne nende jõustumist teatada komisjonile, selle määratud asutusele ja teistele liikmesriikidele.

10.   Nende müügiteatiste vormi, mida ei tule elektrooniliselt täita ja edastada, otsustab liikmesriik. Kõnealused müügiteatised peavad sisaldama vähemalt kontrollimääruse artikli 64 lõikes 1 sätestatud teavet.

V   JAOTIS

JÄRELEVALVE

I   PEATÜKK

Järelevalvearuanded

Artikkel 92

Järelevalvearuandes registreeritav teave

1.   Kontrollimääruse artikli 71 lõigetes 3 ja 4 osutatud järelevalvearuanded koostatakse vastavalt käesoleva määruse XXIII lisale.

2.   Liikmesriigid laevad oma järelevalvearuannetes sisalduvad andmed üles kontrollimääruse artiklis 78 osutatud elektroonilisse andmebaasi ja tagavad käesoleva määruse XXIV lisas punktis 2 osutatud funktsioonid. Kõnealuses andmebaasis registreeritakse vähemalt XXIII lisas sätestatud teave. Järelevalve paberaruanded võib lisaks skaneerida ka andmebaasi.

3.   Aruannetes sisalduvaid andmeid säilitatakse andmebaasis vähemalt kolm aastat.

4.   Pärast lõikes 1 osutatud järelevalvearuande saamist algatab lipuliikmesriik niipea kui võimalik uurimise nende lipu all sõitvate kalalaevade tegevuse suhtes, millele järelevalvearuandes osutatakse.

5.   Lõike 1 kohaldamine ei piira nende piirkondlike kalandusorganisatsioonide eeskirjade kohaldamist, milles Euroopa Liit on lepinguosaline.

II   PEATÜKK

Kontrolliülesandega vaatlejad

Artikkel 93

Üldeeskirjad kontrolliülesandega vaatlejate kohta

1.   Ilma et see piiraks piirkondlike kalandusorganisatsioonide kehtestatud või kolmandate riikidega kokkulepitud erieeskirjade kohaldamist, peab vaatluskava rakendava ELi kalalaeva pardal viibima vaatluskavas määratud aja jooksul vähemalt üks kontrolliülesandega vaatleja.

2.   Liikmesriigid määravad kontrolliülesandega vaatlejad ja tagavad, et nad saaksid oma ülesandeid korralikult täita. Liikmesriigid tagavad eelkõige kontrolliülesandega vaatlejate saatmise asjaomasele ELi kalalaevale ja nende tagasituleku.

3.   Kontrolliülesandega vaatlejad ei täida muid ülesandeid kui neid, mis on ette nähtud kontrollimääruse artikliga 73 ja käesoleva määruse artikliga 95, välja arvatud juhul, kui tuleb täita muid ülesandeid ELi kontrolli- ja vaatluskava kohaselt või osana vaatluskavast piirkondliku kalandusorganisatsiooni raames või kolmanda riigiga sõlmitud kahepoolse kokkuleppe raames.

4.   Pädevad asutused tagavad, et kontrolliülesandega vaatlejatel oleksid nende missiooni täitmiseks kalalaeva sidesüsteemist sõltumatud sidevahendid.

5.   Nimetatud eeskirjad ei mõjuta kalalaeva kapteni volitusi vastutada ainsana laeva tegevuse eest.

Artikkel 94

Kontrolliülesandega vaatlejate sõltumatus

Selleks et kontrolliülesande vaatleja oleks kontrollimääruse artikli 73 lõike 2 kohaselt ELi kalalaeva omanikust, käitajast, kaptenist ja igast laevapere liikmest sõltumatu, ei tohi ta olla:

—	tema tööpaigaks määratud ELi kalalaeva kapteni või laevapere liikme sugulane ega kapteni, laevaomaniku või ELi kalalaeva käitaja esindaja sugulane;

—	töötaja ettevõttes, mida kontrollib tema tööpaigaks määratud ELi kalalaeva kapten, laevapere liige, kapteni või laevaomaniku või laeva käitaja esindaja.

Artikkel 95

Kontrolliülesandega vaatlejate ülesanded

1.   Kontrolliülesandega vaatlejad kontrollivad asjaomaseid dokumente ja registreerivad ELi kalalaeva püügitegevuse vastavalt XXV lisale.

2.   ELi kalalaeva pardal viibivad kontrolliülesandega vaatlejad annavad vajaduse korral kalalaeva inspekteerima tulnud ametnikele viimaste pardale saabudes ülevaate olukorrast. Vajaduse korral ja juhul, kui ELi kalalaeval on selleks võimalused, antakse ülevaade olukorrast kinnisel koosolekul.

3.   Kontrolliülesandega vaatlejad koostavad kontrollimääruse artikli 73 lõikes 5 osutatud aruande, kasutades XXVI lisas osutatud vormi. Nad edastavad selle aruande viivitamata ja mitte hiljem kui 30 päeva jooksul pärast ülesande täitmist oma riigi pädevatele ametiasutustele ja lipuliikmesriigi pädevatele ametiasutustele. Nende riigi pädevad ametiasutused teevad selle aruande taotluse korral kättesaadavaks rannikuäärsele liikmesriigile, komisjonile või komisjoni määratud asutusele. Teistele liikmesriikidele kättesaadavaks tehtud aruande koopias ei pea märkima asukohti, kust saak püüti, st iga püügitoimingu algus- ja lõpp-punkti, kuid võib märkida päeva kogusaagi eluskaalu kilogrammides liigiti ja ICES rajooni või vastavalt vajadusele muu püügipiirkonna.

Artikkel 96

Katseprojektid

Euroopa Liit võib anda rahalist abi selliste katseprojektide jaoks, mis hõlmavad kontrolliülesandega vaatlejate laevadele saatmist kooskõlas määruse (EÜ) nr 861/2006 artikli 8 punkti a alapunktiga iii.

VI   JAOTIS

INSPEKTEERIMINE

I   PEATÜKK

Inspekteerimise teostamine

1.   jagu

Üldsätted

Artikkel 97

Ametnikud, kes on volitatud teostama inspekteerimist nii merel kui ka maal

1.   Ametnikel, kes vastutavad kontrollimääruse artikli 74 kohase inspekteerimise eest, peab olema liikmesriigi pädevate asutuste volitus. Seepärast annavad liikmesriigid oma vastavatele ametnikele teenistuskaardi, mis kinnitab nende isikut ja ametialast pädevust, mille kohaselt nad tegutsevad. Iga tööülesandeid täitev ametnik kannab nimetatud teenistuskaarti kaasas ja esitab selle inspekteerimise jooksul esimesel võimalusel.

2.   Liikmesriigid annavad oma ametnikele piisavad volitused, et teostada käesolevale määrusele vastavat kontrolli, inspekteerimist ja jõustamist, ning et tagada ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimine.

Artikkel 98

Üldpõhimõtted

1.   Ilma et see piiraks mitmeaastaste kavade sätete kohaldamist, võtavad liikmesriikide pädevad asutused inspekteerimiseesmärkide valimiseks kasutusele riskipõhise lähenemisviisi, kasutades kogu kättesaadavat teavet. Ametnikud teostavad inspekteerimist kõnealuse lähenemisviisi kohaselt ja kooskõlas käesolevas peatükis sätestatud eeskirjadega.

2.   Ilma et see piiraks mitmeaastaste kavade rakendamist, koordineerivad liikmesriigid oma kontrolli-, inspekteerimis- ja jõustamistegevust. Selleks võtavad nad vastu ja pööravad täitmisele kontrollimääruse artiklis 46 osutatud riikliku kontrollimeetmete programmi ja kontrollimääruse artiklis 94 osutatud ühised kontrolliprogrammid, mis hõlmavad tegevust nii maal kui ka merel ja on vajalikud ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks.

3.   Vastavalt riskipõhisele kontrolli- ja jõustamisstrateegiale teostab iga liikmesriik vajalikke inspekteerimistegevusi objektiivselt, et vältida ühise kalanduspoliitika eeskirjadele mittevastava tegevusega saadud kalandustoodete pardalejätmist, ümberlaadimist, lossimist, sumpadesse ja kasvandustesse üleviimist, töötlemist, transporti, ladustamist, turustamist ja vesiviljelusrajatisse asustamist.

4.   Inspekteerimisel välditakse nii palju kui võimalik negatiivset mõju inspekteeritavate kalandustoodete hügieenile ja kvaliteedile.

5.   Liikmesriigid tagavad, et kalandusega seotud riiklikud teabesüsteemid võimaldavad sadamariigi inspekteerimisi käsitleva teabe omavahelist vahetut elektroonilist vahetamist, samuti vahetut teabevahetust teiste liikmesriikide, komisjoni ja vajaduse korral tema poolt määratud asutusega vastavalt kontrollimääruse artiklile 111.

Artikkel 99

Ametnike kohustused inspekteerimisele eelneval etapil

Inspekteerimisele eelneval etapil koguvad ametnikud võimaluse korral kogu asjakohase teabe, sealhulgas:

a)	kalalaevatunnistuste ja kalapüügilubade andmed;

b)	laevaseiresüsteemi andmed jooksva püügireisi kohta;

c)	õhuseire andmed ja muud täheldamised;

d)	eelmised inspekteerimisprotokollid ja kättesaadava teabe asjaomase ELi kalalaeva kohta lipuriigi veebisaidi turvalisest osast.

Artikkel 100

Inspekteerima volitatud ametnike kohustused

1.   Inspekteerima volitatud ametnikud kontrollivad XXVII lisa vastavas inspekteerimismoodulis määratletud asjaomaseid punkte ja märgivad tulemused üles. Selleks võivad nad teha fotosid, videoid ja audiosalvestusi vastavalt siseriiklikule õigusele ning vajaduse korral võtta proove.

2.   Ametnikud ei tohi rikkuda käitaja õigust võtta inspekteerimise ajal ühendust lipuliikmesriigi pädevate asutustega.

3.   Ametnikud võtavad arvesse käesoleva määruse artikli 95 lõike 2 kohaselt esitatud kogu teabe, mida annab inspekteerimisele kuuluva laeva pardal viibiv kontrolliülesandega vaatleja.

