EUROOPA KOMISJON

Brüssel,14.10.2021

COM(2021) 634 final

2021/0328(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Euroopa noorteaasta 2022 kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

15. septembril 2021 teatas president von der Leyen oma kõnes olukorrast Euroopa Liidus, et Euroopa Komisjon teeb ettepaneku kuulutada 2022. aasta Euroopa noorteaastaks, „mille eesmärk on väärtustada meie noori, kes on pidanud nii palju teistele andma“. Rõhutades kindlust, mida ta Euroopa tuleviku jaoks ammutab Euroopa noorte pakutavast inspiratsioonist, lisas president von der Leyen, et „kui soovime muuta Euroopa Liitu rohkem noorte nägu, tuleb anda noortele võimalus rääkida kaasa Euroopa tuleviku kujundamises.“ 

Olemaks edukas meie ühise liidu inspireerimisel uute põlvkondade tegude, unistuste, lootuste ja arusaamadega, peab Euroopa noorteaasta olema väga kaasav. President von der Leyen on öelnud: „Euroopa vajab kõiki oma noori“.

COVID-19 pandeemial on olnud enneolematu, kuid ka ebaühtlane mõju noorte haridusele, tööhõivele, sotsiaalsele kaasatusele ja vaimsele tervisele. Pandeemia ja sellega seotud meetmed on põhjustanud katkestusi nende hariduses ja tööturule üleminekul ning paljud noored on kogenud isoleeritust, ärevust ja depressiooni. Lapsi, noorukeid ja noori täiskasvanuid on rängalt kahjustanud pere- ja sotsiaalsete sidemete katkemine ning liikumiskeeldude põhjustatud majanduskriis on tabanud eelkõige noori eurooplasi.  1

Samal ajal on noored näidanud üles põlvkondadevahelist solidaarsust ja toetust, ohverdades oma igapäevaelu „noorusaega“. Noored, kes kuuluvad Euroopa ühiskonna kõige mitmekesisemate rühmade hulka, on ühtlasi näidanud üles tugevat vastupanuvõimet ja osalenud pandeemia mõju leevendamises.

Seda silmas pidades innustaks Euroopa noorteaasta 2022 Euroopa noori andma oma panuse ja mõtlema, kuidas kujundada liidu arengut ja ühiskonda üldiselt. See oleks ka võimalus suurendada teadlikkust noorte edaspidistest võimalustest. Euroopa noorteaasta üldeesmärk on suurendada liidu, liikmesriikide ning piirkondlike ja kohalike ametiasutuste jõupingutusi noorte tunnustamisel, toetamisel ja kaasamisel pandeemiajärgsel ajal, tehes selleks järgmist:

(1)toonitada, kuidas rohe- ja digipööre pakuvad uusi tulevikuväljavaateid ning võimalusi võidelda pandeemia negatiivse mõjuga noortele ja ühiskonnale laiemalt, ammutada inspiratsiooni noorte tegevusest, visioonist ja seisukohtadest, et veelgi tugevdada ja hoogustada ühist Euroopa Liidu projekti ja noorte kuulamist, võttes arvesse nende muresid ja toetades neid konkreetsete, kaasavate võimaluste arendamisel, kasutades samal ajal optimaalselt ära liidu vahendeid;

(2)julgustada kõiki noori, eelkõige vähemate võimalustega, ebasoodsa taustaga ja haavatavatesse rühmadesse kuuluvaid noori, saama aktiivseteks ja osalevateks kodanikeks ning muutuste elluviijateks, kes on inspireeritud Euroopa kuuluvustundest. See hõlmab täiendavaid jõupingutusi noorte osalemise ja kodanikuaktiivsuse suurendamiseks noorte ja kõigi sidusrühmade seas, kes töötavad nende huvide esindamise nimel. See sisaldab erineva taustaga ja ka haavatavatesse rühmadesse kuuluvate noorte panust peamistesse konsultatsiooniprotsessidesse, näiteks Euroopa tuleviku konverentsi;

(3)edendada noorte võimalusi, mis tulenevad ELi, riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi poliitikast, et toetada nende isiklikku, sotsiaalset ja kutsealast arengut rohelisemas, digitaalsemas ja kaasavamas liidus.

Laiemas mõttes käib Euroopa noorteaasta käsikäes taasterahastu „NextGenerationEU“ eduka rakendamisega, mis tagab rohe- ja digipöörde kiire elluviimise, annab võimaluse pandeemiast ühiselt tugevamalt välja tulla ja taasavab noortele võimalused, sealhulgas kvaliteetsed töökohad ning haridus- ja koolitusvõimalused tuleviku Euroopa jaoks, ning toetab noorte osalemist ühiskonnas. Komisjoni eesmärk on suurendada noorte rolli taastumise muutmisel tulevikku suunatud hüvangu ja heaolu liikumapanevaks jõuks.

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

ELi noortestrateegia on nõukogu 26. novembri 2018. aasta resolutsioonil 2 põhinev ELi noortepoliitika koostööraamistik aastateks 2019–2027. ELi noortevaldkonna koostöös tuleks ära kasutada kogu noortepoliitika potentsiaal. Koostööga saab edendada noorte osalust demokraatias kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 165 lõikega 2. Samuti toetatakse koostööga sotsiaalset kaasatust ja kodanikuaktiivsust ning seatakse eesmärgiks tagada, et kõikidel noortel on ühiskonnas osalemiseks vajalikud vahendid.

