NAT/807

Kestlikkust toetav kemikaalistrateegia

ARVAMUS

Põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon

„Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kestlikkust toetav kemikaalistrateegia. Mürgivaba keskkonna loomise suunas““
[COM(2020) 667 final]

Raportöör: Maria Nikolopoulou 

Kaasraportöör: John Comer

1.Järeldused ja soovitused

1.1Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab komisjoni eesmärki liikuda mürgivaba keskkonna suunas ja tagada kemikaalide tootmine viisil, mis maksimeerib nende panust ühiskonda ja vähendab keskkonnamõju.

1.2Määratleda tuleb, millised kemikaalide kasutusviisid on olulised ning vaja on selgelt piiritletud metoodikat selle kohta, kuidas kavandada kemikaale ohutuks ja keskkonnasäästlikuks. Selles kontekstis rõhutame, et probleemsed ained tuleb kindlaks määrata, neid tuleb hinnata ja klassifitseerida kõige põhjalikumal, üheselt arusaadavamal ja lihtsustatumal viisil, et tööstussektoril oleks võimalik kohaneda.

1.3Komitee tunnustab komisjoni seisukohta, et EL peaks olema ohutute ja keskkonnasäästlike kemikaalide tootmisel ja kasutamisel üleilmne liider, ning rõhutab, kui tähtis on luua ettevõtete jaoks rahvusvaheliste kaubanduskokkulepete kaudu võrdsed tingimused ning välja töötada meetmed, et tagada õiglane üleminek kõigile ELi kodanikele.

1.4Strateegia õnnestumiseks on vaja inimeste ja tööstussektori osalemist, samuti uuenduslikke mõtteviise ühes läbipaistva ja kaasava otsustusprotsessiga.

1.5Strateegia eesmärk on laiendada riskijuhtimise üldist lähenemisviisi ohtlikke kemikaale, nagu kantserogeenseid, mutageenseid või endokriinfunktsiooni kahjustavaid aineid, sisaldavatele tarbekaupadele. Tööstussektori kohanemise hõlbustamiseks tuleb siiski tagada tasakaal üldiste ja konkreetsete riskihindamiste vahel.

1.6Komitee nõuab, et nõuetekohane ja järjepidev märgistamine oleks kohustuslik, jõustades seda kogu tarneahelas, sealhulgas nanomaterjale sisaldavate toodete puhul.

1.7Komitee peab rõõmustavaks jõupingutusi tugevdada ELi strateegilist autonoomiat, eriti tervishoius kasutatavate kemikaalide valdkonnas, ning soovib näha samaväärseid jõupingutusi ka teistes sektorites. Komitee kutsub üles kaaluma ELi tööstuspoliitika läbivaatamist, et paigutada ümber osa põhiliste kemikaalide tootmisest liikmesriikides.

1.8Komitee rõhutab, kuivõrd oluline on lahendada kemikaalide andmete vähese kättesaadavuse probleem, et suurendada innovatsiooni ja tarbijate usaldust ning teha nõuetekohaseid mõjuhindamisi. Uurimistulemuste saamise jaoks on ülioluline saada juurdepääs usaldusväärsetele andmebaasidele, et vaadata üle andmetele juurdepääsu piiravad tööstusomandiõigused ja patendid ning tugevdada põhimõtet „puuduvad andmed, puudub turg“.

1.9Komitee on seisukohal, et keemiliste segude käsitlemine on tarvilik edusamm kemikaalide riskihindamisel. Tegelike teadmistelünkade täitmiseks ning keemiliste segude hindamise ja käitlemise edendamiseks on aga väga vaja rohkem teadus- ja arendustegevust.

2.Komisjoni ettepanek

2.1See strateegia on võimalus viia kemikaalide ühiskondlik väärtus vastavusse inimeste tervise ja meie planeedi taluvuspiiridega, vastates ELi kodanike õigustatud lootusele kõrgetasemelisele kaitsele ohtlike kemikaalide eest ning edendada ELi tööstussektori üleilmset liidrirolli ohutute ja keskkonnasäästlike kemikaalide tootja ja kasutajana.

2.2Mürgivaba keskkonna saavutamiseks kehtestatakse kemikaalide käitlemiseks uus hierarhia, mille eesmärk on muu hulgas tagada, et kasutatakse ohutuid ja keskkonnasäästlikke kemikaale, minimeeritakse või asendatakse inimeste tervisele ja keskkonnale kroonilist mõju avaldavate probleemsete ainete kasutamist, ning lõpetatakse järk-järgult eelkõige tarbekaupades nende kõige kahjulikumate kemikaalide kasutamine, mis ei ole ühiskondlikust seisukohast olulised.

