This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32006D1672
Decision No 1672/2006/EC of the European Parliament and of the Council of 24 October 2006 establishing a Community Programme for Employment and Social Solidarity — Progress
Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1672/2006/EÜ, 24. oktoober 2006 , millega kehtestatakse ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programm Progress
Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1672/2006/EÜ, 24. oktoober 2006 , millega kehtestatakse ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programm Progress
ELT L 315, 15/11/2006, p. 1–8
(ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV) Dokument on avaldatud eriväljaandes
(BG, RO, HR)
In force: This act has been changed. Current consolidated version: 08/04/2010
15.11.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 315/1 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS nr 1672/2006/EÜ,
24. oktoober 2006,
millega kehtestatakse ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programm Progress
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 13 lõiget 2, artiklit 129 ja artikli 137 lõike 2 punkti a,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (3)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Ülemkogu 23. ja 24. märtsi 2000. aasta Lissaboni kohtumisel kaasati osana liidu üldisesse strateegiasse tööhõive ja sotsiaalse kaasamise edendamine, et saavutada järgmise kümnendi strateegiline eesmärk muutuda maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majanduseks, mida iseloomustaks säästev majanduskasv, rohkem paremaid töökohti ja suurem sotsiaalne ühtekuuluvus. Sellega püstitati liidule ambitsioonikad eesmärgid ja sihid, et taastada tingimused täielikuks tööhõiveks, edendada töö kvaliteeti ja produktiivust ning sotsiaalset ühtekuuluvust ja kaasavat tööturgu. Lisaks suunitleti strateegia ümber Euroopa Ülemkogu 22. ja 23. märtsi 2005. aasta Brüsseli kohtumisel. |
(2) |
Kooskõlas komisjoni selge kavatsusega konsolideerida ja ratsionaliseerida ühenduse rahastamisvahendeid, peaks käesolev otsus kehtestama ühtse ja täiustatud programmi, et jätkata ja täiustada meetmeid, mis algatati nõukogu 27. novembri 2000. aasta otsusega 2000/750/EÜ, millega kehtestatakse diskrimineerimise vastu võitlemise ühenduse tegevusprogramm (2001–2006), (4) nõukogu 20. detsembri 2000. aasta otsusega 2001/51/EÜ, millega kehtestatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkust käsitleva ühenduse raamstrateegiaga seotud tegevusprogramm (2001–2005), (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. detsembri 2001. aasta otsusega nr 50/2002/EÜ, (6) millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm liikmesriikidevahelise koostöö ergutamiseks sotsiaalse tõrjutuse tõkestamise alal, 10. juuni 2002. aasta otsusega nr 1145/2002/EÜ (7) tööhõive valdkonda stimuleerivate ühenduse meetmete kohta ja 29. aprilli 2004. aasta otsusega nr 848/2004/EÜ, (8) millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm meeste ja naiste võrdõiguslikkuse valdkonnas Euroopa tasandil tegutsevate organisatsioonide edendamiseks, ning meetmeid, mida teostatakse ühenduse tasandil seoses töötingimustega. |
(3) |
Euroopa Ülemkogu erakorralisel tööhõivet käsitleval 20. ja 21. novembri 1997. aasta Luxembourgi kohtumisel algatati Euroopa tööhõivestrateegia liikmesriikide tööhõivepõhimõtete koordineerimiseks kokkulepitud tööhõivesuunistest ja soovitustest lähtudes. Euroopa tööhõivestrateegia on Euroopa tasandil praegu kõige olulisem vahend Lissaboni strateegia tööhõive ja tööturuga seonduvate eesmärkide rakendamisel. |
(4) |