Euroopa noortevaldkonna eesmärgid, 3 mis on ELi noortestrateegia lahutamatu osa, on noorte poolt noorte jaoks välja töötatud ELi noortedialoogi raames ning need esindavad valdkondi, kus on vaja muutusi, et noored saaksid oma potentsiaali täielikult ära kasutada.

Samal ajal annab Euroopa noorteaasta 2022 ainulaadse tõuke Euroopa haridusruumi loomisele, tekitades 2025. aastaks tõelise Euroopa õpperuumi, kus piirid ei takista kaasavat ja kvaliteetset haridust ja koolitust kõigile. Noorteaastast võidavad ka Euroopa kliimapakt, ajakohastatud digiõppe tegevuskava ja algatus „Tervislikud eluviisid kõigi jaoks“. Tööhõive, oskuste ja vaesuse vähendamise valdkonnas toetab seda Euroopa sotsiaalõiguste sammas. Euroopa noorteaastal rõhutatakse liidu jõupingutusi noorte tööhõivevõimaluste laiendamiseks pandeemiajärgsel taasteperioodil, kasutades järgmisi vahendeid: tugevdatud noortegarantii, 4 Euroopa Õpipoisiõppe Liidu ja Euroopa õpipoiste võrgustiku taaskäivitamine, Euroopa lastegarantii, Euroopa oskuste tegevuskava 5 rakendamine, komisjoni soovitus toimivate tööhõive aktiivse toetamise meetmete (EASE) kohta pärast COVID-19 kriisi 6 ning uue algatuse ALMA (ingl Aim, Learn, Master, Achieve – eesmärk, õpingud, oskused, edu) käivitamine.
ALMA on noorte piiriülese liikuvuse kava, mis on suunatud ebasoodsas olukorras olevatele mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele vanuses 18–30 aastat.

Kuigi tänased noored on „diginoored“, vajavad nad (eelkõige alaealised) siiski toetust ja oskusi eluks, kus veebi- ja päriselu vahe on üha hägusam. 2022. aastal käivitatavas lastele parema interneti loomise Euroopa strateegias asetatakse tähelepanu keskmesse noorte osalemine, digioskused, kaasatus ja laste heaolu edendamine.

ELi terviklikus lapse õiguste strateegias ja Euroopa lastegarantiis 7 on sätestatud laste ja teismeliste osalemise uus standard, mis on välja töötatud koos lastega.

Paljusid neist võimalustest toetavad märkimisväärsed ELi investeeringud, eelkõige selliste programmide kaudu nagu Erasmus+, Euroopa solidaarsuskorpus, Euroopa Sotsiaalfond+, „Loov Euroopa“, „Euroopa horisont“, kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm, Varjupaiga- , Rände- ja Integratsioonifond, õigusprogramm, Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ning Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond. Need rahastamisprogrammid annavad märkimisväärse ELi panuse, et võimaldada noortel jätkata isiklikku, sotsiaalset ja kutsealast eneseteostust.

Konkreetselt noortele suunatud ELi programmidel on Euroopa noorteaastal keskne roll. 2022. aastal tähistatakse Erasmus+ programmi 35. aastapäeva ja Euroopa aasta on suurepärane võimalus rõõmustada kümnete miljonite noorte üle, kes on selles seikluses osalenud alates 1987. aastast, ning edendada kõnealuse programmi uut põlvkonda kõigis selle mõõtmetes, mis hõlmavad haridust, koolitust, noori ja sporti. Euroopa solidaarsuskorpus alustab 2022. aastal oma viiendat hooaega. 9. mai on sümboolne kuupäev, mil organiseerida selle päeva tähistamiseks tegevusi ja üritusi.

Euroopa noorteaasta raames korraldatavad tegevused peaksid olema asjakohased kõigi liikmesriikide jaoks. Liikmesriikidel palutakse seega nimetada ametisse riiklik koordinaator, kes korraldab nende osalemist Euroopa noorteaasta üritustel. Komisjon korraldab riiklike koordinaatorite kohtumisi, et kooskõlastada Euroopa noorteaasta korraldamist ja vahetada teavet selle rakendamise kohta riigi ja liidu tasandil.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Euroopa noorteaasta korraldamisel kasutatakse juba olemasolevaid ELi programme ja rakendusmehhanisme ning taasterahastut „NextGenerationEU“. Noortega seotud investeeringud on praegu kõlblikud märkimisväärseks ELi rahastuseks mitme ELi programmi ja rahastamisvahendi raames, milleks on eelkõige Erasmus+, Euroopa solidaarsuskorpus, programm „Erasmus noortele ettevõtjatele“, programm „Loov Euroopa“, Euroopa Sotsiaalfond+, noorte tööhõive algatus, Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond, Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond, kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm, programm „Digitaalne Euroopa“ ning programm „Euroopa horisont“. Nende programmide välismõõde ja väärtuslike kogemuste jagamine ning sihtotstarbelised välisvahendid, nagu naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“, moodustavad lahutamatu osa ELi noorte koostööst meie rahvusvaheliste partneritega. Tulevases noorte tegevuskavas keskendutakse Euroopa noorteaasta välismõõtmele.

Euroopa noorteaasta 2022 viiakse kooskõlla komisjoni prioriteetidega aastateks 2019–2024.