Joonis. Mürgivaba keskkonna saavutamise hierarhia – uus hierarhia kemikaalide käitlemisel

2.3Strateegias keskendutakse viiele põhieesmärgile.

2.3.1ELi ohutute ja keskkonnasäästlike kemikaalidega seotud innovatsioon. Kavandatud meetmetega tehakse muu hulgas järgmist: töötatakse välja kemikaalide ohutuks ja keskkonnasäästlikuks kavandamist käsitlevad ELi kriteeriumid, kehtestatakse õigusnõuded probleemsete ainete sisaldusele toodetes kestlike toodete algatuse raames ning muudetakse tööstusheiteid käsitlevaid ELi õigusakte, et edendada ohutumate kemikaalide kasutamist ELi tööstuses.

2.3.2Tugevam ELi õigusraamistik pakiliste keskkonna- ja terviseprobleemide lahendamiseks. Kavandatud meetmed on mõeldud tarbijate ja töötajate kaitsmiseks, et vältida kõigis tarbekaupades, näiteks toiduga kokkupuutuvates materjalides, mänguasjades, lapsehooldusvahendites, kosmeetikatoodetes, detergentides, mööblis ja tekstiilis, leiduvate kõige kahjulikumate kemikaalide kasutust. Eritähelepanu pööratakse kemikaalidele, mis võivad põhjustada vähktõbe, geenimutatsioone, mõjutada reproduktiiv- või endokriinsüsteemi või on püsivad ja bioakumuleeruvad. Seda lähenemisviisi kohaldatakse kemikaalidele, mis mõjutavad immuun- ja närvisüsteemi või hingamiselundkonda, ning kemikaalidele, mis on mürgised mõnele konkreetsele elundile. Seni, kuni üldine lähenemisviis riskijuhtimisele ei ole paigas, seatakse kõiki eespool loetletud ohte sisaldavad ained piirangute alusel tähtsuse järjekorda kõigi kasutusalade puhul ja rühmitamise teel, selle asemel et nende kasutust ükshaaval reguleerida.

2.3.3Õigusraamistiku täiustamiseks on vaja meetmete lihtsustamist ja konsolideerimist. Ettepanek hõlmab põhimõtte „üks aine, üks hindamine“ kehtestamist, et koordineerida kemikaalidega seotud ohtude ja riskide hindamist kemikaale käsitlevates õigusaktides tugevdada Euroopa Kemikaaliameti juhtimist ja suurendada selle rahastamismudeli kestlikkust. Lisaks pakutakse strateegias välja REACH-määruse (kemikaalide registreerimise, hindamise, autoriseerimise ja piiramise määrus) ja CLP-määruse (klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käsitlev määrus) sihipärased muudatused, mis tuleb kõik ellu viia kooskõlas parema õigusloome põhimõtetega ning nende suhtes tuleb vajaduse korral rakendada hindamisi ja mõjuhinnanguid.

2.3.4Kemikaalide kohta põhjaliku teadmusbaasi rajamine. Töötatakse välja ELi varajase hoiatamise ja meetmete süsteem kemikaalide jaoks tagamaks, et ELi poliitikas käsitletakse tekkivaid kemikaalidest tulenevaid riske niipea, kui need seire ja teadusuuringute käigus kindlaks tehakse, ning töötatakse välja näitajate raamistik keemilise saaste põhjuste ja mõju seire tegemiseks ning kemikaale käsitlevate õigusaktide tõhususe mõõtmiseks.

2.3.5Üleilmse eeskuju näitamine kemikaalide keskkonnahoidlikus käitlemises. Nende meetmete eesmärk on toetada kolmandate riikide kemikaalide hindamise ja käitlemise suutlikkuse suurendamist tagamaks, et ELis keelatud ohtlikke kemikaale ei toodeta ekspordiks.

3.Üldised märkused

3.1Viimase 50 aasta jooksul on kemikaalid saanud osaks meie eluviisist, andes soodsa panuse meie kultuuri ja kogu selle kasvava elanikkonnaga ühiskonna arengusse. Samal ajal võib kemikaalidel, nii sünteetilistel kui ka looduslikel, olla ohtlikke omadusi, mis kahjustavad inimeste tervist ja keskkonda.

Vaatamata sellele sõltub inimkond neist üha enam. ÜRO andmetel kasvab kemikaalide tootmine aastatel 1990–2030 seitse korda kiiremini kui kogu maailma rahvastik.

3.2Me kõik peaksime toetama sellist kiiduväärt mürgivaba keskkonna eesmärki ja olenemata sellest, kui raske on seda saavutada, puudub vabandus selle eesmärgi poole pürgimisest loobumiseks. Komitee pooldab komisjoni kavatsust luua sel eesmärgil kõigi sidusrühmadega kõrgetasemeline ümarlaud.

