9.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 323/1

(1)

Nõukogu 24. juuli 1973. aasta direktiiv 73/239/EMÜ otsekindlustustegevuse, välja arvatud elukindlustustegevuse alustamise ja jätkamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta, (3) nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiiv 92/49/EMÜ otsekindlustustegevusega, välja arvatud elukindlustustegevusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta, (4) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta direktiiv 2002/83/EÜ elukindlustuse kohta (5) on sätestanud nõuded otsekindlustustegevuse alustamisele ja jätkamisele ühenduses.

(2)

Need direktiivid sätestavad õigusraamistiku kindlustusseltsidele kindlustustegevusega tegelemiseks siseturul nii asutamisõiguse kui teenuste osutamise vabaduse alusel, et lihtsustada ühenduses asuva peakontoriga kindlustusseltsidel ühenduses asuvate kohustuste katmist ja võimaldada kindlustusvõtjatel taotleda hüvitist mitte üksnes omaenda riigis asutatud kindlustusandjatelt, vaid ka ühenduses asuva peakontoriga ja teises liikmesriigis asutatud kindlustusandjatelt.

(3)

Nendes direktiivides sätestatud korda kohaldatakse otsekindlustusseltsidele kogu nende tegevuse, nii otsekindlustuse kui ka vastuvõetud edasikindlustuse osas; siiski ei kehti spetsialiseerunud edasikindlustusseltsi edasikindlustustegevuse suhtes ei käesolev kord ega ükski teine ühenduse õigusega sätestatud kord.

(4)

Edasikindlustus on oluline finantstegevus, kuna see annab otsekindlustusseltsidele riskide ülemaailmselt laiemat jaotumist soodustades suuremaid võimalusi kindlustustegevuseks ja kindlustuskaitse pakkumiseks ning vähendab ka nende kapitalikulusid; lisaks etendab edasikindlustus olulist rolli finantsstabiilsuse seisukohast, sest edasikindlustus on oma finantsvahendaja ja institutsionaalse investori rolli tõttu otsekindlustusturu ja samuti kogu finantssüsteemi usaldusväärsuse ja stabiilsuse tagamise oluline komponent.

(5)

Nõukogu 25. veebruari 1964. aasta direktiiv 64/225/EMÜ asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse piirangute kaotamise kohta edasikindlustuse ja retrotsessiooni puhul (6) kõrvaldas edasikindlustuse pakkuja rahvuse või asukohaga seotud asutamisõiguse ja teenuste osutamise vabaduse piirangud. Siiski ei kõrvaldanud see edasikindlustuse usaldatavusnormatiivide järgimise reguleerimise osas siseriiklike õigusnormide erinevustest tulenevaid piiranguid. Seetõttu on ühenduse edasikindlustusseltside järelevalve tasemes olulisi erinevusi, mis takistavad edasikindlustusega tegelemist, näiteks edasikindlustusseltsi kohustus pantida otsekindlustusseltsi tehniliste eraldiste katmiseks oma varad, samuti edasikindlustusseltsi kohustus järgida erinevaid järelevalvealaseid eeskirju erinevates liikmesriikides, kus nad tegutsevad, või otsekindlustusseltsi pädeva asutuse kaudne järelevalve edasikindlustusseltsi mitmesuguste aspektide üle.

(6)

Finantsteenuste tegevuskava tuvastas edasikindlustuse kui valdkonna, milles vajatakse meedet finantsteenuste siseturu loomise lõpuleviimiseks ühenduse tasandil. Pealegi on sellised olulised finantsasutused nagu Rahvusvaheline Valuutafond ja Rahvusvaheline Kindlustusjärelevalvete Assotsiatsioon (International Association of Insurance Supervisors – IAIS) rõhutanud, et edasikindlustuse järelevalve ühtlustatud reeglite puudumine ühenduse tasandil on oluline lünk finantsteenuste õigusraamistikus ja et see lünk tuleks täita.

(7)

Käesoleva direktiivi eesmärk on luua ühenduses toimuva edasikindlustustegevuse jaoks usaldatavusnormatiivide järgimise õigusraamistik. See moodustab osa ühenduse kindlustusalaste õigusnormide kogumist, mille eesmärk on luua siseturg kindlustuse valdkonnas.

(8)

Käesolev direktiiv on kooskõlas edasikindlustuse usaldatavusnormatiivide järgimise korraga eriti IAISi tehtud ulatusliku rahvusvahelise tööga.

(9)

Direktiiv järgib ühenduse õigusaktides otsekindlustuse osas vastuvõetud käsitlust, teostades ühtlustamist, mis on oluline, vajalik ja piisav tagamaks tegevuslubade ning usaldatavusnormatiivide järgimise kontrollisüsteemide vastastikust tunnustamist, muutes sellega võimalikuks kogu ühenduses kehtivate ühtsete tegevuslubade väljaandmise ja järelevalve põhimõtete kohaldamise päritoluliikmesriigi poolt.

(10)

Seetõttu kehtib edasikindlustustegevuse alustamisel ja jätkamisel kord, kus ühtse ametliku tegevusloa väljastab selle liikmesriigi pädev asutus, kus asub edasikindlustusseltsi peakontor. Selline tegevusluba võimaldab ettevõtjal tegutseda asutamisõiguse või teenuste osutamise vabaduse alusel kogu ühenduses. Filiaali asukoha või teenuse osutamise asukoha liikmesriik ei tohi nõuda uue tegevusloa taotlemist edasikindlustusseltsilt, kes soovib tema territooriumil tegeleda edasikindlustusega ja kes on tegevusloa saanud oma päritoluliikmesriigis. Lisaks sellele ei tohi selle edasikindlustusseltsi edasi kindlustatud kindlustusseltsi pädev asutus täiendavalt uurida või kontrollida oma päritoluliikmesriigis tegevusloa saanud edasikindlustusseltsi usaldusväärsust. Samuti ei tohi liikmesriigid nõuda ühenduses tegevusloa saanud edasikindlustusseltsilt varade pantimist katmaks oma osa tsedendi tehnilistest eraldistest. Määratleda tuleb tingimused sellise tegevusloa andmiseks ja kehtetuks tunnistamiseks. Pädev asutus ei tohi anda tegevusluba või jätta tegevusluba alles käesoleva direktiivi tingimusi rikkuvale edasikindlustusseltsile.

(11)

Käesolevat direktiivi kohaldatakse edasikindlustusseltsidele, kes tegelevad eranditult edasikindlustusega ja mitte otsekindlustusega; seda kohaldatakse ka emaettevõtja riske edasi kindlustavale tütarettevõtjale, kelle on asutanud või kelle omanik on kas muu finantsettevõtja kui kindlustusselts või edasikindlustusselts või kindlustus- või edasikindlustusseltside kontsern, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 1998. aasta direktiivi 98/78/EÜ kindlustusandjate kontserni kuuluvate kindlustusseltside täiendava järelevalve kohta, (7) või üks või mitu mittefinantsettevõtjat, ja kelle eesmärk on kindlustada edasi üksnes nende ettevõtjate riske, kellele ta kuulub. Kui käesolevas direktiivis viidatakse edasikindlustusseltsidele, hõlmavad need ka emaettevõtja riske edasi kindlustavaid tütarettevõtjaid, välja arvatud juhul, kui emaettevõtja riske edasi kindlustavatele tütarettevõtjate kohta on erisäte. Emaettevõtja riske edasi kindlustavad tütarettevõtjad ei kindlusta edasi kontserni kuuluvate otsekindlustus- või edasikindlustusseltside otsekindlustus- või edasikindlustustegevust väljaspool kontserni. Finantskonglomeraati kuuluvad otsekindlustus- või edasikindlustusseltsid ei tohi omada emaettevõtja riske edasi kindlustavaid tütarettevõtjaid.

(12)

Seda direktiivi ei kohaldata siiski kindlustusseltside suhtes, mida reguleeritakse juba direktiividega 73/239/EMÜ ja 2002/83/EÜ; muu hulgas kohaldatakse edasikindlustusseltsi tegevuse suhtes siiski käesolevas direktiivis sätestatud nõudeid edasikindlustusseltsi omavahenditele, kui edasikindlustustegevus moodustab olulise osa tema kogutegevusest, et tagada selliste seotud seltside usaldusväärsust ja seda, et selliste kindlustusseltside kapitalinõuded arvestaks nõuetekohaselt selle tegevuse iseärasusi.

(13)

Käesolevat direktiivi ei kohaldata liikmesriigi korraldatud või täisgarantiiga edasikindlustuse suhtes, kui liikmesriik tegutseb avalikes huvides viimase võimaluse edasikindlustusandjana juhul, kui liikmesriigis kujuneb spetsiifiline olukord, kus turul ei ole võimalik piisavat kommertskindlustuse katet osta; sellises olukorras tähendab “piisava kommertskindlustuse katte” puudumine enamasti läbikukkumist turul, mida iseloomustab kindlustuspakkumiste ilmne vähesus, kuigi ülemäärane kindlustusmakse iseenesest ei tohiks sellist kommertskindlustuskatte ebapiisavust tähendada. Käesoleva direktiivi artikli 1 lõike 2 punkti d kohaldatakse ka kindlustusseltsidevahelistele lepingutele, mille suhtes kohaldatakse direktiive 73/239/EMÜ või 2002/83/EÜ ja mille eesmärgiks on tegeleda suurte finantsnõuetega seotud riskidega, nagu näiteks terrorism.