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Ettepanekul on kaks õiguslikku alust:

(1)ELi toimimise lepingu artikli 165 lõige 4, milles on sätestatud, et selleks, et aidata kaasa käesolevas artiklis märgitud eesmärkide saavutamisele „võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt ja pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega ning regioonide komiteega vastu stimuleerivaid meetmeid, välja arvatud igasugune liikmesriikide õigusnormide ühtlustamine“.

(2)ELi toimimise lepingu artikli 166 lõige 4, milles on sätestatud, et „toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega, võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu vastu meetmed selleks, et kaasa aidata käesolevas artiklis esitatud eesmärkide saavutamisele, välja arvatud igasugune liikmesriikide õigusnormide ühtlustamine, ning võtab komisjoni ettepaneku põhjal vastu soovitusi.“

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•Proportsionaalsus

Käesolev ettepanek on kooskõlas ELi lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega. Kavandatud tegevuskäik on lihtne. See tugineb olemasolevatele programmidele ja eeldab, et teavitamiskampaaniate kese suunatakse Euroopa noorteaasta 2022 teemadele. Sellega ei kaasne ebaproportsionaalseid halduskulusid ettepanekut rakendavatele ametiasutustele.

Liidu meetmetega toetatakse ja täiendatakse liikmesriikide jõupingutusi. Selle meetme eesmärk on esiteks tõhustada liidu enda vahendeid. Teiseks võimaldab see soodustada sünergiat ja koostööd liikmesriikide, organisatsioonide ja sihtasutuste ning era- ja avaliku sektori ettevõtjate vahel.

Liidu meetmed ei läheks kaugemale, kui on vaja selleks, et lahendada ilmnenud probleemid.

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõju hindamine

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUUD KÜSIMUSED

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Riiklikud koordinaatorid peaksid koostöös noortevaldkonna organisatsioonide või asutuste esindajatega, sealhulgas võimaluse korral noorte endiga, kaasama noori aktiivselt Euroopa noorteaasta 2022 tegevuste ettevalmistamisse ja rakendamisse.

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

2021/0328 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Euroopa noorteaasta 2022 kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 165 lõiget 4 ja artikli 166 lõiget 4,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 8 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 9 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)ELi toimimise lepingu artikli 165 lõikes 2 on sätestatud, et liidu tegevusega püütakse muu hulgas „ergutada noori osalema Euroopa demokraatias“.

(2)16. septembri 2016. aasta Bratislava tegevuskavas 10 võtsid 27 riigipead ja valitsusjuhti kohustuse „pakkuda noortele paremaid võimalusi“, eelkõige „liikmesriikidele antava täiendava ELi toetuse kaudu, et võidelda noorte töötuse vastu ja tõhustada noortele suunatud ELi programme“.

(3)25. märtsi 2017. aasta Rooma deklaratsioonis 11 väljendasid 27 liikmesriigi juhid, Euroopa Nõukogu, Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon oma pühendumist püüelda sellise liidu suunas, „kus noored saavad parima hariduse ja koolituse ning võivad õppida ja leida tööd kogu maailmas“.

(4)Euroopa Liidu noortestrateegias (2019–2027) tunnistatakse, et noored kujundavad ise oma elu, aitavad kaasa positiivsetele muutustele ühiskonnas ja annavad panuse ELi ambitsioonidesse ning et noortepoliitika saab aidata luua ruumi, kus noored saavad ära kasutada võimalusi ja suhestuda Euroopa väärtustega. Eelmised Euroopa aastad, nagu Euroopa raudteeaasta 2021, Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 ja Euroopa kodanike aasta 2013–2014, pakuvad väärtuslikke kogemusi, mis peaksid andma sisendi tulevasteks jõupingutusteks, et kaasata noori nii oma kui ka Euroopa tuleviku kujundamisse. 

(5)Taasterahastu „NextGenerationEU“ tagab rohe- ja digipöörde kiire edasiliikumise ja annab võimaluse pandeemiast ühiselt tugevamalt välja tulla ning avab noortele uued võimalused, sealhulgas kvaliteetsed töökohad ja sotsiaalsete muutustega kohanemine. Liidu eesmärk on kaasata noored täielikult „NextGenerationEU“ kasutuselevõtmisse, suurendades nende rolli rohe- ja digipöördes.

(6)15. septembril 2021 teatas president von der Leyen oma kõnes olukorrast Euroopa Liidus, 12 et Euroopa Komisjon teeb ettepaneku kuulutada 2022. aasta Euroopa noorteaastaks. Rõhutades kindlust, mida ta Euroopa tuleviku jaoks ammutab Euroopa noorte inspiratsioonist, lisas president von der Leyen, et „kui soovime muuta Euroopa Liitu rohkem noorte nägu, tuleb anda noortele võimalus rääkida kaasa Euroopa tuleviku kujundamises.“ Euroopa vajab kõigi noorte visiooni, kaasamist ja osalemist, et kujundada parem tulevik, ning peab andma noortele võimaluse tulevikuks, mis on rohelisem, digitaalsem ja kaasavam. Seetõttu tegi president ettepaneku kuulutada välja aasta „mille eesmärk on väärtustada meie noori, kes on pidanud nii palju teistele andma“.