Lissaboni Euroopa Ülemkogu järeldas, et allpool vaesuspiiri elavate ja sotsiaalselt tõrjutud inimeste arv liidus on lubamatu ning seega peeti vajalikuks võtta meetmeid, et sobilike eesmärkide püstitamisega avaldada märkimisväärset mõju vaesuse kõrvaldamisele. Sellised eesmärgid lepiti kokku Euroopa Ülemkogu Nice'i kohtumisel 7., 8. ja 9. detsembril 2000. aastal. Lisaks lepiti kokku, et sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise strateegiad peaksid tuginema koordineerimise avatud meetodile, mis ühendab endas riigisisesed tegevuskavad ja komisjoni koostööalgatuse. |
(5) |
Demograafilised muudatused on peamine pikaajaline väljakutse sotsiaalkaitse süsteemide suutlikkusele tagada piisavad pensionid, kvaliteetne tervishoid ja pikaajaline hooldus, mis on kõigile kättesaadav ja mida on võimalik rahastada pikaajalises perspektiivis. Oluline on edendada poliitikaid, millega saab saavutada nii nõuetekohase sotsiaalkaitse kui ka sotsiaalkaitse süsteemide järjepidevuse. Lissaboni Euroopa Ülemkogu otsustas, et koostöö selles valdkonnas peab põhinema koordineerimise avatud meetodil. |
(6) |
Tähelepanu tuleks pöörata sisse- ja väljarändajate eriolukorrale selles kontekstis ja vajadusele võtta meetmeid, et muuta deklareerimata töö alaliseks töökohaks. |
(7) |
Miinimumstandardite tagamine ja töötingimuste pidev parandamine liidus on Euroopa sotsiaalpoliitika keskseks jooneks ning Euroopa Liidu oluline üldeesmärk. Ühendus mängib olulist rolli liikmesriikide tegevuse toetamisel ja täiendamisel töötajate tervise ja ohutuse ning töötingimuste valdkonnas, sealhulgas töö ja perekonnaelu ühitamisvajaduse alal, töötajate kaitsmisel töölepingu lõpetamise korral, töötajate teavitamisel, osalemisel ja nõustamisel ning töötajate ja tööandjate huvide esindamisel ja kollektiivsel kaitsel. |
(8) |
Mittediskrimineerimine on Euroopa Liidu oluline põhimõte. Asutamislepingu artiklis 13 sätestatakse võimalus astuda vajalikke samme, et võidelda diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Diskrimineerimise keelustamine sisaldub ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 21. Tuleb arvestada diskrimineerimise eri vormide erisusi ning paralleelselt töötada välja kohased meetmed, et tõkestada ühel või enamal alusel diskrimineerimine ja võidelda sellise diskrimineerimise vastu. Seetõttu tuleb programmi kättesaadavust ja tulemusi vaadelda puuetega inimeste erivajadusi arvestades, pidades silmas vajadust tagada neile täielik ja võrdne juurdepääs selle programmi alusel rahastatavatele meetmetele ning kõnealuste meetmete tulemustele ja hindamisele, sealhulgas täiendavate kulude hüvitamisele, mis tekivad puuetega inimestel nende puuetest tulenevalt. Kogemused, mis on saadud aastatepikkuse võitluse käigus teatavate diskrimineerimisvormide vastu, sealhulgas soolise diskrimineerimise vastu, võivad osutuda kasulikuks teiste diskrimineerimisvormide vastu võitlemisel. |
(9) |
Nõukogu on asutamislepingu artikli 13 alusel võtnud vastu järgmised direktiivid: 29. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust, (9) mis keelab diskrimineerimise rassilise või etnilise päritolu põhjal muu hulgas töö, kutseõppe ja hariduse saamisel, kaupade ja teenuste kättesaadavuse ning sotsiaalkaitse osas; 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, (10) millega keelatakse diskrimineerimine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel; 13. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega (11). |
(10) |
