(1)

24. juuni 2014. aasta kirjaga saatis komisjon Luksemburgile teabenõude ettevõtja Amazon suhtes tehtud eelotsuste kohta. Selles kirjas palus komisjon Luksemburgil kinnitada, et ettevõtjat Amazon maksustatakse Luksemburgis, ja täpsustada, kui suure osa Amazoni kontserni tegevuse suhtes kohaldatakse intellektuaalomandi maksustamise korra kohast maksusoodustust. Lisaks palus komisjon endale esitada kõik Amazoni kontserni kohta tehtud seni jõus olevad eelotsused. 18. juuli 2014. aasta e-kirjas palus Luksemburg pikendada komisjoni 24. juuni 2014. aasta kirjale vastamise tähtaega, mida ka tehti (2).

(2)

Oma vastuse komisjoni 24. juuni 2014. aasta taotlusele edastas Luksemburg 4. augustil 2014 ja lisas sellele muu hulgas Luksemburgi maksuameti (Administration des contributions directes)6. novembri 2003. aasta kirja ettevõtjale Amazon.com, Inc. („vaidlustatud eelotsus“), Amazon.com, Inc. 23. oktoobri 2003. aasta kirja ning ettevõtja Amazon.com Inc. nimel [1. nõustaja] (*1) koostatud 31. oktoobri 2003. aasta kirja, milles taotleti Luksemburgi maksuametilt eelotsust (ühiselt „eelotsuse taotlus“), ning ettevõtjate Amazon EU Société à responsabilité limitée („LuxOpCo“), (3) Amazon Europe Holding Technologies SCS („LuxSCS“), (4) Amazon Services Europe Société à responsabilité limitée („ASE“), Amazon Media EU Société à responsabilité limitée („AMEU“) ja ettevõtja Amazon Luxembourg Group muude üksuste majandusaasta aruanded.

(3)

Komisjon võttis 7. oktoobril 2014 vastu otsuse algatada kooskõlas ELi toimimise lepingu („alusleping“) artikli 108 lõikega 2 ametlik uurimismenetlus vaidlustatud eelotsuse kohta, kuna tal oli tõsiseid kahtlusi kõnealuse meetme kokkusobivuses siseturuga („menetluse algatamise otsus“) (5). Otsuses nõuti Luksemburgilt vaidlustatud eelotsuse kohta lisateavet (6). 3. ja 5. novembri 2014. aasta kirjades palus Luksemburg pikendada menetluse algatamise otsusele vastamise tähtaega.

(4)

Luksemburg esitas oma märkused menetluse algatamise otsuse kohta 21. novembri 2014. aasta kirjas. Nimetatud kirjaga oli muu hulgas kaasas siirdehindade aruanne, mille oli Amazoni nimel koostanud [2. nõustaja] („siirdehindade aruanne“), mida ei olnud varem komisjonile esitatud.

(5)

6. veebruaril 2015 avaldati menetluse algatamise otsus Euroopa Liidu Teatajas (7). Huvitatud isikutel paluti otsuse kohta esitada märkused.

(6)

13. veebruari 2015. aasta kirjaga saatis komisjon Luksemburgile lisateabenõude. Samas kirjas palus komisjon Luksemburgilt ka nõusolekut, et ta võiks Amazoniga otse ühendust võtta, et saada nõutud teavet, kui Luksemburgil seda teavet ei ole. 24. veebruaril 2015 palus Luksemburg pikendada komisjoni teabenõudele vastamise tähtaega.

(7)

Amazon esitas oma tähelepanekud menetluse algatamise otsuse kohta 5. märtsi 2015. aasta kirjas. Menetluse algatamise otsuse kohta esitasid märkusi ka järgmised kolmandad isikud: Oxfam 14. jaanuaril 2015, Bundesarbeitskammer 4. veebruaril 2015, Fedil 27. veebruaril 2015, the Booksellers Association („BA“) 3. märtsil 2015, le Syndicat de la librairie française („SLF“) 4. märtsil 2015, the European and International Booksellers Federation („EIBF“) 4. märtsil 2015, ATOZ S.A. 5. märtsil 2015, the Computer and Communications Industry Association („CCIA“) 5. märtsil 2015 ja European Policy Information Center („EPICENTER“) 5. märtsil 2015. Lisaks sellele väljendasid EIBFi seisukohale toetust organisatsioonid the Federation of European Publishers („FEP“) 5. märtsil 2015 ja le Syndicat des Distributeurs de Loisirs Culturels („SDLC“) 5. märtsil 2015.

(8)

12. märtsil 2015 toimus komisjoni ja Luksemburgi telefonikonverents, mille ajal viimane kinnitas, et saab esitada komisjoni 13. veebruari 2015. aasta teabenõudele täieliku vastuse 2015. aasta 17. märtsiks.

(9)

17. märtsi 2015. aasta kirjas vastas Luksemburg osaliselt komisjoni 13. veebruari 2015. aasta teabenõudele. Ta selgitas veel, et vastuses puuduv teave, eelkõige Amazoni Luksemburgi üksuste ja kolmandate isikute teatavate lepinguliste suhete kohta, ei ole tema valduses.

(10)

19. märtsil 2015 edastas komisjon Luksemburgile kolmandate isikute märkused menetluse algatamise otsuse kohta.

(11)

19. märtsi 2015. aasta e-kirjaga esitas Amazon muudetud ja ümber sõnastatud kulude jagamise kokkuleppe, mis jõustus LuxSCSi ja kahe Amazoni kontserni Ameerika Ühendriikide üksuse vahel 1. jaanuaril 2005 ja mida omakorda muudeti ja sõnastati ümber 2. juulil 2009 (jõustus 5. jaanuaril 2009) ning mida järgnevalt muudeti otsusega, mis jõustus 1. jaanuaril 2014 (8).

(12)

18., 19. ja 20. märtsi 2015. aasta e-kirjavahetuses osutas komisjon Luksemburgile, et viimase 17. märtsi 2015. aasta vastus komisjoni 13. veebruari 2015. aasta teabenõudele ei ole täielik, ning esitas selgituse saamiseks lisaküsimusi.

(13)

20. märtsil 2015 nõustus Luksemburg, et komisjon võib oma küsimustega otse Amazoni poole pöörduda. 26. märtsil 2015 teavitas komisjon Luksemburgi, et nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 (9) artikli 6a alusel kindlaks teinud, et vaidlustatud eelotsuse ametlik uurimismenetlus ei ole seni olnud tulemuslik. Selle alusel ja Luksemburgi loal (10) saatis komisjon 26. märtsil 2015 määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 6a lõike 6 alusel Amazonile taotluse („turuteabe taotlus“) esitada komisjonile kõik Amazoni alates 2000. aastast sõlmitud lepingud, mille kohaselt Amazoni intellektuaalomandi õigused litsentsiti või tehti muul viisil kättesaadavaks („intellektuaalomandi lepingud“), samuti kõik LuxSCSi ja muude Amazoni kontserni üksuste vahel sõlmitud kulude jagamise ja/või sisseostulepingud. Amazonilt paluti ka teavet LuxSCSi tegevuse kohta, väljaspool Luksemburgi asuvate Amazoni tütarettevõtjate finantsaruandeid ning teatavate finantsandmete selgitusi või täpsustusi. Lõpuks paluti teavet Amazoni kontserni õigusliku struktuuri hiljutiste muudatuste kohta Luksemburgis.

(14)

20. aprilli 2015. aasta kirjas palus Luksemburg komisjonil selgitada, mis eesmärk oli koosolekul, mille viimane pidas Oxfami ja Eurodadiga ja millest Luksemburgi ei teavitatud. Ta palus ka, et otsust turuteabe taotluse saatmise kohta ei avaldataks.

(15)

4. mail 2015 vastas Amazon osaliselt komisjoni 26. märtsi 2015. aasta teabenõudele. Amazon kinnitas ka, et tema struktuur Luksemburgis muutus 2014. aastal ja et Luksemburg tegi selle alusel uue eelotsuse, kuid selgitas, et muudatus ei ole komisjoni uurimise jaoks oluline.

(16)

8. mail 2015 toimus komisjoni, Luksemburgi ja Amazoni kohtumine. Pärast seda kohtumist esitas Amazon 12. juuni 2015. aasta kirjas lisamärkusi. Amazon esitas ka nimekirja intellektuaalomandi lepingutest, millele Amazon viitas kui „M.com-i lepingutele“, mille kohaselt tegi Amazon oma platvormitehnoloogiaga seotud intellektuaalomandi kättesaadavaks mitteseotud kolmandatele isikutele.

(17)

13. mai 2015. aasta kirjas esitas Luksemburg oma tähelepanekud menetluse algatamise otsust käsitlevate kolmanda isiku märkuste kohta.

(18)

3. juuli 2015. aasta kirjas tuletas komisjon Amazonile meelde, et tal on vaja esitada teatav puuduolev teave, eelkõige intellektuaalomandi lepingute kohta, ning palus lisateavet.

(19)

10. juuli 2015. aasta kirjas (esitati uuesti 23. juulil 2015) esitas Luksemburg avalduse komisjoni lõpliku negatiivse otsuse tagasiulatuva jõu puudumise kohta.

(20)

24. ja 31. juuli 2015. aasta kirjas esitas Amazon osalise vastuse 3. juuli 2015. aasta taotlusele, sealhulgas teabe M.com-i lepingute kohta. Nendele vastustele tuginedes leidis Amazon, et teabenõue intellektuaalomandi lepingute kohta on täielikult rahuldatud, sest Amazoni väitel ei ole ükski teine Amazoni sõlmitud intellektuaalomandi leping võrreldav LuxSCSi ja LuxOpCo vahel 30. aprillil 2006 jõustunud intellektuaalomandi litsentsilepinguga („litsentsileping“) (11). Amazon palus ka komisjoni nõutud muu teabe esitamiseks tähtaja pikendamist.

(21)

31. juuli 2015. aasta kirjas tuletas komisjon Amazonile meelde, et tal tuleb esitada kogu nõutud teave, eelkõige täielikud andmed kõigi Amazoni alates 2000. aastast sõlmitud intellektuaalomandi lepingute kohta. Komisjon palus ka, et Amazon esitaks uue eelotsuse, mille Luksemburg tema kohta 2014. aastal tegi ning millele viidati Luksemburgi 4. augusti 2014. aasta ja Amazoni 4. mai 2015. aasta kirjas.

(22)

21. augusti 2015. aasta kirjas vastas Amazon komisjoni taotlusele, jättes küll esitamata teabe ülejäänud intellektuaalomandi lepingute kohta.

(23)

8. septembril 2015 leidis aset komisjoni ja Amazoni kohtumine, millest Luksemburgi teavitati. Pärast seda kohtumist tuletas komisjon Amazonile 8. septembri 2015. aasta e-kirjas meelde vastamata teabenõuet intellektuaalomandi lepingute kohta.

(24)

14. septembri 2015. aasta e-kirjas selgitas Amazon, et ei ole ühtegi muud lepingut, mille kohaselt oleks litsentsilepingus hõlmatuga samasugune intellektuaalomand tehtud kättesaadavaks või tehakse edaspidi kättesaadavaks seotud või mitteseotud kolmandatele isikutele. Samal ajal teavitas Amazon komisjoni, et koostab grupisiseste intellektuaalomandi lepingute nimekirja, olenemata sellest, kas need on seotud ELiga või intellektuaalomandiga, mida käsitletakse LuxSCSi ja LuxOpCo vahelises litsentsilepingus. See nimekiri esitati komisjonile 17. septembril 2015.

(25)

23. septembri 2015. aasta e-kirjas esitas Amazon nimekirja lepingutest, mille kohaselt litsentsiti intellektuaalomandit kolmandatelt isikutelt või kolmandatele isikutele.

(26)

29. septembri 2015. aasta e-kirjas tuletas komisjon Amazonile meelde esitada intellektuaalomandi lepingud, mida komisjon nõudis 26. märtsil ja 3. juulil 2015 Amazoni 17. ja 23. septembri 2015. aastal esitatud nimekirjade alusel. Lisaks palus komisjon Amazonilt lisateavet kulude jagamise aruannete ja LuxOpCo klientide kohta veebisaidi kaupa.

(27)

Amazon esitas teavet 30. septembri ning 1., 2., 12., 13., 20. ja 27. oktoobri 2015. aasta e-kirjades.

(28)

28. oktoobril 2015 toimus komisjoni, Luksemburgi ja Amazoni kohtumine.

(29)

20. novembri 2015. aasta e-kirjas tuletas komisjon Amazonile meelde oma Amazoni intellektuaalomandi sise- ja välislepinguid puudutava 26. märtsi 2015. aasta teabenõude ulatust ning palus Amazonil lisateavet esitada.

(30)

27. novembri 2015. aasta kohtumisel esitas ettevõtja, kes palus oma nime mitte avaldada („ettevõtja X“), komisjonile tema uurimist puudutavat turuteavet. 15. jaanuaril 2016 toimunud konverentskõne ajal esitas ettevõtja X lisateavet e-kaubanduse äri kohta Euroopas. Konverentskõne protokolli käsitlevas 25. jaanuari 2016. aasta e-kirjas esitas ettevõtja X lisateavet.

(31)

Amazon esitas lisateavet 30. novembril 2016.

(32)

1. detsembri 2015. aasta e-kirjas palus Amazon ajapikendust komisjoni 20. novembri 2015. aasta teabenõudele vastamiseks.

(33)

4. detsembril 2015 esitas Amazon teabe, mida komisjon küsis oma 20. novembri 2015. aasta e-kirjas, ja palus pikendada ülejäänud vastuste esitamise tähtaega.

(34)

10. ja 28. detsembri 2015. aasta kirjas esitas Luksemburg pärast 28. oktoobri 2015. aasta kohtumist oma märkused.

(35)

11. detsembri 2015. aasta e-kirjas tuletas komisjon Amazonile meelde puuduvaid vastuseid oma 20. novembri 2015. aasta teabenõudele ja saatis Amazonile lisaküsimustega täiendava teabenõude.

(36)

18. detsembril 2015 esitas Amazon lisavastused komisjoni 20. novembri 2015. aasta teabenõudele.