(7)Noorte aktiivne osalemine demokraatlikes protsessides on Euroopa ja selle demokraatlike ühiskondade tuleviku jaoks otsustava tähtsusega. Kooskõlas Euroopa demokraatia tegevuskavaga 13 on Euroopa noorteaasta eesmärk hoogustada noorte aktiivset osalemist Euroopa demokraatias, sealhulgas toetades erineva taustaga noorte osalemist sellistes protsessides nagu Euroopa tuleviku konverents, edendades kodanikuaktiivsust ja vabatahtliku tegevuse algatusi, millega aidatakse teadvustada Euroopa ühiseid väärtusi, sh kodanike põhiõigusi, ning samuti Euroopa ajalugu ja kultuuri, tegevusi, mille abil viiakse noored kokku otsusetegijatega kohalikul, riiklikul ja liidu tasandil ning aidatakse kaasa Euroopa integratsiooniprotsessi tugevdamisele.

(8)Samuti tunnustatakse noorte olulist rolli, mida tuleb toetada, et suunata nende ammendamatu aktiivsus parema maailma loomisse. Euroopa noorteaasta on konkreetne panus ÜRO kestliku arengu tegevuskavasse aastani 2030, 14 milles rõhutatakse, et „lapsed ning noored on olulised muutuste põhjustajad“, ning see peaks andma täiendava tõuke kõnealuse tegevuskava rakendamisele, kestlikule arengule ja noorte suutlikkusele kujundada tulevikku mitte ainult liidu, vaid ka ELi partnerriikide ja meie planeedi kui terviku jaoks.

(9)Euroopa aasta peaks aitama suurendada noorte osalemist ELi välistegevuses kõigis poliitikavaldkondades, looma uusi võimalusi hariduseks ja vahetusteks, partnerlusteks ja dialoogiks ELi ja partnerriikide noorte vahel ning suurendama noorte osalemist strateegilises teabevahetuses ja avaliku diplomaatia meetmetes.

(10)Euroopa noortevaldkonna eesmärgid, mis on ELi noortestrateegia lahutamatu osa ja mis on noorte jaoks välja töötanud ELi noortedialoogi protsessi raames, annavad tunnistust paljude noorte eurooplaste soovist osaleda Euroopa Liidu arengu suuna määratlemisel.

(11)Euroopa noorteaasta peaks edendama Euroopa sotsiaalõiguste samba 15 esimese põhimõtte edukat rakendamist, milles rõhutatakse, et „igaühel on õigus kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele“ ning Euroopa haridusruumi edukat rakendamist, mille eesmärk on stimuleerida noorte isiklikku, sotsiaalset ja kutsealast eneseteostust, luues 2025. aastaks tõelise Euroopa haridusruumi, kus piirid ei takista kaasavat ja kvaliteetset haridust ja koolitust kõigi jaoks.

(12)Euroopa noorteaasta peaks toetama liidu jõupingutusi laiendada noorte tööhõivevõimalusi pandeemiajärgses taastumises, nagu on märgitud Euroopa Parlamendi resolutsioonis noortegarantii kohta ( 2020/2764(RSP) ), 16 milles rõhutatakse, et liikumispiirangud on ootamatult häirinud noorte kooliharidust ja informaalset õppimist, praktikat ja õpipoisiõpet ning tööhõivet, mõjutades nende sissetulekut, teenimispotentsiaali ja heaolu, sealhulgas tervist ja eelkõige vaimset tervist.

(13)Euroopa noorteaasta peaks andma täiendava tõuke noortele kvaliteetsete tööhõivevõimaluste loomiseks noorte tööhõive toetuse paketi (YES) raames, mille hulgas on tugevdatud noortegarantii 17 ja algatus ALMA (ingl Aim, Learn, Master, Achieve – eesmärk, õpingud, oskused, edu), mida rakendatakse Euroopa Sotsiaalfond+ raames. ALMA on noorte piiriülese liikuvuse kava, mis on suunatud ebasoodsas olukorras olevatele mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele, et omandada välismaal töökogemust, millega kaasnevad sotsiaalteenused, eesmärgiga pakkuda eelkõige maapiirkondadest, äärealadelt ja vähem arenenud piirkondadest pärit noortele haridust, koolitust või kvaliteetset tööd. 

(14)Euroopa Parlamendi resolutsioonis COVID-19 mõju kohta noortele ja spordile (2020/2864(RSP)) 18 rõhutatakse eriti teravat mõju, mida praegune pandeemia on avaldanud mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele (NEET-noortele), ning toonitatakse vajadust tegeleda probleemidega, millega puutuvad kokku haavatavatesse rühmadesse kuuluvad noored; märgitakse, et noorte töötus ja vaesus on pandeemia algusest saadik pidevalt kasvanud ning kutsutakse komisjoni ja liikmesriike üles võtma kõik vajalikud meetmed, et võidelda katastroofilise mõjuga noorte tööhõivele. Resolutsioonis tuletatakse meelde vabatahtliku tegevuse rolli noorte elu- ja tööoskuste arendamisel ning ollakse seisukohal, et Euroopa solidaarsuskorpus võib aidata noortel eurooplastel leida võimalusi, mis ulatuvad nende kohalikest oludest kaugemale.