4.   Inspekteerimise lõppedes annavad ametnikud käitajatele ülevaate asjaoludele vastavate kalandust käsitlevate määruste kohta.

5.   Ametnikud lahkuvad pärast inspekteerimise lõpetamist nii kiiresti kui võimalik kalalaevalt või inspekteeritud ruumist, kui ei ole avastatud ilmset rikkumist.

Artikkel 101

Liikmesriikide, komisjoni ja Euroopa Kalanduskontroll Agentuuri kohustused

1.   Liikmesriikide pädevad asutused ja vajaduse korral komisjon ja Euroopa Kalanduskontrolli Agentuur tagavad, et nende ametnikud viivad inspekteerimise läbi erialase asjatundlikkusega ja kõrgel tasemel, jäädes viisakaks ja delikaatseks.

2.   Iga liikmesriigi pädevad asutused kehtestavad vastavad menetlused, millega tagatakse, et käitajate iga kaebust ametnike käitumise kohta inspekteerimise ajal uuritakse ausalt ja põhjalikult kooskõlas siseriikliku õigusega.

3.   Vastavalt asjakohastele kokkulepetele kalalaeva lipuriigiga võivad rannikuäärsed liikmesriigid kutsuda asjaomase liikmesriigi pädevate asutuste ametnikke osalema selle liikmesriigi kalalaeva inspekteerimisel, kui laev tegutseb rannikuäärse liikmesriigi vetes või lossib saaki tema sadamas.

2.   jagu

Inspekteerimine merel

Artikkel 102

Üldsätted merel inspekteerimise kohta

1.   Iga laev, mida kasutatakse kontrollieesmärkidel, sealhulgas järelevalveks, heiskab vastavalt XXVIII lisale vimpli või paneb sümboli nii, et see oleks selgelt näha.

2.   Inspekteerimist teostavate ametnike pardaleminekuks kasutataval laeval heisatakse laeva suurusega kooskõlas olev samasugune lipp või vimpel, näitamaks, et see laev täidab kalandusinspektsiooni kohustusi.

3.   Inspekteerimislaeva eest vastutav isik järgib hea merepraktika eeskirju ja manööverdab kalalaevast turvalises kauguses, võttes arvesse rahvusvahelisi eeskirju, milles käsitletakse kokkupõrgete vältimist merel.

Artikkel 103

Kalalaeva pardale minek merel

1.   Inspekteerimise läbiviimise eest vastutavad ametnikud tagavad, et ei tehta midagi, mis võiks ohustada kalalaeva ja laevapere liikmeid.

2.   Ametnikud ei nõua kaptenilt, et laev, mille pardale nad lähevad või mille pardalt nad lahkuvad, peatuks või manööverdaks püügitegevuse ajal või lõpetaks püügivahendite vettelaskmise või pardalehiivamise. Ametnikud võivad siiski nõuda püügivahendite vettelaskmise katkestamist või sellega viivitamist, et võimaldada ohutut pardaleminekut või sealt lahkumist, kuni nad on kalalaeva pardale tulnud või sealt lahkunud. Pardalemineku puhul ei tohi selline viivitus ületada 30 minutit pärast seda, kui ametnikud on kalalaeva pardale tulnud, välja arvatud juhul, kui on tuvastatud rikkumine. Nimetatud säte ei mõjuta ametnike võimalust nõuda püügivahendi pardalehiivamist selle inspekteerimiseks.

Artikkel 104

Tegevus pardal

1.   Inspekteerimise ajal kontrollivad ametnikud kõiki käesoleva määruse XXVII lisa vastavas inspekteerimismoodulis sätestatud asjakohaseid punkte ja märgivad tulemused aruandesse.

2.   Ametnikud võivad kaptenilt nõuda püügivahendi pardale hiivamist selle inspekteerimiseks.

3.   Inspekteerimismeeskond koosneb tavaliselt kahest ametnikust. Vajaduse korral võib inspekteerimismeeskonda täiendavalt kuuluda rohkem ametnikke.

4.   Inspekteerimine ei tohi kesta üle nelja tunni või seni, kuni võrk on pardale hiivatud ning võrk ja saak inspekteeritud, olenevalt sellest, kumb kestab kauem. Seda ei kohaldata juhul, kui avastatakse ilmne rikkumine või kui ametnikud vajavad täiendavat teavet.

5.   Ilmse rikkumise avastamise korral võib püügivahendi või kalalaeva mis tahes osa, sealhulgas kalandustoodete konteinerite ja säilituskohtade külge kindlalt kinnitada identifitseerimistähised või pitserid ning ametnik(ud) võib (võivad) jääda pardale nii kauaks, kui on vaja asjakohaste meetmete võtmiseks, et tagada ilmse rikkumise kogu tõendusmaterjali turvalisus ja säilimine.

3.   jagu

Inspekteerimine sadamas

Artikkel 105

Inspekteerimise ettevalmistamine

1.   Ilma et see piiraks konkreetsetes inspekteerimis- ja kontrolliprogrammides ning määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 9 määratletud võrdlusaluste kohaldamist, leiab kalalaeva inspekteerimine aset sadamas või lossimise ajal järgmistel juhtudel:

a)	tavapäraselt, proovivõtumetoodika kohaselt, mis põhineb riskipõhisel juhtimisel; või

b)	kui kahtlustatakse, et laeval ei järgita ühise kalanduspoliitika eeskirju.

2.   Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 106 lõike 2 viimase lause kohaldamist, tagavad liikmesriikide pädevad asutused, et lõike 1 punktis b osutatud juhtudel tulevad inspekteerimisele kuuluvale kalalaevale sadamas vastu tema ametnikud.

3.   Lõike 1 kohaldamine ei välista liikmesriikide võimalust teha juhuslikke inspekteerimisi.

Artikkel 106

Inspekteerimine sadamas

1.   Inspekteerimise ajal kontrollivad ametnikud kõiki käesoleva määruse XXVII lisa vastavas inspekteerimismoodulis loetletud asjakohaseid punkte ja märgivad tulemused aruandesse. Ametnikud peavad nõuetekohaselt silmas kõiki erinõudmisi, mida kohaldatakse inspekteeritava kalalaeva suhtes, eriti mitmeaastaste kavade asjakohaste sätetega seoses.

2.   Lossimise inspekteerimisel jälgivad ametnikud kogu asjaomast lossimisprotsessi algusest lõpuni. Ristkontrolli käigus võrreldakse lossimiseks sadamasse saabumise eelteates liigiti märgitud koguseid, püügipäevikus liigiti märgitud koguseid ja lossitud või ümber laaditud koguseid, vastavalt sellele, mis on asjakohane. Käesolev säte ei välista võimalust, et inspekteerimine toimub pärast lossimise algust.

3.   Liikmesriigid tagavad püügitegevuse ja kalandustoodete järgneva töötlemisega seotud ruumide tõhusa inspekteerimise ja kontrolli.

Artikkel 107

Teatavate pelaagiliste liikide lossimise inspekteerimine

Käesoleva määruse IV jaotise II peatüki 2. jaos osutatud heeringa-, makrelli- ja stauriidisaagi lossimisel tagavad liikmesriikide pädevad ametiasutused, et inspekteeritakse vähemalt 15 % kõnealuste lossitud kalade kogusest ja 10 % kõnealuste kalade lossimistest.

4.   jagu

Inspekteerimine transportimise ajal

Artikkel 108

Üldpõhimõtted

1.   Ilma et see piiraks mitmeaastaste kavade rakendamist, võib transpordi ajal teostatav inspekteerimine leida aset mis tahes ajal ja mis tahes kohas lossimiskoha ja kalandustoodete müügi- või töötlemiskoha vahel. Inspekteerimise ajal võetakse vajalikke meetmeid, et tagada inspekteeritavate kalandustoodete külmaahela säilitamine.

2.   Ilma et see piiraks mitmeaastaste kavade ja riiklike kontrolliprogrammide või konkreetsete inspekteerimis- ja kontrolliprogrammide kohaldamist, hõlmab transportimise ajal teostatav inspekteerimine võimaluse korral transporditavate toodete füüsilist kontrollimist.

3.   Transporditavate kalandustoodete füüsiline kontrollimine hõlmab tarnsporditava partii või partiide eri osadest proovi võtmist.

4.   Transportimise ajal teostataval inspekteerimisel kontrollivad ametnikud kõiki kontrollimääruse artikli 68 lõikes 5 ja käesoleva määruse XXVII lisa inspekteerimismoodulis osutatud asjakohaseid punkte ja märgivad tulemused üles. See hõlmab ka kontrollimist, kas transporditavate kalandustoodete kogused vastavad veodokumenti märgitud andmetele.

Artikkel 109

Pitseeritud transpordivahendid

1.   Kui veok või konteiner on lastiga manipuleerimise vältimiseks kinni pitseeritud, tagavad liikmesriigi pädevad asutused, et pitserite seerianumbrid on märgitud veodokumenti. Ametnikud kontrollivad, et pitserid on rikkumata ja seerianumbrid on vastavuses veodokumendi andmetega.

2.   Kui pitserid kõrvaldatakse lasti inspekteerimise hõlbustamiseks enne, kui last saabub sihtpunkti, asendavad ametnikud originaalpitseri uue pitseriga, märkides veodokumenti pitseri andmed ja originaalpitseri kõrvaldamise põhjused.

5.   jagu

Inspekteerimine turul

Artikkel 110

Üldpõhimõtted

Ametnikud kontrollivad kõiki käesoleva määruse XXVII lisa vastavas inspekteerimismoodulis loetletud asjakohaseid punkte ja teevad nende kohta märkusi, kui nad inspekteerivad külmhooneid, hulgi- ja jaeturgu, restorane või mis tahes muid hooneid, kus ladustatakse ja/või müüakse kala pärast selle lossimist.

Artikkel 111

Täiendavad meetodid ja tehnoloogiad

Lisaks XXVII lisas loetletud punktidele võivad liikmesriigid kasutada kättesaadavaid meetodeid ja tehnoloogiat kalandustoodete identifitseerimiseks ja kontrollimiseks, nende päritolu kindlakstegemiseks, tarnijate ja asjaomaste püügilaevade või tootmisüksuste tuvastamiseks.

