32003R2003

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2003/2003,

13. oktoober 2003,

väetiste kohta (EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras [3]

ning arvestades järgmist:

(1) Nõukogu 18. detsembri 1975. aasta direktiivi 76/116/EMÜ väetisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, [4] nõukogu 15. juuli 1980. aasta direktiivi 80/876/EMÜ kõrge lämmastikusisaldusega ammooniumnitraat-lihtväetisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, [5] komisjoni 8. detsembri 1986. aasta direktiivi 87/94/EMÜ suure lämmastikusisaldusega ammooniumnitraat-lihtväetiste omaduste kontrolli menetlusi, piiranguid ja detonatsioonikindlust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta [6] ja komisjoni 22. juuni 1977 aasta direktiivi 77/535/EMÜ väetiste proovivõtu- ja analüüsimeetodeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta [7] on mitu korda oluliselt muudetud. Selguse huvides ning kooskõlas komisjoni teatisega Euroopa Parlamendile ja nõukogule "Siseturu kohta käivate õigusaktide lihtsustamine" (SLIM) ja ühtset turgu käsitleva tegevuskavaga tuleks need direktiivid tunnistada kehtetuks ja asendada ühtse õigusaktiga.

(2) Ühenduse väetistealased õigusaktid on valdavalt tehnilise sisuga. Seetõttu on määrus sobiv õiguslik vahend, mis võimaldab kehtestada otse tootjatele ja importijatele kogu ühenduses samal ajal ja samal viisil rakendatavad täpsed nõuded.

(3) Liikmesriikides peavad väetised vastama teatavatele kohustuslike sätetega ettenähtud tehnilistele karakteristikutele. Need sätted, mis käsitlevad eelkõige väetiseliikide koostist, määratlusi, nimetusi, identifitseerimist ja pakendamist, on liikmesriigiti erinevad. Erinevused nendes sätetes takistavad ühenduse kaubandust, seetõttu tuleks need sätted ühtlustada.

(4) Ühiste tehniliste kriteeriumide puudumise tõttu ei ole liikmesriikidel võimalik täielikult saavutada kavandatavate meetmete eesmärki, milleks on väetiste siseturu tagamine, seetõttu, arvestades meetmete ulatust, oleks parem need eesmärgid saavutada ühenduse tasandil, kusjuures ühendus võib võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Selles artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolevas direktiivis ettenähtud meetmed kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks.

(5) On vaja ühenduse tasandil kindlaks määrata teatavate väetiste (EÜ väetised) nimetused, määratlused ja koostis.

(6) Tuleb kehtestada ühenduse eeskirjad ka EÜ väetiste identifitseerimise ja jälgitavuse ning pakendite sulgemise kohta.

(7) Ühenduse tasandil tuleks kehtestada kord, mida järgitakse juhul, kui liikmesriik leiab, et teatava EÜ väetise turuleviimist on vaja piirata.

(8) Väetiste omadused võivad erineval määral kõikuda olenevalt tootmismeetodist ja toormest. Proovivõtu- ja analüüsimeetodites võib samuti olla erinevusi. Seega on vaja kehtestada deklareeritavate toiteelementide sisalduste puhul lubatud hälbed. Põllumajandustarbija huvides on soovitav, et lubatud hälbe ulatus oleks kitsas.

(9) Käesolevas määruses ettenähtud kvaliteedi ja koostise nõuetele vastavuse ametlikku kontrollimist peaksid tegema liikmesriikide poolt heaks kiidetud laboratooriumid, kellest on komisjonile teatatud.

(10) Ammooniumnitraat on oluline koostisaine mitmesuguste toodete puhul, millest mõned on mõeldud kasutamiseks väetisena ja mõned lõhkeainena. Võttes arvesse suure lämmastikusisaldusega ammooniumnitraat-lihtväetiste eripära ja sellest tulenevaid nõudeid seoses avaliku julgeoleku ning töötajate tervise ja kaitsega, on vaja kehtestada täiendavad ühenduse eeskirjad nende EÜ väetiste kohta.

(11) Teatavad kõnesolevat liiki tooted võivad olla ohtlikud ja neid on teatavatel juhtudel võimalik kasutada ka otstarbel, milleks nad ei ole mõeldud. See võib ohustada inimesi ja vara. Sellepärast peaksid tootjad olema kohustatud võtma vajalikke meetmeid sellise kasutuse vältimiseks ja eeskätt tagama kõnesolevate väetiste jälgitavuse.

(12) Avaliku julgeoleku huvides on eriti oluline ühenduse tasandil kindlaks määrata suure lämmastikusisaldusega EÜ ammooniumnitraatväetiste karakteristikud ja omadused, mis võimaldavad neid eristada sellist liiki ammooniumnitraadist, mida kasutatakse lõhkeainetena kasutatavate toodete valmistamiseks.

(13) Ohutuse tagamiseks peavad suure lämmastikusisaldusega EÜ ammooniumnitraat-lihtväetised vastama teatavatele omadustele. Tootjad peaksid tagama, et kõik suure lämmastikusisaldusega ammooniumnitraat-lihtväetised läbiksid enne turuleviimist detonatsioonikindluse katsed.

(14) On vaja kindlaks määrata suletud termotsükli meetodite eeskirjad vaatamata sellele, et need meetod ei pruugi modelleerida kõiki tingimusi, mis kujunevad väetiste veol ja säilitamisel.

(15) Väetised võivad olla saastatud ainetega, mis võivad kujutada ohtu inimese ja loomade tervisele ja keskkonnale. Lisaks toksilisuse, ökotoksilisuse ja keskkonna teaduskomitee arvamusele kavatseb komisjon selgitada küsimust juhuslike kaadmiumilisandite sisaldusest mineraalväetistes ning teeb vajaduse korral ettepaneku Euroopa Parlamendile ja nõukogule asjakohase määruse vastuvõtmiseks. Vajaduse korral vaadatakse samal viisil läbi ka küsimus muude saasteainete kohta.

(16) On vaja kehtestada kord, mida järgib tootja või tema esindaja juhul, kui ta soovib, et I lisasse kantaks uus väetiseliik, mis annaks asjakohasel juhul võimaluse kasutada märget "EÜ väetis".

(17) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, [8] millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused.

(18) Liikmesriigid peaksid kindlaks määrama käesoleva määruse sätete rikkumise korral kohaldatavad sanktsioonid. Nad võivad ette näha, et artiklit 27 rikkunud tootjat võib trahvida summaga, mis on võrdne nõuetele mittevastava saadetise kümnekordse turuväärtusega.

(19) Direktiivid 76/116/EMÜ, 77/535/EMÜ, 80/876/EMÜ ja 87/94/EMÜ tuleks tunnistada kehtetuks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

I PEATÜKK

Reguleerimisala ja mõisted

Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesolevat määrust kohaldatakse väetiste suhtes, mille turuleviimisel kasutatakse märget "EÜ väetis".