(15)Euroopa noorteaasta raames tuleks rakendada nõukogu 1. detsembri 2020. aasta resolutsiooni Euroopa noorsootöö tegevuskava koostamise raamistiku kohta 19 ning nõukogu 22. mai 2019. aasta järeldusi noorte ja töö tuleviku kohta, 20 10. detsembri 2019. aasta järeldusi digitaalse noorsootöö kohta 21 ning 7. detsembri 2017. aasta järeldusi nutika noorsootöö kohta 22 . 

(16)Kajastades seda, kui oluline on tegeleda kliima- ja looduskriisidega kooskõlas liidu kohustustega rakendada Pariisi kokkulepet 23 ja saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid, peaks Euroopa noorteaasta aitama kaasa kliima ja loodusega seotud meetmete süvalaiendamisele ning Euroopa rohelise kokkuleppe 24 rakendamisele õiglasel ja kaasaval viisil, programmi „Euroopa horisont“ missioonidele ja paketile „Eesmärk 55“, 25 eelkõige julgustades noori formuleerima oma algatusi ja loovaid ideid asjaomaste eesmärkide saavutamiseks.

(17)Euroopa noorteaasta peaks andma täiendava tõuke Euroopa Parlamendi resolutsioonile tõhusate meetmete kohta programmide „Erasmus+“ ja „Loov Euroopa“ ning Euroopa solidaarsuskorpuse keskkonnasäästlikumaks muutmiseks (2019/2195(INI), 26 milles rõhutatakse, et programm „Erasmus+“ on tänu formaal- ja mitteformaalse hariduse ja koolituse ning noorte osalustegevuse toetamisele eurooplaste, eelkõige noorte põlvkondade teadlikkuse suurendamisel otsustava tähtsusega, et julgustada neid võtma aktiivset ja teadlikku seisukohta kestlikkuse ja asjakohaste poliitikameetmete suhtes ning kujunema tulevikus kaasatud ja teadlikeks kodanikeks; rõhutatakse sellega seoses noorte- ja kodanikuühiskonna organisatsioonide olulist rolli niisuguste parimate tavade jagamisel ja projektide rakendamisel, millega suurendatakse nooremate põlvkondade teadlikkust kestlikkusest.

(18)President von der Leyen rõhutas oma kõnes Euroopa Liidu olukorra kohta, et „Euroopa vajab kõiki oma noori“. Oma eesmärkide täitmisel peaks Euroopa aasta olema täielikult kaasav ja aktiivselt edendama vähemate võimalustega inimeste osalemist.

(19)Euroopa noorte aasta põhineb Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) 27 tunnustatud põhimõtetel. Eelkõige püütakse Euroopa noorteaasta meetmete ja tegevustega tagada täielik kinnipidamine õigusest soolisele võrdõiguslikkusele ja mittediskrimineerimisele soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel ning edendada harta kohaldamist. ELi lapse õiguste strateegias 28 ja Euroopa lastegarantiis 29 on sätestatud uus standard laste ja teismeliste esindamiseks ning tunnistatud lapsed ja noored aktiivseteks kodanikeks ja muutuste elluviijateks.

(20)Euroopa noorteaasta tõhusa ja tulemusliku rakendamise tagamiseks tuleks maksimaalselt ära kasutada juba olemasolevaid rakendusmehhanisme. Euroopa aasta lisaväärtuse optimeerimiseks tuleks püüda saavutada koostoime ja vastastikune täiendavus Euroopa aasta ja selliste liidu programmide vahel, mis hõlmavad spetsiaalselt noortele suunatud rahvusvahelisi programme, samuti programme, millel puudub riigiülene või rahvusvaheline mõõde, eelkõige neid, mis on seotud hariduse ja koolituse, spordi, kultuuri ja meedia, noorte ja solidaarsuse, vabatahtliku töö ja sotsiaalse kaasamise, teadusuuringute ja innovatsiooni, tööstuse ja ettevõtluse, digitaalpoliitika, põllumajanduse ja maaelu arendamisega, ning keskenduvad noortele põllumajandustootjatele, keskkonnale ja kliimale, ühtekuuluvuspoliitikale, julgeolekule ja rahvusvahelisele koostööle, ning liikmesriikide poolt elluviidavate tegevustega.

(21)Luues keskkonna, kus neid eesmärke edendatakse samal ajal nii liidu, liikmesriigi, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil, on võimalik saavutada suurem sünergia ja ressursse paremini kasutada. Sellega seoses peaks komisjon tegema tihedat koostööd Euroopa Parlamendi, nõukogu ja liikmesriikidega, Regioonide Komiteega, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega ja liidu tasandil kultuuripärandiga tegelevate asutuste ja ühendustega ning andma neile õigeaegselt teavet. Selleks et tagada Euroopa noorteaasta jaoks kavandatud tegevuste Euroopa mõõde, julgustatakse liikmesriike tegema omavahel koostööd.

(22)Euroopa noorteaasta peaks keskenduma ka meetmetele ja tegevustele, millel on potentsiaalne Euroopa lisaväärtus. Euroopa lisaväärtust tuleks mõista laialt ja näidata eri viisidel, näiteks juhul, kui meetmed või tegevused on riikidevahelised, eelkõige seoses koostööga, mille eesmärk on saavutada kestlik süsteemne mõju või aidata kaasa noorte Euroopa identiteedile, Euroopa ühiste väärtuste ja põhiõiguste tundmisele ja omaksvõtmisele ning suutlikkusele osaleda liidu esindus- ja osalusdemokraatias.

