EUROOPA KOMISJON

Brüssel,15.12.2021

COM(2021) 805 final

2021/0423(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

milles käsitletakse metaaniheite vähendamist energeetikasektoris ja millega muudetakse määrust (EL) 2019/942

(EMPs kohaldatav tekst)

{SEC(2021) 432 final} - {SWD(2021) 459 final} - {SWD(2021) 460 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

(i)parandada ELis toodetava ja tarbitava energiaga seotud metaaniheite peamisi allikaid käsitleva teabe täpsust. Eesmärk on tagada vara tasandi andmete kättesaadavus ja heite usaldusväärne kvantifitseerimine ning suurendada seeläbi mõõtetäpsust – sealhulgas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohaselt esitatavate kasvuhoonegaaside inventuuride andmete täpsust – ning asjakohaste leevendusmeetmete ulatust;

(ii)tagada ELis metaaniheite edasine tulemuslik vähendamine kogu energiatarneahelas. Selle erieesmärgi saavutamiseks kõrvaldatakse turutõrked, mis põhjustavad metaaniheite ebapiisavat vähendamist ettevõtjate hulgas;

(iii)parandada teabe kättesaadavust, et pakkuda stiimuleid ELi imporditava fossiilenergiaga seotud metaaniheite vähendamiseks. Kuna suurem osa ELis tarbitava fossiilenergiaga seotud metaaniheitest tekib väljaspool ELi, soovitakse selle erieesmärgiga luua stiimulid metaaniheite vähendamiseks partnerriikides, tagades turul läbipaistvuse.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Määrusega (EL) 2021/1119 („Euroopa kliimamäärus“) on liit sätestanud õigusnormid kogu majandust hõlmava eesmärgi kohta saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ning kehtestanud ka siduva kohustuse vähendada liidus kasvuhoonegaaside netoheidet (heide pärast sidumise mahaarvamist) 2030. aastaks vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega.

Ettepanek tugineb liidu 2030. aasta kliimaeesmärgi kavale ja selle mõjuhinnangule. Kliimaeesmärgi kavas näidati näidisstsenaariumide põhjal, et suurem kliimaeesmärk vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55 % on teostatav ja võimaldaks sujuvalt läheneda eesmärgile saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Samuti rõhutatakse kavas vajadust hoogustada metaaniheite vähendamist.

Euroopa rohelises kokkuleppes on ühendatud ulatuslikud üksteist vastastikku tugevdavad meetmed ja algatused, mille eesmärk on saavutada liidus 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Euroopa rohelise kokkuleppe teatises 2 märgitakse, et gaasisektori süsinikuheite vähendamist hõlbustatakse, muu hulgas meetmete võtmisega seoses energiasektorist pärit metaaniheitega. Komisjon võttis 2020. aasta oktoobris vastu metaaniheite vähendamise ELi strateegia (edaspidi „metaanistrateegia“), milles on sätestatud meetmed metaaniheite vähendamiseks ELis, sealhulgas energeetikasektoris, ja rahvusvahelisel tasandil.

Metaaniheide, mis tekib nafta ja maagaasi uurimise ja tootmise, maagaasi kogumise, töötlemise, ülekandmise ja jaotamise, maa-aluste hoidlate ja veeldatud maagaasi terminalide ning tegutsevate, suletud või mahajäetud söekaevanduste tasandil, ei ole liidu tasandil eraldi reguleeritud.

Praegu läbivaadatava direktiiviga 2010/75/EL (edaspidi „tööstusheidete direktiiv“) reguleeritakse tööstuskäitiste saasteainete heidet, eelkõige kehtestades loa tingimustena heite piirväärtused, mis põhinevad parimal võimalikul tehnikal. Tööstusheidete direktiivi kohaldamisala hõlmab mineraalõli ja gaasi rafineerimist, kuid mitte maagaasiga seotud eelneva, kesk- ja järgneva etapi tegevusi (veeldatud maagaas, maa-alused gaasihoidlad, ülekanne, jaotamine) ega söe kaevandamist.

Tööstusheidete direktiiviga tihedalt seotud määruse (EÜ) nr 166/2006 3 (edaspidi „Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri määrus“) kohaselt tuleb tegevuse „allmaakaevandamine ja sellega seotud toimingud“ puhul teatada saasteainete, sealhulgas metaani heitest, kui ületatakse aruandluskünnist 100 000 kg aastas. Seoses metaaniheite mõõtmisega viidatakse Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri suuniste 4 liites 3 ettevalmistatavale ISO standardile (ISO/TC 146/SC 1/WG 22). Ka Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri määrust vaadatakse praegu läbi. Tööstusheidete direktiivi ning Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri määruse läbivaatamisel võetakse arvesse vajadust vältida topeltreguleerimist. Käesolev ettepanek täiendab seega neid kaht õigusakti, kuna selles käsitletakse metaaniheidet kogu fossiilenergia tarneahelas.

14. juulil 2021 võttis Euroopa Komisjon vastu mitu seadusandlikku ettepanekut, milles kirjeldatakse, kuidas ta kavatseb saavutada ELis 2050. aastaks kliimaneutraalsuse, sealhulgas vahe-eesmärgi vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55 %. Selles kontekstis on allpool kirjeldatud algatustel asjakohaseid seoseid metaaniheite mõõtmise ja vähendamisega.

Määruses (EL) 2018/842 (edaspidi „jõupingutuste jagamise määrus“) on kehtestatud igale liikmesriigile aastateks 2021–2030 siduvad eesmärgid kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks sektorites, mis hõlmavad transporti (v.a lennundus), hooneid, põllumajandust, jäätmeid, tööstust ja energeetikasektori neid osi, mis ei ole hõlmatud kehtiva ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga (HKS). Selle kohaldamisalasse kuulub metaan, mis jäeti kohaldamisalasse ka 14. juulil 2021 vastu võetud läbivaatamise ettepanekus. Käesoleva algatusega täiendatakse jõupingutuste jagamise määrust erimeetmete kehtestamisega metaaniheite vähendamiseks, kuna jõupingutuste jagamise määrusega ei ole selliseid meetmeid ette nähtud ja liikmesriikidele jäetakse teatav vabadus otsustada, kuidas nõutavat kasvuhoonegaaside heite vähendamist kõige paremini saavutada. Need meetmed aitavad liikmesriikidel oma eesmärke täita ning võivad ühtlasi aidata suurendada jõupingutuste jagamise määruse kohaste eesmärkide saavutamise kulutõhusust, kuna jõupingutuste jagamise määrus hõlmab liikmesriikidevahelise kauplemise võimalust.

Määruse (EL) 2018/841 (edaspidi „LULUCFi määrus“) muutmise ettepanekus, mis on osa paketist „Eesmärk 55“ („Fit for 55“), kehtestatakse ELi üldeesmärk seoses loodusliku CO2 sidumisega; riiklike eesmärkide kohaselt peavad liikmesriigid hooldama ja laiendama oma CO2 sidujaid. Ettepanekus määratakse ühtlasi kindlaks liidu eesmärk saavutada 2035. aastaks kliimaneutraalsus maakasutus-, metsandus- ja põllumajandussektoris, võttes arvesse ka põllumajandussektori muud kui CO2 heidet, st metaani.

Direktiiv (EL) 2018/2001 (edaspidi „taastuvenergia direktiiv“) on peamine ELi õigusakt, mis käsitleb taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamist ja hõlbustab fossiilsete energiaallikate järkjärgulist asendamist taastuvate energiaallikatega. Lisaks sisaldab see kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise vaikeväärtusi, sealhulgas hinnanguid biogaasi ja biometaani tootmisel esineva metaanikao kohta, mis võib olla oluline biogaasi ja biometaani säästlikkuse seisukohast. Tootjad võivad neid vaikeväärtusi kasutada, kui nad teatavad oma tootmise kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemisest näitamaks, et nad täidavad taastuvenergia direktiivi säästlikkusnõudeid, ja need pakuvad kaudselt stiimuleid metaaniheite vähendamiseks.

Ruumide kütte- ja jahutusseadmete tekitatavat metaaniheidet käsitletakse mitmes ökodisaini ja energiamärgistust käsitlevas määruses, milles on sätestatud eeskirjad toodete (näiteks kodumasinad), info- ja kommunikatsioonitehnoloogia või insenerilahenduste keskkonnatoime parandamiseks.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Põllumajandussektoris käsitletakse mitut probleemi strateegias „Talust taldrikule“ 5 . Komisjon on moodustanud eksperdirühma, kelle ülesanne on analüüsida olelusringi jooksul tekkiva metaaniheite parameetreid. Komisjon koostab koostöös valdkondlike ekspertide ja liikmesriikidega parimate tavade ja kättesaadavate tehnoloogiate loetelu, et uurida ja edendada uuenduslike leevendusmeetmete laiemat kasutuselevõttu. Et soodustada süsinikubilansi arvutamist põllumajandusettevõtte tasandil, esitab komisjon 2022. aastaks digitaalse CO2-navigaatori malli ning suunised kasvuhoonegaaside heite ja sidumise arvutamise ühiste viiside kohta. Komisjon edendab alates 2021. aastast süsinikku siduva põllumajanduse laialdasema kasutuselevõtu kaudu liikmesriikides ja nende ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade kaudu leevendamistehnoloogiate kasutuselevõttu. Programmi „Euroopa horisont“ 2021.–2024. aasta strateegilises kavas teeb komisjon ettepaneku sihipärasteks uuringuteks erinevate tegurite kohta, mis viivad tõhusalt kasvuhoonegaaside heite vähendamiseni, keskendudes tehnoloogia- ja looduspõhistele lahendustele ning toitumisharjumuste muutumist esile kutsuvatele teguritele. Samuti kaalub komisjon osa karjakasvatuse lisamist tööstusheidete direktiivi kohaldamisalasse, sest see võib aidata piirata sektori metaaniheidet.

Jäätmesektori metaaniheidet käsitletakse keskkonnaalaste õigusaktide käimasolevate ja kavandatavate läbivaatamiste käigus. Direktiivi (EL) 2018/850 (edaspidi „prügiladirektiiv“) kohaselt peavad prügila käitajaid kasutama prügilagaasi kas energia tootmiseks või selle tõrvikpõletama. Prügiladirektiivi kavandataval läbivaatamisel 2024. aastal kaalub komisjon lisameetmete võtmist, et parandada prügilagaasi käitlemist, minimeerida selle kahjulik mõju kliimale ja kasutada ära selle potentsiaal võimaliku energiaallikana. Lisaks kaalutakse tööstusheidete direktiivi käimasoleva läbivaatamise käigus võimalust võtta prügilasse ladestamise kohta vastu PVT-järeldused, mis muu hulgas käsitleksid metaaniheidet. Jäätmeid käsitlevates ELi õigusaktides tehtud hiljutiste muudatustega (2018) kehtestati kohustus tagada 2024. aastaks biolagunevate jäätmete eraldi kogumine ning seati uus eesmärk, mille kohaselt võib 2035. aastaks olla jäätmete prügilasse ladestamise määr kuni 10 %. Eeldatakse, et nende muudatuste tulemusel väheneb prügilatest pärit metaaniheide veelgi. Reovee ja reoveesetete käitlemise ja kasutamise praeguses õigusraamistikus, nimelt asulareovee puhastamise direktiivis 6 ja reoveesetete direktiivis, 7 konkreetselt kasvuhoonegaaside heidet ei käsitleta. Asulareovee puhastamise direktiivi rakendamine on aga aidanud ära hoida märkimisväärse metaaniheite tänu reovee kogumisele ja puhastamisele tõhusates tsentraalsetes rajatistes. Asulareovee puhastamise direktiivi vaadatakse praegu läbi. Reoveesetete direktiiviga reguleeritakse reoveesetete kasutamist, et kaitsta keskkonda ja eelkõige pinnast kahjuliku mõju eest saastunud setete kasutamisel põllumajanduses.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Käesoleva algatuse õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 194 lõige 2, millega antakse liidule õigus kehtestada meetmeid, mis on vajalikud liidu energiapoliitika eesmärkide saavutamiseks. Ettepanek käsitleb üksnes energeetikasektorit ja aitab kaasa artikli 194 lõikes 1 sätestatud liidu energiapoliitika eesmärkide saavutamisele, eelkõige energiaturu toimimise tagamisele, kuna sellega ühtlustatakse seiret, aruandlust ja heitkoguste vähendamist käsitlevad eeskirjad metaani kohta, aidates seeläbi kaasa keskkonna säilitamisele ja parandamisele.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•Proportsionaalsus

Ettepanekuga tagatakse läbimõeldud tasakaal, võttes ühelt poolt arvesse liikmesriikide regulatiivset autonoomiat riiklike parandusmeetmete võtmisel, tehnoloogilise innovatsiooni soodustamisel või sihtotstarbeliste vahendite ulatuse üle otsustamisel ning teiselt poolt vajadust käsitleda metaaniheitega seotud probleeme, mis tuleb lahendada liidu tasandil.

Nagu kirjeldatud mõjuhinnangu 6. peatükis, on tagatud, et käesoleva ettepanekuga seotud kulud ja regulatiivne koormus oleksid võimalikult väikesed. Ettepanekuga ettenähtud meetmed ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik tuvastatud probleemide lahendamiseks ja püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Komisjoni ja liikmesriikide eeldatavaid kulusid peetakse vastuvõetavaks, pidades silmas ka positiivset majanduslikku netomõju, mis on seotud keskkonnaalasest ja sotsiaalsest seisukohast kulutõhusa heitkoguste vähendamise tasemega.

•Vahendi valik

Määrus on käesoleva seadusandliku ettepaneku puhul asjakohane õiguslik vahend, sest sellega sätestatakse selged ja üksikasjalikud eeskirjad, mis välistab võimaluse liikmesriikidel neid erineval viisil üle võtta. Määrusega tagatakse, et õigusnõudeid kohaldatakse samal ajal kogu liidus, mis tähendab, et sellega välditaks ebatõhusust ja regulatiivseid kulusid/koormust, mis on seotud metaaniheite vähendamist käsitlevate õigusnormide ebaühtlase rakendamisega liidus.

Samuti on määrus asjakohane vahend otseste kohustuste kehtestamiseks ettevõtjatele ja riikide ametiasutustele. See oleks vajalik selleks, et kehtestada selged andmete kvantifitseerimise, esitamise ja kontrollimise kohustused ning rakendada metaaniheite vähendamise meetmeid, sealhulgas kaotada järk-järgult sellised kahjulikud tööstustavad nagu metaani atmosfääri laskmine ja tõrvikpõletamine.

Ühtsete ja võrreldavate andmete tagamiseks on väga oluline, et mõõtmis- ja aruandlusnõuded oleksid ühtlustatud. Seda on kõige parem teha määrusega, nagu näitavad seonduvad ELi õigusaktid, näiteks määrus (EL) 2015/757, 8 määrus (EÜ) nr 166/2006 või rakendusmäärus (EL) 2018/2066 9 . Selles küsimuses oleks liikmesriikidele direktiiviga jäetav kaalutlusruum vastuolus vajadusega tagada võrreldavad ja seega ühtlustatud andmed.

Võttes arvesse leevendusmeetmeid ja tööstustavade piiranguid, on määrus ühtlasi asjakohane vahend tagamaks, et sätted on otseselt suunatud ettevõtjatele ja et asjaomaste tavade puhul kehtestatakse minimaalsed võrdsed tingimused.

Peale selle võimaldab määrus käsitleda metaaniheite probleemi kiireloomulisust otsesemalt ja tõhusamalt, võttes arvesse kliimaga seotud hädaolukorda ja liidu kliimaneutraalsuse eesmärki, mida on selgitatud eespool punktis 1.

Määruse valimine tagab, et tuvastatud probleeme ja eesmärke käsitletakse kõige tulemuslikumal, tõhusamal ja proportsionaalsemal viisil. Sellega tagatakse läbimõeldud tasakaal, võttes ühelt poolt arvesse liikmesriikide regulatiivset autonoomiat riiklike parandusmeetmete võtmisel, tehnoloogilise innovatsiooni soodustamisel või sihtotstarbeliste vahendite ulatuse üle otsustamisel ning teiselt poolt vajadust käsitleda metaaniheitega seotud probleeme, mis tuleb lahendada liidu tasandil.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõjuhinnang

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

Ettepanek sisaldab mitut nõuet, millel on mõju eelarvele. Esiteks nõue, et Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet (ACER) kehtestaks ja teeks kord kolme aasta jooksul üldsusele kättesaadavaks näitajad ja vastavad kontrollväärtused, mille abil võrrelda sarnaste projektide puhul metaaniheite mõõtmise, aruandluse ja vähendamisega seotud investeeringute ühikukulusid. Kuigi ACER ei ole seni tegelenud võrguoperaatorite kuludega, mis tulenevad metaaniheite mõõtmisest, aruandlusest ja vähendamisest, eeldatakse, et ACERi lisaülesannete ja nendega kaasneva töökoormuse katmiseks piisab ühest täiendavast täistööajale taandatud töötajast.

Teiseks nõue, mille kohaselt liit peab looma liitu imporditavat fossiilenergiat käsitlevat teavet sisaldava metaaniandmete läbipaistvuse platvormi ja seda haldama, kusjuures andmeid ajakohastatakse igas kvartalis, ning looma ülemaailmse metaaniheite seire vahendi, mille abil avaldatakse korrapäraselt energiaallikatega seotud suurte metaaniheite allikate õhuseire tulemused ja mille andmeid ajakohastatakse iga kuu. Komisjoni lisaülesannete ja nendega kaasneva töökoormuse tõttu on hinnanguliselt vaja kahte täiendavat täistööajaga ametnikku.

Finantsselgituse 3. jaos kirjeldatakse ettepaneku mõju eelarvele ning vajalikke inim- ja haldusressursse.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

ELi kliima- ja energiaalased õigusaktid moodustavad tervikliku raamistiku edusammude tegemiseks ELi eesmärkide saavutamisel ja nende edusammude jälgimiseks ning käesoleva ettepanekuga aidatakse sellele kaasa. Üldine raamistik on sätestatud Euroopa kliimamääruses ning üksikasjalik lõimitud seire- ja aruandlusraamistik on sätestatud energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitlevas määruses. Kõnealuse määruse kohaselt kogutud andmed tuleb teha üldsusele kättesaadavaks e-platvormil, sealhulgas tuleb esitada näitajad liidu energia- ja kliimaeesmärkide saavutamisel tehtud edusammude jälgimiseks.

Komisjon kontrollib iga viie aasta järel liikmesriikide poliitikasuundi ja meetmeid, mida nad on rakendanud jõupingutuste jagamise määruse kohaste eesmärkide täitmiseks. Käesolevas ettepanekus sisalduvate sätete rakendamist ja tulemuslikkust jälgitakse seega ka jõupingutuste jagamise määruse eesmärkide saavutamise raames. Liikmesriikide esitatud andmete kvaliteedi kontrollimiseks kehtestatud mehhanismid võimaldavad hinnata ka käesoleva ettepaneku sätete tulemuslikkust andmete täpsuse parandamisel. Sellega seoses on energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitlevas määruses sätestatud nõuded riiklike ja liidu kasvuhoonegaaside heidet käsitlevate inventuurisüsteemide ning poliitikasuundade, meetmete ja prognooside kohta ning nõutakse nende pidevat täiustamist. Selliste süsteemide loomine on ette nähtud rahvusvahelisel tasandil ning selle eesmärk on toetada riiklike energia- ja kliimakavade rakendamist seoses CO2 heite vähendamisega.

Üldsus pöörab üha enam tähelepanu metaaniheitele, sealhulgas teaduslikele ja sidusrühmadele suunatud kampaaniatele heite avastamiseks ja kvantifitseerimiseks. Selline avalik kontroll, mida toetab satelliidiandmete aina suurem ruumiline ja ajaline täpsus, on väärtuslik vahend ettepaneku mõju jälgimiseks ja rakendamisel esinevate puuduste kindlakstegemiseks.