(14)

Edasikindlustusselts peab oma eesmärgid piirama edasikindlustustegevuse ja sellega seotud tegevustega. See tingimus võimaldab edasikindlustusseltsil oma klientide heaks tegeleda näiteks statistilise ja aktuaarse nõustamisega, riskianalüüsi või -uuringutega. Edasikindlustusselts võib tegutseda ka valdusettevõtjana ja olla seotud finantssektoriga Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet, (8) artikli 2 punkti 8 tähenduses. Igal juhul ei luba nimetatud nõue tegeleda mitteseotud pangandus- ja finantstegevustega.

(15)

Direktiiv peaks selgitama pädevate asutuste volitusi ja järelevalvelisi vahendeid. Edasikindlustusseltsi päritoluliikmesriigi pädev asutus peaks vastutama edasikindlustusseltsi finantsseisundi, sealhulgas tema maksevõimelisuse, piisavate tehniliste eraldiste ja tasanduseraldiste reservi moodustamise ning nende eraldiste ja reservide kvaliteetsete varadega kaetuse jälgimise eest.

(16)

Liikmesriikide pädevate asutuste käsutuses peavad olema järelevalvelised vahendid, mis on vajalikud tagamaks edasikindlustusseltside korrektset tegevust kogu ühenduses kas siis asutamisõiguse või teenuste osutamise vabaduse alusel. Esmajoones peavad nad suutma kasutada asjakohaseid kaitsemeetmeid või rakendada sanktsioone, mille eesmärk on takistada eeskirjade eiramist ja edasikindlustuse järelevalve õigusnormide rikkumist.

(17)

Kindlustusportfelli üleandmist hõlmavad sätted peavad olema kooskõlas käesoleva direktiiviga kehtestatud volitusega. Need peavad kehtima edasikindlustusseltside vahel erinevatel alustel sõlmitud kindlustusportfellide üleandmise kohta, nagu näiteks kindlustusportfelli üleandmine edasikindlustusseltside omavahelisel ühinemisel või muul äriühinguõiguses ette nähtud alusel või kindlustusportfelli katmata kulude üleandmine teisele edasikindlustusseltsile run-off olukorras. Lisaks peaksid kindlustusportfelli üleandmisega seotud sätted sisaldama konkreetseid sätteid asutamisõiguse ja teenuste osutamise vabaduse alusel sõlmitud kindlustuslepingute üleandmise kohta teisele edasikindlustusseltsile.

(18)

Sätestada tuleb teabevahetus pädevate asutuste ja asutuste või organite vahel, mis oma funktsiooni tõttu aitavad tugevdada finantssüsteemi stabiilsust. Edastatud teabe konfidentsiaalsuse huvides peab adressaatide loetelu olema rangelt piiratud. Seetõttu on vaja täpsustada tingimusi lubamaks eespoolnimetatud teabevahetust; lisaks sellele, kui on ette nähtud, et teavet võib avalikustada üksnes pädeva asutuse selgelt väljendatud nõusolekul, võib teha nõusoleku andmise sõltuvaks rangete tingimuste täitmisest. Seoses sellega ja tagamaks pädeva asutuse korrektset järelevalvet edasikindlustusseltside üle sätestatakse käesolevas direktiivis kord, mis võimaldab liikmesriikidel sõlmida teabevahetuse osas kokkuleppeid kolmandate riikidega tingimusel, et edastatud teabe osas tagatakse asjakohane ametisaladuse hoidmine.

(19)

Edasikindlustusseltside usaldatavusnormatiivide järgimise järelevalve tugevdamiseks tuleks ette näha audiitorile kohustus teatada koheselt pädevale asutusele, kui ta saab vastavalt käesolevale direktiivile oma ametikohustuste täitmisel teada asjaoludest, millel on edasikindlustusseltsi finantsseisundile või juhtimisele ja raamatupidamisele rasked tagajärjed. Eesmärke arvestades on soovitatav, et liikmesriigid sätestaksid audiitorile sellise kohustuse juhuks, kui ta tuvastab need asjaolud oma ametikohustuste täitmisel edasikindlustusseltsiga märkimisväärses seoses olevas ettevõtjas. Audiitori kohustus teatada pädevale asutusele teatud edasikindlustusseltsi puudutavaid asjaolusid või otsuseid, mis selguvad tema ametikohustuste täitmise käigus muus ettevõtjas kui kõnealuses edasikindlustusseltsis, ei muuda iseenesest audiitori ülesandeid selles ettevõtjas ega viisi, kuidas neid ülesandeid peab selles ettevõtjas täitma.

(20)

Sätestada tuleb käesoleva direktiivi kohaldamine olemasolevate edasikindlustusseltside suhtes, kellel on tegevusluba või õigus tegeleda edasikindlustusega vastavalt liikmesriigi õigusnormidele juba enne käesoleva direktiivi kohaldamist.

(21)

Võimaldamaks edasikindlustusseltsil täita oma kohustusi, peab päritoluliikmesriik nõudma edasikindlustusseltsilt piisavate kindlustustehniliste eraldiste moodustamist. Nende kindlustustehniliste eraldiste suurus määratakse vastavalt nõukogu 19. detsembri 1991. aasta direktiivile 91/674/EMÜ kindlustusseltside raamatupidamise aasta- ja konsolideeritud aruannete kohta (9) ja elukindlustuse edasikindlustuse osas tuleks lubada päritoluliikmesriigil sätestada täpsem kord vastavalt direktiivile 2002/83/EÜ.

(22)

Krediidikindlustuse edasikindlustusega tegelevalt edasikindlustusseltsilt, kelle krediidikindlustuse edasikindlustus moodustab enam kui väheolulise osa tema kogutegevusest, tuleb nõuda solventsusmarginaalist väljajääva tasanduseraldise moodustamist; selle eraldise suurus arvutatakse vastavalt ühele direktiivis 73/239/EMÜ toodud ja võrdväärsetelt tunnustatud meetoditest; lisaks tuleb käesolevas direktiivis lubada päritoluliikmesriigil nõuda tema territooriumil asuva peakontoriga edasikindlustusseltsilt tasanduseraldise moodustamist muude riskide kui krediidiriski edasikindlustuse osas, järgides selles päritoluliikmesriigis kehtestatud korda. Pärast rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi IFRS 4 (International Financial Reporting Standards) kehtestamist peaks käesolev direktiiv selgitama vastavalt käesolevale direktiivile moodustatud tasanduseraldiste usaldatavusnormatiivide kohast käsitlemist. Kuna edasikindlustusvajaduste järelevalvet tuleb projekti “Solvency II” kohaselt uuesti hinnata, ei välista käesolev direktiiv võimalikku tulevast edasikindlustuse järelevalvet projekti “Solvency II” alusel.

(23)

Edasikindlustusseltsil peavad kindlustustehniliste eraldiste ja tasanduseraldiste katteks olema edasikindlustusseltsi tegevuse tüüpi, eriti eeldatavate väljamaksete laadi, suurust ja kestust arvestavad varad tagamaks tema investeeringute piisavust, likviidsust, turvalisust, kvaliteeti, kasumlikkust ja vastavust, kusjuures ettevõtja tagab investeeringute mitmekesisuse ja asjakohase jaotuse ning investeeringud võimaldavad ettevõtjal asjakohaselt reageerida muutuvatele majandustingimustele, eelkõige arengutele finantsturgudel ja kinnisvaraturgudel, või raskete tagajärgedega katastroofidele.

(24)

Oluline on, et edasikindlustusseltsil oleks lisaks kindlustustehnilistele eraldistele täiendav reserv, mida tuntakse kui solventsusmarginaali ja mis koosneks vabadest varadest ning pädeva asutuse nõusolekul teistest bilansivälistest varadest ja mis oleks puhvriks äritegevuse negatiivse kõikumise korral. See nõue on usaldatavusnormatiivide järgimise järelevalve oluline komponent. Komisjoni poolt niinimetatud “Solvency II” projekti raames läbi viidud solventsusmarginaalile kehtivate eeskirjade läbivaatamisel tuleb edasikindlustusseltsi solventsusmarginaali määramiseks kohaldada senistes otsekindlustustegevuse õigusaktides sätestatud korda.

(25)

Arvestades surmariski katva elukindlustuse edasikindlustuse ja kahjukindlustuse edasikindlustuse sarnasust, eriti kindlustusriski katmise ja elukindlustuse edasikindlustuslepingute kestuse osas, tuleb elukindlustuse edasikindlustuse solventsusmarginaal kindlaks määrata vastavalt käesolevas direktiivis kehtestatud sätetele kahjukindlustuse edasikindlustuse solventsusmarginaali määramise kohta; päritoluliikmesriigil tuleks siiski lubada rakendada direktiivis 2002/83/EÜ kehtestatud sätteid elukindlustuse edasikindlustuse solventsusmarginaalide määramiseks seoses investeerimisfondide ja osaluslepingutega.

(26)

Teatud edasikindlustuslepingute või -liikide iseärasuste arvestamiseks tuleb sätestada solventsusmarginaali korrigeerimise võimalus; korrigeerima peab komisjon oma asutamislepinguga sätestatud rakendusvolitusi teostades pärast konsulteerimist komisjoni otsusega 2004/9/EÜ (10) moodustatud Euroopa kindlustus- ja ametipensionikomiteega.

