24.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 484/1

(1)

Kaasaja ühiskonnas vajab igaüks laialdasi oskusi, teadmisi ja pädevusi, sealhulgas piisavat kirja-, arvutus- ja digipädevuse taset, et realiseerida oma täielik potentsiaal, osaleda aktiivselt ühiskonnaelus ning täita oma sotsiaalset ja kodanikukohustust. Sellised oskused, teadmised ja pädevused on olulised ka tööturule sisenemisel ja seal edasiliikumisel ning täiendushariduses ja -koolituses osalemisel.

(2)

Vabad töökohad eeldavad nii kõrgemal tasemel kui ka laialdasemaid oskusi. Tulevikus on lihttöökohti vähem. Isegi tööde puhul, kus varem piisas madalast kvalifikatsioonist või ei olnud üldse vaja kvalifikatsiooni, esitatakse järjest suuremaid nõudmisi. Suure enamuse tööde puhul nõutakse teatavat digipädevuse taset ning suureneva hulga lihttööde tegemiseks on vaja teatavaid põhi- ja üldoskusi (nt suhtlus-, probleemide lahendamise ja meeskonnatööoskus ning emotsionaalne intelligentsus).

(3)

2015. aasta seisuga oli 64 miljonit inimest ehk üle veerandi 25–64 aasta vanusest liidu elanikkonnast väljunud esmatasandi haridus- ja koolitussüsteemist keskharidust omandamata. Ehkki nende inimeste põhioskuste taset ei ole võimalik mõõta, ilmnes Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) täiskasvanute oskuste uuringust (PIAAC), mille raames testiti kirja- ja arvutusoskust ning probleemide lahendamise oskust tehnoloogiarikkas keskkonnas, et sarnase osa täiskasvanute (vanuses 16-65) oskused olid kõige madalamal tasemel 20 liikmesriigis.

(4)

Lisaks ilmneb OECD rahvusvaheline õpilaste hindamise programmi (PISA) 2013. aasta andmetest, et märkimisväärse osa 15aastaste tulemused on tagasihoidlikud lugemise (17,8 %), matemaatika (22,1 %) ja loodusteaduste vallas (16,6 %). Need tulemused ületavad 2020. aastani kehtiva hariduse ja koolituse strateegilise raamistiku (HK 2020) sihttaset (15 %).

(5)

PIAACist selgub, et need täiskasvanud, kelle kirja-, arvutus- ja probleemide lahendamise oskus tehnoloogiarikkas keskkonnas on kõrgemal tasemel, on üldjuhul tööturul edukamad. Samal ajal osaleb 20–25 % Euroopa täiskasvanutest (vanuses 16–65 aastat), kelle nimetatud oskuste tase on madal, väiksema tõenäosusega õppetöös ning ei osale täielikult digitaalmajanduses ja -ühiskonnas. Nad on suuremas töötuse ohus, neil on suurem vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse esinemissagedus, suuremad terviseriskid ja lühem oodatav eluiga, kusjuures nende lastel on suurem oht sattuda raskustesse haridusteel.

(6)

Fundamentaalselt puudulike põhioskustega madala kvalifikatsiooniga isikud võivad moodustada suure osa töötutest (eelkõige pikaajalistest töötutest) ja muudest haavatavatest rühmadest, nagu vanemaealised töötajad, majanduslikult mitteaktiivsed isikud ja kolmandate riikide kodanikud. Sellised puudulikud põhioskused raskendavad nende sisenemist või naasmist tööturule.