(37)

18. detsembri 2015. aasta e-kirjas palus komisjon Luksemburgil esitada enda tähelepanekud ja märkused teabe kohta, mille Amazon oli uurimise käigus seni komisjonile esitanud.

(38)

12. ja 15. jaanuaril 2016 esitas Amazon osalised vastused komisjoni 11. detsembri 2015. aasta teabenõudele ja palus pikendada puuduoleva teabe esitamise tähtaega.

(39)

Amazon esitas lisateavet 18. jaanuaril 2016.

(40)

19. jaanuari 2016. aasta e-kirjas teavitas komisjon Amazoni, et endiselt puuduvad teatavad vastused varasematele teabenõuetele. Peale selle küsis komisjon selgitust ja lisateavet.

(41)

22. jaanuaril 2016 vastas Amazon osaliselt komisjoni 19. detsembri 2015. aasta teabenõudele. 28. jaanuaril 2016 esitas Amazon osalise vastuse komisjoni 11. detsembri 2015. aasta teabenõudele. 5., 15., 19. ja 24. veebruari 2016. aasta kirjades esitas Amazon osalise vastuse komisjoni 19. jaanuari 2016. aasta teabenõudele.

(42)

26. veebruaril 2016 saatis komisjon Amazonile meeldetuletuse, paludes tal vastata 20. novembri, 11. ja 18. detsembri 2015. aasta ning 19. jaanuari 2016. aasta teabenõuetes esitatud seni vastamata küsimustele.

(43)

4. ja 21. märtsil 2016 esitas Amazon osalise vastuse komisjoni 11. detsembri 2015. aasta teabenõudele.

(44)

11. märtsi 2016. aasta e-kirjas esitas Amazon osalise vastuse komisjoni 26. veebruari 2016. aasta teabenõudele.

(45)

22. märtsi 2016. aasta e-kirjas esitas Amazon osalise vastuse komisjoni 2016. aasta 19. jaanuari ja 26. veebruari teabenõuetele.

(46)

8. märtsi 2016. aasta e-kirjas nõustus Amazon loobuma varem 22. jaanuari 2016. aasta kirjas Luksemburgi suhtes teatava esitatud teabe kohta tehtud konfidentsiaalsuse taotlustest ning kohustus seda teavet Luksemburgiga jagama.

(47)

Amazon kinnitas 14. märtsil 2016, et on jaganud viimati komisjonile esitatud teavet Luksemburgiga.

(48)

Komisjon taotles 1. aprillil 2016 ettevõtjalt X nõusolekut, et teatavat tema esitatud turuteavet jagatakse Luksemburgiga. Ettevõtja X andis oma nõusoleku 5. aprillil 2016.

(49)

8. aprillil 2016 esitas komisjon Amazonile päringu teabe kohta, mida Amazon oli Luksemburgiga uurimise käigus seni jaganud. Komisjon teavitas Amazoni ka sellest, et endiselt puudub teatav komisjoni 11. veebruari 2015. aasta teabenõudes palutud teave. Lisaks saatis komisjon Amazonile lisaselgituse ja -teabe nõude.

(50)

11. aprilli 2016. aasta e-kirjas kinnitas Amazon, millist teavet on ta Luksemburgiga jaganud.

(51)

Komisjon küsis 18. aprilli 2016. aasta kirjas Luksemburgilt, millist teavet on Amazon temaga jaganud, ja palus Luksemburgil selle teabe kohta oma märkused esitada. Lisaks tuletas komisjon meelde oma 18. detsembri 2015. aasta e-kirja, milles ta palus Luksemburgil Amazoni esitatud teavet kommenteerida. Lõpetuseks jagas komisjon Luksemburgiga turuteavet, nagu ettevõtjaga X kokku lepitud, ja palus Luksemburgil oma märkused esitada.

(52)

22. aprillil 2016 esitas Amazon osalise vastuse komisjoni 8. aprilli 2016. aasta teabenõudele ja palus pikendada ülejäänud vastuste tähtaega.

(53)

2. mai 2016. aasta kirjas (esitati uuesti 10. mail 2016) kinnitas Luksemburg Amazoni seni uurimise käigus esitatud teabe kättesaamist ning esitas oma tähelepanekud Amazoni teabe kohta. Mis puudutab ettevõtja X turuteavet, kinnitas Luksemburg komisjonile, et ta jagas seda teavet Amazoniga, et Amazonil oleks parem võimalus märkusi esitada.

(54)

2. mai 2016. aasta e-kirjas esitas Amazon osalise vastuse ja tunnistas, et puuduvat vastused komisjoni 8. aprilli 2016. aasta teabenõudes tõstatatud küsimustele, mida mainiti 22. aprilli 2016. aasta kirjas.

(55)

17. mai 2016. aasta e-kirjas selgitas komisjon Amazonilt varem nõutud teabe ulatust ja tuletas meelde, et tema 11. detsembri 2015. aasta ja 8. aprilli 2016. aasta teabenõuetes palutud teabest on endiselt teatav osa puudu.

(56)

24. mai 2016. aasta e-kirjaga vastas Amazon komisjoni 17. mai 2016. aasta e-kirjale.

(57)

26. mail 2016 toimus komisjoni, Luksemburgi ja Amazoni koosolek. Koosoleku ajal ja selle protokolli projektis esitas komisjon Amazonile lisaküsimusi. Amazon vastas nendele küsimustele 20. juuni 2016. aasta kirjas.

(58)

21. juuni 2016. aasta kirjas esitas Amazon oma märkused ettevõtja X turuteabe kohta. Ta palus ka juurdepääsu kogu ettevõtja X esitatud teabele ja tema nime avalikustamist.

(59)

7. juulil 2016 esitas komisjon Amazonile oma märkused 26. mai 2016. aasta koosoleku muudetud protokolli kohta. Peale selle nõudis komisjon Amazonilt lisateavet.

(60)

22. juuli 2016. aasta e-kirjas esitas Amazon osalise vastuse komisjoni 7. juuli 2016. aasta teabenõudele. Oma vastuses teavitas Amazon komisjoni kaitsemäärusest, mis kehtib USA maksukohtu menetlustes kasutatud dokumentidele. Seetõttu tegi Amazon ettepaneku, et esitab redigeeritud dokumendid, sest need on Amazonile kättesaadavad.

(61)

27. juuli 2016. aasta e-kirjas tuletas komisjon Amazonile meelde puuduvat teavet, mida komisjon palus oma 7. juuli 2016. aasta teabenõudes, ja nõustus ajutiselt vastu võtma USA maksukohtu menetluste redigeeritud dokumente. Peale selle nõudis komisjon Amazonilt lisaselgitust ja -teavet.

(62)

29. juuli 2016. aasta e-kirjas esitas Amazon osalise vastuse komisjoni 7. juuli 2016. aasta teabenõudele ja palus pikendada ülejäänud küsimustele vastamise tähtaega. 12. augusti 2016. aasta kirjas esitas Amazon osalise vastuse komisjoni 7. juuli ja 27. juuli 2016. aasta teabenõuetele.

(63)

19. augusti 2016. aasta kirjas nõudis komisjon Amazonilt lisaselgitust ja -teavet Amazoni vastuste kohta 7. juuli 2016. aasta teabenõudele.

(64)

19. augusti 2016. aasta e-kirja ja veel kord 22. augusti 2016. aasta kirjaga saatis komisjon Amazonile teabenõude, milles palus kõiki USA maksukohtu menetluste redigeeritud dokumente.

(65)

26. augusti 2016. aasta e-kirjas esitas Amazon osalise vastuse komisjoni 7. juuli 2016. aasta teabenõudele ja palus pikendada tähtaega, et esitada täielik vastus.

(66)

30. augusti 2016. aasta e-kirjas teavitas Amazon komisjoni oma edukast taotlusest saada juurdepääs USA maksukohtu menetlustes kasutatud dokumentidele ja teatas eelseisvast redigeerimata dokumentide esitamisest.

(67)

9. septembril 2016 esitas Amazon osalise vastuse komisjoni 19. augusti 2016. aasta teabenõudele.

(68)

30. septembril 2016 esitas Amazon USA maksukohtus koostatud redigeerimata dokumendid, mida komisjon 22. augustil 2016 nõudis.

(69)

7. ja 19. detsembri 2016. aasta e-kirjades palus komisjon Amazonilt USA maksukohtu menetluste kohta lisateavet. Amazon esitas oma vastuse 20. detsembril 2016.

(70)

21. detsembril 2016 saatis komisjon Amazonile teabenõude, millele Amazon esitas osalise vastuse 20. jaanuaril 2017. Komisjon saatis 2. veebruari 2017. aasta e-kirjaga Amazonile lisaselgitusi oma 21. detsembri 2016. aasta teabenõude kohta. 2017. aasta 6., 8. ja 27. veebruaril ning 6. märtsil esitas Amazon komisjonile lisateavet ja osalised vastused. 13. märtsi 2017. aasta e-kirjas tuletas komisjon Amazonile meelde esitada puuduv teave.

(71)

14. märtsil 2017 saatis komisjon Amazonile teabenõude.

(72)

24. märtsi 2017. aasta e-kirjas esitas Amazon komisjonile USA maksukohtu 23. märtsi 2017. aasta arvamuse.

(73)

27. märtsi 2017. aasta e-kirjas palus komisjon Amazonilt USA maksukohtu arvamuse kohta lisateavet.

(74)

Amazon vastas komisjonile 28. märtsil 2017, paludes USAs käimasolevate kohtujärgsete menetluste tõttu vastamiseks rohkem aega.

(75)

4. aprilli 2017. aasta e-kirjas esitas Amazon osalise vastuse komisjoni 14. märtsi 2017. aasta teabenõudele.

(76)

7. aprilli 2017. aasta e-kirjas teavitas komisjon Luksemburgi ja Amazoni, et on kohustatud tagasi lükkama Amazoni taotluse saada täielik juurdepääs ettevõtja X esitatud teabele.

(77)

11. aprillil 2017 esitas Amazon veel ühe osalise vastuse komisjoni 14. märtsi 2017. aasta teabenõudele ja palus ajapikendust oma vastuse teatavate puuduvate osade esitamiseks.

(78)

12. aprilli 2017. aasta e-kirjas esitas Amazon komisjonile osalise vastuse.

(79)

17. aprillil 2017 esitas Amazon USAs toimuva kohtujärgse menetluse kohta lisateavet.

(80)

18. mail 2017 saatis Amazon veel ühe osalise vastuse ja vastas seega täielikult komisjoni 14. märtsi 2017. aasta teabenõudele.

(81)

19. mai 2017. aasta e-kirjaga saatis komisjon Amazonile teabenõude.

(82)

Amazon esitas komisjonile lisateavet 29. mail 2017.

(83)

7. juuni 2017. aasta e-kirjas esitas Amazon vastuse komisjoni 19. mai 2017. aasta teabenõudele.

(84)

14. juuni 2017. aasta e-kirjas palus komisjon Amazonil kinnitada, et kogu teavet, mille Amazon esitas 2016. ja 2017. aastal komisjonile, on jagatud ka Luksemburgiga, ning kutsus Luksemburgi üles esitama oma märkused teabe kohta, mida Amazon on seni uurimise käigus komisjonile esitanud. Amazon kinnitas 19. juunil 2017, et on jaganud kogu 2016. ja 2017. aastal komisjonile esitatud teavet Luksemburgiga. Luksemburg kinnitas 21. juuni 2017. aasta e-kirjas, et on saanud kätte kõik dokumendid, mille Amazon on komisjonile 2016. ja 2017. aastal esitanud ning et Luksemburgil ei ole Amazoni 2016. ja 2017. aastal komisjonile esitatud teabe kohta rohkem märkusi, välja arvatud Amazoni 30. septembril 2016 ja 20. jaanuaril 2017 esitatud teave.

(85)

22. juunil 2017 peeti komisjoni, Luksemburgi ja Amazoni koosolek.

(86)

6. juulil 2017 esitas Luksemburg oma märkused Amazoni 30. septembril 2016 ja 20. jaanuaril 2017 edastatud teabe kohta.

(87)

6. juulil 2017 saatis komisjon Amazonile teabenõude, millele Amazon vastas 10. ja 27. juulil ning 4. ja 7. augustil 2017.

(88)

9. augusti 2017. aasta e-kirjaga saatis komisjon Amazonile teabenõude. Amazon esitas oma vastuse 7. septembril 2017.

(89)

Luksemburg kinnitas 12. septembril 2017 e-kirja teel, et tal ei ole Amazoni 10. ja 27. juulil, 4. ja 7. augustil ning 7. septembril 2017 esitatud teabe kohta rohkem märkusi.

(90)

Amazoni kontserni kuuluvad Amazon.com, Inc. ja kõik ettevõtjaid, mida Amazon.com otse või kaudselt kontrollib (ühiselt „Amazon“ või „Amazoni kontsern“). Amazoni peakorter asub Ameerika Ühendriikides Seattle'is Washingtonis.

(91)

Amazon käitab jaemüügi- ja teenindusettevõtjaid.

(92)

Amazoni jaemüügitegevus hõlmab klientidele oma veebisaitide kaudu mitmesuguste kaupade müüki, näiteks raamatud, DVDd, videod, elektroonilised tarbekaubad, arvutid, köögitehnika ja kodumasinad, tööriistad, riistvara, mobiiltelefonid jne, ning sisu, nagu digitaalne muusika, e-raamatud, mängud jne, mida Amazon ostab edasimüügiks tarnijatelt (12). Amazon täidab klientide tellimusi mitmel viisil, sealhulgas oma Põhja-Ameerika ja rahvusvaheliste täitmiskeskuste ja -võrgustike kaudu ning kaas- ja allhanke korras täitmise kokkulepete kaudu teatavates riikides ning digitaalse edastamise abil (13).