(23)Liidu tasandil määratakse käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud rahalised vahendid kindlaks toetavate programmide eelarves kooskõlas mitmeaastase finantsraamistikuga 2021–2027. Ilma et see piiraks eelarvepädevate institutsioonide volitusi, peaks eesmärgiks olema käesoleva otsuse rakendamise rahastamine vähemalt 8 miljoni euro ulatuses. Sõltuvalt rahaliste vahendite olemasolust toimub Euroopa noorteaastat toetavate tegevuste kaasrahastamine liidu eelarvest kooskõlas asjaomaste programmide, sealhulgas eelkõige programmi „Erasmus+“ ja Euroopa solidaarsuskorpuse ning vajaduse korral muude liidu programmide suhtes kohaldatavate eeskirjadega.

(24)Kuna liikmesriigid ei suuda käesoleva otsuse eesmärke piisavalt saavutada, küll aga saab neid kavandatud meetmete ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(25)Võttes arvesse COVID-19 mõju noortele ja sellest tulenevalt tungivat vajadust, et kõnealuse Euroopa aasta eesmärk oleks noorte austamine, toetamine ja kaasamine pandeemiajärgsel ajal, peetakse asjakohaseks teha erand Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4 osutatud kaheksa nädala pikkusest tähtajast.

(26)Euroopa noorteaasta kiire rakendamise tagamiseks peaks käesolev otsus jõustuma kiireloomulisena järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1 
Reguleerimisese

2022. aasta nimetatakse järgmiselt: „Euroopa noorteaasta 2022“ (edaspidi „Euroopa aasta“).

Artikkel 2 
Eesmärgid

Kooskõlas ELi noortestrateegiaga 2019–2027 ja Euroopa noortevaldkonna eesmärkidega on Euroopa aasta üldeesmärk suurendada liidu, liikmesriikide ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste jõupingutusi noorte austamisel, toetamisel ja kaasamisel pandeemiajärgsel ajal. Euroopa aasta eesmärgid on eelkõige järgmised:

1.toonitada, kuidas rohe- ja digipööre pakuvad uusi tulevikuväljavaateid ning võimalusi võidelda pandeemia negatiivse mõjuga noortele ja ühiskonnale laiemalt, ammutada inspiratsiooni noorte tegevusest, visioonist ja seisukohtadest, et veelgi tugevdada ja hoogustada ühist Euroopa Liidu projekti ja noorte kuulamist, võttes arvesse nende muresid ja toetades neid konkreetsete, kaasavate võimaluste arendamisel, kasutades samal ajal optimaalselt ära liidu vahendeid;

2.julgustada kõiki noori, eelkõige vähemate võimalustega, ebasoodsa taustaga ja haavatavatesse rühmadesse kuuluvaid noori, saama aktiivseteks ja osalevateks kodanikeks ning muutuste elluviijateks, kes on inspireeritud Euroopa kuuluvustundest, tehes sealhulgas täiendavaid jõupingutusi noorte osalemise ja kodanikuaktiivsuse suurendamiseks noorte ja kõigi sidusrühmade seas, kes töötavad nende huvide esindamise nimel, ning kaasates erineva taustaga noorte panuse peamistesse konsultatsiooniprotsessidesse, näiteks Euroopa tuleviku konverentsi;

3.edendada noorte võimalusi, mis tulenevad ELi, riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi poliitikast, et toetada nende isiklikku, sotsiaalset ja kutsealast arengut rohelises, digitaalses ja kaasavas maailmas.

Artikkel 3 
Meetmete liik

1.Meetmed, mida artiklis 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks võetakse, hõlmavad järgmisi Euroopa aasta eesmärkidega seotud tegevusi liidu, liikmesriigi, piirkondlikul või kohalikul tasandil ning vajaduse korral partnerriikides:

(a)konverentsid, üritused ja algatused, et edendada kaasavat ja juurdepääsetavat arutelu probleemide üle, millega noored, sealhulgas vähemate võimalustega ja haavatavatesse rühmadesse kuuluvad noored silmitsi seisavad, k.a COVID 19 pandeeemia, ning meetmete üle, mida eri tasandi sidusrühmad saavad võtta;

(b)noorte osaluse edendamine ning selliste olemasolevate vahendite, kanalite ja programmide tõhustamine, mis võimaldavad noortel jõuda poliitikakujundajateni, tehes kindlaks, kogudes ja jagades kogemusi ja häid tavasid;

(c)ideede kogumine, kasutades osalusmeetodeid Euroopa aasta ühiseks loomiseks;

(d)teavitus-, haridus- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniad, et propageerida selliseid väärtusi nagu võrdsus, solidaarsus, vabatahtlik tegevus, kuuluvus- ja turvalisustunne, tunne olla ärakuulatud ja austatatud, ning ergutada noori aktiivselt panustama kaasavamasse, rohelisemasse ja digitaalsemasse ühiskonda; 

(e)ruumi loomine arvamuste vahetamiseks selle kohta, kuidas muuta probleemid võimalusteks ettevõtlikus vaimus;

(f)uuringute tegemine noorte olukorra kohta liidus, sealhulgas Euroopa ühtlustatud statistika koostamine ja selle ja muu ELi statistika kasutamine ning nende tulemuste tutvustamine ja levitamine Euroopa, riiklikul või piirkondlikul tasandil;

(g)noorte jaoks oluliste programmide, rahastamisvõimaluste, projektide, meetmete ja võrgustike edendamine, sealhulgas sotsiaalmeedia ja veebipõhiste kogukondade kaudu.