Asutamislepingu artiklite 2 ja 3 alusel on meeste ja naiste võrdne kohtlemine ühenduse õiguse aluspõhimõte. Selle kohaselt vastu võetud direktiivid ja muud õigusaktid mängivad märkimisväärset rolli naiste olukorra parandamises liidus. Ühenduse tasandi meetmete rakendamisel saadud kogemused on näidanud, et meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ühenduse tegevuspõhimõtetes ja diskrimineerimise vastu võitlemine tegelikkuses nõuab eri meetmete, kaasa arvatud üksteise täiendamiseks kavandatud õigusaktide, rahastamisvahendite ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise ühendamist. Kooskõlas meeste ja naiste võrdõiguslikkuse põhimõttega peaks edendatama soolise võrdõiguslikkuse rakendamist kõikides programmi osades ja meetmetes. |
(11) |
Paljud eri tasanditel aktiivsed valitsusvälised organisatsioonid võivad anda Euroopa tasandil olulise panuse, kasutades keskse tähtsusega võrgustikke, mis aitavad kaasa programmi üldeesmärkidega seotud poliitiliste suundumuste muutmisele. |
(12) |
Kuna käesoleva otsuse eesmärke ei saa täiel määral saavutada liikmesriikide tasandil, sest teavet on vaja vahetada Euroopa tasandil ja parimaid lahendusi levitada kogu ühenduses, ning kuna seetõttu on need eesmärgid ühenduse abinõude ja meetmete mitmepoolse ulatuse tõttu paremini saavutatavad ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks. |
(13) |
Käesoleva otsusega sätestatakse kogu programmi kehtivuse ajaks rahastamispakett, mis kujutab endast eelarvepädevate institutsioonide peamist juhist 17. mai 2006. aasta. institutsioonidevahelise kokkuleppe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (12) punkti 37 tähenduses. |
(14) |
Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (13). |
(15) |
Kuna programm on jagatud viieks osaks, võivad liikmesriigid kehtestada oma riigi esindajate rotatsiooni vastavalt teemadele, mida komisjoni abistav komitee käsitleb, |
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Programmi kehtestamine ja kestus
1. Käesoleva otsusega kehtestatakse ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programm Progress (edaspidi “programm”), et toetada rahaliselt Euroopa Liidu eesmärke tööhõive ja sotsiaalküsimuste valdkonnas, nagu sätestatud komisjoni teatises sotsiaalmeetmete kava kohta, ning aidata kaasa Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisele neis valdkondades.
2. Programm kestab 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013.
Artikkel 2
Üldised eesmärgid
1. Programmil on järgmised üldised eesmärgid:
a) |
liikmesriikides ja teistes osalevates riikides valitsevast olukorrast süvendatud teadmiste saamine ja selle parem mõistmine poliitikate analüüsimise, hindamise ja nende rakendamise põhjaliku järelevalve abil; |
b) |
statistiliste vahendite ja meetodite ning ühiste näitajate, võimaluse korral sugupoolte ja vanuse järgi jaotatud, arendamise toetamine programmiga hõlmatud valdkondades; |
c) |
vajaduse korral ühenduse õiguse ja ühenduse poliitikaeesmärkide rakendamise toetamine ja järelevalve liikmesriikides ning nende tõhususe ja mõju hindamine; |
d) |
võrgustikuna töötamise, vastastikuse õppimise ning parimate lahenduste kindlakstegemise ja tutvustamise soodustamine Euroopa tasandil; |
e) |
sidusrühmade ja üldsuse teadlikkuse tõstmine ühenduse poliitikatest ja eesmärkidest kõigi viie osa all; |
f) |
oluliste Euroopa tasandi võrgustike suutlikkuse tõstmine, et vajadusel edendada ja jätkuvalt toetada ühenduse tegevuspõhimõtteid ja eesmärke. |
2. Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist rõhutatakse selle programmi kõigis osades ja tegevustes.
3. Programmi kõikide osade ja tegevuste tulemustest teavitatakse nõuetekohaselt kõiki asjaomaseid isikuid ja avalikkust. Komisjon korraldab vajaduse korral peamiste sidusrühmadega arvamustevahetusi.
