10.6.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 150/28

---

NÕUKOGU DIREKTIIV 2008/55/EÜ,

26. mai 2008,

vastastikuse abi kohta teatavate lõivude, tollimaksude, maksude ja muude meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel

(kodifitseeritud versioon)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 93 ja 94,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu 15. märtsi 1976. aasta direktiivi 76/308/EMÜ (vastastikuse abi kohta teatavate lõivude, tollimaksude, maksude ja muude meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel) (3) on korduvalt oluliselt muudetud. (4) Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida.

(2)	Nõuete sissenõudmist reguleerivate siseriiklike õigusnormide kohaldatavus ainult oma riigi territooriumil takistab siseturu toimimist. Selles olukorras ei saa ühenduse eeskirju eelkõige ühises põllumajanduspoliitikas täiel määral ja õiglaselt kohaldada ning see soodustab pettusi.

(3)	Kasvavat pettuse ohtu, mis ähvardab ühenduse ja liikmesriikide finantshuve ja siseturgu, tuleks tõrjuda nii, et viimase konkurentsivõime ja fiskaalneutraliteet oleksid paremini kaitstud.

(4)	Sellepärast tuleb vastu võtta ühised eeskirjad vastastikuse abi kohta nõuete sissenõudmisel.

(5)

Need eeskirjad peaksid kehtima Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi osalise või täieliku rahastamise süsteemi kuuluvatest meetmetest tulenevate nõuete lõivude ja muude maksude ning impordi- ja ekspordimaksude, käibemaksu, aktsiisimaksude (tubakatooted, alkohol ja alkohoolsed joogid ja mineraalõlid), tulu- ja kapitalimaksude ja kindlustusmaksetelt tasutavate maksude sissenõudmisel. Need eeskirjad peaksid kehtima ka nõuetega kaasnevate intresside, halduskaristuste ja -trahvide, välja arvatud kõik kriminaalõigusliku iseloomuga karistused, ja kulude sissenõudmisel.

(6)

Vastastikune abi peaks seisnema selles, et asutus, kellelt abi taotletakse, esitab abi taotlevale asutusele informatsiooni, mida abi taotleval asutusel on vaja tema asukohaliikmesriigis tekkinud nõuete sissenõudmiseks ja võlgniku teavitamiseks kõigist kõnesolevast liikmesriigist pärinevate nõuetega seotud juriidilistest dokumentidest, ning nõuab abi taotleva asutuse taotluse korral sisse selle asukohariigist pärinevad nõuded.

(7)	Asutus, kellelt abi taotletakse, peaks andma eespool kirjeldatud abi vastavalt õigusnormidele, mis reguleerivad kõnesolevat valdkonda tema asukohaliikmesriigis.

(8)	Tuleb sätestada abitaotluste koostamise tingimused abi taotlevale asutusele ning piiritleda need asjaolud, mille korral asutus, kellelt abi taotletakse, võib selle rahuldamata jätta.

(9)	Et lubada tõhusamalt sisse nõuda selliseid nõudeid, mille kohta on esitatud sissenõudmistaotlus, käsitatakse nõude täitmisele pööramist võimaldavat juriidilist dokumenti põhimõtteliselt taotluse saanud asutuse asukohaliikmesriigi juriidilise dokumendina.

(10)

Kui asutusel, kellelt abi taotletakse, tuleb nõude sissenõudmisel tegutseda abi taotleva asutuse nimel, peaks ta saama oma asukohariigis kehtivate seaduste alusel ja kokkuleppel abi taotleva asutusega anda võlgnikule makseaega või lubada tal maksta osade kaupa. Sellistest makseviisidest saadud intressid tuleks üle kanda abi taotleva asutuse asukohaliikmesriigile.

(11)

Abi taotleva asutuse põhjendatud taotluse korral peaks asutus, kellelt abi taotletakse, suutma rakendada oma asukohaliikmesriigis kehtivate sätete raames ettevaatusabinõusid, et tagada taotlejaliikmesriigis tekkinud nõuete sissenõudmine. Selliste nõuete suhtes ei kohaldata tingimata neid eeliseid, mida antakse samalaadsetele nõuetele, mis on tekkinud selles liikmesriigis, kus asub asutus, kellelt abi taotletakse.