3.3Suures koguses ohtlikke kemikaale lekib keskkonda pidevalt paljudest allikatest, näiteks puhastatud või puhastamata olme- ja tööstusreovee ärajuhtimine, prügilad, jäätmete põletamine ja tootmisprotsessid, ning need võivad levida õhu, pinnase ja vee kaudu, põhjustades ulatuslikku kahju 1 .

3.4Keemiline saastatus toob kaasa palju järelmõjuga seotud küsimusi. Näiteks levivad polübroomitud difenüüleetrid ja muud leegiaeglustid kergelt toodetest, kuhu neid lisatakse, näiteks vahtpolüuretaani kaudu, ning saastavad seejärel õhku ja tolmu. Kuigi paljud kahjulikud polübroomitud difenüüleetrid on keelatud, jäävad need püsivuse ja laialdase kasutamise tõttu keskkonda.

3.5Selliste ohtlike kemikaalide asendamise korral peame olema kindlad, et asendamine toob kaasa märkimisväärse paranemise. Näiteks palmiõlist toodetud biodiislikütus, mis aitab kaasa metsade hävitamisele, võib olla keskkonnale kahjulikum kui fossiilkütuste kasutamine.

3.6Pealegi peavad reguleerivad asutused olema teadlikud kavatsustest asendada üks ohtlik kemikaal muude sarnaste ohtlike omadustega kemikaalidega ning neid kavatsusi ära hoidma. Näiteks tuleks per- ja polüfluoritud alküülühendeid käsitleda ühtse rühmana, mitte individuaalselt. Uued uuringud viitavad sellele, et mõned endiste per- ja polüfluoritud alküülühendite alternatiivid ei pruugi olla ohutumad 2 .

3.7Komitee väljendab muret, et saastest puhastamise meetmed inimeste tervise taastamiseks ja keskkonna saastest puhastamiseks ei pruugi olla piisavad, eelkõige selliste oluliste kemikaalide korral, mille jaoks mürgivabasid alternatiive veel pole või mis vajavad pikaajalist väljaarendamist, samuti selliste järkjärguliselt kasutusest kõrvaldatavate kemikaalide korral, mis on endiselt väga probleemsed nende püsivuse tõttu keskkonnas. Kuna saastest puhastamise strateegiate vastuvõtmiseks tehakse endiselt suuri jõupingutusi, ootab komitee huviga tulevast nullsaaste tegevuskava.

3.8Komitee nõuab, et nanomaterjale sisaldavate toodete (mänguasjad, biotsiidid, rõivad, pestitsiidid, ravimid, värvid, lapsehooldustooted jne) nõuetekohane ja järjepidev märgistamine oleks kogu tarneahelas kohustuslik koos täitmise tagamisega.

3.9Lisaks kahtleb komitee, kas mitut ühel ajal võetavat meedet hõlmav ajakava on reaalne ja teostatav, võttes arvesse tööstussektori vajadust kohaneda üleminekuga järk-järgult ilma tõsiste negatiivsete sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgedeta. Peale selle tuleb tugevdada ametiasutuste suutlikkust – see on hädavajalik kavandatud ajakohastatud poliitika edukaks rakendamiseks.

3.10Strateegias on mõni aspekt puudu või pole seda piisaval määral selgitatud, näiteks soovitatud kemikaalipöörde hinnanguline energiabilanss ning selle tagajärjed Euroopa töötajatele ning suurtele ja väikestele ettevõtetele. Strateegia tõhusaks rakendamises tuleks eraldada rahalisi vahendeid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest.

4.Konkreetsed märkused

4.1ELi ohutute ja keskkonnasäästlike kemikaalidega seotud innovatsioon

4.1.1Komitee on nõus sellega, et kemikaalide ohutuks ja keskkonnasäästlikuks kavandamine on sotsiaalselt ja majanduslikult hädavajalik, et hõlbustada ELi tööstuse rohe- ja digipööret. See on ülisuur katsumus ning vajalik uurimistöö on tõenäoliselt väga kulukas ja pakub teatavaid konkurentsieeliseid. Mõningad töökohtade kaotused ja majanduslikud kahjud võivad siiski kaasneda, kuna mitte kõik ettevõtted ei pruugi olla kohanemisvõimelised ega kõik töötajad tegeleda ümber- ja täiendusõppega. Seetõttu on õiglase ülemineku saavutamiseks ülitähtsad rahalised ja soodustavad meetmed, pöörates erilist tähelepanu töötajatele töökoha säilitamisele või elujõulise alternatiivi leidmisele ning investeeringute ja uuenduslike ärimudelite toetamisele.