Käesolevas ettepanekus sätestatud kohustuste järelevalve ja hindamise kontekstis lasub peamine vastutus sätete kohaldamise tagamise eest liikmesriikide pädevatel asutustel. Seoses heiteandmete kontrollimisega sätestatakse käesolevas ettepanekus sõltumatute akrediteeritud kontrollijate roll. Rahvusvaheline metaaniheite vaatluskeskus 11 teeb esitatud metaaniheite andmete suhtes lisakontrolli, mis hõlmab võimalust võrrelda andmeid muude allikatega, nagu satelliidifotod ja -tooted.

Komisjon jälgib õigusakti rakendamist, kontrollides, kas kohustatud isikud kohaldavad meetmeid nõuetekohaselt, ja võttes vajaduse korral meetmeid nõuete täitmise tagamiseks. Käesolev ettepanek sisaldab läbivaatamisklauslit, mille kohaselt komisjon esitab aruande määruse hindamise ja läbivaatamise kohta.

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Kavandatud määrus koosneb kuuest peatükist, mis sisaldavad 35 artiklit.

1. peatükk. Üldsätted

Selles peatükis sätestatakse kavandatud määruse kohaldamisala ja põhimõisted. Samuti sisaldab see sätet, milles tunnistatakse võrguoperaatorite kulusid määruse rakendamisel.

2. peatükk. Pädevad asutused ja sõltumatu kontroll

Selles peatükis kehtestatakse määruse nõuete täitmist käsitlevad sätted, mis täiendavad 6. peatüki kohaseid sätteid karistuste kohta. Peatükis sätestatakse pädevate asutuste ülesanded, eelkõige inspekteerimisi ja kaebusi käsitlevad eeskirjad, samuti sõltumatute akrediteeritud kontrollijate roll ja nende järgitavad menetlused seoses käitajate esitatud metaaniheite andmete kontrollimisega.

3. peatükk. Metaaniheide nafta- ja gaasisektoris

Selles peatükis sätestatakse käitajate ja liikmesriikide kohustused seoses metaaniheite mõõtmise ja heiteandmete esitamisega ning kohustused seoses metaaniheite vähendamisega asjaomastes tegevuskohtades.

4. peatükk. Metaaniheide söesektoris

Peatükk on jagatud kolmeks osaks, mis käsitlevad järgmist: töötavate kaevanduste metaaniheite seire ja aruandlus; metaaniheite vähendamine töötavates maa-alustes kaevandustes ning metaaniheite vähendamine suletud ja mahajäetud maa-alustes kaevandustes.

Igas osas sätestatakse käitajate ja liikmesriikide kohustused seoses metaaniheite mõõtmisega ja heiteandmete esitamisega ning kohustused seoses metaaniheite vähendamisega asjaomastes tegevuskohtades.

5. peatükk. Metaaniheide väljaspool liitu

Selles peatükis kehtestatakse läbipaistvusvahendid seoses väljaspool liitu tekkiva metaaniheitega: fossiilkütuste importijate kohustus esitada teavet metaaniheite kohta, liidu ettevõtjate ning fossiilenergiat liitu eksportivate riikide ja ettevõtjate läbipaistvusnimekiri, sealhulgas teave nende rahvusvaheliste aruandekohustuste kohta seoses metaaniheitega, ning ülemaailmne seirevahend kogu maailma metaaniheite allikate ulatuse, korduvuse ja asukoha avalikustamiseks.

Selleks et võtta arvesse fossiilenergia importi liitu, on peatükis sätestatud importijate suhtes kohaldatavad teavitamisnõuded ning komisjoni õigus esitada õigusakti muutmise ettepanekuid, et kehtestada importijate suhtes rangemad meetmed, kui kättesaadavaks muutuvad paremad ülemaailmsed metaaniheite andmed ja kui see on vajalik liidu kehtivate rahvusvaheliste kohustuste täitmise tagamiseks.

6. peatükk. Lõppsätted

Selles peatükis sätestatakse eelkõige karistuste süsteem: ehkki peatükis tunnistatakse, et karistuste kehtestamine kuulub liikmesriikide pädevusse, sätestatakse selles karistuste määramise juhtpõhimõtted, eelkõige karistuste määramise kriteeriumid, karistatavate rikkumiste liigid, ülemmäärade kehtestamise kriteeriumid ning võimalus määrata perioodilisi karistusmakseid.

Samuti sisaldab see delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide vastuvõtmise volitusi käsitlevaid sätteid ning läbivaatamisklauslit.

2021/0423 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

milles käsitletakse metaaniheite vähendamist energeetikasektoris ja millega muudetakse määrust (EL) 2019/942

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 194 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 12 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 13 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) maagaasi peamise koostisaine metaani üldine osatähtsus kliimamuutuste süvendamisel on väiksem üksnes süsinikdioksiidi omast ning metaani arvele langeb umbes kolmandik praegusest soojenemisest.

(2)Ehkki metaan püsib atmosfääris lühemat aega (10–12 aastat) kui süsinikdioksiid (sadu aastaid), on sellest põhjustatud kasvuhooneefekt kliima jaoks molekulaartasandil olulisem ning metaan aitab kaasa osooni tekkele, viimane on aga tugeva mõjuga õhusaasteaine, mis põhjustab tõsiseid terviseprobleeme. Metaani kogus atmosfääris on viimase kümnendi vältel üleilmselt järsult suurenenud.

(3)Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Keskkonnaprogrammi ning kliima- ja puhta õhu kaitse koalitsiooni viimaste hinnangute kohaselt on ÜRO esmatähtsatele arengueesmärkidele vastavatest olemasolevatest sihipärastest meetmetest ja lisameetmetest lähtuvalt võimalik metaaniheite 45-protsendilise vähendamisega aastaks 2030 vähendada 2045. aastaks üleilmset soojenemist 0,3 °C võrra.

(4)Vastavalt liidu kasvuhoonegaaside inventuuriandmetele langeb energeetikasektori arvele hinnanguliselt 19 % liidu metaaniheitest. See ei hõlma väljaspool liitu toimuvat metaaniheidet, mis on seotud liidu fossiilenergiatarbimisega.

(5)Euroopa roheline kokkulepe kätkeb endas laiaulatuslikku üksteist toetavate meetmete ja algatuste kogumit, mille eesmärk on saavutada 2050. aastaks liidus kliimaneutraalsus. Euroopa rohelise kokkuleppe teatises 14 on märgitud, et gaasisektoris soodustatakse CO2-heite vähendamist ning selleks pööratakse muu hulgas tähelepanu energeetikaga seotud metaaniheitele. Komisjon võttis 2020. aasta oktoobris vastu ELi strateegia metaaniheite vähendamiseks (edaspidi „metaanistrateegia“), nähes ette meetmed metaaniheite kärpimiseks ELis, sealhulgas energeetikasektoris, ning rahvusvahelises plaanis. Liit on määruses (EL) 2021/1119 15 (Euroopa kliimamäärus) sätestanud eesmärgi saavutada 2050. aastaks kogu majandust hõlmav kliimaneutraalsus ning ühtlasi kehtestanud siduva kohustuse vähendada liidusisest kasvuhoonegaaside netoheidet (heitkogus pärast seotud koguse mahaarvamist) 1990. aasta tasemega võrreldes 2030. aastaks vähemalt 55 %. Kasvuhoonegaaside heitkoguste sellises ulatuses vähendamiseks tuleks 2030. aastaks vähendada energeetikasektoris metaaniheidet 2020. aasta tasemega võrreldes umbes 58 %.

(6)Euroopa kliimamäärusega kehtestatud 2030. aastaks seatud eesmärgid liidu kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ja määruse (EL) 2018/842 16 kohased siduvad riiklikud heite vähendamise eesmärgid hõlmavad ka metaaniheidet. Siiski puudub praegu liidu tasandil õigusraamistik, millega nähtaks ette konkreetsed meetmed inimtekkelise metaaniheite vähendamiseks energeetikasektoris. Peale selle hõlmab tööstuses tekkivaid heitkoguseid käsitlev direktiiv 2010/75 17 metaaniheidet vaid seoses mineraalõli ja gaasi rafineerimisega, mitte aga seoses muude energeetikasektoris toimuvate tegevustega.

(7)Selles kontekstis peaks käesoleva määruse kohaldamisala hõlmama metaaniheite vähendamist nafta ja fossiilgaasi eelneval uurimisel ja tootmisel, fossiilgaasi kogumisel ja töötlemisel, gaasi ülekandmisel, jaotamisel ja maa-alusel hoiustamisel ning veeldatud maagaasi (LNG) terminalides, samuti töötavates maa-alustes ja maapealsetes söekaevandustes ning suletud ja mahajäetud maa-alustes söekaevandustes. 

(8)Eeskirjad nafta-, gaasi- ja söesektoris metaaniheite täpseks mõõtmiseks, sellest aru andmiseks ja selle kontrollimiseks, samuti sellise heite vähendamiseks, sealhulgas lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringute ning atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise piirangute kaudu, tuleks kehtestada liidu asjakohase õigusraamistikuga. Selline raamistik peaks sisaldama eeskirju, mis aitavad suurendada fossiilenergia liitu importimise läbipaistvust, ja seeläbi tugevdama stiimuleid metaaniheite vähendamise lahenduste ulatuslikumaks kasutuselevõtuks kogu maailmas.

(9)Käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmine nõuab reguleeritud käitajatelt tõenäoliselt investeeringuid ning selliste investeeringutega seotud kulusid tuleks tariifide kehtestamisel arvesse võtta ja lähtuda seejuures tõhususpõhimõtetest.

(10)Iga liikmesriik peaks määrama vähemalt ühe pädeva asutuse, kes jälgib, et käitajad järgiksid tulemuslikult käesolevas määruses sätestatud kohustusi, ning teavitama komisjoni sellisest määramisest ja kõikidest sellega seotud muudatustest. Määratud pädevad asutused peaksid võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada vastavus käesoleva määrusega kehtestatud nõuetele. Tulenevalt energeetikasektori tegevuse ja metaaniheite piiriülesusest peaksid pädevad asutused tegema omavahel ja komisjoniga koostööd. Selles kontekstis peaksid komisjon ja liikmesriikide pädevad asutused looma käesoleva määruse kohaldamiseks üheskoos ametiasutuste võrgustiku, et edendada tihedat koostööd ja kehtestada vajalik kord teabe ja parimate tavade vahetamiseks ning konsultatsioonide võimaldamiseks.

(11)Et tagada käesolevas määruses sätestatud kohustuste sujuv ja tõhus rakendamine, toetab komisjon liikmesriike tehnilise toe instrumendi 18 kaudu, pakkudes kohandatud tehnilist oskusteavet reformide, sealhulgas energeetikasektoris metaaniheite vähendamist edendavate reformide kavandamiseks ja elluviimiseks. See tehniline tugi hõlmab näiteks haldussuutlikkuse suurendamist, õigusraamistike ühtlustamist ja asjakohaste parimate tavade jagamist.

(12)Käitajad peaksid pakkuma pädevatele asutustele mis tahes vajalikku abi, et tagada neile seatud ülesannete täitmine. Peale selle peaksid käitajad pädevate asutuste määratud ajavahemiku või mis tahes muu pädevate asutustega kokku lepitud ajavahemiku jooksul võtma kõik pädevate asutuste kindlaks määratud vajalikud meetmed.

(13)Pädevad asutused peaksid peamise mehhanismina kasutama inspekteerimist, sealhulgas dokumentide ja andmete läbivaatamist, heitkoguste mõõtmist ja kohapealset kontrolli. Inspekteerimine peaks toimuma korrapäraselt pädevate asutuste tehtud keskkonnariski hindamise alusel. Peale selle tuleks inspekteerimist teha tõendatud kaebuste ja nõuetele mittevastavuse juhtumite kontrollimiseks ning selle tagamiseks, et komponentide remont või asendamine toimub kooskõlas käesoleva määrusega. Käesoleva määruse nõuete tõsise rikkumise tuvastamisel peaksid pädevad asutused esitama teate parandusmeetmete kohta, mida käitaja on kohustatud võtma. Pädevad asutused peaksid inspekteerimisandmeid säilitama ja tegema asjakohase teabe vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/4/EÜ 19 kättesaadavaks.

(14)Kuna mõni metaaniheite allikas paikneb linna- või elamupiirkonna läheduses, peaks käesoleva määruse rikkumisest kahju saanud füüsilistel ja juriidilistel isikutel olema võimalus esitada pädevatele asutustele nõuetekohaselt tõendatud kaebusi. Kaebuse esitajat tuleks hoida menetluse käigu ja tehtud otsustega kursis ning talle tuleks edastada lõppotsus mõistliku aja jooksul pärast kaebuse esitamist.

(15)Tugeva kontrolliraamistikuga saab suurendada esitatud andmete usaldusväärsust. Peale selle nõuab metaani heitkoguste mõõtmise üksikasjalikkus ja tehniline keerukus käitajate, sealhulgas kaevanduste käitajate esitatud metaaniheiteandmete nõuetekohast kontrollimist. Ehkki enesekontroll on võimalik, tagab kolmanda isiku tehtav kontroll suurema sõltumatuse ja läbipaistvuse. Ühtlasi võimaldab see rakendada ühtlustatud pädevust ja eksperditeadmisi tasemel, mis ei pruugi olla kõikidele avaliku sektori asutustele kättesaadav. Kontrollijad peaksid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 765/2008 20 olema akrediteerimisasutuses akrediteeritud. Sõltumatud akrediteeritud kontrollijad peaksid seega tagama, et käitajate, sealhulgas kaevanduste käitajate koostatud heitearuanded vastavad tegelikkusele ja on kooskõlas käesolevas määruses sätestatud nõuetega. Nad peaksid heitearuandes sisalduvad andmed läbi vaatama, et hinnata nende usaldusväärsust, tõepärasust ja täpsust lähtuvalt avalikult tasuta kättesaadavatest sõltumatute asutuste välja töötatud Euroopa või rahvusvahelistest standarditest, mille komisjon on kohaldatavaks teinud. Seega tuleks komisjonile anda volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte selliste Euroopa või rahvusvaheliste standardite inkorporeerimiseks ja nende kohaldatavuse sätestamiseks. Kontrollijad on pädevatest asutustest lahus ja peaksid olema käitajatest, sealhulgas kaevanduste käitajatest sõltumatud ning käitajad peaksid andma neile mis tahes vajalikku abi kontrolli võimaldamiseks ja hõlbustamiseks, eelkõige seoses valdustele ligipääsu ning dokumentide ja andmete esitamisega.

(16)Pädevatele asutustele esitatud heitearuannetes sisalduv teave tuleks esitada komisjonile, et võimaldada rahvusvahelisel metaaniheite vaatluskeskusel (IMEO) täita talle seatavaid kontrolliülesandeid, mis on eelkõige seotud andmete koondamise ja analüüsi meetoditega ning nende meetodite ja statistikaprotsesside kontrollimisega, mida äriühingud on kasutanud oma esitatud andmetes kajastatud heitkoguste kvantifitseerimiseks. Asjaomased võrdluskriteeriumid võivad hõlmata nafta- ja gaasisektori metaaniheite vähendamise partnerluse (OGMP) standardeid ja juhenddokumente. IMEO koostatud teave tuleks teha üldsusele kättesaadavaks ja komisjon peaks kasutama seda teavet metaani heitkoguste mõõtmise ning vastavate andmete esitamise ja kontrollimisega seotud kõikide tuvastatud puudujääkide kõrvaldamiseks.

(17)IMEO loodi 2020. aasta oktoobris liidu eestvedamisel partnerluses ÜRO Keskkonnaprogrammi, kliima- ja puhta õhu kaitse koalitsiooni ning Rahvusvahelise Energiaagentuuriga ja käivitati G20 tippkohtumisel 2021. aasta oktoobris. IMEO ülesanne on koguda, ühitada, kontrollida ja avaldada andmeid inimtekkelise metaaniheite kohta üleilmsel tasandil. IMEO on osa ÜRO Keskkonnaprogrammist, kes on sõlminud Euroopa Liiduga vastastikuse mõistmise memorandumi. Keskusel on väga oluline roll energeetikasektori metaaniheiteandmete kontrollimisel ning oleks vaja luua asjakohased kontaktid, et võimaldada seatud kontrolliülesannete täitma asumist. Kuna IMEO ei ole liidu asutus ja selle suhtes ei kohaldata liidu õigust, on oluline ette näha, et IMEO võtaks asjakohaseid meetmeid, millega tagatakse liidu ja selle liikmesriikide huvide kaitse.

(18)Liit on ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kokkuleppe osalisena kohustatud esitama igal aastal inimtekkelise kasvuhoonegaaside heite koondinventuuriaruande, mis põhineb liikmesriikide riiklikel kasvuhoonegaaside inventuuriandmetel, mille saamiseks on kasutatud hea tava põhiseid valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) aktsepteeritud meetodeid.

(19)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 21 kohaselt peavad liikmesriigid esitama komisjonile kasvuhoonegaaside inventuuriandmed ja oma riikliku prognoosi. Vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 17 lõikele 2 tuleb aruandmisel lähtuda ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni aruandlussuunistest ning seejuures võetakse allika tasandil tehtud otseste mõõtmiste tulemuste asemel sageli aluseks standardsed heitekoefitsiendid.

(20)ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni aruandlussätete kohased riikide andmed esitatakse konventsiooni sekretariaadile vastavalt eri aruandlustasanditele, nagu on kirjeldatud IPCC suunistes. Selles kontekstis soovitab IPCC üldjuhul kasutada kõrgema tasandi meetodeid nende heiteallikate puhul, mis mõjutavad oluliselt riigi kasvuhoonegaaside inventuuri koondandmetes kajastatud absoluuttaset, suundumust või määramatust.

(21)Metodoloogilise keerukuse aste on igal tasandil erinev. On olemas kolm tasandit. Esimese tasandi meetodite puhul kasutatakse tavaliselt IPCC standardseid heitekoefitsiente ning kõige üldisemaid ja vähem eristatud tegevusandmeid. Kõrgematel tasanditel rakendatakse üldjuhul keerukamaid meetodeid ning allika-, tehnoloogia-, piirkonna- või riigipõhiseid heitekoefitsiente, mis põhinevad sageli mõõteandmetel ja nõuavad tavaliselt paremini eristatud tegevusandmeid. Teise tasandi puhul tuleb standardsete heitekoefitsientide asemel kasutada riigipõhiseid koefitsiente, kolmanda tasandi puhul aga lähtutakse eraldi andmetest või mõõtmistulemustest iga käitise kohta ning kohaldatakse üksikkäitise tasandil tehtavat alt üles suunatud põhjalikku hindamist allika liikide kaupa. Esimeselt kolmandale tasandile liikumisel suureneb metaaniga seotud heitkoguste mõõtmise usaldusväärsus 22 .

(22)Liikmesriikides kohaldatakse eri tavasid seoses sellega, millisel tasandil antakse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile aru energeetikaga seotud metaaniheitest. Suurte heiteallikate kohta teisel tasandil aru andmine on kooskõlas IPCC aruandlussuunistega, kuna teise tasandi meetodeid käsitatakse kõrgema tasandi meetoditena. Seega on hindamismetoodika ja energeetikaga seotud metaaniheitest aru andmine liikmesriigiti erinev ning kõige madalamal ehk esimesel tasandil aru andmine on söe-, gaasi- ja naftasektori metaaniheite puhul mitmes liikmesriigis endiselt väga levinud.