(12)

On võimalik, et sissenõudmismenetluse ajal võib asjaomane isik selle asutuse asukohaliikmesriigis, kellelt abi taotletakse, vaidlustada nõude või selle täitmisele pööramist lubava juriidilise dokumendi, mis on välja antud abi taotleva asutuse asukohaliikmesriigis. Selleks puhuks tuleb ette näha, et asjaomane isik peab nõude vaidlustamiseks pöörduma abi taotleva asutuse asukohaliikmesriigi pädeva organi poole ja et asutus, kellelt abi taotletakse, peab juba alustatud täitemenetluse peatama, välja arvatud abi taotleva asutuse vastupidise taotluse korral, kuni eespool nimetatud organ teeb selles küsimuses otsuse.

(13)	Tuleb ette näha, et sissenõudmisel osutatava vastastikuse abi käigus edastatavaid dokumente ja informatsiooni ei tohi kasutada teistel eesmärkidel.

(14)	Vastastikuse abi kasutamine sissenõudmisel ei või, välja arvatud erandlikel asjaoludel, rajaneda rahalisel kasul või huvil saavutatud tulemuste vastu, vaid liikmesriigid peaksid suutma kokku leppida tagasimaksekorras, kui sissenõudmine põhjustab erilisi probleeme.

(15)	Käesolev direktiiv ei tohiks piirata liikmesriikide vastastikust abi kahe- või mitmepoolsete lepingute või kokkulepete alusel.

(16)	Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (5)

(17)	Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriikide kohustusi, mis on seotud I lisa C osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtpäevadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesoleva direktiiviga nähakse ette eeskirjad, mis lülitatakse liikmesriikide õigusnormidesse, et tagada artiklis 2 nimetatud ja teises liikmesriigis tekkinud nõuete sissenõudmine kõigis liikmesriikides.

Artikkel 2

Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõigi nõuete suhtes, mis on seotud:

a)	toetuste, sekkumise ja teiste meetmetega, mis kuuluvad Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) täieliku või osalise rahastamise süsteemi, sealhulgas nende meetmetega seonduvalt sissenõutavad summad;

b)	maksude ja tollimaksudega, mis on ette nähtud suhkruturu ühise korralduse alusel;

c)	impordimaksudega;

d)	ekspordimaksudega;

e)	käibemaksuga;

f)	aktsiisiga järgmistelt toodetelt: i) tubakatooted; ii) alkohol ja alkohoolsed joogid; iii) mineraalõlid;

g)	tulu- ja kapitalimaksudega;

h)	kindlustusmaksetelt tasutavate maksudega;

i)	punktides a–h nimetatud nõuetega kaasnevate intresside, halduskaristuste ja -trahvidega ning kuludega, välja arvatud kõik kriminaalõiguslikud karistused, mis on määratud taotluse saanud asutuste asukohaliikmesriikide kehtivate õigusaktidega.

See kohaldub ka nende identsete või analoogsete maksudega seotud nõuete suhtes, mis täiendavad või asendavad artikli 3 punktis 6 nimetatud kindlustusmaksetelt tasutavaid makse. Liikmesriikide pädevad asutused edastavad üksteisele ja komisjonile selliste maksude täitmisele pööramise kuupäevad.

Artikkel 3

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.	„abi taotlev asutus” – liikmesriigi pädev asutus, kes esitab artiklis 2 nimetatud nõudega seotud abitaotluse;

2.	asutus, kellelt abi taotletakse – liikmesriigi pädev asutus, kellele abitaotlus esitatakse;

3.	„impordimaksud” – tollimaksud ja importimisel tasutavad samaväärse toimega maksud ning impordimaksud, mis on ette nähtud ühise põllumajanduspoliitika või sellise erikorra raames, mida kohaldatakse teatavate põllumajandussaaduste töötlemisel saadud kaupade suhtes;

4.	„ekspordimaksud” – tollimaksud ja eksportimisel tasutavad samaväärse toimega maksud ning ekspordimaksud, mis on ette nähtud ühise põllumajanduspoliitika või sellise erikorra raames, mida kohaldatakse teatavate põllumajandussaaduste töötlemisel saadud kaupade suhtes;

5.