4.1.2Täpsustamata on jäänud meetmed, millega tagatakse töötajate täielik kohanemine, nagu näiteks ümberõppe ja erikoolituse soodustamine ja rahastamine, et vältida töökohtade kaotust. Samuti on see seotud sellega, kuidas tööstussektorite geograafiline paiknemine hakkab määrama strateegia mõju. Arvesse tuleb võtta äärealadel asuvaid tööstusharusid ja sellesse sektorisse kuuluvate VKEde suurt osakaalu.

4.1.3Väljatöötatav ohutuks ja keskkonnasäästlikuks kavandamise kontseptsioon teeb sidusrühmad murelikuks. Seetõttu peaksid selle määratlus ja nende tootmise suurendamiseks vajalikud oskused hõlmama kõikide asjaomaste osalejate kriteeriume.

4.1.4Kemikaalide registreerimise, hindamise ja autoriseerimise protsess on keeruline ja nõuab spetsialiseerumist, mis valmistab VKEde jaoks mõnikord raskusi ja millega kaasnevad tavaliselt suured vastavus- ja halduskulud. REACH-määruses ja CLP-määrusese kohaste registreerimise ja regulatiivsete riskijuhtimisprotsesside täitmise hõlbustamiseks tuleks protsessi lihtsustada või edendada mitteasjatundjate koolitust.

4.1.5Uudsed ja puhtamad tööstusprotsessid ja -tehnoloogiad aitavad vähendada kemikaalide tootmise keskkonnajalajälge, parandada turuvalmidust ning saavutada kestliku arengu ja kõikehõlmava Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgid. Hindamissuunised ja parimate tavade jagamine puhtamate tööstusprotsesside ja -tehnoloogiate kavandamise ja rakendamise kohta teeks sellise ülemineku võimalikuks. Arvesse tuleb võtta parimaid olemasolevaid tehnoloogiaid.

4.1.6Komisjoni eesmärk on minimeerida probleemsete ainete esinemist ringlussevõetud materjalides, kehtestades kestliku tootepoliitika algatuse raames nõuded ja teabe kemikaalisisalduse ning ohutu kasutamise kohta. Ringlussevõtuks sobivates materjalides ei tohiks jätkuvalt lubada ohtlike kemikaalide suurtes kontsentratsioonides kasutamist 3 . Probleemsed ained tuleb kindlaks määrata, neid tuleb hinnata ja klassifitseerida kõige põhjalikumal, üheselt arusaadavamal, kuid ka lihtsustatumal viisil, et tööstussektoril oleks võimalik kohaneda.

4.1.7Need meetmed suurendavad tarbijate ja tootjate usaldust ringlussevõetud toodete vastu. Piisava teabe puudumine ringlussevõetud materjalide abil valmistatud toodete keemilise koostise kohta on probleemne ja andmekaitsepiirangud võivad selles valdkonnas raskusi tekitada.

4.1.8Strateegias antakse teada suurematest investeeringutest uudsetesse tehnoloogiatesse. See on suurepärane võimalus edendada teadusuuringuid tööstusjäätmete taaskasutamise vallas, eelkõige mis puudutab põllumajanduslike toiduainete jäätmeid, mille suurt potentsiaali on takistanud ebapiisavad investeeringud.

Siiski on põllumajanduslike toiduainete jäätmetest toodetud toodetele kehtivad õigusnõuded nii strateegia „Talust taldrikule“ kui ka keskkonnasäästlike kemikaalide strateegiates peaaegu tähelepanuta jäetud. Näiteks põhjustavad erilist muret ravimijäägid töödeldud ja väetamiseks mõeldud loomasõnnikus, töödeldud reovee taaskasutamine põllukultuuride kastmiseks ning ravimite, pestitsiidide, herbitsiidide ja putukamürkide jäägid optimeeritud toidujäätmetes, sest sellised bioaktiivsed ained võivad levida keskkonda, kahjustades ökosüsteeme. Seetõttu tuleb neid kindlaks teha, hinnata ja reguleerida. Inimrühmi võib mõjutada mitte ainult kokkupuude, vaid ka tarbimine, sest need ained võivad kogu toiduahelas elusorganismidesse ladestuda ja bioloogiliselt kuhjuda.

4.1.9Probleemsed ained tekitavad sidusrühmades segadust. Selgitus selle kohta, milliseid nõudeid tuleb kehtestada, ja rakendamise ajakava aitaksid mõista selle meetme mõju praegustele materjalitsüklitele.

4.1.10Muret tekitab kavandatud kemikaalipöörde hinnanguline energiabilanss. Võttes arvesse, et roheliste materjalitsüklite peamised nõutavad muundamised on suurel määral endotermilised protsessid (nt eraldamine, ringlussevõtt, saastest puhastamine, keemiline muundamine), võib eeldada energianõudluse kasvu. Pealegi tuleb vähendada kemikaalide tootmise CO2 jalajälge, sest see on tavaliselt energiamahukas protsess.