(27)

Need meetmed tuleb vastu võtta regulatiivkomitee menetlusega, mis on sätestatud nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, (11) artiklis 5.

(28)

Käesolevas direktiivis sätestatud kasutusel oleva solventsusmarginaali tõendamiseks sobivate elementide loetelu peab vastama direktiivides 73/239/EMÜ ja 2002/83/EÜ toodule.

(29)

Edasikindlustusselts peab omama garantiifondi tagamaks piisavate vahendite olemasolu seltsi asutamisel ja seda, et seltsi tegevuse käigus ei langeks tema solventsusmarginaal kunagi alla ohutu miinimumtaseme; siiski tuleb emaettevõtja riske edasi kindlustava tütarettevõtja iseärasuste arvestamiseks lubada päritoluliikmesriigil kehtestada sellise ettevõtja jaoks väiksem minimaalne garantiifond.

(30)

Käesoleva direktiivi teatud sätted määratlevad miinimumstandardeid. Päritoluliikmesriigil peab olema õigus kehtestada tema pädevalt asutuselt tegevusloa saanud edasikindlustusseltside suhtes, eelkõige nõutava solventsusmarginaali osas rangem kord.

(31)

Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada piiratud edasikindlustusele; seetõttu tuleb määratleda piiratud edasikindlustuse mõiste käesoleva direktiivi tähenduses; arvestades seda liiki edasikindlustuse iseärasust, peaks päritoluliikmesriigil olema võimalus kehtestada piiratud edasikindlustust reguleerivaid erisätteid. Sellised sätted võivad teatud arvu spetsiifiliste punktide osas erineda käesolevas direktiivis sätestatud üldisest süsteemist.

(32)

Käesolev direktiiv peab kehtestama reeglid nimetatud eriotstarbelistele varakogumitele, mis võtavad enda kanda kindlustus- ja edasikindlustusseltside riske. Niisuguste eriotstarbeliste varakogumite, mis ei ole kindlustus- või edasikindlustusseltsid, erilise iseloomu tõttu tuleb liikmesriikides kehtestada erisätted. Lisaks peaks käesolev direktiiv sätestama, et päritoluliikmesriik peab kehtestama täpsemad reeglid, et määratleda, millistel tingimustel saaks eriotstarbeliste varakogumite väljamakstavaid summasid kasutada kindlustus- või edasikindlustusseltsi kindlustustehniliste eraldiste katmiseks. Käesolev direktiiv peaks ka sätestama, et eriotstarbelistelt varakogumitelt saadavaid summasid võib pidada summadeks, mida saab edasikindlustus- või retrotsessioonilepingu raames vastavalt käesoleva direktiivi sätestatud piirmäärale maha arvata juhul, kui kindlustusselts või edasikindlustusselts on päritoluliikmesriigi pädevale asutusele esitanud asjakohase tõendi ja saab viimaselt selleks loa.

(33)

Tuleb sätestada meetmed juhuks, kui edasikindlustusseltsi finantsseisund muutub selliseks, et tal on raske täita oma kindlustuslepingutest tulenevaid kohustusi. Teatud olukordades peab pädeval asutusel olema õigus sekkuda piisavalt varases etapis, kuid selle õiguse teostamisel peab pädev asutus teatama edasikindlustusseltsile järelevalvelise meetme rakendamise põhjused vastavalt kindla juhtimise ja põhjendatud protsessi põhimõtetele. Sellise olukorra jätkumisel ei tohi pädev asutus väljastada tõendit, mis kinnitaks piisava solventsusmarginaali olemasolu edasikindlustusseltsil.

(34)

Tuleb sätestada koostöö liikmesriikide pädevate asutuste vahel, et tagada asutamisõiguse ja teenuste osutamise vabaduse alusel tegutseva edasikindlustusseltsi poolt temale vastuvõtvas liikmesriigis kohaldatavate õigusnormide järgimine.

(35)

Sätestada tuleb kohtulik kaebeõigus tegevusloa andmisest keeldumise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral.

(36)

Oluline on sätestada, et väljaspool ühendust asuva peakontoriga ja ühenduses edasikindlustustega tegelevat edasikindlustusseltsile ei kohaldataks sätteid, mis tagaks neile soodsama kohtlemise kui liikmesriigis asuva peakontoriga edasikindlustusseltsile.

(37)

Edasikindlustuse rahvusvahelisuse arvestamiseks tuleb lubada rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimist kolmanda riigiga, eesmärgiga määratleda vahendid nende edasikindlustusseltside järelevalveks, kes tegutsevad mõlema lepinguosalise territooriumil.

(38)

Sätestada tuleb paindlik menetlus, mis võimaldaks hinnata ühenduse usaldatavusnormatiivide vastavust kolmandate riikide omadega, et parandada kolmandates riikides edasikindlustusteenuste liberaliseerimist kas asutamise või teenuste piiriülese osutamise kaudu. Selles osas sätestatakse käesolevas direktiivis kolmandate riikidega läbirääkimiste pidamise kord.

(39)

Komisjonil peab olema õigus vastu võtta rakendusmeetmeid tingimusel, et need ei muuda käesoleva direktiivi olulisi komponente. Need rakendusmeetmed peavad võimaldama ühendusel arvestada edasikindlustuse edasiste arengutega. Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleb vastu võtta vastavalt otsusele 1999/468/EÜ.

(40)

Praegust ühenduse õigusraamistikku kindlustuse alal tuleb kohandada arvestamaks käesoleva direktiiviga kehtestatud edasikindlustusseltside uut järelevalvekorda ning tagamaks tervele kindlustussektorile järjepidevat õigusraamistikku. Eelkõige tuleb kohandada olemasolevaid õigusnorme, mis lubavad edasikindlustusseltsi “kaudset järelevalvet” otsekindlustusseltsi üle järelevalve teostamiseks pädeva asutuse poolt. Lisaks tuleb kaotada praegused õigusnormid, mis võimaldavad liikmesriigil mis tahes vormis nõuda kindlustusseltsi tehniliste eraldiste katteks olevate varade pantimist, kui kindlustusseltsi edasikindlustajaks on käesoleva direktiivi alusel tegevusloa saanud edasikindlustusselts või teine kindlustusselts. Lõpuks tuleb sätestada, et edasikindlustusega tegeleva kindlustusseltsi solventsusmarginaalile, kui see tegevus moodustab olulise osa tema kogutegevusest, kehtib edasikindlustusseltsidele käesoleva direktiiviga kehtestatud maksejõulisuse kord. Seetõttu tuleb direktiive 73/239/EMÜ, 92/49/EMÜ ja 2002/83/EÜ vastavalt muuta.

(41)

Direktiivi 98/78/EÜ tuleb muuta, et tagada täiendava järelevalve kehtimine kindlustus- või edasikindlustuskontserni edasikindlustusseltsile samal viisil nagu praegu kindlustuskontserni kindlustusseltsile.

(42)

Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (12) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja ühenduse huvides vastavustabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel, ning need tabelid avalikustama.

(43)

Kuna liikmesriigid ei suuda käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise jaoks õigusraamistiku loomist, piisavalt saavutada ning seetõttu saab seda meetme ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta vastu meetmed vastavalt asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Selles artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv selle eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(44)

Kuna käesolev direktiiv määratleb miinimumstandardid, võivad liikmesriigid kehtestada rangema korra,

a)

kindlustusseltside suhtes, kellele kohaldatakse direktiive 73/239/EMÜ või 2002/83/EÜ;

b)

direktiivi 73/239/EMÜ artiklites 2 ja 3 osutatud tegevuste ja organite suhtes;

c)

direktiivi 2002/83/EÜ artiklis 3 osutatud tegevuste ja organite suhtes;

d)

liikmesriigi valitsuse teostatud või täielikult garanteeritud edasikindlustustegevuse suhtes, kui seda tehakse olulistes avalikes huvides viimase võimaliku edasikindlustusandjana, sealhulgas olukorras, kus seda nõuab turuolukord, kus piisavat kommertskindlustuse katet on turult võimatu saada.

a)

edasikindlustus tähendab tegevust, mis seisneb kindlustusseltsi või teise edasikindlustusseltsi poolt ülekantud riskide vastuvõtmises. Lloyd'sina tuntud liikmete assotsiatsiooni puhul tähendab edasikindlustus ka tegevust, mis seisneb Lloyd'si mis tahes liikme poolt üle kantud riskide vastuvõtmises muu kindlustus- või edasikindlustusseltsi poolt peale Lloyd'sina tuntud liikmete assotsiatsiooni;

b)

emaettevõtja riske edasi kindlustav tütarettevõtja tähendab edasikindlustusseltsi, kelle omanikuks on kas muu finantsettevõtja kui kindlustusselts või edasikindlustusselts või kindlustus- või edasikindlustusseltside kontsern, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 98/78/EÜ, või üks või mitu mittefinantsettevõtjat, ja kelle eesmärk on kindlustada edasi üksnes selle ettevõtja või nende ettevõtjate riske, kellele ta kuulub, või selle ettevõtja või ettevõtjate kontserni riske, kelle osa riske edasikindlustav tütarettevõtja on;

c)

edasikindlustusselts tähendab ettevõtjat, kes on saanud ametliku tegevusloa vastavalt artiklile 3;

d)

filiaal tähendab edasikindlustusseltsi esindust või filiaali;

e)