„tulu- ja kapitalimaksud” – nõukogu 19. detsembri 1977. aasta direktiivi 77/799/EMÜ (liikmesriikide pädevate asutuste vastastikuse abi kohta otsese maksustamise ja kindlustusmaksete maksustamise valdkonnas) (6) artikli 1 lõikes 3 loetletud maksud, mida tuleb tõlgendada kooskõlas kõnealuse direktiivi artikli 1 lõikega 4;

6.

kindlustusmaksetelt tasutavad maksud: a) : Belgias : i) taxe annuelle sur les contrats d’assurance; ii) jaarlijkse taks op de verzekeringscontracten; b) : Taanis : i) afgift af lystfartøjsforsikringer; ii) afgift af ansvarsforsikringer for motorkøretøjer m.v.; iii) stempelafgift af forsikringspræmier; c) : Saksamaal : i) versicherungssteurer; ii) feuerschutzsteuer; d) : Kreekas : i) φόρος κύκλου εργασιών (Φ.Κ.Ε); ii) τέλη Χαρτοσήμου; e) : Hispaanias : Impuesto sobre las primas de seguros; f) : Prantsusmaal : taxe sur les conventions d’assurances; g) : Iirimaal : levy on insurance premiums; h) : Itaalias : imposte sulle assicurazioni private ed i contratti vitalizi di cui alla legge 29.10.1967 No 1216; i) : Luksemburgis : i) impôt sur les assurances; ii) impôt dans l’intérêt du service d’incendie; j) : Maltal : taxxa fuq Dokumenti u Trasferimenti; k) : Madalmaades : assurantiebelasting; l) : Austrias : i) versicherungssteuer; ii) feuerschutzsteuer; m) : Portugalis : imposto de selo sobre os prémios de seguros; n) : Sloveenias : i) davek od prometa zavarovalnih poslov; ii) požarna taksa; o) : Soomes : i) eräistä vakuutusmaksuista suoritettava vero/skatt på vissa försäkringspremier; ii) palosuojelumaksu/brandskyddsavgift; p) : Ühendkuningriigis : insurance Premium Tax (IPT).

Artikkel 4

1.   Abi taotleva asutuse taotluse korral esitab asutus, kellelt abi taotletakse, kogu informatsiooni, mida abi taotlev asutus nõude sissenõudmiseks vajab.

Selle informatsiooni saamiseks kasutab asutus, kellelt abi taotletakse, volitusi, mis on talle antud tema asukohaliikmesriigis tekkinud samalaadsete nõuete suhtes kohaldatavate õigusnormidega.

2.   Informatsioonitaotluses tuleb esitada selle isiku, keda informatsioon puudutab, nimi, aadress ja muu tema identifitseerimiseks vajalik asjakohane teave, millele taotluse esitanud asutusel on tavaliselt juurdepääs, ning selle nõude laad ja suurus, millega seoses taotlus esitatakse.

3.   Asutus, kellelt abi taotletakse, ei ole kohustatud esitama informatsiooni:

a)	mida tal ei oleks võimalik saada oma asukohaliikmesriigis tekkinud samalaadsete nõuete sissenõudmiseks;

b)	mis avalikustaks äri-, tootmis- või ametisaladusi;

c)	mille avalikustamine ohustaks riigi julgeolekut või kahjustaks selle avalikku korda.

4.   Asutus, kellelt abi taotletakse, teatab abi taotlevale asutusele informatsiooni andmisest keeldumise põhjustest.

Artikkel 5

1.   Asutus, kellelt abi taotletakse, teatab abi taotleva asutuse palvel kooskõlas oma asukohaliikmesriigis samalaadsete dokumentide ja otsuste teatamist reguleerivate seadustega adressaadile kõigist juriidilistest dokumentidest ja otsustest, sealhulgas kohtudokumentidest ja -otsustest, mis pärinevad abi taotleva asutuse asukohaliikmesriigist ning on seotud nõude ja/või selle sissenõudmisega.

2.   Teavitamispalves tuleb esitada nimi, adressaadi aadress ja muu tema identifitseerimiseks vajalik asjakohane teave, millele on taotluse esitanud asutusel tavaliselt juurdepääs, teatatava juriidilise dokumendi või otsuse laad ja teema ning vajaduse korral ka nimi ja võlgniku aadress ja muu tema identifitseerimiseks vajalik asjakohane teave, millele on taotluse esitanud asutusel tavaliselt juurdepääs, ning nõue, mida juriidiline dokument või otsus puudutab, samuti muu asjassepuutuv informatsioon.