Artikkel 112

Turult kõrvaldatud kalandustoodete kontrollimine

Ametnikud kontrollivad, et nõukogu määruse (EÜ) nr 104/2000 (32) artikli 17 kohaselt turult kõrvaldatud kalandustooted realiseeritakse kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 2493/2001 (33) sätetega.

II   PEATÜKK

Käitajate kohustused

Artikkel 113

Käitajate üldised kohustused

1.   Kõik liikmesriikide jurisdiktsiooni all tegutsevad käitajad võivad kuuluda kontrollimisele tulenevalt nende kohustustest ühise kalanduspoliitika eeskirjade raames.

2.   Kõik kontrollimisele kuuluvad käitajad:

a)	annavad ametnikele nende nõudmise korral püügitegevusega seotud vajaliku teabe ja dokumendid (sealhulgas vajaduse korral nende koopiad või juurdepääsu asjaomastele andmebaasidele), mida tuleb vastavalt ühise kalanduspoliitika eeskirjadele täita ja säilitada kas elektrooniliselt või paberil;

b)	hõlbustavad juurdepääsu kõigile laeva osadele, ruumidele ja transpordivahenditele, sealhulgas õhusõidukitele ja hõljukitele, mida kasutatakse seoses kalapüügi ja kalatöötlemisega;

c)	tagavad igal ajahetkel ametnike turvalisuse ning abistavad aktiivselt ametnikke ja teevad nendega koostööd inspekteerimisülesannete täitmisel;

d)	ei takista, hirmuta ega sega ametnikke inspekteerimise läbiviimisel ega põhjusta teiste isikute sellist tegevust ning takistavad teisi isikuid seda tegemast;

e)	annavad vajaduse korral eraldatud kohtumisruumi, kus kontrolliülesandega vaatleja annab ametnikele ülevaate olukorrast nagu osutatud käesoleva määruse artikli 95 lõikes 2.

Artikkel 114

Kapteni ülesanded inspekteerimise ajal

1.   Inspekteeritava kalalaeva kapten või tema esindaja:

a)	hõlbustab kooskõlas hea merepraktikaga ametnike turvalist ja tõhusat pardaletulekut, kui on antud rahvusvahelise signalisatsioonikoodi asjakohane signaal või kui ametnikku transportivalt laevalt või helikopterilt on raadio teel teatatud pardaletuleku kavatsusest;

b)	võimaldab kasutada XXIX lisa nõuetele vastavat laevatrappi, et hõlbustada ohutut ja mugavat pääsemist mis tahes laevale, millele pääs nõuab 1,5 m pikkust või pikemat ronimist;

c)	hõlbustab ametnikel nende kohustuste täitmist, osutades nõutavat ja mõistlikku abi;

d)	lubab ametnikul/ametnikel pidada sidet lipuriigi, rannikuäärse riigi ja inspekteeriva riigi ametiasutustega;

e)	hoiatab ametnikke konkreetsete turvariskide suhtes laeva pardal;

f)	võimaldab ametnikele juurdepääsu laeva kõigile piirkondadele, kogu töödeldud või töötlemata saagile, kõigile püügivahenditele ja kogu asjakohasele teabele ja asjakohastele dokumentidele;

g)	hõlbustab ametnike pardalt lahkumist pärast inspekteerimise lõppu.

2.   Kaptenitelt ei nõuta tundliku äriteabe avaldamist avalike raadiokanalite kaudu.

III   PEATÜKK

Inspekteerimisaruanne

Artikkel 115

Inspekteerimisaruannet käsitlevad ühised eeskirjad

1.   Ilma et see piiraks piirkondlike kalandusorganisatsioonide raames erieeskirjade kohaldamist, peab kontrollimääruse artiklis 76 osutatud inspekteerimisaruanne hõlmama käesoleva määruse XXVII lisa vastavas moodulis sisalduvat asjakohast teavet. Ametnikud koostavad aruande inspekteerimise ajal või niipea kui võimalik pärast inspekteerimise lõppu.

2.   Kui inspekteerimise käigus avastatakse ilmne rikkumine, lisatakse inspekteerimisaruandesse õiguslikud ja materiaalsed üksikasjad koos kogu muu teabega, mis on rikkumise seisukohast oluline. Kui inspekteerimise käigus avastatakse mitmeid rikkumisi, märgitakse inspekteerimisaruandesse iga rikkumise asjakohased üksikasjad.

3.   Ametnikud edastavad oma tähelepanekud inspekteeritava kalalaeva, sõiduki, õhusõiduki, hõljuki või inspekteeritavate ruumide eest vastutavale füüsilisele isikule (käitajale) inspekteerimise lõpul. Käitajale antakse võimalus esitada oma märkused inspekteerimise ja selle tulemuste kohta. Käitaja märkused märgitakse inspekteerimisaruandesse. Juhul kui ametnikud ei räägi sama keelt mis inspekteeritav käitaja, võtavad nad asjakohased meetmed, et teha oma tähelepanekud arusaadavaks.

4.   Vajaduse korral on käitajal õigus võtta ühendust oma esindajaga või oma lipuriigi pädevate asutustega, kui kerkivad tõsised raskused inspekteerimise tulemustest ja neist tulenevast aruandest arusaamisega.

5.   Kontrollimääruse artikli 76 lõikes 1 osutatud elektrooniline andmete edastamise vorm otsustatakse pärast liikmesriikide ja komisjoni vahelisi konsultatsioone.

Artikkel 116

Inspekteerimisaruannete koostamine

1.   Kui inspekteerimisaruanne koostatakse käsitsi paberil, peab see olema loetav, kustumatu ja selgelt täidetud. Ühtki aruande kannet ei tohi kustutada ega muuta. Kui käsitsi koostatavas aruandes tehakse viga, tõmmatakse vigane kanne korralikult maha ja paranduse teinud ametnik lisab oma nimetähed.

2.   Aruandele kirjutab alla inspekteerimise eest vastutav ametnik. Käitajalt võetakse allkiri aruandele. Ilma et see piiraks siseriikliku õiguse kohaldamist, kinnitab tema allkiri aruande koostamist, mitte selle sisuga nõustumist.

3.   Ametnikud võivad koostada käesoleva määruse artiklis 115 osutatud inspekteerimisaruandeid elektrooniliselt.

Artikkel 117

Inspekteerimisaruande koopia

Käesoleva määruse artiklis 116 osutatud inspekteerimisaruande koopia saadetakse käitajale hiljemalt 15 tööpäeva pärast inspekteerimise lõpuleviimist ning vastavalt selle liikmesriigi siseriiklikule õigusele, kelle suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla inspekteerimiskoht kuulub. Kui avastatakse rikkumine, kohaldatakse aruande avalikustamise suhtes asjaomases liikmesriigis teabe avalikustamise kohta kehtivaid õigusakte.

IV   PEATÜKK

Elektrooniline andmebaas

Artikkel 118

Elektrooniline andmebaas

1.   Liikmesriigid lisavad riiklikesse kontrolliprogrammidesse inspekteerimisaruannete paber- või elektroonilise vormi täitmise korra, mida nende ametnikud järgivad. Kõnealused aruanded sisestatakse kontrollimääruse artiklis 78 osutatud elektroonilisse andmebaasi ja need tagavad käesoleva määruse XXIV lisa punktis 2 osutatud funktsioonid. Elektrooniline andmebaas sisaldab vähemalt käesoleva määruse artikli 115 lõike 1 kohaselt märgitud andmeid, mis on näidatud XXVII lisas kohustuslikena. Inspekteerimise paberaruanded skaneeritakse samuti andmebaasi.

2.   Komisjonil ja tema määratud asutusel on andmebaasile juurdepääs vastavalt kontrollimääruse artiklites 114, 115 ja 116 kirjeldatud korrale. Asjakohased andmed andmebaasis on ühiskasutuskava raames kättesaadavad ka teistele liikmesriikidele.

3.   Inspekteerimisaruannetes sisalduvaid andmeid säilitatakse andmebaasides vähemalt kolm aastat.

V   PEATÜKK

Euroopa Liidu inspektorid

Artikkel 119

Euroopa Liidu inspektoritest teatamine

1.   Liikmesriigid ja Euroopa Kalanduskontrolli Agentuur teatavad komisjonile elektrooniliselt kolme kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist oma ametnike nimed, kes lisatakse kontrollimääruse artiklis 79 osutatud Euroopa Liidu inspektorite nimekirja.

2.   Nimekirja kantud ametnikud:

a)	omavad põhjalikke kogemusi kalanduskontrolli ja -inspekteerimise alal;

b)	omavad põhjalikke teadmisi Euroopa Liidu kalandusalaste õigusaktide kohta;

c)	valdavad ühte Euroopa Liidu ametlikku keelt ja oskavad rahuldavalt teist ametlikku keelt;

d)	on oma kohustuste täitmiseks heas füüsilises vormis;

e)	on vajaduse korral saanud vajaliku mereohutusalase väljaõppe.

Artikkel 120

Euroopa Liidu inspektorite nimekiri

1.   Komisjon koostab liikmesriikide ja Euroopa Kalanduskontrolli Agentuuri teatiste põhjal Euroopa Liidu inspektorite nimekirja kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

2.   Pärast esialgse nimekirja koostamist teatavad liikmesriigid ja Euroopa Kalanduskontrolli Agentuur komisjonile iga aasta oktoobriks kõigist muudatustest, mis nad soovivad nimekirjas teha järgmisel kalendriaastal. Komisjon muudab nimekirja vastavalt iga aasta 31. detsembriks.

3.   Nimekiri ja selle muudatused avaldatakse Euroopa Kalanduskontrolli Agentuuri ametlikul veebisaidil.

Artikkel 121

Euroopa Liidu inspektorite nimekirja edastamine piirkondlikele kalandusorganisatsioonidele

Komisjoni määratud asutus edastab piirkondliku kalandusorganisatsiooni sekretariaadile nimekirja Euroopa Liidu inspektoritest, kes teostavad inspekteerimist selle organisatsiooni raames.