(7)

Ennetus-, sekkumis- ja kompensatsioonimeetmetel põhinev liikmesriikide poliitika, mille eesmärk on vähendada varast lahkumist haridus- ja koolitussüsteemist kooskõlas nõukogu 28. juuni 2011. aasta soovitusega (1) ja nõukogu 23. novembri 2015. aasta järeldustega haridussüsteemist varakult lahkumise vähendamise poliitika kohta, on avaldamas positiivset mõju. 2015. aastal oli liidu keskmine haridussüsteemist varakult lahkumise määr (18-24aastaste seas) strateegia „Euroopa 2020“ peamisest eesmärgist (10 %) ligikaudu ühe protsendipunkti võrra madalam, kuid liikmesriigiti olid erinevused väga suured. Isegi kui peamine eesmärk saavutatakse, on allesjäänud 10 %-l inimestest täiskasvanuikka jõudes tõsiseid probleeme püsiva töökoha leidmisel. Lisaks on jätkuvalt suur hulk 25aastaseid ja vanemaid isikuid, kes on haridussüsteemist varakult lahkunud, paljud neist on kolmandate riikide kodanikud ja muud sisserännanu taustaga või ebasoodsas olukorras olevad isikud.

(8)

Madala kvalifikatsiooniga täiskasvanute osalemine elukestvas õppes on jätkuvalt neli korda väiksem kui kõrgharidusega isikute puhul. Elukestva õppe võimaluste kättesaadavus on sotsiaal-majanduslike rühmade lõikes jätkuvalt ebaühtlane ja mõnede tööealiste elanikkonnarühmade, eelkõige kolmandate riikide kodanike juurdepääs sellele on piiratum. Seega on ulatusliku ja kaasava osaluse edendamine oskuste täiendamise meetmete puhul edu saavutamiseks olulise tähtsusega. Ülimalt oluline on teha jõupingutusi jõudmaks isikuteni, kes vajavad erilist motivatsiooni, toetust ja elukestvat nõustamist, eelkõige nendeni, kes on tööturust või haridusest ja koolitusest kõige rohkem kõrvale jäänud.

(9)

Oskuste täiendamise meetmed puudutaksid neid täiskasvanuid, kelle oskuste, teadmiste ja pädevuste tase on madal ja keda ei ole võimalik toetada noortegarantii (2) raames, ning pakuksid neile paindlikke võimalusi nende kirja- ja arvutusoskuse ning digipädevuse parandamiseks ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku (EQF) kõrgemate tasemete saavutamiseks, mis on vajalikud tööturul osalemiseks ja aktiivseks osalemiseks ühiskonnaelus. Seda oleks võimalik saavutada, pakkudes haridust ja koolitust asjakohase õppekorralduse raames, kus kvalifitseeritud õpetajad ja koolitajad kohaldavad täiskasvanuspetsiifilisi õppemeetodeid ning kasutavad digiõppe võimalusi.

(10)

Võttes arvesse siseriiklikke õigusakte, olusid ning olemasolevaid vahendeid, võivad liikmesriigid keskenduda oskuste täiendamise meetmete rakendamisel oma kindlaksmääratud prioriteetsetele sihtrühmadele. Neid võib rakendada vastavalt liikmesriikide kehtestatud rakenduskorrale ning põhinedes isiku pühendumusele ja huvile osaleda.

(11)

Täiskasvanute oskuste ja pädevuste suurendamine aitab suuresti kaasa strateegia „Euroopa 2020“ strateegiliste eesmärkide saavutamisele, nagu on kajastatud Euroopa poolaasta poliitikatsüklis.

(12)

Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatakse igaühe õigust haridusele ning õigust saada kutse- ja täiendõpet.

(13)

ÜRO 2015. aasta säästva arengu eesmärkides kutsutakse üles tagama, et kõik noored ja oluline osa täiskasvanutest, nii mehed kui ka naised, saavutaks kirja- ja arvutusoskuse aastaks 2030.

(14)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovituses 2006/962/EÜ võtmepädevuste kohta elukestvas õppes (3) on esitatud lähteraamistik, mis aitab liikmesriikidel tagada, et esmatasandi haridus- ja koolitustee lõpuks on noored omandanud põhioskused, mis on nad ette valmistanud täiskasvanueluks, edasiseks õppeks ja tööeluks. Samuti toetatakse kõnealuse raamistikuga liikmesriike selle tagamisel, et täiskasvanud saaksid arendada ja ajakohastada oma võtmepädevusi kogu elu jooksul.

