EUROOPA KOMISJON

Brüssel,30.5.2018

COM(2018) 366 final

2018/0190(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2021–2027) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1295/2013

(EMPs kohaldatav tekst)

{SEC(2018) 274 final}
{SWD(2018) 290 final}
{SWD(2018) 291 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

Põhjused ja eesmärgid

Euroopa rikas kultuuripärand ning dünaamilised kultuuri- ja loomesektorid on osa Euroopa identiteedist. Kultuur ja kultuuriline eneseväljendus avalduvad tugevalt liidu kodanike igapäevaelus ning võivad aidata suurendada heaolu, kodanikuaktiivsust, ühiseid väärtusi ja sotsiaalset kaasatust, samuti arendada kultuuridevahelist dialoogi ning vaba, pluralistlikku ja mitmekesist meediat. Kultuuri- ja loomesektorid panustavad täiel määral liidu majandusarengusse, töökohtade loomisse ja majanduskasvu ning on seetõttu Euroopa tulevikus kesksel kohal.

Need sektorid suudavad mõjutada ka meie pürgimusi ning suhteid teiste ja maailmaga, samuti kohti ja ümbruskonda, kus me elame, või meie elustiili. Nad viivad Euroopa tippsaavutused maailmaareenile ja tugevdavad liidu positsiooni maailmas.

Euroopas on kultuuri ja audiovisuaalsektorit toetatud paljude aastate jooksul mitme rahastamisprogrammi kaudu. Programm „Loov Euroopa“ (2014–2020) on ainulaadne platvorm kultuuri- ja loomesektorite kooskõlastatud ja konstruktiivseks toetamiseks kogu Euroopas. Käesolev ettepanek tugineb sellele kogemusele ning selles nähakse ette programmi hästitoimivate osade jätkamine ja tugevdamine, sealhulgas suurema eelarve kaudu. See näitab, et Euroopa Liit on võtnud kõnealuste sektorite ees kohustused ja tunnustab nende olulist rolli liidus. Ettepanekul, mille raames rahastatakse paljusid tegevusi ja projekte, on oluline roll Euroopa kultuuri- ja loomesektorite tugevdamisel ning nende täieliku majandusliku, ühiskondliku ja rahvusvahelise potentsiaali vallapäästmisel.

Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 on sätestatud, et liidu eesmärk on edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut ning et muu hulgas austab liit oma rikkalikku kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning tagab Euroopa kultuuripärandi kaitse ja arendamise. Sellega kooskõlas on komisjoni aruteludokumendis ELi rahaliste vahendite tuleviku üle märgitud, et ELi eelarvega toetatakse seda eesmärki koostöös riikide eelarvetega ning täiendades Euroopa ja liikmesriikide tasandi muid jõupingutusi.

Liit on audiovisuaaltööstuse konkurentsivõime ning kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse edendamiseks kasutanud mitmesuguseid vahendeid, milles on ühendatud õigusaktid, poliitika toetamine ja rahastamine. Euroopa digitaalse ühtse turu strateegias soovitatakse ajakohastada õigusraamistikku, milleks omakorda tuleb kohandada audiovisuaaltööstusele antavat liidu rahalist toetust, et võtta arvesse uusi turusuundumusi, muutuvaid tarbimismustreid ning lineaarsete ja tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste järjest suuremat lähenemist.

Siiski seisavad kultuuri- ja loomesektorid silmitsi mitmete probleemidega.

Esiteks peavad Euroopa kultuuri- ja loomesektorid toime tulema uute üleilmsete osaliste (nt otsingumootorid ja veebipõhised sotsiaalsed platvormid) tekitatud suurema konkurentsiga. Sellest tulenevalt on tekkinud vajadus arendada välja uusi ärimudeleid ja realiseerida majanduskasvu potentsiaal, kasutades ülemaailmsel turul konkureerimiseks ära digitehnoloogia eeliseid.

Teiseks toob üleminek digitehnoloogiale kaasa paradigma muutuse, kuna see avaldab ulatuslikku mõju kultuuriväärtuste loomisele, majandamisele, levitamisele, kättesaadavusele, tarbimisele ja turustamisele ning muudab väärtuspakkumisi, mis kehtisid analoogajastul. Digiteerimine on kultuuri- ja loomesisu ning -teenuste levitamist lihtsustanud, kuid suurendanud ka sisu piiriülest konkurentsi üleilmsel tasandil.

Kolmandaks on kultuuri- ja loometeoste turg äärmiselt killustatud, mis tuleneb suurel määral Euroopa kultuurilisest ja keelelisest mitmekesisusest. Seetõttu on kultuuri- ja loomesektorid sisuliselt killustunud piki riigipiire ja keelelisi eraldusjooni ning neil puudub kriitilist massi moodustav publik. Selline mitmekesisus on osa Euroopa kultuurilisest rikkusest.

Samas aga jääb teoste riikidevaheline ringlus piiratuks. Seetõttu on oluline soodustada teoste riikidevahelist ringlust ja piiriülest ühistootmist ning töötada välja tõhusamaid lahendusi, et jõuda teiste riikide publikuni.

Neljandaks on üha süvenev probleem turu kontsentratsioon. Teatud kultuuri- ja loomevaldkondades saavad suundumused alguse sellest, kui suur osa ülemaailmsest müügist koondub väikse hulga suuremate turuosaliste kätte.