4.1.11Sellel otstarbel pakub suuri kasutusvõimalusi vesinik nii energiaallika kui ka keemilise redutseerijana sihtprotsessides (nt süsiniku asendamisel redutseerijana). Vesinikkütuseelemendid toetuvad siiski kallile ja keskkonnakulukale plaatinale. Plaatinale alternatiivide leidmiseks on vaja keemiaalaseid alusuuringuid.

4.1.12Komisjon kavandab suuremat vastupanuvõimet ELi ühiskonna jaoks oluliste kasutusviiside puhul kasutatavate kemikaalide tarnes ja keskkonnasäästlikkuses, muutes ELi vähem sõltuvaks ja parandades kemikaalide strateegilist prognoositavust. Tervishoius kasutatavate kemikaalidega seotud vastupanuvõime suurendamine tähistab nende kemikaalide ELi turu ja tööstussektori jaoks märkimisväärseid edusamme. Peame teadma, kuidas kohaldatakse neid meetmeid muude oluliste kemikaalide suhtes.

4.1.13Tooted, mis on valmistatud kolmandatest riikidest imporditud toorainest, näiteks haruldastest muldmetallidest, mis on saadud keskkonna- ja terviseohtudega seotud maagi kaevandamise käigus, on muutunud hädavajalikuks mitme nüüdisaegse tehnoloogia jaoks alates kaitsesüsteemidest, mobiiltelefonidest ja teleritest kuni LED-lampide ja tuuleturbiinideni. Seega tekib küsimus, milliseid strateegiaid hakatakse kasutama sõltuvuse vähendamiseks muudest olulistest ainetest, mille tootmisprotsessid põhinevad tarnel kolmandatest riikidest.

4.1.14Komitee soovib samuti teada, kuidas saab ohutuks ja keskkonnasäästlikuks kavandamise lähenemisviisi rakendada kolmandate riikide tarnijate suhtes, kellel on oma kemikaalimäärused. Kuna nende kriteeriumide piirmäärasid ei ole veel kehtestatud, ei ole selge, kas seda põhimõtet ja hindamismeetmeid kohaldataks tooraineallikate suhtes, olenemata nende päritolust. Jääb selgusetuks, kuidas kavandatavad meetmed lõimitakse ELi kemikaalide väärtusahelatesse kaasatud kolmandate riikide poliitikasse ja tagatakse nende omavaheline tasakaal.

4.1.15Seetõttu soovitab komitee läbi vaadata ELi tööstusstrateegia ja kaaluda kemikaalitootmise liikmesriikidesse tagasitoomise soodustamist. See mitte ainult ei suurenda ELi strateegilist autonoomiat, vaid loob ka uusi kvaliteetseid töökohti ja hõlbustab kemikaalistrateegia elluviimist.

4.2Tugevam ELi õigusraamistik keskkonna- ja terviseprobleemide lahendamiseks

4.2.1Komitee väljendab heameelt komisjoni eesmärgi üle laiendada üldist lähenemisviisi riskijuhtimise. Arvestades aga mõne toote piiramist, on vaja tagada kõigi kemikaalide puhul nii üldiste kui ka konkreetsete riskihindamiste kooskõla, et võimaldada tööstussektoril järk-järgult kohaneda.

4.2.2Komitee pooldab ka per- ja polüfluoritud alküülühendite reguleerimiseks rühmitamise kasutamist ja toetab mõtteviisi, et õigusaktide tõhususe ja tulemuslikkuse suurendamiseks võib olla vaja suurendada rühmitamisstrateegiate vastuvõtmise ulatust 4 .

4.2.3Strateegias tehakse ettepanek kasutada CLP-määruses uusi ohuklasse ja -kriteeriume, et täielikult arvesse võtta keskkonnatoksilisust, püsivust, liikuvust ja bioakumuleeruvust. On oluline, et kemikaalide kahjuliku keskkonnamõju hindamine ja kemikaalidele eri ohuklasside määramine toimuks terviklikult ja läbipaistvalt. Klassifikatsiooni kriteeriume tuleb üksikasjalikult määratleda, et ennetada võimalikke muude arendatavate toodetega seotud probleeme.

4.2.4Endokriinsüsteemi kahjustavate kemikaalide, püsivate, liikuvate ja toksiliste ning väga püsivate ja väga liikuvate ainete väga ohtlike ainetena kategoriseerimine nõuab tuginemist terviklikule ja läbipaistvale hindamisele. Lisaks on vaja suuremat sidusust REACH-määruses ja teistes Euroopa õigusaktides (näiteks ELi veepoliitika raamdirektiivis) määratletud väga ohtlike ainete vahel.