Artikkel 3
Programmi struktuur
Programm jaotatakse viide ossa järgmiselt:
1) |
tööhõive; |
2) |
sotsiaalkaitse ja kaasamine; |
3) |
töötingimused; |
4) |
mittediskrimineerimine ja mitmekesisus; |
5) |
sooline võrdõiguslikkus. |
Artikkel 4
1. osa. Tööhõive
1. osa toetab Euroopa tööhõivestrateegia rakendamist järgmiselt:
a) |
tööhõive olukorra ja väljavaadete mõistmise edendamine, eriti analüüsi ja uuringute ning statistika ja ühiste näitajate väljaarendamise abil Euroopa tööhõivestrateegia raames; |
b) |
Euroopa tööhõivesuuniste ja soovituste rakendamise järelevalve ja nende mõju hindamine, eelkõige ühise tööhõivet käsitleva aruande abil, ning Euroopa tööhõivestrateegia, üldise sotsiaal- ja majanduspoliitika ja muude poliitikavaldkondade vastastikmõju analüüsimine; |
c) |
poliitikate, heade tavade ja uuenduslike lähenemisviiside vahendamise korraldamine ning vastastikuse õppimise edendamine Euroopa tööhõivestrateegia kontekstis; |
d) |
teadlikkuse tõstmine, teabe levitamine ja tööhõive valdkonna väljakutsete ja poliitikate ning riigisiseste reformikavadega seonduvate arutelude edendamine, kaasa arvatud piirkondlike ja kohalike osalejate, tööturu osapoolte ja teiste sidusrühmade hulgas. |
Artikkel 5
2. osa. Sotsiaalkaitse ja kaasamine
2. osa toetab koordineerimise avatud meetodi rakendamist sotsiaalkaitse ja kaasamise valdkonnas järgmiselt:
a) |
sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse, sotsiaalkaitse ja kaasamise küsimuste mõistmise edendamine, eriti analüüsi ja uuringute ning statistika ja ühiste näitajate väljaarendamise abil koordineerimise avatud meetodi raames sotsiaalkaitse ja kaasamise valdkonnas; |
b) |
koordineerimise avatud meetodi rakendamise järelevalve ja hindamine sotsiaalkaitse ja kaasamise valdkonnas ja selle mõju liikmesriigi ja ühenduse tasandil ning koordineerimise avatud meetodi ja teiste poliitikavaldkondade vastastikuse mõju analüüsimine; |
c) |
tegevuspõhimõtete, heade tavade ja uuenduslike lähenemisviiside vahendamise korraldamine ning vastastikuse õppimise edendamine sotsiaalkaitse ja kaasamise strateegia kontekstis; |
d) |
teadlikkuse tõstmine, teabe levitamine ja ühenduse sotsiaalkaitse ja kaasamise valdkonna koordineerimisprotsessi kontekstis püstitatud peamiste väljakutsete ja poliitiliste teemadega seonduvate arutelude edendamine, kaasa arvatud tööturu osapoolte, piirkondlike ja kohalike osalejate, valitsusväliste organisatsioonide ning teiste sidusrühmade hulgas; |
e) |
oluliste Euroopa tasandi võrgustike suutlikkuse arendamine ühenduse poliitiliste eesmärkide ja sotsiaalkaitse ja kaasamise strateegia toetamiseks ja edasiseks arendamiseks. |
Artikkel 6
3. osa. Töötingimused
3. osa toetab töökeskkonna ja -tingimuste edendamist, kaasa arvatud töötervishoid ja -ohutus ning töö- ja pereelu ühitamine, järgmiselt:
a) |
töötingimustega seonduva olukorra mõistmise edendamine, eriti analüüsi ja uuringute ning vajaduse korral statistika ja näitajate väljaarendamise kui ka kehtivate õigusaktide, poliitikate ja tavade tõhususe ja mõju hindamise abil; |
b) |
ühenduse tööõiguse rakendamise toetamine tõhusa järelevalve, selle valdkonna töötajatele koolituse korraldamise, juhendite koostamise ja võrgustike väljaarendamise abil erialaasutuste, kaasaarvatud tööturu osapoolte hulgas; |
c) |