Artikkel 122

Euroopa Liidu inspektorite volitused ja kohustused

1.   Oma ülesannete täitmisel järgivad Euroopa Liidu inspektorid Euroopa Liidu seadusi ja võimaluse korral selle liikmesriigi seadusi, kus inspekteerimine toimub, või kui inspekteerimine toimub väljaspool ELi vesi, järgitakse inspekteeritava kalalaeva lipuliikmesriigi seadusi ja asjaomaseid rahvusvahelisi eeskirju.

2.   Euroopa Liidu inspektorid esitavad teenistuskaardi, mis kinnitab nende isikut ja ametialast pädevust, mille kohaselt nad tegutsevad. Selleks on neil komisjoni või Euroopa Kalanduskontrolli Agentuuri poolt välja antud isikut tõendav dokument, mis kinnitab nende isikut ja ametikohta.

3.   Liikmesriigid hõlbustavad Euroopa Liidu inspektoritel nende kohuste täitmist ja annavad neile ametiülesannete täitmiseks vajalikku abi.

4.   Liikmesriikide pädevad ametiasutused võivad anda Euroopa Liidu inspektoritele loa abistada riiklikke inspektoreid nende ülesannete täitmisel.

5.   Käesoleva määruse artikleid 113 ja 114 kohaldatakse vastavalt.

Artikkel 123

Aruanded

1.   Euroopa Liidu inspektorid esitavad iga päev kokkuvõtte oma inspekteerimistegevuse kohta, sealhulgas iga inspekteeritud kalalaeva või aluse nime ja identifitseerimisnumbri ja inspekteerimise liigi selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kelle vetes toimus inspekteerimine, või kui inspekteerimine toimus väljaspool ELi vesi, siis inspekteeritud ELi kalalaeva lipuliikmesriigile, ning Euroopa Kalanduskontrolli Agentuurile.

2.   Kui Euroopa Liidu inspektorid avastavad inspekteerimise käigus rikkumise, esitavad nad viivitamata kokkuvõtliku inspekteerimisaruande rannikuäärse liikmesriigi pädevatele asutustele, või kui inspekteerimine toimus väljaspool ELi vesi, siis inspekteeritud kalalaeva lipuliikmesriigile ja Euroopa Kalanduskontrolli Agentuurile. Sellises kokkuvõtlikus inspekteerimisaruandes märgitakse vähemalt inspekteerimise aeg ja koht, määratletakse inspekteerimise alus ja inspekteerimise eesmärk ning avastatud rikkumise liik.

3.   Euroopa Liidu inspektorid saadavad täieliku inspekteerimisaruande koopia, kuhu on märgitud XXVII lisa vastavas inspekteerimismoodulis loetletud asjaomased andmed, inspekteeritud kalalaeva või aluse lipuliikmesriigi või selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kelle vetes toimus inspekteerimine, seitsme päeva jooksul inspekteerimise kuupäevast. Kui Euroopa Liidu inspektorid on avastanud rikkumise, saadetakse täieliku inspekteerimisaruande koopia ka Euroopa Kalanduskontrolli Agentuurile.

4.   Käesolevas artiklis osutatud igapäevased aruanded ja inspekteerimisaruanded saadetakse taotluse korral komisjonile.

Artikkel 124

Aruannete järelmeetmed

1.   Liikmesriigid võtavad meetmeid Euroopa Liidu inspektorite aruannete põhjal vastavalt käesoleva määruse artiklile 123 samal alusel kui oma inspektorite aruannete puhul.

2.   Euroopa Liidu inspektori nimetanud liikmesriik või vajaduse korral komisjon või Euroopa Kalanduskontrolli Agentuur teeb kohtu- ja haldusmenetluste lihtsustamiseks koostööd liikmesriigiga, kes võtab meetmeid Euroopa Liidu inspektori esitatud aruande põhjal.

3.   Nõudmise korral abistab ja tunnistab Euroopa Liidu inspektor mis tahes liikmesriigi algatatud rikkumismenetlustes.

VII   JAOTIS

JÕUSTAMINE

TÕSISTE RIKKUMISTE PUNKTISÜSTEEM

Artikkel 125

Tõsiste rikkumiste punktisüsteemi kehtestamine ja toimimine

Iga liikmesriik määrab pädevad riiklikud asutused, kes vastutavad:

a)	tõsiste rikkumiste punktisüsteemi kehtestamise eest vastavalt kontrollimääruse artikli 92 lõikele 1;

b)	asjakohase arvu punktide määramise eest kalalaevatunnistuse omanikule;

c)	määratud punktide ülekandmise eest asjaomase kalalaeva kalalaevatunnistuse tulevasele omanikule, kui kalalaev müüakse maha, antakse üle või see vahetab muul viisil omanikku, ning

d)	igale kalalaevatunnistuse omanikule määratud või üle kantud punktide üle asjakohase arvestuse pidamise eest.

Artikkel 126

Punktide määramine

1.   Tõsiste rikkumiste eest antava punktide arvu määrab asjaomase kalalaeva kalalaevatunnistuse omanikule XXX lisa kohaselt lipuliikmesriigi pädev ametiasutus.

2.   Kui inspekteerimise käigus tuvastatakse kaks või enam sama füüsilise või juriidilise isiku poolt toimepandud tõsist rikkumist, määratakse lõikes 1 osutatud kalalaevatunnistuse omanikule iga tõsise rikkumise eest kuni 12 punkti.

3.   Kalalaevatunnistuse omanikule teatatakse punktide määramisest.

4.   Punktid määratakse kalalaevatunnistuse omanikule punktide määramist käsitlevas otsuses sätestatud kuupäeval. Liikmesriigid tagavad, et edasikaebamismenetlusi peatavat toimet käsitlevate siseriiklike eeskirjade kohaldamine ei kahjusta punktisüsteemi tõhusust.

5.   Kui tõsine rikkumine avastatakse muus liikmesriigis kui lipuliikmesriik, siis määravad punktid lipuliikmesriigi käesoleva määruse artiklis 125 osutatud pädevad asutused pärast kontrollimääruse artikli 89 lõike 4 kohase teatise saamist.

Artikkel 127

Otsuste teatavakstegemine

Kui käesoleva määruse artikli 125 kohaselt määratud ametiasutus ei ole sama, mis kontrollimääruse artikli 5 lõikes 5 osutatud ametiasutus, teavitatakse viimast kõigist käesoleva jaotise kohaselt vastuvõetud otsustest.

Artikkel 128

Omandiõiguse üleminek

Kui kalalaeva pakutakse müügiks või selle omanik vahetub muul viisil, teavitab kalalaevatunnistuse omanik kõiki potentsiaalseid kalalaevatunnistuse omanikke punktide arvust, mis talle on määratud, esitades selle kohta pädevatelt asutustelt saadud tõestatud koopia.

Artikkel 129

Kalalaevatunnistuse peatamine ja jäädavalt äravõtmine

1.   Kui kalalaevatunnistuse omanik on kogunud 18, 36, 54 või 72 punkti, peatatakse kalalaevatunnistus automaatselt esimest, teist, kolmandat ja neljandat korda kontrollimääruse artikli 92 lõikes 3 osutatud vastavateks ajavahemikeks.

2.   Kui kalalaevatunnistuse omanik on kogunud 90 punkti, võetakse kalalaevatunnistus jäädavalt ära.

Artikkel 130

Kalalaevatunnistuse peatamise või jäädava äravõtmise järelmeetmed

1.   Kui kalalaevatunnistus on vastavalt käesoleva määruse artiklile 129 peatatud või jäädavalt ära võetud, teatab lipuliikmesriigi pädev asutus viivitamata kalalaevatunnistuse omanikule, et tema kalalaevatunnistus on peatatud või jäädavalt ära võetud.

2.   Lõikes 1 osutatud teabe saamisel tagab kalalaevatunnistuse omanik, et asjaomase kalalaeva püügitegevus lõpetatakse viivitama. Ta tagab, et asjaomane kalalaev sõidab viivitamata kodusadamasse või sadamasse, mille määravad lipuliikmesriigi pädevad asutused. Sõidu ajal peavad püügivahendid olema soritud ja stoovitud vastavalt kontrollimääruse artiklile 47. Kalalaevatunnistuse omanik tagab, et kogu laeva pardal olevat saaki käideldakse vastavalt lipuliikmesriigi pädevate asutuste korraldustele.

Artikkel 131

Kalalaevatunnistuste kustutamine asjaomastest nimekirjadest

1.   Kui kalalaevatunnistus on käesoleva määruse artikli 129 lõike 1 või 2 kohaselt peatatud või jäädavalt ära võetud, märgitakse peatatud või jäädavalt ära võetud kalalaevatunnistusega seotud kalalaev määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 15 lõikes 1 osutatud riiklikus registris kalalaevana, millel puudub kalalaevatunnistus. Kõnealune kalalaev märgitakse samal viisil ka määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 15 lõikes 3 osutatud ELi kalalaevastiku registris.

2.   Kalalaevatunnistuse jäädav äravõtmine vastavalt käesoleva määruse artikli 129 lõikele 2 ei mõjuta tunnistuse väljaandnud liikmesriigile määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 12 kohaselt määratud sihttasemeid.

3.   Liikmesriikide pädevad asutused ajakohastavad viivitamata kontrollimääruse artikli 116 lõike 1 punktis d osutatud nimekirja ning märgivad sinna kõik määratud punktid ja neist tulenevad kalalaevatunnistuste peatamised ja jäädavad äravõtmised, sealhulgas nende kohaldamise alguskuupäeva ja kestuse.

Artikkel 132

Ebaseaduslik kalapüük kalalaevatunnistuse peatamise ajal või pärast selle jäädavalt äravõtmist

1.   Kui kalalaev, kelle kalalaevatunnistus peatati või võeti jäädavalt ära vastavalt käesoleva määruse artiklile 129, jätkab püügitegevust kalalaevatunnistuse peatamise ajal või pärast selle jäädavalt äravõtmist, võtavad pädevad asutused viivitama täitemeetmed kontrollimääruse artikli 91 kohaselt.

2.   Vajaduse korral võib lõikes 1 osutatud kalalaeva kanda ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ELi nimekirja vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklile 27.