(23)Praegu on vabatahtlikud sektorisisesed algatused paljudes riikides jätkuvalt peamine meede metaani heitkoguste kvantifitseerimiseks ja vähendamiseks. Üks oluline energeetikasektori algatus on nafta- ja gaasisektori metaaniheite vähendamise partnerlus (OGMP), mis kujutab endast metaani heitkoguste mõõtmise ja sellest aru andmise vabatahtlikku algatust, mille käivitasid 2014. aastal ÜRO Keskkonnaprogramm ning kliima- ja puhta õhu kaitse koalitsioon, mille nõukogus on esindatud ka komisjon. OGMP keskendub metaani heitkoguste kvantifitseerimist ja haldamist käsitleva üleilmse teabe kättesaadavusega ning metaaniheite vähendamiseks võetavate leevendusmeetmetega seotud parimate tavade kindlakstegemisele. Praeguseks on OGMPga ühinenud üle 60 äriühingu, kelle arvele langeb 30 % maailma nafta- ja gaasitoodangust ning kellel on varasid viiel mandril. OGMP töösse standardite ja meetodite väljatöötamisel on kaasatud nii valitsused, kodanikuühiskond kui ka äriühingud. OGMP 2.0 raamistik on metaaniheite dünaamilise standardi viimane versioon, mida võib käsitada sobiva alusena usaldusväärsetel teadusnormidel põhinevate metaaniheite standardite jaoks.

(24)Selle taustal on vaja parandada metaani heitkoguste mõõtmist ja esitatavate andmete, sealhulgas liidus toodetud ja tarbitud energiaga seotud metaaniheite peamisi allikaid käsitlevate andmete kvaliteeti. Peale selle tuleks tagada allika tasandi andmete kättesaadavus ja heitkoguste usaldusväärne kvantifitseerimine ning seeläbi suurendada nii aruandluse usaldusväärsust kui ka asjakohaste leevendusmeetmete ulatust.

(25)Nafta- ja gaasifirmadelt tuleks mõõtmise ja aruandluse tulemuslikkuse tagamiseks nõuda metaani heitkoguste mõõtmist ja neist aru andmist allikate kaupa ning liikmesriikidele koondandmete kättesaadavaks tegemist, et liikmesriikidel oleks võimalik suurendada oma inventuuriaruannete täpsust. Peale selle on vaja äriühingute esitatud andmeid tulemuslikult kontrollida ning käitajate halduskoormuse minimeerimiseks korraldada aruannete esitamine kord aastas.

(26)Käesolev määrus tugineb OGMP 2.0 raamistikule sedavõrd, kuivõrd see vastab põhjendustes 24 ja 25 osutatud kriteeriumidele; sellega soovitakse aidata kaasa metaaniheite seire piisavaks aluseks olevate kindlate ja usaldusväärsete andmete kogumisele ning vajaduse korral võimaldada võtta lisameetmeid metaaniheite edasiseks kärpimiseks.

(27)OGMP 2.0 raamistik hõlmab aruandlust viiel tasandil. Allika tasandil aru andmine algab 3. tasandist, mida peetakse võrreldavaks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohase kolmanda tasandiga. See võimaldab kasutada üldisi heitekoefitsiente. OGMP 2.0 raamistiku 4. tasandi aruandluse puhul nõutakse metaani heitkoguste otsest mõõtmist allika tasandil. See võimaldab kasutada spetsiifilisi heitekoefitsiente. OGMP 2.0 raamistiku 5. tasandi aruandluse puhul tuleb täiendavalt lisada mõõtmistulemused tegevuskoha tasandil. Peale selle kohustuvad äriühingud OGMP 2.0 raamistikus esitama metaani heitkoguste otsese mõõtmise tulemused kasutuselolevate varade puhul kolme aasta jooksul ja mittekasutatavate varade puhul viie aasta jooksul pärast OGMP 2.0 raamistikuga liitumist. Lähtuvalt OGMP 2.0 raames allika tasandil aruandluse puhul kasutatud lähenemisviisist ja asjaolust, et suur arv liidu äriühinguid liitus OGMP 2.0 raamistikuga juba 2021. aastal, tuleks liidu käitajaid kohustada esitama allika tasandil tehtud otsese heitkoguste mõõtmise tulemused kasutuselolevate varade puhul 24 kuu jooksul ja mittekasutatavate varade puhul 36 kuu jooksul. Allika tasandil kvantifitseerimise kõrval võimaldab tegevuskoha tasandil kvantifitseerimine hinnata, kontrollida ja ühitada allika tasandil saadud hinnangulisi väärtusi tegevuskohtade andmete koondamise teel ning suurendada seeläbi esitatud heiteandmete usaldusväärsust. Nagu OGMP 2.0 puhul, tuleb ka käesoleva määruse kohaselt teha mõõtmisi tegevuskoha tasandil, et võimaldada allika tasandil saadud mõõtmistulemuste ühitamist.

(28)Liidu kasvuhoonegaaside inventuuriandmete kohaselt moodustavad üle poole kõikidest energeetikasektori otsest metaaniheidet kajastavatest heitkogustest tahtmatult atmosfääri sattunud heitkogused. Nafta- ja gaasisektoris moodustavad need suurima osa metaani heitkogustest.

(29)Metaani tahtmatu lekkimine atmosfääri võib toimuda puurimise ja ammutamise, samuti töötlemise, hoiustamise, ülekandmise ja lõpptarbijale jaotamise käigus. See võib toimuda ka mitteaktiivsetes nafta- ja gaasipuuraukudes. Teatav osa heitkogustest vabaneb selliste tehniliste komponentide nagu liitmike, äärikute ja ventiilide defektide või tavapärase kulumise tõttu või komponentide kahjustada saamisel, näiteks õnnetuse tagajärjel. Lekkeid surveseadmete seintest võib põhjustada ka korrosioon või seadmete kahjustumine.

(30)Ehkki metaani atmosfääri laskmine on tavaliselt tahtlik ning toimub selleks ette nähtud protsesside, toimingute või seadmete kaudu, võib see olla ka tahtmatu, näiteks rikke korral.

(31)Käitajad peaksid sellise heite vähendamiseks võtma kõik neile kättesaadavad meetmed, mis võimaldavad neil oma tegevuse käigus metaaniheidet minimeerida.

(32)Konkreetsemalt kasutatakse leketest tuleneva metaaniheite vähendamiseks kõige sagedamini metaanilekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringuid, mis viiakse läbi eesmärgiga lekked kindlaks teha ja need seejärel kõrvaldada. Seepärast peaksid käitajad tegema vähemalt perioodilisi lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringuid, mis peaksid hõlmama ka metaani atmosfääri laskmist võimaldavate komponentide uurimist, et kontrollida metaani tahtmatu atmosfääri laskmise võimalust.

(33)Sel eesmärgil tuleks kehtestada ühtlustatud lähenemisviis, millega tagatakse liidus kõikidele käitajatele võrdsed tingimused. See lähenemisviis peaks hõlmama lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringuid käsitlevaid miinimumnõudeid ning võimaldama samal ajal liikmesriikidele ja käitajatele piisavalt paindlikkust. See on väga oluline, et võimaldada innovatsiooni ning uute tehnoloogialahenduste ja meetodite väljatöötamist lekete tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks ning hoida seeläbi ära konkreetsest tehnoloogiast sõltuvusse sattumist keskkonnakaitse arvelt. Jätkuvalt leitakse uusi tehnoloogialahendusi ja tuvastamismeetodeid ning liikmesriigid peaksid soodustama innovatsiooni selles sektoris, et oleks võimalik võtta kasutusele kõige täpsemad ja kulutõhusamad meetodid.

(34)Lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringuid käsitlevad kohustused peaksid kajastama mitut head tava. Lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringute peamine eesmärk peaks olema lekete leidmine ja peatamine, mitte nende kvantifitseerimine, ning suurema lekkeriskiga piirkondi tuleks kontrollida sagedamini; uuringute sageduse üle otsustamisel tuleks lähtuda mitte üksnes vajadusest parandada komponendid, kust lekib künnisväärtust ületavas koguses metaani, vaid ka tegevusega seotud kaalutlustest, mille juures võetakse arvesse ohutusriske. Seega peaks pädevatel asutustel olema olukorras, kus on tuvastatud suurem ohutusrisk või metaanikao risk, lubatud soovitada teha asjaomaste komponentide puhul uuringuid suurema sagedusega; suurusest sõltumata tuleks registreerida kõik lekked ja neid jälgida, kuna väikesed lekked võivad suureneda; lekete kõrvaldamisele peaks järgnema kõrvaldamise tulemuslikkuse kontroll; et võimaldada võtta tulevikus kasutusele täiustatum metaaniheite tuvastamise tehnoloogia, tuleks kindlaks määrata metaanikao määr, mille juures või mille ületamisel on lekke kõrvaldamine nõutav, ent jätta käitajatele tuvastamisseadme valikuks vabad käed. Käesoleva määruse kontekstis võib asjakohasel juhul kasutada pidevseiret.

(35)Atmosfääri laskmine kujutab endast põletamata jääva metaani õhkuheidet kas tahtlikult selleks ette nähtud protsesside, toimingute või seadmete kaudu või tahtmatult rikke korral. Kuna atmosfääri laskmisel on suur mõju kasvuhoonegaaside heitele, tuleks see keelustada, välja arvatud hädaolukorra või rikke puhul või teatavate konkreetsete sündmuste puhul, mille käigus on mingil määral atmosfääri laskmine möödapääsmatu.

(36)Tõrvikpõletamine on metaani kontrollitud põletamine kõrvaldamise eesmärgil selleks ette nähtud seadmes. Kui see toimub tavapärase nafta- või fossiilgaasitootmise käigus metaani tagasijuhtimiseks ebasobivate geoloogiste tingimuste või kohapeal kasutamiseks või turule suunamiseks vajalike vahendite ebapiisavuse tõttu, käsitatakse seda rutiinse tõrvikpõletamisena. Rutiinne tõrvikpõletamine tuleks keelustada. Tõrvikpõletamine peaks olema lubatud üksnes juhul, kui tegemist on atmosfääri laskmise ainsa alternatiiviga ja atmosfääri laskmine ei ole keelatud. Atmosfääri laskmine on keskkonnale kahjulikum kui tõrvikpõletamine, sest vabanenud gaas sisaldab tavaliselt suures koguses metaani, tõrvikpõletamisel aga oksüdeerub metaan süsinikdioksiidiks.

(37)Tõrvikpõletamise kasutamisel atmosfääri laskmise alternatiivina peavad tõrvikpõletamise seadmed olema võimelised põletama metaani tõhusalt. Sel põhjusel tuleks olukordade puhul, kus tõrvikpõletamine on lubatud, näha ühtlasi ette põletustõhususe nõue. Samuti tuleks nõuda juhtpõletite kasutamist, kuna need on süütamiseks töökindlamad, sest neid ei mõjuta tuul.

(38)Tõrvikpõletamisele – ja seega ka atmosfääri laskmisele – tuleks alati eelistada metaani tagasijuhtimist, kohapeal kasutamist või turule suunamist. Atmosfääri laskmist kasutanud käitajad peaksid esitama pädevatele asutustele tõendid selle kohta, et metaani ei olnud võimalik tagasi juhtida, kohapeal kasutada, turule suunata ega tõrvikpõletada, ning tõrvikpõletamist kasutanud käitajad peaksid esitama pädevatele asutustele tõendid selle kohta, et metaani ei olnud võimalik tagasi juhtida, kohapeal kasutada ega turule suunata.

(39)Käitajad peaksid teavitama pädevaid asutusi suurematest atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise juhtumitest viivitamata ning esitama kõikide atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise juhtumite kohta põhjalikumad aruanded. Samuti peaksid nad tagama, et asjaomased seadmed ja vahendid vastavad liidu õiguses sätestatud standarditele.

(40)Mitteaktiivsetest nafta- ja gaasipuuraukudest pärinev metaaniheide kätkeb endas ohtu rahvatervisele ning ohutus- ja keskkonnariske. Seepärast peaks selliste puuraukude ja puurimiskohtade puhul jätkuvalt kohaldama seire- ja aruandluskohustust ning need kohad tuleks puhastada ja tervendada. Sellistel juhtudel peaks liikmesriikidel olema olulisim roll, mis eelkõige hõlmab inventuuri- ja leevenduskavade koostamist.

(41)ELi kasvuhoonegaaside inventuuriandmetest nähtub, et söekaevandused on liidu energeetikasektoris suurim eraldiseisev metaaniheite allikas. 2019. aastal moodustas söesektorist pärit otseheide 31 % metaaniheitest; see on peaaegu sama suur kui fossiilgaasi- ja naftasektori metaani otseheite summaarne osakaal 33 %.

(42)Praegu puuduvad kogu liitu hõlmavad konkreetsed eeskirjad söesektorist pärit metaaniheite piiramiseks vaatamata sellele, et on olemas suur hulk eri tehnoloogilisi leevenduslahendusi. Puuduvad konkreetselt söesektoris kohaldatavad liidu ja rahvusvahelised seire-, aruandlus- ja kontrollistandardid. Liidus toimub söetööstuse metaaniheitest aru andmine osana kasvuhoonegaaside heidet käsitlevast liikmesriikide aruandlusest ning maa-aluste kaevanduste andmed lisatakse ühtlasi määrusega (EÜ) nr 166/2006 23 loodud Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistrisse.

(43)Metaaniheide on seotud peamiselt maa-aluse kaevandamistegevusega ning nii kasutuselolevate kui ka mahajäetud kaevandustega 24 . Kasutuselolevates maa-alustes kaevandustes kontrollitakse õhu metaanisisaldust sellest tuleneva tervise- ja ohutusriski tõttu pidevalt. Maa-alustes söekaevandustes toimub metaaniheide valdavalt ventilatsioonisüsteemi ja ärastus- või gaasitustamissüsteemi kaudu, mida kasutatakse kahe peamise viisina metaanisisalduse vähendamiseks kaevanduse õhukanalites.

(44)Pärast tootmise seiskamist ja kaevanduse sulgemist või mahajätmist vabaneb sealt endiselt metaani, millele osutatakse kui mahajäetud kaevanduse metaanile. Kõnealune heide toimub tavaliselt täpselt teada olevatest punktallikatest, näiteks ventilatsioonišahtidest ja rõhulangetusavadest. Suuremate kliimaambitsioonide ja energiatootmises vähem CO2-heidet tekitavatele energiaallikatele ülemineku valguses on tõenäoline, et mahajäetud kaevanduse metaani heitkogused liidus suurenevad. Hinnanguliselt jätkub metaani vabanemine üleujutamata kaevandustest isegi 10 aastat pärast kaevandamise lõpetamist tasemel, mis moodustab umbes 40 % sulgemise ajal täheldatud heitetasemest 25 . Peale selle toimub mahajäetud kaevanduse metaani töötlemine eri omanikest ja kasutusõigustest tulenevalt ELis killustatult. Seepärast peaksid liikmesriigid koostama suletud ja mahajäetud söekaevanduste loetelu ning neid või asjaomaseid kindlakstehtud isikuid tuleks kohustada paigaldama metaani heitkoguste mõõtmise seadmed.

(45)Liidus käitatavates maapealsetes söekaevandustes toodetakse pruunsütt ja neist pärit metaani heitkogused on väiksemad kui maa-aluste söekaevanduste puhul. Liidu kasvuhoonegaaside inventuuriandmete kohaselt vabanes käitatavatest maapealsetest kaevandustest 2019. aastal 166 kilotonni metaani, maa-alustest söekaevandustest aga 828 kilotonni 26 . Maapealsest söekaevandusest pärit metaani heitkoguste mõõtmine on keeruline, kuna need hajuvad suurele alale. Seepärast mõõdetakse maapealsest kaevandusest pärit heitkoguseid harva, ehkki vastav tehnoloogia on olemas 27 . Maapealsest kaevandusest pärit heitkoguste leidmiseks saab kasutada maardlapõhiseid söe heitekoefitsiente 28 , täpsema tulemuse saamiseks aga kaevanduse- või lasundipõhiseid heitekoefitsiente, kuna söemaardla eri lasundite metaanisisaldus võib olla erinev 29 . Heitekoefitsientide leidmiseks võib mõõta gaasisisaldust uuringupuuraugu südamiku kihtidest võetud proovides 30 . Kaevanduste käitajad peaksid seega kasutama maapealsest söekaevandusest pärit metaani heitkoguste mõõtmisel kõnealuseid heitekoefitsiente.

(46)Seepärast peaksid kaevanduste käitajad tegema pidevaid mõõtmisi maa-aluste söekaevanduste ventilatsioonišahtidest vabaneva metaani heitkoguste kvantifitseerimiseks, pidevalt mõõtma ärastusjaamades atmosfääri lastavaid ja tõrvikpõletatavaid metaani koguseid ning kasutama maapealsete söekaevanduste puhul spetsiifilisi heitekoefitsiente. Nad peaksid esitama kõnealused andmed pädevatele asutustele.

(47)Metaaniheidet on praegu võimalik kõige tõhusamalt vähendada käitatavates ja suletud või mahajäetud maa-alustes söekaevandustes. Käitatavates ja suletud või mahajäetud maapealsetes söekaevandustes takistab metaaniheite tulemuslikku vähendamist praeguse tehnoloogia piiratus. Selleks, et toetada teadus- ja arendustegevust sellise heite vähendamist võimaldava tehnoloogia väljatöötamiseks tulevikus, tuleks kõnealuse heite ulatust siiski üksikasjalikult ja tulemuslikult jälgida, sellest aru anda ja seda kontrollida.

(48)Maa-alustes söekaevandustes toodetakse kas kütte- või koksisütt. Küttesütt kasutatakse peamiselt energiaallikana, koksisütt aga kütusena ja reagendina terasetootmise protsessis. Metaani heitkoguseid tuleks mõõta, neist aru anda ja neid kontrollida nii koksisöe- kui ka küttesöekaevandustes.

(49)Töötavate maa-aluste söekaevanduste puhul tuleks metaaniheidet vähendada atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise järkjärgulise lõpetamise teel. Suletud või mahajäetud maa-aluste söekaevanduste puhul saab metaaniheite ärahoidmiseks kaevanduse üle ujutada, kuid seda ei tehta süstemaatiliselt ja sellega kaasnevad keskkonnariskid. Ka nendes kaevandustes tuleks keelustada atmosfääri laskmine ja tõrvikpõletamine. Kuna geoloogilised piirangud ja keskkonnakaalutlused ei võimalda kasutada mahajäetud maa-alustest söekaevandustest pärit metaaniheite vähendamiseks universaalset lähenemisviisi 31 , peaksid liikmesriigid kehtestama omaenda leevenduskava, võttes seejuures arvesse nimetatud piiranguid ja mahajäetud kaevanduse metaani heitkoguste piiramise tehnilist teostatavust.

(50)Nõukogu võttis 28. juunil 2021 pärast komisjoni ettepanekut vastu söe ja terase teadusfondi uue õigusliku aluse 32 , millega on ette nähtud toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni, mille eesmärk on leida varem kasutusel olnud või sulgemisjärgus söekaevandustele ja nendega seotud taristule uus kasutusotstarve kooskõlas söest loobumise üldeesmärgi ja õiglase ülemineku mehhanismiga. Selles kontekstis on söe ja terase teadusfondi uue programmi üks peamine lähiaastate eesmärk minimeerida üleminekuetapis söekaevanduste keskkonnamõju, eelkõige seoses metaaniheitega.

(51)Liit sõltub kivisöe tarbimisel 70 %, nafta tarbimisel 97 % ja fossiilgaasi tarbimisel 90 % ulatuses impordist. Liidus tarbitud, kuid kolmandatest riikidest pärit fossiilenergiaga seotud metaaniheite ulatuse, päritolu ja laadi kohta puudub üksikasjalik teave.

(52)Metaaniheite mõju üleilmsele soojenemisele on piiriülene. Ehkki mõni fossiilenergiat tootev riik on hakanud võtma siseriiklikke meetmeid metaaniheite vähendamiseks oma energeetikasektoris, ei kohaldata paljude eksportijate suhtes nende koduturul mingeid eeskirju. Sellistel ettevõtjatel on vaja selgeid stiimuleid oma metaaniheite vähendamiseks, mistõttu tuleks teha läbipaistev teave metaaniheite kohta turgudel kättesaadavaks.

