Asutamislepingu teatavate rahandussätete muutmise leping

KOKKUVÕTE:

MIS ON LEPINGU EESMÄRK?

Sellega muudetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse, Euroopa Majandusühenduse, Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Euroopa ühenduste ühtse nõukogu ja ühtse komisjoni asutamislepingute teatavaid rahandussätteid.

Muudatustega

vaadatakse läbi iga-aastane eelarvemenetlus, mis annab Euroopa Parlamendile rohkem volitusi seoses teatavate kuludega ning õiguse Euroopa Liidu (EL) eelarveprojekti tagasi lükata;
luuakse Euroopa Kontrollikoda ELi rahaliste vahendite auditeerimiseks.

Need reformid olid vajalikud pärast omavahendite süsteemi rakendamist, millega kehtestati Euroopa ühenduste finantsautonoomia.

PÕHIPUNKTID

Asutamislepinguga kehtestatakse eelarvemenetluse järgmised muudatused.

Esimene lugemine

Euroopa Parlament teeb Euroopa Komisjoni esialgse eelarveprojekti põhjal ettepaneku muuta Euroopa Liidu Nõukogu koostatud eelarveprojekti.
Kui need ei suurenda kogukulu, võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega muudatused tagasi lükata. Kui ta seda ei tee, võetakse muudatusettepanekud ja eelarve vastu.
Kui parlamendi ettepanekud suurendavad kogukulu, võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega muudatused vastu võtta. Seejärel võetakse eelarve vastu. Kui otsust ei tehta, lükatakse muudatusettepanekud tagasi.
Kui nõukogu lükkab ühel eespool nimetatud juhul parlamendi esitatud muudatusettepanekud tagasi, võib ta kvalifitseeritud häälteenamusega algse summa säilitada või määrata teise.

Teine lugemine

Kui nõukogu lükkab parlamendi muudatused tagasi või muudab neid, saadab ta eelarveprojekti tagasi parlamendile. Parlament võib nõukogu tehtud muudatusi muuta või need tagasi lükata ning eelarve vastu võtta, kui selle poolt on hääletanud enamik parlamendi liikmeid ja antud on kolm viiendikku häältest. Kui parlament ei muuda nõukogu arvandmeid, võetakse eelarve samuti vastu.
Parlament võib oluliste põhjuste korral kogu eelarve tagasi lükata ja nõuda uut eelarveprojekti, kui selle poolt on enamik parlamendi liikmeid ja antud on kaks kolmandikku häältest.

Euroopa Kontrollikoda

vaatab läbi kõigi ELi halduskulude ja -tulude raamatupidamisaruanded, sealhulgas ELi asutuste rahalised aruanded;
hindab, kas kogu tulu on laekunud, kas kõik kulud on tehtud seaduslikult ja korrapäraselt ning kas finantsjuhtimine on olnud usaldusväärne;
tugineb auditi tegemisel dokumentidele ning kontrollidele ELi institutsioonides ja liikmesriikides;
koostab ELi institutsioonidele aastaaruande ja edastab selle pärast iga eelarveaasta lõppu (see hõlmab nende vastuseid tema varasematele tähelepanekutele);
esitab oma tähelepanekud konkreetsetes küsimustes ja esitab oma arvamuse, kui mõni ELi institutsioon seda taotleb.

Euroopa Kontrollikoja liikmed

nimetatakse ametisse kuueks aastaks ja neid võib uueks ametiajaks tagasi nimetada;
omavad riikliku välisauditi kogemust või ametikoha jaoks vajalikku kvalifikatsiooniga;
on oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatud;
ei tohi teha tasustatud ega tasustamata tööd väljaspool kontrollikoda;
võivad kaotada õiguse vanadushüvitisele, kui nad ei järgi ametisse nimetamise tingimusi.

JÕUSTUMINE

Leping jõustus 1. juunil 1977.

TAUST

Lisateave

Kuidas ELi eelarve toimib? (Euroopa Komisjon)

PÕHIDOKUMENT

Asutamislepingu teatavate rahandussätete muutmise leping (ELT L 359, 31.12.1977, lk 1–19)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1–222)

Määruse (EL, Euratom) 2018/1046 hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Sellel konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Viimati muudetud: 06.02.2023

Top