üksus tähendab edasikindlustusseltsi peakontorit või filiaali, arvestades punkti d;

f)

päritoluliikmesriik tähendab liikmesriiki, kus asub edasikindlustusseltsi peakontor;

g)

filiaali liikmesriik tähendab liikmesriiki, kus asub edasikindlustusseltsi filiaal;

h)

vastuvõttev liikmesriik tähendab liikmesriiki, kus edasikindlustusseltsil on filiaal või kus ta osutab teenuseid;

i)

valitsev mõju tähendab emaettevõtja ja tütarettevõtja vahelist seost nagu see on määratletud direktiivi 83/349/EMÜ (13) artiklis 1 või sellega sarnast seost füüsilise või juriidilise isiku ja ettevõtja vahel;

j)

oluline osalus tähendab otsest või kaudset aktsiate või osade või aktsiatega või osadega määratud häälte omamist 10 või enama protsendi ulatuses või nii, et see annab võimaluse mõjutada oluliselt selle ettevõtja juhtimist, kelles osalust omatakse;

k)

emaettevõtja tähendab emaettevõtjat nagu see on määratletud direktiivi 83/349/EMÜ artiklites 1 ja 2;

l)

tütarettevõtja tähendab tütarettevõtjat nagu see on määratletud direktiivi 83/349/EMÜ artiklites 1 ja 2;

m)

pädev asutus tähendab riigiasutust, kellele on seaduse või alamalseisva õigusaktiga antud volitused teostada edasikindlustusseltside järelevalvet;

n)

märkimisväärne seos tähendab olukorda, kus kaks või rohkem füüsilist või juriidilist isikut on seotud:

o)

finantsettevõtja on üks järgnevatest isikutest:

p)

eriotstarbeline varakogum tähendab mistahes ettevõtjat, kas registreeritud äriühing või mitte, välja arvatud olemasolevad edasikindlustus- või kindlustusseltsid, kes võtab enda kanda edasikindlustus- või kindlustusseltsi riski ja finantseerib täielikult oma sellise riski võlakirjade väljaandmise või mõne muu finantsmehhanismi kaudu, kus niisuguse võla või finantsmehhanismi andja tagasimakseõigus sõltub nimetatud varakogumi edasikindlustuskohustusest;

q)

piiratud edasikindlustus tähendab edasikindlustust, mis hõlmab maksimaalset rahalise kaotuse riski, mida väljendatakse maksimaalse majandusliku riski ülekandmisega, mis on seotud märkimisväärsete edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste ja ajalise riski ülekandmisega, ületab lepingu kehtivuse ajal makstava kindlustusmakse piiratud, kuid märkimisväärses osas, mida iseloomustab üks alljärgnevatest omadustest:

—

tütarettevõtja tütarettevõtjat selle emaettevõtja tütarettevõtjana, kes on nende ettevõtjate eesotsas,

—

olukorda, kus kaks või rohkem füüsilist või juriidilist isikut on valitseva mõju kaudu ühe ja sama isikuga alaliselt seotud, käsitletakse ka nimetatud isikute vahelise märkimisväärse seosena.

a)

kõik ettevõtjad, kes asutavad selle riigi territooriumil oma peakontori;

b)

kõik tegevusluba omavad edasikindlustusseltsid, kes pärast esimeses lõigus nõutava tegevusloa saamist laiendavad oma tegevust teistele kui juba tegevusloaga hõlmatud edasikindlustustegevustele.

a)

piiraksid oma tegevuse edasikindlustusega ja sellega seotud tegevustega; see nõue võib hõlmata valdusettevõtja funktsiooni ja tegevusi finantssektoris direktiivi 2002/87/EÜ artikli 2 punkti 8 tähenduses;

b)

esitaksid tegevuskava artikli 11 kohaselt;

c)

omaksid artikli 40 lõikes 2 sätestatud minimaalset garantiifondi;

d)

tegutseksid hea maine ning vastava kutsekvalifikatsiooni või kogemusega isikute tõhusal juhtimisel.

a)

riskide laad, mida edasikindlustusselts kavatseb kindlustada;

b)

edasikindlustusprogrammid, mida edasikindlustusselts kavatseb edasikindlustusvõtjatele pakkuda;

c)

retrotsessiooni juhtpõhimõtted;

d)

minimaalse garantiifondi komponendid;

e)

haldusteenuste ja kindlustustegevuse korraldamise hinnangulised kulud ning nende kulude katmiseks kavandatud rahalised vahendid.

a)

halduskulude, välja arvatud asutamiskulude, ja eriti jooksvate üldkulude ja komisjonitasude kalkulatsioonid;

b)

preemiate või sissemaksete ja kahjunõuete kalkulatsioonid;

c)

bilansi prognoos;

d)

kalkulatsioonid lepinguliste kohustuste ja solventsusmarginaali katmiseks kavandatud rahaliste vahendite kohta.

a)

teises liikmesriigis tegevusloa saanud kindlustus- või edasikindlustusseltsi tütarettevõtja või

b)

teises liikmesriigis tegevusloa saanud kindlustus- või edasikindlustusseltsi emaettevõtja tütarettevõtja või

c)

sama füüsilise või juriidilise isiku valitseva mõju all, kelle valitseva mõju all on teises liikmesriigis tegevusloa saanud kindlustus- või edasikindlustusselts.

a)

ühenduses tegevusloa saanud krediidiasutuse või investeerimisühingu tütarettevõtja või

b)

ühenduses tegevusloa saanud krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtja tütarettevõtja või

c)

sama füüsilise või juriidilise isiku valitseva mõju all, kelle valitseva mõju all on ühenduses tegevusloa saanud krediidiasutus või investeerimisühing.

a)

korraldama üksikasjalikke küsitlusi edasikindlustusseltsi olukorra ja kogu tegevuse kohta, muu hulgas kogudes teavet või nõudes edasikindlustustegevust ja retrotsessiooni tegevust käsitlevate dokumentide esitamist ning korraldades kohapealset kontrolli edasikindlustusseltsi ruumides;

b)

võtma edasikindlustusseltsi, selle direktorite või juhatajate või selle üle valitsevat mõju teostavate isikute suhtes kõik meetmed, mis on asjakohased ja vajalikud tagamaks, et selle edasikindlustusseltsi tegevus vastab nendele õigusnormidele, mida edasikindlustusselts peab igas liikmesriigis järgima;

c)

tagama nende meetmete täitmise, vajaduse korral sundi kasutades või kohtulikul teel.

a)

edasikindlustustegevuse alustamist reguleerivate tingimuste täitmise kontrolliks ja sellise tegevuse jälgimise hõlbustamiseks, pidades eriti silmas kindlustustehniliste eraldiste, solventsusmarginaalide, haldus- ja raamatupidamiskorra ja sisekontrollimehhanismide jälgimist;

b)

karistuste rakendamiseks;

c)

pädeva asutuse otsuste peale esitatud halduskaebuste korral või

d)

kohtuasjades, mis on algatatud vastavalt artiklile 53 või erisätetele, mis on ette nähtud käesoleva direktiiviga ja teiste kindlustus- ja edasikindlustuse valdkonnas vastuvõetud direktiividega.

a)

krediidi- ja muude finantseerimisasutuste ametliku järelevalve eest vastutav asutus ning finantsturgude järelevalve eest vastutav asutus,

b)

organid, kes tegelevad kindlustus- ja edasikindlustusseltside likvideerimise ja pankroti ning muude samalaadsete menetlustega, ning

c)

isikud, kes vastutavad kindlustus- ja edasikindlustusseltside ning muude finantseerimisasutuste raamatupidamise kohustusliku auditeerimise eest,

a)

ametiasutuste vahel, kes vastutavad kindlustus- või edasikindlustusseltside likvideerimise ja pankrotiga ning muude selliste menetlustega seotud organite kontrollimise eest või

b)

ametiasutuste vahel, kes vastutavad kindlustus- või edasikindlustusseltside, krediidiasutuste, investeerimisühingute ja teiste finantseerimisasutuste raamatupidamise kohustusliku auditeerimisega tegelevate isikute kontrollimise eest või

c)

kindlustus- või edasikindlustusseltside üle õiguslikku järelevalvet teostavate sõltumatute aktuaaride vahel, samuti organite vahel, kes vastutavad nimetatud aktuaaride kontrollimise eest.

a)

kõnealune teave on mõeldud esimeses lõigus nimetatud kontrolli või õigusliku järelevalve teostamiseks;

b)

selliselt saadud teabe kohta kehtib artiklis 24 kehtestatud ametisaladuse hoidmise kohustus;

c)

kui teave pärineb mõnest teisest liikmesriigist, ei või seda avalikustada ilma selgesõnalise kokkuleppeta teabe avaldanud pädeva asutusega ja vajaduse korral üksnes selle asutusega kokkulepitud eesmärkidel.

a)

kõnealune teave on mõeldud esimeses lõigus nimetatud ülesande täitmiseks;

b)

selliselt saadud teabe kohta kehtib artiklis 24 kehtestatud ametisaladuse hoidmise kohustus;

c)

kui teave pärineb mõnest teisest liikmesriigist, ei või seda avalikustada ilma selgesõnalise kokkuleppeta teabe avaldanud pädeva asutusega ja vajaduse korral üksnes selle asutusega kokkulepitud eesmärkidel.