Artikkel 133

Punktide kustutamine

1.   Kui kalalaevatunnistus on peatatud vastavalt käesoleva määruse artiklile 129, ei kustutata punkte, mille alusel kalalaevatunnistus peatati. Käesoleva määruse artikli 129 kohaldamisel lisatakse kõik kalalaevatunnistuse omanikule määratud uued punktid olemasolevatele punktidele.

2.   Kui punkte on kontrollimääruse artikli 92 lõike 4 kohaselt kustutatud, ei loeta kontrollimääruse artikli 92 lõike 3 kohaldamisel kalalaevatunnistuse omaniku kalalaevatunnistust peatatuks käesoleva määruse artikli 129 kohaselt.

3.   Kustutatakse kaks punkti, kui asjaomase kalalaeva kalalaevatunnistuse omanikule määratud punktide koguarv on suurem kui kaks ja juhul, kui:

a)	rikkumise toimepanemisel kasutatud kalalaev, millele määrati punktid, kasutab seejärel laevaseiresüsteemi või registreerib ja edastab seejärel elektrooniliselt püügipäeviku, ümberlaadimis- ja lossimisdeklaratsioonide andmed, ilma et ta oleks ametlikult kohustatud kasutama kõnealust tehnikat; või

b)	kalalaevatunnistuse omanik osaleb vabatahtlikult pärast punktide määramist püügivahendite selektiivsuse parandamiseks tehtavates teadusuuringutes, või

c)	kalalaevatunnistuse omanik on tootjaorganisatsiooni liige ning ta kiidab heaks selle tootjaorganisatsiooni poolt punktide määramisele järgneval aastal vastuvõetud püügikava, mis hõlmab kalalaevatunnistuse omaniku kalapüügivõimaluste 10 % vähendamist; või

d)	kalalaevatunnistuse omanik ühineb ökomärgist kandva kalapüügiga, mis on kavandatud selleks, et tõendada ja edendada hästikorraldatud merekalapüügist pärinevate toodete märgiseid ja mis keskendub kalavarude säästva kasutamisega seotud küsimustele.

Kalalaevatunnistuse omanik võib iga tõsise rikkumise järel kolme aasta jooksul kasutada ühe korra punktis a, b, c või d sätestatud võimalust talle määratud punktide arvu vähendamiseks, tingimusel, et sellise vähendamise tulemusena ei kustuta kõiki talle määratud punkte.

4.   Kui punktid kustutati vastavalt lõikele 3, teatatakse kalalaevatunnistuse omanikule sellisest punktide kustutamisest. Kalalaevatunnistuse omanikule teatatakse ka nende punktide arv, mis tal alles jäävad.

Artikkel 134

Kalalaeva kaptenitele määratavate punktide süsteem

Liikmesriigid teatavad kuue kuu jooksul pärast käesoleva jaotise kohaldamise kuupäeva komisjonile kontrollimääruse artikli 92 lõike 6 kohaselt kaptenitele kehtestatud riiklikest punktisüsteemidest.

VIII   JAOTIS

MEETMED, MILLEGA TAGATAKSE, ET LIIKMESRIIGID JÄRGIVAD ÜHISE KALANDUSPOLIITIKA EESMÄRKE

I   PEATÜKK

Euroopa Liidu rahalise abi peatamine ja tühistamine

Artikkel 135

Mõiste

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„makse” – mis tahes rahaline toetus, mille komisjon maksab liikmesriigi taotluse esitamise järel, määruse (EÜ) nr 1198/2006 kohase rakenduskava rakendamise või määruse (EÜ) nr 861/2006 artikli 8 punktiga a hõlmatud projekti rakendamise jooksul või lõpus;

2)	„katkestamine” – maksetähtaja arvestamise katkestamine;

3)	„peatamine” – konkreetsetele maksetaotlustele vastavate maksete peatamine kontrollimääruse artikli 103 lõike1 kohaselt;

4)	„tühistamine” – määruse (EÜ) nr 1198/2006 kohasele rakenduskavale või määruse (EÜ) nr 861/2006 artikli 8 punktiga a hõlmatud projektile makstava, kuid peatatud ELi rahalise toetuse täielik või osaline tühistamine.

Artikkel 136

Maksetähtaja katkestamine

1.   Nõukogu määruses (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (34) osutatud volitatud eelarvevahendite käsutaja võib maksetähtaja arvestamise katkestada kuni kuueks kuuks, kui:

a)	on tähelepanekuid, mis osutavad ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumisele või

b)	kui eelarvevahendite volitatud käsutaja peab tegema lisakontrolle pärast tähelepanekuid, mis osutavad, et liikmesriigi kontrollisüsteemis on puudusi ja/või kalapüügi ja sellega seotud tegevusega rikutakse ühise kalanduspoliitika eeskirju.

2.   Asjaomasele liikmesriigile teatatakse kontrollimääruse artikli 103 lõike 3 kohaselt kirjalikult maksetähtaja edasilükkamise põhjustest. Tal palutakse ühe kuu jooksul alates selle kirja saamisest komisjonile teatada võetud parandusmeetmetest ja/või edastada kalapüügiga seotud tegevuseks antud rahalist abi käsitlevate sätete täitmatajätmisega seotud teave vastavalt käesoleva määruse XXXI lisale.

3.   Kui asjaomane liikmesriik ei vasta komisjoni taotlusele lõikes 2 märgitud ajavahemiku jooksul või kui ta annab mitterahuldava vastuse, võib komisjon saata talle meeldetuletuse, võimaldades maksimaalselt 15 päeva lisaaega.

4.   Katkestamine peatatakse, kui liikmesriik tõendab oma vastuses, et on võtnud parandusmeetmed, et tagada ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimine, või kui tähelepanekud, mille kohaselt liikmesriigi kontrollisüsteemis on puudusi ja/või kalapüügi ja sellega seotud tegevusega rikutakse ühise kalanduspoliitika eeskirju, olid alusetud.

Artikkel 137

Maksete peatamine

1.   Kui asjaomane liikmesriik ei vasta komisjoni taotlusele artiklis 136 märgitud ajavahemiku jooksul või kui ta annab mitterahuldava vastuse, võib komisjon sel ajal kättesaadava teabe põhjal võtta vastu otsuse peatada kõik ELi rahalise abi maksed sellele liikmesriigile või osa neist (edaspidi „peatamisotsus”) vastavalt kontrollimääruse artikli 103 lõikele 1.

2.   Peatamisotsuses võetakse kokku asjakohased faktid ja õigusküsimused, lisatakse komisjoni hinnang seoses kontrollimääruse artikli 103 lõigetes 1 ja 6 osutatud tingimustega ning määratakse kindlaks, kui suur osa maksest peatatakse. Peatamisotsuses palutakse asjaomasel liikmesriigil võtta parandusmeetmed määratud aja jooksul, mis ei ületa kuut kuud.

3.   Peatatava makseosa suurus otsustatakse, kohaldades määra, mis määratakse kindlaks kontrollimääruse artikli 103 lõikes 5 sätestatud kriteeriume arvesse võttes.

Artikkel 138

Rahalise abi tühistamine

1.   Kui liikmesriik ei suuda abi peatamise ajal tõendada, et ta on parandanud olukorra, mis tõi kaasa kontrollimääruse artikli 103 lõike 2 kohase peatamisotsuse, võib komisjon talle teatada oma kavatsusest võtta vastu tühistamisotsus. Käesoleva määruse artikli 136 lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse vastavalt.

2.   Kui asjaomane liikmesriik ei vasta lõike 1 kohasele komisjoni taotlusele või kui ta annab mitterahuldava vastuse, võib komisjon sel ajal kättesaadava teabe põhjal võtta vastu otsuse tühistada kõik rahalise abi peatatud maksed sellele liikmesriigile või osa neist.

3.   Lõikes 2 osutatud tühistamisotsus võib hõlmata kogu või osa ettemakse (kui on) tagasinõudmise seoses rahalise toetusega, mis oli juba välja makstud määruse (EÜ) nr 861/2006 artikli 8 punktiga a hõlmatud projektidele, mille maksed olid peatatud.

4.   Tühistamisele kuuluvate peatatud maksete suurus otsustatakse, kohaldades määra, mis määratakse kindlaks kontrollimääruse artikli 103 lõikes 5 sätestatud kriteeriume arvesse võttes.

5.   Rahalise abi ettemaksete summa, mis tuleb tagasi maksta nende projektide puhul, mille maksed peatati, makstakse tagasi komisjonile määruse (EÜ) nr 861/2006 artikli 28 lõikes 2 ja määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 72 sätestatud menetluse kohaselt.

II   PEATÜKK

Kalapüügivõimaluste vähendamine

Artikkel 139

Üldeeskirjad kalapüügivõimaluste vähendamiseks liigse kasutamise korral

1.   Kontrollimääruse artikli 105 lõikes 1 ja artikli 106 lõikes 1 osutatud püügivõimaluste liigse kasutamise suurus võrreldes eraldatud kvootide ja teatavaks perioodiks kehtestatud püügikoormusega määratakse kindlaks näitajate põhjal, mis on kättesaadavad alates reguleeritud ajavahemikule järgneva teise kuu viieteistkümnendast päevast.

2.   Püügivõimaluste liigse kasutamise suurus määratakse kindlaks võrreldes asjaomasele liikmesriigile teatava perioodi lõpus saadaolevate püügivõimalustega, võttes arvesse püügivõimaluste vahetamist vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõikele 5, kvootide ülekandmist vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 (35) artikli 4 lõikele 2, saadaolevate kalapüügivõimaluste jaotamist vastavalt kontrollimääruse artiklile 37 ja püügivõimaluste vähendamist vastavalt kontrollimääruse artiklitele 105, 106 ja 107.

3.   Teatava perioodi püügivõimaluste vahetamine vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõikele 5 ei ole pärast kõnealuse perioodi lõppemisele järgneva esimese kuu viimast päeva lubatud.

Artikkel 140

Kalapüügivõimaluste vähendamist käsitlevad konsultatsioonid

Kontrollimääruse artikli 105 lõigete 4 ja 5 ning artikli 106 lõike 3 kohase püügivõimaluste vähendamise puhul konsulteerib komisjon asjaomase liikmesriigiga soovitatud meetmete suhtes. Asjaomane liikmesriik vastab komisjonile 10 tööpäeva jooksul.