ennetusmeetmete algatamine ja ennetava tegevuskultuuri toetamine töötervishoiu- ja ohutuse valdkonnas; |
d) |
teadlikkuse tõstmine, teabe levitamine ja töötingimuste peamiste väljakutsete ja poliitikaga seonduvate arutelude edendamine, sealhulgas ka tööturu osapoolte hulgas. |
Artikkel 7
4. osa. Mittediskrimineerimine ja mitmekesisus
4. osa toetab mittediskrimineerimise põhimõtte tõhusat rakendamist ja selle süvalaiendamist kõikidesse ühenduse poliitikavaldkondadesse järgmiselt:
a) |
töötingimustega seonduva olukorra mõistmise edendamine, eriti analüüsi ja uuringute ning vajaduse korral statistika ja näitajate väljaarendamise kui ka kehtivate õigusaktide, tegevuspõhimõtete ja tavade tõhususe ja mõju hindamise abil; |
b) |
ühenduse diskrimineerimisvastaste õigusaktide rakendamise toetamine tõhusa järelevalve, selle valdkonna töötajatele koolituse korraldamise ja võrgustike väljaarendamise abil mittediskrimineerimisega tegelevate erialaasutuste hulgas; |
c) |
teadlikkuse tõstmine, teabe levitamine ja diskrimineerimise peamiste väljakutsete ja poliitiliste teemadega seonduvate arutelude edendamine ja mittediskrimineerimise süvalaiendamine ühenduse poliitikatesse, kaasaarvatud tööturu osapoolte, valitsusväliste organisatsioonide ja teiste sidusrühmade hulgas; |
d) |
oluliste Euroopa tasandi võrgustike suutlikkuse arendamine ühenduse poliitiliste eesmärkide ja põhimõtete jätkuvaks edendamiseks diskrimineerimisvastase võitluse osas. |
Artikkel 8
5. osa. Sooline võrdõiguslikkus
5. osa toetab soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte tõhusat rakendamist ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist kõikidesse ühenduse poliitikavaldkondadesse järgmiselt:
a) |
soolise võrdõiguslikkuse küsimuste ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisega seonduva olukorra mõistmise edendamine, eriti analüüsi ja uuringute ning statistika ja vajaduse korral näitajate väljaarendamise kui ka kehtivate õigusaktide, poliitikate ja tavade tõhususe ja mõju hindamise abil; |
b) |
ühenduse diskrimineerimisvastaste õigusaktide rakendamise toetamine tõhusa järelevalve, selle valdkonna töötajatele koolituse korraldamise ja võrgustike väljaarendamise abil võrdõiguslikkusega tegelevate erialaasutuste hulgas; |
c) |
teadlikkuse tõstmine, teabe levitamine ja soolise võrdõiguslikkuse ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise peamiste väljakutsete ja poliitiliste teemadega seonduvate arutelude edendamine tööturu osapoolte, valitsusväliste organisatsioonide ja teiste sidusrühmade hulgas; |
d) |
oluliste Euroopa tasandi võrgustike suutlikkuse arendamine ühenduse soolist võrdõiguslikkust käsitlevate poliitiliste eesmärkide ja põhimõtete jätkuvaks edendamiseks. |
Artikkel 9
Meetmete liigid
1. Programm hõlmab järgmist liiki meetmeid, mida võib vajaduse korral rakendada riikidevahelise tegevuse käigus:
a) |
analüütilised meetmed:
|
b) |
vastastikuse õppimise, teadlikkuse ja levitamisega seonduvad meetmed:
|
c) |
toetus peamistele osalejatele:
|
2. Lõike 1 punkti b all ette nähtud tegevuste liikidel on suur Euroopa mõõde, sobilik ulatus, et tagada tõeline Euroopa lisandväärtus ning neid viivad ellu riiklikud, piirkondlikud või kohalikud asutused, ühenduse õigusega ette nähtud erialaasutused või osalejad, keda peetakse vastavas valdkonnas tähtsateks.