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) Väetis – materjal, mille peamiseks ülesandeks on anda taimedele toiteelemente.

b) Primaartoiteelemendid – lämmastik, fosfor ja kaalium.

c) Sekundaartoiteelemendid – kaltsium, magneesium, naatrium ja väävel.

d) Mikroelemendid – elemendid (boor, koobalt, vask, raud, mangaan, molübdeen ja tsink), mis on taimede kasvuks vajalikud võrreldes põhi- ja sekundaartoiteelementidega väikestes kogustes.

e) Mineraalväetis – väetis, mille puhul deklareeritud toiteelemendid esinevad kaevandatud mineraalide või füüsikalise ja/või keemilise tehnoloogia abil saadud anorgaaniliste ainete koostises. Kokkuleppeliselt liigitatakse mineraalväetiste hulka ka kaltsiumtsüaanamiid, karbamiid ning selle kondensatsiooni- ja assotsiatsiooniproduktid ning kelaatseid või kompleksi seotud mikroelemente sisaldavad väetised.

f) Kelaatne mikroelement – teatava I lisa punktis E.3.1 loetletud orgaanilise molekuliga sidestatud mikroelement.

g) Kompleksi seotud mikroelement – teatava I lisa punktis E.3.2 loetletud orgaanilise molekuliga sidestatud mikroelement.

h) Väetiseliik – teatava I lisas esineva ühise liiginimetusega väetised.

i) Lihtväetis – lämmastik-, fosfor- või kaaliumväetis, mille puhul on deklareeritud, et see sisaldab ainult ühte primaartoiteelementi.

j) Kompleksväetis – keemilise menetluse või segamise abil või mõlemat protsessi koos kasutades saadud väetis, mille puhul on deklareeritud, et see sisaldab vähemalt kahte primaartoiteelementi.

k) Kombineeritud väetis – keemilise reaktsiooni, lahustamise või tahke vormi puhul granuleerimise abil saadud kompleksväetis, mille puhul on deklareeritud, et see sisaldab vähemalt kahte primaartoiteelementi. Tahke vormi puhul sisaldab iga kombineeritud väetise graanul kõiki toiteelemente vastavalt deklaratsioonile.

l) Väetissegu – väetis, mis on saadud mitme tahke väetise kokkusegamisel keemiliste reaktsioonideta.

m) Leheväetis – väetis, mis sobib kultuurtaimede lehtedele kandmiseks ja mille toiteelemente kultuurtaimed omastavad lehtede kaudu.

n) Vedelväetis – lahusena või suspensioonina esinev väetis.

o) Väetislahus – vedelväetis, milles ei ole tahkeid osakesi.

p) Väetissuspensioon – kahefaasiline väetis, mille vedelas faasis on suspendeeritud tahked osakesed.

q) Deklaratsioon – avaldus toiteelementide (kaasa arvatud toitainevormid ja lahustuvvormid) sisalduse kohta, mis tagatakse lubatud hälbe ulatuses.

r) Deklareeritud sisaldus – toiteelemendi või selle oksiidi sisaldus, mis ühenduse õigusaktide kohaselt esitatakse EÜ väetise etiketil või asjakohastes lisatud dokumentides.

s) Lubatud hälve – hälve, mille võrra toiteelemendi sisalduse mõõdetud väärtus võib deklareeritud väärtusest erineda.

t) Euroopa standard – Euroopa Standardikomitee (CEN) standard, mida on ühendus ametlikult tunnustanud ja mille viide on avaldatud Euroopa Ühenduste Teatajas.

u) Pakend – suletav mahuti, mida kasutatakse väetiste hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks ja jaotamiseks ja mille mahutavus on kuni 1000 kg.

v) Pakendamata väetis – käesolevas määruses sätestatu kohaselt pakendamata väetis.

w) Turuleviimine – väetise tarnimine tasu eest või tasuta või ladustamine tarnimise eesmärgil. Turuleviimisena käsitletakse ka väetise importi Euroopa Ühenduse tolliterritooriumile.

x) Tootja – väetise turuleviimise eest vastutav füüsiline või juriidiline isik; tootjaks peetakse eelkõige väetise valmistajat, importijat, oma nimel töötavat pakendajat ja isikut, kes muudab väetise karakteristikuid. Tootjaks ei peeta siiski väetise edasimüüjat, kes ei muuda väetise karakteristikuid.

II PEATÜKK

Turuleviimine

Artikkel 3

EÜ väetis

Märget "EÜ väetis" võib kasutada väetiste puhul, mis kuuluvad I lisas loetletud väetiseliikidesse ja vastavad käesoleva määruse nõuetele.

Märget "EÜ väetis" ei tohi kasutada väetiste puhul, mis ei vasta käesoleva määruse nõuetele.

Artikkel 4

Asumine ühenduses

Tootja peab asuma ühenduses ja vastutab EÜ väetise vastavuse eest käesoleva määruse sätetele.

Artikkel 5

Vaba ringlus

1. Ilma et see piiraks artikli 15 ja muude ühenduse õigusaktide kohaldamist, ei tohi liikmesriigid koostise, identifitseerimise, märgistamise, pakendamise või muude käesoleva määruse sätetega seotud põhjustel keelata, piirata ega takistada märget "EÜ väetis" kandva ja käesoleva määruse sätetele vastava väetise turuleviimist.

2. Väetised, millel on käesoleva määruse kohane märge "EÜ väetis", ringlevad ühenduses vabalt.

Artikkel 6

Kohustuslikud avaldused

1. Artikli 9 nõuete täitmiseks võivad liikmesriigid ette näha, et nende territooriumil turuleviidavate väetiste puhul väljendatakse lämmastiku, fosfori ja kaaliumi ja sisaldus järgmiselt:

a) lämmastiku puhul ainult elementvormis (N) ning

b) fosfori ja kaaliumi puhul ainult elementvormis (P, K) või

c) fosfori ja kaaliumi puhul ainult oksiidvormis (P2O5, K2O) või

d) fosfori ja kaaliumi puhul samaaegselt nii element- kui ka oksiidvormis.

Kui kasutatakse võimalust ette näha, et fosfori, kaaliumi ja magneesiumi sisaldust väljendatakse elementvormis, tuleb kõik lisades oksiidvormile esitatud viited väljendada elementvormis, kasutades arvnäitajate ümberarvutamisel järgmisi tegureid:

a) fosfor (P) = fosforpentaoksiid (P2O5) × 0,436,

b) kaalium (K) = kaaliumoksiid (K2O) × 0,830.