III   PEATÜKK

Kvootide vähendamine ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise tõttu

Artikkel 141

Eeskirjad kvootide vähendamiseks ühise kalanduspoliitika eesmärkide täitmata jätmise korral

1.   Kontrollimääruse artikli 107 lõikes 2 osutatud tähtaega, mille jooksul liikmesriik peab tõendama, et asjaomaseid kalavarusid saab säästvalt kasutada, arvestatakse komisjonilt liikmesriigile saadetud kirja kuupäevast.

2.   Liikmesriik lisab kontrollimääruse artikli 107 lõike 2 kohasele vastusele tõendusmaterjali selle kohta, et ta suudab komisjonile tõendada, et asjaomaseid kalavarusid saab säästvalt kasutada.

Artikkel 142

Vähendatavate koguste kindlaksmääramine

1.   Kontrollimääruse artikli 107 kohane kvootide vähendamine peab olema proportsionaalne mitmeaastaste kavadega reguleeritavate kalavarude suhtes kehtestatud eeskirjade rikkumise ulatuse ja iseloomuga ja nende varude kaitset mõjutava ohu tõsidusega. Seejuures võetakse arvesse kahju, mida põhjustati neile kalavarudele seetõttu, et ei järgitud mitmeaastaste kavadega reguleeritavate kalavarude suhtes kehtestatud eeskirju.

2.   Kui lõike 1 kohast mahaarvamist ei saa asjaomase kalavaru või -varude rühmaga seotud kvoodi või selle kindlaksmääratud osa või püügiosa suhtes kohaldada, kuna selle kalavaru või -varude rühmaga seotud kvooti, kindlaksmääratud osa või püügiosa ei ole asjaomase liikmesriigi puhul piisavalt, võib komisjon pärast asjaomase liikmesriigiga konsulteerimist vähendada vastavalt lõikele 1 järgneval aastal või järgnevatel aastatel muude kalavarude või -varude rühma kvooti, mida asjaomane liikmesriik kasutab samas geograafilises piirkonnas või millel on sama kaubanduslik väärtus.

IX   JAOTIS

ANDMED JA TEAVE

I   PEATÜKK

Andmete analüüs ja audit

Artikkel 143

Sisu

Kontrollimääruse artikli 109 lõikes 1 osutatud arvutipõhine kontrollisüsteem hõlmab järgmist:

a)	andmebaas või andmebaasid, mis talletavad kõik selle süsteemi poolt kontrollitud andmed vastavalt käesoleva määruse artiklile 144;

b)	kontrollimenetlused, sh andmete kvaliteedi kontroll, analüüs ja kõigi asjaomaste andmete ristkontroll vastavalt käesoleva määruse artiklile 145;

c)	menetlused, millega tagatakse komisjonile või selle määratud asutusele juurdepääs kõnealustele andmetele vastavalt käesoleva määruse artiklile 146.

Artikkel 144

Kontrollitavad andmed

1.   Arvutipõhise kontrollisüsteemi kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et kõik kontrollimääruse artikli 109 lõikes 2 osutatud andmed talletatakse arvutipõhises andmebaasis või andmebaasides. Vähim teave, mida see hõlmab, on XXIII lisas loetletud punktid, XXVII lisas kohustuslikena näidatud punktid, XII lisa punktid ja XXXII lisa punktid. Kontrollisüsteemis võib võtta arvesse ka kõiki muid andmeid, mida peetakse kontrollimenetluste läbiviimiseks vajalikuks.

2.   Lõikes 1 osutatud andmebaasi andmed on kontrollisüsteemile kättesaadavad pidevalt ja reaalajas. Kontrollisüsteemil on otseühendus kõigi kõnealuste andmebaasidega ilma inimese sekkumiseta. Seepärast on kõik lõikes 1 osutatud andmeid sisaldavad liikmesriigi andmebaasid või süsteemid omavahel seotud.

3.   Kui lõikes 1 osutatud andmeid ei salvestata andmebaasi automaatselt, hoolitsevad liikmesriigid selle eest, et need sisestatakse andmebaasidesse käsitsi või digitaliseeritakse viivitamata ning asjaomastes õigusaktides sätestatud tähtaegadest kinni pidades. Andmete vastuvõtmise ja andmete sisestamise kuupäevad registreeritakse andmebaasis nõuetekohaselt.

Artikkel 145

Kontrollimenetlused

1.   Arvutipõhine kontrollisüsteem kontrollib pidevalt, süstemaatiliselt ja põhjalikult kõiki artikli 144 lõikes 1 osutatud andmekogumeid automaatsete arvutipõhiste algoritmide ja menetluste põhjal. Kontrollimine hõlmab menetlusi, mis võimaldavad kontrollida põhiliste andmete kvaliteeti, andmete formaati ja andmete miinimumnõudeid, samuti põhjalikumat kontrolli, analüüsides mitmeid andmekogumeid üksikasjaliselt, kasutades statistilisi meetodeid, või tehakse eri andmebaaside andmete ristkontrolli.

2.   Iga kontrollimenetluse kohta peavad olema tööeeskirjad või tööeeskirjade kogum, milles määratletakse, millist kontrolli asjaomase menetlusega teostatakse, samuti seda, kus säilitatakse nende kontrollimiste tulemusi. Võimaluse korral märgitakse, millise õigusakti kohaldamist kontrollitakse. Komisjon võib pärast liikmesriikidega konsulteerimist kindlaks määrata ühtsed tööeeskirjad.

3.   Arvutipõhise kontrollisüsteemi kõik tulemused, nii positiivsed kui ka negatiivsed, säilitatakse andmebaasis. Kontrollimenetlustega avastatud vasturääkivusi ja mittevastavusi, samuti nende suhtes võetud järelmeetmeid on võimalik viivitamata identifitseerida. Samuti on võimalik saada andmeid kalalaevade, kalalaevade kaptenite või käitajate kohta, kellel esines möödunud kolme aasta jooksul korduvalt vasturääkivusi ja võimalikke rikkumisi.

4.   Kontrollisüsteemi poolt leitud vasturääkivuste järelkontroll seostatakse kontrollimise tulemustega, näidates ära nii kontrolli kui ka järelkontrolli kuupäeva.

Kui avastatud vasturääkivuse põhjuseks leitakse olevat vale andmesisestus, parandatakse asjaomased andmed andmebaasis, märkides selgelt, et need andmed on parandatud, ja parandamise põhjuse ning teatatakse ka algne väärtus või esialgne kirje.

Kui avastatud vasturääkivus viib järelkontrollini, seostatakse kontrolli tulemus inspekteerimisaruande ja selle järelmeetmetega.

Artikkel 146

Komisjoni juurdepääs

1.   Liikmesriigid tagavad komisjonile või selle määratud asutusele reaalajas alalise juurdepääsu:

a)	käesoleva määruse artikli 144 lõikes 1 osutatud andmetele;

b)	kõigile kontrollisüsteemi jaoks vajalikele tööeeskirjadele, mis hõlmavad määratlust, asjaomaseid õigusakte ja kohta, kus kontrollimistulemusi säilitatakse;

c)	kõigile kontrollitulemustele ja järelmeetmetele koos märgistusega, kui asjaomane andmeühik on parandatud, ja vajaduse korral lingiga rikkumismenetlusele.

2.   Liikmesriigid tagavad, et lõike 1 punktides a, b ja c osutatud andmed on kättesaadavad automatiseeritud andmevahetuse abil käesoleva määruse artiklis 147 määratletud turvaliste veebiteenuste kaudu.

3.   Andmed tehakse allalaadimiseks kättesaadavaks vastavalt andmevahetuse vormile ja kõigile XII lisas ja XML-vormingus määratletud andmeelementidele. Kõik muud andmeühikud, mis peavad olema kättesaadavad ning mis ei ole määratletud XII lisas, on kättesaadavad XXXII lisas määratletud vormis.

4.   Komisjonile või selle määratud asutusele antakse võimalus lõikes 1 osutatud andmeid alla laadida mis tahes ajavahemiku ja geograafilise piirkonna kohta ja üksiku kalalaeva või laevade nimekirja kohta.

5.   Komisjoni põhjendatud taotluse korral parandab asjaomane liikmesriik viivitamata andmed, milles komisjon on leidnud vasturääkivusi. Kõnealune liikmesriik teatab parandusest viivitamata teistele asjaomastele liikmesriikidele.

II   PEATÜKK

Liikmesriikide veebisaidid

Artikkel 147

Veebisaitide kasutamine ja veebiteenused

1.   Kontrollimääruse artiklites 115 ja 116 osutatud ametlike veebisaitide kasutamiseks loovad liikmesriigid veebiteenused. Need veebiteenused loovad ametlikele veebisaitidele reaalajas dünaamilise sisu ja võimaldavad automatiseeritud ligipääsu andmetele. Vajaduse korral kohandavad liikmesriigid oma olemasolevaid andmebaase või loovad uued andmebaasid, et pakkuda veebiteenuste nõutavat sisu.

2.   Kõnealused veebiteenused võimaldavad komisjonil ja selle määratud asutusel igal ajal alla laadida kõiki käesoleva määruse artiklites 148 ja 149 osutatud kättesaadavaid andmeid. Automaatne andmete allalaadimise mehhanism põhineb elektroonilisel andmevahetusprotokollil ja XII lisas osutatud vormil. Veebiteenused luuakse rahvusvaheliste standardite kohaselt.

3.   Iga lõikes 1 osutatud ametliku veebisaidi all-lehekülje vasakul servas on menüü, kust on lingid kõigile teistele all-lehekülgedele. Lisaks peab all-lehekülje all servas olema esitatud asjaomase veebiteenuse määratlus.

4.   Veebiteenuseid ja veebisaite hallatakse tsentraliseeritult ning igas liikmesriigis nähakse ette ainult üks juurdepääsupunkt.

5.   Komisjon võib kehtestada veebisaidi liideste, tehniliselt ühilduvate arvutisüsteemide ja veebiteenuste ühised standardid, tehnilised kirjeldused ja menetlused liikmesriikide, komisjoni ja tema määratud asutuse jaoks. Komisjon koordineerib pärast liikmesriikidega konsulteerimist kõnealuste kirjelduste ja menetluste loomise protsessi.