4.2.5Strateegias keskendutakse peamiselt endokriinfunktsiooni kahjustavatele kemikaalidele ja per- ja polüfluoritud alküülühenditele ning seal käsitletakse ka teatavaid pestitsiide, biotsiide, ravimeid, raskmetalle, plastifikaatoreid ja leegiaeglusteid. Küll aga käsitletakse väga vähesel määral selliseid probleemseid kemikaale nagu nanomaterjalid. Kuigi need on hõlmatud REACH-määrusega, on määratluse läbivaatamine ootel ja nende reguleerimine on endiselt ebapiisav (nt nanomaterjalide keskkonda paiskamise reguleerimise puudumine, nende turuleviimise piirangute puudumine, läbipaistvus ja ELi registri loomine, et tagada nende jälgitavus alates tootmisest kuni tarbijani jõudmiseni).

4.2.6Võttes arvesse laialdaselt dokumenteeritud tõendeid mõne ainerühmaga seotud riskide kohta, peaks EL mitte ainult piirama, vaid vahel isegi keelustama juba tuvastatud endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide, nagu näiteks bisfenool ja ftalaadid, kasutamise, see kehtib ka toiduainetes mittetoitaineliste kemikaalide, näiteks nanomaterjalide puhul.

4.2.7Meetmeid endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide ja väga ohtlike ainete asendamise edendamiseks ja hõlbustamiseks võiks rakendada finantsmehhanismi kaudu (bonus-malus süsteem).

4.2.8Probleemsete kemikaalide riskihindamisel oleks asjakohane samm edasi, kui segudele pöörataks rohkem tähelepanu, ning komitee toetab asjaolu, et käsitletaks nii tahtlikult kui ka tahtmatult koostatud segusid. Ebapiisavad teadmised selle kohta, milline on kasutusel olevate segude ja suure hulga kemikaalide toksilisus, on viinud ettepanekuteni näiteks kasutada tahtmatute segude korral üksikute kemikaalide käsitlemiseks süsteemselt segu hindamistegurit. Segu hindamisteguri usaldusväärsus kemikaaliriski hindamisel tekitab muret, kuna tegemist ei ole stsenaariumispetsiifilise teguriga. Seetõttu toetab komitee kindlalt aruandes (SWD(2020) 250) 5 esile toodud teadus- ja arendustegevuse prioriteete ja soovitusi, et tõhusalt hinnata ja käidelda segusid.

4.3Õigusraamistiku lihtsustamine ja konsolideerimine

4.3.1Komitee kiidab heaks lähenemisviisi „üks aine, üks hindamine“ arvesse võtmist kemikaalide tõhusa ohutushindamise põhimõttena.

4.3.2See lihtsustab ja kiirendab heakskiitmist, millest saavad kasu tootjad ning mis hõlbustab alternatiivsete mürgivabade ainete uurimist ja arendamist. Siiski ei tohi tähelepanuta jätta sama aine eri toimet erinevates oludes ja ka segudes.

4.3.3Ligikaudu 30 % turul saadaolevate ohtlike toodete kohta esitatud hoiatusteadetest on seotud kemikaaliohtudega ja vaid kolmandik vastab REACH-määruse alusel tööstuses registreeritud keemiliste ainete registreerimistoimikutest täielikult teabele esitatavatele nõuetele

4.3.4Teretulnud on nulltolerants nõuetele mittevastavuse korral ning kavandatud meetmed kemikaale käsitlevate õigusaktide ulatuslikumaks rakendamiseks ja nende täitmise tagamiseks. Tungivalt on soovitatav nõuetekohaselt rakendada põhimõtet „puuduvad andmed, puudub turg“, selle asemel et lubada turule reguleerimata tooteid ja kemikaale.

4.3.5Lisaks peaksid samad registreerijad regulaarselt ajakohastama andmeid turul heakskiidetud keemiliste ainete kohta, kuna REACH-määrusest ei piisa teatavate aspektide korral. Keemilise hindamise aruande 6 kohaselt puudus 64 %-l hinnatavatest ainetest (126 juhul 196-st) Euroopas turustatavate kemikaalide ohutuse tõendamiseks vajalik teave.

4.3.6Peaaegu 90 % ohtlikuks peetavatest toodetest imporditakse väljastpoolt ELi. Prognoositakse, et kemikaalide ülemaailmne tootmine kasvab jätkuvalt. Tõenäoliselt keskenduvad ELi liikmesriigid ja OECD riigid kõrgtehnoloogiliste keemiatoodete, näiteks erikemikaalide ja bioteaduste kemikaalide väljatöötamisele ja tootmisele. Aafrikas, Lähis-Idas ja Aasias toodetakse tõenäoliselt suures koguses laiatarbekeemikaale. See tekitab ELile tohutuid probleeme piirikontrolli ja majandusliku konkurentsivõime vallas. Vaja on meetmeid, et tagada ELi ettevõtetele vabakaubanduslepingutes võrdsed tingimused.