2. Liikmesriigid võivad ette näha, et nende territooriumil turuleviidud sekundaartoiteelemente sisaldavate väetiste ja artikli 17 tingimustele vastavate primaartoiteelemente sisaldavate väetiste puhul väljendatakse kaltsiumi, magneesiumi, naatriumi ja väävli sisaldus järgmiselt:

a) oksiidvormis (CaO, MgO, Na2O, SO3),

b) elementvormis (Ca, Mg, Na, S) või

c) mõlemas vormis.

Kaltsiumoksiidi, magneesiumoksiidi, naatriumoksiidi ja vääveltrioksiidi sisalduse ümberarvutamiseks kaltsiumi, magneesiumi, naatriumi ja väävli sisalduseks kasutatakse järgmisi tegureid:

a) kaltsium (Ca) = kaltsiumoksiid (CaO) × 0,715,

b) magneesium (Mg) = magneesiumoksiid (MgO) × 0,603,

c) naatrium (Na) = naatriumoksiid (Na2O) × 0,742,

d) väävel (S) = vääveltrioksiid (SO3) × 0,400.

Oksiid- või elementvormi sisalduse arvutamisel ümardatakse deklareeritav arv lähima kümnendkohani.

3. Liikmesriigid ei tohi tõkestada lõikes 1 ja 2 mainitud vormides märgistatud EÜ väetiste turuleviimist.

4. I lisa A, B, C või D jaos loetletud liiki EÜ väetiste puhul deklareeritakse ühe või mitme mikroelemendi (boor, koobalt, vask, raud, mangaan, molübdeen, tsink) sisaldus, juhul kui on täidetud järgmised tingimused:

a) mikroelemente on lisatud vähemalt I lisa punktides E.2.2 ja E.2.3 kehtestatud minimaalmääral;

b) EÜ väetis vastab jätkuvalt I lisa A, B, C ja D jao nõuetele.

5. Kui mikroelemendid on põhi- (N, P, K) ja sekundaartoiteelementide (Ca, Mg, Na, S) saamiseks mõeldud toorme harilikud komponendid, võib neid deklareerida tingimusel, et mikroelemendid esinevad vähemalt I lisa punktides E.2.2 ja E.2.3 kehtestatud minimaalmääral.

6. Mikroelementide sisaldus deklareeritakse järgmiselt:

a) I lisa punktis E.1 loetletud liiki väetiste puhul selle punkti 6. veeru nõuete kohaselt;

b) punktis a mainitud väetistest valmistatud segude puhul, mis sisaldavad vähemalt kahte erinevat mikroelementi ja vastavad I lisa punkti E.2.1 nõuetele, ning I lisa A, B, C ja D jaos loetletud liiki väetiste puhul märgitakse:

i) mikroelemendi üldsisaldus protsentides väetise massist,

ii) vees lahustuva vormi sisaldus protsentides väetise massist, kui see moodustab vähemalt poole üldsisaldusest.

Kui mikroelement on täielikult vees lahustuv, deklareeritakse ainult vees lahustuva vormi sisaldus.

Kui mikroelement on keemiliselt sidestatud orgaanilise molekuliga, deklareeritakse väetises leiduva mikroelemendi sisaldus protsentides toote massist vahetult vees lahustuva vormi sisalduse järel ning lisatakse märge "kelaaditud … abil" või "kompleksi seotud … abil", märkides orgaanilise molekuli nimetuse I lisa punktis E.3 sätestatu kohaselt. Orgaanilise molekuli nimetuse võib asendada akronüümiga.

Artikkel 7

Identifitseerimine

1. Tootja kasutab EÜ väetiste puhul artiklis 9 loetletud identifitseerimismärgiseid.

2. Kui väetis on pakendatud, peavad need märgised olema pakendil või etiketil. Kui väetis on pakendamata, esitatakse märgised saatedokumentides.

Artikkel 8

Jälgitavus

EÜ väetise jälgitavuse tagamiseks säilitab tootja andmed väetiste päritolu kohta, ilma et see piiraks artikli 26 lõike 3 kohaldamist. Need andmed peavad olema liikmesriikidele kontrollimiseks kättesaadavad kuni väetist turustatakse ja veel 2 aasta jooksul pärast seda, kui tootja on väetise turuleviimise lõpetanud.

Artikkel 9

Märked

1. Ilma et see piiraks muude ühenduse eeskirjade kohaldamist, peavad artiklis 7 mainitud pakenditel, etikettidel ja saatedokumentidel olema järgmised märked.

a) Kohustuslikud identifitseerimismärked

- sõnad "EÜ VÄETIS" trükitähtedega,

- väetiseliik, juhul kui see on mainitud I lisas,

- väetissegude puhul märge "segu" ja väetiseliigi nimetus,

- artiklites 19, 21 ja 23 kindlaksmääratud lisamärked,

- toitainevormid märgitakse nii sõnadega kui ka vastavate keemiliste sümbolitega, s.o lämmastik (N), fosfor (P), fosforpentaoksiid (P2O5), kaalium (K), kaaliumoksiid (K2O), kaltsium (Ca), kaltsiumoksiid (CaO), magneesium (Mg), magneesiumoksiid (MgO), naatrium (Na), naatriumoksiid (Na2O), väävel (S), vääveltrioksiid (SO3), boor (B), vask (Cu), koobalt (Co), raud (Fe), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tsink (Zn),

- kui väetis sisaldab mikroelemente, millest üks või mitu on keemiliselt sidestatud orgaanilise molekuliga, märgitakse mikroelemendi järel üks järgmine täpsustus:

i) "Kelaaditud … abil" (I lisa punktis E.3.1 ettenähtud kelaaditekiti nimetus või akronüüm);

ii) "Kompleksi seotud … abil" (I lisa punktis E.3.2 ettenähtud kompleksitekiti nimetus või akronüüm);

- väetises olevate mikroelementide nimetused tähestikulises järjekorras või keemilised sümbolid: B, Co, Cu, Fe, Mn, Mo, Zn,

- I lisa punktides E.1 ja E.2 loetletud toodete puhul nende kasutamise erijuhendid,

- vedelväetise mass. Võib märkida ka vedelväetise mahu või massi ja mahu suhte (kilogrammid hektoliitri kohta või grammid liitri kohta),

- neto- või brutomass, vedelväetise korral võib märkida ka mahu. Juhul kui märgitakse brutomass, esitatakse lisaks ka pakendi mass,

- tootja nimi või ärinimi ja aadress.

b) Mittekohustuslikud identifitseerimismärked

- I lisas loetletud asjakohased märked,

- säilitamise ja käsitsemise juhend ning I lisa punktides E.1 ja E.2 mainimata väetiste puhul ka väetiste kasutamise erijuhendid,

- asjakohasele mullale ja põllukultuurile sobivad väetise doosimäärad ja kasutustingimused,

- tootja märgistus ja toote kaubanimi.