Artikkel 148

Avalikkusele kättesaadav veebisait ja veebiteenused

1.   Avalikkusele kättesaadavas veebisaidi osas on ülevaatlik lehekülg ja erinevad all-leheküljed. Avalikkusele kättesaadaval ülevaateleheküljel on loetelu hüperlinkidest, mis hõlmavad viiteid kontrollimääruse artikli 115 punktidele a–g ning osutavad käesolevas artiklis osutatud teavet pakkuvatele all-lehekülgedele.

2.   Iga avalikkusele kättesaadav all-lehekülg sisaldab vähemalt üht kontrollimääruse artikli 115 punktides a–g osutatud teabeühikut. Nii all-leheküljed kui ka nendega seotud veebiteenused sisaldavad vähemalt XXXIII lisas sätestatud teavet.

Artikkel 149

Turvatav veebisait ja veebiteenused

1.   Veebisaidi turvalises osas on ülevaatlik lehekülg ja erinevad all-leheküljed. Turvalisel ülevaateleheküljel on loetelu hüperlinkidest, mis osutavad kontrollimääruse artikli 116 lõike 1 punktides a–h sätestatud teabele ning mille kaudu pääseb nimetatud artiklis viidatud teavet sisaldavatele all-lehekülgedele.

2.   Iga turvaline all-lehekülg hõlmab vähemalt üht kontrollimääruse artikli 116 lõike 1 punktides a–h osutatud teabeühikut. Nii all-leheküljed kui ka nendega seotud veebiteenused sisaldavad vähemalt XXIV lisas sätestatud teavet.

3.   Nii turvaliste veebisaitide kui ka turvaliste veebiteenuste kasutamiseks on vaja kontrollimääruse artikli 116 lõikes 3 osutatud elektroonilist sertifikaati.

X   JAOTIS

RAKENDAMINE

I   PEATÜKK

Vastastikune abi

1.   jagu

Üldsätted

Artikkel 150

Reguleerimisala

1.   Käesolevas peatükis on sätestatud tingimused, mille alusel liikmesriigid teevad halduskoostööd teineteise, kolmandate riikide, komisjoni ja selle määratud asutusega, et tagada kontrollimääruse ja käesoleva määruse tõhus kohaldamine. See ei takista liikmesriikidel kehtestamast muid halduskoostöö vorme.

2.   Käesolev peatükk ei kohusta liikmesriike teineteist abistama, kui see tõenäoliselt kahjustaks nende riiklikku õigussüsteemi, avalikku korda, julgeolekut või muid põhihuvisid. Enne abiandmisest keeldumist peab taotluse saanud liikmesriik pidama nõu taotleva liikmesriigiga, et määrata kindlaks, kas eritingimustel võidakse abi anda osaliselt. Kui abitaotlust ei ole võimalik rahuldada, teatatakse keeldumisest ja selle põhjustest viivitamata taotlevale liikmesriigile ning komisjonile või selle määratud asutusele.

3.   Käesolev peatükk ei mõjuta kriminaalmenetlust ja kriminaalasjades vastastikust abi reguleerivate eeskirjade, sealhulgas kohtuliku uurimise saladuse hoidmise eeskirjade kohaldamist liikmesriikides.

Artikkel 151

Kulud

Liikmesriigid kannavad ise oma kulud, mis tekivad abitaotluse täitmisest, ning loobuvad kõigist käesoleva jaotise kohaldamisel tekkinud kulude hüvitamise nõuetest.

Artikkel 152

Vastutav ametiasutus

Kontrollimääruse artikli 5 lõikes 5 osutatud ametiasutus tegutseb ühtse kontaktasutusena, kes vastutab käesoleva peatüki kohaldamise eest.

Artikkel 153

Järelmeetmed

1.   Kui riigiasutus otsustab vastuseks käesoleva peatüki alusel esitatud abitaotlusele või pärast omaalgatuslikku teabevahetust võtta meetmed, mida võib rakendada üksnes õigusasutuse loal või nõudel, edastab ta asjaomasele liikmesriigile ja komisjonile või selle määratud asutusele nende meetmete kohta kogu teabe, mis on seotud ühise kalanduspoliitika eeskirjadele mittevastava tegevusega.

2.   Sellise teatamise puhul peab olema õigusasutuse eelnev luba, kui sellist luba nõutakse siseriikliku õigusega.

2.   jagu

Eelneva taotluseta esitatav teave

Artikkel 154

Eelneva taotluseta esitatav teave

1.   Kui liikmesriik saab teavet ühise kalanduspoliitika sätete võimaliku rikkumise kohta, eelkõige kontrollimääruse artikli 90 lõikes 1 osutatud tõsise rikkumise kohta, või tal on põhjust kahtlustada, et selline rikkumine võib aset leida, teavitab ta sellest viivitamata teisi asjaomaseid liikmesriike ja komisjoni või selle määratud asutust. Teatises esitatakse kogu vajalik teave ning see edastatakse käesoleva määruse artiklis 152 osutatud vastutava ametiasutuse kaudu.

2.   Kui liikmesriik võtab täitemeetmed seoses lõikes 1 osutatud mittevastavuse või rikkumisega, teavitab ta sellest teisi asjaomaseid liikmesriike ning komisjoni või selle määratud asutust käesoleva määruse artiklis 152 osutatud vastutava ametiasutuse kaudu.

3.   Kõik käesoleva artikli kohased teatised esitatakse kirjalikult.

3.   jagu

Abitaotlus

Artikkel 155

Mõiste

Käesoleva jao kohaldamisel on abitaotlus taotlus, mille üks liikmesriik saadab teisele liikmesriigile või komisjon või selle määratud asutus saadab liikmesriigile ja millega soovitakse:

a)	teavet, sh kontrollimääruse artikli 93 lõigete 2 ja 3 kohast teavet;

b)	täitemeetmeid või

c)	haldusteatist.

Artikkel 156

Üldnõuded

1.   Taotlev liikmesriik tagab, et abitaotlus sisaldab piisavalt teavet, sealhulgas kõiki vajalikke tõendeid, mida on võimalik saada taotleva liikmesriigi territooriumil, et taotluse saanud liikmesriik saaks taotluse rahuldada.

2.   Abitaotluse võib esitada üksnes põhjendatud juhul, kui on põhjust kahtlustada, et on toimunud ühise kalanduspoliitika sätete rikkumine, eelkõige kontrollimääruse artikli 90 lõikes 1 osutatud tõsised rikkumised ning kui abi taotlev liikmesriik ei suuda enda vahenditega saada nõutavat teavet või võtta nõutavaid meetmeid.

Artikkel 157

Taotluste ja vastuste edastamine

1.   Taotluse saadab üksnes taotleva liikmesriigi vastutav ametiasutus või komisjon või selle määratud asutus selle liikmesriigi vastutavale ametiasutusele, kellelt abi taotletakse. Kõik taotlusele saadud vastused edastatakse samal viisil.

2.   Vastastikuse abi taotlused ja asjakohased vastused edastatakse kirjalikult.

3.   Asjaomased vastutavad asutused lepivad taotluste ja vastuste puhul kasutatavates keeltes kokku enne taotluste esitamist. Kui kokkuleppele ei jõuta, edastatakse taotlused taotleva liikmesriigi ametlikus keeles (ametlikes keeltes) ja vastused taotluse saanud liikmesriigi ametlikus keeles (ametlikes keeltes).

Artikkel 158

Teabenõuded

1.   Taotluse esitanud liikmesriigi, komisjoni või selle määratud asutuse nõudel edastab asjaomane liikmesriik kogu nõutava teabe, et teha kindlaks, kas on toimunud ühise kalanduspoliitika sätete rikkumine, eelkõige kontrollimääruse artikli 90 lõikes 1 osutatud tõsised rikkumised, või kas on põhjust kahtlustada, et need võivad aset leida. Selline teave edastatakse käesoleva määruse artiklis 152 osutatud vastutava ametiasutuse kaudu.

2.   Taotluse saanud liikmesriik teostab taotluse esitanud liikmesriigi, komisjoni või selle määratud asutuse nõudel asjakohase haldusuurimise seoses toimingutega, mis kujutavad ühise kalanduspoliitika sätete rikkumist, eelkõige kontrollimääruse artikli 90 lõikes 1 osutatud tõsiseid rikkumisi, või mis taotlejale nendena tunduvad. Taotluse saanud liikmesriik teavitab haldusuurimise tulemustest taotluse esitanud liikmesriiki ja komisjoni või selle määratud asutust.

3.   Taotluse esitanud liikmesriigi, komisjoni või selle määratud asutuse nõudel võib taotluse saanud liikmesriik lubada taotluse esitanud liikmesriigi pädeval ametnikul viibida lõikes 2 osutatud haldusuurimise juures, mida viivad läbi taotluse saanud liikmesriigi, komisjoni või selle määratud asutuse ametnikud. Kuivõrd kriminaalmenetlust reguleerivates riigi õigusaktides antakse teatavate toimingute sooritamise õigus üksnes siseriikliku õigusega ametisse määratud ametnikele, ei tohi taotluse esitanud liikmesriigi ametnikud neis toimingutes osaleda. Mitte mingil juhul ei osale nad ruumide läbiotsimises ega isikute ametlikul ülekuulamisel kriminaalõiguse alusel. Taotluse esitanud liikmesriigi ametnikud, kes viibivad taotluse saanud liikmesriigis, peavad igal ajal suutma esitada kirjaliku volituse, millest nähtub nende isik ja ametikoht.

4.   Taotluse esitanud liikmesriigi nõudel edastab taotluse saanud liikmesriik talle kõik oma valduses olevad dokumendid või tõestatud koopiad, mis on seotud ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumisega või kontrollimääruse artikli 90 lõikes 1 osutatud tõsiste rikkumistega.

5.   Taotlusega seotud teabevahetuse tüüpvorm on esitatud XXXIV lisas.

Artikkel 159

Täitemeetmete võtmise nõue

1.   Taotluse saanud liikmesriik võtab taotluse esitanud liikmesriigi, komisjoni või selle määratud asutuse nõudel käesoleva määruse artiklis 156 osutatud tõendite põhjal kõik vajalikud täitemeetmed, et lõpetada viivitamata tema territooriumil või tema suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes toimuv ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumine või kontrollimääruse artikli 90 lõikes 1 osutatud tõsised rikkumised.