(53)Praegu on rahvusvahelise metaaniheite kohta vähe täpseid (ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohase kolmanda tasandi või sellega samaväärse tasandi) andmeid. Paljud fossiilenergiat eksportivad riigid ei ole siiani esitanud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile täielikke inventuuriandmeid. Samal ajal on tõendeid selle kohta, et nafta- ja gaasitootmisest tulenev üleilmne metaani heitkogus on viimase 20 aasta jooksul oluliselt suurenenud: 65 megatonnilt 80 megatonnini aastas 33 .

(54)Nagu on märgitud teatises ELi metaanistrateegia kohta 34 , on liit pühendunud koostööle oma energiapartneritega ja teiste tähtsamate fossiilenergiat importivate riikidega, et tegeleda metaaniheite probleemiga üleilmsel tasandil. Metaaniheite alane energiadiplomaatia on juba andnud olulisi tulemusi. Septembris 2021 teatasid liit ja Ameerika Ühendriigid üleilmse metaaniheite vähendamise kohustuse võtmisest; selle poliitilise kohustusega, millele pandi alus novembris 2021 Glasgow’s toimunud ÜRO kliimamuutuste konverentsil (COP26), soovitakse vähendada üleilmseid metaani heitkoguseid 2030. aastaks 30 % (võrreldes 2020. aasta tasemega). Sellele on oma toetust on avaldanud üle saja riigi, kelle arvele langeb peaaegu pool maailma inimtekkelisest metaaniheitest. Üleilmne metaaniheite vähendamise kohustus hõlmab kohustust võtta järk-järgult kasutusele parimad võimalikud seiremeetodid metaani heitkoguste kvantifitseerimiseks ning pöörata seejuures erilist tähelepanu suurtele heiteallikatele.

(55)Peale selle võtab IMEO olulise juhtrolli läbipaistvuse suurendamisel seoses energeetikasektori üleilmse metaaniheitega. Nõukogu väljendas oma 2021. aasta jaanuari järeldustes kliima- ja energiadiplomaatia kohta 35 toetust IMEO loomisele.

(56)Komisjon teeb IMEOga koostööd ELi metaanistrateegiat käsitlevas teatises 36 selgelt osutatud energiatarne metaaniheite indeksi väljatöötamiseks. Selle kaudu soovitakse esitada metaaniheite andmeid eri fossiilenergiaallikate kohta kõikjalt maailmast, sealhulgas hinnangulisi ja mõõdetud andmeid allika tasandil ning õhu-/satelliitseire andmeid, ning võimaldada seeläbi fossiilenergia ostjatel teha teadlikke ostuotsuseid fossiilenergiaallikatest tuleneva metaaniheite põhjal.

(57)Selliste üleilmsete kohustuste võtmiseni viiva eduka diplomaatilise töö jätkamise kõrval toetab liit metaani heitkoguste edasist olulist üleilmset vähendamist, eelkõige riikides, kes tarnivad fossiilenergiat liitu.

(58)Seepärast tuleks liitu fossiilenergia importijatelt nõuda, et nad esitaksid liikmesriikidele teabe meetmete kohta, mille eksportijad on võtnud seoses metaani heitkoguste mõõtmise, neist aru andmise ja nende vähendamisega, eelkõige selliste regulatiivsete ja vabatahtlike meetmete kohta, mida nad kohaldavad oma metaaniheite piiramiseks ning mis hõlmavad muu hulgas näiteks lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringuid ning metaani atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise kontrollimist ja vähendamist. Importijate suhtes kohaldatavates teavet käsitlevates nõuetes kirjeldatud mõõtmis- ja aruandlustasandid vastavad tasanditele, mida peavad käesoleva määruse kohaselt kasutama liidu käitajad ning mida on kirjeldatud põhjendustes 24–26 ja 46. Metaaniheite piiramise meetmete kohta teabe esitamine ei ole koormavam kui liidu käitajatelt nõutava vastava teabe esitamine.

(59)Liikmesriigid peaksid edastama kõnealuse teabe komisjonile. Liit peaks selle teabe alusel looma liitu fossiilenergia importi kajastava läbipaistvusandmebaasi ja seda haldama; selles tuleks täpsustada, kas asjaomane eksportiv äriühing on ühinenud OGMPga, kui tegemist on nafta- või gaasifirmaga, või järgib mõnda samaväärset rahvusvaheliselt või liidus tunnustatud standardit selle kehtivuse ulatuses, kui tegemist on söefirmaga. Sellest teabest peaks nähtuma, mil määral on eksportivate riikide äriühingud pühendunud metaani heitkoguste mõõtmisele, neist aru andmisele ja nende kontrollida laskmisele vastavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohastele kolmanda tasandi aruandlusmeetoditele. Liitu fossiilenergia importijad saaksid sellist läbipaistvusandmebaasi kasutada teabeallikana oma ostuotsuste tegemisel, samuti oleks see teabeallikaks teistele sidusrühmadele ja üldsusele. Läbipaistvusandmebaasis peaksid kajastuma ka liidu äriühingute ja liitu fossiilkütuse eksportijate jõupingutused metaani heitkoguste mõõtmiseks, neist aru andmiseks ja nende vähendamiseks. Samuti peaks see sisaldama teavet mõõtmise, aruandluse ja vähendamisega seotud regulatiivsete meetmete kohta fossiilenergiat tootvates riikides.

(60)Peale selle peaks liit looma metaaniheite tekitajate üleilmse seire vahendi, mis võimaldaks saada teavet märkimisväärse metaaniheite allikate asukoha ning sellise heite ulatuse ja korduvuse kohta. See peaks veelgi aitama kaasa tegelike tõendatavate tulemuste saavutamisele metaani käsitlevate eeskirjade ja tõhusate leevendusmeetmete rakendamisel liidu äriühingutes ja liitu fossiilenergiat tarnivates äriühingutes. See seirevahend peaks võimaldama koondada andmeid mitmelt sertifitseeritud andmepakkujalt ja andmeteenuse osutajalt, sealhulgas ELi kosmoseprogrammi allprogrammist Copernicus ja IMEO-lt. Seda vahendit tuleks kasutada komisjoni kahepoolsetes dialoogides asjaomaste riikidega, et arutada metaaniheidet käsitlevate poliitikasuundade ja meetmete jaoks kavandatavaid eri stsenaariume.

(61)Põhjendustes 58–60 osutatud meetmed peaksid üheskoos suurendama läbipaistvust ostjate jaoks, võimaldades neil teha teadlikke hankeotsuseid, ning parandama võimalusi metaaniheite vähendamise lahenduste ulatuslikumaks üleilmseks kasutuselevõtuks. Peale selle peaksid need looma rahvusvahelistele äriühingutele lisastiimuli metaani heitkoguste mõõtmise ja neist aru andmise rahvusvaheliste standardite, näiteks OGMP standardite järgimiseks või tulemuslike mõõtmis-, aruandlus- ja leevendusmeetmete võtmiseks. Kõnealused meetmed on kavandatud lähtealusena lähenemisviisile, millega soovitakse etapiviisiliselt suurendada impordi suhtes kohaldatavate meetmete rangust. Komisjonile tuleks seega anda õigus muuta või täiendada importijatele esitatavaid aruandlusnõudeid. Ühtlasi peaks komisjon hindama kõnealuste meetmete rakendamist ja esitama vajaduse korral ettepanekuid nende läbivaatamiseks, et kehtestada importijatele rangemad meetmed ja tagada, et kolmandates riikides metaaniheite seireks, sellest aru andmiseks ning selle kontrollimiseks ja vähendamiseks kohaldatavad meetmed oleksid võrreldava tulemuslikkusega. Sellisel hindamisel tuleks arvesse võtta IMEO tehtavat tööd, sealhulgas energiatarne metaaniheite indeksit, läbipaistvusandmebaasi ja metaaniheite tekitajate üleilmse seire vahendit. Kui komisjon leiab, et on asjakohane suurendada impordi suhtes kohaldatavate meetmete rangust, on väga oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistustöö käigus läbi asjakohased konsultatsioonid, sealhulgas asjaomaste kolmandate riikidega.

(62)Liikmesriigid peaksid tagama, et käesoleva määruse rikkumine toob kaasa tulemuslikud, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused, mis võivad hõlmata trahve ja perioodilisi karistusmakseid, ning võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine. Karistused peaksid olulise hoiatava mõju avaldamiseks olema rikkumise laadist, käitajale tekkivast võimalikust eelisest ning keskkonnakahju liigist ja suurusest lähtuvalt piisavad. Karistuse määramisel tuleks võtta nõuetekohaselt arvesse rikkumise laadi, raskusastet ja kestust. Määratud karistus peaks olema proportsionaalne ning kooskõlas liidu ja siseriikliku õigusega, sealhulgas kohaldatavate menetluslike tagatiste ja põhiõiguste harta põhimõtetega.

(63)Suurema järjepidevuse tagamiseks tuleks koostada loetelu rikkumise liikidest, mille puhul tuleks kohaldada karistusi. Karistuste järjekindlama kohaldamise hõlbustamiseks tuleks kasutusele võtta ühised soovituslikud mitteammendavad karistuste kohaldamise kriteeriumid. Karistuste hoiatava mõju suurendamiseks tuleks ette näha võimalus avaldada liikmesriikide määratud karistustega seotud teave kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) 2016/679 37 ja (EL) 2018/1725 38 sätestatud andmekaitsenõuetega.

(64)Tulenevalt sätetest, mille kohaselt on tariifide kehtestamisel vaja arvesse võtta reguleeritud käitajate investeeringuid, tuleks muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/942 39 , et teha Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ametile (ACER) ülesandeks teha kättesaadavaks näitajate ja võrdlusväärtuste kogum, mis võimaldab sarnaste projektide puhul võrrelda metaani heitkoguste mõõtmise, neist aru andmise ja nende vähendamisega seotud investeeringute ühikukulusid.

(65)Et võimaldada kindlaks määrata koksisöekaevandustes toimuva atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise järkjärgulise lõpetamise elemendid, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust koksisöekaevanduste ventilatsioonišahtidest metaani atmosfääri laskmise piirangute kehtestamisega. Peale selle tuleks selleks, et võimaldada nõuda importijatelt vajalikuks osutunud lisateavet, anda komisjonile õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, et muuta või täiendada importijate esitatavat teavet käsitlevaid nõudeid. On väga oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistustöö käigus läbi asjakohased konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige nähakse ette, et delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdse osalemise tagamiseks saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(66)Ühetaoliste rakendamistingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendusvolitused võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 291 vastu üksikasjalikke eeskirju seoses ühiste aruandevormidega. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 40 .

(67)Käitajatele ja pädevatele asutustele tuleks anda piisavalt aega käesoleva määruse nõuete täitmiseks vajalike ettevalmistusmeetmete võtmiseks.

(68)Kuna liikmesriigid ei suuda üksinda saavutada käesoleva määruse eesmärki tagada energeetikasektoris metaani heitkoguste täpne mõõtmine, neist aru andmine ning nende kontrollimine ja vähendamine ning seepärast on selle eesmärgi ulatuse tõttu parem teha seda liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. peatükk

Üldsätted

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.    Käesolevas määruses on sätestatud eeskirjad liidu energeetikasektoris tekkivate metaani heitkoguste täpseks mõõtmiseks, neist aru andmiseks ja nende kontrollimiseks, samuti sellise heite vähendamiseks, sealhulgas lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringute ning atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise piirangute kaudu. Samuti on käesolevas määruses sätestatud eeskirjad liitu imporditava fossiilenergiaga seotud metaaniheiteandmete läbipaistvuse tagamise vahendite kohta.

2.    Käesolevat määrust kohaldatakse järgmise suhtes:

a) nafta ja fossiilgaasi eelnev uurimine ja tootmine ning fossiilgaasi kogumine ja töötlemine;

b) gaasi ülekandmine, jaotamine ja maa-alune hoiustamine ning fossiilse ja/või taastuvallikast pärit (bio- või sünteetilise) metaani jaoks kasutatavad veeldatud maagaasi (LNG) terminalid;

c) töötavad maa-alused ja maapealsed söekaevandused ning suletud ja mahajäetud maa-alused söekaevandused.

3.    Käesolevat määrust kohaldatakse väljaspool liitu toimuva metaaniheite suhtes seoses importijatele esitatavate teavet käsitlevate nõuete, metaaniheite läbipaistvusandmebaasi ja metaaniheite tekitajate seire vahendiga.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)    „metaaniheide“ – kogu otseheide kõikidest metaaniheite võimaliku allikana käsitatavatest komponentidest kas tahtliku või tahtmatu atmosfääri laskmise ja põletis ebatäieliku põlemise tulemusena või muude komponentide kaudu vabanemise ja tahtmatute lekete tõttu;

2)    „ülekandevõrguettevõtja“ – [Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/73/EÜ 41 artikli 2 punktis 4 määratletud ülekandesüsteemi haldur] [kohandatakse vastavalt menetluses olevale uuesti sõnastamise ettepanekule];

3)    „jaotusvõrguettevõtja“ – [Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/73/EÜ artikli 2 punktis 6 määratletud jaotussüsteemi haldur] [kohandatakse vastavalt menetluses olevale uuesti sõnastamise ettepanekule];

4)    „käitaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes käitab vara või kellel on selle üle kontroll või kellele on siseriiklike õigusaktide kohaselt antud määrav majanduslik otsustusõigus vara tehnilise toimimise üle;

5)    „kaevanduse käitaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes käitab söekaevandust või kellel on selle üle kontroll või kellele on siseriiklike õigusaktide kohaselt antud määrav otsustusõigus söekaevanduse tehnilise toimimise üle;

6)    „kontroll“ – kontrollija tegevus käitajate, sealhulgas kaevanduse käitajate edastatud aruannete vastavuse hindamiseks;

7)    „kontrollija“ – juriidiline isik, kes ei ole käesoleva määruse artikli 4 kohaselt määratud pädev asutus ning kes teeb kontrollitoiminguid ja on akrediteeritud riiklikus akrediteerimisasutuses vastavalt määrusele (EÜ) nr 765/2008, või füüsiline isik, kes on kontrolliaruande koostamise ajaks muul viisil volitatud kontrolli tegema, ilma et see piiraks kõnealuse määruse artikli 5 lõike 2 kohaldamist;

8)    „allikas“ – komponent või geoloogiline formatsioon, kust vabaneb aeg-ajalt või pidevalt atmosfääri metaani kas tahtliku tegevuse tulemusena või ettekavatsematult;

9)    „vara“ – äri- või käitusüksus, mis võib hõlmata mitut käitist või tegevuskohta, sealhulgas käitaja kontrolli all kasutatav vara (kasutuselolev vara) ja vara, mis ei ole käitaja kontrolli all kasutuses (mittekasutatav vara);

10)    „heitekoefitsient“ – koefitsient, mille abil väljendatakse kvantitatiivselt gaasi heitkogust või seotud kogust tegevusühiku kohta ning mis põhineb sageli mõõteandmete valimi keskmistatud väärtusel, mis kajastab heite representatiivset määra konkreetsel tegevustasemel konkreetsetes käitamistingimustes;

11)    „üldine heitekoefitsient“ – iga heiteallika liigi jaoks standardiseeritud heitekoefitsient, mis on leitud inventuuriandmete või andmebaaside põhjal ning mille väärtust ei ole otseste mõõtmistega kontrollitud;

12)    „spetsiifiline heitekoefitsient“ – otseste mõõtmiste teel saadud heitekoefitsient;

13)    „otsene mõõtmine“ – metaani heitkoguse otsene kvantifitseerimine allika tasandil metaanimõõteseadmega;

14)    „metaaniheide tegevuskoha tasandil“ – heide kõikidest asjaomase vara koosseisu kuuluvatest allikatest;

15)    „tegevuskoha tasandil mõõtmine“ – ülalt alla suunatud mõõtmine, mille puhul kasutatakse tavaliselt liikuvale platvormile, näiteks sõidukile, droonile, õhusõidukile, laevale, satelliidile või muule vahendile paigaldatud andureid, et saada terviklik ülevaade heitest kogu tegevuskohas;

16)    „ettevõtja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes täidab vähemalt ühte järgmistest ülesannetest: nafta ja fossiilgaasi eelnev ammutamine, uurimine ja tootmine, fossiilgaasi kogumine ja töötlemine ning gaasi, sealhulgas LNG ülekandmine, jaotamine ja maa-alune hoiustamine;

17)    „lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuring“ – uuring metaaniheite allikate, sealhulgas lekete ja tahtmatu atmosfääri laskmise tuvastamiseks;

18)    „atmosfääri laskmine“ – põletamata jääva metaani õhkuheide kas tahtlikult selleks ette nähtud protsesside, toimingute või seadmete kaudu või tahtmatult rikke korral või geoloogiliste piirangute tõttu;

19)    „tõrvikpõletamine“ – metaani kontrollitud põletamine kõrvaldamise eesmärgil selleks ette nähtud seadmes;

20)    „hädaolukord“ – ootamatu ajutine harvaesinev olukord, mille puhul metaaniheide on paratamatu ja vajalik, et hoida ära otsest ulatuslikku kahjulikku mõju inimeste ohutusele, rahvatervisele või keskkonnale, ent mis ei tulene järgmistest asjaoludest ega ole nendega seotud:

a) käitaja ei ole paigaldanud asjakohast seadet, mille parameetrid oleksid eeldatava või tegeliku tootmiskiiruse ja -rõhu jaoks piisavad;

b) käitaja ei ole piiranud tootmist olukorras, kus tootmiskiirus ületab asjaomase seadme või kogumissüsteemi taluvuspiiri, välja arvatud juhtumid, kus ülemäärane tootmine on põhjustatud hädaolukorrast, rikkest või plaanivälisest remondist mõnes järgnevas etapis ega välta kauem kui kaheksa tundi alates järgnevas etapis täheldatud läbilaskeprobleemist teavitamist;

c) korraline hooldus;

d) käitaja hooletus;

e) ühe ja sama seadme korduv rike, see tähendab neli või enam korda eelneva 30 päeva jooksul;

21)    „rike“ – seadme ootamatu vältimatu töötamast lakkamine või katkiminek, mille üle puudub käitajal mõistlik kontroll ja mis oluliselt häirib käitamist, ent mis ei ole osaliselt või tervikuna tingitud puudulikust hooldusest, hooletust käitamisest ega muudest ennetatavatest seadme töötamast lakkamise või katkimineku põhjustest;

22)    „rutiinne tõrvikpõletamine“ – tõrvikpõletamine tavapärase nafta- või fossiilgaasitootmise käigus metaani tagasijuhtimiseks ebasobivate geoloogiste tingimuste või kohapeal kasutamiseks või turule suunamiseks vajalike vahendite ebapiisavuse tõttu;

23)    „tõrvikpõletustorn“ – metaani tõrvikpõletamiseks kasutatava põletiga varustatud seade;

24)    „mitteaktiivne puurauk“ – nafta- või gaasipuurauk või puurimiskoht, kus uurimis- ja tootmistegevus on peatatud vähemalt üheks aastaks;

25)    „puhastamine“ – saastunud vee ja pinnase puhastamise protsess;

26)    „tervendamine“ – protsess, mille käigus taastatakse puuraugu või puurimiskoha pinnasetingimused ja taimkate sarnasena sellele, millised need olid enne häirimist;

27)    „söekaevandus“ – koht, kus toimub või on toimunud söe kaevandamine, sealhulgas maa-alad, kaeveõõned, maa-alused käigud, šahtid, kaldkäigud, tunnelid, koristusalad, konstruktsioonid, rajatised, seadmed, masinad ja tööriistad, mis paiknevad maa peal või maa all ja mida kasutatakse mis tahes viisil või meetodil pruunsöe, subbituminoosse söe, bituminoosse söe või antratsiidi kaevandamiseks maapõues asuvast looduslikust lasundist, sealhulgas kaevandatava söe ettevalmistamiseks, või mis on tekkinud sellise töö tulemusena;