a)

oluliselt rikkuda tegevusloa andmise tingimusi sätestavaid või konkreetselt kindlustus- või edasikindlustusseltside tegevuse jätkamist reguleerivaid õigusnorme või

b)

mõjutada edasikindlustusseltsi tegevuse jätkamist või

c)

viia raamatupidamisarvestuse kinnitamata jätmiseni või tuua kaasa lisatingimusi.

a)

kattevara arvestab edasikindlustusseltsi äritegevuse liiki, eriti eeldatavate väljamaksete laadi, suurust ja kestust viisil, mis tagab tema investeeringute piisavuse, likviidsuse, turvalisuse, kvaliteedi, kasumlikkuse ja vastavuse;

b)

edasikindlustusselts tagab investeeringute mitmekesisuse ja asjakohase jaotuse ning olukorra, et investeeringud võimaldavad tal asjakohaselt reageerida muutuvatele majandustingimustele, eelkõige arengutele finantsturgudel ja kinnisvaraturgudel või raskete tagajärgedega katastroofidele. Ettevõtja hindab ebareeglipäraste turuolukordade mõju tema varale ja mitmekesistab seda viisil, mis vähendab sellist mõju;

c)

investeeringud varasse, millega ei ole lubatud reguleeritud finantsturul kaubelda, tuleb igal juhul hoida mõistlikul tasemel;

d)

investeeringuid tuletisinstrumentidesse võib teha niivõrd, kui need aitavad kaasa investeerimisriskide vähendamisele või hõlbustavad portfelli tõhusat haldamist. Selliseid investeeringuid tuleb hinnata kaalutletult, võttes arvesse alusvara, ning kaasata need institutsiooni vara hindamisse. Institutsioon peab vältima ka ülemäärast riskiohtu seoses ühe vastaspoole ja muude tuletistehingutega;

e)

vara mitmekesistatakse viisil, mis võimaldab vältida ülemäärast tuginemist ühele konkreetsele vara liigile, emitendile või kontsernile ning riski akumulatsiooni portfellis tervikuna. Investeeringud sama emitendi või samasse kontserni kuuluvate emitentide emiteeritud varasse ei tohi ettevõtja jaoks kaasa tuua riski ülemäärast kontsentratsiooni.

a)

kindlustustehniliste kogueraldiste investeeringud muudes vääringutes kui vääringud, milles kindlustustehnilised eraldised on tehtud, peaksid olema piiratud 30 %ga;

b)

kindlustustehniliste eraldiste investeeringud aktsiatesse ja muudesse aktsiatena käsitletavatesse vabalt kaubeldavatesse väärtpaberitesse, võlakirjadesse ning sellistesse võlakirjadesse, millega ei ole lubatud kaubelda reguleeritud turul, peaksid olema piiratud 30 %ga;

c)

päritoluliikmesriik võib nõuda, et sama ettevõtja aktsiatesse ja muudesse aktsiatena käsitletavatesse vabalt kaubeldavatesse väärtpaberitesse, võlakirjadesse ning muudesse raha- ja kapitalituru instrumentidesse ei või edasikindlustusseltsi kindlustehnilistest kogueraldistest investeerida rohkem kui 5 % ning sama kontserni liikmeteks olevate ettevõtjate aktsiatesse ja muudesse aktsiatena käsitletavatesse vabalt kaubeldavatesse väärtpaberitesse, võlakirjadesse ning muudesse raha- ja kapitalituru instrumentidesse rohkem kui 10 %.

a)

sissemakstud aktsiakapital või vastastikuse edasikindlustusseltsi korral tegelikud esialgsed vahendid koos kõigi liikmete arvetega, mis vastavad järgmistele tingimustele:

b)

kohustuslikud ja vabad reservid, mis ei vasta lepingulistele kohustustele ega ole tasanduseraldistena klassifitseeritud;

c)

eelmiste perioodide jaotamata kasum või kahjum pärast dividendide mahaarvamist.

a)

osalused, mida edasikindlustusselts omab järgmistes ettevõtjates:

b)

järgmised kirjed, mis on edasikindlustusseltsil seoses punktis a määratletud ettevõtjatega, kelle osalust ta omab:

a)

kumulatiivne eelisaktsiakapital ja allutatud laenukapital võivad moodustada kuni 50 % kasutusel olevast solventsusmarginaalist või nõutavast solventsusmarginaalist, olenevalt sellest, kumb on madalam; sellest summast kuni 25 % võib olla fikseeritud tähtajaga kumulatiivset eelisaktsiakapitali või allutatud laene, tingimusel et edasikindlustusseltsi pankroti või likvideerimise korral on olemas siduvad lepingud, mille alusel allutatud laenukapital või eelisaktsiad on väiksema tähtsusega kui kõigi teiste võlausaldajate nõuded ja need makstakse tagasi alles siis, kui kõik teised sel ajal maksmata võlad on tasutud.

Allutatud laenukapital peab vastama ka järgmistele tingimustele:

b)

väärtpaberid, mille tagasimaksetähtpäeva ei ole määratud, ja muud instrumendid, sealhulgas muud kui punktis a nimetatud kumulatiivsed eelisaktsiad, võivad koos punktis a nimetatud allutatud laenukapitaliga moodustada kuni 50 % kasutusel olevast solventsusmarginaalist või nõutavast solventsusmarginaalist, olenevalt sellest, kumb on madalam, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

pool sissemaksmata aktsiakapitalist või esialgsetest vahenditest, kui sissemakstud osa ulatub 25 protsendini aktsiakapitalist või esialgsetest vahenditest, kuid kuni 50 protsendini kasutusel olevast solventsusmarginaalist või nõutavast solventsusmarginaalist, olenevalt sellest, kumb on madalam;

b)

muutuva sissemaksega vastastikuse või vastastikust tüüpi kahjukindlustusseltsi nõuded oma liikmetele teha majandusaasta jooksul täiendavaid sissemakseid, ulatuses, mis võrdub poolega maksimaalse sissemakse ja tegelikult sooritatud sissemakse vahest ja kuni 50 % kasutusel olevast solventsusmarginaalist või nõutavast solventsusmarginaalist, olenevalt sellest, kumb on madalam. Pädev asutus peab välja andma juhendi, mis määrab kindlaks tingimused, mille alusel võib täiendavad sissemaksed heaks kiita;

c)

varade hindamisel selguvad varjatud netovahendid, kui need ei ole erandlikku laadi.

a)

kuni 31. detsembrini 2009 summa, mis vastab 50 protsendile kindlustusseltsi edaspidisest kasumist, kuid ei ületa 25 % kasutusel olevast solventsusmarginaalist või nõutavast solventsusmarginaalist, olenevalt sellest, kumb on madalam; edaspidise kasumi suuruse määratlemiseks korrutatakse eeldatav aastakasum teguriga, mis vastab kindlustuspoliiside keskmisele järelejäänud kehtivusajale; kasutatav tegur ei või olla suurem kui kuus; eeldatav aastakasum ei tohi ületada direktiivi 2002/83/EÜ artikli 2 lõikes 1 loetletud tegevuse viie viimase majandusaasta kasumite aritmeetilist keskmist.

Pädev asutus võib nõustuda sellise summa arvestamisega kasutusel oleva solventsusmarginaali hulka üksnes sel juhul, kui:

b)

zillmereerimata või osaliselt zillmereeritud matemaatilise eraldise ja kindlustusmaksetes sisalduvate sõlmimisväljaminekute lisaga samaväärse määraga zillmereeritud matemaatilise eraldise vahe, kui zillmereerimist ei toimu või kui zillmereerimine on väiksema ulatusega kui kindlustusmaksetes sisalduvate sõlmimisväljaminekute lisa; nimetatud summa ei tohi siiski olla suurem kui 3,5 % eluedasikindlustustegevuse asjaomaste kogusummade ja kõigi zillmereerimist võimaldavate poliiside matemaatiliste eraldiste vahede summast; nimetatud vahest arvatakse maha võimalikud varadena raamatupidamisdokumentidesse kantud amortiseerimata sõlmimisväljaminekud.

a)

makstavaid kindlustusmakseid arvutatakse haigestumustabelite alusel kindlustusmatemaatilise meetodi kohaselt;

b)

eluea pikenemise tarvis moodustatakse eraldis;

c)

piisava suurusega kindlusvaru loomiseks nõutakse lisamakset;

d)

kindlustusselts võib lepingu tühistada hiljemalt enne kolmanda kindlustusaasta lõppu;

e)

leping näeb ette kindlustusmaksete suurendamise või väljamaksete vähendamise võimaluse isegi kehtivate lepingute korral.

a)

halduskulude, eelkõige jooksvate üldkulude ja kasutustasude kalkulatsioonid;

b)

kava, milles esitatakse sissetuleva ja väljamineva edasikindlustuse tulude ja kulude üksikasjalikud kalkulatsioonid;

c)

bilansi prognoos;

d)

edasikindlustuslepingutest tulenevate kohustuste ja nõutava solventsusmarginaali katteks kavandatud rahaliste vahendite kalkulatsioonid;

e)

üldine retrotsessioonipoliitika.

a)

retrotsessioonilepingute laad või kvaliteet on pärast viimast majandusaastat oluliselt muutunud;

b)

retrotsessioonilepingutega seoses olevat riski üleandmist ei toimu või see on piiratud.

a)

ei kasuta tegevusluba 12 kuu jooksul, selgesõnaliselt loobub tegevusloast või lõpetab tegevuse rohkem kui kuueks kuuks, kui kõnealune liikmesriik ei ole ette näinud, et sellistel juhtudel tegevusluba aegub;

b)

ei täida enam tegevusloa andmise tingimusi;

c)

ei ole suutnud võimaldatud aja jooksul võtta artiklis 42 nimetatud taastamis- või rahastamiskavas täpsustatud meetmeid;

d)

jätab olulisel määral täitmata oma kohustused, mis tulenevad tema tegevust reguleerivatest normidest.