3.   Asutus, kellelt abi taotletakse, informeerib kohe abi taotlevat asutust teavitamispalve järel alustatud tegevusest ning eelkõige juriidilise dokumendi või otsuse adressaadile edastamise kuupäevast.

Artikkel 6

Asutus, kellelt abi taotletakse, nõuab abi taotleva asutuse taotluse korral kooskõlas oma asukohariigis samalaadsete nõuete suhtes kohaldatavate õigusnormidega sisse nõuded, mille kohta on olemas nende täitmisele pööramist lubav juriidiline dokument.

Sel eesmärgil tuleb kõiki nõudeid, mille kohta on esitatud sissenõudmistaotlus, käsitada selle liikmesriigi nõuetena, kus asub asutus, kellelt abi taotletakse; välja arvatud juhul, kui kohaldatakse artiklit 12.

Artikkel 7

1.   Nõude sissenõudmise taotlusele, mille taotluse esitanud asutus esitab asutusele, kellelt abi taotletakse, lisatakse taotluse esitanud asutuse asukohaliikmesriigis välja antud vastava nõude täitmisele pööramist lubav ametlik dokument või selle kinnitatud koopia ning vajaduse korral ka muude sissenõudmiseks vajalike dokumentide originaal või kinnitatud koopia.

2.   Taotluse esitanud asutus võib esitada sissenõudmistaotluse ainult juhul, kui:

a)	nõuet ja/või selle täitmisele pööramist lubavat juriidilist dokumenti ei ole tema asukohaliikmesriigis vaidlustatud, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse artikli 12 lõike 2 teist lõiku;

b)	ta on oma asukohaliikmesriigis kohaldanud asjakohast sissenõudmismenetlust, mis on lubatav lõikes 1 nimetatud juriidilise dokumendi alusel, ja nõuet ei ole võetud meetmete tulemusel täielikult tasutud.

3.   Sissenõudmistaotlusel tuleb märkida:

a)	nimi, aadress ja muu asjaomase isiku ja/või tema varasid hoidva kolmanda isiku identifitseerimisega seotud asjakohane teave;

b)	nimi, aadress ja muu taotluse esitanud isiku identifitseerimisega seotud asjakohane teave;

c)	viide juriidilisele dokumendile, mis lubab nõude täitmisele pööramist ja mis on välja antud taotluse esitanud asutuse asukohaliikmesriigis;

d)	nõude laad ja suurus, sealhulgas peanõue, intress ja muud karistusmaksed, trahvid ja kulud, mis on esitatud kummagi asutuse asukohaliikmesriigi vääringus;

e)	kuupäev, mil taotluse esitanud asutus ja/või taotluse saanud asutus juriidilise dokumendi adressaadile teatavaks tegi;

f)	kuupäev, millest alates, ja ajavahemik, mille jooksul on täitmisele pööramine taotluse esitanud asutuse asukohaliikmesriigis kehtivate õigusaktide kohaselt võimalik;

g)	muu asjakohane teave.

Sissenõudmistaotlus sisaldab ka taotluse esitanud asutuse deklaratsiooni, milles kinnitatakse, et lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud.

4.   Taotluse esitanud asutus edastab taotluse saanud asutusele viivitamata kogu asjakohase teabe, mille ta on saanud sissenõudmistaotluse põhjuste kohta.

Artikkel 8

Nõude täitmisele pööramist lubavat juriidilist dokumenti tunnustatakse otseselt ja seda käsitatakse automaatselt kui juriidilist dokumenti, mis lubab taotluse saanud asutuse asukohaliikmesriigi nõude täitmisele pööramist.

Esimesest lõigust olenemata tuleb nõude täitmisele pööramist lubav juriidiline dokument vajaduse korral ja kooskõlas taotluse saanud asutuse asukohaliikmesriigis kehtivate seadustega vastu võtta ja kinnitada dokumendina, mis lubab nõude täitmisele pööramist kõnesoleva liikmesriigi territooriumil, ning sellise dokumendiga asendada või täiendada.