28)    „töötav söekaevandus“ – söekaevandus, mille puhul enamik tulust saadakse pruunsöe, subbituminoosse söe, bituminoosse söe või antratsiidi kaevandamisest ja kus on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:

a) kaevanduse rajamine on pooleli;

b) seal on toodetud sütt viimase 90 päeva jooksul;

c) kaevanduse ventilaatorid töötavad;

29)    „maa-alune söekaevandus“ – söekaevandus, kus maapinda rajatakse söe tootmiseks tunnel söekihini, mida seejärel kaevandatakse selliste allmaakaevandamise seadmetega nagu lõikemasinad ja masinad pika või lühikese eega pidevkaevandamiseks, ning kaevandatud süsi toimetatakse maapinnale;

30)    „maapealne söekaevandus“ – söekaevandus, kus süsi asub maapinna lähedal ja seda saab kaevandada seda katvate kivimi- ja pinnasekihtide eemaldamise teel;

31)    „ventilatsioonišaht“ – vertikaalne kanal, mida kasutatakse maa alla värske õhu juhtimiseks või maa-alusest söekaevandusest metaani ja muude gaaside eemaldamiseks;

32)    „ärastusjaam“ – jaam, kuhu kogutakse söekaevanduse gaasiärastussüsteemi kaudu metaani;

33)    „ärastussüsteem“ – süsteem, mis võib hõlmata mitut metaaniallikat ja mille abil eemaldatakse söekihist või ümbritsevatest kivimikihtidest metaanirikas gaas ning transporditakse see ärastusjaama;

34)    „kaevandamisjärgne tegevus“ – tegevus, mis viiakse läbi pärast söe kaevandamist ja maapinnale tootmist, sealhulgas söe käitlemine, töötlemine, ladustamine ja transport;

35)    „pidev mõõtmine“ – mõõtmine, mille puhul näit registreeritakse vähemalt kord minutis;

36)    „ventilatsiooniõhu metaan“ – söekihist ja muudest gaasi sisaldavatest kihtidest eralduv metaan, mis jõuab ventilatsiooniõhku ja väljub ventilatsioonišahti kaudu;

37)    „söelasund“ – maa-ala, kus esineb märkimisväärses koguses kaevandatavat sütt ja mis on määratletud vastavalt geoloogiliste maardlate dokumenteerimist käsitlevale liikmesriikide metoodikale;

38)    „suletud söekaevandus“ – söekaevandus, millel on kindlakstehtud käitaja, omanik või loahoidja ja mis on suletud kooskõlas kohaldatavate loanõuete ja muude eeskirjadega;

39)    „mahajäetud söekaevandus“ – söekaevandus, mille puhul käitajat, omanikku või loahoidjat ei ole võimalik kindlaks teha või mis ei ole suletud reguleeritud viisil;

40)    „koksisöekaevandus“ – kaevandus, kus keskmiselt vähemalt 50 % kolme viimase kättesaadavate andmetega aasta toodangust on koksisüsi, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1099/2008 42 B lisas;

41)    „importija“ – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes laseb äritegevuse käigus liidu turule kolmandast riigist pärit fossiilenergiat.

Artikkel 3

Reguleeritud käitajate kulud

1.    Pädevad asutused võtavad ülekandevõrguettevõtjate, jaotusvõrguettevõtjate, LNG terminalide käitajate ja teiste reguleeritud äriühingute, sealhulgas asjakohasel juhul maa-aluste gaasihoidlate käitajate jaoks kohustuslike ülekande- ja jaotustariifide ning meetodite kehtestamisel või heakskiitmisel arvesse käesoleva määruse nõuete täitmiseks tehtud kulutusi ja investeeringuid sedavõrd, kuivõrd need vastavad võrreldava struktuuriga tõhusa reguleeritud käitaja vastavatele kulutustele ja investeeringutele.

2.    Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet (ACER) kehtestab iga kolme aasta järel selliste näitajate ja neile vastavate võrdlusväärtuste kogumi, mis võimaldavad sarnaste projektide puhul võrrelda metaani heitkoguste mõõtmise, neist aru andmise ja nende vähendamisega seotud investeeringute ühikukulusid, ning teeb selle avalikult kättesaadavaks.

2. peatükk

Pädevad asutused ja sõltumatu kontroll

Artikkel 4

Pädevad asutused

1.    Iga liikmesriik määrab käesoleva määruse kohaldamise seire ja määruse täitmise tagamise eest vastutava(d) pädeva(d) asutuse(d).

Liikmesriigid teatavad komisjonile kõnealuste pädevate asutuste nimed ja kontaktandmed hiljemalt ... [3 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva]. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata kõikidest pädeva asutuse nime ja kontaktandmete muudatustest.

2.    Komisjon teeb pädevate asutuste loetelu avalikult kättesaadavaks ja ajakohastab seda korrapäraselt.

3.    Liikmesriigid tagavad, et pädevatel asutustel on käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmiseks piisavad volitused ja ressursid.

Artikkel 5

Pädevate asutuste ülesanded

1.    Pädevad asutused võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada vastavus käesoleva määrusega kehtestatud nõuetele.

2.    Käitajad, sealhulgas kaevanduste käitajad osutavad pädevatele asutustele mis tahes vajalikku abi, et pädevatel asutustel oleks võimalik või hõlpsam käesolevas määruses osutatud ülesandeid täita; eelkõige on see seotud valdustele ligipääsu ning dokumentide ja andmete esitamisega.

3.    Pädevad asutused teevad omavahel ja komisjoniga ning vastavalt vajadusele ka kolmandate riikide asutustega koostööd, et tagada käesoleva määruse järgimine. Komisjon võib koostöö edendamiseks luua pädevate asutuste võrgustiku ning võtta vajalikud meetmed teabe ja parimate tavade vahetamise ja konsultatsioonide võimaldamiseks.

4.    Pädevad asutused teevad käesoleva määruse kohaselt avalikustamisele kuuluvad aruanded selleks määratud veebisaidil vabalt juurdepääsetaval, allalaaditaval ja redigeeritaval kujul avalikult tasuta kättesaadavaks.

Direktiivi 2003/4/EÜ artikli 4 kohaselt konfidentsiaalsena käsitletava teabe puhul märgivad pädevad asutused ära esitamata jäetud teabe liigi ja esitamata jätmise põhjuse.

Artikkel 6

Inspekteerimine

1.    Pädevad asutused viivad läbi perioodilist inspekteerimist, et kontrollida käitajate, sealhulgas kaevanduste käitajate vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele. Esmakordne inspekteerimine viiakse lõpule hiljemalt ... [18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

2.    Inspekteerimine hõlmab vajaduse korral kohapealset kontrolli või kohapealseid auditeid, käesoleva määruse nõuetele vastavust tõendavate dokumentide ja andmete läbivaatamist, metaaniheite tuvastamist ja kontsentratsiooni mõõtmist ning pädeva asutuse võetavaid või tema nimel kohaldatavaid mis tahes järelmeetmeid, mille eesmärk on kontrollida ja edendada tegevuskohtade ja käitiste vastavust käesoleva määruse nõuetele.

Kui inspekteerimise tulemusena on kindlaks tehtud käesoleva määruse nõuete tõsine rikkumine, esitavad asjaomased pädevad asutused lõikes 5 osutatud aruande osana teate parandusmeetmete kohta, mida asjaomane käitaja või kaevanduse käitaja on kohustatud võtma.

3.    Lõikes 1 osutatud esmakordse inspekteerimise järel töötavad pädevad asutused välja korrapärase inspekteerimise programmid. Inspekteerimiste vaheline ajavahemik määratakse kindlaks keskkonnariski hinnangu põhjal ning see ei tohi olla pikem kui kaks aastat. Kui inspekteerimise tulemusena on kindlaks tehtud käesoleva määruse nõuete tõsine rikkumine, toimub järgnev inspekteerimine ühe aasta jooksul.

4.    Pädevad asutused viivad läbi erakorralisi inspekteerimisi:

a) artiklis 7 osutatud põhjendatud kaebuste ja nõuetele mittevastavuse juhtumite uurimiseks võimalikult varakult pärast kuupäeva, mil pädevad asutused sellisest kaebusest või mittevastavusest teada said;

b) veendumaks, et lekete kõrvaldamine või komponentide asendamine on toimunud vastavalt artiklile 14.

5.     Pädevad asutused koostavad pärast iga inspekteerimist aruande, kus kirjeldatakse inspekteerimise õiguslikku alust, järgitud menetlusetappe, asjakohaseid tulemusi ning käitajale või kaevanduse käitajale edasiste meetmete võtmiseks antavaid soovitusi.

See aruanne tehakse asjaomasele käitajale teatavaks ja avalikult kättesaadavaks kahe kuu jooksul pärast inspekteerimiskuupäeva. Aruande puhul, mis on koostatud artikli 7 kohaselt esitatud kaebuse tulemusena, teavitavad pädevad asutused kaebuse esitajat aruandest pärast selle avalikult kättesaadavaks tegemist.

Pädevad asutused teevad aruande avalikult kättesaadavaks kooskõlas direktiiviga 2003/4/EÜ. Direktiivi 2003/4/EÜ artikli 4 kohaselt konfidentsiaalsena käsitletava teabe puhul märgivad pädevad asutused aruandes ära esitamata jäetud teabe liigi ja esitamata jätmise põhjuse.

6.    Asjaomane käitaja või kaevanduse käitaja võtab pädevate asutuste määratud ajavahemiku või mis tahes muu pädevate asutustega kokku lepitud ajavahemiku jooksul kõik lõikes 5 osutatud aruandes kirjeldatud vajalikud meetmed.

Artikkel 7

Pädevatele asutustele esitatavad kaebused

1.    Iga füüsiline või juriidiline isik, kes leiab, et ta on kandnud kahju selle tõttu, et käitaja või kaevanduse käitaja on rikkunud käesoleva määruse nõudeid, võib esitada pädevatele asutustele kirjaliku kaebuse.

2.    Kaebus peab olema nõuetekohaselt põhjendatud ja sisaldama piisavalt tõendeid väidetava rikkumise ja sellest tekkinud kahju kohta.

3.    Kui ilmneb, et kaebuses ei ole esitatud piisavalt tõendeid selleks, et uurimise algatamine oleks põhjendatud, teavitavad pädevad asutused kaebuse esitajat uurimise algatamata jätmise otsuse põhjustest.

4.    Ilma et see piiraks siseriikliku õiguse kohaste eeskirjade kohaldamist, hoiavad pädevad asutused kaebuse esitajat menetluse käiguga kursis ning vajaduse korral teavitavad teda muudest asjakohastest õiguskaitsevõimalustest, näiteks võimalusest pöörduda asjaomase riigi kohtusse või mis tahes muust siseriiklikust või rahvusvahelisest kaebuste lahendamise korrast.

5.    Ilma et see piiraks siseriikliku õiguse kohaste eeskirjade kohaldamist, kehtestavad pädevad asutused võrreldavate menetluste alusel ligikaudsed tähtajad kaebusi käsitlevate otsusteni jõudmiseks ja teevad need tähtajad avalikult teatavaks.

Artikkel 8

Kontroll ja kontrolliaruanne

1.    Kontrollijad hindavad, kas heitearuanded, mille käitajad, sealhulgas kaevanduste käitajad neile käesoleva määruse kohaselt esitavad, on nõuetekohased. Nad hindavad aruannete vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele ning vaatavad läbi kõik kasutatud andmeallikad ja meetodid, et hinnata nende usaldusväärsust, tõepärasust ja täpsust, eelkõige seoses järgmisega:

a) heitekoefitsientide valik ja kasutamine;

b) metaani heitkoguste kindlakstegemiseks kasutatud meetodid, arvutused, proovid, statistilised jaotused ja olulisustasemed;

c) mõõtmise või aruandluse sobimatuse risk;

d) käitaja või kaevanduse käitaja rakendatavad mis tahes kvaliteedikontrolli või kvaliteedi tagamise süsteemid.

2.    Lõikes 1 osutatud kontrolli läbiviimiseks kasutavad kontrollijad avalikke tasuta kättesaadavaid Euroopa ja rahvusvahelisi metaani heitkoguste kvantifitseerimise standardeid, mille komisjon on kooskõlas lõikega 5 kohaldatavaks teinud. Kuni kuupäevani, mil komisjon määrab kindlaks selliste standardite kohaldatavuse, kasutavad kontrollijad olemasolevaid Euroopa ja rahvusvahelisi kasvuhoonegaaside heitkoguste kvantifitseerimise ja kontrollimise standardeid.

Kontrollijad võivad teha kohapealset kontrolli, et teha kindlaks kasutatud andmeallikate ja meetodite usaldusväärsus, tõepärasus ja täpsus.

3.    Pärast seda, kui kontrollijad on hindamise tulemusena jõudnud piisava kindlusega järeldusele, et heitearuanne vastab käesoleva määruse nõuetele, koostavad kontrollijad kontrolliaruande, millega tõendatakse heitearuande nõuetekohasust ja milles esitatakse teostatud kontrolli kirjeldus.

Kontrollijad koostavad kontrolliaruande üksnes juhul, kui usaldusväärsed, tõepärased ja täpsed andmed ja teave võimaldavad teha metaani heitkogused kindlaks piisava kindlusega ning esitatud andmed on kooskõlas hinnanguliste andmetega ja täielikud ning neis ei esine vastuolusid.

Kui hindamise tulemusena jõutakse järeldusele, et heitearuanne ei vasta käesoleva määruse nõuetele, teavitavad kontrollijad sellest käitajat või kaevanduse käitajat ning viimane esitab kontrollijatele viivitamata muudetud heitearuande.

4.    Käitajad, sealhulgas kaevanduste käitajad osutavad kontrollijatele mis tahes vajalikku abi kontrolli võimaldamiseks ja hõlbustamiseks, eelkõige seoses valdustele ligipääsu ning dokumentide ja andmete esitamisega.

5.    Vastavalt artiklile 31 on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega inkorporeeritakse käesoleva määruse kohaldamiseks vajalikud Euroopa või rahvusvahelised metaani heitkoguste kvantifitseerimise ja mõõtmise standardid ning sätestatakse nende kohaldatavus.

Artikkel 9

Kontrollijate sõltumatus ja akrediteerimine

1.    Kontrollijad on käitajatest, sealhulgas kaevanduste käitajatest sõltumatud ja täidavad käesoleva määrusega nõutavaid ülesandeid üldsuse huvides. Seepärast ei või kontrollija ega sama juriidilise isiku mis tahes osa olla käitaja või kaevanduse käitaja ega ka käitaja või kaevanduse käitaja omanik või tema omanduses, samuti ei tohi kontrollijal olla käitaja või kaevanduse käitajaga suhteid, mis võiksid mõjutada tema sõltumatust ja erapooletust.

2.    Kontrollijaid akrediteerib riiklik akrediteerimisasutus kooskõlas määrusega (EÜ) nr 765/2008.

3.    Kui käesoleva määrusega ei ole kehtestatud konkreetseid sätteid kontrollijate akrediteerimise kohta, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 asjakohaseid sätteid.

Artikkel 10

Rahvusvaheline metaaniheite vaatluskeskus

1.    Liidu huvide kaitstuse eeldusel antakse rahvusvahelisele metaaniheite vaatluskeskusele metaaniheiteandmete kontrollija roll, eelkõige seoses järgmiste ülesannetega:

a)    metaaniheiteandmete koondamine vastavalt asjakohastele statistikameetoditele;

b)    äriühingutes metaaniheiteandmete kvantifitseerimiseks kasutatavate meetodite ja statistikaprotsesside kontrollimine;

c)    andmete koondamise ja analüüsi meetodite väljatöötamine kooskõlas hea teadus- ja statistikatavaga, et tagada heitkoguste täpsem hindamine koos määramatuse asjakohase kirjeldusega;

d)    äriühingute esitatud andmete avaldamine koondkujul põhiallikate ja aruandlustasandite kaupa ning kasutuselolevate ja mittekasutatavate varade alusel liigendatuna kooskõlas konkurentsi- ja konfidentsiaalsusnõuetega;

e)    andmeallikate vahelistest suurematest tuvastatud ebakõladest aru andmine.

2.    Komisjon võib esitada metaaniheiteandmed, mille pädevad asutused on käesoleva määruse kohaselt talle kättesaadavaks teinud, rahvusvahelisele metaaniheite vaatluskeskusele.

3.    Rahvusvahelise metaaniheite vaatluskeskuse koostatud teave tehakse üldsusele ja komisjonile kättesaadavaks.

3. peatükk

Metaaniheide nafta- ja gaasisektoris

Artikkel 11

Kohaldamisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse artikli 1 lõike 2 punktides a ja b ostutatud tegevuste suhtes.

Artikkel 12

Seire ja aruandlus

1.    Käitajad esitavad pädevatele asutustele hiljemalt ... [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] aruande, mis sisaldab kõiki allikaid hõlmavaid allika tasandil saadud metaaniheiteandmeid, mille hinnangulise väärtuse leidmiseks on kasutatud allika liigist sõltuvaid üldisi heitekoefitsiente.

2.    Samuti esitavad käitajad pädevatele asutustele hiljemalt ... [24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] aruande, mis sisaldab allika tasandil tehtud otsestest mõõtmistest saadud metaaniheiteandmeid kasutuselolevate varade kohta. Selle tasandi aruandlus võib hõlmata heitkoguste hindamiseks kasutatavate spetsiifiliste heitekoefitsientide kindlakstegemiseks vajalikke allika tasandil mõõtmisi ja proovivõttu.

3.    Käitajad esitavad pädevatele asutustele hiljemalt ... [36 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ja seejärel iga aasta 30. märtsiks aruande, mis sisaldab allika tasandil tehtud otsestest mõõtmistest saadud metaaniheiteandmeid kasutuselolevate varade kohta, nagu on osutatud lõikes 2, ning peale selle tegevuskoha tasandil mõõdetud metaaniheiteandmeid, et võimaldada tegevuskohtade andmete koondamise teel hinnata ja kontrollida allika tasandil saadud hinnangulisi väärtusi.

Käitajad tagavad, et käesolevas lõikes käsitletud aruannet on enne pädevatele asutustele esitamist hinnanud kontrollija ja et see sisaldab artiklite 8 ja 9 kohaselt koostatud kontrolliaruannet.

4.    Liidus asutatud ettevõtjad esitavad pädevatele asutustele hiljemalt ... [36 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] aruande, mis sisaldab allika tasandil tehtud otsestest mõõtmistest saadud metaaniheiteandmeid mittekasutatavate varade kohta. Selle tasandi aruandlus võib hõlmata heitkoguste hindamiseks kasutatavate spetsiifiliste heitekoefitsientide kindlakstegemiseks vajalikke allika tasandil mõõtmisi ja proovivõttu.

5.    Liidus asutatud ettevõtjad esitavad pädevatele asutustele hiljemalt ... [48 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ja seejärel iga aasta 30. märtsiks aruande, mis sisaldab allika tasandil tehtud otsestest mõõtmistest saadud metaaniheiteandmeid mittekasutatavate varade kohta, nagu on osutatud lõikes 4, ning peale selle tegevuskoha tasandil mõõdetud metaaniheiteandmeid, et võimaldada tegevuskohtade andmete koondamise teel hinnata ja kontrollida allika tasandil saadud hinnangulisi väärtusi.

Ettevõtjad tagavad, et käesolevas lõikes käsitletud aruannet on enne pädevatele asutustele esitamist hinnanud kontrollija ja et see sisaldab artiklite 8 ja 9 kohaselt koostatud kontrolliaruannet.