Viiendaks on Euroopa audiovisuaaltööstus rahvusvaheliselt tunnustatud, kuid ei ole piisavalt konkurentsivõimeline digitaalsel ühtsel turul. 80 % Euroopa filmidest on riigisisene toodang, kuid ühistoodanguna valminud teosed jõuavad teistesse riikidesse rohkem kui ühe riigi filmitoodang. Mõnes riigis peavad audiovisuaalvaldkonna spetsialistid tugevdama oma tegutsemissuutlikkust.

Peale selle on kasvavaks nähtuseks väärinfo. Sisutööstus, eriti uudismeediasektor, on terve demokraatliku arutelukultuuri säilitamise nimel toimuva võitluse keskpunktis. Loominguvabadus ning mitmekesine ja vaba meediaruum on erinevate arvamuste ja vaatepunktide edastamisel keskse tähtsusega. Need aitavad luua pluralistlikke ühiskondi, kus kodanikud saavad teha teadlikke valikuid, sealhulgas poliitiliste valimiste kontekstis.

Nimetatud probleemide piiriülese olemuse tõttu on vaja sihipärast Euroopa lähenemisviisi, et optimeerida kõnealuste sektorite potentsiaali panustada tööhõivesse, majanduskasvu ja sotsiaalsesse kaasatusse, sealhulgas kõige ebasoodsamas olukorras olevate rühmade ja selliste rühmade puhul, kelleni on raske jõuda. Kõnealused probleemid on kõigil ELi liikmesriikidel ühised ja neil on piiriülene ulatus. Kuigi riigi tasandi meetmed on olulised, ei ole üksikutel liikmesriikidel eraldiseisvalt piisavalt mõjujõudu nende probleemide täielikuks lahendamiseks.

Käesoleva algatuse eesmärk on kasutada programmi „Loov Euroopa“ saavutusi ning teha suuremaid jõupingutusi viimaste poliitiliste arengusuundadega seotud eesmärkide täitmiseks. Uue programmi „Loov Euroopa“ eesmärk on pakkuda valdkonnas tegutsejatele võimalusi luua tehnoloogiliselt ja kunstiliselt uuenduslikke Euroopa piiriüleseid algatusi, et vahetada, ühiselt luua ja toota ning levitada Euroopa päritolu teoseid ja muuta need kättesaadavaks laiale ja mitmekesisele publikule. Algatusega tõhustatakse selliste uute ärimudelite katsetamist, mis võimaldavad loojatel kasutada parimal viisil ära digitehnoloogiat loomingus ja publikusuhete arendamisel.

Selleks et tulla toime tiheneva konkurentsiga rahvusvahelisel turul, toetatakse uue programmiga piiriüleseid partnerlussuhteid ja võrgustikke ning uusi koostöömudeleid, et soodustada Euroopa kultuuri- ja loomesektorite tõhustamist. See tugevdab Euroopa osalejate positsiooni Euroopa ja maailmaturul, näiteks seeläbi, et toetatakse nende kohalolu rahvusvahelisel areenil ning turundust ja brändimist. Programmiga investeeritakse loomeinimeste ja valdkonna spetsialiste loomevõime arendamisse, võimaldades neil teha piiriülest koostööd. Programmiga toetatakse algatusi, mis võimaldavad rohkematel inimestel osaleda kultuurielus, ja aidatakse seega saavutada sotsiaalselt kaasavamat Euroopa ühiskonda.

Läbivaadatud audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv pakub täiendavaid võimalusi edendada Euroopa päritolu teoseid, kuid vaja on kaasnevaid toetusmeetmeid, et aidata muuta Euroopa mitteriigipõhiseid teoseid laiemalt kättesaadavaks kogu Euroopas ja mujal maailmas. Uus programm aitab lahendada audiovisuaalsektori ees seisvaid väljakutseid, sealhulgas digitaaltehnoloogiale üleminek, sest sellega edendatakse koostööd kogu väärtusahelas – alates varajastest tootmisetappidest kuni levitamise ja näitamiseni. Konkreetselt toetatakse programmiga suure ringluspotentsiaaliga projekte, ülemaailmsele turule suunatud lähenemisviisi ja sisule juurdepääsu kõigi platvormide kaudu.

Uue programmiga toetatakse ka meetmeid, mille eesmärk on tugevdada Euroopa uudismeediasektorit, ajakirjandusvabadust, ajakirjandussisu mitmekesisust ja pluralismi ning meediasisule kriitilist lähenemist meediapädevuse abil.

Kooskõla kehtivate õigusnormidega

Käesolev algatus aitab saavutada eesmärki, mida väljendasid Roomas 2017. aasta märtsis 27 ELi liikmesriiki ja ELi institutsioonid. Selleks on liit, mille kodanikel on uusi võimalusi kultuuriliseks ja sotsiaalseks arenguks ning majanduskasvuks [...]; liit, mis hoiab alal meie kultuuripärandit ja edendab kultuurilist mitmekesisust“ 1 . Seda eesmärki kinnitati 2017. aasta novembris Göteborgis toimunud juhtide tippkohtumisel ja sama aasta detsembris toimunud Euroopa Ülemkogul, kus tõsteti esile 2018. aastal tähistatavat Euroopa kultuuripärandiaastat 2 kui olulist võimalust suurendada teadlikkust kultuuri ja pärandi ühiskondlikust ja majanduslikust tähtsusest.