2.   Taotluse saanud liikmesriik võib lõikes 1 osutatud täitemeetmete võtmisel konsulteerida taotluse esitanud liikmesriigi, komisjoni või selle määratud asutusega.

3.   Taotluse saanud liikmesriik teatab võetud meetmetest ja nende mõjust taotluse esitanud liikmesriigile, teistele asjaomastele liikmesriikidele, komisjonile või selle määratud asutusele käesoleva määruse artiklis 152 osutatud vastutava ametiasutuse kaudu.

Artikkel 160

Teabenõudele ja täitemeetmete võtmise nõudele vastamise tähtaeg

1.   Liikmesriik, kellelt abi taotletakse, edastab käesoleva määruse artikli 158 lõike 1 ja artikli 159 lõike 3 kohase teabe võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui neli nädalat pärast taotluse saamise kuupäeva. Taotluse saanud ja taotluse esitanud liikmesriik, komisjon või selle määratud asutus võivad kokku leppida erinevad tähtajad.

2.   Kui taotluse saanud liikmesriik ei suuda taotlusele tähtajaks vastata, teavitab ta selle põhjustest taotluse esitanud liikmesriiki, komisjoni või selle määratud asutust kirjalikult ning määrab tähtaja, millal ta on suuteline vastama.

Artikkel 161

Haldusteatise esitamise nõue

1.   Taotluse saanud liikmesriik teeb taotluse esitanud liikmesriigi nõudel ning enda samalaadsetest juriidilistest dokumentidest ja otsustest teatamist käsitlevate eeskirjade kohaselt adressaadile teatavaks kõik juriidilised dokumendid ja otsused, mille taotluse esitanud liikmesriigi haldusasutused on vastu võtnud ja teinud ühise kalanduspoliitikaga reguleeritavates valdkondades, eelkõige kontrollimääruse või käesoleva määruse raames reguleeritavates küsimustes, ning mida rakendatakse selle liikmesriigi territooriumil, kellelt abi taotletakse.

2.   Haldusteatise nõude esitamiseks kasutatakse käesoleva määruse XXXV lisas esitatud tüüpvormi.

3.   Taotluse saanud liikmesriik edastab oma vastuse taotluse esitanud liikmesriigile kohe pärast teavitamist käesoleva määruse artiklis 152 osutatud vastutava ametiasutuse kaudu. Vastuse edastamiseks kasutatakse käesoleva määruse XXXVI lisas esitatud tüüpvormi.

4.   jagu

Suhted komisjoni või selle määratud asutusega

Artikkel 162

Teabevahetus liikmesriikide ja komisjoni või selle määratud asutuse vahel

1.   Liikmesriigid edastavad komisjonile või selle määratud asutusele kogu teabe, mida nad peavad asjakohaseks seoses meetodite, tavade või tuvastatud tendentsidega, mida on kasutatud või mille puhul on kahtlus, et neid kasutatakse seoses ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumisega, eelkõige kontrollimääruse artikli 90 lõikes 1 osutatud tõsiste rikkumistega niipea, kui see on neile kättesaadav.

2.   Komisjon või selle määratud asutus edastab liikmesriikidele niipea, kui see on talle kättesaadav, kogu teabe, mis aitaks neil jõustada kontrollimäärust või käesolevat määrust.

Artikkel 163

Kooskõlastamine komisjoni või selle määratud asutusega

1.   Kui liikmesriik saab teavet toimingute kohta, mis kujutavad või tunduvad kujutavat endast ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumist, eelkõige kontrollimääruse artikli 90 lõikes 1 osutatud tõsiseid rikkumisi ning mis on eriti olulised ELi tasandil, teatab ta komisjonile või selle määratud asutusele võimalikult kiiresti igasuguse asjakohase teabe, mis on vajalik asjaolude kindlakstegemiseks. Komisjon või selle määratud asutus edastab selle teabe teistele asjaomastele liikmesriikidele.

2.   Lõike 1 kohaldamisel loetakse ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumisi, eelkõige kontrollimääruse artikli 90 lõikes 1 osutatud tõsiseid rikkumisi eriti oluliseks Euroopa Liidu tasandil, kui:

a)	need on või võivad olla seotud ühe või mitme liikmesriigiga või

b)	liikmesriigi arvates on tõenäoline, et sellised toimingud on aset leidnud ka teistes liikmesriikides.

3.   Kui komisjon või selle määratud asutus leiab, et ühes või enamas liikmesriigis on leidnud aset toimingud, mis kujutavad või tunduvad kujutavat endast ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumist, eelkõige kontrollimääruse artikli 90 lõikes 1 osutatud tõsiseid rikkumisi, siis teavitab ta sellest asjaomaseid liikmesriike, kes viivad võimalikult kiiresti läbi uurimise. Asjaomased liikmesriigid edastavad uurimistulemused võimalikult kiiresti komisjonile või selle määratud asutusele.

5.   jagu

Suhted kolmandate riikidega

Artikkel 164

Teabevahetus kolmandate riikidega

1.   Kui liikmesriik saab kolmandalt riigilt või piirkondlikult kalandusorganisatsioonilt teavet, mis on oluline kontrollimääruse ja käesoleva määruse tõhusaks kohaldamiseks, edastab ta selle teabe vastutava ametiasutuse kaudu teistele asjaomastele liikmesriikidele, komisjonile või selle määratud asutusele, kui seda võimaldavad selle kolmanda riigiga sõlmitud kokkulepped või selle piirkondliku kalandusorganisatsiooni eeskirjad.

2.   Käesoleva peatüki raames saadud teavet võib liikmesriik edastada kolmandale riigile või piirkondlikule kalandusorganisatsioonile oma vastutava ametiasutuse kaudu kahepoolse kokkuleppe raames selle kolmanda riigiga või kooskõlas selle piirkondliku kalandusorganisatsiooni kehtestatud eeskirjadega. Teave edastatakse pärast konsulteerimist liikmesriigiga, kes teabe esialgselt edastas, ning vastavalt sellistele ELi ja riiklikele õigusaktidele, milles käsitletakse üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel.

3.   Komisjon või selle määratud asutus võib ELi ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kalanduskokkulepete või piirkondlike kalandusorganisatsioonide raames või sarnaste kokkulepete raames, milles EL on lepinguosaline või koostööd tegev mitteosaline, edastada asjakohase teabe ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise, eelkõige kontrollimääruse artikli 90 lõikes 1 osutatud tõsiste rikkumiste kohta nende kokkulepete või organisatsioonidega seotud teistele osalistele, kui teabe edastanud liikmesriik on selleks nõusoleku andnud.

II   PEATÜKK

Aruandekohustus

Artikkel 165

Aruande vorm ja tähtaeg

1.   Liikmesriigid kasutavad kontrollimääruse artikli 118 lõikes 1 osutatud iga viie aasta järel koostatavas aruandes XXXVII lisas määratletud andmeid.

2.   Kontrollimääruse artikli 118 lõike 4 kohane aruanne, milles loetletakse eeskirjad, mida on kasutatud põhiandmetest aruannete koostamiseks, saadetakse kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustamist. Kui kõnealuseid eeskirju muudetakse, saadavad liikmesriigid uue aruande.

XI   JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 166

Kehtetuks tunnistamine

1.   Määrus (EMÜ) nr 2807/83, määrus (EMÜ) nr 3561/85, määrus (EMÜ) nr 493/87, määrus (EMÜ) nr 1381/87, määrus (EMÜ) nr 1382/87, määrus (EMÜ) nr 2943/95, määrus (EÜ) nr 1449/98, määrus (EÜ) nr 2244/2003, määrus (EÜ) nr 1281/2005, määrus (EÜ) nr 1042/2006, määrus (EÜ) nr 1542/2007, määrus (EÜ) nr 1077/2008 ja määrus (EÜ) nr 409/2009 tunnistatakse kehtetuks.

2.   Määrus (EÜ) nr 356/2005 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2012.

3.   Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 167

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, välja arvatud VII jaotis, mis jõustub 1. juulil 2011.

II jaotise III peatükki ja IV jaotise I peatükki kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2012. Kooskõlas kontrollimääruse artikli 124 punktiga c ja eelmise lõiguga kohaldatakse VII jaotist alates 1. jaanuarist 2012.

---

(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2)  ELT L 223, 15.8.2006, lk 1.

(3)  ELT L 160, 14.6.2006, lk 1.

(4)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(5)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(6)  EÜT L 276, 10.10.1983, lk 1.

(7)  EÜT L 339, 18.12.1985, lk 29.

(8)  EÜT L 50, 19.2.1987, lk 13.

(9)  EÜT L 132, 21.5.1987, lk 9.

(10)  EÜT L 132, 21.5.1987, lk 11.

(11)  EÜT L 308, 21.12.1995, lk 15.

(12)  EÜT L 192, 8.7.1998, lk 4.

(13)  ELT L 56, 2.3.2005, lk 8.

(14)  ELT L 333, 20.12.2003, lk 17.

(15)  ELT L 203, 4.8.2005, lk 3.

(16)  ELT L 187, 8.7.2006, lk 14.

(17)  ELT L 337, 21.12.2007, lk 56.

(18)  ELT L 295, 4.11.2008, lk 3.

(19)  ELT L 123, 19.5.2009, lk 78.

(20)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(21)  ELT L 128, 21.5.2005, lk 1.

(22)  ELT L 204, 13.8.2003, lk 21.

(23)  ELT L 102, 7.4.2004, lk 9.

(24)  ELT L 365, 10.12.2004, lk 19.

(25)  EÜT L 171, 6.7.1994, lk 7.

(26)  EÜT L 274, 25.9.1986, lk 1.

(27)  ELT L 60, 5.3.2008, lk 1.

(28)  EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.

(29)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.

(30)  ELT L 286, 29.10.2008, lk 1.

(31)  EÜT L 278, 23.10.2001, lk 6.

(32)  EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22.

(33)  EÜT L 337, 20.12.2001, lk 20.

(34)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(35)  EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3.

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---