Punktis b esitatud identifitseerimismärked ei tohi olla vastuolus punktis a esitatud märgetega ja peavad olema neist selgesti eraldatud.

2. Kõik lõikes 1 mainitud märked tuleb selgesti eraldada kogu muust pakenditel, etikettidel ja lisatud dokumentides olevast teabest.

3. Vedelväetisi võib turule viia ainult juhul, kui tootja esitab vajalikud lisajuhised eelkõige säilitustemperatuuri kohta ja õnnetusjuhtumite vältimiseks säilitamisel.

4. Käesoleva artikli kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad sätestatakse artikli 32 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 10

Märgistamine

1. Artiklis 9 käsitletud üksikasjade kohta pakendile trükitud etiketid ja tähised peavad paiknema nähtaval kohal. Etiketid kinnitatakse pakendile või pakendisulgurile. Kui sulgur kujutab endast sulgurtõkendit, tuleb tõkendile märkida pakendaja nimi või tunnus.

2. Lõikes 1 käsitletud märgised peavad olema kustumatud ja selgesti loetavad.

3. Artikli 7 lõikes 2 mainitud pakendamata väetiste puhul lisatakse kaubale identifitseerimismärkeid sisaldavad dokumendid, mis peavad olema kontrollimiseks kättesaadavad.

Artikkel 11

Keeled

Etikett, pakendil esitatud märked ja lisatud dokumendid peavad olema vähemalt selle liikmesriigi ametlikus keeles või keeltes, kus väetist turustatakse.

Artikkel 12

Pakendid

Pakendatud väetise korral peab pakend olema suletud sellisel viisil või sellise vahendi abil, et sulgur, sulgurtõkend või pakend ise rikutaks pakendi avamisel nii, et seda ei saa parandada. Võib kasutada klappkotte.

Artikkel 13

Lubatud hälbed

1. EÜ väetise toiteelementide sisaldus peab olema II lisas kindlaksmääratud lubatud hälvete piirides, mis on mõeldud selleks, et arvesse võtta valmistamisel, proovide võtmisel ja analüüsil esinevaid kõrvalekaldeid.

2. Tootja ei tohi kasutada II lisas esitatud lubatud hälbeid süstemaatiliste eeliste saamiseks.

3. I lisas kindlaksmääratud minimaal- ja maksimaalsisalduste puhul ei ole tolerantse ette nähtud.

Artikkel 14

Väetistele esitatavad nõuded

Teatava väetisliigi võib kanda I lisasse ainult järgmistel tingimustel:

a) see tagab toiteelementide tõhusa kättesaadavuse;

b) on kindlaks määratud asjakohased proovivõtu-, analüüsi- ja vajaduse korral ka katsemeetodid;

c) seda liiki väetised ei kahjusta tavalistes kasutustingimustes inimese, loomade või taimede tervist või keskkonda.

Artikkel 15

Kaitseklausel

1. Kui liikmesriigil on alust arvata, et teatav käesoleva määruse nõuetele vastav EÜ väetis kujutab siiski ohtu inimese, loomade või taimede tervisele või keskkonnale, võib ta ajutiselt keelata selle väetise turuleviimise oma territooriumil või kohaldada selle suhtes eritingimusi. Asjaomane liikmesriik teatab sellest viivitamata teistele liikmesriikidele ja komisjonile ning põhjendab oma otsust.

2. Komisjon võtab vastu otsuse küsimuse kohta 90 päeva jooksul alates teate saamisest artikli 32 lõikes 2 osutatud korras.

3. Käesoleva määruse sätted ei välista avaliku julgeoleku seisukohalt õigustatud meetmeid, mida komisjon või liikmesriigid võivad võtta EÜ väetiste turuleviimise keelamiseks, piiramiseks või takistamiseks.

II JAOTIS

TEATAVATE VÄETISELIIKIDE SUHTES KOHALDATAVAD SÄTTED

I PEATÜKK

Primaartoiteelemente sisaldavad mineraalväetised

Artikkel 16

Reguleerimisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse primaartoiteelemente sisaldavate tahkete ja vedelate liht- ning kompleksmineraalväetiste suhtes, kaasa arvatud sekundaar- ja/või mikroelemente sisaldavad väetised, juhul kui nad vastavad I lisa A, B või C jaos või punktides E.2.2 või E.2.3 kehtestatud minimaalsete toiteelementide sisalduste nõuetele.

Artikkel 17

Primaartoiteelemente sisaldavates mineraalväetistes leiduvate sekundaartoiteelementide deklareerimine

I lisa A, B ja C jaos loetletud liiki EÜ väetise puhul võib deklareerida sekundaartoiteelementide kaltsiumi, magneesiumi, naatriumi ja väävli sisalduse juhul, kui neid elemente on väetises vähemalt järgmistele minimaalsisaldustele vastaval määral:

a) 2 % kaltsiumoksiidi (CaO) ehk 1,4 % Ca;

b) 2 % magneesiumoksiidi (MgO) ehk 1,2 % Mg;

c) 3 % naatriumoksiidi (Na2O) ehk 2,2 % Na;

d) 5 % vääveltrioksiidi (SO3) ehk 2 % S.

Sellisel juhul lisatakse väetiseliigi nimetusele artikli 19 lõike 2 punktis ii ettenähtud märge.

Artikkel 18

Kaltsium, magneesium, naatrium ja väävel

1. I lisa A, B ja C jaos loetletud väetiste magneesiumi, naatriumi ja väävli sisalduse deklareerimisel väljendatakse need sisaldused ühel järgmisel viisil:

a) üldsisaldus protsentides väetise massist;

b) kui vees lahustuv vorm moodustab vähemalt veerandi üldsisaldusest, esitatakse üldsisaldus ja vees lahustuva vormi sisaldus protsentides väetise massist;

c) kui element esineb täielikult vees lahustuvas vormis, deklareeritakse ainult vees lahustuva vormi massiprotsent.

2. Kui I lisas ei ole sätestatud teisiti, deklareeritakse kaltsiumi sisaldus ainult juhul, kui kaltsium esineb vees lahustuvas vormis, kusjuures sisaldus väljendatakse protsentides väetise massist.

Artikkel 19

Identifitseerimine

1. Lisaks artikli 9 lõike 1 punktis a käsitletud kohustuslikele märgetele esitatakse ka käesoleva artikli lõigetes 2, 3, 4, 5 ja 6 sätestatud märked.

2. Kompleksväetise liiginimetuse järel märgitakse:

i) deklareeritud sekundaartoiteelementide keemilised sümbolid (sulgudes pärast primaartoiteelementide sümboleid);

ii) primaartoiteelementide sisaldust väljendavad arvud. Deklareeritud sekundaartoiteelementide sisaldus esitatakse sulgudes pärast primaartoiteelementide sisaldusi.