Algatus on kooskõlas teatisega „Euroopa identiteedi tugevdamine hariduse ja kultuuri kaudu“, 3 kus komisjon märkis, et kõikide liikmesriikide ühine huvi on kasutada ära hariduse ja kultuuri kui töökohtade loomise, sotsiaalse õigluse ja kodanikuaktiivsuse tõukejõudude täielik potentsiaal. Samuti pakuvad haridus ja kultuur meile võimalust kogeda Euroopa identiteeti kogu selle mitmekesisuses.

Samuti võetakse ettepanekus arvesse 2017. aasta septembris vastuvõetud uut ELi tööstuspoliitika strateegiat, 8 milles rõhutatakse vajadust ajakohastada Euroopa tööstust vastavalt digitaalajastu vajadustele, toetades innovatsiooni, loovust ja oskuste arendamist ning luues soodsa keskkonna ettevõtluse jaoks ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kiireks kasvuks.

Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtete ja programmidega

(1)Sünergia haridus- ja noortepoliitikaga

Programmi „Loov Euroopa“ oluline täiendus on tulevane Erasmuse programm. Koostöö haridus-, koolitus- ja noortevaldkonnas tegutsevate institutsioonide ja organisatsioonide vahel, keda toetatakse programmi „Erasmus+“ raames, aitab anda inimestele teadmised, oskused ja pädevused, mida on vaja sotsiaalsete ja majanduslike väljakutsetega toimetulemiseks, ning kasutada nende potentsiaali innovatsiooni, loovuse ja ettevõtluse valdkonnas, eelkõige digitaalmajanduses. Kahte programmi ühendavad eelkõige tegevused, mis on seotud kõigi loovuse aspektide tugevdamisega hariduses ja üksikute võtmepädevuste suurendamisega. Lisaks on Euroopa solidaarsuskorpuse raamistikus edaspidi rohkem võimalusi meelitada ligi noori, kes on pühendunud kultuurimälestiste taastamisele või säilitamisele.

(2)Sünergia õiguste ja väärtuste programmiga

On olemas tugevad seosed programmi „Loov Euroopa“ (eelkõige meedia pluralismi, Euroopa identiteedi, väärtuste ja kultuuripärandi valdkonna) ning õiguste ja väärtuste programmi vahel, millega suurendatakse kodanike mõjuvõimu õiguste, väärtuste ja võrdsuse edendamise ja kaitsmise kaudu ning kaasatuse, osalemise ja mäletamise võimaluste loomise kaudu.

(3)Sünergia tööhõive- ja sotsiaalpoliitikaga

Teemavaldkonna „Investeerimine inimestesse, sotsiaalsesse ühtekuuluvusse ja väärtustesse“ peamiseks alustalaks saab tulevane Euroopa Sotsiaalfond+. Fondist pakutakse kodanikele toetust seeläbi, et investeeritakse inimkapitali, toetatakse (noorte) tööhõivet, sotsiaalset innovatsiooni, digitaalsete põhioskuste omandamist ja sisserändajate integreerimist ning enim puudustkannatavaid isikuid (sotsiaalne kaasatus). Seega on olemas tugevad seosed programmi „Loov Euroopa“ eesmärkidega. Kultuuriline ja keeleline mitmekesisus, mida programmiga „Loov Euroopa“ soovitakse toetada, näiteks suurendades Euroopa kultuuri- ja audiovisuaalsete teoste piiriülest ringlust, on kaasava ühiskonna oluline osa, kuna see aitab kaasa kultuuridevahelisele dialoogile. Lisaks soodustab programm kultuuri- ja loomesektorite konkurentsivõime suurendamise kaudu töökohtade loomist nendes sektorites.

(4)Sünergia regionaal-, linna- ja maaelu arengu poliitikaga

ELi regionaal-, linna- ja maaelu arengu poliitika on väga oluline kultuuripärandi ennistamise edendamisel ning kultuuri- ja loomesektorite toetamisel. Tagatakse võimalik sünergia, et tugevdada nimetatud vahendite ja programmi „Loov Euroopa“ vastastikust täiendavust, millega on võimalik toetada vastastikust õppimist selliste sisukate pikaajaliste kultuuri investeerimiskavade valdkonnas, mis on seotud loomemajanduse, turismi ja sotsiaalse kaasatusega ning kultuuripärandi renoveerimise kvaliteedistandarditel põhineva kultuuripärandi ennistamisega, suurendades nende panust regionaal- ja linnaarengu eesmärkide saavutamisse ning kultuuriprojektide rahanduslikku isemajandamisse.

(5)Sünergia ühtse turuga

(6)Sünergia digitaalse Euroopa programmiga

Digitaalse Euroopa programmi raames tagatakse kahe juhtimisprojektiga, et jätkub strateegiaga #Digital4Culture seotud kasutuselevõtutegevus. Juhtimisprojektiga, mis hõlmab kultuuripärandi valdkonna üleminekut digitaaltehnoloogiale, toetatakse jätkuvalt Euroopa kultuuripärandi aastal 2018 käima lükatud Euroopa algatust. Digitaaloskusi käsitleval programmi osal on sünergia selliste teemadega nagu meediapädevus ja filmiharidus.

