Brüsseli leping (liitmisleping)

 

KOKKUVÕTE:

Euroopa ühenduste ühtse nõukogu ja ühtse komisjoni asutamisleping

MIS OLI LEPINGU EESMÄRK?

Brüsseli leping, millega loodi ühtne Euroopa Ühenduste Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjon (nn „liitmisleping“), allkirjastati selge kavatsusega ühendada kolm olemasolevat Euroopa ühendust (EÜ): Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühendus (EAEC või rohkem tuntud kui „Euratom“).

 Säilitades kolme ühenduse juriidilise sõltumatuse, muudeti nende institutsioonid liitmislepinguga otstarbekamaks, ühendades täitevorganid, mis olid sel ajal veel sõltumatud – seega viidi ühiste Euroopa institutsioonide hulk viie peale –, ja muudeti vastavalt kolme ühenduse asutamislepinguid.

PÕHIPUNKTID

Ühtne nõukogu ja ühtne komisjon

• Täitevorganid ühendati järgmiselt:
  • Euroopa Ühenduste Nõukogu – praegune Euroopa Liidu Nõukogu – asendas ühtse organina ESTÜ ministrite erinõukogu, EMÜ nõukogu ja Euratomi nõukogu;
  • Euroopa Ühenduste Komisjon – praegune Euroopa Komisjon – asendas ühtse organina ESTÜ Ülemameti, EMÜ Komisjoni ja Euratomi Komisjoni.
• Uued ühtsed täitevorganid pidid siiski jätkuvalt tegutsema kooskõlas kolme ühendust reguleerivate lepingutega ning kooskõlas käesoleva lepingu uute artiklitega.
• Nende koosseisu ja toimimist reguleerivad eeskirjad koondati ühtsesse tekstikorpusesse ja EÜ aluslepingute vastavate artiklite tekst tunnistati kehtetuks.
• Kui kolme aluslepingu vahel oli erinevusi, mis puudutasid nõukogu, siis
  • eesistumise kestus viidi kooskõlla EMÜ ja Euratomi asutamislepingutes sätestatud pikema tähtajaga;
  • otsuste tegemise eeskirju ühtlustati ainult niivõrd, kuivõrd see oli vajalik kolme aluslepingu alusel vastu võetud õigusaktide jaoks (st ühiste institutsioonide, eelarve ja halduse kohta);
  • lihthäälteenamuse, kvalifitseeritud häälteenamuse ja ühehäälsuse põhimõtted ühtlustati vastavalt EMÜ ja Euratomi asutamislepingule;
  • Coreperist sai ametlikult nõukogu ettevalmistav organ ja seda laiendati ESTÜ asutamislepingule.
• Kui kolme aluslepingu vahel oli erinevusi, mis puudutasid komisjoni, siis
  • liikmete arvuks määrati 9;
  • liikmete määramise ja nende staatuse ning komisjoni üldise toimimise eeskirjad viidi vastavusse EMÜ asutamislepingu sätetega;
  • ühtlustati kuupäev, mil komisjon peab avaldama üldaruande Euroopa ühenduste tegevuse kohta, samuti kuupäev, millal parlamentaarne assamblee peaks selle aruande läbivaatamiseks kokku tulema;
  • eeskirjad seoses komisjoni poliitilise vastutusega parlamentaarse assamblee ees kooskõlastati EMÜ ja Euratomi asutamislepinguga, andes võimaluse umbusaldust avaldada komisjoni juhtimise osas igal ajal (ja mitte ainult iga-aastase üldaruande läbivaatamisel).

EÜ ühtne halduseelarve

• Eelarve katab kõigi EÜ institutsioonide, sealhulgas parlamentaarse assamblee ja Euroopa Kohtu kulud.
• ESTÜ asutamislepingu kohaste sekkumismeetmete ja Euratomi asutamislepingust tuleneva teadus- ja arendustegevuse kulud jäid siiski eraldi eelarvetesse.

EÜ ühtne administratsioon

• Kõik EÜ institutsioonide ametnikud ja muud töötajad kuuluvad ühtsesse administratsiooni.
• Neid ning nende õigusi ja kohustusi reguleerivad eeskirjad on ühtsed ja tulenevad ühtsest seisundist.
• Eeskirjad EÜ vastutuse kohta ametniku või esindaja isikliku vea tõttu tema poolt põhjustatud kahju puhul on ühtsed.
• EÜ institutsioonidele, samuti nende ametnikele ja muudele esindajatele antud privileegid ja immuniteedid on samuti ühtlustatud lepingu ühtse protokolliga.

EÜ institutsioonide asukohad

• Luksemburgi esitatud õiguslikele vastuväidetele vastamiseks anti EÜ riikide valitsustele õigus teha vastastikusel kokkuleppel otsus lahenduse kohta seoses Brüsseli määramisega EÜ täitevorganite asukohaks. Otsus võeti vastu lepingu allkirjastamisega samal päeval ja see seisnes Brüsseli määramises esialgseks asukohaks.

MIS AJAST LEPINGUT KOHALDATI?

8. aprillil 1965. aastal allkirjastatud lepingut kohaldati alates 1. juulist 1967.

TAUST

Enne liitmislepingut oli kolmel Euroopa ühendusel juba mõningaid ühiseid institutsioone tänu 1957. aasta konventsioonile teatavate Euroopa ühenduste ühiste institutsioonide kohta: parlamentaarne assamblee (millest sai hiljem Euroopa Parlament), Euroopa Kohus ning majandus- ja sotsiaalkomitee.

Liitmisleping oli tänapäevase ELi liikumapanev jõud. Leping tunnistati kehtetuks – välja arvatud 8. aprilli 1965. aasta protokoll Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide kohta – 2. oktoobril 1997. aastal allkirjastatud Amsterdami lepinguga, mis jõustus 1. mail 1999.

Lisateave:

• Esimesed lepingud (Euroopa Parlament)
• ELi ajalugu (ELi nõukogu)
• ELi aluslepingud (Euroopa Komisjon)
• Aluslepingute ülevaade (EUR-Lex)

PÕHIDOKUMENDID

Euroopa ühenduste ühtse nõukogu ja ühtse komisjoni asutamisleping (EÜT 152, 13.7.1967, lk 2–17 (DE, FR, IT, NL))

Protokoll Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta (ELT C 202, 7.6.2016, lk 266–272)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping

Euroopa Majandusühenduse asutamisleping

Lepingu järjestikused muudatused on alusdokumenti lisatud. Käesolevat konsolideeritud versiooni tuleb kasutada üksnes viitamiseks.

Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping

Konventsioon teatavate Euroopa ühenduste ühiste institutsioonide kohta

Amsterdami leping, millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut, Euroopa ühenduste asutamislepinguid ja teatavaid nendega seotud akte (EÜT C 340, 10.11.1997, lk 1–144)

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 21.03.2018