Liikmesriigid püüavad vastuvõtmise, kinnitamise, täiendamise või asendamisega seotud vorminõuded täita kolme kuu jooksul alates sissenõudmistaotluse saamisest, välja arvatud neljandas lõigus ette nähtud juhul. Kui täitmisele pööramist lubav juriidiline dokument on nõuekohaselt koostatud, ei või kõnealuste vorminõuete täitmisest keelduda. Taotluse saanud asutus teavitab taotluse esitanud asutust kolmekuulise tähtaja ületamise põhjustest.

Kui nende vorminõuete täitmine põhjustab nõude ja/või taotluse esitanud asutuse poolt väljastatud nõude täitmisele pööramist lubava juriidilise dokumendi vaidlustamise, kohaldatakse artiklit 12.

Artikkel 9

1.   Nõuded nõutakse sisse taotluse saanud asutuse asukohaliikmesriigi vääringus. Taotluse saanud asutuse poolt sisse nõutud nõude kogusumma kannab taotluse saanud asutus üle taotluse esitanud asutusele.

2.   Taotluse saanud asutus võib vastavalt oma asukohaliikmesriigis kehtivatele õigusnormidele ja pärast konsulteerimist taotluse esitanud asutusega anda võlgnikule makseaega või lubada tal maksta osade kaupa. Taotluse saanud asutuse poolt antud lisamakseaja eest nõutud intressid tuleb üle kanda ka taotluse esitanud asutuse asukohaliikmesriigile.

Alates kuupäevast, kui nõude sissenõudmise täitmisele pööramist võimaldav juriidiline dokument on otseselt tunnustatud kooskõlas artikli 8 esimese lõiguga või vastu võetud, kinnitatud, täiendatud või asendatud kooskõlas artikli 8 teise lõiguga, nõutakse hilinenud maksete eest intressi taotluse saanud asutuse asukohaliikmesriigis kehtivate õigusnormide kohaselt ja need kantakse samuti üle taotluse esitanud asutuse asukohaliikmesriigile.

Artikkel 10

Artikli 6 teisest lõigust olenemata ei pruugi sissenõutavate nõuete suhtes tingimata kohaldada neid eeliseid, mida antakse samalaadsetele nõuetele, mis tekivad taotluse saanud asutuse asukohaliikmesriigis.

Artikkel 11

Asutus, kellelt abi taotletakse, informeerib kohe abi taotlevat asutust sissenõudmistaotluse järel alustatud tegevusest.

Artikkel 12

1.   Kui sissenõudmismenetluse ajal vaidlustab huvitatud isik nõude ja/või selle täitmisele pööramist lubava juriidilise dokumendi, mis on välja antud abi taotleva asutuse asukohaliikmesriigis, peab nimetatud isik pöörduma abi taotleva asutuse asukohaliikmesriigi pädeva organi poole vastavalt selles liikmesriigis kehtivatele seadustele. Abi taotlev asutus teatab sellest asutusele, kellelt abi taotletakse. Kõnesolevast pöördumisest võib asutusele, kellelt abi taotletakse, teatada ka asjaomane isik.

2.   Niipea kui asutus, kellelt abi taotletakse, on abi taotlevalt asutuselt või huvitatud isikult saanud lõikes 1 nimetatud teate, peatab ta täitemenetluse kuni selles valdkonnas pädeva organi otsuseni, kui taotluse esitanud asutus kooskõlas käesoleva lõike teise lõiguga teisiti ei nõua. Asutus, kellelt abi taotletakse, võib vajaduse korral ja lähtuvalt sellest, milline tegevus on tema asukohaliikmesriigi õigusnormidega lubatud samalaadsete nõuete puhul, rakendada nõude sissenõudmist tagavaid ettevaatusabinõusid, ilma et see piiraks artikli 13 kohaldamist.

Taotluse esitanud asutus võib kooskõlas oma asukohaliikmesriigis kehtivate õigusnormidega nõuda, et taotluse esitanud asutus nõuaks vaidlustatud nõude sisse, kui taotluse saanud asutuse liikmesriigis kehtivad õigusnormid seda lubavad. Kui vaidlustamise tulemus on võlgnikule soodne, vastutab taotluse esitanud asutus sissenõutud summade tagasimaksmise ja vajaduse korral kooskõlas taotluse saanud asutuse asukohaliikmesriigis kehtivate õigusaktidega tasumisele kuuluva hüvitise maksmise eest.