3. Väetiseliigi nimetuse järel esitatakse ainult arvud põhi- ja sekundaartoiteelementide sisalduste kohta.

4. Juhul kui deklareeritakse mikroelemendid, märgitakse sõna "mikroelementidega" või "sisaldab" ning selle järel olemasolevate mikroelementide nimetused ja keemilised sümbolid.

5. Põhi- ja sekundaartoiteelementide deklareeritud sisaldused esitatakse massiprotsentides täisarvudena või vajaduse korral, kui on olemas sobiv analüüsi meetod, ühe kümnendkoha täpsusega.

Kui väetis sisaldab mitut deklareeritud toiteelementi, on esitamise järjekord primaartoiteelementide puhul N, P2O5 ja/või P, K2O ja/või K ning sekundaartoiteelementide puhul CaO ja/või Ca, MgO ja/või Mg, Na2O ja/või Na, SO3 ja/või S.

Mikroelementide sisalduse deklareerimisel märgitakse iga mikroelemendi nimetus ja sümbol ning lahustuvvormide massiprotsendid vastavalt I lisa punktidele E.2.2 ja E.2.3.

6. Toitainevormide ja lahustuvvormide sisaldused väljendatakse samuti protsentides väetise massist, välja arvatud juhul, kui I lisas on selgesti ette nähtud, et need sisaldused tuleb väljendada teisiti.

Esitatakse üks kümnendkoht, välja arvatud mikroelementide juhtumil, kui kümnendkohtade arv on kindlaks määratud I lisa punktides E.2.2 ja E.2.3.

II PEATÜKK

Sekundaartoiteelemente sisaldavad mineraalväetised

Artikkel 20

Reguleerimisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse sekundaartoiteelemente sisaldavate tahkete ja vedelate mineraalväetiste suhtes, kaasa arvatud mikroelemente sisaldavad väetised, juhul kui nad vastavad I lisa D jaos või punktides E.2.2 või E.2.3 kehtestatud minimaalse toiteelementide sisalduse nõuetele.

Artikkel 21

Identifitseerimine

1. Lisaks artikli 9 lõike 1 punktis a käsitletud kohustuslikele märgetele esitatakse ka käesoleva artikli lõigetes 2, 3, 4 ja 5 sätestatud märked.

2. Juhul kui deklareeritakse mikroelemendid, märgitakse sõna "mikroelementidega" või "sisaldab" ning selle järel olemasolevate mikroelementide nimetused ja keemilised sümbolid.

3. Sekundaartoiteelementide deklareeritud sisaldused esitatakse massiprotsentides täisarvudena või vajaduse korral, kui on olemas sobiv analüüsi meetod, ühe kümnendkoha täpsusega.

Kui väetis sisaldab mitut sekundaartoiteelementi, on esitamise järjekord

CaO ja/või Ca, MgO ja/või Mg, Na2O ja/või Na, SO3 ja/või S.

Deklareeritud mikroelementide sisalduste puhul märgitakse iga mikroelemendi nimetus ja sümbol ning lahustuvvormide massiprotsendid vastavalt I lisa punktidele E.2.2 ja E.2.3.

4. Toitainevormide ja lahustuvvormide sisaldused väljendatakse samuti protsentides väetise massist, välja arvatud juhul, kui I lisas on selgesti ette nähtud, et need sisaldused tuleb väljendada teisiti.

Esitatakse üks kümnendkoht, välja arvatud mikroelementide juhtumil, kui kümnendkohtade arv on kindlaks määratud I lisa punktides E.2.2 ja E.2.3.

5. Kui I lisas ei ole sätestatud teisiti, deklareeritakse kaltsiumi sisaldus ainult juhul, kui kaltsium esineb vees lahustuvas vormis, kusjuures sisaldus väljendatakse protsentides väetise massist.

III PEATÜKK

Mikroelemente sisaldavad mineraalväetised

Artikkel 22

Reguleerimisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse mikroelemente sisaldavate tahkete ja vedelate mineraalväetiste suhtes, juhul kui nad vastavad I lisa punktides E.1 ja E.2.1 kehtestatud minimaalse toiteelementide sisalduse nõuetele.

Artikkel 23

Identifitseerimine

1. Lisaks artikli 9 lõike 1 punktis a käsitletud kohustuslikele märgetele esitatakse ka käesoleva artikli lõigetes 2, 3, 4 ja 5 sätestatud märked.

2. Kui väetis sisaldab mitut mikroelementi, märgitakse liiginimetus "mikroelementide segu" ning selle järel olemasolevate mikroelementide nimetused ja keemilised sümbolid.

3. Kui väetis sisaldab ainult ühte mikroelementi (I lisa, punkt E.1), esitatakse deklareeritud mikroelemendi sisaldus massiprotsentides täisarvuna või vajaduse korral ühe kümnendkoha täpsusega.

4. Mikroelementide vormide ja lahustuvvormide sisaldused väljendatakse samuti protsentides väetise massist, välja arvatud juhul, kui I lisas on selgesti ette nähtud, et need sisaldused tuleb väljendada teisiti.

Mikroelementide korral esitatavate kümnendkohtade arvud on kindlaks määratud I lisa punktis E.2.1.

5. I lisa punktides E.1 ja E.2.1 käsitletud toodete puhul esitatakse etiketil ja lisatud dokumentides kohustuslike ja mittekohustuslike deklaratsioonide järel järgmine tekst:

"Kasutamiseks ainult kinnitatud vajaduse korral. Mitte ületada vajaliku doosi määra."

Artikkel 24

Pakendid

Käesoleva peatüki reguleerimisalasse kuuluvad väetised peavad olema pakendatud.

IV PEATÜKK

Suure lämmastikusisaldusega ammooniumnitraatväetised

Artikkel 25

Reguleerimisala

Käesolevas peatükis tähendab suure lämmastikusisaldusega ammooniumnitraat-liht- või kompleksväetis toodet, mis on valmistatud ammooniumnitraadi baasil kasutamiseks väetisena ja mille lämmastikusisaldus on üle 28 % ammooniumnitraadi massist.

Seda liiki väetis võib sisaldada anorgaanilisi või inertseid aineid.

Seda liiki väetiste valmistamiseks kasutatud ained ei tohi suurendada väetise kuumustundlikkust ja detonatsioonikalduvust.

Artikkel 26

Ohutusmeetmed ja kontrollimine

1. Tootja tagab, et suure lämmastikusisaldusega ammooniumnitraat-lihtväetis vastaks III lisa 1. jao sätetele.

2. Käesolevas peatükis ettenähtud kontrollimised, analüüsid ja katsed kõrge lämmastikusisaldusega ammooniumnitraat-lihtväetiste ametlikuks kontrollimiseks tehakse III lisa 3. jaos kirjeldatud meetodite kohaselt.