6.    Käesoleva artikliga ette nähtud aruanded hõlmavad viimast kättesaadavate andmetega kalendriaastat ning sisaldavad vähemalt järgmist teavet:

a) heiteallika liik ja asukoht;

b) üksikasjalikud andmed iga heiteallika liigi kohta;

c) üksikasjalik teave metaani heitkoguste mõõtmiseks kasutatud kvantitatiivsete meetodite kohta;

d) kõik kasutuselolevate varadega seotud metaani heitkogused;

e) omandiosa suurus ja omandiosa suurusega korrutatud metaani heitkogused mittekasutatavate varade puhul;

f) loetelu juriidilistest isikutest, kellel on käitajana kontroll mittekasutatavate varade üle;

Komisjon sätestab rakendusaktidega lõigete 2, 3, 4 ja 5 kohaste aruannete vormi. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 32 lõikes 2 osutatud korrale.

7.    Tegevuskoha tasandil mõõtmiste puhul, millele on osutatud lõigetes 3 ja 5, kasutatakse selliseks mõõtmiseks sobivat kvantifitseerimistehnoloogiat.

8.    Kui allika tasandil kvantifitseerimise meetoditega saadud heitkoguste ja tegevuskoha tasandil mõõdetud heitkoguste vahel täheldatakse märkimisväärset erinevust, tehakse samal aruandlusperioodil lisamõõtmisi.

9.    Gaasitaristu puhul mõõdetakse metaani heitkoguseid vastavalt asjakohastele metaani heitkoguste kvantifitseerimist käsitlevatele Euroopa (CEN) või rahvusvahelistele standarditele.

10.    Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/943 43 kohaselt konfidentsiaalsena käsitletava teabe puhul märgivad käitajad aruandes ära esitamata jäetud teabe liigi ja esitamata jätmise põhjuse.

11.    Pädevad asutused teevad käesolevas artiklis käsitletud aruanded üldsusele ja komisjonile kättesaadavaks kolme kuu jooksul pärast seda, kui käitajad on need esitanud, ning järgivad seejuures artikli 5 lõiget 4.

Artikkel 13

Üldine vähendamiskohustus

Käitajad võtavad kõik neile kättesaadavad meetmed metaaniheite ärahoidmiseks ja minimeerimiseks oma tegevuses.

Artikkel 14

Lekete tuvastamine ja kõrvaldamine

1.    Käitajad esitavad pädevatele asutustele hiljemalt ... [3 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] lekete tuvastamise ja kõrvaldamise programmi, kus on üksikasjalikult kirjeldatud käesoleva artikli nõuete kohaselt läbi viidavate uuringute sisu.

Pädevad asutused võivad käitajalt nõuda programmi muutmist lähtuvalt käesoleva määruse nõuetest.

2.    Käitajad viivad ... [6 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] vastavalt lõikes 1 osutatud lekete tuvastamise ja kõrvaldamise programmile läbi uuringu, mis hõlmab kõiki nende vastutusalasse kuuluvaid asjakohaseid komponente.

Seejärel korratakse lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringut iga kolme kuu järel.

3.    Uuringute läbiviimisel kasutavad käitajad seadmeid, mis võimaldavad tuvastada 500 miljondiku suurust ja suuremat komponentidest lähtuvat metaanikadu.

4.    Käitajad parandavad või asendavad kõik komponendid, mille puhul on täheldatud 500 miljondiku suurust või suuremat metaanikadu.

Esimeses lõigus osutatud komponentide parandamine või asendamine toimub viivitamata pärast lekke tuvastamist või võimalikult kiiresti pärast seda, ent mitte hiljem kui viis päeva pärast tuvastamist, kui käitaja suudab tõendada, et ohutusalastel või tehnilistel kaalutlustel ei ole viivitamata tegutsemine võimalik, ning kehtestab lekete kõrvaldamise ja seire kava.

Viivitamata tegutsemist takistavad teises lõigus osutatud ohutusalased ja tehnilised kaalutlused piirduvad töötajate ja läheduses viibivate inimeste ohutuse, keskkonnamõju, metaanikadu iseloomustava kontsentratsiooni, komponendile ligipääsu ja asenduskomponendi kättesaadavuse arvessevõtmisega. Keskkonnamõjust lähtuvad kaalutlused võivad hõlmata juhtumeid, mille puhul metaani heitkogused võivad parandamise tulemusena suureneda.

Kui parandamiseks või asendamiseks on vaja süsteem seisata, minimeerib käitaja lekke ühe päeva jooksul pärast selle tuvastamist ning kõrvaldab lekke süsteemi järgmise kavandatud seisaku lõpuks või ühe aasta jooksul, olenevalt sellest, kumb tähtpäev on varasem.

5.    Olenemata lõikest 2 viivad käitajad nende komponentide puhul, mille juures täheldati ükskõik millises varasemas uuringus 500 miljondiku suurust või suuremat metaanikadu, võimalikult kiiresti pärast lõike 4 kohast parandamist ja mitte hiljem kui 15 päeva pärast seda läbi uuringu eesmärgiga veenduda parandamise edukuses.

Olenemata lõikest 2 viivad käitajad nende komponentide puhul, mille juures on täheldatud 500 miljondikust väiksemat metaanikadu, hiljemalt kolm kuud pärast lekke tuvastamist läbi uuringu eesmärgiga kontrollida, kas asjaomane metaanikao määr on muutunud.

Kui on kindlaks tehtud suurem ohutusrisk või metaanikao risk, võivad pädevad asutused soovitada teha asjaomaste komponentide uuringut sagedamini.

6.    Ilma et see piiraks lõike 7 kohase aruandluskohustuse kohaldamist, registreerivad käitajad kõik tuvastatud lekked nende suurusest olenemata ning teevad pidevalt uuringuid selle tagamiseks, et need kõrvaldatakse vastavalt lõikele 4.

Käitajad säilitavad neid andmeid vähemalt kümme aastat ja esitavad need taotluse korral pädevatele asutustele.

7.    Käitajad esitavad asjaomaste varade asukohaliikmesriigi pädevatele asutustele ühe kuu jooksul pärast iga uuringut uuringutulemusi sisaldava aruande ning lekete kõrvaldamise ja seire kava. See aruanne sisaldab vähemalt I lisas kirjeldatud elemente.

Pädevad asutused võivad käitajalt nõuda kõnealuse aruande või lekete kõrvaldamise ja seire kava muutmist lähtuvalt käesoleva määruse nõuetest.

8.    Käitajad võivad kõiki käesolevas artiklis sätestatud ülesandeid delegeerida. Ülesannete delegeerimine ei mõjuta käitajate vastutust ega tohi avaldada mõju pädevate asutuste tehtava järelevalve tulemuslikkusele.

9.    Liikmesriigid tagavad, et teenusepakkujatel on võimalus osaleda kõnealuste uuringutega seotud sertifitseerimis- ja akrediteerimiskavades või samaväärsetes kvalifitseerimiskavades, sealhulgas sobivates koolitusprogrammides.

Artikkel 15

Atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise piirangud

1.    Atmosfääri laskmine on keelatud, välja arvatud käesolevas artiklis sätestatud juhtudel. Tõrvikpõletamine on keelatud.

2.    Atmosfääri laskmine on lubatud üksnes järgmistel juhtudel:

a) hädaolukorras või rikke puhul ning

b) kui see on paratamatu ja hädavajalik komponentide või seadmete toimimiseks, parandamiseks, hooldamiseks või katsetamiseks ning seejuures järgitakse artiklis 16 sätestatud aruandluskohustust.

3.    Lõike 2 punkti b alusel atmosfääri laskmine hõlmab järgmisi konkreetseid olukordi, kus seda ei ole võimalik täielikult ära hoida:

a) teatavate komponentide tavapärase käitamise ajal, eeldusel, et asjaomased seadmed vastavad kõikidele kindlaks määratud seadmestandarditele ning neid hooldatakse nõuetekohaselt ja kontrollitakse korrapäraselt metaanikao minimeerimiseks;

b) puurauku pidama jäänud vedeliku eemaldamisel atmosfäärirõhule viimisega;

c) mahuti või mõne muu väikesel rõhul anuma vedelikutaseme mõõtmisel või sellest proovi võtmisel;

d) kohaldatavate standardite kohasel vedelike mahutist või mõnest muust väikesel rõhul anumast transpordivahendisse teisaldamisel;

e) remondi ja hoolduse ajal, sealhulgas remondiks või hoolduseks seadmete läbipuhumisel ja neis rõhu alandamisel;

f) manteltoru pea katsetamise ajal;

g) sulgeseadmega tehtava lekkekatse ajal;

h) vähem kui 24 tunni pikkuse tootmiskatse ajal;

i) olukorras, kus metaan ei vasta kogumistorustiku spetsifikatsioonile, eeldusel, et käitaja analüüsib metaaniproove spetsifikatsioonile vastavuse saavutamise kontrollimiseks kaks korda nädalas ja suunab metaani kogumistorustikku niipea, kui see vastab torustiku spetsifikatsioonile;

j) torustiku, seadmete ja rajatiste kasutuselevõtmisel ning üksnes nii kaua, kui on vajalik torustikku või seadmesse sattunud lisandite eemaldamiseks;

k) kogumistorustiku puhastusseadmega puhastamisel, remondiks läbipuhumisel ja remondiks või hoolduseks tühjendamisel ning üksnes juhul, kui gaasi ei ole võimalik kokku koguda ega torustiku töötavasse osasse ümber suunata.

4.    Kui atmosfääri laskmine on vastavalt lõigetele 2 ja 3 lubatud, võivad käitajad teha seda üksnes juhul, kui tõrvikpõletamine ei ole tehniliselt teostatav või sellega võidakse käitamistegevus või töötajad ohtu seada. Sellisel juhul tõendavad käitajad pädevatele asutustele osana artiklis 16 sätestatud aruandluskohustusest, et tõrvikpõletamise asemel atmosfääri laskmise valimine on vajalik.

5.    Tõrvikpõletamine on lubatud üksnes juhul, kui metaani ei ole muudest kui majanduslikest kaalutlustest lähtuvalt võimalik tagasi juhtida, kohapeal kasutada ega turule suunata. Sellisel juhul tõendavad käitajad pädevatele asutustele osana artiklis 16 sätestatud aruandluskohustusest, et metaani tagasijuhtimise, kohapeal kasutamise ja turule suunamise asemel tõrvikpõletamise valimine on vajalik.

Artikkel 16

Atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise juhtumitest aru andmine

1.    Käitajad teavitavad pädevaid asutusi atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise juhtumitest, mis:

a) on põhjustatud hädaolukorrast või rikkest;

b) vältavad üksiksündmusena 24-tunnisel ajavahemikul kokku 8 tundi või kauem.

Esimeses lõigus osutatud teade edastatakse viivitamata pärast sündmuse toimumist ja hiljemalt 48 tunni jooksul alates sündmuse alghetkest või hetkest, mil käitaja sellest teadlikuks sai.

2.    Käitajad esitavad pädevatele asutustele II lisas kirjeldatud teavet sisaldava kvartaliaruande kõikide lõikes 1 ja artiklis 15 osutatud atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise juhtumite kohta.

3.    Pädevad asutused teevad käesolevas artiklis käsitletud aruanded igal aastal üldsusele ja komisjonile kättesaadavaks ning järgivad seejuures artikli 5 lõiget 4.

Artikkel 17

Tõrvikpõletamise standarditega seotud nõuded

1.    Käitiste rajamisel, asendamisel ja renoveerimisel ning uute tõrvikpõletustornide ja muude põletusseadmete paigaldamisel paigaldavad käitajad üksnes selliseid põletusseadmeid, milles kasutatakse automaatsüüteseadet või püsisüüteleeki ning millega tagatakse süsivesinike täielik eemaldamine ja hävitamine.

2.     Käitajad tagavad, et kõik tõrvikpõletustornid ja muud põletusseadmed vastavad ... [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] lõike 1 nõuetele.

3.    Käitajad kontrollivad tõrvikpõletustorne igal nädalal vastavalt III lisas kirjeldatud nõuetele.

Artikkel 18

Mitteaktiivsed puuraugud

1.    Liikmesriigid koostavad ja teevad ... [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] avalikult kättesaadavaks kõikide nende territooriumil paiknevate või nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate mitteaktiivsete puuraukude loetelu, mis sisaldab vähemalt IV lisas kirjeldatud teavet.

2.    Kõikidele mitteaktiivsetele puuraukudele paigaldatakse ... [18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] seadmed metaani heitkoguste mõõtmiseks.

3.    Lõikes 2 osutatud mõõtmiste tulemusi sisaldavad aruanded, mis hõlmavad viimast kättesaadavate andmetega kalendriaastat, esitatakse pädevatele asutustele hiljemalt ... [24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ning seejärel iga aasta 30. märtsiks. Enne pädevatele asutustele esitamist hindab käesolevas lõikes käsitletud aruandeid kontrollija ning need peavad sisaldama artiklite 8 ja 9 kohaselt koostatud kontrolliaruannet.

4.    Pädevad asutused teevad käesolevas artiklis käsitletud aruanded üldsusele ja komisjonile kättesaadavaks kolme kuu jooksul pärast seda, kui käitajad on need esitanud, ning järgivad seejuures artikli 5 lõiget 4.

5.    Lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustuste täitmise eest vastutavad liikmesriigid, välja arvatud juhul, kui vastutav isik on tuvastatav; viimasel juhul kannab vastutust asjaomane isik.

6.    Liikmesriigid töötavad välja ja rakendavad leevenduskava nende territooriumil paiknevate mitteaktiivsete puuraukude puhastamiseks, tervendamiseks ja lõplikuks sulgemiseks.

Leevenduskava puhul lähtutakse lõikes 1 osutatud loetelust, et määrata kindlaks muu hulgas järgmiste tegevuste prioriteetsus:

   a) puuraukude puhastamine, tervendamine ja lõplik sulgemine;

   b) nendega seotud juurdepääsuteede alal endise olukorra taastamine;

   c) puuraukudest ja eelnevast käitamisest mõjutatud maa-ala, veeressursside ja elupaikade taastamine;

   d) iga-aastane kontroll selle tagamiseks, et suletud puuraugud ei ole enam metaaniheite allikad.

4. peatükk

Metaaniheide söesektoris

I jagu 

Seire ja aruandlus töötavate kaevanduste puhul

Artikkel 19

Kohaldamisala

1.    Käesolevat jagu kohaldatakse töötavate maa-aluste ja maapealsete söekaevanduste suhtes.

2.    Töötava maa-aluse söekaevanduse metaaniheide hõlmab järgmist:

a)    metaaniheide kõikidest kaevanduse käitaja kasutatavatest ventilatsioonišahtidest;

b)    metaaniheide ärastusjaamadest ja metaaniärastussüsteemist tahtliku või tahtmatu atmosfääri laskmise või tõrvikpõletamisel mittetäieliku põlemise tulemusena;

c)    metaaniheide kaevandamisjärgse tegevuse käigus.

3.    Töötava maapealse söekaevanduse metaaniheide hõlmab järgmist:

a)    metaaniheide söekaevanduses kaevandamisprotsessi käigus;

b)    metaaniheide kaevandamisjärgse tegevuse käigus.

Artikkel 20

Seire ja aruandlus

1.    Maa-aluse söekaevanduse puhul mõõdab ja kvantifitseerib kaevanduse käitaja pidevalt kõikide tema kasutatavate ventilatsioonišahtide kaudu väljutatava ventilatsiooniõhu metaani heitkoguseid, kasutades selleks seadet, mille tundlikkuslävi metaanisisalduse määramisel on 100 miljondikku või sellest madalam. Samuti teeb kaevanduse käitaja igakuiseid proovipõhiseid mõõtmisi.

2.    Ärastusjaama käitaja mõõdab pidevalt atmosfääri lastava ja tõrvikpõletatava metaani koguseid sõltumata sellest, mis on sellise atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise põhjused.

3.    Maapealse söekaevanduse puhul kasutab kaevanduse käitaja kaevandamistegevusest tulenevate heitkoguste kvantifitseerimiseks söekaevanduse metaani lasundipõhiseid heitekoefitsiente. Kaevanduse käitaja teeb need heitekoefitsiendid kindlaks kvartaalselt kooskõlas asjakohaste teaduslike standarditega ning võtab arvesse ümbritsevatest kihtidest tulenevat metaaniheidet.

4.    Lõigetes 1–3 osutatud mõõtmine ja kvantifitseerimine toimub kooskõlas asjakohaste Euroopa või rahvusvaheliste standarditega.

Kui lõigetes 1 ja 2 osutatud pideval mõõtmisel osa mõõteseadmest teataval ajavahemikul ei tööta, võib selle ajavahemiku kohta proportsionaalsuse alusel hinnanguliste andmete saamiseks kasutada seadme töötamise ajal võetud näite.

Lõigetes 1 ja 2 osutatud pidevaks mõõtmiseks kasutatav seade peab töötama üle 90 % ajast, mille vältel seda kasutatakse heitkoguste seireks, ent mis ei hõlma uuesti kalibreerimiseks kuluvat seisuaega.

5.    Kaevanduse käitaja hindab söega seotud kaevandamisjärgseid heitkoguseid lähtuvalt söega seotud kaevandamisjärgset tegevust iseloomustavatest heitekoefitsientidest, mis põhinevad lasundipõhiste söeproovide andmetel ja mida ajakohastatakse igal aastal, ning järgib seejuures asjakohaseid teaduslikke standardeid.

6.    Kaevanduste käitajad ja ärastusjaamade käitajad esitavad pädevatele asutustele hiljemalt ... [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ning seejärel iga aasta 30. märtsiks aruande, mis sisaldab käesoleva artikli sätete kohaseid allika tasandil saadud metaaniheiteandmeid asjaomase aasta kohta.

See aruanne hõlmab viimast kättesaadavate andmetega kalendriaastat ning sisaldab töötavate maa-aluste söekaevanduste puhul V lisa 1. osas, töötavate maapealsete söekaevanduste puhul V lisa 2. osas ja ärastusjaamade puhul V lisa 3. osas kirjeldatud teavet.

Kaevanduste käitajad ja ärastusjaamade käitajad tagavad, et käesolevas lõikes käsitletud aruannet on enne pädevatele asutustele esitamist hinnanud kontrollija ja et see sisaldab artiklite 8 ja 9 kohaselt koostatud kontrolliaruannet.

7.    Pädevad asutused teevad käesolevas artiklis käsitletud aruanded üldsusele ja komisjonile kättesaadavaks kolme kuu jooksul pärast seda, kui käitajad on need esitanud, ning järgivad seejuures artikli 5 lõiget 4.

II jagu

Töötavate maa-aluste söekaevanduste metaaniheite vähendamine

Artikkel 21

Kohaldamisala

Käesolevat jagu kohaldatakse maa-alustest söekaevandustest tuleneva, artikli 19 lõikes 2 osutatud metaaniheite suhtes.

Artikkel 22

Leevendusmeetmed

1.    Ärastusjaamast pärit metaani atmosfääri laskmine ja tõrvikpõletamine on alates [1. jaanuarist 2025] keelatud, välja arvatud hädaolukorra või rikke puhul või olukorras, kus see on hoolduse tegemiseks paratamatu ja hädavajalik. Sellistes olukordades võivad ärastusjaamade käitajad kasutada atmosfääri laskmist üksnes juhul, kui tõrvikpõletamine ei ole tehniliselt teostatav või sellega võidakse käitamistegevus või töötajad ohtu seada. Sellisel juhul tõendavad ärastusjaamade käitajad pädevatele asutustele osana artiklis 23 sätestatud aruandluskohustusest, et tõrvikpõletamise asemel atmosfääri laskmise valimine on vajalik.

2.    Ventilatsioonišahtide kaudu metaani atmosfääri laskmine söekaevandustes, kus metaani heitkogused on suuremad kui 0,5 tonni ühe kilotonni kaevandatud söe kohta, on alates 1. jaanuarist 2027 keelatud, välja arvatud koksisöekaevandustes.