3.   Liikmesriigis, kus asub asutus, kellelt abi taotletakse, võetud täitemeetmete vaidlustamisel tuleb pöörduda selle liikmesriigi pädeva organi poole vastavalt seal kehtivatele õigusnormidele.

4.   Kui pädev organ, kelle poole pöördutakse vastavalt lõikele 1, on kohtuorgan ning see organ teeb abi taotlevale asutusele soodsa otsuse, mis võimaldab abi taotleva asutuse asukohaliikmesriigis nõude sisse nõuda, käsitatakse seda otsust „nõude täitmisele pööramist lubava juriidilise dokumendina” artiklite 6, 7 ja 8 tähenduses ning lähtutakse sellest nõude sissenõudmisel.

Artikkel 13

Abi taotleva asutuse põhjendatud taotluse korral rakendab asutus, kellelt abi taotletakse, vastavalt oma asukohaliikmesriigi kehtivatele õigusnormidele ettevaatusabinõusid, et tagada nõude sissenõudmine.

Esimese lõigu sätete jõustamiseks kohaldatakse artiklit 6, artikli 7 lõikeid 1, 3 ja 4 ning artikleid 8, 11, 12 ja 14 mutatis mutandis.

Artikkel 14

Taotluse saanud asutus ei ole kohustatud:

a)

andma artiklites 6–13 sätestatud abi, kui nõude sissenõudmine põhjustaks võlgniku seisundi tõttu tõsiseid majanduslikke või sotsiaalseid raskusi selle asutuse asukohaliikmesriigis, juhul kui taotluse saanud liikmesriigis kehtivad õigusnormid võimaldavad selliseid meetmeid võtta samalaadsete siseriiklike nõuete puhul;

b)

andma artiklites 4–13 sätestatud abi, kui vastavalt artiklile 4, 5 või 6 esitatud esmase taotluse nõuded on seotud rohkem kui viis aastat vanade nõuetega, alates ajast, kui kooskõlas taotluse esitanud asutuse asukohaliikmesriigis kehtivate õigusnormidega koostati sissenõudmist lubav juriidiline dokument, kuni taotluse esitamise kuupäevani. Juhul kui nõue või juriidiline dokument vaidlustatakse, loetakse kõnealust ajavahemikku alates ajast, kui taotluse esitanud riik teeb kindlaks, et nõuet või sissenõudmist lubavat täitmisele pööramise korraldust ei või enam vaidlustada.

Asutus, kellelt abi taotletakse, teatab abi taotlevale asutusele abitaotluse tagasilükkamise põhjustest. Tagasilükkamise põhjused tuleb esitada ka komisjonile.

Artikkel 15

1.   Aegumistähtaega puudutavaid küsimusi reguleerivad ainuüksi abi taotleva asutuse asukohaliikmesriigis kehtivad seadused.

2.   Kui asutuse poolt, kellelt abi taotletakse, vastavalt abitaotlusele nõude sissenõudmiseks võetud meetmeid oleks võtnud abi taotlev asutus ja need oleksid põhjustanud aegumistähtaja peatumise või katkemise kooskõlas nimetatud asutuse asukohaliikmesriigi kehtivate seadustega, käsitatakse kõnesolevaid meetmeid nende mõju seisukohalt nimetatud liikmesriigis võetud meetmetena.

Artikkel 16

Asutus, kellelt abi taotletakse, võib talle käesoleva direktiivi kohaselt saadetud dokumente ja informatsiooni edasi anda ainult:

a)	abitaotluses nimetatud isikule;

b)	nõuete sissenõudmise eest vastutavatele isikutele ja asutustele ainult selle ülesande täitmiseks;

c)	kohtuorganitele, kes käsitlevad nõuete sissenõudmisega seotud küsimusi.

Artikkel 17

Abitaotlustele ja täitmisele pööramist lubavatele ja muudele asjakohastele dokumentidele tuleb lisada tõlge selle liikmesriigi ametlikus keeles või ühes ametlikus keeles, kus asub asutus, kellelt abi taotletakse, ilma et see piiraks nimetatud asutuse õigust tõlkest loobuda.