—

kohustuslike tingimuste lisamine kõikidesse sõlmitavatesse lepingutesse,

—

põhjendatud haldus- ja raamatupidamismenetlused, piisavad sisekontrollimehhanismid ja riskijuhtimisnõuded,

—

raamatupidamis-, usaldatavusnormatiivide ja statistilise teabe nõuded,

—

sätete kehtestamine kindlustustehniliste eraldiste kohta, et tagada nende piisavus, usaldusväärsus ja objektiivsus,

—

varade investeerimine, mis hõlmab sätteid kindlustustehniliste eraldiste kohta, et tagada edasikindlustusseltsi teostatava tegevusliigi arvessevõtmine, arvestades eriti eeldatavate maksenõuete iseloomu, suurust ja kestvust viisil, mis tagaks piisavuse, likviidsuse, turvalisuse, tulukuse ja varade sobivuse,

—

reeglid kasutusel oleva solventsusmarginaali ja nõutava solventsusmarginaali ning nõutud miinimumgarantiifondi kohta, mille edasikindlustusselts säilitab seoses piiratud edasikindlustustegevustega.

—

volituste ulatus,

—

kohustuslike tingimuste lülitamine kõikidesse väljastatud lepingutesse,

—

eriotstarbelisi varakogumeid juhtivate isikute hea reputatsioon ja sobiv kutsealane kvalifikatsioon,

—

sobivad ja nõuetekohased tingimused eriotstarbeliste varakogumite enamusaktsionäridele, -osanikele või liikmetele,

—

põhjendatud haldus- ja raamatupidamismenetlused, piisavad sisekontrollimehhanismid ja riskijuhtimisnõuded,

—

raamatupidamis-, usaldatavusnormatiivide ja statistilise teabe nõuded,

—

nõuded eriotstarbeliste varakogumite omavahendite kohta.

a)

edasikindlustusseltsid, kelle peakontor asub kolmandas riigis ja kes tegelevad ühenduses edasikindlustusega;

b)

edasikindlustusseltsid, kelle peakontor asub ühenduses ja kes tegelevad kolmanda riigi territooriumil edasikindlustusega.

a)

liikmesriikide pädevad asutused saaksid järelevalveks vajalikku teavet edasikindlustusseltside kohta, kelle peakontorid asuvad ühenduses ja tegelevad edasikindlustusega asjakohaste kolmandate riikide territooriumil;

b)

kolmandate riikide pädevad asutused saaksid järelevalveks vajalikku teavet edasikindlustusseltside kohta, kelle peakontorid asuvad nende territooriumil ja tegelevad ühenduses edasikindlustusega.

a)

tegevusloa andmisest tütarettevõtjale, kelle vähemalt üks otsene või kaudne emaettevõtja tegutseb kolmanda riigi seaduste alusel;

b)

kui selline emaettevõtja omandab osaluse ühenduse edasikindlustusseltsis, mille tulemusena see muutub tema tütarettevõtjaks.

a)

I lisas sätestatud õiguslike vormide täiendamine;

b)

artiklis 36 loetletud kasutusel oleva solventsusmarginaali elementide selgitamine, et võtta arvesse uusi finantsinstrumente;

c)

teatud edasikindlustustegevuste või lepingutüüpide korral nende tegevuste või lepingute iseärasuste arvestamiseks teiste liikide kui direktiivi 73/239/EMÜ lisa punktis A loetletud liikide 11, 12 ja 13 osas artikli 37 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõutava solventsusmarginaali arvutamiseks kasutatud kindlustusmaksete või nõuete suurendamine kuni 50 %;

d)

artikli 40 lõikes 2 sätestatud minimaalse garantiifondi muutmine, et võtta arvesse majandus- ja finantsarengut;

e)

artikli 2 definitsioonide selgitamine, et tagada käesoleva direktiivi ühetaoline kohaldamine kogu ühenduses.

1.

Artikli 12a lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

“1.   Asjaomase teise liikmesriigi pädeva asutusega konsulteeritakse enne tegevusloa andmist kahjukindlustusseltsile, kes on:

2.   Asjaomase teise liikmesriigi pädeva asutusega, kes vastutab krediidiasutuste või investeerimisühingute järelevalve eest, konsulteeritakse enne tegevusloa andmist kahjukindlustusseltsile, kes on:

2.

Artikli 13 lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:

“Kindlustusseltsi päritoluliikmesriik ei tohi keelata kindlustusseltsi poolt edasikindlustuslepingu sõlmimist Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2005. aasta direktiivi 2005/68/EÜ, mis käsitleb edasikindlustust, (24) alusel tegevusloa saanud edasikindlustusseltsiga või käesoleva direktiivi või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta direktiivi 2002/83/EÜ elukindlustuse kohta (25) alusel tegevusloa saanud kindlustusseltsiga selle edasikindlustusseltsi või kindlustusseltsi usaldusväärsusega otseselt seotud põhjustel.

3.

Artikli 15 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmistega:

“2.   Päritoluliikmesriik nõuab igalt kindlustusseltsilt käesoleva direktiivi artiklis 15a osutatud kindlustustehniliste eraldiste katmist ja tasanduseraldise moodustamist vastavalt direktiivi 88/357/EMÜ artiklis 6 sätestatud korrale. Ühenduse piires esineva riskiolukorra osas peavad need varad asuma ühenduse piires. Liikmesriigid ei nõua kindlustusseltsidelt nende varade asumist teatud kindlas liikmesriigis. Päritoluliikmesriik võib siiski lubada lõdvendada varade asumist käsitlevaid reegleid.

3.   Liikmesriik ei säilita ega vii sisse ettemakstud kindlustusmaksete ja rahuldamata nõuete eraldiste kattevarade pantimist nõudvat brutoreserveerimise süsteemi, kui edasikindlustusandja on direktiivi 2005/68/EÜ alusel tegevusloa saanud edasikindlustusselts või vastavalt käesolevale direktiivile või direktiivile 2002/83/EÜ tegevusloa saanud kindlustusselts.

Kui päritoluliikmesriik lubab kindlustustehniliste eraldiste katmiseks kasutada nõudeid direktiivi 2005/68/EÜ alusel tegevusluba mitteomava edasikindlustusseltsi või käesoleva direktiivi või direktiivi 2002/83/EÜ alusel tegevusluba mitteomava kindlustusseltsi vastu, sätestab ta selliste nõuete aktsepteerimise tingimused.”

4.

Artikli 16 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

5.

Artiklit 16 a muudetakse järgmiselt:

6.

Lisatakse järgmine artikkel:

“Artikkel 17b

1.   Iga liikmesriik nõuab tema territooriumil asuva peakontoriga kindlustusseltsidelt, kes tegelevad edasikindlustustegevusega, kogu nende äritegevuse suhtes minimaalse garantiifondi loomist vastavalt direktiivi 2005/68/EÜ artiklile 40, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

2.   Iga liikmesriik võib käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud ja tema territooriumil asuva peakontoriga kindlustusseltside sissetuleva edasikindlustustegevuse suhtes kohaldada direktiivi 2005/68/EÜ artikli 34 sätteid, kui on täidetud üks nimetatud lõikes 1 sätestatud tingimustest.

Sellisel juhul nõuab asjaomane liikmesriik, et kindlustusseltsi poolt sissetuleva edasikindlustamise kindlustustehniliste eraldiste katmiseks kasutatavat kogu vara hoitakse, hallatakse ja korraldatakse kindlustusseltsi otsekindlustustegevusest eraldi ning et seda vara ei oleks võimalik üle kanda. Sellisel juhul ja ainult nende sissetuleva edasikindlustamistegevusega seonduvalt ei kohaldata kindlustusseltside suhtes direktiivi 92/49/EMÜ (26) artikleid 20–22 ja direktiivi 88/357/EMÜ I lisa.

Iga liikmesriik tagab, et tema pädevad asutused kontrollivad teises lõigus sätestatud eraldamist.

3.   Kui komisjon otsustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/68/EÜ artikli 56 punkti c alusel suurendada selle direktiivi artikli 37 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõutava solventsusmarginaali arvutamiseks kasutatavaid summasid, kohaldab liikmesriik selle direktiivi artikleid 35–39 tema territooriumil asuva peakontoriga kindlustusseltside suhtes seoses nende sissetuleva edasikindlustustegevusega nii nagu on osutatud käesoleva artikli lõikes 1.”

7.

Artikli 20 a lõige 4 asendatakse järgmisega:

“4.   Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused omaksid volitust piirata edasikindlustusel põhineva nõutava solventsusmarginaali alandamist vastavalt artiklile 16 a, kui:

1.