(93)

Amazoni teenindusäri hõlmab tema tegevust kolmandate isikute programmides („kolmanda isiku müügiprogrammid“), näiteks Marketplace ja Merchants@Amazon, mille kaudu Amazon lubab teistel (väiksematel) ettevõtjatel ja üksikisikutel (Marketplace) ning keskmise suurusega ja suurtel jaemüüjatel (Merchants@Amazon) pakkuda oma tooteid müügiks Amazoni veebisaitidel. Kolmandatest isikutest turustajate tooted on lisatud Amazoni veebisaitidele. Vastutasuks maksavad osalevad ettevõtjad ja üksikisikud Amazonile tasusid (14). Kõnealused kolmandatest isikutest ettevõtjad ja müüjad võivad teha ka valiku saata Amazonile oma kaubavaru, mida Amazon ladustab oma täitmiskeskustes, (15) loetleb kõigil oma veebisaitidel ning komplekteerib, pakib ja toimetab kliendi aadressile („Amazoni täitmisteenus“) (16).

(94)

Amazon saab tulu ka muudest turundus- ja reklaamiteenustest, nagu internetireklaam ja kaubamärgi kooskasutusega krediitkaardilepingud. Varem pakkus Amazon e-kaubanduse teenuseid, funktsioone ja tehnoloogiaid, et käitada teiste ettevõtjate veebisaite, kus müüdi tema tooteid Amazon kaubamärgi all ja tema programmi „Merchant.com“ URL-aadressil. Varem pakkus Amazon oma programmi „Syndicated Stores“ raames e-kaubanduse teenuseid, funktsioone ja tehnoloogiaid, et käitada teiste ettevõtjate veebisaite, kus müüdi tema tooteid muu ettevõtja nime all ja URL-aadressil (17). Mõlemad programmid on praeguseks järk-järgult lõpetatud (18).

(95)

Lõpetuseks, Amazon toodab ja müüb riistvaratooteid, nagu seadmed Amazon Kindle, Amazon Fire ja Amazon Echo.

(96)

Amazon käitab kolmeteistkümmet üleilmset veebisaiti, sealhulgas www.amazon.com, ja kuut Euroopa veebisaiti: www.amazon.de, www.amazon.co.uk, www.amazon.fr, www.amazon.it ja www.amazon.es („ELi veebisaidid“) ning www.amazon.nl (19). Amazoni tegevust korraldatakse kolmes segmendis: Põhja-Ameerika, rahvusvaheline ja Amazoni veebiteenuste segment (Amazon Web Services, „AWS“) (20).

(97)

Põhja-Ameerika segmendi müük koosneb peamiselt tarbekaupade jaemüügist (sealhulgas kolmandate isikute kaudu müüdavad tooted) ja Põhja-Ameerika jaoks mõeldud veebisaitide, nagu www.amazon.com, www.amazon.ca ja www.amazon.com.mx kaudu esitatud tellimustest. See segment hõlmab ka eksportmüüki nende veebisaitide kaudu.

(98)

Rahvusvahelise segmendi müük koosneb peamiselt tarbekaupade jaemüügist (sealhulgas kolmandate isikute kaudu müüdavad tooted) ja rahvusvaheliste veebisaitide, nagu www.amazon.com.au, www.amazon.com.br, www.amazon.cn, www.amazon.in, www.amazon.co.jp, ELi veebisaitide ja www.amazon.nl kaudu esitatud tellimustest. Segment hõlmab ka nende rahvusvaheliste veebisaitide kaudu toimuvat müüki (sealhulgas eksportmüük nendelt veebisaitidelt klientidele USAs, Mehhikos ja Kanadas), kuid ei hõlma Amazoni Põhja-Ameerika veebisaitide kaudu toimuvat eksportmüüki.

(99)

AWS segmenti kuuluvad arvutite üleilmne müük, ladustamis-, andmebaasi- ja muud idufirmadele, ettevõtjatele, valitsusasutustele ja akadeemilistele asutustele pakutavad teenused. AWSi kaudu pakub Amazon eri liiki ettevõtjatele juurdepääsu tehnoloogiataristule.

(100)

2016. aastal oli Amazoni üleilmne müük umbes 136 miljardit USA dollarit ja netotulu 2,37 miljardit USA dollarit. 91 % Amazoni üleilmsest tulust tuleb tema jaemüügitegevusest. 59 % netomüügist pärineb Põhja-Ameerika segmendist, 32 % rahvusvahelisest segmendist ja 9 % veebiteenuste segmendist. 2016. aastal oli Amazonis 314 400 täis- ja osalise tööajaga töötajat (21).

(101)

Enne 2006. aasta maid käitas Amazon oma Euroopa veebisaite täies ulatuses ettevõtjale Amazon.com, Inc. kuuluva USA tütarettevõtja kaudu: Amazon.com International Sales, Inc. („AIS“). AIS tegeles peamiselt jaemüügiga Amazoni Euroopa veebisaitidel (kõnealusel ajal järgmised: www.amazon.de, www.amazon.co.uk ja www.amazon.fr), samas kui teine USA kontserni ettevõtja, Amazon International Marketplace, Inc. („AIM“), tegutses nendel veebisaitidel peamiselt teenuste osutamisega. AIM oli omakorda 2003. aastal lisatud ja Euroopa veebisaitide teenusteäri teenuste vahendajana tegutsenud ASE ainuomanik. Lõpuks osutasid täielikult Amazonile kuuluvad üksused Ühendkuningriigis, Saksamaal ja Prantsusmaal („ELi kohalikud seotud ettevõtjad“) (22) teatavaid Euroopa veebisaitidega seotud teenuseid, nt klientide suunamise teenuseid (23).

(102)

2006. aasta mais jõustus Amazoni Euroopa tegevuse ümberkorraldatud struktuur, mida on kirjeldatud eelotsuse taotluses („2006. aasta ümberkorraldus“). Majandusaastatel, mis hõlmasid ajavahemikku 1. maist 2006 kuni 30. juunini 2014 („asjaomane periood“), toimis joonisel 1 kirjeldatud struktuur. 2014. aasta juulis korraldas Amazon oma tegevuse Euroopas ümber („2014. aasta ümberkorraldus“) 2014. aasta ümberkorraldus ja Amazoni tegevus Euroopas pärast 2014. aasta ümberkorraldust ei kuulu käesoleva otsuse kohaldamisalasse.

Joonis 1

Amazoni Euroopa üksuste struktuur 2006–2014

Luksemburg

Teadus- ja arendustegevuse kulude jagamine

Litsentsitasu

Litsentsitasu

Teenustasu

Amazon.de

Amazon.fr

Amazon.co.uk

Amazon Media Europe AMEU

Amazon Services Europe ASE

LuxOpCo

LuxSCS

ELi kohalikud seotud ettevõtjad

USA

Amazon US

(103)

LuxSCS on Luksemburgi usaldusühing (Société en Commandite Simple). Kuigi omanikering asjaomasel perioodil muutus, olid LuxSCSi osanikud alati USAs asuvad ettevõtjad (24). Asutamise ajal 2004. aastal olid LuxSCSi partnerid Amazon Europe Holding, Inc. (täisosanik); Amazon.com International Sales, Inc. ja Amazon.com International Marketplace, Inc. 2006. aasta mais said Amazon.com International Marketplace, Inc. asemel Lus SCSi osanikuks ACI Holdings, Inc. ja Amazon.com, Inc. Alates 2009. aasta septembrist olid LuxSCSi osanikud Amazon Europe Holding, Inc. (täisosanik), Amazon.com International Sales, Inc. ja Amazon.com, Inc. (25).

(104)

Asjaomasel perioodil pidi LuxSCS tegutsema üksnes immateriaalse vara valdusettevõtjana seoses Amazoni Euroopa tegevusega, mille eest vastutas LuxOpCo kui peamine ettevõtja (26). Nagu kirjeldas Amazon 20. aprilli 2006. aasta kirjas Luksemburgi maksuametile, piirdus LuxSCSi tegevus vaid LucOpCo immateriaalse vara ja aktsiate „valdamisega“. LUxSCSi sõlmitud „vähesed õiguslikud kokkulepped“ olid „vajalikud selleks, et Luksemburgi struktuur saaks toimida“. LuxSCS pidi oma tütarettevõtjatelt saama üksnes passiivset tulu (litsentsitasud ja intressid) (27). LuxSCS andis ka ettevõttesiseseid laene LuxOpCo-le ja teistele kontserni ettevõtjatele (28). LuxSCSil ei olnud asjaomasel perioodil füüsilist asukohta ega töötajaid.

(105)

2005. aastal sõlmis LuxSCS ettevõtjaga Amazon Technologies, Inc. („ATI“) (29) ja CSAga juba olemasoleva intellektuaalomandi litsentsimise ja loovutamise lepingud („sisseostuleping“), nagu sõlmiti kahe USAs asuva Amazoni kontserni ettevõtjaga: A9.com, Inc. („A9“) ja ATI (30). LuxSCS sõlmis intellektuaalomandi loovutamise ja litsentsimise lepingu ka ettevõtjatega Amazon.co.uk Ltd., Amazon.fr SARL ja Amazon.de GmbH, mille kohaselt sai LuxSCS nende Euroopa veebisaitide kaubamärgi- ja intellektuaalomandi õigused, mis kuulusid kuni 30. aprillini 2006 ELi kohalikele seotud ettevõtjatele (31).

(106)

Sisseostulepingu ja kulude jagamise lepingu kaudu omandas LuxSCS õiguse kasutada ja edasi litsentsida Amazoni teatavat intellektuaalomandit ja sellest tuletatud teoseid („immateriaalne vara“), (32) mida valdasid ja arendasid edasi A9, ATI ja LuxSCS ise (33). LuxSCS sai need immateriaalse vara kasutamise õigused Euroopa veebisaitide käitamiseks ja mis tahes muuks otstarbeks Euroopa territooriumil (34). Vastutasuks pidi LuxSCS maksma sisseostutasusid (täpsem kirjeldus tabelis 11) ja oma iga-aastast osa kulude jagamise lepingu arendusprogrammi kuludest (täpsem kirjeldus tabelis 12) (35). Kulude jagamise lepingu kohaselt pidi LuxSCS tegema kõik endast oleneva, et vältida talle ettevõtjate A9 ja ATI poolt litsentsitud immateriaalse varaga seotud rikkumisi (36). Lisaks pidi LuxSCS võtma endale 2009. aastal muudetud ja ümber sõnastatud kulude jagamise lepingus kirjeldatud funktsioonid ja riskid, mis on sätestatud kulude jagamise lepingu B loendis (37).

(107)

Kulude jagamise lepingu kohaselt on immateriaalne vara i) „igat liiki kõik intellektuaalomandi õigused kogu maailmas“, mida ATI ja LuxSCS omavad või muul moel valdavad, ning teatavad A9 valduses olevad intellektuaalomandi õigused; (38) ii) kogu selline intellektuaalomand, mis on neile osalistele litsentsitud, üle kantud või määratud, ning iii) nendest tuletatud teosed, mis on neile osalistele kulude jagamise lepingu kohaselt määratud. Immateriaalne vara hõlmab sisuliselt kolme intellektuaalomandi kategooriat, millele edaspidi viidatakse järgmiselt: i) „tehnoloogia“; (39) ii) „tarbijaandmed“, (40) ja iii) „kaubamärgid“ (41). Interneti domeeninimed ei kuulu immateriaalse vara hulka (42).

(108)

Asjaomasel perioodil oli LuxOpCo täielikult LuxSCSile kuuluv tütarettevõtja (43). 2006. aasta ümberkorraldamise järgi pidi ta võtma üle ASI ja AIMi ülesanded (44). Samuti pidi ta edasi arendama ja täiustama Amazoni Euroopa jaemüügi- ja teenusteäri aluseks olevat tarkvarapõhist ärimudelit (45). Nagu eeldatud, toimis LuxOpCo sellel perioodil Amazoni kontserni Euroopa peakorterina ja peamise ettevõtjana Amazoni Euroopa internetipõhises jaemüügitegevuses ja teenuste osutamisel Euroopa veebisaitide kaudu (46). LuxOpCo juhtis lisaks ELi veebisaitide kaudu toimunud jaemüügi- ja teenustealase ettevõtluse strateegilist otsustusprotsessi, juhtides samas jaemüügiäri peamisi füüsilisi komponente (47). Eeldati, et ta kehtestab strateegiad ja suunised selle kohta, milliseid tooteid ELi veebisaitidel esitatakse ja müüakse, müüdavate toodete või pakutavate teenuste hinnakujundus- ja turustusstrateegiate ning ELi veebisaitidel pakutavate teatavate veebisaidi müügiedendus- ja reklaamiprogrammide kohta. Samuti vastutaks ta kolmandatest isikutest kauplejaid ja tootekategooriaid käsitlevate strateegiliste otsuste eest ning kolmandatele isikutele suunatud turunduse eest. Lõpuks juhtis ta tellimuste täitmise kõiki aspekte (48).

(109)

Asjaomasel perioodil kirjendas LuxOpCo oma raamatupidamiskontodel tulusid nii toodete müügist kui ka tellimuse täitmise teenustest. Ta ostis eri jurisdiktsioonides asuvatelt müüjatelt edasimüümiseks kaupu, mis omakorda toimetati lõppklientidele, kes tegid ELi veebisaitidel oste. LuxOpCo oli ELi veebisaitidel oleva Amazoni tootenimestiku vastutav müüja, (49) talle kuulusid varud ja ta kandis nendega seotud mis tahes kahju riski (50). LuxOpCo vastutas ka kolmandast isikust ettevõtjate ja üksikisikute otse täitmiskeskustesse lähetatud kaupade eest (51).

(110)

LuxOpCo täitis ka rahavoogude juhtimise funktsioone (52) ja omas (kas otse või kaudselt) aktsiaid ettevõtjates ASE, AMEU ja ELi kohalikes seotud ettevõtjates, mis osutasid erinevaid grupisiseseid teenuseid LuxOpCo äritegevuse toetamiseks.

(111)

Asjaomasel perioodil moodustasid ASE ja AMEU, mis on mõlemad Luksemburgis asuvad ettevõtjad, ettevõtjaga LuxOpCo Luksemburgi maksude kohaldamisel ühe maksuüksuse, milles LuxOpCo tegutses üksuse emaettevõtjana (53). Luksemburgi maksuõiguse kohaselt ei koheldud neid omamaiseid ettevõtjaid seetõttu eraldi üksustena, vaid nad maksid oma makse konsolideeritud alusel, st nii, nagu nad oleksid üksainus maksumaksja (54).

(112)

Pärast 2006. aasta ümberkorraldamist eeldati, et ASE jätkab tegevust ettevõtjale LuxOpCo teenuste osutajana (55). Asjaomasel perioodil juhtis ta Amazoni ELi kolmandatest isikutest müüjate ärivaldkonda „Marketplace“. Marketplace pakub väikeettevõtjatele ja müüjatele võimalust teha oma kaubad ELi veebisaitide kaudu kättesaadavaks. Samuti võimaldas see neil saata Amazonile oma varud, mis ladustati Amazoni täitmiskeskustes ning mille Amazon komplekteeris, pakkis ja üle Euroopa kohale toimetas. Asjaomasel perioodil juhtis AMEU Amazoni ELi digitaalkaubandust (kus müüdi näiteks MP3-muusikamängijaid ja e-raamatuid).

(113)

2013. ja 2014. aastal oli LuxOpCo konsolideeritud netokäive vastavalt 13 612 449 784 eurot ja 15 463 362 589 eurot. Majandusaastal 2013 oli LuxOpCo-l keskmiselt 523 täistööajaga töötajat, ASE-l 63 täistööajaga töötajat ja AMEU-l 5 täistööajaga töötajat. LuxOpCo, ASE ja AMEU töökohtade hulgas olid strateegilise juhtimise ametikohad, mille töötajad juhtisid ja koordineerisid Amazoni kogu tegevust Euroopas (56).

(114)

Pärast 2006. aasta ümberkorraldamist eeldati, et ELi kohalikud seotud ettevõtjad jätkavad LuxOpCo-le ELi veebisaitidega seotud samade teenuste osutamist, nagu nad olid varem osutanud AISile ja AIMile (57). Seega osutasid ELi kohalikud seotud ettevõtjad asjaomasel perioodil ELi veebisaitidega seotud klientide suunamise teenuseid, pakkudes kliendi- ja turustajateenuseid, tugiteenuseid (nt turundustoe lokaliseerimine ning kohandamis-, teadus- ja arendustegevuse tugi, samuti täitmisteenused) (58). ELi kohalikud seotud ettevõtjad arendasid kohalikku sisu ELi veebisaitidel kasutamiseks ning toetasid LuxOpCo nõuete kohaselt internetikaupluste müügitegevuse haldamist. Klienditeeninduse toetus hõlmas klientide nõudmiste rahuldamiseks e-posti, telefoni, vestluse või muude sidevahendite abil müügieelse ja müügijärgse klienditoe teenuse pakkumist LuxOpCo nõuete kohaselt. Tugiteenused hõlmasid üldist ja haldustuge. Lõpuks toetasid ELi kohalikud tütarettevõtjad teiste kohalike veebisaitide haldajate värbamist, et reklaamida ELi veebisaite nende klientidele (niinimetatud seotud ettevõtjate programm).

(115)

Teenuseid, mida ELi kohalikud seotud ettevõtjad pakkusid LuxOpCo-le, osutati iga tütarettevõtja ja LuxOpCo vahel alates 1. maist 2006 sõlmitud teenuse osutamise lepingute alusel (59). ELi kohalikud seotud ettevõtjad tegutsesid LuxOpCo-le neid teenuseid osutades oma nimel, kuid ei kandnud ei müügi ega varudega seotud riske (60). Vastavalt teenuse osutamise lepingutele maksid LuxOpCo ELi kohalikele seotud ettevõtjatele täiskulude alusel, (61) mis kajastab ELi kohalike seotud ettevõtjate rolli LuxOpCo suhtes (62). Praktikas esitati arved ELi kohalike seotud ettevõtjate poolt LuxOpCo-le osutatud teenuste eest 3 % kuni 8 % suuruse lisamarginaaliga. 2013. aastal registreerisid ELi kohalikud seotud ettevõtjad järgmised käibed: Amazon.co.uk Ltd: [400–500] miljonit Ühendkuningriigi naela; Amazon Logistik GmbH: [100–200] miljonit eurot; Amazon.de GmbH: [90–100] miljonit eurot; Amazon.fr Logistique SAS: [100–200] miljonit eurot; ja Amazon.fr SARL: [50–60] miljonit eurot;

(116)

30. aprillil 2006 jõustus LuxOpCo litsentsileping LuxSCSiga. Selle lepingu kohaselt sai LuxOpCo võõrandamatu ainuõiguse immateriaalset vara ELi veebisaitide haldamise eesmärgil ja mis tahes muul eesmärgil Euroopa riigi (63) geograafilisel territooriumil (64) arendada, täiustada ja kasutada, makstes selle eest litsentsitasu (65). Mis tahes intellektuaalomand, mille LuxOpCo loob või mida ta arendab immateriaalsele vara või sellele juurdepääsu alusel, (66) loovutatakse LuxSCSile (67). LuxOpCo pidi immateriaalse vara kaitsmisel ja hoidmisel tegutsema omal algatusel ja riisikol (68). Litsentsilepinguga nähti ette ka korporatsiooniteenused, mida LuxOpCo peab LuxSCSi kasuks osutama, ilma selle eest LuxOpCo-le eraldi tasu maksmata (69). Lisaks nõustus LuxOpCo võtma üle kõik riskid, mis on seotud kõigi tema litsentsilepingu kohaselt tehtavate tegevustega (70). Kui LuxOpCo saab kolmandatelt isikutelt intellektuaalomandit, et kasutada seda samadel eesmärkidel nagu immateriaalset vara, peab LuxOpCo litsentsima selle intellektuaalomandi litsentsitasu alusel LuxSCSile (71).

(117)

LuxOpCo, ASE, AMEU ja ELi kohalikud seotud ettevõtjad kasutasid immateriaalset vara oma äritoimingute tegemiseks (72).

(118)

Litsentsilepingu kohaselt oli LuxOpCo-l õigus immateriaalset vara seotud ettevõtjatele edasi litsentsida (73). 30. aprillil 2006 sõlmis LuxOpCo „intellektuaalomandi litsentsilepingu“ nii ASEga kui ka AMEUga, mille kohaselt anti ASE-le ja AMEU-le immateriaalse vara tühistamatud lihtlitsentsid. Mõlemad lepingud kajastasid väga suurel määral LuxOpCo ja LuxSCSi vahelist litsentsilepingut. Nende lepingute kohaselt kehtestati litsentsitasu, mida ASE ja AMEU pidid LuxOpCo-le maksma, täpselt samamoodi nagu litsentsitasu, mida LuxOpCo pidi litsentsilepingu kohaselt maksma LuxSCSile.

(119)

Teenuse osutamise lepingute kohaselt oli ELi kohalikel seotud ettevõtjatel õigus kasutada LuxOpCo-le kuuluvat või muul viisil tema valduses olevat immateriaalset vara ning muud immateriaalset omandit ja kaubamärke niivõrd, kuivõrd see on vajalik LuxOpCo-le teenuste osutamiseks. Sellisest kasutusest tulenev firmaväärtus läheb üksnes LuxOpCo arvele (74). Kõik intellektuaalomandi õigused ja tuletatud teosed, mille ELi kohalikud seotud ettevõtjad nende teenuste osutamise käigus välja töötasid või omandasid, jäid LuxOpCo omandisse (75).

(120)

Litsentsileping oli jõus kõigi litsentsitud immateriaalsete varade kasutusea vältel (76) ja selle võis lõpetada üksnes omaniku muutumise või olulise koormatise korral (77) või juhul, kui üks pooltest ei suuda parandada oma käesoleva lepingu kohase tegevusega seotud viga (78). Seega ei olnud LuxSCSil mingit võimalust litsentsilepingut ühepoolselt lõpetada. Litsentsilepingut muudeti 2010. aasta jaanuaris ja muudetud leping jõustus 1. jaanuaril 2009 (79). Nimetatud muudatus puudutas litsentsitasu arvutamiseks kasutatud määratlust „ELi tegevuskasum“ (80).

(121)

Vaidlustatud eelotsus on Luksemburgi maksuameti 6. novembri 2003. aasta ühelauseline kiri ettevõtjale Amazon.com, Inc., milles öeldakse järgmist:

„Pärast tutvumist 31. oktoobri [sic] 2003. aasta kirjaga, mille saatis mulle [1. nõustaja], samuti Teie 23. oktoobri [sic] 2003. aasta kirjaga, milles käsitletakse Teie seisukohta maksude kohaldamise suhtes Luksemburgis Teie tulevase tegevuse raamistikus, on mul heameel Teile teatada, et võin nende kahe kirja sisu heaks kiita.“

(122)

Pärast viivitust Amazoni Euroopa tegevuse ümberkorralduse elluviimises, taotles Amazon Luksemburgi maksuametilt 5. detsembri 2004. aasta kirjas kinnitust vaidlustatud eelotsuse jätkuva kehtivuse kohta, mida viimane 23. detsembri 2004. aasta kirjas ka kinnitas (81). Vaidlustatud eelotsust, mis tehti esialgu viieks aastaks, pikendati 2010. aastal ja kasutati tegelikult 2014. aasta juunini (82).

(123)

Oma 31. oktoobri 2003. aasta kirjas Luksemburgi maksuametile („Amazoni 31. oktoobri 2003. aasta kiri“) taotles Amazon kinnitust LuxSCSi, tema USAs asuvate partnerite ja LuxOpCo selle struktuuri raames saadud dividendide suhtes maksude kohaldamise kohta. Selles kirjas selgitatakse, et LuxSCSi kui Société en Commandite Simple'it ei peeta oma partneritest eraldi seisvaks maksuüksuseks ja et selle tulemusena ei kohaldata tema suhtes Luksemburgi äriühingu tulumaksu ega omandimaksu.

(124)

Hoolimata LuxSCSi maksusüsteemi läbipaistvusest võib LuxSCSi või tema USAs asuvaid partnereid ikkagi maksustada Luksemburgis, kui leitakse, et nende tegevus toimub Luksemburgis asuva püsiva tegevuskoha kaudu. Seetõttu selgitatakse kirjas veel, et ei LuxSCSi ega tema partnerite puhul saa öelda, et nende kohalolek Luksemburgis on käegakatsutav (kontorid, töötajad jne), nii et püsiva tegevuskoha puudumise tõttu ei saa LuxSCSi pidada oma partneritest eraldi seisvaks isikuks ega Luksemburgis äritegevuse elluviijaks (83). Samuti ei saa tema partnerite kohta öelda, et neil oleks Luksemburgis püsiv tegevuskoht.

(125)

Oma 23. oktoobri 2003. aasta kirjas Luksemburgi maksuametile („Amazoni 23. oktoobri 2003. aasta kiri“) taotles Amazon eelotsust, millega kinnitatakse Luksemburgi äriühingu tulumaksu kohaldamine LuxOpCo suhtes (84). Selles kirjas selgitatakse Amazoni kavandatavat ettevõtlusstruktuuri Euroopas ja palutakse kinnitust, et litsentsilepingu siirdehindade kokkulepe, mida selles kirjeldatakse, annab LuxOpCo-le tulemuseks „asjakohase ja vastuvõetava kasumi seoses siirdehindade poliitika ja LITLi artikliga 56 ning artikli 164 lõikega 3“.

(126)

Selles kirjas viidatakse kirjale lisatud „majandusanalüüsile“, milles määratakse kindlaks „funktsioonid ja riskid, mida LuxOpCo pidi eeldatavasti võtma, samuti selle immateriaalse vara laad ja ulatus, mille suhtes pidi eeldatavasti kohaldatama immateriaalse vara litsentsi“, mis sõlmitakse LuxSCS ja LuxOpCo vahel. Selle analüüsi põhjal tehti ettepanek sõlmida siirdehindade kokkulepe, mille kohaselt kehtestati iga-aastase tasu määr (kirjas nimetatakse seda „litsentsitasuks“), mida LuxOpCo peab LuxSCSile immateriaalse vara kasutamise eest maksma.

(127)

Selle kokkuleppe kohaselt oleks iga-aastane litsentsitasu võrdne protsendiga kogutulust („litsentsitasu määr“), mida LuxOpCo saab seoses ELi veebilehtede haldamisega. Nagu selles kirjas lisaks märgiti, arvutatakse litsentsitasu ja litsentsitasu määr järgmise meetodi abil (85):

(128)

Litsentsitasu määra arvutamisel kohaldatakse järgmisi määratlusi (86).

(129)

Vastuseks uurimismenetluse algatamise otsusele esitas Luksemburg siirdehindade aruande (87). Luksemburg väidab, et siirdehindade aruanne on „majandusanalüüs“, millele viidatakse Amazoni 23. oktoobri 2003. aasta kirjas. Siirdehindade aruanne koostati, tuginedes Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni suunistele siirdehinna turuväärtuse kindlaksmääramiseks hargmaistele ettevõtjatele ja maksuhalduritele („OECD siirdehindade alased suunised“) (88).

(130)

Siirdehindade aruande 3. jaos esitatakse LuxSCS ja LuxOpCo funktsionaalne analüüs.

(131)

Funktsionaalse analüüsi kohaselt piirdub LuxSCSi põhitegevus alates ümberkorraldamise kuupäevast immateriaalse valdusettevõtja ja immateriaalse vara käimasolevas arendustöös osaleja rolliga kulude jagamise lepingu alusel (89). LuxSCS litsentsib ka immateriaalset vara litsentsilepingu alusel LuxOpCo-le ja saab selle lepingu kohaselt litsentsitasusid.

(132)

LuxOpCo kohta selgitatakse siirdehindade aruandes, et „LuxOpCo juhib oma täistööajaga juhtivtöötajate abil ELi veebisaitide jaemüügi- ja teenuseäriga seotud strateegiliste otsuste tegemist ning haldab ka jaemüügiäri peamisi füüsilisi komponente“  (90). Amazoni 23. oktoobri 2003. aasta kirja kohaselt pidi LuxOpCo-l eeldatavasti olema „kokku vähemalt 25 kuni 30 täistööajaga töötajat, sealhulgas teatav üleeuroopaline põhijuhtkond, kes vastutab ELi veebisaitidega seotud strateegiliste otsuste tegemise eest“ , (91) ja ülejäänud täistööajaga töötajad (umbes 20), kes töötavad sellistes valdkondades nagu turundus, tehnoloogia ja võlgnevused.

(133)

Lisaks selgitatakse siirdehindade aruandes, et „[p]ärast ümberkorraldamist oodatakse, et LuxOpCo põhitegevus keskendub Amazoni tarkvaraplatvormi kasutamisele, et ELi veebisaitide kaudu pakutavate jaemüügi ja teenuste aluseks olevat tarkvarapõhist ärimudelit pidevalt arendada ja täiustada. […] (*2) Selle töö raames töötab LuxOpCo juhtkond, et teha kindlaks võimalused, kuidas jaemüüki ja teenuseid täiustada ja edendada, kasutades selleks uusi ja parandatud platvormivõimalusi ja funktsionaalsust, kui need on välja töötatud. Nii jaemüüja kui ka teenusepakkujana soovib LuxOpCo pakkuda võimalikult head kliendikogemust kõigis valdkondades, sealhulgas tellimuse täitmine, maksmine, töötlemine, kaubandusotsused ja kolmandast isikust müüja tegevuse jälgimine […]“  (92).

(134)

Eeldati, et jaemüüjana teeb LuxOpCo kaubandus- ja hinnakujundusotsuseid ning haldab tellimise täitmise protsessi kõiki aspekte (93). Teenindusettevõtja haldajana pidi LuxOpCo ka „vastutama kolmandast isikust kauplejate valimist ja tootekategooriaid puudutavate strateegiliste otsuste ning kolmandast isikust kauplejatele suunatud turunduse ja nendega läbirääkimise eest“ (94). ELi veebisaitide haldamiseks pidi LuxOpCo kasutama immateriaalset vara, mida litsentsis LuxSCSilt. Eeldatavalt pidi kogu inventari omandiõigus kuuluma LuxOpCo-le (95). LuxOpCo võtab kõik riskid, mis on seotud inventari valdamise ja toodete müümisega ELi veebisaitide kaudu (96). Amazoni 23. oktoobri 2003. aasta kirja kohaselt pidi LuxOpCo omama ja kasutama Luksemburgis asuvaid tehingute töötlemise servereid, et viia lõpule klientide maksete ja kolmandast isikust müüjate tehingute töötlemine ja anda nendeks luba, sealhulgas maksed kolmandast isikust kauplejatele (97).

(135)

LuxOpCo pidi sõlmima enda nimel, kuid LuxOpCo kasuks, lepingu ASEga, kes tegutses komisjonimüügiagendina, seoses Amazoni kolmandast isikust müüja programmidega Euroopas. ASE teenused seisnesid peamiselt teenindusettevõtjaga seotud teatavates tellimuse töötlemise teenustes.

(136)

Saksamaal, Prantsusmaal ja Ühendkuningriigis asuvad ELi kohalikud seotud ettevõtjad pidid pakkuma erinevaid teenuseid seoses ELi veebisaitidega, sealhulgas teatav klientide suunamise, tugi-, turundus- ja täitmisteenused (98).

(137)

TP aruande jaoks esitatud Amazoni juhtimisprognooside kohaselt pidi LuxOpCo tegevuse käigus oma tulusid eeldatavasti suurendama ligikaudu 3,2 miljardilt eurolt 2005. aastal umbes 8,3 miljardi euroni 2010. aastal ja kandma järgmised kulud: kaupade maksumuseks protsendina tulust prognoositi keskmiselt ligikaudu 77,5 %, mille tulemusena oli brutomarginaal umbes 22,5 %. Pärast 2006. aasta ümberkorraldamist pidi LuxOpCo kandma Amazoni Euroopa platvormi haldamise ja käitamisega seotud jooksevkulud, sealhulgas maksete ja komplekteerimise töötlemiskulud, ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulud, teatavad süsteemi toetamise kulud ning juhtkonna, tehniliste ja muude töötajate palgakulu, kelle töö toetab piirkonnas Amazoni platvormi tegevust (99). Juhtimisprognoosi aluseks olevaid eeldusi siirdehindade aruandes ei avalikustatud ega analüüsitud (100).

(138)

Siirdehindade aruande 5. jaos käsitletakse kõige kohasema siirdehindade meetodi valimist litsentsitasu määra reaalturuväärtuse kindlaksmääramiseks.

(139)

LuxOpCo-le makstava tasu ja LuxOpCo poolt LuxSCSile litsentsilepingu alusel makstava litsentsitasu reaalturuväärtusele vastava taseme kindlaksmääramiseks esitatakse siirdehindade aruandes alternatiivne siirdehindade kokkulepped: üks põhineb võrreldava kontrollimata hinna meetodil ja teine jääkkasumi jaotamise meetodil (101).

(140)

Siirdehindade aruande punktis 6.1 arvutatakse litsentsitasu reaalturuväärtusele vastav vahemik võrreldava kontrollimata hinna meetodil.

(141)

Kõigepealt tehti võrreldavate tehingute otsingud Amazoni enda litsentsilepingute siseandmebaasis ning telliti välisagentuur, kes otsis litsentsilepinguid, mis hõlmasid Amazoni omadega sarnaseid immateriaalseid varasid. Otsingute tulemusena tuvastatud tehinguid ei peetud piisavalt võrreldavaks ja seetõttu lükati need võrreldava kontrollimata hinna meetodile sobimatuna tagasi.

(142)

Seejärel hinnati siirdehindade aruandes asjakohaseks järgmised lepingud, mille Amazon oli sõlminud kolmandast isikust jaemüüjatega 2000. aastast, mille alusel Amazon tegi oma tehnoloogiaplatvormi nendele jaemüüjatele kättesaadavaks: strateegilise alliansi leping Rocket.zeta, Inc., Amazon.com, Inc., target.direct LLC ja Target Corporationi vahel („Targeti leping“), (102) strateegilise alliansi leping Rock-Bound, Inc. ja ToysRUs.com LLC vahel („ToysRUs-i leping“); tooteloendileping Amazon.com Payments, Inc ja Circuit City Stores, Inc. vahel („Circuit City leping“); kaksiksaidi hostimise leping Frontier.zeta, Inc. ja Borders Online LLC vahel („Bordersi leping“); ja kaksiksaidi hostimise leping Amazon.com International Sales, Inc. ja Waterstone's Bookseller Ltd. vahel („Waterstonesi leping“). Amazon viitab nendele lepingutele kui „M.com-i lepingutele“. Nende lepingute läbivaatamisel tehakse siirdehindade aruandes järeldus, et [A] lepingus kehtestatakse võrreldav kord, kuivõrd ülejäänud lepingud „ei hõlmanud e-kaubanduse tehnoloogiaplatvormi pakkumist“  (103).

(143)

Vastavalt [A] lepingule nõustus Amazon looma Amazoni veebisaitidel uue [A] veebisaidi ja [A] veebipoe, neid arendama ja hostima, asendades nendega [A] olemasoleva e-kaubanduse veebisaidi. [A] veebisaidile lisatavad funktsioonid pidid olema põhimõtteliselt samad nagu üldiselt Amazoni veebisaitidele paigaldatud funktsioonid. Vastutasuks pidi [A] maksma Amazonile kompensatsiooni, mis koosnes muu hulgas seadistustasudest, (104) põhitasudest (105) ja müügi vahendustasudest (106).

(144)

Selleks et muuta see kompensatsioon võrreldavaks litsentsitasuga (siirdehindade aruandes nimetatakse seda „litsentsitasu määraks“), seadistustasud amortiseeriti ja jaotati kõigi lepingus osutatud nelja perioodi vahel ning need teisendati koos iga-aastase põhitasuga protsendi kujule müügist (vahemikus 3,4 % kuni 7,2 %). Kuna [A] lepingus kehtestatud vahendustasu oli vahemikus 4 % kuni 5 % müügist, oli esimene siirdehindade aruandes tehtud järeldus, et [A] lepingus kohaldatud litsentsitasu määr oli 8,4 % kuni 11,7 % müügist. [A] oli aga kohustatud maksma Amazonile ka teatavaid tasusid, et kompenseerida nii ülemäärast tellimuste mahtu kui ka ülemäärast laovaru. Need tasud, millele on lepingus viidatud, teisendati samuti protsendiks müügist vahemikus 1,2 % kuni 0,7 %. Seetõttu arvutati litsentsitasu määra reaalturuväärtusele vastavaks vahemikuks esialgu 9,6 % kuni 12,6 % müügist.

(145)

Lõpuks, kuna [A] lepinguga ei antud [A]-le juurdepääsu Amazoni kliendiandmetele, sisaldas siirdehindade aruanne kohandust, et viia võrreldav kontrollimata hind vastavusse asjaoluga, et LuxSCS andis LuxOpCo-le juurdepääsu Amazoni kliendiandmetele. Seega, kasutades [B] lepingus olemasolevat teavet, pakuti välja 1 % ülespoole kohandus, mille tulemusena oli litsentsitasu reaalturuväärtusele vastav määr 10,6 % kuni 13,6 % LuxOpCo müügist.

(146)

Siirdehindade aruande punktis 6.2 arvutatakse litsentsitasu (siirdehindade aruandes nimetatakse seda „litsentsitasu määraks“) reaalturuväärtusele vastav vahemik jääkkasumi jaotamise meetodil. Selle meetodi kohaldamisel hinnati siirdehindade aruandes LuxOpCo „kui Euroopas tegutseva äriühingu tavapäraste ülesannetega“  (107) seotud tulu LuxOpCo kantavate kulude marginaali alusel (108).

(147)

Selle marginaali reaalturuväärtusele vastava vahemiku kindlaksmääramiseks tehti siirdehindade aruandes otsing, et teha kindlaks võrreldavad ettevõtjad, kes on üldiselt tuvastatud kui tarkvarapõhise äritegevuse juhtimise ja haldamisega tegelejad. Võrreldavate ettevõtjate otsingul Amadeuse andmebaasis, (109) kasutades geograafilise piirkonnaga seotud valitud kriteeriumeid, (110) ettevõtjate kirjelduses märksõnaotsingut (111) ja otsingu ettevõtjate klassifikatsiooni koos käsitsi otsinguga, tuvastati seitse ettevõtjat, keda peeti Amazoniga võrreldavaks (112).

(148)

Selle alusel tehti siirdehindade aruandes kindlaks „netokulu pluss marginaal“ kui kasumlikkuse näitaja, et analüüsida LuxOpCo eeldatavate funktsioonide eest makstavat reaalturuväärtusele vastavat tasu, mis määrati kindlaks kui tegevustulu, mis tagati kaupade maksumuse ja tegevuskulude summaga (113). Seitsme võrdlusaluse kohta saadud andmete põhjal esitati järgmine kolme aasta keskmine (1999–2001) kvartiilihaare: alumine kvartiil oli 2,3 %, mediaan 4,2 % ja ülemine kvartiil 6,7 %. Tulemusi esitlevas tabelis toodud arvud on protsent netomüügist (114).

(149)

Selle tulemusena valiti marginaal [4–6] % ja seda kohaldati LuxOpCo tegevuskulude suhtes, et määrata kindlaks „asjaomane tavapärane tasu LuxOpCo funktsioonide eest“ (115). Seejärel lahutati tasu LuxOpCo tegevuskasumist. Siirdehindade aruandes leiti, et tulemuseks saadud vahe selle tulu ja LuxOpCo kirjendatud kasumi vahel ehk jääkkasum on täies ulatuses seostatav LuxSCSilt litsentsitud immateriaalse vara kasutamisega.

(150)

Lõpuks jagati siirdehindade aruandes iga prognoositud iga-aastane jääkkasum LuxOpCo prognoositava netomüügiga, et saada ettekujutus litsentsitasu määrast. Sellele tuginedes tehti siirdehindade aruandes järeldus, et „litsentsitasu määr 10,1 kuni 12,3 protsenti netotulust, mida LuxSCS LuxOpCo suhtes kohaldab, vastab OECD suuniste kohasele reaalturuväärtuse standardile.“  (116)

(151)

Siirdehindade aruandes tehtud arvutused võetakse kokku ja näitlikustatakse tabelis 1 (117). 1. ja 3. veeru lisas komisjon nende arvutuste selgitamiseks:

Tabel 1

Arvutus siirdehindade aruandes, vrd siirdehindade aruande lk 32 (veerud 1 ja 3 on komisjoni lisatud)

(152)

Tehes kokkuvõtte litsentsilepingu siirdehindade analüüsist, kasutades võrreldava kontrollimata hinna meetodit ja jääkkasumi jaotamise meetodit, leiti siirdehindade aruandes, et tulemused lähenevad, ning osutati, et lepingu kohaselt LuxOpCo poolt LuxSCSile makstava litsentsitasu reaalturuväärtusele vastav määr on 10,1 % kuni 12,3 % LuxOpCo müügist.

(153)

Seejärel tehakse siirdehindade aruandes järeldus, et „kuigi on mõistlik järeldada, et litsentsitasu määra valimine mõlema meetodiga saadud vahemikust vastaks reaalturuväärtuse põhimõttele, võivad konkreetsetes tulevastes immateriaalsetes varades, mis kantakse üle [A] lepingu kohaselt, olla väikesed erinevused, mis on tingitud kahe meetodi tulemuste väikestest erinevustest. […] mõistlik on järeldada […], et jääkkasumi jaotamise analüüs tekitab väiksema tõenäosusega erapoolikuid hinnanguid, ja seega võib seda pidada usaldusväärsemaks litsentsitasu reaalturuväärtusele vastava määra mõõtevahendiks.“  (118)

(154)

Vaidlustatud eelotsusega kiitis Luksemburgi maksuamet heaks Amazoni 23. ja 31. oktoobri 2003. aasta kirja. Eelkõige nõustus ta, et siirdehindade kokkulepe, mille eesmärk oli määrata kindlaks iga-aastane litsentsitasu, mida LuxOpCo pidi maksma LuxSCSile litsentsilepingu alusel, milles omakorda määrati kindlaks LuxOpCo iga-aastane maksustatav tulu Luksemburgis, vastas reaalturuväärtusele. Selle kokkuleppe ülevaade on esitatud joonisel 2:

Joonis 2

Amazoni Euroopa üksuste struktuur aastatel 2006–2014, sealhulgas litsentsitasu maksmise kord

Registreeritud kasumi, mis ületab vaidlustatud otsuses kokku lepitud maksustatavat kasumit, maksustab LuxOpCo LuxSCS-ile litsentsitasude kujul.

[4-6] % tegevuskuludelt

ELi müük, mille kohta on esitatud arved ja mis on registreeritud Luksemburgis

Vaidlustatud otsuses kokku lepitud LuxOpCo maksustatav kasum

0,45 % müügilt

0,55 % müügilt

Amazon.com, Inc.

USA

LUX

LuxSCS

Litsentsitasu

Amazon EU Sàrl LuxOpCo

ELi tütarettevõtjad

Amazon.co.uk

Amazon.fr

Amazon.de

(155)

LuxOpCo kasutas vaidlustatud eelotsust asjaomasel perioodil, et määrata oma iga-aastaste maksudeklaratsioonide täitmisel kindlaks oma iga-aastane tulumaksukohustus Luksemburgis. Vaidlustatud eelotsusele tuginesid ka LuxSCS ja tema USAs asuvad partnerid, kuna selles kinnitatakse, et ei LuxSCSi ega tema partnerite suhtes ei kohaldata Luksemburgi äriühingu tulumaksu, kohalikku ettevõtlusmaksu või viimati nimetatute puhul maksu täisosaluse eest LuxSCSis (119).

(156)

Tabel 2 näitlikustab vaidlustatud eelotsuse mõju of LuxOpCo Luksemburgi maksubaasi ja LuxSCSile makstava litsentsitasu arvutamisele alates 2006. aastast. Komisjon tuletab meelde, et LuxOpCo tegutseb ASEst ja AMEUst koosneva maksuüksuse emaettevõtjana ja et neid ettevõtjaid koheldakse Luksemburgis maksustamisel seega ühe maksumaksjana. Sellest tulenevalt on tabelis 2 koostatud konsolideeritud alusel ning käesoleva otsuse järgmistes osades ei tehta vahet LuxOpCo, ASE ja AMEU vahel.

Tabel 2

LuxOpCo maksubaasi ja litsentsitasude arvutamine 2006–2013

(157)

LuxSCSile makstava litsentsitasu arvutuse kohaselt (120) on LuxOpCo Luksemburgi maksubaasi kindlaksmääramiseks kasutatud kulubaas tema tegevuskulud ja ELi kohalike seotud ettevõtjate kulud, mille LuxOpCo hiljem hüvitab (tabelis 2 nimetatakse „LuxOpCo – ettevõtjatevaheline“). Müüdud kaupade kulud ja teatavad muud kulud, mida nimetatakse tabelis 2 „marginaalist välja jäetud kuludeks (Mngt ja RSU)“, jäetakse LuxOpCo maksustatavast kasumist välja. Viimane kulukategooria koosneb järgmistest kuludest: i) alates 2008. aastast Amazon.com, Inc. USA seotud ettevõtjatele nende tugiteenuste eest nõutavad tasud, (121) mida vaidlustatud eelotsuse ajal ette ei nähtud; ii) 2010. aasta alguses võttis Amazon.com, Inc. LuxOpCo-lt tasu LuxOpCo ja tema teatavate otseste ja kaudsete Euroopa tütarettevõtjate töötajatele osakukompensatsiooniks antud aktsiate eest (122). Amazon väidab, et need tasud ei muutnud LuxOpCo funktsioone ega riske.

(158)

LuxOpCo tegevuskulude ja ettevõtjatevaheliste kulude summa suhtes [4–6] % marginaali kohaldamine annab tulemuseks Luksemburgi maksuüksuse grupi tulu hinnangulise kogusumma. Seda tulemust hinnati seejärel ülem- ja alammäära kriteeriumide suhtes (vastavalt 0,55 % ja 0,45 % tuludest). Juhtudel, kus tulu hinnanguline kogusumma oli suurem kui 0,55 % tuludest (nagu aastatel 2006, 2007, 2011, 2012 ja 2013), oli ülemmäära kohaldamine määrav tegur LuxOpCo Luksemburgis maksustatava tulu hindamisel, mida nimetatakse tabelis 2 „Luksemburgi konsolideeritud kasumiks – ülem-/ja alammäära ning tulu kohta“.

(159)

Lõpuks lahutatakse Luksemburgi konsolideeritud kasum (nimetatakse eelotsuse taotluses kui „LuxOpCo tulu“) tegevuskasumist (nimetatakse eelotsuses kui „ELi tegevuskasum“), et määrata kindlaks LuxSCSile makstav litsentsitasu.

(160)

Uurimise käigus esitas Amazon teavet Euroopa e-jaemüügituru, üldiselt oma ärimudeli ja konkreetselt oma Euroopa tegevuse kohta, tema mitteseotud üksustega sõlmitud intellektuaalomandi litsentsimise lepingute ning oma uue äriühingu ja maksustruktuuri kohta Luksemburgis, mis hakkas kehtima 2014. aasta juunis. Nimetatud teave täiendab juba jagudes 2.1 ja 2.2 esitatud teavet.

(161)

Euroopa e-jaemüügiturgu käsitleti aruandes, mille Amazon tellis [3. nõustajalt] (konsultatsioonifirma), mis sisaldab Euroopa e-kaubanduse sektori majandustrendide analüüsi („[3. nõustaja] aruanne“) (123). [3. nõustaja] aruandes kirjeldatakse „e-jaemüüki“ füüsiliste kaupade müügina internetis internetimüüjate, st ettevõtjate poolt, kes ostavad kaupu, hoiavad neid oma varudes ja müüvad interneti kaudu (124).

(162)

Selle aruande kohaselt sarnaneb e-jaemüüjate tegevus rohkem füüsiliste jaemüüjate tegevusega kui digitaalteenuste osutajate tegevusega (125). Peamine erinevus füüsiliste ja e-jaemüüjate vahel seisneb toote turustamise kanalis (126). Uuringus märgitakse ka, et e-jaemüüjad on struktuurselt vähem kasumlikud kui digitaalteenuste osutajad, sest e-jaemüüjate kulubaasi moodustavad põhiliselt muutuvkulud. Digitaalteenuste osutajate kulustruktuur on püsivam kui jaemüüjate oma, mis võimaldab mastaabisäästu ja suuremaid marginaale, kui ettevõtja on saavutanud vajaliku suuruse (127). Nii füüsiliste kui ka e-jaemüüjate puhul on mastaabisäästu mõju kasumlikkusele väike, sest valdav osa kuludest on muutuvkulud. Müüdud kaupade kulu muutused, allahindlused ja logistikakulud, mis moodustavad peamise osa kogukuludest, on tugevas seoses ettevõtja müügimahtudega (128). See tegur ja e-jaemüügile iseloomulik tihe konkurents põhjustasid negatiivsed keskmised ärikasumi (EBIT) marginaalid Euroopa e-jaemüügiturul. Ajavahemikul 2006–2013 oli keskmise ärikasumi marginaali suhe müüki – 0,5 %.

(163)

[3. nõustaja] aruandes tehtud analüüs viie kõige suurema rahvaarvuga Euroopa riigi (129) turudünaamika kohta näitab, et „aastatel 2006–2013 kasvas e-jaemüügi segment hüppeliselt ja konkurents segmendis oli tihe“ (130). Eelkõige „[p]idid e-jaemüüjad tegema tiheda konkurentsi tõttu suuri investeeringuid turusegmendi kasvu säilitamisse ja konkurentsis püsimiseks, mis asetas seega marginaalid tugeva surve alla kui mitte negatiivsele poolele. e-jaemüüjad olid valmis tooma ohvriks lühiajalise kasumi, lootes, et tehtud investeeringud toovad pikas plaanis kasumit“  (131). Aruandes jõutakse järeldusele, et Euroopa konkurentsitihedatel jaemüügiturgudel edu saavutamiseks tuleb arvestada nende turgude kohaliku eripäraga (132).

(164)

Amazoni väitel (133) on tema jaemüügiäri peamiseks tõuketeguriks (toodete/müügipakkumiste (134)) valik, hind ja mugavus (lihtsasti kasutatavad funktsioonid, tellimuse kiire ja usaldusväärne täitmine, õigeaegne klienditeenindus, rikkalik ja usaldustäratav sisu ning turvaline tehingukeskkond), (135) kusjuures esimesel kohal on valik, seejärel hind ja siis mugavus (136). Amazon nimetab peamisi tõuketegureid „kolmeks sambaks“ (137) ja need on tavapärased jaemüügi eesmärgid (138). Amazoni väitel on kolme samba rakendamine ülioluline ning eeldab toodete pakkumisel, tehnoloogias, ärivaldkonnas, geograafias jne originaalsust ja uuenduslikkust, (139) mis sõltub peamiselt inimtegevusest. Kolme sammast tuleb kohandada iga kohaliku turuga, kus Amazon tegutseb (140).

(165)

Valik: Amazoni väitel on üks tema edu peamisi põhjuseid valik. Amazoni töötajad kirjeldavad seda kui klientidele kõige sellise pakkumist, mida nad võivad osta soovida, mis eeldab klientide maitse- ja ostueelistuste kindlakstegemist konkreetsel turul, asjakohaste varude hankimist ja toodete laovaru tagamist (141). Amazoni väitel on valiku ja tulu vahel tihe seos (142). Amazoni eesmärk on omada võimalikult laia valikut ja suurendada pidevalt pakutavate toodete arvu (143). Amazon laiendab oma valikut pidevalt, sest mida laiem on valik, seda parem on kliendi kogemus (144).

(166)

Kuna eelistused on kohalikud ning kategooria- ja müüjaeelistused erinevad geograafiliselt, (145) on ka valik kohalik, kuna maitse ja kultuur on eri paigus erinevad (146). Seda võib näha, kui võrrelda Amazoni kõige suurema müügiga artikleid, mis on igas riigis erinevad (147). Riigi tasandil on ettevõtja eesmärk ja peamine ülesanne ehitada üles äri, mis keskendub põhiliselt füüsilisele jaemüügile ja asjakohasele valikule kliendi jaoks (148). Sellise asjakohase valiku loomine toimub isikliku läbirääkimise kaudu (inimesed inimestega) (149).

(167)

Amazonis luuakse valik kolmel viisil: i) äriühingute omandamise kaudu; ii) partnerluses tarnijatega ja iii) kolmanda isiku programmide abil, nagu Marketplace. Näiteks alustas Amazon oma tööriistaäri USAs, omandades olemasoleva äriühingu, mis juba müüs tööriistu, et saada juurdepääs olemasolevatele tarnesuhetele ja valikule, mille Amazon soovis oma jaemüügiärile lisada (150). Partnerluste loomine tarnijatega eeldab turualast erioskusteavet ja tarnijate usalduse võitmist (151). Kui partnerlus tarnijaga on loodud, peavad kohalikud tarnijate haldajad seda suhet hoidma, austades tarnijate tingimusi ja tundes kohalikku turgu. Amazoni Marketplace pakub teistele jaemüüjatele Amazoni platvormi, et kasutada seda nende e-kaubanduse äris, isegi kui nad on Amazoni otsesed konkurendid. Amazon lõi tehnilise kontohalduri („TAM“), mis on kontaktpunkt, kus Marketplace'i müüjad saavad esitada tehnilisi küsimusi, kui nad on oma Amazoni veebisaidid avanud. Amazon töötas välja ka oma tehnoloogia, et võimaldada potentsiaalsetel Marketplace'is müüjatel iseteeninduses registreeruda, ning 2010/2012. aastaks muutus iseteeninduses registreerumine Amazoni Marketplace'i äri seisukohast olulisemaks (152).

(168)

Hind: Amazoni väitel on hind äritegevuse tähtsuselt teine tõuketegur. Amazon püüab hoida hinnad nii madalal kui võimalik (153). Kui aastani 2009 kasutati Amazonis valdavalt käsitsi hinnakujundust, (154) määratakse sellest ajast alates hinnad kindlaks algoritmi abil.

(169)

Mugavus: Amazoni väitel on tema kolmas äritegur mugavus. Mugavus koosneb mitmest eesmärgist, mille siht on lihtsustada ja parandada kliendi kogemust, näiteks i) aidates klientidel leida seda, mida nad otsivad, tagades samas kliendile täieliku tooteteabe, ja ii) toimetades ostetud tooted kohale võimalikult kiiresti ja täpselt (155).

(170)

Lisaks valikule, hinnale ja mugavusele on veebiliikluse Amazoni veebisaitidele suunamise ja jaemüügi suurendamise peamine tõukejõud Amazoni töö internetiturunduse valdkonnas (156).

(171)

Enne 2003. aastat tegi Amazon oma turundustöö toetamiseks koostööd rahvusvaheliste reklaamiagentuuridega. See muutus 2003. aastal, kui Amazon hakkas tegelema päris enda internetiturundusega. Üks Amazoni peamisi internetiturunduse vahendeid on tema „seotud ettevõtjate programm“, (157) mis on peamine veebiliiklust kannustav projekt (158). Amazon töötas seotud ettevõtjate programmi välja selleks, et luua turunduspartnerlused niinimetatud seotud veebisaitidega, millel reklaamitakse Amazoni või tema tooteid, et suunata veebiliiklus Amazoni veebisaitidele (159).

(172)

Kui seotud ettevõtjate programmi tehnoloogia oli välja töötatud, tuli see igas riigis kohalikesse sidusveebisaitidesse integreerida. Järelikult sai seotud ettevõtjate programmi ellu viia üksnes kohalikul tasandil (160). Seetõttu jagati Amazoni seotud ettevõtjate programmi osakond „tarkvaraosakonnaks“ ja „värbamise osakonnaks“ (st äritegevuse arendamise osakond). Kui tarkvaraosakond asus tervenisti Seattle'is, loodi kohalikud värbamise osakonnad riikides, kus Amazon veebisaiti käitas, (161) näiteks Saksamaal, Ühendkuningriigis ja Jaapanis (162).

(173)

Seotud ettevõtjate programmi jaoks kõige sobivamate kohalike partnerveebisaitide (veebisaidid, kus reklaamitakse Amazoni tooteid) valimine, mille tulemusena suureneb veebiliiklus Amazoni veebisaitidele, eeldab kohaliku turu tundmist (163). Seetõttu loovad sidusveebisaitide võrgustiku Amazoni kohalikud osakonnad. See hõlmab kohalike veebisaitide värbamist (sealhulgas ELi veebisaidid), liikmetasu kehtestamist ja pettusejuhtumite uurimist. See protsess algab suurtest turuosalistest, nagu Google, ja liigub sealt allapoole väikese külastajate arvuga erisisuga veebilehtede juurde. Kõik kokkulepped räägitakse läbi kohapeal, sest otsingumootori optimeerimiseks tuleb arvesse võtta kohalikke tingimusi, seda isegi selliste üleilmsete veebisaitide puhul nagu Google (164).

(174)

Amazon iseloomustab ennast tehnoloogiaettevõtjana, kes „käsitleb jaemüüki insenertehnilise probleemina“ (165). Seega on tehnoloogia Amazoni äritegevuse tähtis osa. Tehnoloogia võimaldab Amazonil pakkuda konkurentsivõimelisi hindu, edastada konkreetsetele klientidele soovitusi kaubaartiklite kohta, töödelda makseid, hallata laovaru ja toimetada tooted klientidele. Tehnoloogia on vajalik ka vajalik ka ettevõtja ulatuse toetamiseks, kuna Amazoni äristrateegia tugineb pidevale laienemisele (166).

(175)

Amazoni tehnoloogia ei ole staatiline, vaid seda arendatakse ja täiustatakse pidevalt. Kui Amazon ei ajakohastaks ega hooldaks oma tehnoloogiat, ei suudaks ta pakkuda „terviklikku e-kaubanduse kogemust, mis on tema äriedu alus“ (167). Lisaks olemasoleva tehnoloogia hooldamisele ja täiustamisele arendavad Amazoni osakonnad tarkvara, mis toetab aastate jooksul lisanduvaid uusi funktsioone (168). Nagu Amazon kinnitas, on see tema äritegevuse jaoks eluliselt tähtis, sest „[…] tarkvara pidev arendamine ja uuendustegevus on hädavajalikud, et vältida Amazoni tehnoloogia vananemist ja tema äritoimingute ebaõnnestumist.“  (169) Amazon püüab olla oma töös usaldusväärne, kättesaadav, kiire ja paindlik (170).

(176)

Amazon tugineb nii tarkvara- kui ka riistvaratehnoloogiale (171). Tema tarkvarataristu põhineb nn teenusepõhisel arhitektuuril, mis tähendab sisuliselt selliste tarkvarafunktsioonide kogumik („teenused“), millel on üksteisega suhtlemise suutlikkus. Amazoni teenusepõhise arhitektuuri üksikteenused töötavad nii siseprotsesside kui ka klientide suunal koos, et pakkuda eri liiki jaemüügifunktsioone (172). See tagab muu hulgas üksikute tarkvarakomponentide lihtsama hoolduse ja suurema uuenduslikkuse.

(177)

Amazoni tarkvaratehnoloogia peamisi komponente kirjeldatakse allpool.

(178)

Oma 18. detsembril 2015 ja 15. jaanuaril 2016 esitatud teabes esitas Amazon LuxOpCo organisatsioonilise struktuuri ülevaate 2013. aasta lõpust, milles kirjeldatakse ettevõtja osakondi.

(179)

LuxOpCo organisatsioonilist struktuuri näitlikustab struktuuriskeem joonisel 3. LuxOpCo iga osakonna töötajate arv (täistööaja ekvivalent (173)) on esitatud sulgudes. Näiteks vastas lokaliseerimise ja tõlkimise osakonna (Localisation and Translation Team), mis viidi hiljem üle [teise Amazoni ettevõttesse] ja nimetati ümber tarkvaraarenduse ja tõlkimise osakonnaks (Software Development and Translation Team), töötajate arv 2013. aasta lõpus [60–70] täistööaja ekvivalendile.

Joonis 3

LuxOpCo struktuuriskeem 2013. aasta lõpu seisuga

[…]

(180)

Vastavalt Luksemburgi personalipoliitikale, mida käsitletakse ELi poliitika ja menetluste käsiraamatus, (174) peavad kõik ametikohad, millega kaasneb ELi-ülene vastutus, st tegemist on rohkem kui kahe Euroopa riigiga, asuma Luksemburgis, eelkõige ametikohtadel, mis on teatavast töökoha tasemest kõrgemal. Seega peab igal Luksemburgis tegutseval üksusel (LuxOpCo, ASE ja AMEU) olema Luksemburgis tööle võetud direktorid ja neil ei tohi olla direktoreid, kes on tööle võetud mujal Euroopas või USAs. Luksemburgis elavad töötajad, kes vastutavad jaemüügi, toimingute, seotud ettevõtjate ja peakorteri ülesannete eest, nagu õigusküsimused, finantsala, raamatupidamine, maksud, varad, personalijuhtimine, suhtekorraldus, peab tööle võtma LuxOpCo. ASE võtab tööle Euroopa müügi valdkonna asepresidendi ja kõik Marketplace'i, Merchants@-i ja ärirakenduste (Enterprise Solutions) toimingutega tegelevad töötajad (nt tehnilised kontohaldurid, ärirakenduste suhtehaldur). Ärirakenduste toimingute suhtehaldur on ELi-ülene ametikoht, mis asub Luksemburgis. ELi-üleste kohustustega tehnilised kontohaldurid asuvad Luksemburgis, samas kui ühe riigi turustajatega tegelevad tehnilised kontohaldurid asuvad selles riigis.

(181)

Eespool nimetatud poliitika kajastub Amazoni Euroopa üksuste ametikohtade ja töötajate jaotuses, mida näitlikustab Amazoni töötajate nimekiri alates 1997. aastast (175). Amazoni töötajad, kes täidavad ELi-üleste kohustustega direktori või asepresidendi ülesandeid, töötavad LuxOpCo-s […] või ASEs […], samas kui madalamate astmete ametikohtade töötajad või töötajad, kelle kohustused on seotud ainult ühe riigiga, töötavad ELi kohalikes seotud ettevõtjates.

(182)

LuxOpCo 2006.–2013. aasta raamatupidamisaruannetes esitatud kasumiaruanded ja bilansid on välja toodud tabelis 3.

Tabel 3

LuxOpCo finantsandmed aastate 2006–2013 kohta

(183)

LuxOpCo vastutas kontserni Euroopa sularahahalduse eest (176). Seotud ettevõtjatele võlgu olevad summad hõlmavad laenu, mille LuxSCS andis LuxOpCo-le laenuinstrumentide kokkuleppe (177) kohaselt. Nimetatud laenuinstrumentide kokkulepet iseloomustas Amazon kui „vastastikust tegevust“ (178). Aastatel 2006–2016 kasutas LuxOpCo krediidiinstrumentidest saadud vahendeid äriühingute omandamiseks (nt [Q, Ri, Si ja T omandamine]) või oma tütarettevõtjatele laenu andmiseks või nende laenukapitali suurendamiseks, et rahastada nende kapitalikulutusi ([näited selle kohta, kuidas LuxOpCo tütarettevõtjad laene kasutasid]) (179). Summa, mille LuxOpCo LuxSCSile võlgu oli, suurenes 387 miljonilt eurolt 2006. aastal [2 000–2 500] miljoni euroni 2013. aastal (180).

(184)

Üksikasjad väärtuse korrigeerimiste ja olemasolevaid varasid käsitlevate sätete kohta on esitatud tabelis 4.

Tabel 4

Väärtuse korrigeerimised ja LuxOpCo olemasolevaid varasid käsitlevad sätted

(185)

Amazon esitas üksikasjaliku ülevaate LuxOpCo käibe peamistest komponentidest, mis on esitatud tabelis 5.

Tabel 5

LuxOpCo käibe komponendid

(186)

Amazon esitas LuxOpCo tegevuskulude üksikasjaliku jaotuse, mis on esitatud tabelis 6.

Tabel 6

LuxOpCo tegevuskulude üksikasjalik jaotus

(187)

Mis puudutab turunduskulusid, esitas Amazon LuxOpCo kulude selle kategooria lisajaotuse, mis on esitatud tabelis 7.

Tabel 7

LuxOpCo turunduskulude üksikasjalik ülevaade

(188)

Amazon esitas ülevaate ka ettevõtjatevaheliste kulude jaotusest, mille kokkuvõte on esitatud tabelis 8.

Tabel 8

Ettevõtjatevaheliste kulude jaotus

(189)

Nagu on selgitatud põhjendustes 114 ja 115, osutavad ELi kohalikud seotud ettevõtjad LuxOpCo-le teatavaid grupisiseseid teenuseid tasu eest, mis katab nende kohaldatavad kulud, millele lisandub marginaal. Kui mitte arvestada ELi kohalike tütarettevõtjate osutatavate teenuste mõnda erijoont ja kohaldatavate kulude suhtes rakendatavat marginaali, (181) on teenuse osutamise lepingud suures osas identsed (182).

(190)

Teenuse osutamise lepingu kohaselt pakuvad ELi kohalikud seotud ettevõtjad aeg-ajalt võimalikus ulatuses üldteenuseid LuxOpCo-le, nagu LuxOpCo soovib. Neid teenuseid tuleb osutada kooskõlas LuxOpCo esitatud teenusstandardite ja suunistega (183). Lisaks üldteenustele osutavad viis kohalikku seotud ettevõtjat Prantsusmaal, Saksamaal ja Ühendkuningriigis erinevaid teenuseid: Amazon.fr SARL (184) ja Amazon.de GmbH (185) osutavad kliendi- ja turustajateenuseid ning tugiteenuseid; Amazon.fr Logistique SAS (186) ja Amazon Logistik GmbH (187) osutavad tellimuste täitmise teenuseid; ja Amazon.co.uk Ltd (188) osutab tellimuste täitmise teenuseid, kliendi- ja turustaja- ning tugiteenuseid. Neid teenuseid osutatakse ka LuxOpCo soovi korral.

(191)

ELi kohalikud seotud ettevõtjad tegutsevad sõltumatute töövõtjatena (189) ning vastutavad selliste kvalifitseeritud töötajate organisatsiooni haldamise eest, kes suudavad täita teenuste kaubanduslikke ja tehnilisi nõudeid, ning nende teenuste osutamiseks kasutatavate paigaldiste ja vahendite hooldamise eest (190). ELi kohalikud seotud ettevõtjad ei vastuta müügi ega laovarude eest (191). Nagu on selgitatud põhjendustes 108 ja 109, võtab LuxOpCo vastu kaupu ja hindu (mis on LuxOpCo äri edu seisukohast otsustava tähtsusega) (192) puudutavaid strateegilisi otsuseid, registreerib müügi ja sellega seotud kulud (vt tabel 3) ning võtab ja kannab laovaruga seotud riskid.

(192)

ELi kohalikud seotud ettevõtjad saavad osutatud teenustega seotud kohaldatavate kulude pealt erinevat marginaali. Marginaal määratakse kindlaks teenuse osutamise lepingu 1. loendis kui kohaldatav marginaal (193).

(193)

LuxSCS majandusaasaastate 2005–2013 bilanss ja kasumiaruanded on esitatud tabelis 9.

Tabel 9

LuxSCSi bilanss ning kasum ja kahjum

(194)

Tabelis 10 esitatakse LuxSCSi asjaomasel perioodil makstud „muude tasude ja muude tegevustasude“ jaotus

Tabel 10

LuxSCSi aastatel 2006–2013 makstud muud tasud ja muud tegevustasud

(195)

Nagu on välja toodud tabelis 10, on LuxSCSi kantud väliskulud peamiselt sisseostulepingust ja kulude jagamise lepingust tulenevad grupisisesed tasud. Lisaks sisseostumaksetele, mis on esitatud tabelis 11, ja kulude jagamise lepingu kohastele maksetele, mis on esitatud tabelis 12, tasus LuxSCS hiljem sisseostumaksed tulenevalt mõnest kolmanda isiku intellektuaalomandi omandamisest Amazon USA poolt, kes litsentsis selle intellektuaalomandi seejärel kulude jagamise lepingu alusel LuxSCSile. Edaspidi nimetatakse neid kulusid koos sisseostumaksete ja kulude jagamise lepingu kohaste maksetega „sisseostu ja kulude jagamise lepingu kuludeks“. Pärast Amazoni Euroopa tegevuse ümberkorraldamist 2006. aastal maksis LuxSCS ka laovarude ettevõtjatevahelise müügi tasusid. Lõpuks kandis LuxSCS domeenilitsentside väliskulusid, tasus õigustasusid, raamatupidamistasusid ja pangalõive (194).

(196)

Nagu on lisaks näitlikustatud tabelis 10, ei hõlma LuxSCSi kantud kulud LucOpCo poolt seoses immateriaalse vara arendamise, täiustamise või haldamisega kantud kuludega kaasnevaid kulusid ega LuxOpCo poolt ELi e-jaemüügi või teenuskaubanduse juhtimise tõttu kantud kuludega kaasnevaid kulusid, nagu ebatõenäoliselt laekuvad nõuded, laovarude mahakandmine, turunduskulud jne. LuxSCS ei kandnud ka ainujuhatajale töötasu maksmise kulusid.

(197)

LuxSCS nõustus tegema ATI-le vastutasuks sisseostulepingu alusel saadud immateriaalse vara eest igal aastal sisseostumakse. LuxSCS tegi vaatlusalusel perioodil ATI-le järgmised sisseostumaksed (vt allpool esitatud tabelis 11) (195):

Tabel 11

Sisseostumaksed

(198)

Vastutasuks kulude jagamise lepingu kohaselt saadud immateriaalse vara õigustele oli LuxSCS nõus jagama arendusprogrammiga (196) seoses kantud teatavaid teadus- ja arendustegevuse kulusid, st arenduskulusid, (197) (mis hõlmavad ka alltöövõtja arenduskulusid) (198). Amazoni sõnul hõlmavad need kulud toodete, tehnoloogia, tellimuste täitmise arendamisega ja immateriaalse vara turundamisega seotud kulusid, (199) samuti A9-le ja ATI-le tekkinud üld- ja halduskulusid ning intellektuaalomandi ostmisega seotud kulusid (200).

(199)

Kulude jagamise lepingu kohaselt LuxSCSi kantava arenduskulude osa määras kindlaks Amazoni Euroopas teenitud tulu osakaal kontserni üleilmses tulus antud aastal (201). Näiteks 2012. aastal teenis Amazon 28,6 % oma üleilmsest tulust Euroopas. Seetõttu määrati 2012. aastal 28,6 % immateriaalse vara arenduskuludest LuxSCSile (202).

(200)

Kulude jagamise lepingu iga-aastaste koondaruannete kohaselt (203) LuxSCS ise asjaomasel perioodil arenduskulusid ei kandnud. Selle asemel osales LuxSCS immateriaalse vara väljatöötamises kulude jagamise lepingu alusel üksnes rahaliselt oma iga-aastaste kulude jagamise maksetega. Tabelis 12 on näha LuxSCSi poolt kulude jagamise lepingu alusel kulude jagamise kogumisse tehtud rahalised maksed („kulude jagamise lepingu maksed“) (204).

Tabel 12

LuxSCSi kulude jagamise lepingu kohaselt tehtud maksed

(201)

Kulude jagamise lepingu iga-aastased koondaruanded (205) sisaldavad ka Amazoni üle maailma, sealhulgas Euroopas asuvate arenduskeskuste kantud arenduskulusid. Need arenduskeskused teevad A9-le ja ATI-le lepingulist arendustööd, mille eest A9 ja ATI hüvitavad neile kulud soetusmaksumuse alusel + [5–10] % (206).

(202)

Kulude jagamise leping sõlmiti immateriaalse vara kasutuseaks ja seda võis poolte vastastikusel kokkuleppel muuta või selle lõpetada (207) üksnes omaniku muutumise või olulise koormatise korral (208) või juhul, kui üks pooltest ei suuda parandada oma kulude jagamise lepingu kohase tegevusega seotud viga (209). Seega ei olnud LuxSCSil võimalik kulude jagamise lepingut ühepoolselt lõpetada.

(203)

Kulude jagamise lepingut muudeti asjaomasel perioodil kaks korda (210). Esimese muudatusega, mis allkirjastati 2009. aasta juulis ja mis jõustus 5. jaanuaril 2009, sooviti viia leping vastavusse USA rahandusministeeriumi määrusega kvalifitseeritud kulude jagamise kokkulepete kohta. Selle tulemusena määratleti funktsioonid ja riskid, mida kumbki kulude jagamise lepingu pool (211) pidi täitma ja võtma, selles lepingus (212). Kõnealune loetelu on esitatud tabelis 13.

Tabel 13

LuxSCS funktsioonid ja riskid seoses kulude jagamise lepinguga

(204)

Teise muudatusega, mis allkirjastati 2014. aasta veebruaris ja jõustus 1. jaanuaril 2014, muudeti LuxSCS poolt kulude jagamise lepingu kohaselt kantavate arenduskulude osa kindlaksmääramise meetodit. Selle tulemusena määratakse LuxSCSi kuluosa protsent kindlaks proportsioonis Amazoni Euroopas teenitud kasumiga kontserni üleilmse kasumi suhtes antud aastal.

(205)

Mis puudutab neid turundusalaseid immateriaalseid varasid, mida LuxOpCo kasutas Amazoni Euroopa jaemüügiäris, selgitas Amazon, et need „hõlmavad õigusi Amazoni kohalikele Euroopa turundusalastele immateriaalsetele varadele ja üleilmsetele turundusalastele immateriaalsetele varadele. LuxSCS kandis turunduskulusid kahel viisil. Esiteks hüvitas ta kas otse või kaudselt Euroopa opereerivate ettevõtjate kantud turunduskulud. Teiseks sisaldas kulude jagamise leping nende üleilmsete turundusalaste immateriaalsete varade väljatöötamisega seotud turunduskulude jaotust, mida LuxSCSil oli õigus Euroopas kasutada. Seoses turunduskulude esimese kogumiga ei eristanud LuxSCS kulusid, mida kanti üleilmsete turundusalaste immateriaalsete varade hüvanguks, ja neid, millega edendati üksnes kohalikke turundusalaseid immateriaalseid varasid, sest kõik sellised kulud pidi kandma LuxSCS“  (215).

(206)

Samas, kui komisjon nõudis selgitust, selgitas Amazon, et „[LuxSCSi] finantsaruanded ei sisalda kirjet, mis kajastaks otse turunduskulude hüvitamist. Pigem […] toimub turunduskulude hüvitamine LucSCSile makstavate litsentsitasude vähendamise kaudu, kuid selline vähendamine ei ole finantsaruannetes muidu otseselt tuvastatav“ (216).

(207)

2012. aasta novembris väljastas Ameerika Ühendriikide maksuamet (Internal Revenue Service, „IRS“) Amazonile ametliku teate puudujäägi kohta (217) USAs, milles käsitleti puudujääki Amazoni USA föderaalses tulumaksus maksuaastate 2005. ja 2006 eest. Eelkõige vaidlustas IRS väärtuse, millega eelnevalt olemas olnud materiaalne vara üle kanti, nimelt LuxSCSi poolt ATI-le tehtud sisseostumaksed, ning arenduskulude summa, mida LuxSCS maksis kulude jagamise lepingu kohaselt (218). Seejärel algatati USA maksukohtus Amazoni ja IRSi vaheline kohtueelne menetlus (219). Lisaks USA maksukohtu menetlusele väljastas IRS kohtukutsed ja võttis paljudelt Amazoni töötajatelt vande all tunnistused (220).

(208)

Täpsemalt teatas Amazon oma USA tulumaksudeklaratsioonides, et LuxSCS-ilt sisseostulepingu alusel saadud sisseostumaksed, mis annavad õiguse kasutada eelnevalt olemas olevat intellektuaalomandit („sisseost“), olid umbes 217 miljonit USA dollarit ning LuxSCSilt kulude jagamise lepingu alusel saadud kulude jagamise lepingu maksed olid 2005. aastal umbes 116 miljonit USA dollarit ja 2006. aastal 77 miljonit USA dollarit. IRS vaidlustas nii sisseostumaksete kui ka kulude jagamise lepingu maksete summa. IRS leidis 2011. aasta eksperdiaruande alusel, et intellektuaalomandi sisseostumaksete õige summa on 3,6 miljardit USA dollarit. Kohtumenetluse käigus korrigeeris IRS selle summa 3,468 miljardi USA dollarini. Selle väärtuse saamiseks kasutas IRSi ekspert diskonteeritud rahavoogude meetodit, mida kohaldati Euroopa äritegevusest oodatavate rahavoogude suhtes. Eeldused, millel see hinnang põhines, erinesid märkimisväärselt Amazoni omadest. Eelkõige leidsid IRSi eksperdid, et Amazoni intellektuaalomandil on piiramatu kasutusiga, kuid Amazon pidas kasutusiga lühikeseks. Mis puudutab kulude jagamise lepingu makseid, leidis IRS, et „Tehnoloogia ja sisu“ kulukeskuses hõlmatud kulud oleks tulnud 100 % lisada kulude jagamise lepingu alusel jagatavate kulude kogumisse.

(209)

23. märtsil 2017 andis USA maksukohus välja arvamuse, milles ta lükkas peaaegu kõik IRSi korrektsioonid tagasi. Eelkõige lükkas IUSA maksukohus tagasi IRSi hinnangu ja tunnistas, et Amazoni immateriaalse vara kasutusiga on piiratud. USA maksukohus leidis ka, et IRS ei toiminud kooskõlas tulumaksu eeskirjadega, milles nõutakse intellektuaalomandi hindamise piiramist sisseostulepingu ajal juba olemasolevate varadega ning tunnustatud hindamismeetodite kasutamist. USA maksukohus pidas vastuvõetavaks Amazoni põhjendusi, et esialgu kulukeskuse „Tehnoloogia ja sisu“ all kirjendatud kulud ei ole tervenisti arenduskulud. Need on hoopis segakulud, sest hõlmavad ka olulist osa intellektuaalomandi arendustegevusega mitteseotud kuludest. Kokkuvõttes leidis USA maksukohus, et sisseostumaksete ja kulude jagamise lepingu maksete korrektsioonid, mida IRS nõudis, on meelevaldsed ja ebamõistlikud ning meetodid, mida IRS nende korrektsioonide määramiseks kasutas, ei ole sobivad. Samal ajal kinnitas USA maksukohus teatavate korrektsioonidega, et Amazoni sisseostu hindamise ning kulukeskusesse „Tehnoloogia ja sisu“ kuuluvate kulude jagatavate kulude kogumisse määramise meetod on sobiv (221).

(210)

Seoses õigete sisseostumaksete määramisega märkis USA maksukohus, et Amazon ja IRS olid nõus, et võrreldava kontrollimata tehingu meetodit (222) võib kohaldada ja et M.com-i leping, mille Amazon sõlmis [A-ga], on kõige võrreldavam tehing Amazoni olemasoleva intellektuaalomandi litsentsimisega Amazon USilt LuxSCSile. USA maksukohus tunnistas siiski, et [A] lepingu kohaselt osutas Amazon [A-le] erinevaid abiteenuseid, mida Amazon US ei osutanud LuxSCSile. Peale selle märkis ta, et lepingus oli hinnakujundus kehtestatud „terviklikul“ viisil, määramata iga üksiku teenuse osutamise või intellektuaalomandi eest konkreetset tasu. See oli takistuseks tuginemisel [A] lepingu peamisele vahendustasule kui Amazon USi poolt LuxSCSile kättesaadavaks tehtud intellektuaalomandi litsentsitasu võrdlusalusele. [A] lepingu üksikasjalik majandusülevaade tehti kättesaadavaks alles 2006. aasta juuli [A] lepingu muutmisel. [A] lepingu mittetäieliku dokumentide kogu tõttu vaadati tehnoloogia baaslitsentsitasu määramisel müügist [3–3,5] % tasemel läbi ülejäänud 15 M.com-i lepingut koos tasu struktuuri aluseks oleva üksikasjaliku majandusanalüüsiga, kui see oli kättesaadav. Peale selle märgiti, et [vahendustasu ja müügimahu omavahelise seose kirjelduses] (223) kohaldati tehnoloogia litsentsitasuks [3–3,5] % määramisel mahu väiksemaks korrigeerimist. Edasi hinnati nelja Amazoniga mitteseotud kolmanda isiku vahel sõlmitud litsentsilepingu võrdluse alusel, et Amazoni eelnevalt olemas olev turundusalane immateriaalne vara oli [1–1,5] %. Klienditeabe reaalturuväärtusele vastava sisseostumakse suuruseks hinnati [100–200] miljonit USA dollarit.

(211)

Selleks et mõista paremini LuxSCSi ja tema tütarettevõtjate funktsioone Euroopas seoses immateriaalse vara arendamise, tõhustamise, haldamise ja kasutamisega, taotles komisjon USA maksukohtu menetluse käigus kasutatud ja koostatud teavet LuXSCSi sisseostulepingu ja kulude jagamise lepingu alusel tehtud maksete kohta. Amazon esitas komisjonile kogu USA maksukohtu kohtueelses menetluses kasutatud ja koostatud teabe.

(212)

Asjaomasel perioodil sai LuxSCS mitmel korral intellektuaalomandit seotud ettevõtjatelt ja kolmandatelt isikutelt, kuid mitte kunagi omal algatusel.

(213)

Mõnel juhul omandas intellektuaalomandi omanikust ettevõtja või intellektuaalomandi enda Amazon.com, Inc. ja Amazon.com, Inc. kandis intellektuaalomandi üle ettevõtjale Amazon Technologies, Inc. Selline intellektuaalomand oli hõlmatud kulude jagamise lepingus, mis sisaldas kogu kolmanda isiku poolt ATI-le üle kantud või antud intellektuaalomandit (224) ja selliste omandamiste kulud lisati kulude kogumisse kui sisseostumaksed (225). Selle tulemusena ei kinnita mitut LuxSCSi intellektuaalomandi eest tehtud sisseostumakset konkreetne leping, vaid maksed tehti viitega kulude jagamise lepingule. Näidete hulgas on sisseostumaksed [U ja R omandamise] (226) ning [T omandamise] eest.

(214)

Muudel juhtudel omandas intellektuaalomandi omanikust ettevõtja mõni teine Amazoni üksus ja tema intellektuaalomand kanti seejärel üle ATI-le. See oli nii, kui LuxOpCo omandas [Q omandamine] kontserni, millele kuulus mitte ainult digitaalse sisu õigusi, vaid ka teatavat tehnoloogiat hõlmav intellektuaalomand. [Q omandamise] intellektuaalomandi tehnoloogiakomponent müüdi ATI-le, kes panustas selle siis kulude jagamise lepingusse vastutasuks LuxSCSilt saadud sisseostumaksele.

(215)

Esilagu lisati sisseostumaksed majandusaasta kuludesse. 2011. aastal hakkas LuxSCS teatavaid omandamisi kapitaliseerima, registreerides need kas immateriaalse varana (nt [Q omandamine], (227) [T omandamine] (228) 2011. aastal, [U omandamine] 2012. aastal) (229) või põhivarana (nt [V omandamine] (230) 2013. aastal) (231).

(216)

Amazon kinnitas, et immateriaalse vara arendamise ja säilitamisega seotud Amazoni kontserni töötajad ei tööta LuxSCSi ega ühegi LuxSCSis osalevate üksuste alluvuses (232). Selleks et LuxSCSi tegevust paremini mõista, palus komisjon Amazonil esitada LuxSCSi juhtkonna kirjalikud resolutsioonis ja LuxSCSi üldkoosolekute protokollid. LuxSCSi (st Amazon Europe Holding, Inc.) ainujuhataja kirjalike resolutsioonide kokkuvõte ning LuxSCSi partnerite ajavahemikul 2004–2013 peetud üldkoosolekute protokollid on esitatud tabelis 14.

Tabel 14

SCSi aastate 2004–2013 koosolekuprotokollid