Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 32022D2545

Komisjoni rakendusotsus (EL, Euratom) 2022/2545, 19. detsember 2022, hajutatud rahastamise strateegia raames tehtavate laenuvõtmistehingute ja võlahaldustoimingutega seotud kulude jaotamise raamistiku kehtestamise kohta

C/2022/9701

ELT L 328, 22/12/2022, p. 123–135 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 18/07/2024; kehtetuks tunnistatud 32024D1974

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2022/2545/oj

Date of document:
19/12/2022; Vastuvõtmise kuupäev
Date of effect:
23/12/2022; jõustumine avaldamise kuupäev +1 vt artikkel 19
Deadline:
31/12/2021; vt artikkel 4.1
Date of end of validity:
18/07/2024; kehtetuks tunnistatud 32024D1974
Author:
Euroopa Komisjon, Eelarve peadirektoraat
Responsible body:
BUDG
Form:
Rakendusotsus
Treaty:
Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping , Euroopa Liidu toimimise leping
Legal basis:
Link
Link
Link
Select all documents mentioning this document
Modifies:
Relation Act Comment Subdivision concerned From To
Repeal 32021D1095 23/12/2022
Modified by:
Relation Act Comment Subdivision concerned From To
Repealed by 32024D1974 19/07/2024
Instruments cited:
Link

22.12.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/123

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL, Euratom) 2022/2545,

19. detsember 2022,

hajutatud rahastamise strateegia raames tehtavate laenuvõtmistehingute ja võlahaldustoimingutega seotud kulude jaotamise raamistiku kehtestamise kohta

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012), (1) eriti selle artiklit 220a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2022/2434 (2) võetakse määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (edaspidi „finantsmäärus“) raames komisjoni teostatavate laenuvõtmistehingute ja võlahaldustoimingute rakendamisel ühtse rahastamismeetodina kasutusele hajutatud rahastamise strateegia. Pärast määruse (EL, Euratom) 2022/2434 jõustumist kohaldatakse hajutatud rahastamise strateegiat finantsabiprogrammide suhtes, mille alusaktid jõustuvad 9. novembril 2022 või pärast seda.

(2)

Komisjon peaks kehtestama hajutatud rahastamise strateegia rakendamiseks vajaliku korra. Hajutatud rahastamise strateegia kohaldamiseks on vaja vastu võtta õigusnormid, millega määratakse kindlaks vastavate kulude jaotamine asjaomastele finantsabiprogrammidele, mis peaks tagama, et kõik liidule tekkinud finantsabi andmisega seotud kulud jäävad toetusesaaja kanda.

(3)

Taasterahastu „NextGenerationEU“ (NGEU) raames hajutatud rahastamise strateegia rakendamisega seotud kulude jaotamise metoodika on kehtestatud komisjoni rakendusotsusega (EL) 2021/1095 (3). On asjakohane laiendada seda korda hajutatud rahastamise strateegia alusel tehtavatele laenuvõtmistehingutele ja võlahaldustoimingutele vastavalt finantsmääruse artiklile 220a.

(4)

Tagasimaksekohustused peaksid jääma vastavalt finantsmääruse artikli 220 lõike 5 punktile e ning usaldusväärse finantsjuhtimise ja eelarvetasakaalu põhimõtetele finantstoetuse saajate kanda. Toetusesaajad peaksid ühtse kulude jaotamise metoodika alusel kandma kõik kulud, millega tagatakse kulude läbipaistva ja proportsionaalse jaotumise.

(5)

Kulude jaotamise metoodika peaks tagama, et eri toetusesaajate kategooriate kulusid omavahel ei ristsubsideerita. Ühelt poolt peaksid laenukulud täielikult kandma nende laenude saajad ja teiselt poolt tuleks tagastamatu toetusega kaasnevad kulud kanda ELi eelarvest, võttes aluseks vastava tuluosa kogumisel ja väljamaksmisel eri toetusesaajatele tekkinud tegelikud kulud. Metoodika peaks hõlmama kõiki kulusid, mida liit kannab seoses laenuvõtmistehingute ja võlahaldustoimingutega, sealhulgas kõiki halduskulusid, ning tagama, et iga väljamakse puhul arvutatakse välja erinevad kulukategooriad.

(6)

Toetusesaajate õiglase ja võrdse kohtlemise tagamiseks peaks komisjon rakendama ühist ja ühtset kulude arvutamise metoodikat, mida kohaldatakse igat liiki väljamaksete (nii liidu eelarvest tagasi makstavate kui ka toetusesaajate poolt tagasi makstavate) suhtes, mille kohaselt kannavad toetusesaajad kulud saadud tulu osakaalu alusel.

(7)

Kulude arvutamise ja jaotamise metoodikas tuleks eristada kolme kulukategooriat: rahastamiskulud, likviidsuse juhtimise kulud ja halduskulud. Rahastamiskulud tulenevad intressimäärast ja muudest kuludest, mida komisjon peab maksma asjaomaste väljamaksete rahastamiseks emiteeritud eri vahenditelt. Likviidsuse juhtimise kulud tekivad seoses summadega, mis emiteeritakse ja hoitakse ajutiselt likviidsuskontodel reservidena tulevaste maksete tegemiseks. Need jooksvad tegevuskulud on hajutatud rahastamise strateegia lahutamatu osa ja need tuleks jagada õiglaselt kõigi toetusesaajate vahel. Kolmandaks kulukategooriaks on hajutatud rahastamise strateegia rakendamiseks vajaliku tehnilise ja tegevussuutlikkuse loomisega kaasnevad halduskulud, mis on selgelt tingitud hajutatud rahastamise strateegia rakendamisest.

(8)

Kulude õiglane ja proportsionaalne määramine toimub väljamaksete ja nendega seotud rahastamisvahendite segmentideks jaotamise kaudu ajavahemikeks (edaspidi „ajasegmendid“). Finantsmääruse artikli 220a kohaldamisalasse kuuluvate finantsabiprogrammide raames tehtavate väljamaksete lisamine ei mõjuta hajutatud rahastamise strateegia raames juba tehtud väljamakseid ja nendega seotud laenuvõtmistehinguid, mis on juba ajasegmentidesse määratud. Selliste laenuväljamaksete algusest alates arvutatakse ja määratakse kõikide hajutatud rahastamise strateegia raames rahastatud väljamaksete kulu ühtemoodi. Selle lähenemisviisi peamine eelis on see, et rahastamiskulud on kõigi samasse ajasegmenti määratud väljamaksete puhul ühesugused, tagades seega, et võetud laenud on väljamaksevajadustele vastavaks kohandatud.

(9)

Tuleks tagada, et see ei mõjutaks kulude määramist ühegi sellise programmi puhul, mille suhtes kohaldatakse kulude jaotamise metoodikat. Kulude jaotamise metoodikat kohaldataks alates selle vastuvõtmisest taasterahastu laenude ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2463 (4) kohaste laenude suhtes, millel on sarnane kestus ja struktuur. Seetõttu on võimalik lisada need samadesse ajasegmentidesse. Kui luuakse uus finantsabiprogramm, millel on erinev kestus ja struktuur ning mis tõenäoliselt mõjutab kulusid, tuleks see metoodika vajaduse korral läbi vaadata.

(10)

Laenuvõtmistehingutest tulenevate rahastamiskulude arvutamisel tuleks lähtuda kuludest, mis tulenevad kõigist laenuvõtmistehingutest kuuekuulise ajavahemiku jooksul väljamakse kuupäeva paiku. Rahastamiskulude selline segmenteerimine on vajalik tagamaks, et väljamaksega seotud rahastamiskulud on otseselt seotud selle tegemise ajal kehtivate turumääradega. Selline lähenemisviis tähendab, et täpne rahastamiskulu määratakse kindlaks alles siis, kui kuuekuulise ajasegmendi lõppemisel on rahastamisvahendite kogum valmis, kuid laenusaajatel on enne lõplike kulude arvestamist võimalik soovituslike hindadega tutvuda. Laenusaajate või nõukogu määruse (EL) 2020/2094 (5) artikli 3 lõike 1 kohase sihtotstarbelise välistulu puhul peaks ELi eelarvest tasutav kulu olema samasugune. Nii välditakse meelevaldsust või juhuslikkust, mis iseloomustas traditsioonilist kompensatsioonimeetodit, mille puhul iga konkreetse toetusesaaja kulud sõltusid tingimustest, mida oli võimalik saavutada konkreetsel laenu võtmise päeval.

(11)

Iga ajasegment peaks olema aktiivne kuus kuud alates 1. jaanuarist või 1. juulist. Esimene ajasegment peaks siiski hõlmama ajavahemikku 1. juunist 2021 kuni 31. detsembrini 2021, nagu on osutatud otsuse artiklis 4.

(12)

Kuigi rahastamiskulud võivad väljaspool komisjoni kontrolli olevate rahastamistingimuste erinevuste tõttu kuuekuuliste ajasegmentide lõikes erineda, haldab komisjon laenuvõtmistehinguid ja võlahaldustoiminguid, et tagada iga ajasegmendi puhul võimalikult sarnane maksetähtaeg.

(13)

Komisjoni rahastamisstrateegia võimaldab intressiriski ja muid finantsriske paremini hallata. Kuigi laenusaajatelt nõutavad intressimäärad on stabiilsed, tuleb need rahastamisvahendite kogumi tähtaeguvate vahendite asendamisel perioodiliselt marginaalsel määral ümber arvutada. Vajaduse korral arendab komisjon oma suutlikkust kasutada tuletisinstrumente, näiteks vahetustehinguid, et hallata intressiga seotud jääkriske ja pakkuda toetusesaajatele fikseeritud intressimääraga laenu võtmise võimalust. Fikseeritud intressimäära võimaldava rahastuga seotud kulud peaksid täielikult ja eranditult kandma toetusesaajad, kes seda võimalust kasutavad.

(14)

Konkreetses ajasegmendis tehtud väljamaksete summa peaks olema võrdne sellesse ajasegmenti määratud pikaajaliste rahastamisvahendite summaga. Enamikul juhtudel makstakse tulud välja sama ajasegmendi jooksul ja määratakse samasse ajasegmenti kui tulude kogumiseks kasutatavate pikaajaliste rahastamisvahendite emiteerimine. Siiski võivad ettenägematud viivitused väljamakse tegemisel põhjustada olukordi, kus pikaajalisest rahastamisest saadud tulu on kogutud, kuid seda ei saa välja maksta, nagu algselt kavandatud. Selle stsenaariumi kohaselt võib väljamakse tegemine ühest ajasegmendist järgmisesse ajasegmenti edasi lükkuda. Kui aga konkreetsete rahastamisvajaduste jaoks ette nähtud vahendid on juba kogutud ja määratud eelmisesse ajasegmenti, ei saa neid enam kasutada selles ajasegmendis muude vajaduste katmiseks. Sellises olukorras peaks olema võimalik määrata väljamaksed samasse ajasegmenti, milles rahastamisvahendid määrati. Samuti peaks olema võimalik määrata järgmise ajasegmendi pikaajalised rahastamisvahendid eelmisesse ajasegmenti, kui kõnealuse ajasegmendi pikaajaliste rahastamisvahendite summa ei ole väljamaksete summa katmiseks piisav.

(15)

Samuti vajab komisjon vahendeid, et prognoosida eelmises ajasegmendis järgmise ajasegmendi alguses tekkivaid väljamaksete vajadusi. Selleks et selliseid olukordi arvesse võtta ja tagada, et komisjonil on soodsatel tingimustel kättesaadavad vahendid väljamakseteks, mida on vaja teha vahetult enne või pärast ühelt ajasegmendilt teisele üleminekut, peaks komisjonil olema võimalus määrata pikaajalised rahastamisvahendid järgmisesse ajasegmenti.

(16)

Suutlikkus juhtida rahastamistehingute likviidsust lühiajalise laenuvõtmise ja usaldatavusnõuete täitmiseks raha hoidmise kaudu on hajutatud rahastamise strateegia keskne ja määrav tunnus. Selline likviidsuse juhtimine võimaldab komisjonil täita kõik maksevajadused ja kohandada emiteerimist turutingimustele. Selle suutlikkusega kaasnevad kulud, mis tulenevad sellest, et tulu saadakse lühiajaliste väärtpaberite emiteerimise teel ja et osa tulu hoitakse ajutiselt likviidsuskontol, et tagada võime vajaduse korral kõik maksed tasuda. Hajutatud rahastamisstrateegia raames teostatavad võlahaldustoimingud võimaldavad intressimäära ja muid finantsriske paremini hallata. Need võivad hõlmata selliste tuletisinstrumentide kasutamist nagu vahetustehingud, et hallata intressiriske või muid finantsriske, mis on seotud toetusesaajatele antavate laenudega, või et sõlmida tagatud või tagamata rahaturutehinguid. Kulusid, mis on tekkinud seoses tagasiostu ja/või oma võlakirjade hoidmisega likviidsuse juhtimise eesmärgil, tuleks käsitada likviidsuse juhtimise kuludena. Käesoleva otsusega tuleks kehtestada alus, mille kohaselt arvutada likviidsuskulusid ning nõuda need ausatel ja õiglastel alustel sisse kõigilt kõnealuse aasta jooksul tulust osa saanud toetusesaajatelt.

(17)

Kui väljamaksete vajadused on suuremad kui asjaomastesse ajasegmentidesse jaotatud pikaajaliste rahastamisvahendite või intressimaksete summa, võib see põhjustada ajasegmendis likviidsete vahendite puudujäägi. Väiksemad väljamaksete vajadused kui asjaomastesse ajasegmentidesse jaotatud pikaajaliste rahastamisvahendite summa või lunastusmaksed, mille saab seoses sellesse ajasegmenti jaotatud, kuid veel tagasi maksmata väljamaksetega, võivad põhjustada likviidsete vahendite ülejäägi. Likviidsete vahendite ülejäägi või puudujäägi kompenseerimine on hajutatud rahastamise strateegia rakendamise vältimatu tingimus. Neid kulusid ei tohiks kanda asjaomastest ajasegmentidest, vaid neid tuleks eristada ja hallata eraldi osana likviidsuse juhtimise üldkuludest. Käesoleva otsusega tuleks luua mehhanism likviidsete vahendite puudujäägist või ülejäägist tulenevate kulude muudest kuludest lahutamiseks, et neid saaks katta laiemast rahastamisprogrammist likviidsuse juhtimise kulude vormis. Komisjon peaks kasutama likviidsuse juhtimise segmenti ajasegmentide positiivsete või negatiivsete sularahasaldode väljamaksete kogusummadega vastavusse viimiseks.

(18)

Hajutatud rahastamise strateegia rakendamiseks tuleb luua uus suutlikkus, et saada kõige soodsam juurdepääs kapitaliturgudele ning tagada sellise taristu pidev ja tõhus haldamine. See hõlmab kulusid, mis on vajalikud likviidsuskontode haldamiseks, ELi lühiajaliste võlakirjade ja võlakirjade enampakkumiste korraldamiseks vajaliku suutlikkuse arendamiseks ning uue komisjonisisese andmetöötlussuutlikkuse rakendamiseks. Selliseid kulusid, mis on seotud otseselt laenuvõtmistehingute ja väljamaksete rakendamisega, tuleks käsitada üldkuludena, mille puhul eristatakse laenuvõtmis- ja maksetaristu loomise ja haldamisega seotud kulusid. Need kulud peaksid kajastuma üldhalduskuludega seotud teeninduskuludes.

(19)

Üldhalduskuludega seotud teeninduskulud hõlmavad kõiki hajutatud rahastamise strateegia rakendamisega otseselt seotud halduskulusid. Sellised kulud tekivad kas loomiskuludena, mis on seotud tegevussuutlikkuse arendamise ühekordsete kuludega, või korduvkuludena, mis on vältimatud kulud, mis tekivad aja jooksul ja on otseselt seostatavad hajutatud rahastamise strateegia raames tehtavate laenuvõtmistehingute ja võlahaldustoimingutega. Kui korduvkulud on asjaomasel aastal tehtavate väljamaksetega seotud regulaarsed iga-aastased kulud, siis loomiskulusid tuleks arvestada ühekordsete kuludena.

(20)

Nende tegevuste loomise ja suutlikkuse suurendamisega seotud kulud on tekkinud alates 2021. aastast ning need on juba määratud taasterahastu finantsabiprogrammide raames toetuse saajatele konkreetsete loomiskuludega kaasnevate üldkuludena. Seetõttu ei peaks finantsmääruse artikli 220a kohaldamisalasse kuuluvatest muudest finantsabiprogrammidest toetusesaajad kandma selle varasema suutlikkuse suurendamisega seotud kulusid, vaid üksnes kõnealuse taristu hooldamisega seotud tulevasi kulusid. Finantsmääruse artikli 220a kohaldamisalasse kuuluvate finantsabiprogrammide (v.a taasterahastu) halduskulude osakaal peaks seetõttu piirduma korduvkuludega ja neid programme tuleks käsitada nagu kõiki hajutatud rahastamise strateegia raames toetusesaajaid.

(21)

Üldhalduskuludega seotud teeninduskuludes sisalduvad halduskulud peaksid piirduma hajutatud rahastamise strateegiaga otseselt seotud abikõlblike kulude lõpliku loeteluga. Väliskonsultantide värbamise lepingulised tasud lisatakse abikõlblike halduskulude loetellu pärast 2023. aasta eelarve raames saavutatud kokkuleppeid. Abikõlblike halduskulude loetelu laiendamisest anti liikmesriikide ametiasutustele teada enne käesoleva otsuse vastuvõtmist. Üldhalduskuludega seotud teeninduskulude kogusumma moodustab hajutatud rahastamise strateegia toimingute kogukuludest väga väikese osa.

(22)

Tagantjärele arveldamise protsess on kavandatud nii, et tagada kulude sissenõudmine järgmisel aastal kuni ajani, mil hajutatud rahastamise strateegia kohastest laenuvõtmistehingutest, võlahaldustoimingutest ja maksehaldustoimingutest kulusid enam ei teki.

(23)

Erandkorras võib liit määruse (EL) 2022/2463 alusel Ukrainale antud finantsabi laenude puhul katta laenuvõtmise ja -andmisega seotud intressi- ja halduskulud vastavalt määruse (EL) 2022/2463 artiklile 17. Vajalikud vahendid eraldatakse määruse (EL) 2022/2463 artikli 5 lõike 1 kohastest liikmesriikide osamaksudest. Seetõttu tuleks nende kulude kohta arvete esitamine viia kooskõlla määruse (EL) 2020/2094 artikli 3 lõike 1 kohase sihtotstarbelise välistuluna tehtavate väljamaksete kulude kohta arvete esitamisega ning rühmitada need kvartalite kaupa.

(24)

Komisjon peaks esitama kinnitusteate iga väljamakse kohta, sealhulgas tagastamatu toetuse kohta määruse (EL) 2020/2094 artikli 2 lõike 2 punktide a ja c tähenduses, liikmesriikidele tagasi makstava toetuse kohta määruse (EL) 2020/2094 artikli 2 lõike 2 punkti b tähenduses ning liikmesriigile või kolmandale riigile finantsmääruse artikli 220a kohaldamisalasse kuuluvate finantsabiprogrammide raames antud laenude kohta.

(25)

Hajutatud rahastamise strateegia raames antud laene tuleb iga väljamakse puhul rakendada standardsetel finantstingimustel (tähtaegade ja tagasimaksete profiil). Tagastamatu toetuse puhul peaks kinnitusteade olema peamine toetav element, mis määrab kindlaks kõnealused finantstingimused ELi eelarve jaoks. Kinnitusteate eesmärk on väljamaksetaotlus selle finantstingimuste alusel kindlaks määrata. Need tingimused peaksid sisaldama väljamaksete kuupäeva, finantsabi summat, rahastamiskulude kuupäeva ja maksetähtaega. Kinnitusteade on ELi eelarve kavandamise, raharingluse ja tagastamatu toetuse arvestamise peamine alus.

(26)

Laenulepingutesse lisatakse asjakohased viited, mis selgitavad, et väljamaksetega seotud kulud määratakse kindlaks käesolevas otsuses sätestatud metoodika alusel.

(27)

Käesolevat otsust tuleks kohaldada kõigi taasterahastu programmi raames tehtavate laenuvõtmistehingute ja väljamaksete suhtes, sealhulgas nende suhtes, mis on tehtud enne otsuse jõustumist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

1. PEATÜKK

REGULEERIMISESE, MÕISTED JA ÜLDNORMID

Artikkel 1

Reguleerimisese, kohaldamisala ja juhtpõhimõte

1.   Käesoleva otsusega kehtestatakse finantsmääruse artikli 220a kohaldamisalasse kuuluvate finantsabiprogrammide ning nõukogu otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 (6) artikli 5 lõike 1 kohase tagastamatu toetuse programmide (edaspidi „CAM-programmid“) raames tehtud laenuvõtmistehingutest ja võlahaldustoimingutest tulenevate kulude jaotamise ühtne metoodika.

2.   Kulude jaotamise metoodika rakendamisel juhindutakse õigluse ja võrdse kohtlemise põhimõttest ning tagatakse, et kulud jaotatakse vastavalt saadud toetuse suhtelisele osakaalule.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„toetusesaaja“ – liikmesriik või kolmas riik, kes on CAM-programmi raames sõlmitud laenulepingu osaline, või otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 artikli 5 lõike 1 kohase tagastamatu toetuse korral liidu eelarve osaline;

2)

„väljamakse“ – laenuvõtmistehingutest ja võlahaldustoimingutest saadud tulu ülekandmine, et rahastada toetusesaajale antavat tagasimakstavat või tagastamatut toetust;

3)

„rahastamisvahendid“ – võlakirjad, vekslid, kommertsväärtpaberid, ELi lühiajalised võlakirjad või muud asjakohased lühiajalised ja/või pikaajalised finantstehingud hajutatud rahastamise strateegia raames;

4)

„intressiperiood“ – 12 kuu pikkune periood või muu selline periood, mille võib kindlaks määrata kinnitusteates ja mis algab väljamakse kuupäeval või eelneval intressimakse kuupäeval;

5)

„likviidsuse juhtimine“ – rahastamisvahendite ja väljamaksetega seotud rahavoogude juhtimine;

6)

„laenuleping“ – komisjoni ja CAM-programmi raames toetuse saaja vahel sõlmitud leping;

7)

„laenuvõtmistehing“ – komisjoni rakendusotsuse (EL, Euratom) 2022/2544 (7) artikli 2 punkti 1 osutatud tehingud;

8)

„võlahaldustoimingud“ – komisjoni rakendusotsuse (EL, Euratom) 2022/2544 artikli 2 punktis 2 osutatud toimingud;

9)

„lühiajaline rahastamine“ – komisjoni rakendusotsuse (EL, Euratom) 2022/2544 artikli 2 punktis 11 osutatud rahastamine;

10)

„pikaajaline rahastamine“ – komisjoni rakendusotsuse (EL, Euratom) 2022/2544 artikli 2 punktis 10 osutatud rahastamine.

Artikkel 3

Kulude liigid

Määratakse kindlaks järgmised kulukategooriad:

a)

rahastamiskulud;

b)

likviidsuse juhtimise kulud;

c)

üldhalduskuludega seotud teeninduskulud.

2. PEATÜKK

RAHASTAMISKULUD JA LIKVIIDSUSE JUHTIMISE KULUD

1. JAGU

Segmendid

Artikkel 4

Ajasegmendid

1.   Ajasegment on aktiivne kuus kuud ning algab 1. jaanuaril või 1. juulil. Esimene ajasegment kestab 1. juunist 2021 kuni 31. detsembrini 2021.

2.   Ajasegmenti kuuluvad selle aktiivse perioodi jooksul tehtavad väljamaksed ja nendega seotud rahastamisvahendid, mis on sellesse ajasegmenti jaotatud. Kõik väljamaksed määratakse sellesse ajasegmenti, mis on väljamakse kuupäeval aktiivne.

Erandina esimesest lõigust jaotatakse juhul, kui eelmisesse ajasegmenti määratud pikaajalistest rahastamisvahenditest saadud tulu ületab sellesse eelmisesse ajasegmenti esimese lõigu kohaselt määratud väljamaksete summat, väljamaksed jätkuvalt kõnealusesse ajasegmenti, kuni väljamaksete summa jõuab nendest pikaajalistest rahastamisvahenditest saadud tulu summani.

Väljamakse määratakse kuni kõigi tasumata summade tagasimaksmiseni ajasegmenti.

3.   Ilma et see piiraks artikli 6 lõike 2 kohaldamist, määratakse pikaajaliste rahastamisvahendite tulud ajasegmenti.

4.   Muud pikaajalised rahastamisvahendid kui need, millele on osutatud lõikes 5, määratakse ajasegmenti, mis on nende aluseks oleva laenuvõtmistehingu sõlmimise ajal aktiivne.

Erandina esimesest lõigust:

a)

võib rahastamisvahendid, mis on kaasatud eesmärgiga rahastada järgmises ajasegmendis tehtavat väljamakset, määrata sellesse ajasegmenti;

b)

määratakse juhul, kui aktiivse ajasegmendi lõpus tehtud väljamaksete summa ületab pikaajalistest rahastamisvahenditest saadud tulu, pärast selle ajasegmendi aktiivse perioodi lõppu laenuvõtmistehingutega seotud pikaajalised rahastamisvahendid sellesse ajasegmenti, kuni pikaajalistest rahastamisvahenditest saadud tulu jõuab kõnealuse ajasegmendi väljamaksete summani.

5.   Pikaajalised rahastamisvahendid, mis asendavad tähtaeguvaid pikaajalisi rahastamisvahendeid, määratakse samasse ajasegmenti. Artiklit 6 kohaldatakse juhul, kui tähtaeguva pikaajalise instrumendi lõpptähtaja ja seda asendava pikaajalise instrumendi laenuvõtmise kuupäeva vahel esineb ebakõla.

Artikkel 5

Likviidsuse juhtimise segment

1.   Likviidsuse juhtimise segment toimib seni, kuni CAM-programmidega lubatud laenuvõtmistehingud on täielikult tagasi makstud.

2.   Lühiajalised rahastamisvahendid, võlahaldustoimingud ja nendest tulenevad kulud määratakse likviidsuse juhtimise segmenti.

Artikkel 6

Likviidsussaldode tasakaalustamine

1.   Ajasegmendis hoitavate likviidsuspositsioonide tase arvutatakse iga päev sisse- ja väljavoolu vahena, nagu on sätestatud lisa punkti 1 3. etapis.

2.   Kõik lõikes 1 osutatud positiivsed summad („likviidsete vahendite ülejääk“) jaotatakse iga päev ajasegmendist likviidsuse juhtimise segmenti vastavalt lisa punkti 1 4. etapile asjaomase ajasegmendi selle päeva rahastamiskulude alusel.

3.   Igasugune lõikes 1 osutatud negatiivsele summale vastav summa („likviidsete vahendite puudujääk“) määratakse likviidsuse juhtimise segmendist igapäevaselt ajasegmenti vastavalt lisa punkti 1 6. etapile likviidsuse juhtimise segmendi selle päeva rahastamiskulude alusel.

2. JAGU

Rahastamiskulude ja likviidsuse juhtimise kulude arvutamine

Artikkel 7

Ajasegmendi rahastamiskulude arvutamine

1.   Rahastamiskulud arvutatakse iga päev.

2.   Rahastamisvahendi rahastamiskulud hõlmavad iga rahastamisvahendiga seotud igapäevast intressi ja võimalikku aažiot/disaažiot, mis põhineb emissiooni koguhinnal.

3.   Ajasegmendi päevane rahastamiskulu hõlmab ajasegmenti määratud rahastamisvahendite päevast rahastamiskulu pärast artikli 6 lõigete 2 ja 3 kohaldamise tulemusi.

Artikkel 8

Likviidsuse juhtimise kulude arvutamine

1.   Likviidsuse juhtimise kulu kujutab endast vastavalt lisa punktis 2 sätestatule likviidsuse juhtimise segmendi tehingukulude summat.

2.   Tehingukulu on likviidsuse juhtimise segmendi asjaomasest rahastamisvahendist kogunenud intressi, artikli 6 lõigetes 2 ja 3 osutatud likviidsete vahendite ülejäägi või puudujäägi tasakaalustamisest tulenevate kulude ja tulude ning positsioonide investeeringutasuvuse vahe.

3.   Likviidsuse juhtimise kulud arvutatakse igapäevaselt.

Artikkel 9

Likviidsuse juhtimise kulude jaotamine

1.   Likviidsuse juhtimise kulud arvutatakse likviidsuse juhtimise päevaste kulude summana kvartali jooksul. Need kulud jaotatakse igale väljamaksele proportsionaalselt väljamakse suhtelise osa alusel kvartali lõpu seisuga tagasi maksmata väljamaksete kogusummast.

2.   Likviidsuse juhtimise kulud arvutatakse lisa punktis 2 sätestatud metoodika ja etappide alusel.

Artikkel 10

Rahastamiskulude väljamaksete määramine

1.   Sama ajasegmendi väljamaksed katavad sama keskmise päevase rahastamiskulu kuni nende tagasimaksmiseni.

2.   Iga tagasi maksmata väljamakse puhul arvutatakse päevane rahastamiskulu, korrutades segmendi rahastamise kogukulu pärast artikli 6 lõigete 2 ja 3 kohaldamist väljamakse summaga, mis on jagatud selle ajasegmendi, millesse väljamakse on määratud tagasi maksmata väljamaksete kogusummaga.

3. PEATÜKK

ÜLDHALDUSKULUDEGA SEOTUD TEENINDUSKULUD

Artikkel 11

Üldhalduskuludega seotud teeninduskulud

Üldhalduskuludega seotud teeninduskulud koosnevad toetusesaajate korduvatest halduskuludest ning taaste- ja vastupidavusrahastu laenude loomiskuludest. Need arvutatakse vastavalt lisa punktile 3.

Artikkel 12

Korduvad halduskulud

1.   Korduvad halduskulud koosnevad kõigist komisjoni poolt laenuvõtmistehingute ja võlahaldustoimingute teostamisel kantud kuludest, milles sisalduvad järgmised kululiigid: õigusabikulud, näiteks juriidiliste arvamustega seotud kulud, kontohalduse korduvad kulud, välisauditi kulud, enampakkumisplatvormi hooldustasud, reitinguagentuuride tasud, tasud noteerimise eest, maksud, registreerimis-, avaldamis- ja arveldamistasud, infotehnoloogia tasud, turu-uuringutega seotud kulud ning hajutatud rahastamise strateegia rakendamisega seotud lepinguliste töötajate tasud.

2.   Kui sellised kulud on muude finantsabiprogrammide raames rakendatavatel laenuvõtmistehingutel ühised, arvutatakse arvessevõetavad kulud vastavalt laenuvõtmistehingute ja võlahaldustoimingute proportsionaalsele osale asjaomasel kalendriaastal.

3.   Korduvad halduskulud arvutatakse iga laenulepingu alusel saadud iga väljamakse kohta proportsionaalselt väljamaksete kogusummaga kalendriaasta lõpus.

Artikkel 13

Taaste- ja vastupidavusrahastu laenude loomiskulud

1.   Taaste- ja vastupidavusrahastu laenude loomiskulud hõlmavad kõiki kulusid, mida komisjon on kandnud taasterahastu laenuvõtmistehingute, võlahaldustoimingute ja maksete haldamise tehingute tegemise suutlikkuse suurendamisel. Need hõlmavad kulusid, mis on seotud taasterahastu kontode, enampakkumisplatvormi ning investorite haldamise vahendi loomisega, muude infotehnoloogiakulude ning turu-uuringute ja konsultatsioonitasudega.

2.   Liikmesriigid, kes allkirjastavad taaste- ja vastupidavusrahastu laenulepingud, kannavad kõigist loomiskuludest 48 %.

3.   2021., 2022. ja 2023. aastal maksavad liikmesriigid lõikes 1 osutatud loomiskulud taaste- ja vastupidavusrahastu allkirjastatud laenulepingu alusel antud laenusumma proportsionaalse osana kõigi allkirjastatud taaste- ja vastupidavusrahastu laenulepingute alusel antud laenude kogusummast, nagu on sätestatud lisa punkti 3 alapunkti 2 alapunktides a ja b.

4.   30. juuniks 2024 jaotatakse taaste- ja vastupidavusrahastu laenulepingutele alla kirjutanud liikmesriikidele jaotamata loomiskulud iga taaste- ja vastupidavusrahastu laenulepingu alusel allkirjastatud laenude summa proportsionaalse osana kuni 31. detsembrini 2023 kõigi allkirjastatud taaste- ja vastupidavusrahastu laenulepingute alusel antud laenude kogusummast, nagu on sätestatud lisa punkti 3 alapunkti 2 alapunktis c.

5.   Pärast 2023. aasta lõppu ei tule laenuvõtmistehingute puhul tasuda täiendavaid loomiskulusid ega eraldada neid CAM-programmidele, välja arvatud juhul, kui need kuuluvad otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 artikli 5 lõike 1 kohaldamisalasse.

4. PEATÜKK

ARVETE ESITAMINE

Artikkel 14

Kinnitusteade

1.   Iga väljamakse kohta koostatakse kinnitusteade, mis sisaldab tingimusi, mille alusel esitab komisjon väljamaksetaotluse.

2.   Kinnitusteates määratakse kindlaks tingimused, mille alusel rahastamiskulude tasumine ja põhisumma tagasimaksmine toimub liidu eelarvest otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 artikli 5 lõike 1 esimese lõigu kohase tagastamatu toetuse korral, ja laenusaajate poolt.

3.   Kinnitusteade sisaldab järgmist:

a)

väljamakse summa,

b)

maksetähtaeg,

c)

tagasimaksegraafik,

d)

väljamakse määramine konkreetsesse ajasegmenti,

e)

intressiperiood koos maksmise tähtpäevaga.

4.   Laenude puhul sisaldab kinnitusteade ka laenulepingutes nimetatud lisaandmeid.

Artikkel 15

Arve esitamine rahastamiskulude eest

1.   Rahastamiskulud arvutatakse iga väljamakse kohta kinnitusteates kindlaksmääratud intressiperioodi lõpus.

2.   Arve esitamine toimub kinnitusteates kindlaksmääratud intressiperioodi lõpus. Seoses määruse (EL) 2020/2094 artikli 3 lõike 1 kohaste sihtotstarbelise välistuluna tehtavate väljamaksete ja makromajandusliku finantsabi+ rahastamisvahendi raames tehtavate väljamaksetega võib juhul, kui Ukraina taotleb seotud kulude subsideerimist, arved rühmitada kvartalite kaupa.

Artikkel 16

Arve esitamine likviidsuse juhtimise kulude eest

Arve likviidsuse juhtimise kulude eest esitatakse iga kalendriaasta alguses eelmisel kalendriaastal kantud kulude kohta.

Artikkel 17

Arve esitamine üldhalduskuludega seotud teeninduskulude eest

Laenusaajatele esitatakse iga kalendriaasta alguses arve eelmise kalendriaasta jooksul tekkinud üldhalduskuludega seotud teeninduskulude eest, võttes arvesse artikli 11 alusel jaotatud kogukulusid.

Toetusesaajate poolt teeninduskulude katmiseks tehtavad maksed kujutavad endast sihtotstarbelist sisetulu finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkti a tähenduses.

Artikkel 18

Kehtetuks tunnistamine

Rakendusotsus (EL) 2021/1095 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud otsusele käsitatakse viidetena käesolevale otsusele.

Artikkel 19

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 19. detsember 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1)  ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. detsembri 2022. aasta määrus (EL, Euratom) 2022/2434, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) 2018/1046 seoses mitmekesise rahastamise strateegia kehtestamisega üldise laenumeetodina (ELT L 319, 13.12.2022, lk 1).

(3)  Komisjoni 2. juuli 2021. aasta rakendusotsus (EL) 2021/1095, millega kehtestatakse taasterahastu „Next Generation EU“ raames tehtavate laenuvõtmistehingute ja võlahaldustoimingutega seotud kulude jaotamise metoodika (ELT L 236, 5.7.2021, lk 75).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2463, millega luuakse rahastamisvahend Ukraina toetamiseks 2023. aastal (makromajanduslik finantsabi+) (ELT L 322, 16.12.2022, lk 1).

(5)  Nõukogu 14. detsembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/2094, millega luuakse Euroopa Liidu taasterahastu COVID-19 kriisi järgse taastumise toetuseks (ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 23).

(6)  Nõukogu 14. detsembri 2020. aasta otsus (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2014/335/EL, Euratom (ELT L 424, 15.12.2020, lk 1).

(7)  Komisjoni 19. detsembri 2022. aasta rakendusotsus (EL) 2022/2544, millega kehtestatakse hajutatud rahastamise strateegia raames ELi laenuvõtmistehingute ja võlahaldustoimingute ning nendega seotud laenuandmistehingute haldamise ja rakendamise kord (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 109).

LISA

1.   Rahastamiskulude arvutamine

Rahastamiskulud (RK) arvutatakse järgmiste etappidena:

1. etapp. Ajasegmendis või likviidsuse juhtimise segmendis üksiku rahastamisvahendi päevase kogukulu arvutamine

Kogunenud intress päeva kohta arvutatakse järgmiselt:

Formula

Iga rahastamisvahendi puhul jaotatakse aažio/disaažio lineaarselt rahastamisvahendi kehtivusaja peale:

aažio/disaažiopäevas = (100-emiteerimishind):(maksetähtpäev-emiteerimiskuupäev)

kus emiteerimishind = koguhind (sh pangatasud)

Iga rahastamisvahendi päevane kogukulu arvutatakse järgmiselt:

RKpäevas vahendi kohta = kogunenud intresspäevas+aažio/disaažiopäevas

2. etapp. Rahastamise päevase kogukulu arvutamine

Iga ajasegmendi (AS1–AS11) puhul on selle segmendi päevane kogukulu enne artiklis 5 osutatud tasakaalustamist võrdne kõigi sellesse ajasegmenti määratud rahastamisvahendite päevaste kogukulude summaga:

RKpäevas AS(x) enne tasakaalustamist =∑ RKpäevas AS(x)-i määratud vahendi kohta

Likviidsuse juhtimise segmendi (LJS) puhul on rahastamiskulud järgmised:

RKpäevas LJS enne tasakaalustamist =∑ RKpäevas LJSi määratud vahendi kohta

3. etapp. Likviidsussaldode arvutamine ajasegmentides

Likviidsuspositsioonide tase arvutatakse iga päev järgmiselt:

likviidsusAS(x) = sissevool [emiteerimistulud + intresslaenud/toetused+ tagasimaksedlaenud/toetused] – väljavool [väljamaksed + kupongidvõlajääk + võlalunastused]

4. etapp. Likviidsuse ülejäägist mõjutatud rahastamisvahendite rahastamiskulu arvutamine

Selles etapis tehakse kindlaks likviidsete vahendite ülejäägiga ajasegmendi rahastamiskulu osa, mida saab määrata selles segmendis hoitavatele likviidsetele vahenditele.

Rahastamisvahenditega seotud rahastamiskulu arvutatakse järgmiselt:

RKlikviidsuse ülejääk As(ülejääk) =

RKpäevas AS(ülejääk) enne tasakaalustamist * likviidsus AS(ülejääk): AS(ülejääk)

RKpäevas AS(ülejääk) pärast tasakaalustamist = RKpäevas AS(ülejääk) enne tasakaalustamist - RK likviidsete vahendite ülejääk AS(ülejääk)

5. etapp. Likviidsuse juhtimise segmendi kulu arvutamine juhul, kui sellele määratakse rahastamiskulu likviidsete vahendite ülejäägiga ajasegmendist

Kui likviidsuse juhtimise segmenti kantakse üle ajasegmendi ülejääk, arvutatakse likviidsuse juhtimise segmendi kulu järgmiselt:

RKpäevas LJS pärast tasakaalustamist = RKpäevas LJS enne tasakaalustamist + ∑ RK likviidsete vahendite ülejääk AS(ülejääk)

6. etapp. Likviidsete vahendite puudujäägiga ajasegmendi rahastamiskulu arvutamine

Igasugune negatiivne tulemus (likviidsete vahendite puudujääk) tasakaalustatakse likviidsuse ülekandmisega likviidsuse juhtimise segmendist selle päevaste rahastamiskulude alusel (5. etapp).

Positiivse likviidsussaldoga ajasegmentide puhul tuleneb tasakaalustamise järgne rahastamiskulu juba eespool kirjeldatud 4. etapist.

RKlikviidsuse ülekanne LJSist = RKpäevas LJS pärast tasakaalustamist * ülekantav summa: LJS

RKpäevas AS(puudujääk) pärast tasakaalustamist = RKpäevas AS(puudujääk) enne tasakaalustamist + RKlikviidsuse ülekanne LJSist

Kuigi rahastamiskulud võivad väljaspool komisjoni kontrolli olevate rahastamistingimuste erinevuste tõttu kuuekuuliste ajasegmentide lõikes erineda, haldab komisjon laenuvõtmistehinguid ja võlahaldustoiminguid, et tagada iga ajasegmendi puhul võimalikult sarnane maksetähtaeg.

7. etapp. Väljamakse päevase rahastamiskulu arvutamine

Väljamakse rahastamise päevane kulu on väljamakse summa korrutatuna väljamakse suhtelise osaga sellest ajasegmendist, millesse see on määratud.

AS(x) kuuluva väljamakse RK =

RKpäevas AS(x) pärast tasakaalustamist * tagasimaksmata väljamakse: ∑ AS(x) tagasimaksmata väljamaksed

2.   Likviidsuse juhtimise kulude arvutamine

Likviidsuse juhtimise kulud iga väljamakse kohta arvutatakse likviidsuse juhtimise segmendi positsiooni päevase kulu summana pärast ajasegmentide likviidsussaldode tasakaalustamist arvutusperioodi jooksul. Kõik tulud (või negatiivsete määrade korral kulud) arvatakse maha järgmiselt:

LJKkvartal = ∑ RKpäevas LJS pärast tasakaalustamist kvartali jooksul – likviidsuspositsioonide investeeringutasuvus (IT)kvartal

Iga LJK määratakse igale väljamaksele järgmiselt:

Väljamakse LJK =

LJKkvartal*

∑ tagasimaksmata väljamaksekvartali lõpus: ∑ tagasimaksmata väljamaksedkvartali lõpus

3.   Üldhalduskuludega seotud teeninduskulude arvutamine

3.1.   Korduvate halduskulude arvutamine

Korduvad halduskulud arvutatakse järgmiselt:

Iga-aastased korduvad halduskulud kokku = ∑ korduvate halduskulude kirjed kalendriaastal

Korduvad halduskulud jaotatakse järgmiselt:

Iga-aastased korduvad halduskulud toetusesaaja kohta = iga-aastased korduvad halduskulud kokku *

∑ toetusesaaja tagasimaksmata väljamaksed aasta lõpus: ∑ tagasimaksmata väljamaksed aasta lõpus

3.2.   Loomiskulude arvutamine ja jaotamine

Taaste- ja vastupidavusrahastu laenudega seotud loomiskulud toetusesaaja kohta arvutatakse kahes etapis.

a)

Taaste- ja vastupidavusrahastu laenude loomiskulud arvutatakse järgmiselt:

loomiskulud taaste- ja vastupidavusrahastu laenud = 48 %*∑ loomiskulude kirjed

b)

Taaste- ja vastupidavusrahastu laenude loomiskulud määratakse 2021., 2022. ja 2023. aastaks igale taaste- ja vastupidavusrahastu laenulepingu sõlminud liikmesriigile järgmiselt:

loomiskulud allkirjastatud taaste- ja vastupidavusrahastu laenu kohta = loomiskulud taaste- ja vastupidavusrahastu laenud*

sõlmitud laenulepingute summa liikmesriigi kohta aasta lõpus: taaste- ja vastupidavusrahastu laenude maksimaalne kogusumma

c)

Alates 1. jaanuarist 2024 arvutatakse määramata loomiskulud järgmiselt:

taaste- ja vastupidavusrahastu laenude määramata loomiskulud = loomiskulud taaste- ja vastupidavusrahastu laenud – ∑ taaste- ja vastupidavusrahastu laenude määratud loomiskulude kirjed aastatel 2021, 2022 ja 2023

Need määratakse täiendavate loomiskuludena liikmesriikidele taaste- ja vastupidavusrahastu laenulepingu alusel tehtavatele väljamaksetele järgmiselt:

täiendavad loomiskulud toetusesaaja kohta = taaste- ja vastupidavusrahastu laenude määramata loomiskulud 2023. aasta lõpuks*

∑ sõlmitud laenulepingute summad toetusesaaja kohta 2023. aasta lõpuks: sõlmitud taaste- ja vastupidavusrahastu laenulepingute alusel antud laenude kogusumma 2023. aasta lõpuks

3.3.   Üldhalduskuludega seotud teeninduskulude (TK) arvutamine toetusesaaja kohta

TKaastas= ∑ korduvate halduskulude kirjed + ∑ loomise halduskulu

4.   Kasutatud akronüümid

kogunenud intresspäevas

Kogunenud intressikulud päevade peale jaotatuna

Kogunenud intress päevas

Rahastamisvahendi kogunenud intress päeva kohta

aažio/disaažiopäevas

Aažio/disaažio päevade peale jaotatuna

Toetusesaaja

Liikmesriik või kolmas riik, kes on CAM programmi raames sõlmitud laenulepingu osaline või otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 artikli 5 lõike 1 kohase tagastamatu toetuse puhul liidu eelarve osaline

Üksiku väljamaksetaotluse rahastamiskulu (RK) ajasegmendis AS(x)

Ajasegmenti X määratud väljamaksetaotluse rahastamiskulu

RKpäevas vahendi kohta

RK päevas rahastamisvahendi kohta

RKpäevas LJS pärast tasakaalustamist

Likviidsuse juhtimise segmendi RK päeva kohta pärast tasakaalustamist

RKpäevas LJS enne tasakaalustamist

Likviidsuse juhtimise segmendi RK päeva kohta enne tasakaalustamist

RKpäevas AS(puudujääk) pärast tasakaalustamist

Likviidsuse esialgse puudujäägiga ajasegmendi RK päeva kohta pärast tasakaalustamist

RKpäevas AS(ülejääk) pärast tasakaalustamist

Likviidsuse esialgse ülejäägiga ajasegmendi RK päeva kohta pärast tasakaalustamist

RKpäevas AS(x) enne tasakaalustamist

RK päeva kohta enne ajasegmendi X tasakaalustamist

RKlikviidsuse ülejääk AS(ülejääk)

RK päeva kohta seoses ajasegmendi likviidsuse ülejäägiga

RKlikviidsuse ülekanne LJSist

RK päeva kohta seoses LJSile ülekantud likviidsusega

TKaastas

Halduskuludega seotud teeninduskulude summa aasta jooksul

Kupongimäär

Võlakirja emitendi makstav intressimäär

LikviidsusAS(x)

Likviidsuse summa ajasegmendis X. Ülejääk või puudujääk on märgitud 3. etapi järel

LJS kuludkvartalis

Likviidsuse juhtimise kulud kvartali jooksul

Tinglik väärtus

Nimiväärtus

Likviidsuspositsioonide ITkvartal

Likviidsuspositsioonide investeeringutasuvus kvartali jooksul

AS(x)

Ajasegmendi X väljamaksetaotluste ja likviidsuse kogusumma
Top