4.3.7Komitee pooldab ELi piirikontrolli tugevdamise meetmeid ja koostööd veebipõhiste otsemüügiplatvormidega.

4.4Põhjalik teadmusbaas kemikaalide kohta

4.4.1Kuna Euroopa Liidul puudub kõigi ainete kohta põhjalik andmebaas, on teretulnud ettepanekud meetmete kohta, millega parandatakse kemikaalide andmete kättesaadavust nii kaua, kui andmed kehtivad.

4.4.2Tööstuse seisukohalt muudab vaieldav patendisüsteem võimatuks turul patenteeritud toodete kõikide aspektide avaldamise.

4.4.3Teaduslikust seisukohast takistab piiratud, tasuta avatud teadus oskusteabe vaba vahetust ning jõupingutuste ja investeeringute ühendamist. Teaduslike andmete kaitsereeglid, tööstusomandiõigused, mis ei ole piisaval määral põhjendatud, piiravad kõikide asjakohaste kemikaalide andmete kättesaadavust ja seetõttu ka innovatsiooni.

4.4.4Andmete kättesaadavusega seotud probleemid tuleb kindlaks määrata ja lahendada, lisades meetmed olemasolevate andmete laiendamiseks ja nende kvaliteedi parandamiseks. Näiteks võiks luua mehhanismi, mille korral tööstusharud, mis impordivad tehisnanomaterjale, rahastavad sõltumatuid teadusuuringuid nanomaterjalidega seotud riskide kohta, kui teaduslikult põhjendatud teadmised puuduvad.

4.4.5Komisjoni eesmärk on jätkata teadusuuringute ja (bio)seire edendamist, et mõista ja hoida ära kemikaalidega seotud riske ning soodustada innovatsiooni kemikaalidega seotud riskide hindamises ja regulatiivteaduses.

4.4.6Selleks, et hõlbustada innovatsiooni uurimistegevuse kaudu, tuleb tagada nii töötajate osalemine kui ka rahaline toetus eesmärgiga optimeerida tööstuslike ja teaduslike teadmiste edastamise parimaid tavasid, tagades usaldusväärsetele andmebaasidele vaba ja lihtsa juurdepääsu. Peale selle peaks juurdepääs innovatsioonile olema kättesaadav kõikidele ELi keemiatööstuse osalistele.

4.4.7Väga tähtis on soodustada meetmeid, mille eesmärk on teha ohutuskatsed ja kemikaaliga seotud riski hindamist, et vähendada loomkatseid, eelkõige arvestades teadustegevuse arengut ja välja töötatud nüüdisaegseid meetodeid (nt in vitro testid), mis parandavad kemikaalidega seotud ohu ja riski hindamise kvaliteeti, tõhusust ja kiirust.

4.4.8Otsustamises on oluline tagada suurem läbipaistvus. Paljusid olulisi küsimusi arutatakse kinnistel koosolekutel, mis põhjustab ELi kodanikes segadust ELi meetmete suhtes, mille eesmärk on piirata kokkupuudet ohtlike kemikaalidega. Samuti peavad toorandmed, mille põhjal tehakse hindamisi ja otsuseid (ECHA ja EFSA 7 ), olema kättesaadavad. Liikmesriikide otsused ja seisukohad turul saadaolevate keemiliste ainete kohta on vaja muuta läbipaistvamaks.

4.5Üleilmse eeskuju näitamine kemikaalide keskkonnahoidlikus käitlemises

4.5.1Võttes arvesse selle ülemaailmset mõju, on komiteel hea meel kogeda, et väljaspool ELi ohutuse ja keskkonnahoidlikkuse standardite edendamise meetmed sisaldavad komisjoni kohustust tagada, et ELis keelatud ohtlikke kemikaale ei toodeta ekspordiks. Siiski on selgusetu, kuidas ülejäänud väljatöötatavaid ja ühtlustatavaid õigusakte kogu maailmas rakendataks. Toodete eksportimise keelamine võib mõjutada tööstust teistes riikides, kus ei kehti kemikaalistrateegia eesmärgid. Ei ole selge, kuidas käsitletakse mõju väljaspool ELi asuvatele tööstussektoritele kui konkreetse toote endistele tootjatele ja eksportijatele.