3. Käesoleva programmi raames ei rahastata Euroopa aasta kavade ettevalmistamist ja elluviimist.
Artikkel 10
Programmis osalemine
1. Programm on avatud kõikidele avalik- ja eraõiguslikele organitele, osalejatele ja institutsioonidele, eriti
a) |
liikmesriikidele; |
b) |
riigi tööturuasutustele ja nende agentuuridele; |
c) |
kohalikele ja piirkondlikele asutustele; |
d) |
ühenduse õigusega ette nähtud erialaasutustele; |
e) |
tööturu osapooltele; |
f) |
valitsusvälistele organisatsioonidele, eelkõige neile, kes on organiseerunud eelkõige Euroopa tasandil; |
g) |
kõrgkoolidele ja uurimisinstituutidele; |
h) |
hindamisekspertidele; |
i) |
riiklikele statistikaametitele; |
j) |
meediale. |
2. Komisjon võib ka vahetult programmis osaleda, kuivõrd see puudutab artikli 9 lõike 1 punktides a ja b ette nähtud tegevusi.
Artikkel 11
Toetuse andmine
1. Artiklis 9 osutatud tegevuste liike võidakse rahastada järgmiselt:
a) |
pakkumiskutse järel sõlmitud teenuse osutamise lepingutega. Riiklike statistikaametitega tehtava koostöö suhtes kohaldatakse Eurostati menetlust; |
b) |
projektikonkursi järel antud osaliste toetustega, millisel juhul ei tohi ühenduse kaasfinantseerimine üldiselt ületada 80 % abisaaja kogukulutustest. Sellist ülemmäära ületavat rahalist toetust võib anda vaid erandjuhtudel ning põhjaliku kontrolli järel. |
2. Artikli 9 lõikega 1 ette nähtud tegevuste liikidele võib anda rahalist toetust näiteks liikmesriikide esitatud toetusetaotluste alusel vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (14) asjakohastele sätetele, eelkõige artiklile 110 ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (15) asjakohastele sätetele, eelkõige artiklile 168.
Artikkel 12
Rakendussätted
1. Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed, mis on seotud järgmiste küsimustega, võetakse vastu artikli 13 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt:
a) |
programmi rakendamise üldsuunised; |
b) |
programmi rakendamise aastane tööprogramm, jagatuna osadeks; |
c) |
ühenduse rahaline toetus; |
d) |
aastaeelarve, mille suhtes kohaldatakse artiklit 17; |
e) |
ühenduse toetust saavate meetmete valiku tegemise kord ja komisjoni esitatud esialgne loetelu niisugust toetust saavatest meetmetest; |
f) |
programmi hindamiskriteeriumid, sealhulgas kulutasuvuse ning tulemuste levitamise ja edastamise korraga seotud kriteeriumid. |
2. Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud muude kui lõikes 1 osutatud küsimustega seotud meetmed võetakse vastu kooskõlas artikli 13 lõikes 3 nimetatud menetlusega.
Artikkel 13
Komitee
1. Komisjoni abistab komitee.
2. Käesolevale lõikele viitamise korral kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse otsuse artikli 8 sätteid.
Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõike 3 tähenduses kehtestatakse kaks kuud.
3. Käesolevale lõikele viitamise korral kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle artikli 8 sätteid.
4. Komitee võtab vastu oma töökorra.
Artikkel 14
Koostöö teiste komiteedega
1. Komisjon loob vajalikud sidemed sotsiaalkaitsekomitee ja tööhõivekomiteega, et tagada komiteede regulaarne ja asjakohane teavitamine käesolevas otsuses osutatud meetmete rakendamisest.