Artikli 15 lõige 1 a asendatakse järgmisega:

“1a.   Kui käesoleva artikli lõikes 1 viidatud osaluse omandaja on teises liikmesriigi tegevusloa saanud kindlustusselts, edasikindlustusselts, krediidiasutus või investeerimisühing või sellise ettevõtja emaettevõtja või sellist ettevõtjat kontrolliv füüsiline või juriidiline isik ja kui selle omandamise tulemusena see ettevõtja, kus omandaja soovib osalust saada, muutub omandaja tütarettevõtjaks või tema kontrolli aluseks, tuleb enne omandamise hindamist konsulteerida vastavalt direktiivi 73/239/EMÜ artiklile 12a.”

2.

Artikli 16 lõiked 4, 5 ja 6 asendatakse järgmistega:

“4.   Pädev asutus, kes saab konfidentsiaalset teavet lõigete 1 või 2 alusel, võib seda kasutada ainult oma ametikohustuste täitmisel:

5.   Lõiked 1 ja 4 ei välista teabevahetust liikmesriigi piires, kui ühes ja samas liikmesriigis on kaks või rohkem pädevat asutust, ega liikmesriikide vahel, kui teavet vahetavad pädev asutus ja:

täites oma järelevalvefunktsiooni ja avaldades (sund)likvideerimise menetlusi või garantiifonde haldavatele organitele nende ametikohustuste täitmiseks vajalikku teavet. Nende ametiasutuste, organite ja isikute saadud teabe suhtes kohaldatakse lõikes 1 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustust.

6.   Olenemata lõigetest 1–4 võivad liikmesriigid anda loa teabevahetuseks pädeva asutuse ja:

Liikmesriigid, kes kasutavad esimeses lõigus ettenähtud võimalust, nõuavad vähemalt järgmiste tingimuste täitmist:

Liikmesriigid teevad komisjonile ja teistele liikmesriikidele teatavaks nende ametiasutuste, isikute ja organite nimed, kes käesoleva lõike kohaselt võivad teavet saada.”

3.

Artikli 21 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

4.

Artikli 22 lõike 1 sissejuhatav sõnastus asendatakse järgmisega:

1.

Pealkiri asendatakse järgmisega:

“Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/78/EÜ kindlustusandjate või edasikindlustusandjate kontserni kuuluvate kindlustus- ja edasikindlustusseltside täiendava järelevalve kohta.”

2.

Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

3.

Artiklid 2, 3 ja 4 asendatakse järgmistega:

“Artikkel 2

Täiendava järelevalve kohaldamine kindlustus- ja edasikindlustusseltside suhtes

1.   Lisaks direktiivi 73/239/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta direktiivi 2002/83/EÜ elukindlustuse kohta (30) ja direktiivi 2005/68/EÜ sätetele, millega on ette nähtud kindlustusseltside ja edasikindlustusseltside järelevalve eeskirjad, sätestavad liikmesriigid, et järelevalvet kõigi selliste kindlustus- ja edasikindlustusseltside üle, kes on osalevad ettevõtjad vähemalt ühes kindlustusseltsis, edasikindlustusseltsis, kolmanda riigi kindlustusseltsis või kolmanda riigi edasikindlustusseltsis, täiendatakse nii, nagu on kirjeldatud käesoleva direktiivi artiklites 5, 6, 8 ja 9.

2.   Kõigi kindlustus- või edasikindlustusseltside suhtes, kelle emaettevõtja on kindlustusvaldusettevõtja, kolmanda riigi kindlustusselts või kolmanda riigi edasikindlustusselts, kohaldatakse täiendavat järelevalvet nii, nagu on sätestatud artikli 5 lõikes 2 ning artiklites 6, 8 ja 10.

3.   Kõigi kindlustus- või edasikindlustusseltside suhtes, kelle emaettevõtja on segakindlustusvaldusettevõtja, kohaldatakse täiendavat järelevalvet nii, nagu on sätestatud artikli 5 lõikes 2 ning artiklites 6 ja 8.

Artikkel 3

Täiendava järelevalve ulatus

1.   Täiendav järelevalve artikli 2 tähenduses ei tähenda mingil juhul, et pädev asutus peab teostama järelevalvet kolmandate riikide kindlustusseltside, kolmandate riikide edasikindlustusseltside, kindlustusvaldusettevõtjate või segakindlustusvaldusettevõtjate üle eraldi.

2.   Täiendava järelevalve alla kuuluvad artiklites 5, 6, 8, 9 ja 10 nimetatud:

3.   Ilma et see piiraks I lisa punkti 2.5 ja II lisa punkti 4 kohaldamist, võivad liikmesriigid otsustada, et artiklis 2 nimetatud täiendava järelevalve puhul ei võeta arvesse ettevõtjaid, kelle registrijärgne asukoht on kolmandas riigis, kus vajaliku teabe edastamise suhtes kehtivad õiguslikud takistused.

Lisaks sellele võib täiendava järelevalve teostamise eest vastutav pädev asutus allpool loetletud juhtudel otsustada igal üksikjuhul eraldi, et artiklis 2 nimetatud täiendava järelevalve puhul ei võeta teatavat ettevõtjat arvesse:

Artikkel 4

Täiendava järelevalve teostamiseks pädevad asutused

1.   Täiendavat järelevalvet teostab selle liikmesriigi pädev asutus, kus kindlustusseltsile või edasikindlustusseltsile on antud ametlik tegevusluba vastavalt direktiivi 73/239/EMÜ artiklile 6 või direktiivi 2002/83/EÜ artiklile 4 või direktiivi 2005/68/EÜ artiklile 3.

2.   Kui kahes või enamas liikmesriigis tegevusluba omavate kindlustus- või edasikindlustusseltside emaettevõtja on üks ja seesama kindlustusvaldusettevõtja, kolmanda riigi kindlustusselts, kolmanda riigi edasikindlustusselts või segakindlustusvaldusettevõtja, võivad liikmesriikide pädevad asutused kokku leppida, kes neist vastutab täiendava järelevalve eest.

3.   Kui liikmesriigis on kindlustusseltside ja edasikindlustusseltside usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalveks rohkem kui üks pädev asutus, võtab see liikmesriik kõnealuste asutuste töö kooskõlastamiseks vajalikud meetmed.”

4.

Artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.   Liikmesriigid näevad ette, et pädev asutus nõuab kõigilt täiendava järelevalve alla kuuluvatelt kindlustus- või edasikindlustusseltsidelt piisavate sisekontrolli mehhanismide olemasolu, mis võimaldaks esitada täiendava järelevalve jaoks olulised andmed ja teabe.”

5.

Artiklid 6, 7 ja 8 asendatakse järgmistega:

“Artikkel 6

Juurdepääs teabele

1.   Liikmesriigid näevad ette, et nende täiendava järelevalve teostamise eest vastutaval pädeval asutusel on juurdepääs igasugusele teabele, mis võib täiendava järelevalve alla kuuluva kindlustus- või edasikindlustusseltsi järelevalve seisukohast oluline olla. Pädev asutus võib vajaliku teabe saamiseks pöörduda artikli 3 lõikes 2 nimetatud asjaomaste ettevõtjate poole otse ainult juhul, kui sellist teavet on palutud kindlustus- või edasikindlustusseltsilt ja seda ei ole esitatud.

2.   Liikmesriigid näevad ette, et nende pädev asutus võib nende territooriumil ise või selleks ametisse määratud isikute vahendusel kohapeal kontrollida lõikes 1 nimetatud teavet järgmistes kohtades:

3.   Kui ühe liikmesriigi pädev asutus soovib käesoleva artikli kohaldamisel kontrollida konkreetsetel juhtudel olulist teavet teises liikmesriigis asuva ettevõtja kohta, kes on täiendava järelevalve alla kuuluva kindlustusseltsi või edasikindlustusseltsi siduskindlustusselts, sidusedasikindlustusselts, tema tütarettevõtja, emaettevõtja või emaettevõtja tütarettevõtja, peab ta kontrollimist taotlema kõnealuse teise liikmesriigi pädevalt asutuselt. Asutus, kes on sellise taotluse saanud, peab oma pädevuse piires teabe vastavust ise kontrollima või lubama seda teha kas taotluse esitanud asutustel, audiitoril või eksperdil.

Taotluse esitanud pädev asutus võib soovi korral kontrollis osaleda, kui ta ise kontrolli ei teosta.

Artikkel 7

Koostöö pädevate asutuste vahel

1.   Kui eri liikmesriikides asutatud kindlustusseltsid või edasikindlustusseltsid on omavahel otseselt või kaudselt seotud või kui neil on sama osalev ettevõtja, edastavad liikmesriikide pädevad asutused vastava taotluse korral üksteisele kogu vajaliku teabe, mis võimaldab käesoleva direktiivi kohast täiendavat järelevalvet või aitab sellele kaasa, ja edastavad omal algatusel kogu teabe, mis on nende arvates teise pädeva asutuse jaoks vajalik.

2.   Kui kindlustusselts või edasikindlustusselts on otseselt või kaudselt seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivis 2000/12/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (31) määratletud krediidiasutuse, nõukogu 10. mai 1993. aasta direktiivis 93/22/EMÜ väärtpaberiturul pakutavate investeerimisteenuste kohta (32) määratletud investeerimisühinguga või mõlemaga või kui neil on sama osalev ettevõtja, teevad pädevad asutused ja muude nimetatud ettevõtjate riikliku järelevalve eest vastutavad asutused tihedat koostööd. Nimetatud asutused edastavad üksteisele teabe, mis võiks nende tööd lihtsustada eelkõige käesoleva direktiivi raames, ilma et see piiraks nende vastavaid kohustusi.