(7)Sünergia ELi teadusuuringute ja innovatsiooniprogrammiga

Vahendite koondamine uusima tehnoloogia rakendamiseks ja uute teaduslike meetodite soodustamiseks võib suurel määral parandada kultuuripärandi mõistmist, säilitamist ja levitamist ning edendada kultuuri- ja loomesektorit üldiselt. Võimalikku sünergiat tuleb suurendada, et tugevdada nimetatud vahendite ja programmi „Loov Euroopa“ vastastikust täiendavust; nii saavad kultuuri- ja loomesektorid Euroopa teadusuuringute edusammudest täiel määral kasu.

Programmi „Euroopa horisont“ kaasavate, vastupanuvõimeliste ja turvaliste ühiskondade teemavaldkond hõlmab toetust teadus- ja innovatsioonitegevusele, millega arendatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, et digiteerida ja säilitada materiaalset ja mittemateriaalset kultuuripärandit.

(8)Sünergia välistegevuse poliitikaga

KULTUURI tegevussuuna raames kavatsetakse Euroopa kultuuripealinnade algatuse jaoks katsetada töövarjuna tegutsemise kavasid ja muid vahetusalgatusi kolmandate riikidega või muuta võrgustike ja platvormide kavad või ELi kultuuriauhindade konkurss piiratud ulatuses avatuks kolmandatele riikidele, et luua stiimuleid, millega soodustakse kolmandate riikide partnerite kaasamist ELi organisatsioonide juhitavatesse projektidesse, ning toetada strateegiliselt olulistel turgudel ja festivalidel väljaspool ELi liikmesriike toimuvat edendustööd, mille jaoks praegu konkreetset eelarvet ei ole.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

Õiguslik alus

Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Peamine ELi lisaväärtus tuleneb programmi tugevast riikidevahelisest mõõtmest, mida oli näha juba programmis „Loov Euroopa“ aastateks 2014–2020. Vahehindamisest nähtus, et programmi eesmärgid ja prioriteedid on üldiselt sidusad ning liikmesriikide poliitika ja programmide eesmärke ja prioriteete täiendavad – seega on subsidiaarsuse põhimõttest kinni peetud.

Eelkõige pakutakse mitmepoolse rahvusvahelise olemusega programmi „Loov Euroopa“ raames eripäraseid meetmeid, mis ei kattu kuigivõrd riikide rahastatavate meetmetega, mis on tavaliselt suunatud rohkem riigisisestele tegevustele ja vähemal määral ka kahepoolsele riikidevahelisele koostööle. Seda mitmepoolset rahvusvahelist fookust kui programmi „Loov Euroopa“ ainulaadset elementi hindavad kõrgelt sidusrühmad ja toetusesaajad. Riikidevahelist koostööd kultuuri- ja loomesektorites toetavad üldse vaid vähesed muud rahvusvahelised fondid ja ka need teevad seda oluliselt väiksemas mahus.

Programmi ELi lisaväärtuse aspektid on järgmised:

·kultuuri- ja loometeoste, eelkõige audiovisuaalsete teoste piiriülene ringlus, tänu millele jõuavad need suurema ja mitmekesisema publikuni liidus ja sellest väljaspool, et kajastada Euroopa kultuurilist mitmekesisust;

·mastaabisääst ja kriitiline mass, mille võib ELi toetuse abil saavutada ja mis avaldab võimendavat mõju täiendavate rahaliste vahendite kaasamisele; mainega seotud mõju programmide raames toetuse saajatele suurendab partnerite ja finantsvahendajate võimalikku huvi ja usaldust toetatavate projektide vastu ning see hõlbustab juurdepääsu täiendavale rahastamisele; luuakse Euroopa võrgustikud ja piiriülesed partnerlussuhted, mis on programmi „Loov Euroopa“ peamised ja kõige kestvamad struktuurielemendid ning mis toetavad valdkonnas tegutsejate üldist suutlikkust;

·riikidevahelised võrgustikud suurendavad ka kultuuri- ja loomemajanduses tegutsejate üldist suutlikkust, eriti nende puhul, kes tegutsevad nišivaldkondades ja liikmesriikides, kus selline suutlikkus on vähem arenenud;

·kultuuri- ja loomemajanduses tegutsejate tulemustele suunatud piiriülene liikuvus aitab arendada oskusi ja suurendada nende sektorite suutlikkust;

·kultuuri- ja loomeorganisatsioonide riskide leevendamine, mis võimaldab neil osaleda Euroopa mõõtmega projektides ja suurendab seeläbi nende üldist majanduslikku tugevust;

·programm on tugeva sotsiaalse suunitlusega; toetades kultuurilist ja keelelist mitmekesisust, kunsti- ja loominguvabadust ning vaba, pluralistliku ja mitmekesise meediaruumi arendamist, aitab programm seega kaasa Euroopa sotsiaalsele heaolule ja ühisele Euroopa identiteedile;

·kui filmide riiklikes toetuskavades keskendutakse peamiselt teoste tootmisele, siis ELi toetused on ennekõike suunatud algetapi (koolitus, arendamine) ja lõppetapi meetmetele (levitamine, edendamine, esitlemine), et tagada Euroopa päritolu teoste parem piiriülene ringlus. Sellisena edendatakse programmiga audiovisuaalmeedia teenuste vaba ringlust, mida suurendab audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv.