(15)

Euroopa kodanike digipädevuse raamistikus on esitatud Euroopa ühine võrdlusraamistik selle kohta, mida tähendab tänapäeva maailmas digitaalne tarkus, ning määratletud pädevused ja nende tasemed viies põhivaldkonnas

(16)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovitusega Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas (4) loodi kaheksat taset hõlmav ühine kvalifikatsiooni võrdlusraamistik, milles on sõnastatud õpitulemused, mida on võimalik saavutada formaalse, mitteformaalse ja informaalse õppe eri vormide kaudu.

(17)

Nõukogu ja komisjoni ühisaruandes hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku (HK 2020) rakendamise kohta nimetatakse täiskasvanuõppe valdkonna prioriteetidena muu hulgas kirja-, arvutus- ja digioskuste ning piisava teise võimaluse (mis annaksid tunnustatud EQF kvalifikatsiooni neile, kel puudub EQFi 4. taseme kvalifikatsioon) pakkumist. Nimetatud ühisaruanne sisaldab ka kutsehariduse ja -koolituse keskpika perioodi eesmärke, sh kõigi jaoks juurdepääsu parandamine kvalifikatsioonile paindlikumate ja avatumate kutsehariduse ja -koolituse süsteemide abil, eeskätt pakkudes tõhusat ja terviklikku juhendamisteenust ning võimaldades mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimist.

(18)

Nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovituses mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta (5) kutsutakse liikmesriike üles looma 2018. aastaks riiklikku korda mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimiseks (tuvastamiseks, dokumenteerimiseks, hindamiseks ja sertifitseerimiseks). See hõlmab töötute ja töötuse ohus olevate isikute võimalust läbida oskuste audit nende teadmiste, oskuste ja pädevuste kindlakstegemiseks.

(19)

Nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovituses noortegarantii loomise kohta soovitatakse tagada, et alla 25aastased noored saaksid kvaliteetse pakkumise tööks, õpingute jätkamiseks, õpipoisiõppeks või praktikaks nelja kuu jooksul alates formaalharidussüsteemist lahkumisest või töötuks jäämisest. Selles kutsutakse liikmesriike üles pakkuma kooli pooleli jätnud ja väheste oskustega noortele võimalusi haridus- ja koolitustee jätkamiseks või uueks alguseks, mis tähendab sellise õpikeskkonna loomist, mis vastab noore konkreetsele vajadusele ja võimaldab tal omandada puuduva kvalifikatsiooni.

(20)

Nõukogu 15. veebruari 2016. aasta soovituses, mis käsitleb pikaajaliste töötute integreerimist tööturule, (6) soovitatakse, et pikaajalistele töötutele pakutaks põhjalikku personaalset hindamist ja nõustamist ning tööturule integreerimise lepingut, mis hõlmab individuaalset pakkumist ja ühtse kontaktpunkti määramist hiljemalt siis, kui töötuks jäämisest möödub 18 kuud.

(21)

Komisjoni 3. oktoobri 2008. aasta soovituses 2008/867/EÜ tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise kohta (7) kutsutakse liikmesriike üles suurendama ja täiustama investeeringuid inimkapitali kaasava haridus- ja koolituspoliitika, sealhulgas tõhusa elukestva õppe strateegiate toel, viima haridus- ja koolitussüsteemid vastavusse uute pädevusnõuetega ja võtma arvesse digioskuste vajadust.

(22)

Nõukogu 5. ja 6. juuni 2014. aasta järeldustes liidus seaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike integreerimise kohta korrati 2004. aastal vastu võetud ELi sisserändajate integreerimise poliitika ühiseid aluspõhimõtteid, millest ühe kohaselt on hariduse valdkonnas tehtavad jõupingutused määrava tähtsusega sisserändajate ja eelkõige nende järglaste ettevalmistamisel, et muuta nad edukamateks ja aktiivsemateks osalejateks ühiskonnas.