2. Komisjon teavitab ka teisi asjaomaseid komiteesid programmi viie osa raames võetud meetmetest.
3. Vajaduse korral organiseerib komisjon regulaarse ja struktureeritud koostöö artiklis 13 osutatud komitee ja muude tegevuspõhimõtete, õigusaktide ja meetmetega tegelemiseks loodud asjaomaste järelevalvekomiteede vahel.
Artikkel 15
Kooskõla ja vastastikune täiendavus
1. Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega programmi ja muude liidu ja ühenduse asjakohaste tegevuspõhimõtete, õigusaktide ja meetmete üldise järjepidevuse eelkõige sellega, et kehtestab asjakohased mehhanismid programmi raames toimuva tegevuse kooskõlastamiseks asjaomase tegevusega teaduse, justiits- ja siseküsimuste, kultuuri, hariduse, koolituse, noorsoopoliitika valdkonnas, samuti laienemise ja ühenduse välissuhete valdkonnas ning regionaalpoliitika ja üldise majanduspoliitika valdkondadega. Erilist tähelepanu tuleks pöörata käesoleva programmi ning haridus- ja koolitusvaldkonna programmide võimalikule koosmõjule.
2. Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et käesoleva programmi meetmete ja muude liidu ja ühenduse asjakohaste tegevuste, eelkõige struktuurifondide ja eriti Euroopa Sotsiaalfondi raames võetud meetmete vahel valitseks järjepidevus ja vastastikune täiendavus, ning et meetmed ei oleks kattuvad.
3. Komisjon tagab, et programmiga kaetavaid ja nõutavaid kulutusi ei kaetaks ühestki teisest ühenduse rahastamisvahendist.
4. Komisjon teavitab korrapäraselt artiklis 13 viidatud komiteed teistest ühenduse meetmetest, mis aitavad kaasa Lissaboni strateegilistele eesmärkidele sotsiaalmeetmete kava osas.
5. Liikmesriigid teevad kõik endast oleneva, et tagada käesoleva programmiga hõlmatava tegevuse ning riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi tegevuse järjepidevus ja vastastikune täiendavus.
Artikkel 16
Kolmandate riikide osalemine
Programm on avatud osalemiseks:
— |
EFTA ja EMP riikidele EMP lepingus sätestatud tingimustel, |
— |
Euroopa Liiduga assotsieerunud läbirääkijariigid ja kandidaatriigid ning stabiliseerimis- ja assotsiatsiooniprotsessi kaasatud Lääne-Balkani riigid. |
Artikkel 17
Rahastamine
1. Käesolevas otsuses osutatud ühenduse meetmete rakendamise rahastamispaketiks kehtestatakse ajavahemikuks 2007. aasta 1. jaanuarist kuni 2013. aasta 31. detsembrini657 590 000 eurot (16).
2. Programmi kogu kestvuse jooksul arvestatakse osade vahelises finantsjaotuses järgmisi alammäärasid:
1. osa |
Tööhõive |
23 % |
2. osa |
Sotsiaalkaitse ja kaasamine |
30 % |
3. osa |
Töötingimused |
10 % |
4. osa |
Mittediskrimineerimine ja mitmekesisus |
23 % |
5. osa |
Sooline võrdõiguslikkus |
12 % |
3. Maksimaalselt 2 % rahastamispaketist eraldatakse programmi rakendamisele, et katta näiteks artiklis 13 osutatud komitee tegevusega seonduvaid kulutusi või vastavalt artiklile 19 läbiviidavaid hindamisi.
4. Eelarve täitmist korraldav asutus kinnitab iga-aastased assigneeringud finantsraamistiku piires.
5. Komisjoni ja abisaajate vastastikuse kasu huvides võib komisjon kasutada nii tehnilist ja haldusabi kui ka tugifinantseerimist.
Artikkel 18
Ühenduse finantshuvide kaitse
1. Komisjon tagab, et käesoleva otsuse raames rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse ühenduse finantshuve ennetavate meetmete rakendamisega pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu, tõhusa kontrollimisega ja alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning juhul, kui avastatakse rikkumisi, tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate sanktsioonidega kooskõlas nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (17) ja 11. novembri 1996. aasta määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (18) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (19).