Proportsionaalsus

Vahendi valik

3.TAGASIVAATELISE HINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Praegu kehtivate õigusaktide tagasivaateline hindamine või toimivuse kontroll

Euroopa Komisjon tellis 2016. aastal programmi „Loov Euroopa“ vahehindamise ja kolme varasema programmi – „Kultuur“, „MEDIA 2007“ ja „MEDIA Mundus“ järelhindamise ning need hindamised tehti ajavahemikul 2016. aasta maist kuni 2017. aasta augustini. Programmi „Loov Euroopa“ ja varasemate programmide hindamise eesmärgid olid järgmised:

·hinnata programmi „Loov Euroopa“ ja varasemate programmide asjakohasust, sidusust, tõhusust, tulemuslikkust, jätkusuutlikkust ning ELi lisaväärtust (edaspidi „hindamiskriteeriumid“);

·hinnata programmi „Loov Euroopa“ panust arukasse, jätkusuutlikku ja kaasavasse majanduskasvu, komisjoni uute prioriteetide saavutamisse ja valdkondlikesse strateegiatesse;

·hinnata varasemate programmide pikaajalisi tulemusi ja mõju.

Konsulteerimine sidusrühmadega

Avalik konsultatsioon ELi rahaliste vahendite kohta väärtuste ja liikuvuse valdkonnas

ELi rahalisi vahendeid väärtuste ja liikuvuse valdkonnas käsitleva avaliku konsultatsiooni eesmärk oli koguda kõigi huvitatud isikute seisukohti selle kohta, kuidas ELi eelarve kõiki vahendeid parimal viisil ära kasutada. Toimunud on konsultatsioonid seoses eri poliitikavaldkondi hõlmavate olemasolevate ELi rahastamisprogrammide hindamisega, sealhulgas nende praeguse toimimise ja tulevaste väljakutsetega.

Järgnevalt mõned peamised tulemused.

(1)Vastajate sõnul on Euroopa identiteedi ja ühiste väärtuste edendamine ning õiguste ja võrdõiguslikkuse edendamine olulised ühised poliitikaprobleemid, millega nimetatud programmides tuleb tegeleda. Programmi „Loov Euroopa“ puhul on majanduslikud probleemid ja kultuuriline mitmekesisus olulisemad küsimused kui sotsiaalse kaasatuse ja õigluse edendamine.

(2)Vähemalt pool vastanutest arvas, et innovatsiooni toetamine, Euroopa kultuurilise mitmekesisuse ja kultuuripärandi edendamine ning Euroopa identiteedi ja ühiste väärtuste edendamine aitavad kõnealuseid probleeme täielikult või üsna hästi lahendada. Lisaks leidis 52 % vastanutest, 9 kellel on kogemusi programmiga „Loov Euroopa“, et Euroopa kultuuri- ja loomesektorite konkurentsivõime toetamise poliitika aitab nimetatud probleeme täielikult või üsna hästi lahendada.

(3)Ligikaudu 80 % vastajatest, kellel on teatav kogemus eespool nimetatud ELi programmidega, nõustuvad, et neil programmidel on suur või üsna suur lisaväärtus võrreldes sellega, mida liikmesriigid suudaksid saavutada riigi, piirkonna ja/või kohalikul tasandil.

(4)Peamised vastajate poolt nimetatud tõkked, mis võiksid takistada praeguste programmide/vahendite puhul seatud eesmärkide saavutamist, on asjaomasest programmist sõltumata väga sarnased: programmide eelarve ei võimalda nõudlust rahuldada; väikesed sidusrühmad ei saa piisavalt tuge; esmataotlejaid ei toetata piisavalt – need on kolm peamist väljatoodud takistust.

(5)Vastajad, kellel on teatav kogemus ühe või mitme ELi programmiga, nõustusid sellega, et peamised meetmed, mida tuleb võtta toetusesaajate halduskoormuse kergendamiseks ja vähendamiseks, on kasutada lihtsamaid taotlusvorme, hõlbustada struktureeritud võrgustikke ja partnerlussuhteid, lihtsustada sektoriüleste meetmete rahastamist ning eri programme/fonde omavahel paremini koordineerida.

Muud avalikud konsultatsioonid

Väliseksperdid

(1)Suurenev surve Euroopa kultuurilisele mitmekesisusele ja pärandile ning kolmandate riikide, eriti USA teoste järjest domineerivam positsioon ja suurem ringlus

(2)Euroopa päritolu teoste ebapiisav ringlus ja publikuni jõudmine

(3)Kultuuri- ja loomesektorite ebapiisav ja nõrk konkurentsivõime

(4)Kunsti- ja loomeinimeste koolitus- ja liikuvusvõimaluste puudumine

(5)Euroopa kultuuri rahvusvahelise mõõtme puudumine

(6)Raskused publikuni jõudmisel ja sotsiaalse kaasatuse tagamisel

(7)Vähene kohanemine digitaaltehnoloogiale üleminekuga ja selleks valmisolek

(8)Puudujäägid spetsialistide suutlikkuse suurendamisel ja inimeste professionaalseks muutmisel

(9)Audiovisuaaltööstuse spetsiifilised probleemid üha enam integreeritud digitaalse ühtse turu kontekstis

(10)Konkreetsed valdkondlikud probleemid, eelkõige muusika-, raamatu- ja kirjastussektoris ning arhitektuuri ja kultuuripärandi valdkonnas.