3.    Komisjon võtab hiljemalt ... [kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] kooskõlas artikliga 31 vastu käesolevat määrust täiendava delegeeritud õigusakti, millega kehtestatakse koksisöekaevanduste ventilatsioonišahtidest metaani atmosfääri laskmise piirangud.

Artikkel 23

Atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise juhtumitest aru andmine

1.    Ärastusjaamade käitajad teavitavad alates [1. jaanuarist 2025] pädevaid asutusi kõikidest atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise juhtumitest, mis:

a) on põhjustatud hädaolukorrast või rikkest;

b) on ärastussüsteemi hoolduse tõttu paratamatud.

Kõnealune teade edastatakse viivitamata pärast sündmuse toimumist ja hiljemalt 48 tunni jooksul alates sündmuse alghetkest või hetkest, mil käitaja sellest teadlikuks sai, ning see sisaldab VI lisas kirjeldatud teavet.

2.    Pädevad asutused teevad käesoleva artikli kohaselt neile esitatud teabe igal aastal üldsusele ja komisjonile kättesaadavaks ning järgivad seejuures artikli 5 lõiget 4.

III jagu

Suletud ja mahajäetud maa-aluste söekaevanduste metaaniheide

Artikkel 24

Kohaldamisala

Käesolevat jagu kohaldatakse järgmiste metaaniheite liikide suhtes, mis on seotud suletud ja mahajäetud maa-aluste söekaevandustega, kus söetootmine on lõppenud:

a) metaaniheide kõikidest ventilatsioonišahtidest, kust endiselt vabaneb metaani;

b) metaaniheide söe kaevandamise seadmetest, mida enam ei kasutata;

c) metaaniheide VII lisa 1. osas kirjeldatud muudest selgelt määratletud punktallikatest.

Artikkel 25

Seire ja aruandlus

1.    Liikmesriigid koostavad ja teevad ... [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] avalikult kättesaadavaks kõikide nende territooriumil paiknevate või nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate suletud söekaevanduste ja mahajäetud söekaevanduste loetelu, mille puhul on järgitud VII lisa 1. osa kohast metoodikat ja mis sisaldab vähemalt kõnealuses osas kirjeldatud teavet.

2.    Metaanisisaldust mõõdetakse vastavalt asjakohastele teaduslikele standarditele vähemalt kord tunnis kõikides VII lisa 1. osa punktis v loetletud kohtades, kus on täheldatud metaani eraldumist.

Alates .... [18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] paigaldatakse pärast .... [50 aastat enne käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] tegevuse lõpetanud suletud söekaevanduste ja mahajäetud söekaevanduste kõikidesse VII lisa 1. osa punktis v loetletud kohtadesse mõõteseadmed.

Lõikes 2 osutatud mõõtmiste jaoks kasutatava mõõteseadme tundlikkuslävi peab olema 10 000 miljondikku või sellest madalam.

Kõnealune mõõteseade peab töötama üle 90 % ajast, mille vältel seda kasutatakse heitkoguste seireks, ent mis ei hõlma uuesti kalibreerimiseks kuluvat seisuaega.

3.    Asjaomase aasta kohta allika tasandil saadud hinnangulisi metaaniheiteandmeid sisaldavad aruanded esitatakse pädevatele asutustele hiljemalt ... [24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ning seejärel iga aasta 30. märtsiks.

Need aruanded hõlmavad viimast kättesaadavate andmetega kalendriaastat ja sisaldavad VII lisa 3. osas kirjeldatud teavet.

Enne pädevatele asutustele esitamist hindab käesolevas lõikes käsitletud aruandeid kontrollija ning need peavad sisaldama artiklite 8 ja 9 kohaselt koostatud kontrolliaruannet.

4.    Suletud kaevanduste puhul vastutavad lõigetes 2 ja 3 osutatud nõuete täitmise eest kaevanduste käitajad. Mahajäetud kaevanduste puhul vastutavad lõigetes 2 ja 3 osutatud nõuete täitmise eest liikmesriigid.

5.    Pädevad asutused teevad käesolevas artiklis käsitletud aruanded üldsusele ja komisjonile kättesaadavaks kolme kuu jooksul pärast seda, kui käitajad on need esitanud, ning järgivad seejuures artikli 5 lõiget 4.

Artikkel 26

Leevendusmeetmed

1.    Liikmesriigid koostavad artiklis 25 osutatud loetelu põhjal leevenduskava mahajäetud söekaevanduste metaaniheite vähendamiseks ning rakendavad seda.

Leevenduskava esitatakse pädevatele asutustele hiljemalt ... [36 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ning see sisaldab vähemalt VII lisa 4. osas kirjeldatud teavet.

2.    Artikli 25 lõikes 2 osutatud kohtadest pärit metaani atmosfääri laskmine ja tõrvikpõletamine on alates 1. jaanuarist 2030 keelatud, välja arvatud juhul, kui metaani kasutuselevõtt või heite vähendamine on tehniliselt teostamatu või sellega võidakse keskkond, läbi viidav tegevus või töötajad ohtu seada. Sellisel juhul tõendavad kaevanduste käitajad või liikmesriigid osana artiklis 25 sätestatud aruandluskohustusest, et kasutuselevõtu või heite vähendamise asemel atmosfääri laskmise või tõrvikpõletamise valimine on vajalik.

5. peatükk

Metaaniheide väljaspool liitu

Artikkel 27

Nõuded importijatele

1.    Importijad esitavad importiva liikmesriigi pädevatele asutustele hiljemalt ... [9 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ja seejärel iga aasta 31. detsembriks VIII lisas kirjeldatud teabe.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 31 vastu käesolevat määrust täiendavaid delegeeritud õigusakte, et muuta või täiendada importijate esitatavat teavet käsitlevaid nõudeid.

2.    Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt ... [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ja seejärel iga aasta 30. juuniks teabe, mille importijad on neile esitanud.

Komisjon teeb selle teabe kättesaadavaks kooskõlas artikliga 28.

3.    Komisjon analüüsib 31. detsembriks 2025 või komisjoni hinnangul piisavate tõendite olemasolu korral varem käesoleva artikli kohaldamist, pöörates eelkõige tähelepanu:

a)    artiklis 29 osutatud metaaniheite tekitajate üleilmse seire vahendi abil kogutud kättesaadavate metaaniheiteandmete esitamisele,

b)    IMEO tehtavate metaaniheiteandmete analüüsile,

c)    teabele selle kohta, millist seiret, aruandlust, kontrolli ja leevendusmeetmeid kohaldavad väljaspool liitu asuvad käitajad, kellelt imporditakse liitu energiat, ning

d)    varustuskindluse ja võrdsete võimalustega seotud mõjule võimalike lisakohustuste korral, mis muu hulgas hõlmavad selliseid kohustuslikke meetmeid nagu metaaniheite normid ja vähendamiseesmärgid, kusjuures nafta- gaasi- ja söesektorit vaadeldakse üksteisest eraldi.

Kui see on liidu suhtes kohaldatavate rahvusvaheliste kohustuste täieliku järgimise tagamiseks asjakohane, teeb komisjon vajalike tõendite alusel ettepanekuid käesoleva määruse muutmiseks, et karmistada importijate suhtes kohaldatavaid nõudeid eesmärgiga tagada võrreldav tulemuslikkuse tase seoses metaani heitkoguste mõõtmise, neist aru andmise ning nende kontrollimise ja vähendamisega energeetikasektoris.

Artikkel 28

Metaaniheite läbipaistvusandmebaas

1.    Komisjon loob ... [18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] metaaniheite läbipaistvusandmebaasi, mis sisaldab talle artikli 27 ning artikli 12 lõike 11, artikli 16 lõike 3, artikli 18 lõike 4, artikli 20 lõike 7, artikli 23 lõike 2 ja artikli 25 lõike 5 kohaselt esitatud teavet, ning haldab seda andmebaasi.

2.    Peale lõikes 1 osutatud teabe sisaldab see andmebaas järgmist teavet:

a)    loetelu riikidest, kus toodetakse fossiilenergiat ja kust seda liitu eksporditakse;

b)    iga punktis a osutatud riigi puhul järgmine teave:

i) teave selle kohta, kas riigi energeetikasektoris on kehtestatud metaaniheidet käsitlevad kohustuslikud regulatiivsed meetmed, mis hõlmavad käesoleva määrusega ette nähtud elemente, mis on seotud metaani heitkoguste mõõtmise, neist aru andmise ning nende kontrollimise ja vähendamisega energeetikasektoris;

ii) teave selle kohta, kas riik on kirjutanud alla Pariisi kliimakokkuleppele;

iii) vajaduse korral teave selle kohta, kas riik esitab riiklikke inventuuriandmeid kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni nõuetega;

iv) vajaduse korral teave selle kohta, kas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohaselt esitatud riiklikud inventuuriandmed hõlmavad kolmanda tasandi aruandlust metaaniheite kohta energeetikasektoris;

v) vajaduse korral metaani heitkogus energeetikasektoris vastavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohaselt esitatud riiklikele inventuuriandmetele ning teave selle kohta, kas kõnealuseid andmeid on sõltumatult kontrollitud;

vi) liitu fossiilenergiat eksportivate äriühingute loetelu;

vii) liitu fossiilenergia importijate loetelu.

2.    Läbipaistvusandmebaas on üldsusele internetis vähemalt inglise keeles tasuta kättesaadav.

3.    Käesoleva artikli kohaldamisega ei piirata direktiivi (EL) 2016/943 sätete kohaldamist.

Artikkel 29

Metaaniheite tekitajate üleilmse seire vahend

1.    Komisjon loob ... [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] metaaniheite tekitajate üleilmse seire vahendi, mis põhineb satelliidiandmetel ning sisendandmetel mitmelt sertifitseeritud andmepakkujalt ja andmeteenuse osutajalt, sealhulgas ELi kosmoseprogrammi allprogrammist Copernicus.

See vahend tehakse üldsusele kättesaadavaks ning selle kaudu esitatakse korrapäraselt ajakohastatud teavet vähemalt selle kohta, milline on märkimisväärset metaaniheidet põhjustavate energiaallikate asukoht ning sellise heite ulatus ja korduvus.

2.    Kõnealust vahendit kasutatakse komisjoni kahepoolsetes dialoogides metaaniheidet käsitlevate poliitikasuundade ja meetmete üle. Kui selle vahendi abil tuvastatakse uus märkimisväärne heiteallikas, hoiatab komisjon asjaomast riiki eesmärgiga suurendada teadlikkust ja soodustada parandusmeetmete võtmist.

3.    Käesoleva artikli suhtes kohaldatakse direktiivi (EL) 2016/943 sätteid.

6. peatükk

Lõppsätted

Artikkel 30

Karistused

1.    Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva määruse sätete rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks.

2.    Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning võivad hõlmata muu hulgas järgmist:

a)    keskkonnakahjuga proportsionaalsed trahvid, mille suurus arvutatakse nii, et oleks tulemuslikult tagatud, et vastutajad ei saa rikkumisest majanduslikku kasu, ning mida korduvate tõsiste rikkumiste korral järk-järgult suurendatakse;

b)    perioodilised karistusmaksed, millega sunnitakse käitajaid vastavalt vajadusele rikkumist lõpetama, täitma otsust nõutavate heastamis- või parandusmeetmete kohta, esitama teavet või võimaldama inspekteerimist.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõnealustest karistusi käsitlevatest eeskirjadest hiljemalt ... [3 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva]. Peale selle teavitavad liikmesriigid komisjoni viivitamata kõikidest neid eeskirju mõjutavatest hilisematest muudatustest.

3.    Karistusi kohaldatakse vähemalt järgmiste rikkumiste korral:

a)     käitaja või kaevanduse käitaja ei osuta pädevatele asutustele või kontrollijatele vajalikku abi, et võimaldada või hõlbustada nende ülesannete täitmist kooskõlas käesoleva määrusega;

b)    käitaja või kaevanduse käitaja ei kohalda artiklis 6 osutatud inspekteerimisaruandes kirjeldatud meetmeid;

c)    käitaja või kaevanduse käitaja ei esita käesoleva määruse kohaselt nõutavaid metaaniheitearuandeid ega nende koosseisu kuuluvaid artiklite 8 ja 9 kohaseid sõltumatu kontrollija koostatud kontrolliaruandeid;

d)    käitaja ei vii läbi artikli 14 kohast lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringut;

e)    käitaja ei paranda ega asenda komponente, ei jälgi neid pidevalt ega registreeri lekkeid vastavalt artiklile 14;

f)    käitaja ei esita artikli 14 kohast aruannet;

g)    käitaja või kaevanduse käitaja kasutab atmosfääri laskmist või tõrvikpõletamist olukorras, mida ei ole olenevalt olukorrast käsitletud artiklis 15, 22 või 26;

h)    käitaja kasutab rutiinset tõrvikpõletamist;

i)    käitaja või kaevanduse käitaja ei tõenda vajadust valida tõrvikpõletamise asemel atmosfääri laskmine või käitaja ei tõenda vajadust valida metaani tagasijuhtimise, kohapeal kasutamise või turule suunamise asemel tõrvikpõletamine või kaevanduse käitaja ei tõenda vajadust valida kasutuselevõtu või heite vähendamise asemel tõrvikpõletamine, nagu on ette nähtud artikliga 15, 22 või 26;

j)    käitaja või kaevanduse käitaja ei teata ega anna aru atmosfääri laskmise või tõrvikpõletamise juhtumitest, nagu on olenevalt olukorrast ette nähtud artikliga 16, 23 või 26;

k)    kasutatakse tõrvikpõletustorne või põletusseadmeid, mis ei vasta artiklis 17 sätestatud nõuetele;

l)    importija ei esita artikli 27 ja VIII lisa kohaselt nõutavat teavet.

4.    Liikmesriigid võtavad karistuste määramisel võimaluse korral arvesse vähemalt järgmisi soovituslikke kriteeriume:

a)    rikkumise laad, raskusaste ja kestus või ajaline mõju;

b)    ettevõtja, käitaja või kaevanduse käitaja võetud mis tahes meetmed kahju õigeaegseks vähendamiseks või heastamiseks;

c)    asjaolu, kas rikkumine oli tahtlik või tulenes hooletusest;

d)    ettevõtja, käitaja või kaevanduse käitaja mis tahes varasemad rikkumised;

e)    rikkumise tulemusena ettevõtja, käitaja või kaevanduse käitaja otseselt või kaudselt saadud rahalise kasu või ära hoitud rahalise kahju ulatus, kui vastavad andmed on kättesaadavad;

f)    ettevõtja, käitaja või kaevanduse käitaja suurus;

g)    ametiasutusega koostöö tegemise ulatus;

h)    viis, kuidas ametiasutus rikkumisest teada sai, eelkõige see, kas käitaja teatas õigeaegselt rikkumisest ja millises ulatuses ta seda tegi;

i)    juhtumi asjaoludest tulenevad mis tahes muud raskendavad või kergendavad tegurid.

5.    Liikmesriigid avaldavad igal aastal teabe käesoleva määruse alusel määratud karistuste liigi ja suuruse, asjaomaste rikkumiste ning karistuse saanud käitajate kohta.

Artikkel 31

Delegeeritud volituste rakendamine

1.    Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.    Artikli 8 lõikes 5, artikli 22 lõikes 3 ja artikli 27 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev].

3.    Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 8 lõikes 5, artikli 22 lõikes 3 ja artikli 27 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.    Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.    Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teavitab ta sellest üheaegselt nii Euroopa Parlamenti kui ka nõukogu.

6.    Artikli 8 lõike 5, artikli 22 lõike 3 ja artikli 27 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast talle õigusakti teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 32

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab määruse (EL) 2018/1999 artikli 44 kohaselt loodud energialiidu komitee.

2.    Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

Artikkel 33

Läbivaatamine

1.    Komisjon esitab iga viie aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse hindamise kohta ning vajaduse korral seadusandlikud ettepanekud käesoleva määruse muutmiseks. Nimetatud aruanded avalikustatakse.

2.    Käesoleva artikli kohaldamisel võib komisjon küsida liikmesriikidelt ja pädevatelt asutustelt teavet ning võtab eelkõige arvesse teavet, mille liikmesriigid on kooskõlas määrusega (EL) 2018/1999 esitanud oma lõimitud energia- ja kliimakavas ja selle ajakohastatud versioonides ning oma riiklikes energia- ja kliimaalastes eduaruannetes.

Artikkel 34

Määruse (EL) 2019/942 muutmine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/942 artiklisse 15 lisatakse lõige 5:

„5. ACER kehtestab iga kolme aasta järel selliste näitajate ja neile vastavate võrdlusväärtuste kogumi, mis võimaldavad sarnaste projektide puhul võrrelda metaani heitkoguste mõõtmise, neist aru andmise ja nende vähendamisega seotud investeeringute ühikukulusid, ning teeb selle avalikult kättesaadavaks. ACER esitab soovitused investeeringute ühikukulude näitajate ja võrdlusväärtuste kohta, mis on vajalikud [käesoleva määrusega] ette nähtud kohustuste täitmiseks kooskõlas nimetatud määruse artikliga 3.“

Artikkel 35

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

(1)    IPCC, „Summary for Policymakers“, Climate Change 2021: The Physical Science Basis. Contribution of Working Group I to the Sixth Assessment Report of the Intergovernmental Panel on Climate Change, Cambridge University Press, 2021. Trükkimisel.

(2)    COM(2019) 640 final.

(3)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. jaanuari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 166/2006, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ (ELT L 33, 4.2.2006, lk 1).

(4)    Suunised Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri rakendamiseks, Euroopa Komisjon (2006).

(5)    COM(2020) 381 final.

(6)    Nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiiv 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta.

(7)    Nõukogu 12. juuni 1986. aasta direktiiv 86/278/EMÜ keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmise kohta reoveesetete kasutamisel põllumajanduses.

(8)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ (ELT L 123, 19.5.2015, lk 55).

(9)    Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/2066, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohast kasvuhoonegaaside heite seiret ja aruandlust ning millega muudetakse komisjoni määrust (EL) nr 601/2012 (ELT L 334, 31.12.2018, lk 1).

(10)    Kliima ja puhta õhu kaitse koalitsioon (CCAC) ning ÜRO Keskkonnaprogramm (UNEP) lõid 2014. aastal käivitatud nafta- ja gaasisektori metaaniheite vähendamise partnerluse (Oil and Gas Methane Partnership, OGMP) vabatahtliku algatusena, et aidata ettevõtjaid metaaniheite mõõtmisel ja sellega seotud aruandluses. OGMP keskendub parimate tavade kehtestamisele, et parandada metaaniheite kvantifitseerimist ja haldamist käsitleva ülemaailmse teabe kättesaadavust ning edendada leevendusmeetmeid metaaniheite vähendamiseks. Praeguseks on OGMPga liitunud üle 60 ettevõtja, kelle arvele langeb 30 % maailma nafta- ja gaasitoodangust ja kellel on varasid viies maailmajaos.

(11)    https://www.unep.org/explore-topics/energy/what-we-do/international-methane-emissions-observatory.

(12)    ELT C , , lk .

(13)    ELT C , , lk .

(14)    COM(2019) 640 final.

(15)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021).

(16)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ELT L 156, 19.6.2018).

(17)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010).

(18)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/240, millega luuakse tehnilise toe instrument (ELT L 57, 18.2.2021).

(19)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 41, 14.2.2003).

(20)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008).

(21)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).

(22)    IPCC (2019). „2019 Refinement to the 2006 IPCC guidelines for national greenhouse gas inventories“ („2019. aasta täiendused IPCC 2006. aasta suunistesse kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta“).

(23)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. jaanuari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 166/2006, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ (ELT L 33, 4.2.2006).

(24)    Kholod, N. et al. (2020). Global methane emissions from coal mining to continue growing even with declining coal production. J. Clean. Prod. 256: 120489.