2. Käesoleva otsuse alusel rahastatavate meetmete puhul tähendab määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade eiramise mõiste ühenduse õiguse sätte või lepingulise kohustuse mis tahes rikkumist ettevõtja tegevuse või tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või kahjustaks Euroopa Liidu üldeelarvet või selle juhitavaid eelarveid põhjendamatu kuluartikli tõttu.
3. Käesoleva otsuse alusel sõlmitavates lepingutes ja kokkulepetes ning kokkulepetes osalevate kolmandate riikidega sätestatakse eelkõige komisjoni (või komisjoni volitatud esindaja) järelevalve ja finantskontroll ning kontrollikoja kontroll, mis vajaduse korral viiakse läbi kohapeal.
Artikkel 19
Järelevalve ja hindamine
1. Programmi korrapäraseks järelevalveks ja vajalike ümberkorralduste tegemiseks koostab komisjon igal aastal tegevusaruanded, milles keskendutakse programmi rakendamisel saavutatud tulemustele, ja edastab need Euroopa Parlamendile ning artiklis 13 viidatud komiteele.
2. Programmi erinevate osade kohta viiakse läbi ka vahehindamine, mis annab ülevaate programmist tervikuna, et mõõta edusamme eesmärkide saavutamisel, ressursside kasutamise tõhusust ning selle Euroopa lisandväärtust. Sellele hindamisele võivad lisanduda jooksvad hindamised. Need teostab komisjon välisekspertide abiga. Võimaluse korral esitatakse hindamiste tulemused lõikes 1 osutatud tegevusaruannetes.
3. Komisjon teostab välisekspertide abiga 31. detsembriks 2015 kogu programmi hõlmava järelhindamise, et mõõta programmi eesmärkide mõju ja selle Euroopa lisandväärtust. Komisjon esitab eksperdi järelhindamise tulemuse Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.
4. Programmi üksikute osade rakendamist, sealhulgas tulemuste esitamist ja dialoogi pidamist edasiste prioriteetide üle, arutatakse samuti sotsiaalmeetmete kava rakendamise foorumi raames.
Artikkel 20
Jõustumine
Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Strasbourg, 24. oktoober 2006
Euroopa Parlamendi nimel
president
J. BORRELL FONTELLES
Nõukogu nimel
eesistuja
P. LEHTOMÄKI
(1) ELT C 255, 14.10.2005, lk 67.
(2) ELT C 164, 5.7.2005, lk 48.
(3) Euroopa Parlamendi 6. septembri 2005. aasta arvamus (ELT C 193 E, 17.8.2006, lk 99), nõukogu 18. juuli 2006. aasta ühine seisukoht (ELT C 238 E, 3.10.2006, lk 31) ja Euroopa Parlamendi 27. septembri 2006. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(4) EÜT L 303, 2.12.2000, lk 23.
(5) EÜT L 17, 19.1.2001, lk 22. Otsust on muudetud otsusega nr 1554/2005/EÜ (ELT L 255, 30.9.2005, lk 9).
(6) EÜT L 10, 12.1.2002, lk 1. Otsust on viimati muudetud otsusega nr 786/2004/EÜ (ELT L 138, 30.4.2004, lk 7).
(7) EÜT L 170, 29.6.2002, lk 1. Otsust on muudetud otsusega nr 786/2004/EÜ.
(8) ELT L 157, 30.4.2004, lk 18. Otsust on muudetud otsusega nr 1554/2005/EÜ.
(9) EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22.
(10) EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16.
(11) EÜT L 373, 21.12.2004, lk 37.
(12) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(13) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).
(14) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(15) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1248/2006 (ELT L 227, 19.8.2006, lk 3).
(16) Summa põhineb 2004. aasta arvudel ja seda kohandatakse tehniliselt inflatsiooni arvesse võtmiseks.
(17) EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.
(18) EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.
(19) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.