Mõjuhinnang

Koostati mõjuhinnang, et toetada programmi „Loov Euroopa“, õiguste ja väärtuste programmi ning õigusprogrammi. Kuigi komisjon on otsustanud, et parem on tööd jätkata kahe eraldi programmi kaudu, on kombineeritud mõjuhindamise tulemused jätkuvalt asjakohased ning neid saab kohaldada nii alaprogrammile „Kultuur“ kui ka MEDIA allprogrammile.

Õiguskontrollikomitee esitas mõjuhinnangu kohta 20. aprillil 2018 positiivse arvamuse. Samas rõhutas komitee, et paremini tuleks lahti seletada seosed hindamistulemuste, sidusrühmade panuse, eri eesmärkide ja programmi ülesehituse põhimõtete vahel. Samuti mainis komitee, et vaja on täiendavaid tagatisi, et järelevalve- ja hindamisraamistik võimaldab programmi edukust usaldusväärselt ja objektiivselt hinnata.

Käesolevas algatuses võetakse õiguskontrollikomitee märkusi arvesse. See tugineb käimasoleva programmi „Loov Euroopa“ ülesehitusele ning selles kajastub paremini sidusrühmade tagasiside. Näiteks vastusena nõudlusele suurema skaleeritavuse järele tagatakse uue MEEDIA tegevussuunaga võimalus töötada välja kooskõlastatud meetmeid, mis ühendavad audiovisuaaltööstuse väärtusahela eri osad.

Lisaks tugevdatakse kogu programmi järelevalve- ja hindamissüsteemi asjakohaste mõju- ja väljundnäitajatega.

Lihtsustamine

Selleks et tulevast programmi võrreldes praeguse programmiga „Loov Euroopa“ lihtsustada,

·võimaldatakse programmi suuremat paindlikkust, et kohandada tööprogramme ettenägematutele olukordadele või uutele tehnoloogilistele või ühiskondlikele arengusuundadele, ja väärtustatakse tulemusi;

·püütakse saavutada suuremat kasulikku mõju ja tõhusust, kasutades rohkem partnerluse raamlepinguid ja mitmeastmelisi toetusi, et tagada finantsstabiilsus ja lihtsustada väiksemate osaliste juurdepääsu. Suurendatakse veelgi juba niigi edukat vastastikust õppimist, mis toimub projektide elluviimise käigus, ja sellise õppimise tulemuste levitamist;

·MEEDIA tegevussuunas kehtestatakse stiimulid, et väärtustada tulemusi, mis on eelkõige seotud suure vaatajaskonnani jõudmisega (nt audiovisuaalprojektid, mis saavutavad hea kassatulemuse);

·tulevased muusikavaldkonna meetmed ja tõlkimiskava sisaldavad toetuse määramise kriteeriume, millega tunnustatakse edu saavutamist turul ja publikuni jõudmise nimel tehtud jõupingutusi;

·kavandatakse tõhus üleminekukord, et hõlbustada selliste kolmandate riikide ühinemist uue programmiga, kes olid varem seotud programmiga „Loov Euroopa“ 2014–2020;

·esitatakse selgemad suunised ning protsessides ja menetlustes kasutatakse süstemaatiliselt e-vorme ja e-aruandeid, samuti lihtsamaid aruandlusnõudeid. Kasutusele võetakse ühtne reeglistik (ühtsed eeskirjad), jättes samas võimaluse kasutada vajaduse korral diferentseeritud lähenemisviisi.

Muudes programmides on juba edukalt kasutusele võetud olulised lihtsustamismeetmed, näiteks ühekordsed maksed, ühikuhinnad ja kindlamääralised maksed, ning need võiks kasutusele võtta ka uues programmis „Loov Euroopa“. Kultuurisektori eripära ja toetatavate meetmete individuaalne laad muudavad ühekordsete ja kindlamääraliste maksete arvutamise ja kohaldamise keeruliseks (väljaspool ilukirjanduse tõlkimise kava), kuid arvutamise aluse lihtsustamine oleks teretulnud panus toetusesaajate halduskoormuse vähendamisse. Ühekordseid makseid kasutatakse jätkuvalt MEEDIA tegevussuunas, et lihtsustada finantsjuhtimist seal, kus see on asjakohane. Ühekordsete maksete arvutamise metoodikas nähakse ette korrapärane järelevalve, et tagada vastavus tegelikele kuludele.

Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Olemasolevaid rahastamisprogramme (välja arvatud uudismeedia valdkonna tegevused) rakendatakse peamiselt eelarve otsese täitmise korras Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti (EACEA) kaudu, kuna see on kulutõhus, nagu kinnitas vahehindamine. Olemasolevate hinnangute kohaselt ei ole eelarve täitmise viisi vaja muuta.

·MEEDIA tegevussuuna rakendamist lihtsustatakse ja ühtlustatakse näiteks toetusesaajate rühmitamise teel ning vähendades vastavate toetuslepingute ja maksetehingute arvu. Tuginedes levitamiskavade (mis moodustavad 30 % MEDIA alaprogrammi eelarvest) käimasolevale lihtsustamisele, on eesmärk vähendada MEEDIA tegevussuuna tehinguid 30 % võrra, vähendades seeläbi üldisi halduskulusid ja suurendades programmi tõhusust.