3. Selleks et tagada turuleviidud kõrge lämmastikusisaldusega EÜ ammooniumnitraatväetiste jälgitavus, säilitab väetisetootja operaatorite ning väetise ja selle põhikomponentide valmistamiskohtade nimed ja aadressid. Need andmed peavad olema liikmesriikidele kontrollimiseks kättesaadavad kuni väetist turustatakse ja veel 2 aasta jooksul pärast seda, kui tootja on väetise turuleviimise lõpetanud.

Artikkel 27

Detonatsioonikindluse katse

Ilma et see piiraks artiklis 26 käsitletud meetmete võtmist, tagab tootja, et iga turuleviidud suure lämmastikusisaldusega EÜ ammooniumnitraatväetis on läbinud käesoleva määruse III lisa 2., 3. (meetod 1, punkt 3) ja 4. jaos kirjeldatud detonatsioonikindluse katse. See katse tehakse artikli 30 lõikes 1 või artikli 33 lõikes 1 mainitud heakskiidetud laboratooriumide poolt. Tootja esitab katsetulemused asjaomase riigi pädevale asutusele vähemalt 5 päeva enne väetise turuleviimist või, impordi korral, vähemalt 5 päeva enne väetise saabumist Euroopa Ühenduse piirile. Edaspidi tagab tootja jätkuvalt, et kõik turuleviidavad väetisetarned suudavad läbida kõnesoleva katse.

Artikkel 28

Pakendid

Suure lämmastikusisaldusega ammooniumnitraatväetisi võib teha lõpptarbijale kättesaadavaks ainult pakendatult.

III JAOTIS

VÄETISTE VASTAVUSHINDAMINE

Artikkel 29

Kontrollmeetmed

1. Liikmesriigid võivad märget "EÜ väetis" kandvate väetiste puhul võtta ametliku kontrolli meetmeid selle tõendamiseks, et need väetised vastavad käesoleva määruse nõuetele.

Liikmesriigid võivad nõuda lõivu, mis ei ületa kõnesolevateks kontrollmeetmeteks vajalike katsete maksumust, kuid see ei kohusta tootjat katset kordama või maksma korratud katse eest juhul, kui esmane katse on näidanud asjakohase väetise vastavust nõuetele ja see katse on tehtud artikli 30 nõuetele vastava laboratooriumi poolt.

2. Liikmesriigid tagavad, et proovide võtmised ja analüüsid I lisas loetletud liiki EÜ väetiste ametlikuks kontrollimiseks tehakse III ja IV lisas kirjeldatud meetodite kohaselt.

3. Vastavust käesolevale direktiivile väetiseliikide, deklareeritud toiteelementide sisalduste ning toitainevormide ja lahustuvvormide deklareeritud sisalduste osas võib tõendada ametliku kontrollimise abil, kasutades ainult III ja IV lisa kohaselt kehtestatud proovivõtu- ja analüüsimeetodeid ning võttes arvesse II lisas sätestatud lubatud hälbeid.

4. Mõõtmis-, proovivõtu- ja analüüsimeetodite kohandamisel ja ajakohastamisel järgitakse artikli 32 lõikes 2 käsitletud korda ja kasutatakse võimaluse korral Euroopa standardeid. Samas korras võetakse vastu ka käesolevas artiklis ning käesoleva määruse artiklites 8, 26 ja 27 ettenähtud kontrollmeetmete kindlaksmääramiseks vajalikud rakenduseeskirjad. Nendes rakenduseeskirjades käsitletakse eeskätt küsimusi vajalike korduskatsete sageduse kohta ja meetmete kohta, mida kavandatakse selle tagamiseks, et turuleviidud väetis oleks katsetatud väetisega identne.

Artikkel 30

Laboratooriumid

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile nimekirjadest, kuhu on kantud liikmesriikide territooriumil asuvad heakskiidetud laboratooriumid, kes on pädevad osutama teenuseid, mis on vajalikud selleks, et kontrollida EÜ väetiste vastavust käesoleva määruse nõuetele. Need laboratooriumid peavad vastama V lisa B jaos mainitud standarditele. Selline teade esitatakse 11. juuniks 2004 ja iga edasise muudatuse puhul.

2. Komisjon avaldab heakskiidetud laboratooriumide nimekirja Euroopa Liidu Teatajas.

3. Kui liikmesriigil on alust arvata, et teatav heakskiidetud laboratoorium ei vasta lõikes 1 mainitud standarditele, suunab ta küsimuse artiklis 32 mainitud komiteele. Kui komitee nõustub, et laboratoorium ei vasta standarditele, kustutab komisjon laboratooriumi nime lõikes 2 mainitud nimekirjast.

4. Komisjon võtab vastu otsuse küsimuse kohta 90 päeva jooksul alates teate saamisest artikli 32 lõikes 2 osutatud korras.

5. Komisjon avaldab muudetud nimekirja Euroopa Liidu Teatajas.

IV

JAOTIS

LÕPPSÄTTEDI PEATÜKK

Lisade kohandamine

Artikkel 31

Uued EÜ väetised

1. Otsus uue väetiseliigi kandmise kohta käesoleva määruse I lisasse võetakse vastu artikli 32 lõikes 2 osutatud korras.

2. Tootja või tema esindaja, kes soovib esitada I lisasse kandmiseks uut liiki väetise, koostab selleks tehnilise toimiku, võttes arvesse V lisa A jaos osutatud tehnilisi dokumente.

3. Muudatused, mis on vajalikud lisade kohandamiseks tehnika arenguga, võetakse vastu artikli 32 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 32

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

II PEATÜKK

Üleminekusätted

Artikkel 33

Pädevad laboratooriumid

1. Ilma et see piiraks artikli 30 lõike 1 sätete kohaldamist, võivad liikmesriigid üleminekuajaks kuni 11. detsembrini 2007 jätkuvalt rakendada siseriiklikke õigusnorme, milles käsitletakse õiguse andmist pädevatele asutustele teenuste osutamiseks, mis on vajalikud selleks, et kontrollida EÜ väetiste vastavust käesoleva määruse nõuetele.

2. Liikmesriigid teatavad nende laboratooriumide nimekirjast komisjonile ning esitavad nendele volituste andmise kava üksikasjad. Selline teade esitatakse 11. juuniks 2004 ja iga edasise muudatuse korral.

Artikkel 34

Pakendamine ja märgistamine

Olenemata artikli 35 lõikest 1, võib eelnevates direktiivides ettenähtud EÜ väetiste märkeid, pakendeid ja etikette jätkuvalt kasutada kuni 11. juunini 2005.

III PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 35

Kehtetuks tunnistatud direktiivid

1. Direktiivid 76/116/EMÜ, 77/535/EMÜ, 80/876/EMÜ ja 87/94/EMÜ tunnistatakse kehtetuks.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele. Eelkõige käsitatakse erandeid direktiivi 76/116/EMÜ artiklist 7, mida komisjon teeb asutamislepingu artikli 95 lõike 6 alusel, eranditena käesoleva määruse artiklist 5, kusjuures need erandid säilitavad jätkuvalt oma mõju, olenemata käesoleva määruse jõustumisest. Kuni karistuste kehtestamiseni artikli 36 alusel, võivad liikmesriigid jätkuvalt rakendada karistusi lõikes 1 mainitud direktiivide siseriiklike rakenduseeskirjade rikkumise eest.

Artikkel 36

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud trahvid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 37

Siseriiklikud sätted

Liikmesriigid teatavad komisjonile käesoleva määruse artikli 6 lõike 1, artikli 6 lõike 2, artikli 29 lõike 1 ja artikli 36 kohaselt vastuvõetud siseriiklikest õigusnormidest 11. juuniks 2005 ja teatavad komisjonile viivitamata neid õigusnorme mõjutavatest muudatustest.

Artikkel 38

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, välja arvatud artikkkel 8 ja artikli 26 lõige 3, mis jõustuvad 11. juunil 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 13. oktoober 2003

Euroopa Parlamendi nimel

president

P. Cox

Nõukogu nimel

eesistuja

G. Alemanno

[1] EÜT C 51 E, 26.2.2002, lk 1 ja EÜT C 227 E, 24.9.2002, lk 503.

[2] EÜT C 80, 3.4.2002, lk 6.

[3] Euroopa Parlamendi 10. aprilli 2002. aasta arvamus (EÜT C 127 E, 29.5.2002, lk 160), nõukogu 14. aprilli 2003. aasta ühine seisukoht (ELT C 153 E, 1.7.2003, lk 56) ja Euroopa Parlamendi 2. septembri 2003. aasta otsus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

[4] EÜT L 24, 30.1.1976, lk 21. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 98/97/EÜ (EÜT L 18, 23.1.1999, lk 60).

[5] EÜT L 250, 23.9.1980, lk 7. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 97/63/EÜ (EÜT L 335, 6.12.1997, lk 15).

[6] EÜT L 38, 7.2.1987, lk 1. Direktiivi on muudetud direktiiviga 88/126/EMÜ (EÜT L 63, 9.3.1988, lk 12).

[7] EÜT L 213, 22.8.1977, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 95/8/EÜ (EÜT L 86, 20.4.1995, lk 41).

[8] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

--------------------------------------------------

SISUKORD

LISA – EÜ väetiseliikide nimekiri …

A. NOEGAANILISED VÄTISED, MIS SISALDAVAD ÜHTE PŐHITOITEELEMENTI …

A.1. Lämmastikväetised …

A.2. Fosforväetised …

A.3. Kaaiumväetised …

B. ANORGANNILISED KOMPLEKSVÄETISED, MIS SISALDAVAD MITUT TOILEELEMENT I…

B.1. NPK-väetised …

B.2. NP-väetised …

B.3. NK-väetised …

B.4. PK-väetised …

C. ANORGAANIISED VEDELVÄETISED …

C.1. ÜHTE PŐHITOITEELEMENTI SISALDAVAD VEDELVÄETISED …

C.2. Vedelad kompleksväetised …

D. ANORGAANILISED TEISEJARGULISTE TOITEELEMENTIDEGA VÄETISED …

E. ANORGAANILISED MIKROVAETISED…

E.1. MIKROVÄETISED, MIS SISALVADAD AINULT ÜHTE MIKROELEMENTI …

E.1.1. Boor …

E.1.2. Koobalt …

E.1.3. Vask …

E.1.4 Raud …

E.1.5. Mangaan …

E.1.6. Molübdeen …

E.1.7. Tsink …

E.2 MIKROPOELEMENTIDE SISALDUSE MINIMUMMÂÄRAD VÄETISTES, MASSIPROTSENTI …

E.3 MIKROELEMENTIDEGA KELLATE VOL ORGAANILISI KOMPEKSE MOODUSTAVATE LUBATUD AINETE LOETELU …

II LISA – Lubatud hälbed …

1. Primaartoiteelemente sisaldavad lihtmineraalväetised – toiteelementide massiprotsendi absoluutväärtused arvestatult N-le, P2O5-le, K2O-le, MgO-le või Cl-le …

2. Primaartoiteelemente sisaldavad kompleksmineraalväetised …

3. Sekundaartoiteelementide sialdus väetistes …

4. Mikroelementide sisaldus väetistes …

LISA – Tehnilised sätted suure lämmastikusisaldusega ammooniumnitraatväetiste kohta …

1. Suure lämmastikusisaldusega ammooniumnitraat-lihtväetiste karakteristikud ja asjakohased piirnormid …

2. Suure lämmastikusisaldusega ammooniumnitraatväetiste detonatsioonikindluse katse kirjeldus …

3. Lisades III-1 ja III-2 kindlaksmääratud piirnormidele vastavuse kontrollimise meetodid …

4. Detonatsioonikindluse määramine …

IV LISA – Proovivõtu- ja analüüsimeetodid …

A. Proovivõtumeetodid väetiste kontrollimiseks …

1.Eesmärk ja rakendatavus …

2. Proovivõtjad …

3. Mõisted …

4. Seadmed …

5. Kvantitatiivsed nõuded …

6. Juhised proovide võtmiseks, ettevalmistamiseks ja pakendamiseks …

7. Lõpp-proovide pakendamine …

8. Proovivõtuprotokoll …

9. Proovide sihtkoht …

B Väetiste analüüsi meetodid …

Üldised märkused …

Üldsätted väetiste analüüsi meetodite kohta …

Meetod 1 – Uuritava proovi ettevalmistamine …

Meetodid 2 – Lämmastik …

Meetod 2.1 – Ammooniumlämmastiku määramine …

Meetodid 2.2 – Nitraat- ja ammooniumlämmastiku määramine …

Meetod 2.2.1 – Nitraat- ja ammooniumlämmastiku määramine Ulschi meetodil …

Meetod 2.2.2 – Nitraat- ja ammooniumlämmastiku määramine Arndi meetodil …

Meetod 2.2.3 – Nitraat- ja ammooniumlämmastiku määramine Devarda meetodil …

Meetodid 2.3 – Üldlämmastiku määramine …

Meetod 2.3.1 – Üldlämmastiku määramine kaltsiumtsüaanamiidis, mis ei sisalda nitraate …

Meetod 2.3.2 – Üldlämmastiku määramine kaltsiumtsüaanamiidis, mis sisaldab nitraate …

Meetod 2.3.3 – Üldlämmastiku määramine karbamiidis …

Meetod 2.4 – Tsüaanamiidlämmastiku määramine …

Meetod 2.5 – Biureedi spektrofotomeetriline määramine karbamiidis …

Meetodid 2.6 – Erinevate lämmastikuvormide määramine ühes ja samas proovis …

Meetod 2.6.1 – Erinevate lämmastikuvormide määramine ühes ja samas proovis väetiste korral, milles lämmastik esineb nitraat-, ammoonium-, karbamiid- või tsüaanamiidlämmastikuna …

Meetod 2.6.2 – Erinevate lämmastikuvormide määramine väetistes, milles lämmastik esineb ainult nitraat-, ammoonium- või karbamiidlämmastikuna …

Meetodid 3 – Fosfor …

Meetodid 3.1 – Eraldamine …

Meetod 3.1.1 – Anorgaanilistes hapetes lahustuva fosfori eraldamine …

Meetod 3.1.2 – 2 % sipelghappes (20 g/l) lahustuva fosfori eraldamine …

Meetod 3.1.3 – 2 % sidrunhappes (20 g/l) lahustuva fosfori eraldamine …

Meetod 3.1.4 – Neutraalses ammooniumtsitraadi lahuses lahustuva fosfori eraldamine …

Meetodid 3.1.5 – Eraldamine leeliselise ammooniumtsitraadi lahuse abil …

Meetod 3.1.5.1 – Lahustuva fosfori eraldamine Petermanni meetodil 65 °C juures …

Meetod 3.1.5.2 – Lahustuva fosfori eraldamine Petermanni meetodil toatemperatuuril …

Meetod 3.1.5.3 – Joulie leeliselises ammooniumtsitraadi lahuses lahustuva fosfori eraldamine …

Meetod 3.1.6 – Vees lahustuva fosfori eraldamine …

Meetod 3.2 – Eraldatud fosfori määramine (gravimeetriline kinoliinfosfomolübdaadi meetod) …

Meetod 4 – Kaalium …

Meetod 4.1 – Vees lahustuva kaaliumi sisalduse määramine …

Meetod 5 – …

Meetod 6 – Kloor 116…

Meetod 6.1 – Kloriidide määramine orgaaniliste ainete puudumise korral …

Meetodid 7 – Peenestusmäär …

Meetod 7.1 – Peenestusmäära määramine kuivmeetodil …

Meetod 7.2 – Fosforiidihiiva peenestusmäära määramine …

Meetodid 8 – Sekundaartoiteelemendid …

Meetod 8.1 – Üldkaltsiumi, üldmagneesiumi, üldnaatriumi ja sulfaatidena esineva üldväävli eraldamine …

Meetod 8.2 – Erinevates vormides esineva üldväävli eraldamine …

Meetod 8.3 – Vees lahustuva kaltsiumi, magneesiumi, naatriumi ja sulfaatidena esineva väävli eraldamine …

Meetod 8.4 – Erinevates vormides esineva vees lahustuva väävli eraldamine …

Meetod 8.5 – Elementaarse väävli eraldamine ja määramine …

Meetod 8.6 – Eraldatud ja oksalaadina sadestatud kaltsiumi manganimeetriline määramine …

Meetod 8.7 – Magneesiumi määramine aatomiabsorptsioonspektromeetria abil …

Meetod 8.8 – Magneesiumi määramine kompleksomeetria abil …

Meetod 8.9 – Sulfaatide määramine …

Meetod 8.10 – Eraldatud naatriumi määramine …

Meetodid 9 – Analüüsimeetodid juhtumiks, kui mikroelementide sisaldus ei ületa 10 % …

Meetod 9.1 – Mikroelementide kooseraldamine …

Meetod 9.2 – Vees lahustuvate mikroelementide eraldamine …

Meetod 9.3 – Orgaaniliste ainete eemaldamine väetiseekstraktist …

Meetod 9.4 – Mikroelementide määramine väetiseekstraktides aatomiabsorptsioonspektromeetria abil (üldmeetod) …

Meetod 9.5 – Boori määramine väetiseekstraktides asometiin H ja spektromeetria abil …

Meetod 9.6 – Koobalti määramine väetiseekstraktides aatomiabsorptsioonspektromeetria abil …

Meetod 9.7 – Vase määramine väetiseekstraktides aatomiabsorptsioonspektromeetria abil …

Meetod 9.8 – Raua määramine väetise vesinikkloriidhapeekstraktis aatomiabsorptsioonspektromeetria abil …

Meetod 9.9 – Mangaani määramine väetiseekstraktides aatomiabsorptsioonspektromeetria abil …

Meetod 9.10 – Molübdeeni määramine väetiseekstraktides ammooniumtiotsüanaatkompleksi spektromeetria abil …

Meetod 9.11 – Tsingi määramine väetiseekstraktides aatomiabsorptsioonspektromeetria abil …

Meetodid 10 – Analüüsimeetodid juhtumiks, kui mikroelementide sisaldus on üle 10 % …

Meetod 10.1 – Mikroelementide kooseraldamine …

Meetod 10.2 – Vees lahustuvate mikroelementide eraldamine …

Meetod 10.3 – Orgaaniliste ainete eemaldamine väetiseekstraktist …

Meetod 10.4 – Mikroelementide määramine väetiseekstraktides aatomiabsorptsioonspektromeetria abil (üldmeetod) …

Meetod 10.5 – Boori määramine väetise vesinikkloriidhapeekstraktis atsidimeetrilise tiitrimise abil …

Meetod 10.6 – Koobalti gravimeetriline määramine väetiseekstraktides 1-nitroso-2-naftooli abil …

Meetod 10.7 – Vase titrimeetriline määramine väetiseekstraktides …

Meetod 10.8 – Raua määramine väetiseekstraktides aatomiabsorptsioonspektromeetria abil …

Meetod 10.9 – Mangaani määramine väetiseekstraktides tiitrimise abil …

Meetod 10.10 – Molübdeeni gravimeetriline määramine väetiseekstraktides 8-hüdroksükinoliini abil …

Meetod 10.11 – Tsingi määramine väetiseekstraktides aatomiabsorptsioonspektromeetria abil …

V LISA …

A. Dokumendid, millest tootjad või nende esindajad juhinduvad tehnilise kausta koostamisel uue väetiseliigi kandmiseks käesoleva määruse I lisasse …

B. Akrediteerimisstandardid seoses laboratooriumidega, kes on pädevad osutama vajalikke teenuseid, et kontrollida EÜ väetiste vastavust käesoleva määruse ja selle lisade nõuetele …

--------------------------------------------------