(23)

Nõukogu 21. novembri 2008. aasta resolutsioonis, milles käsitletakse elukestva nõustamise paremat integreerimist elukestva õppe strateegiatesse, (8) kutsutakse liikmesriike üles rakendama nelja juhtpõhimõtet, et toetada kodanike karjääriga seotud üleminekuid elu jooksul: soodustada karjääri juhtimise oskuste omandamist kogu elu jooksul, hõlbustada kõigi kodanike juurdepääsu nõustamisteenustele, arendada nõustamisteenuste kvaliteedi tagamist ning julgustada koordineerimist ja koostööd erinevate sidusrühmade vahel riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

(24)

Vaatamata nendele jõupingutustele on madala kvalifikatsiooniga täiskasvanute juurdepääs haridus- ja koolitusvõimalustele ning nendes osalemine jätkuvalt väljakutseks. Aktiivse tööturupoliitika eesmärk on aidata töötutel naasta võimalikult kiiresti tööturule, kuid see ei paku alati paindlikku individuaalset võimalust oskuste täiendamiseks. Vähestes riiklikes poliitikameetmetes pööratakse tähelepanu vajadusele täiendada nende oskusi, kes juba töötavad, jättes nad oskuste aegumise ja töö kaotamise ohtu, samas kui tööturult kõige kaugemal olevate isikute oskuste täiendamise vajadus on suurim, kuid nendeni on kõige raskem jõuda.

(25)

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajad kutsusid komisjoni üles esitama ettepaneku Euroopa uue oskuste tegevuskava kohta, mis käsitleks muu hulgas viise, kuidas hoogustada oskuste arendamist ja teadmiste omandamist, tunnistades, et keskhariduse või võrdsel tasemel hariduse omandamist kaldutakse pidama miinimumnõudeks, millega tagatakse edukas üleminek hariduse omandamiselt tööturule ning edasiõppimise võimalus.

(26)

Poliitikakujundajatele ja praktikutele vajalik teadmiste baas üha laieneb, ent on endiselt puudulik. Liidu asutused, eelkõige Eurostat, Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet (EACEA) ning Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop) võiksid arendada edasist asjakohast uurimistööd, oskusteavet ja analüüsi. Euroopa tööhõive, hariduse ja koolituse alase koostöö raames tehtud töö tulemused võivad kaasa aidata teadmistebaasi ja vastastikuse õppe arendamisele.

(27)

Olulisemad huvirühmad, kes osalevad ühises jõupingutuses, mis on vajalik jõudmaks inimesteni, nende kaasamiseks, juhendamiseks ja toetamiseks nende oskuste täiendamise protsessis, on tööandjate organisatsioonid, tööandjad, ametiühingud, tööstus-, kaubandus- ja käsitöökojad, riigiasutused, kes osalevad hariduse ja koolituse ning sisserännanute integreerimise poliitika kavandamises, korraldamises ja edendamises, tööhõiveteenistused, haridus- ja koolitusteenuse osutajad, vahendus- ja valdkondlikud organisatsioonid, kodanikuühiskonna organisatsioonid, kohalikud ja piirkondlikud ettevõtjad, raamatukogud, kogukondlikud teenistused ja täiskasvanud õppijad ise.

(28)

Sihtrühma mitmekesisus ning kõnealuse valdkonna poliitikameetmete killustatus ja keerukus toob tihtipeale kaasa selle, et puudub süstemaatiline lähenemisviis tööjõu oskuste täiendamisele ja teadlikkus selle sotsiaalmajanduslikest hüvedest. Seepärast oleksid teretulnud ühtsed poliitilised jõupingutused, mis põhinevad valdkondadevahelisel tõhusal koordineerimisel ja partnerlusel,

(29)

Kuna haridus- ja koolitussüsteemid ning olukord tööturul on liikmesriigiti ja piirkonniti oluliselt erinevad, ei ole võimalik kohaldada tööalase konkurentsivõime suhtes kõigile ühtviisi hästi sobivat lähenemisviisi. Seetõttu on liikumine teatava kvalifikatsioonitaseme suunas pigem tööalase konkurentsivõime parandamise ning ühiskonnas aktiivse osalemise suurendamise vahend kui eesmärk iseenesest.