2.Komisjon võib kindlaks määrata muud tegevused, mis võivad aidata kaasa Euroopa aasta eesmärkide saavutamisele, ja lubada kasutada nende tegevuste edendamisel viiteid Euroopa aastale, kui need aitavad kaasa eesmärkide saavutamisele. Euroopa institutsioonid ja liikmesriigid võivad määrata kindlaks ka muud sarnased tegevused ja soovitada neid komisjonile.

Artikkel 4 
Koordineerimine liikmesriigi tasandil

Euroopa aasta tegevuses osalemise korraldamise eest liikmesriigi tasandil vastutavad liikmesriigid. Liikmesriigid määravad selleks riiklikud koordinaatorid. Liikmesriikide koordinaatorid tagavad asjakohase tegevuse koordineerimise liikmesriigi tasandil. Samuti tagavad nad noorte ja noortetööga tegelevate kodanikuühiskonna organisatsioonide aktiivse kaasamise Euroopa aasta meetmete rakendamisse.

Artikkel 5 
Koordineerimine liidu tasandil

1.Komisjon organiseerib liikmesriikide koordinaatorite kohtumisi, et kooskõlastada Euroopa aasta korraldamist. Nendel kohtumistel vahetatakse ka teavet Euroopa aasta elluviimise kohta liikmesriigi ja liidu tasandil. Euroopa Parlamendi esindajad võivad nendel kohtumistel osaleda ja anda oma panuse vaatlejatena.

2.Euroopa aasta koordineerimisel liidu tasandil järgitakse valdkonnaülest lähenemisviisi, et luua koostoime erinevate noorte jaoks oluliste liidu programmide ja algatuste vahel.

3.Komisjon korraldab sidusrühmade ja noortevaldkonna organisatsioonide ja asutuste esindajate kohtumisi, et aidata kaasa Euroopa aasta ühisele loomisele ja rakendamisele liidu tasandil.

Artikkel 6 
Koostöö rahvusvahelisel tasandil

Euroopa aasta eesmärkide täitmiseks teeb komisjon vajaduse korral koostööd rahvusvaheliste partnerite ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, tagades samas liidu osalemise nähtavuse. Komisjon tagab eelkõige koostöö Euroopa Nõukoguga, sealhulgas ELi ja Euroopa Nõukogu noortepartnerluse raames, ning rahvusvaheliste noortevõrgustike ja -organisatsioonidega.

Artikkel 7 
Järelevalve ja hindamine

Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2023 Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele aruande käesoleva otsusega ette nähtud algatuste rakendamise, tulemuste ja üldhinnangu kohta.

Artikkel 8 
Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

Sisukord

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad 

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb 

X uut meedet 

◻ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 30  

◻ olemasoleva meetme pikendamist 

◻ ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid

1.4.2.Erieesmärgid

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.4.4.Tulemusnäitajad

Milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus 

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab ELi meetme lisaväärtus sellist väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

X Piiratud kestusega

–X    kehtib alates otsuse vastuvõtmisest kuni 31.12.2023

–X    finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul 2021–2024 ja maksete assigneeringutele ajavahemikul 2022–2026.

◻ Piiramatu kestusega

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 31   

X Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–x oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali

–x    rakendusametite kaudu

◻ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

◻ Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–◻ kolmandatele riikidele või nende poolt määratud asutustele;

–◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (määratletakse);

–◻ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–◻ finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

–◻ avalik-õiguslikele asutustele;

–◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ning kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

2.MAJANDAMISMEETMED 

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad 

Sagedus ja tingimused.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal) 

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed 

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 

·Olemasolevad eelarveread

Mitmeaastase finantsraamistiku jaotus rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele 

Allpool nimetatud programmid ja eelarveread on soovituslikud. Asjakohane rahastamine määratakse kindlaks toetavate programmide rahastamispaketi raames kooskõlas kohaldatavate finantseeskirjadega.

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade 

–◻Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–x    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (hinnang) 

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade 

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist.

–X Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või peadirektoraadi siseselt ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.1.Hinnanguline personalivajadus

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

–X Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadi sisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 

Ettepanek/algatus:

–X ettepanek on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga:

–◻    on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu.

–◻    tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomases rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu.

–◻    nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus 

Ettepanek/algatus:

–x    ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–◻    hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.Hinnanguline mõju tuludele 

–X Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–◻    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–◻    muudele tuludele

–palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu ◻    

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

LISA 
FINANTSSELGITUSELE

Ettepaneku/algatuse nimetus:

1. VAJALIKUKS PEETAV TÖÖTAJATE ARV JA TÖÖTAJATEGA SEOTUD KULUD

2. MUUD HALDUSKULUD

3. HALDUSKULUD KOKKU

4. KULUDE ARVUTAMISEKS KASUTATUD MEETODID

4.1.Personalikulud

4.2. Muud halduskulud

1. Vajalikuks peetavad personalikulud

Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

x    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadi sisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadi sisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Personalivajadused kaetakse osaliselt juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega, kes on peadirektoraadi siseselt ümber paigutatud, millele lisandub neli lepingulist töötajat, kelle palkamiseks haldav peadirektoraat võib saada loa iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