(25)    Kholod, N. et al. (2020). Global methane emissions from coal mining to continue growing even with declining coal production. J. Clean. Prod. 256: 120489.

(26)    Metaani heitkogused energeetikasektoris kilotonnides heiteallika kategooriate kaupa vastavalt andmetele, mille Euroopa Keskkonnaamet esitas ELi nimel ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile 2021. aasta aprillis.

(27)    Best Practice Guidance for Effective Management of Coal Mine Methane at National Level: Monitoring, Reporting, Verification and Mitigation. ECE Energy Series No. 71. UNECE, 2021 (avaldamisel).

(28)    IPCC 2006. aasta suunised kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta.

(29)    Poola Geoloogiaamet. Bilans Zasobów Złóż Kopalin w Polsce wg stanu na 31.12.2020. Surowce mineralne (pgi.gov.pl) .

(30)    Best Practice Guidance for Effective Management of Coal Mine Methane at National Level: Monitoring, Reporting, Verification and Mitigation. ECE Energy Series No. 71. UNECE, 2021 (avaldamisel).

(31)    Best Practice Guidance for Effective Methane Recovery and Use from Abandoned Mines (UNECE, 2019).

(32)    Nõukogu 28. juuni 2021. aasta otsus (EL) 2021/1094, millega muudetakse otsust 2008/376/EÜ söe ja terase teadusfondi teadusprogrammi vastuvõtmise ja selle programmi mitmeaastaste tehniliste suuniste kohta (ELT L 236, 5.7.2021, lk 69). Nõukogu 19. juuli 2021. aasta otsus (EL) 2021/1207, millega muudetakse otsust 2003/77/EÜ, millega kehtestatakse likvideeritava ESTÜ varade ja pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varade haldamise mitmeaastased finantssuunised. Nõukogu 19. juuli 2021. aasta otsus (EL) 2021/1208, millega muudetakse otsust 2003/76/EÜ, millega kehtestatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemise finantstagajärgi ning söe ja terase teadusfondi käsitleva protokolli rakendamiseks vajalikud meetmed (ELT L 261, 22.7.2021, lk 54).

(33)    Lauvaux, T., Giron, C., Mazzolini, M., d’Aspremont, A., Duren, R., Cusworth, D., Shindell, D., ja Ciais, P. (aprill 2021). Global Assessment of Oil and Gas Methane Ultra-Emitters.

(34)    COM(2020) 663 final.

(35)    5263/21 TI/eb 1 RELEX.1.C.

(36)    COM(2020) 663 final.

(37)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(38)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(39)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/942, millega asutatakse Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet (ELT L 158, 14.6.2019).

(40)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(41)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ (ELT L 211, 14.8.2009, lk 94).

(42)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1099/2008 energiastatistika kohta (ELT L 304, 14.11.2008, lk 1).

(43)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/943, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset (ELT L 157, 15.6.2016).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,15.12.2021

COM(2021) 805 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

ETTEPANEK: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

milles käsitletakse metaaniheite vähendamist energeetikasektoris ja millega muudetakse määrust (EL) 2019/942

{SEC(2021) 432 final} - {SWD(2021) 459 final} - {SWD(2021) 460 final}

I LISA

Lekete tuvastamise, kõrvaldamise ja seire kavad

Kõrvaldamiskava

Artiklis 14 osutatud kõrvaldamiskava peab sisaldama vähemalt järgmisi elemente:

i)    kõikide kontrollitud komponentide loetelu ja identifitseerimisandmed;

ii)    kontrollimise tulemus ehk kas tuvastati metaanikadu ja kui tuvastati, siis kui suur see oli;

iii)    komponentide puhul, kust leiti eralduvat metaani kontsentratsioonis 500 miljondikku või rohkem, teave selle kohta, kas lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringu käigus leke kõrvaldati, ning kui ei kõrvaldatud, siis selle põhjus, kusjuures võetakse arvesse artikli 14 lõike 4 nõudeid selle kohta, milliseid asjaolusid võib parandamise edasilükkamisel arvesse võtta;

iv)    komponentide puhul, kust leiti eralduvat metaani kontsentratsioonis 500 miljondikku või rohkem, parandamise kavandatud ajakava, kus on märgitud parandamise kavandatud kuupäev;

v)    komponentide puhul, kust on varasema lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringu käigus leitud eralduvat metaani kontsentratsioonis alla 500 miljondiku, kuid mille puhul leiti metaanikao võimaliku suurenemise kontrollimiseks tehtud uuringujärgsel seirel, et metaani eraldub kontsentratsioonis 500 miljondikku või rohkem, teave selle kohta, kas leke kõrvaldati viivitamata, ning kui ei kõrvaldatud, siis selle põhjus (nagu on osutatud punktis iii), ning parandamise kavandatud ajakava, kus on märgitud parandamise kavandatud kuupäev.

Parandamiskavale järgnevalt tuleb märkida, millal parandustööd tulemuslikult tehtud said.

Seirekava

Artiklis 14 osutatud seirekava peab sisaldama vähemalt järgmisi elemente:

i)    kõikide kontrollitud komponentide loetelu ja identifitseerimisandmed;

ii)    kontrollimise tulemus ehk kas tuvastati metaanikadu ja kui tuvastati, siis kui suur see oli;

iii)    komponentide puhul, kust leiti eralduvat metaani kontsentratsioonis 500 miljondikku või rohkem, parandamise edukuses veendumiseks tehtud parandamisjärgse seire tulemused;

iv)    komponentide puhul, kust leiti eralduvat metaani kontsentratsioonis alla 500 miljondiku, lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringu järgselt metaanikao võimaliku suurenemise kontrollimiseks tehtud seire tulemused ning nendest lähtuvad soovitused.

II LISA

Atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise juhtumitest teatamine

Vastavalt artiklile 16 peavad käitajad esitama pädevatele asutustele metaani tõrvikpõletamise või atmosfääri laskmise kohta vähemalt järgmise teabe:

i)    käitaja nimi;

ii)    vara nimi ja liik;

iii)    asjaomased seadmed;

iv)    atmosfääri laskmise või tõrvikpõletamise tuvastamise või alustamise ja lõpetamise kuupäev/kuupäevad ja kellaaeg/kellaajad;

v)    atmosfääri lastud või tõrvikpõletatud maagaasi mõõdetud või hinnanguline kogus;

vi)    atmosfääri laskmise või tõrvikpõletamise põhjus ja laad;

vii)    atmosfääri laskmise või tõrvikpõletamise kestuse ja ulatuse piiramiseks võetud meetmed;

viii)    atmosfääri laskmise või tõrvikpõletamise põhjuse kõrvaldamiseks ja selle kordumise ärahoidmiseks võetud parandusmeetmed;

ix)    artikli 17 kohaselt läbi viidud iganädalase tõrvikpõletustornide kontrollimise tulemused.

III LISA

Tõrvikpõletustornide kontrollimine

Tõrvikpõletustornide iganädalane kontrollimine peab hõlmama põhjalikku audiovisuaalset ja lõhnakontrolli (sealhulgas tõrvikpõletustornide välist visuaalset kontrolli, kuuldavate rõhukadude ja vedelikulekete kontrolli ning ebaharilike ja tugevate lõhnade kontrolli).

Käitaja peab kontrolli käigus kontrollima defektide, lekete ja vabanemise kindlakstegemiseks kõiki komponente, sealhulgas tõrvikpõletustorne, mõõteluuke, suletuna hoitavaid atmosfääri laskmise süsteeme, pumpasid, kompressoreid, rõhulangetusseadmeid, ventiile, torusid, äärikuid, ühendusi ja nendega seotud torustikke.

Aruanne peab sisaldama järgmisi tähelepanekuid:

i)    süüdatud leegiga tõrvikpõletusseadmete puhul: kas põlemist peetakse piisavaks või ebapiisavaks; ebapiisav põlemine on määratletud kui põlemine, mille puhul nähtav heide on mis tahes kahe järjestikuse tunni jooksul täheldatav kokku enam kui viie minuti vältel;

ii)    tõrvikpõletusseadmete puhul, kus leeki ei ole süüdatud: kas seadmest vabaneb gaasi atmosfääri või mitte; kui gaasi vabaneb atmosfääri, tuleks parandusmeetmete võtmiseks sekkuda 6 tunni jooksul või halbade ilmastikutingimuste või muude äärmuslike olude korral 24 tunni jooksul.

IV LISA

Mitteaktiivsete puuraukude loetelud

Vastavalt artiklile 18 peavad mitteaktiivsete puuraukude loetelud sisaldama vähemalt järgmist teavet:

i)    vajaduse korral käitaja, omaniku või loahoidja nimi ja aadress;

ii)    puuraugu või puurimiskoha nimi, liik ja aadress;

iii)    kaart, millel on märgitud puuraugu või puurimiskoha piirid;

iv)    kõik metaani kontsentratsiooni mõõtmise tulemused.

V LISA

Töötavaid söekaevandusi käsitlevad aruanded

1. osa

Vastavalt artiklitele 19 ja 20 peavad töötavaid maa-aluseid kaevandusi käsitlevad aruanded sisaldama vähemalt järgmist teavet:

i)    kaevanduse käitaja nimi ja aadress;

ii)    kaevanduse aadress;

iii)    kaevanduses toodetud söe kogus tonnides söeliikide kaupa;

iv)    iga kaevanduses kasutusel oleva ventilatsioonišahti puhul:

   1) nimi (kui see on olemas);

   2) kasutamise ajavahemik, kui see erineb aruandeperioodist;

   3) koordinaadid;

   4) otstarve (siseneva või väljuva õhu jaoks);

5) metaani heitkoguste mõõtmiseks ja kvantifitseerimiseks kasutatava mõõteseadme tehniline kirjeldus ja tootja määratletud optimaalsed töötingimused;

   6) pideva mõõtmise seadme suhteline tööaeg;

   7) valitud Euroopa või rahvusvaheline standard:

       - metaanimõõteseadmele proovivõtukoha määramiseks;

       - voolukiiruse mõõtmiseks;

       - metaani kontsentratsiooni mõõtmiseks;

   8) pideva mõõtmise seadmega registreeritud metaani heitkogus (tonnides);

9) igakuise proovivõtu tulemusena registreeritud metaani heitkogus (tonnides tunnis) ning sellega seotud järgmine teave:

       - proovivõtu kuupäev;

- proovivõtumeetod;

   - atmosfääritingimusi kajastavate näitajate (rõhu, temperatuuri, niiskuse) näidud, mis on võetud sobival kaugusel, et võimaldada teha kindlaks pideva mõõtmise seadme töötingimused;

11) kui kaevandus on ühendatud mõne teise kaevandusega mis tahes viisil, mis võimaldab õhu liikumist kaevanduste vahel, asjaomase teise kaevanduse nimi;

v)    kaevandamise järgsed heitekoefitsiendid ja nende arvutamiseks kasutatud meetodi kirjeldus;

vi)    kaevandamise järgsed heitkogused (tonnides).

2. osa

Vastavalt artiklitele 19 ja 20 peavad töötavaid maapealseid kaevandusi käsitlevad aruanded sisaldama vähemalt järgmist teavet:

i)    kaevanduse käitaja nimi ja aadress;

ii)    kaevanduse aadress;

iii)    kaevanduses toodetud söe kogus tonnides söeliikide kaupa;

iv)    kõikide kaevanduses kasutusele võetud lasundite kaart, millel on märgitud lasundite piirid;

v)    iga söelasundi puhul:

   1) nimi (kui see on olemas);

   2) kasutamise ajavahemik, kui see erineb aruandeperioodist;

3) kaevandamistegevusest tulenevate metaani heitkoguste määramiseks kasutatava katsemeetodi üldkirjeldus, mis hõlmab ka ümbritsevatest kihtidest tuleneva metaaniheite arvessevõtmiseks valitud meetodit;

vi)    kaevandamise järgsed heitekoefitsiendid ja nende arvutamiseks kasutatud meetodi kirjeldus;

vii)    kaevandamise järgsed heitkogused.

3. osa

Vastavalt artiklitele 19 ja 20 peavad ärastusjaamu käsitlevad aruanded sisaldama vähemalt järgmist teavet:

i)    kaevanduse käitaja nimi ja aadress;

ii)    kaevandus(t)e ärastussüsteemi(de) kaudu saabunud metaani kogus tonnides kaevanduste kaupa;

iii)    atmosfääri lastud metaani kogus tonnides;

iv)    tõrvikpõletatud metaani kogus tonnides;

v)    tõrvikpõletamise tõhusus;

vi)    kogutud metaani kasutamine.

VI LISA

Ärastusjaamades toimunud atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise juhtumitest teatamine

Vastavalt artiklile 23 peavad ärastusjaamade käitajad esitama pädevatele asutustele metaani tõrvikpõletamise või atmosfääri laskmise kohta vähemalt järgmise teabe:

i)    käitaja nimi ja aadress;

ii)    juhtumi esmatuvastamise aeg;

iii)    atmosfääri laskmise ja/või tõrvikpõletamise juhtumi põhjus;

iv)    atmosfääri lastud ja tõrvikpõletatud metaani kogus tonnides (kui kvantifitseerimine ei ole võimalik, siis hinnanguline).

VII LISA

Suletud ja mahajäetud kaevandused

1. osa

Vastavalt artiklitele 24 ja 25 peab suletud ja mahajäetud söekaevanduste loetelu sisaldama iga tegevuskoha kohta vähemalt järgmist teavet:

i)    vajaduse korral käitaja, omaniku või loahoidja nimi ja aadress;

ii)    tegevuskoha aadress;

iii)    kaart, millel on märgitud kaevanduse piirid;

iv)    kaevanduse kaeveõõnte skeemid ja kaeveõõnte staatus;

v)    metaani kontsentratsiooni mõõtmise tulemused järgmistes kohtades:

   1) kõik kaevanduse töötamise ajal kasutatud ventilatsioonišahtid; seda teavet täiendatakse järgmiste andmetega:

       - šahtide koordinaadid;

       - šahtide nimed (kui need on olemas);

       - sulgemisandmed ja sulgemismeetod, kui see on teada;

   2) mittekasutatavad ventilatsioonitorud;

   3) mittekasutatavad gaasiärastuspuuraugud;

   4) paljandid;

5) kaevanduse territooriumil esinevad või kaevanduse endise söelasundiga seotud tuvastatavad praod kihtides;

   6) muud võimalikud registreeritud heite punktallikad.

2. osa

1. osa punktis v osutatud mõõtmised tuleb teha kooskõlas järgmiste põhimõtetega:

i)    mõõtmised tuleb võimaliku metaanilekke tuvastamise võimaldamiseks teha atmosfäärirõhul ja kooskõlas asjakohaste teaduslike standarditega;

ii)    mõõtmised tuleb teha mõõdetavale heiteallikale võimalikult lähedal seadmega, mille tundlikkuslävi on 10 000 miljondikku või sellest madalam;

iii)    mõõteandmetele tuleb lisada järgmine teave:

   1) mõõtmise kuupäev;

   2) õhurõhk;

   3) mõõteseadme tehnilised üksikasjad;

iv)    ventilatsioonišahtid, mida on varem kasutatud kahe või enama kaevanduse jaoks, tuleb lugeda vaid ühe kaevanduse juurde kuuluvaks, et hoida ära mitmekordset arvessevõtmist.

3. osa

Artikli 25 lõikes 3 kirjeldatud aruanne peab sisaldama järgmist teavet:

i)    vajaduse korral käitaja, omaniku või loahoidja nimi ja aadress;

ii)    tegevuskoha aadress;

iii)    metaaniheide kõikides artikli 25 lõikes 3 kirjeldatud kohtades, sealhulgas järgmised andmed:

   1) mõõtmiskoha liik;

2) mõõtmiseks kasutatud mõõteseadme tehnilised üksikasjad, sealhulgas tundlikkus;

   3) mõõteseadme suhteline tööaeg;

   4) mõõteseadmega registreeritud metaani kontsentratsioon;

   5) hinnanguline metaani heitkogus mõõtmiskohas.

4. osa

Artikli 26 lõikes 1 kirjeldatud leevenduskava peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:

i)    kõikide artikli 25 lõikega 3 hõlmatud kohtade loetelu;

ii)    artikli 25 lõikes 3 kirjeldatud kohtadest pärit metaani heitkoguste piiramise tehniline teostatavus;

iii)    artikli 25 lõikes 3 kirjeldatud kohtadest pärit metaani heitkoguste piiramise ajakava.

VIII LISA

Importijate esitatav teave

Käesolevas lisas tähendab „eksportija“ lepingulist vastaspoolt igas tarnelepingus, mille importija on sõlminud liitu fossiilenergia tarnimiseks.

Vastavalt artiklile 27 peavad importijad esitama järgmise teabe:

i)    eksportija nimi ja aadress ning eksportijast erineva tootja nimi ja aadress;

ii)    liidu ühise statistiliste territoriaalüksuste liigituse (NUTS) 1. tasandi riigid ja piirkonnad, kus energia toodeti, ning NUTSi 1. tasandi riigid, mille kaudu toimus energia transport enne selle liidus turule laskmist;

iii)    nafta ja fossiilgaasi puhul teave selle kohta, kas eksportija mõõdab oma metaani heitkoguseid ja annab neist aru kas iseseisvalt või osana kohustusest esitada riiklikke kasvuhoonegaaside inventuuriandmeid kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni nõuetega, ning selle kohta, kas ta järgib ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni aruandlusnõudeid või nafta- ja gaasisektori metaaniheite vähendamise partnerluse OGMP 2.0 standardeid. Sellele teabele tuleb lisada koopia viimasest metaaniheitearuandest, mis muu hulgas sisaldab artikli 12 lõikes 6 osutatud teavet, kui see on kättesaadav. Iga heiteliigi puhul tuleb märkida aruandluses kasutatud kvantifitseerimismeetod (näiteks vastav ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni tasand või OGMP tasand);

iv)    nafta ja gaasi puhul teave selle kohta, kas eksportija kohaldab regulatiivseid või vabatahtlikke meetmeid oma metaaniheite piiramiseks, sealhulgas selliseid meetmeid nagu lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringud ning meetmed metaani atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise kontrollimiseks ja piiramiseks. Sellele teabele tuleb lisada asjaomaste meetmete kirjeldus, sealhulgas lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringute ning atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise juhtumite aruanded viimase kättesaadavate andmetega kalendriaasta kohta, kui sellised aruanded on olemas;

v)    söe puhul teave selle kohta, kas eksportija mõõdab oma metaani heitkoguseid ja annab neist aru kas iseseisvalt või osana kohustusest esitada riiklikke kasvuhoonegaaside inventuuriandmeid kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni nõuetega, ning selle kohta, kas ta järgib ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni aruandlusnõudeid või mõnda rahvusvahelist või Euroopa standardit metaani heitkoguste seire, neist aru andmise ja nende kontrollimise kohta. Sellele teabele tuleb lisada koopia viimasest metaaniheitearuandest, mis muu hulgas sisaldab artikli 20 lõikes 6 osutatud teavet, kui see on kättesaadav. Iga heiteliigi puhul tuleb märkida aruandluses kasutatud kvantifitseerimismeetod (näiteks vastav ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni tasand või OGMP tasand);

vi)    söe puhul teave selle kohta, kas eksportija kohaldab regulatiivseid või vabatahtlikke meetmeid oma metaaniheite piiramiseks, sealhulgas meetmeid metaani atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise kontrollimiseks ja piiramiseks. Sellele teabele tuleb lisada asjaomaste meetmete kirjeldus, sealhulgas atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise juhtumite aruanded viimase kättesaadavate andmetega kalendriaasta kohta, kui sellised aruanded on olemas;

vii)    punktides iii ja v osutatud aruannete sõltumatu kontrollija nimi, kui selline kontroll on läbi viidud.