Artikkel 18

1.   Taotluse saanud asutus nõuab asjaomaselt isikult sisse ja säilitab kõik sissenõudmisega seoses tekkinud kulud kooskõlas õigusnormidega, mida asutuse asukohaliikmesriigis kohaldatakse samalaadsete nõuete suhtes.

2.   Liikmesriigid loobuvad vastastikku kõigist nõuetest käesoleva direktiivi kohaselt antava vastastikuse abiga seotud kulutuste tagasimaksmiseks.

3.   Kui sissenõudmine põhjustab erilisi probleeme, on seotud väga suurte summadega või organiseeritud kuritegevuse vastase võitlusega, võivad taotleja ja taotluse saanud asutused kokku leppida sularahajuhtumit käsitlevas tagasimaksmiskorras.

4.   Taotluse esitanud asutuse asukohaliikmesriik on taotluse saanud asutuse asukohaliikmesriigi ees vastutav põhjendamatuks osutunud toimingutest tulenevate kulutuste ja kadude eest, kui toimingute põhjendamatus oli seotud nõude alusega või taotluse esitanud asutuse poolt väljastatud dokumendi kehtivusega.

Artikkel 19

Liikmesriigid peavad üksteisele esitama loetelu asutustest, kellel on õigus abitaotlusi koostada või vastu võtta.

Artikkel 20

1.   Komisjoni abistab sissenõudmise komitee (edaspidi „komitee”).

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

Artikkel 21

Komitee vaatab läbi kõik käesoleva direktiivi kohaldamisega seotud küsimused, mille eesistuja on talle suunanud omal algatusel või liikmesriigi esindaja taotluse korral.

Artikkel 22

Eeskirjad selleks, et rakendada artikli 4 lõikeid 2 ja 4, artikli 5 lõikeid 2 ja 3, artikleid 7, 8, 9 ja 11, artikli 12 lõikeid 1 ja 2, artiklit 14, artikli 18 lõiget 3 ja artiklit 24 ning määrata kindlaks vahendid, mille abil asutused omavahel teavet vahetavad, eeskirjad sissenõutud summade ümberarvestamise ja ülekandmise kohta ning abitaotluse esitamist õigustava minimaalse nõudesumma määramise kohta, võetakse vastu artikli 20 lõikes 2 ette nähtud korras.

Artikkel 23

Käesoleva direktiiviga ei takistata ulatuslikumat vastastikust abi, mida liikmesriigid annavad või hakkavad üksteisele andma lepingute ja kokkulepete alusel, kaasa arvatud kokkulepped kohtudokumentidest ja muudest juriidilistest dokumentidest teatamise kohta.

Artikkel 24

Liikmesriigid teatavad komisjonile käesoleva direktiivi rakendamiseks vastu võetud meetmetest.

Komisjon teatab nendest teistele liikmesriikidele.

Kõik liikmesriigid teatavad igal aastal komisjonile aasta jooksul saadetud ja saadud teabe-, teavitamis- ja sissenõudmistaotluste arvu, nendega seotud nõuete summad ja sissenõutud summad.

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga kahe aasta järel aruande kõnealuse korra kohaldamise ja saavutatud tulemuste kohta.

Artikkel 25

Direktiiv 76/308/EMÜ, mida on muudetud I lisa A ja B osas loetletud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud I lisa C osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtpäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile kooskõlas II lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 26

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 27

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  19. juuni 2007. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  ELT C 93, 27.4.2007, lk 15.

(3)  EÜT L 73, 19.3.1976, lk 18. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga. Direktiivi algne pealkiri on „nõukogu 15. märtsi 1976. aasta direktiiv 76/308/EMÜ vastastikuse abi kohta Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi rahastamissüsteemi kuuluvatest meetmetest tulenevate nõuete ning põllumajandusmaksude ja tollimaksude sissenõudmisel”. Seda on muudetud direktiiviga 79/1071/EMÜ (EÜT L 331, 27.12.1979, lk 10), direktiiviga 92/12/EMÜ (EÜT L 76, 23.3.1992, lk 1) ja direktiiviga 2001/44/EÜ (ELT L 175, 28.6.2001, lk 17).

(4)  Vt I lisa, A ja B osa.

(5)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on viimati muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

(6)  EÜT L 336, 27.12.1977, lk 15. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/98/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 129).

---

---

---