·Rahastamisvahendeid, millega pakutakse kultuuri- ja loomesektorite VKEdele tagatisi ja vajaduse korral omakapitali toetust, rakendatakse InvestEU fondi kaudu eelarve kaudse täitmise raames, kasutades rakenduspartneritega sõlmitavaid delegeerimislepinguid kooskõlas finantsmäärusega.

Hindamised tehakse kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe 11 punktidega 22 ja 23, milles kolm institutsiooni kinnitasid, et olemasoleva poliitika ja õigusaktide hindamine peaks moodustama aluse võimalike edasiste meetmete mõju hindamiseks. Hindamistes hinnatakse programmi näitajate/eesmärkide alusel programmi mõju kohapeal ning üksikasjalikumas analüüsis seda, mis ulatuses saab programmi pidada asjakohaseks, tulemuslikuks ja tõhusaks, piisavalt ELi lisaväärtust loovaks ja ELi muu poliitikaga kooskõlas olevaks. Hindamised hõlmavad saadud kogemusi, mille alusel teha kindlaks puudujäägid/probleemid või võimalused meetmete või nende tulemuste parandamiseks ning nende kasutamise/mõju suurendamiseks. Järelevalve ja hindamine tugineb tulemuslikkuse kontrolli läbivaadatud raamistikule, mis töötati välja programmi „Loov Euroopa“ (2014–2020) jaoks. Sellesse koondatakse projektide ja toetusesaajate andmed (mis kogutakse e-vormide ja e-aruannete kaudu) ning Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuselt või sihipärastest uuringutest saadud täiendav taustteave. Näitajad kajastavad iga tegevussuuna kohta reaalselt kättesaadavat teavet. Programmi järelevalve toimub nii pidevalt (et õigeaegselt reageerida ootamatutele sündmustele või erakorralistele vajadustele) kui ka korrapärase kavandamise alusel (et anda aru olulistest sündmustest, nagu projektikonkursid, projektide läbivaatamine, koordineerimis- või levitamisüritused). Järelevalveandmeid kasutatakse

·iga-aastases seirearuandes, milles antakse ülevaade programmi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest;

·vahehindamises (mis tehakse hiljemalt neli aastat pärast programmi rakendamise algust);

·lõpphindamises, mis tehakse hiljemalt kaks aastat pärast programmitöö perioodi lõppu.

Need tagasiulatuvad hindamised tehakse kooskõlas parema õigusloome suuniste kõige viimase kohaldatava versiooniga (lähtudes ka parema õigusloome töövahendite suunistest ja parimatest tavadest), nende raames hinnatakse programmi tulemuslikkust programmi põhinäitajate/eesmärkide alusel ning analüüsitakse üksikasjalikult, mil määral saab programmi pidada asjakohaseks, tulemuslikuks ja tõhusaks, piisavalt ELi lisaväärtust loovaks ja ELi muu poliitikaga kooskõlas olevaks. Hindamised hõlmavad soovitusi kindlakstehtud puudujääkide/probleemide kõrvaldamiseks või võimalusi meetmete või nende tulemuste parandamiseks ning nende kasutamise/mõju suurendamiseks.

Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kõigile muudele asjaomastele ELi institutsioonidele antakse korrapäraselt aru peamiste järelevalve- ja hindamisaruannete ning programmi põhinäitajate avaliku tulemustabeli kaudu.

Sõltuvalt järgmise programmitöö perioodi jaoks tsentraliseeritult tehtava kulude ja tulude analüüsi tulemustest hakkab märkimisväärset osa programmist tõenäoliselt rakendama Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet programmi eest vastutavate peadirektoraatide järelevalve all.

Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

2018/0190 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2021–2027) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1295/2013

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 167 lõiget 5 ja artikli 173 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 13 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 14 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Kultuuril, kultuuripärandil ja kultuurilisel mitmekesisusel on Euroopa ühiskonna jaoks kultuurilisest, keskkonna, sotsiaalsest ja majanduslikust vaatepunktist suur väärtus ning neid tuleks edendada ja toetada. Nii 25. märtsi 2017. aasta Rooma deklaratsioonis kui ka Euroopa Ülemkogu 2017. aasta detsembri kohtumisel kinnitati, et haridusel ja kultuuril on keskne roll kõigi jaoks kaasava ja sidusa ühiskonna loomisel ning Euroopa konkurentsivõime säilitamisel.

(2)Euroopa Liidu lepingu artikli 2 kohaselt rajaneb liit sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus. Neid väärtusi on taaskinnitatud ja selgelt väljendatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigustes, vabadustes ja põhimõtetes. Nimetatud hartal on aluslepingutega samaväärne õigusjõud, nagu on osutatud ELi lepingu artiklis 6.

(3)Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 on täpsustatud, et liidu eesmärk on edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut ning et muu hulgas austab liit oma rikkalikku kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning tagab Euroopa kultuuripärandi kaitse ja arendamise.