1)

Pakkuda sellistele madala oskuste, teadmiste ja pädevuste tasemega täiskasvanutele nagu esmatasandi haridus- ja koolitussüsteemist keskharidust või samaväärset kvalifikatsiooni omandamata lahkunud täiskasvanud, keda ei ole võimalik toetada noortegarantii raames, võimalust juurdepääsuks oskuste täiendamise meetmetele, mis annaksid neile võimaluse vastavalt nende isiklikele vajadustele, et:

2)

Võttes arvesse riiklikke olusid, olemasolevaid vahendeid ja kehtivaid riiklikke strateegiaid, määrata kindlaks prioriteetsed sihtrühmad oskuste täiendamise meetmete rakendamiseks riiklikul tasandil. Võtta seejuures arvesse ka sihtrühmaks oleva elanikkonna soolist tasakaalu, mitmekesisust ja erinevaid allrühmi.

3)

Asjakohasel juhul kavandada oskuste täiendamise meetmed kolmeastmelisena: oskuste hindamine, personaalse, paindliku ja kvaliteetse õppevõimaluse pakkumine ning omandatud oskuste valideerimine ja tunnustamine. Neid astmeid võiks toetada punktides 12–14 sätestatud nõustamis- ja toetusmeetmetega ning asjakohasel juhul digitehnoloogiate potentsiaali parima kasutamisega.

4)

Anda punkti 2 kohaselt kindlaks määratud prioriteetsetele sihtrühmadele võimalus läbida hindamine, nt oskuste audit, et teha kindlaks olemasolevad oskused ja nende täiendamise vajadus.

5)

Asjakohasel juhul kohaldada madala kvalifikatsiooniga täiskasvanute puhul vastavalt nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitusele (mitteformaalse ja informaalse hariduse valideerimise kohta) kehtestatud valideerimiskorda olemasolevate oskuste kindlakstegemiseks, dokumenteerimiseks, hindamiseks ja/või sertifitseerimiseks.

6)

Võimaldada punkti 1 kohane õpi- ja koolituspakkumine, mis vastab oskuste hindamise tulemusel kindlaks tehtud vajadustele. Kolmandatest riikidest pärit sisserännanute puhul hõlmata asjakohasel viisil võimalused keeleõppeks ja ettevalmistus koolituseks.

7)

Kui see on kooskõlas riiklike süsteemide ja oludega, võimaldada rohkem kasutada õpitulemuste ühikuid, mida on võimalik dokumenteerida, hinnata ja valideerida, et fikseerida õppijate edusammud eri etappides.

8)

Punkti 1 kohase pakkumise koostamisel võtta võimalikult suurel määral arvesse kohaliku, piirkondliku ja riikliku tööturu vajadusi ning esitada see tihedas koostöös asjaomaste sidusrühmadega, eelkõige tööturu osapoolte ning kohalike, piirkondlike ja riiklike ettevõtjatega.

9)

Tugineda omandatud teadmiste, oskuste ja pädevuste, sealhulgas töökohal toimuva väljaõppe hindamisel ja sertifitseerimisel kehtivale valideerimiskorrale, mis on kehtestatud nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovituse (mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta) kohaselt, ning julgustada nende teadmiste, oskuste ja pädevuste sertifitseerimist kvalifikatsiooni saamiseks kooskõlas riiklike kvalifikatsiooniraamistike ja süsteemidega.

10)

Vastavalt siseriiklikele õigusaktidele, oludele ja olemasolevatele vahenditele lähtuda oskuste täiendamise meetmete rakendamisel punktides 11–18 kirjeldatud põhimõtetest.

11)

Tagada käesoleva soovituse rakendamisel tõhus koordineerimine ning asjakohasel juhul toetada asjaomaste avaliku ja erasektori osaliste kaasamist haridus- ja koolitus-, tööhõive-, sotsiaal-, kultuuri- ja muudesse asjaomastesse poliitikavaldkondadesse, samuti nendevahelise partnerluse edendamist, sealhulgas piiriülest ja piirkondadevahelist koostööd.

12)

Rakendada motiveerivaid ja teavitusmeetmeid, mis hõlmavad oskuste täiendamise eelistest teadlikkuse tõstmist, tehes kättesaadavaks teabe olemasolevate nõustamis- ja toetusmeetmete, oskuste täiendamise võimaluste ja vastutavate asutuste kohta ning luues kõige vähem motiveeritutele stiimulid nende kasutamiseks.

13)

Pakkuda juhendamis- ja/või nõustamisteenuseid, et toetada õppijate oskuste paranemist oskuste täiendamise protsessi kõigis etappides.

14)

Kaaluda selliste toetusmeetmete väljatöötamist ja rakendamist, mis võtaksid piisaval määral arvesse oskuste täiendamist takistavaid tegureid. Sellised meetmed võivad hõlmata muu hulgas õppijate otsest toetamist või tööandjate kaudset toetamist nende töötajate oskuste täiendamiseks.

15)

Toetada oskuste täiendamise meetmete rakendamises osalevate töötajate, eelkõige õpetajate esmast koolitust ja pidevat erialast arengut.

16)

Võimaluse korral kavandada ühe aasta jooksul alates käesoleva soovituse vastuvõtmisest ja hiljemalt 2018. aasta keskpaigaks sobivad meetmed käesoleva soovituse rakendamiseks riiklikul tasandil, tuginedes asjakohasele kehtivale riiklikule korrale ja kehtivale finantsraamistikule.

17)

Hinnata kehtiva riikliku raamistiku alusel kõiki punktis 16 osutatud meetmeid ja nende mõju sihtrühma edusammudele kirja- ja arvutusoskuse ning digipädevuse omandamisel ja/või EQFi 3. või 4. taseme kvalifikatsiooni omandamisel, olenevalt riiklikest oludest.

18)

Kasutada hindamise tulemusi selleks, et asjakohaselt teavitada oskuste täiendamise meetmete ülesehitusest ja rakendamisest riiklikul tasandil ning uutel tõenditel põhinevatest poliitikameetmetest ja reformidest.

19)

Jälgida kutseõppe nõuandekomitee toel käesoleva soovituse rakendamist, eelkõige selliste vahetuste kaudu nagu vastastikune õppimine, tehes koostööd valdkonna Euroopa tasandi koordineerimisasutustega ning võttes arvesse tööhõive-, haridus- ja koolituspoliitikameetmeid.

20)

Edendada kehtivate asjakohaste pädevusraamistike, nagu Euroopa kodanike digipädevuse raamistik, ja hindamisvahendite kasutamist.

21)

Soodustada liikmesriikide vastastikust õppimist ning avaldada põhilised ressursid ja teave Euroopa täiskasvanuõppe elektroonilisel platvormil (EPALE).

22)

Toetada ja teha koostöös selliste liidu asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu OECD või UNESCO asjakohaseid teadusuuringuid ja analüüse täiskasvanuõppe ning oskuste hindamise kohta (nt PIAAC).

23)

Asjakohasel juhul, mõjutamata läbirääkimisi järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle ning kooskõlas aastateks 2014–2020 seatud prioriteetidega toetada praeguste ja tulevaste Euroopa rahastamisprogrammide kasutamist oskuste arendamise valdkonnas, eelkõige Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde ning programmi Erasmus+, käesoleva soovituse rakendamiseks kooskõlas nende õigusliku alusega.

24)

Teha 31. detsembriks 2018 kehtiva aruandluskorra raames kokkuvõte liikmesriikide kavandatud rakendusmeetmetest.

25)

Koostada koostöös liikmesriikidega ja pärast asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist hinnang meetmete kohta, mis on võetud käesoleva soovituse kohaselt ja esitada nõukogule viis aastat pärast käesoleva soovituse vastuvõtmist aruanne edusammudest madala kvalifikatsiooniga täiskasvanute kirja- ja arvutusoskuse ning digipädevuse parandamisel, saadud kogemustest ja nende mõjust tulevikule.