4.6Kemikaalide liigkasutamine tervishoiusektoris

Haiguste ennetamise poliitika väljatöötamisel tuleks kasutada palju rohkem teadusuuringuid, pöörates erilist tähelepanu immuunsüsteemile. Eesmärk peab olema positiivne suhtumine tervislikesse eluviisidesse, võimaldades inimestel vajaduse korral kasutada vähem keemilisi protseduure. Kõik keemilised protseduurid peaksid olema mõeldud neile, kelle jaoks need on hädavajalikud, vältides samal ajal liigkasutamist.

4.7Põllumajanduslikud kemikaalid

4.7.1Põllumajanduses kasutatavate pestitsiidide negatiivset keskkonnamõju põllumajanduses tuleb vähendada, kahjustamata toidutoodangu kvaliteeti ja seadmata ohtu toiduga kindlustatust ELis.

4.7.2Praegune Euroopa Teadusuuringute Liit, mille ülesanne on leida ja katsetada põllumajanduses sünteetiliste kemikaalide orgaanilisi alternatiive, peab saama piisavat rahastust. Investeerimisel tuleks keskenduda bioloogilistele orgaanilistele pestitsiididele. Samuti tuleb suurendada rahalist toetust, et soodustada loodusliku taimekasvu edendajate ja taimekaitsjate teadustegevust ja innovatsiooni. Näiteks võib risobakterite metaboliseeritud konkreetsete looduslike ühendite loomulikku bioaktiivsust kasutada taimekaitsevahendina välispatogeenide vastu.

4.7.3Keemiliste väetiste palju sihipärasem kasutamine on soovitatav ja see peaks vähendama keemiliste väetiste kasutamist. Vaja on uusi teadusuuringuid alternatiivide väljatöötamiseks, et piisav toidutootmine jätkuks ja põllumajandustootjad saaksid piisavat sissetulekut.

4.7.4Vaja on edasisi keskkonna- ja terviseriskide hindamisi, et teha kindlaks, kas bio- ja geenitehnoloogia abil saaks välja töötada keemiliste väetiste ja pestitsiidide alternatiive.

4.7.5Kui muid elujõulisi alternatiive ei leita, suurendab pestitsiidide kasutamise märkimisväärne vähendamine tootmiskulusid ja/või viib väiksema saagikuseni. Seetõttu tuleb uurida tootjate ja tarbijate majanduslikku koormust ning toiduainete importi kolmandatest riikidest.

4.7.6ELi uus elurikkuse strateegia aastani 2030 on väga edasipüüdlik, sest prognooside kohaselt muudab see vähemalt 30 % Euroopa pindalast aktiivselt hallatavate ja kaitstud alade võrgustikuks. See peaks aitama jõuliselt kaasa elurikkusele ja looduse taastamisele ning toetama kestlikkust toetava kemikaalistrateegia jõustamist põllumajandussektoris.

4.7.7Seetõttu tuleb teha konkreetseid jõupingutusi, et elurikkust ja eelkõige tolmeldajaid pestitsiidide eest paremini kaitsta. Näiteks esineb Euroopa Toiduohutusameti suunistes taimekaitsevahenditega mesilastele põhjustatava ohu kohta suuri lünki. See peab hõlmama järgmised andmeid: kroonilise mürgisus ja pestitsiidide toime vastsetele ning äge mürgisus mesilastele ja muudele tolmeldajatele.

4.7.8Kemikaalistrateegia edukaks rakendamiseks peab meil olema märkimisväärne üldsuse toetus ning kaasnema peab reaalne kultuuriline muutus selles, kuidas me käsitleme kemikaalide kasutamist, kliimamuutusi ja keskkonnareostust.

Brüssel, 15. aprill 2021

Peter SCHMIDT

Põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsiooni esimees

_____________

(1)      Joyce Msuya, ÜRO Keskkonnaprogrammi asedirektor.

(2)    ELi uudiskiri nr 517, 22.11.2018, https://ec.europa.eu/environment/integration/research/newsalert/pdf/new_research_suggests_that_alternatives_to_legacy_pfas_may_be_no_safer_517na4_en.pdf .

(3)    Komitee arvamus „Õhukvaliteeti, vett ja jäätmeid käsitlevate ELi keskkonnaalaste õigusaktide rakendamine“, ELT C 110, 22.3.2019, lk 33 .

(4)       Euroopa Komisjon, „Study for the strategy for a non-toxic environment of the 7th Environment Action Programme“ (Uuring seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi mürgivaba keskkonna strateegia kohta) .

(5)      Commission Progress report on the assessment and management of combined exposures to multiple chemicals (chemical mixtures) and associated risks.

(6)      Euroopa Keskkonnabüroo, https://eeb.org/chemical-evaluation-report-achievements-challenges-and-recommendations-after-a-decade-of-reach/ .

(7)    ECHA – Euroopa Kemikaaliamet), EFSA – Euroopa Toiduohutusamet.