3.   Vastavalt käesolevale direktiivile saadud teabele ja eriti käesolevas direktiivis sätestatud pädevate asutuste vahelise teabevahetuse puhul kehtib nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiivi 92/49/EMÜ otsekindlustustegevusega, välja arvatud elukindlustustegevusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta (kolmas kahjukindlustuse direktiiv), (33) artiklis 16 ja direktiivi 2002/83/EÜ artiklis 16 ning direktiivi 2005/68/EÜ artiklites 24–30 määratletud ametisaladuse hoidmise kohustus.

Artikkel 8

Kontsernisisesed tehingud

1.   Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused teostavad üldist järelevalvet tehingute üle, mis toimuvad:

Kõnealused tehingud on seotud eelkõige järgmisega:

2.   Liikmesriigid nõuavad kindlustus- ja edasikindlustusseltsidelt asjakohaste riskijuhtimisprotsesside ja sisekontrollimehhanismide, sealhulgas usaldusväärsete aruandlus- ja raamatupidamisprotseduuride olemasolu, et tuvastada, mõõta, jälgida ja kontrollida tehinguid vastavalt lõikes 1 sätestatule. Liikmesriigid nõuavad ka kindlustus- ja edasikindlustusseltsidelt vähemalt kord aastas andmete esitamist pädevale asutusele oluliste tehingute kohta. Pädev asutus vaatab need protsessid ja mehhanismid üle.

Kui nimetatud teabe põhjal ilmneb, et kindlustusseltsi või edasikindlustusseltsi maksejõulisus on ohus või võib ohtu sattuda, võtab pädev asutus nimetatud kindlustus- või edasikindlustusseltsi suhtes vajalikud meetmed.

6.

Artikli 9 lõige 3 asendatakse järgmisega:

“3.   Kui lõikes 1 nimetatud arvutusest ilmneb, et korrigeeritud maksejõulisus on negatiivne, võtab pädev asutus kõnealuse kindlustus- või edasikindlustusseltsi suhtes vajalikud meetmed.”

7.

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

8.

Artiklit 10a muudetakse järgmiselt:

9.

Direktiivi 98/78/EÜ I ja II lisa asendatakse käesoleva direktiivi II lisas toodud tekstiga.

1.

Artikli 1 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

2.

Lisatakse järgmine artikkel:

“Artikkel 9a

Eelnev konsulteerimine teise liikmesriigi pädeva asutusega

1.   Teise kaasatud liikmesriigi pädeva asutusega tuleb konsulteerida enne tegevusloa andmist elukindlustusseltsile, kes on:

2.   Krediidiasutuste või investeerimisühingute järelevalve eest vastutavate kaasatud liikmesriigi pädevate asutustega tuleb konsulteerida enne tegevusloa andmist elukindlustusseltsile, kes on:

3.   Lõigetes 1 ja 2 viidatud asjakohased pädevad asutused peavad konsulteerima esmajoones üksteisega, hinnates sama kontserni teise ettevõtja aktsionäride sobivust ja juhtimisega seotud isikute mainet ning kogemust. Nad peavad vastastikku üksteisele edastama aktsionäride sobivust ja juhtivate isikute mainet ning kogemust puudutavaid andmeid, mis on teiste kaasatud pädevate asutuste jaoks tegevusloa andmise ja samuti tegutsemistingimuste järgimise pideva hindamise seisukohalt asjakohased.”

3.

Artikli 10 lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:

“Kindlustusseltsi päritoluliikmesriik ei tohi keelata kindlustusseltsi poolt edasikindlustuslepingu sõlmimist direktiivi 2005/68/EÜ alusel tegevusloa saanud edasikindlustusseltsiga või direktiivi 73/239/EMÜ või käesoleva direktiivi alusel tegevusloa saanud kindlustusseltsiga selle edasikindlustusseltsi või kindlustusseltsi usaldusväärsusega otseselt seotud põhjustel”.

4.

Artiklisse 15 lisatakse järgmine lõige:

“1a.   Kui käesoleva artikli lõikes 1 viidatud osaluse omandaja on teises liikmesriigi tegevusloa saanud kindlustusselts, edasikindlustusselts, krediidiasutus või investeerimisühing või sellise ettevõtja emaettevõtja või sellist ettevõtja üle valitsevat mõju teostav füüsiline või juriidiline isik ja kui selle omandamise tulemusena see ettevõtja, kus omandaja soovib osalust saada, muutub omandaja tütarettevõtjaks või läheb tema valitseva mõju alla, tuleb enne omandamise hindamist konsulteerida vastavalt artiklile 9a.”

5.

Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

6.

Artikli 20 lõige 4 asendatakse järgmisega:

“4.   Liikmesriik ei säilita ega vii sisse ettemakstud preemiate ja rahuldamata nõuete eraldiste kattevarade pantimist nõudvat brutoreserveerimise süsteemi, kui edasikindlustusandja on direktiivi 2005/68/EÜ alusel tegevusloa saanud edasikindlustusselts või vastavalt direktiivile 73/239/EMÜ või käesolevale direktiivile tegevusloa saanud kindlustusselts.

Kui päritoluliikmesriik lubab kindlustustehniliste eraldiste katmiseks kasutada nõudeid direktiivi 2005/68/EÜ alusel tegevusluba mitteomava edasikindlustusseltsi või direktiivi 73/239/EMÜ või käesoleva direktiivi alusel tegevusluba mitteomava kindlustusseltsi vastu, sätestab ta selliste nõuete vastuvõtmise tingimused.”

7.

Artiklit 23 muudetakse järgmiselt:

8.

Artikli 27 lõikesse 2 lisatakse järgmised lõigud:

“Kasutusel olevast solventsusmarginaalist lahutatakse ka järgmised elemendid:

Kui teise krediidiasutuse, investeerimisühingu, kindlustus- või edasikindlustusseltsi või kindlustusvaldusettevõtja aktsiaid omatakse ajutiselt finantsabi eesmärgil, et see ettevõtja ümber korraldada ja päästa, võib pädev asutus loobuda kolmanda lõigu punktides a ja b viidatud vähendamise sätetest.

Alternatiivina kolmanda lõigu punktides a ja b viidatud kirjete, mida kindlustusselts omab krediidiasutuses, investeerimisühingus ja finantseerimisasutuses, lahutamisele võib liikmesriik lubada kindlustusseltsil kohaldada mutatis mutandis Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet (39) I lisas toodud meetodeid 1, 2 ja 3. 1. meetodit (raamatupidamise konsolideerimine) kohaldataks üksnes siis, kui pädev asutus on rahul integreeritud juhtimise ja sisekontrolli tasemega ettevõtjates, kes kuuluksid konsolideerimisele. Valitud meetodit tuleb kohaldada järjepidevalt.

Liikmesriik võib sätestada, et käesolevas direktiivis sätestatud solventsusmarginaali arvutamiseks ei ole vastavalt direktiivile 98/78/EÜ või direktiivile 2002/87/EÜ täiendava järelevalve alla kuuluvatel kindlustusseltsidel vaja lahutada käesoleva artikli kolmanda lõigu punktides a ja b viidatud kirjeid, mida omatakse täiendava järelevalve alla kaasatud krediidiasutuses, investeerimisühingus, finantseerimisasutuses, kindlustus- või edasikindlustusseltsis või kindlustusvaldusettevõtjas.

Käesolevas lõikes viidatud osaluste lahutamise eesmärgil tähendab osalus osalust direktiivi 98/78/EÜ artikli 1 punkti f tähenduses.”

9.

Artikli 28 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

10.

Lisatakse järgmine artikkel:

“Artikkel 28a

Edasikindlustustegevusega tegeleva elukindlustusseltsi solventsusmarginaal

1.   Iga liikmesriik kohaldab tema territooriumil asuva peakontoriga kindlustusseltside suhtes seoses nende sissetuleva edasikindlustustegevusega direktiivi 2005/68/EÜ artikleid 35–39, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

2.   Iga liikmesriik võib kohaldada direktiivi 2005/68/EÜ artikli 34 sätteid käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud edasikindlustusseltside, kelle peakorter on tema territooriumil, sissetuleva edasikindlustustegevuse suhtes, kui on täidetud üks nimetatud lõikes 1 sätestatud tingimustest.

Sellisel juhul nõuab asjaomane liikmesriik, et kindlustusseltsi poolt sissetuleva edasikindlustamise kindlustustehniliste eraldiste katmiseks kasutatavat kogu vara hoitakse, hallatakse ja korraldatakse kindlustusseltsi otsekindlustustegevusest eraldi ilma vara üleandmise võimaluseta. Sellisel juhul ja ainult nende sissetuleva edasikindlustamistegevusega seonduvalt ei kohaldata kindlustusseltside suhtes artiklite 22–26 sätteid.

Iga liikmesriik tagab, et tema pädevad asutused kontrollivad teises lõigus sätestatud eraldamist.”

11.

Artikli 37 lõige 4 asendatakse järgmisega:

“4.   Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused omaksid volitust piirata artikli 28 kohaselt kindlaksmääratud edasikindlustusel põhinevat solventsusmarginaali alandamist, kui: