Äriühingute kestlikkusalane hoolsuskohustus

PÕHIPUNKTID

Direktiivi

• kohaldatakse ELi ja kolmandate riikide äriühingute suhtes, kes vastavad ühele järgmistest tingimustest:
  • äriühingul oli viimasel majandusaastal keskmiselt üle 1 000 töötaja ja selle ülemaailmne netokäive (EL äriühingute korral) või netokäive ELis (kolmandate riikide äriühingute korral) oli üle 450 miljoni euro;
  • äriühing ei saavutanud osutatud künniseid, kuid on sellise kontserni lõplik emaettevõtja, mis saavutas need künnised;
  • äriühing on sõlminud (või on sellise kontserni lõplik emaettevõtja, mis on sõlminud) ELis litsentsitasude eest frantsiisi- või litsentsilepingud, mille litsentsitasud ületasid 22,5 miljonit eurot, ning äriühingu ülemaailmne netokäive oli üle 80 miljoni euro.

Hoolsuskohustus

Äriühingud peavad rakendama riskipõhist inimõiguste- ja keskkonnaalast hoolsuskohustust, võttes järgmisi meetmeid:

• lõimima töötajate ja nende esindajatega konsulteerides järgmised hoolsuskohustuse meetmed oma tegevuspõhimõtetesse ja riskijuhtimissüsteemidesse:
  • äriühingu pikas perspektiivis kohaldatava lähenemisviisi kirjeldus;
  • käitumisjuhend, milles kirjeldatakse eeskirju ja põhimõtteid, mida tuleb järgida kogu äriühingus ja selle tütarettevõtjates ning äripartnerite juures;
  • kehtestatud protsesside kirjeldus, sealhulgas juhendi järgimise kontroll;
• ajakohastama hoolsuskohustuse põhimõtteid põhjendamatu viivituseta pärast olulise muutuse toimumist ning vähemalt iga 24 kuu järel;
• tegema kindlaks tegelik ja võimalik kahjulik mõju inimõigustele ja keskkonnale, mis tuleneb nende endi või nende tütarettevõtjate tegevusest ja seoses nende tegevusahelatega, ning prioriseerivad mõju käsitlemist raskusastme ja tõenäosuse kohaselt;
• ennetama või leevendama võimalikku kahjulikku mõju, lõpetades tegeliku kahju ja minimeerides selle kahju;
• heastama¹ tegeliku kahjuliku mõju;
• kaasama asjaomaseid sidusrühmi hoolsuskohustuse menetluse erinevatel etappidel;
• kehtestama üldsusele kättesaadava ja juurdepääsetava teavitamise mehhanismi ja kaebuste esitamise korra, sealhulgas asjakohaste järelmeetmetega, kus isikud ja organisatsioonid saavad esitada teateid anonüümselt ja konfidentsiaalselt kooskõlas riigisisese õigusega;
• hindama korrapäraselt (vähemalt iga 12 kuu järel) oma hoolsuskohustuse põhimõtete tulemuslikkust kogu omaenda, tütarettevõtjate ja oma tegevusahelaga seotud tegevuses;
• avaldama oma veebisaidil iga-aastase aruande oma hoolsuskohustuse kohta (kooskõlas direktiiviga (EL) 2022/2464 (ettevõtete jätkusuutlikkuse aruandluse direktiiv) ja tegema selle kättesaadavaks Euroopa ühtse juurdepääsupunkti kaudu;
• säilitama vähemalt viis aastat kõiki dokumente, mis käsitlevad hoolsuskohustuse järgimist.

Nad peavad vastu võtma ja rakendama kliimamuutuste leevendamise üleminekukava, mis sisaldab järgmist:

• viieaastased tähtajalised eesmärgid aastateks 2030–2050;
• eesmärkide saavutamiseks võetavate meetmete kirjeldused;
• investeeringute ja rahastamise selgitused;
• haldus-, juht- ja järelevalveorganite rolli kirjeldused.

Kolmandate riikide äriühingud peavad määrama volitatud esindaja riiklike järelevalveasutuste kontaktpunktiks.

Teabetugi

Euroopa Komisjon

• ELi liikmesriikide, sidusrühmade ja teistega konsulteerides ning eesmärgiga aidata äriühingutel, riiklikel ametiasutustel ja sidusrühmadel täita oma seadusandlikke kohustusi, avaldas järgmised:
  • suunised vabatahtlike lepingu näidistingimuste kohta hiljemalt 26. jaanuariks 2027;
  • üldised suunised, kuidas täita hoolsuskohustust, pidades eelkõige silmas mõju kindlakstegemise protsessi, mõjude prioriseerimist, ostutavade kohandamist, heastavad meetmeid, sidusrühmade kaasamist ja vastutustundlikku suhete katkestamist;
  • praktilised suunised kliimamuutuste üleminekukava kohta;
  • teave riskitegurite kohta;
  • teave andmete, teabeallikate ja digivahendite kohta;
  • teave ressursside ja teabe jagamise kohta nõuete järgimise eesmärgil;
  • teave sidusrühmadele ja nende esindajatele selle kohta, kuidas osaleda kogu hoolsuskohustuse täitmise protsessis;
  • suuniseid, milles sätestatakse toimivuskriteeriumid valdkondlike ja mitut sidusrühma hõlmavate algatuste toimivuse kohta;
  • üldised ja sektoripõhised suunised konkreetsete inimõiguste ja keskkonnaprobleemide kohta;
• loob ühtse kasutajatoe, mille kaudu äriühingud võivad küsida teavet, suuniseid ja tuge.

Liikmesriigid haldavad eraldi või ühiselt veebisaite, platvorme või portaale, et pakkuda teavet ja toetust äriühingutele, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele.

Järelevalve

Liikmesriigid

• määravad ühe või mitu järelevalveasutust, kellel on õigus
  • võtta vastu ja võtta mõistliku aja jooksul meetmeid seoses kõigi põhjendatud probleemidega,
  • nõuda äriühingutelt teabe esitamist,
  • viia läbi uurimisi,
  • nõuda äriühingult õigusnormide rikkumise lõpetamist,
  • määrata karistusi või võtta ajutisi meetmeid;
• tagavad, et äriühingut saab võtta vastutusele tekitatud kahjude eest, tingimusel, et
  • äriühing on tahtlikult või hooletusest jätnud õigusnõuded täitmata,
  • kahju tekitati selle rikkumise tagajärjel (kuigi äriühingut ei saa võtta vastutusele, kui kahju tekitasid ainult tema äripartnerid);
• kehtestavad äriühingutele karistused õigusnormide rikkumise korral.

Komisjon loob Euroopa järelevalveasutuste võrgustiku, et hõlbustada koostööd asutuste vahel.Komisjon loob Euroopa järelevalveasutuste võrgustiku, et hõlbustada siseriiklike järelevalveasutuste koostööd ning eri tegevussuundade koordineerimist ja ühtlustamist nende pädevusvaldkonnas.

Muud eeskirjad

Direktiiviga muudetakse

• direktiivi (EL) 2019/1937 rikkumisest teatamise kohta;
• määrust (EL) 2023/2859, millega luuakse Euroopa ühtne juurdepääsupunkt.

Komisjon

• võib vastu võtta delegeeritud õigusakte, et muuta lisa õiguste ja keeldude kohta rahvusvahelistes inimõiguste ja keskkonnaalastes lepingutes ja konventsioonides;
• esitab Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule hiljemalt 26. juuliks 2026 aruande vajaduse kohta kehtestada täiendavad kestlikkusega seotud hoolsuskohustuse nõuded reguleeritud finantsettevõtjatele seoses finantsteenuste osutamise ja investeerimistegevusega ning seejärel rakendamisaruande iga viie aasta tagant.