2. Muud halduskulud

Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

x    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Haldusassigneeringute vajadused kaetakse kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades seda vajaduse korral täiendavate assigneeringutega, mida võidakse anda meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3. HALDUSKULUD KOKKU (KÕIK MITMEAASTASE FINANTSRAAMISTIKU RUBRIIGID)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Haldusassigneeringute vajadused kaetakse kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades seda vajaduse korral täiendavate assigneeringutega, mida võidakse anda meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

4. Kulude hindamiseks kasutatud arvutusmeetodid

4.1. Personalikulud

Selles osas kirjeldatakse vajalikuks peetava personali arvutamise meetodit (töökoormuse prognoosid, sealhulgas konkreetsete töökohtade puhul (süsteemi Sysper 2 kohased töökohtade profiilid), töötajate liigid ja vastavad keskmised kulud)

4.2. Muud halduskulud

Täpsustage arvutusmeetodit, mida kasutati iga eelarverea puhul,

ja eelkõige aluseks võetud eeldusi (nt kohtumiste arv aastas, keskmised kulud jne).

(1)    OECD (2020). Noored ja COVID-19. Reageerimine, taastumine ja vastupanuvõime. OECD (2020). ILO, 2020. COVID ja noored. Mõju töökohtadele, haridusele, õigustele ja vaimsele heaolule. Eurostati andmed, 2020. Being young in Europe today – health.

(2)    https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=OJ:C:2018:456:FULL

(3)    https://europa.eu/youth/strategy/european-youth-goals_et

(4)     https://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=22829&langId=et

(5)    https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1223&langId=et

(6)     https://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=23699&langId=et  

(7)    https://ec.europa.eu/info/policies/justice-and-fundamental-rights/rights-child/eu-strategy-rights-child-and-european-child-guarantee_en

(8)    ELT C ..., ..., lk …

(9)    ELT C ..., ..., lk …

(10)     Bratislava deklaratsioon ja tegevuskava – Consilium (europa.eu)

(11)     Rooma deklaratsioon (europa.eu)

(12)     soteu_2021_address_en_0.pdf (europa.eu)  

(13)     https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52020DC0790&from=ET

(14)     21252030 Agenda for Sustainable Development web.pdf (un.org)

(15)     pdf (europa.eu)

(16)     Vastuvõetud tekstid – noortegarantii kohta – neljapäev, 8. oktoober 2020 (europa.eu)

(17)     pdf (europa.eu)  

(18)     Vastuvõetud tekstid – COVID-19 mõju kohta noortele ja spordile – kolmapäev, 10. veebruar 2021 (europa.eu)

(19)     https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=uriserv:OJ.C_.2020.415.01.0001.01.ENG  

(20)     pdf (europa.eu)  

(21)     Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldused digitaalse noorsootöö kohta 2019/C 414/02 – ELi Väljaannete Talitus (europa.eu)  

(22)     Nõukogu järeldused nutika noorsootöö kohta (europa.eu)  

(23)     Pariisi kliimakokkulepe:| kliimamuutuste vastased meetmed (europa.eu)  

(24)     Euroopa roheline kokkulepe Euroopa Komisjon (europa.eu)

(25)     ELi rohepöörde kava – Consilium (europa.eu)  

(26)     Vastuvõetud tekstid – Tõhusad meetmed programmide „Erasmus+“, „Loov Euroopa“ ja Euroopa solidaarsuskorpuse keskkonnasäästlikumaks muutmiseks – teisipäev, 15. september 2020 (europa.eu)

(27)     text_et.pdf (europa.eu)

(28)    COM(2021) 142 final

(29)    Nõukogu 14. juuni 2021. aasta soovitus (EL) 2021/1004

(30)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(31)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/EN/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx  

(32)    Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

(33)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(34)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(35)    Aasta N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

(36)    Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(37)    Vastavalt punktile 1.4.2. „Erieesmärk/eesmärgid ...”

(38)    Aasta N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

(39)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(40)    Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored spetsialistid delegatsioonides.

(41)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA read).

(42)    Aasta N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

(43)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

(44)    Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

(45)    Valida asjakohane eelarverida või märkida vajaduse korral teine; kui asjakohaseid eelarveridu on rohkem, tuleks eraldi esitada iga asjakohase eelarverea töötajad.

(46)    Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

(47)    Valida asjakohane eelarverida või märkida vajaduse korral teine; kui asjakohaseid eelarveridu on rohkem, tuleks eraldi esitada iga asjakohase eelarverea töötajad.

(48)    Täpsustage komitee liik ja rühm, millesse see kuulub.

(49)    Vaja on informaatika peadirektoraadi IT-investeeringute rühma arvamust (vt IT rahastamise suunised, C(2020)6126 final, 10.9.2020, lk 7).

(50)    Aasta N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

(51)    Vaja on informaatika peadirektoraadi IT-investeeringute rühma arvamust (vt IT rahastamise suunised, C(2020)6126 final, 10.9.2020, lk 7).

(52)    See punkt hõlmab kohalikke haldussüsteeme ja makseid ettevõtjate IT-süsteemide kaasrahastamiseks (vt IT rahastamise suunised, C(2020)6126 final, 10.9.2020).