(4)Komisjoni teatises Euroopa kultuurivaldkonna uue tegevuskava kohta 15 on täiendavalt sätestatud liidu eesmärgid kultuuri- ja loomesektorite jaoks. Tegevuskavaga soovitakse koondada kultuuri ja kultuurilise mitmekesisuse jõud sotsiaalse sidususe ja ühiskonna heaolu saavutamisse seeläbi, et edendatakse kultuuri- ja loomesektorite piiriülest mõõdet, toetatakse nende kasvusuutlikkust, soodustatakse kultuuripõhist loovust hariduses ja innovatsioonis, toetatakse töökohtade ja majanduskasvu loomist ning tugevdatakse rahvusvahelisi kultuurisuhteid. Programm „Loov Euroopa“ koos muude liidu programmidega peaks toetama Euroopa kultuurivaldkonna uue tegevuskava rakendamist. See on kooskõlas ka UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise 2005. aasta konventsiooniga, mis jõustus 18. märtsil 2007 ja mille osaline liit on.

(5)Euroopa kultuurilise mitmekesisuse edendamine sõltub sellest, kas on olemas elujõulised ja paindlikud kultuuri- ja loomesektorid, kes suudavad luua, toota ja levitada oma teoseid suurele ja mitmekesisele Euroopa publikule. See omakorda laiendab nende sektorite ärivõimalusi ning aitab kaasa jätkusuutlikule majanduskasvule ja töökohtade loomisele. Lisaks aitab loovuse edendamine suurendada konkurentsivõimet ja soodustada innovatsiooni tööstuse väärtusahelates. Vaatamata hiljutistele edusammudele on Euroopa kultuuri- ja loometurg jätkuvalt killustunud vastavalt riigipiiridele ja keelelistele eraldusjoontele, mis ei võimalda kultuuri- ja loomesektoritel täielikult kasutada Euroopa ühtse turu ja eelkõige digitaalse ühtse turu võimalusi.

(6)Programmis tuleks arvesse võtta kultuuri- ja loomesektorite kahetist olemust, tunnistades ühest küljest kultuuri olemuslikku ja kunstilist väärtust ja teisest küljest nende sektorite majanduslikku väärtust, sealhulgas nende laiemat panust majanduskasvu ja konkurentsivõimesse ning loovusesse ja innovatsiooni. Selleks on vaja tugevaid Euroopa kultuuri- ja loomesektoreid, eelkõige elujõulist Euroopa audiovisuaalsektorit, võttes arvesse selle võimet võita suure vaatajaskonna tähelepanu ja selle majanduslikku tähtsust, sealhulgas muude loomesektorite ja kultuuriturismi jaoks. Konkurents maailma audiovisuaalturgudel on muutunud aga veelgi tihedamaks süveneva digipöörde tõttu, nt muutused meedia tootmises ja tarbimises ning üleilmsete platvormide kasvav positsioon sisu levitamisel. Seetõttu on vaja Euroopa tööstust rohkem toetada.

(7)Et programm oleks tulemuslik, tuleks selles arvestada sektorite eripära, nende erinevaid sihtrühmi ja konkreetseid vajadusi, kasutades spetsiaalselt kohandatud lähenemisviise audiovisuaalsektorit toetavas tegevussuunas, muid kultuuri- ja loomesektoreid toetavas tegevussuunas ja sektoriüleses tegevussuunas.

(8)Sektoriülese tegevussuuna eesmärk on kasutada ära kultuuri- ja loomemajanduse eri sektorite vahelise koostöö potentsiaali. Ühine valdkonnaülene lähenemisviis toob kasu teadmiste ülekande ja suurema haldustõhususe näol.

(9)Liidu sekkumine audiovisuaalsektoris on vajalik selleks, et toetada liidu digitaalse ühtse turu poliitikat. See puudutab eelkõige autoriõiguse raamistiku ajakohastamist ja ringhäälinguorganisatsioonide veebiülekandeid käsitleva määruse ettepanekut, 16 samuti ettepanekut muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL 17 . Nende eesmärk on suurendada Euroopa audiovisuaalvaldkonnas osalejate suutlikkust rahastada, toota ja levitada teoseid, mis on piisavalt nähtavad erinevates kättesaadavates meediakanalites (nt televisioon, kino või tellitavad videoteenused) ning mis pakuvad publikule suuremat huvi avatumal konkurentsiturul Euroopas ja mujal. Toetust tuleb suurendada, et võtta arvesse viimaseid turusuundumusi ja eelkõige üleilmsete platvormide tugevamat levitamispositsiooni võrreldes riiklike ringhäälinguorganisatsioonidega, kes investeerivad tavapäraselt Euroopa päritolu teoste tootmisse.

(10)Programmi „Loov Euroopa“ erimeetmed, nt Euroopa kultuuripärandi märgis, Euroopa kultuuripärandi päevad, Euroopa nüüdis-, rokk- ja popmuusika, kirjanduse, kultuuripärandi ja arhitektuuri auhinnad ning Euroopa kultuuripealinnad, on otseselt jõudnud miljonite eurooplasteni, tuues esile Euroopa kultuuripoliitika sotsiaalse ja majandusliku kasu, ning seetõttu tuleks nende erimeetmetega jätkata ja võimaluse korral neid laiendada.

(11)Kultuuril on võtmeroll kaasavate ja sidusate kogukondade tugevdamisel. Rändesurve kontekstis on kultuuril oluline roll rändajate integreerimisel – see aitab neil tunda end vastuvõtva ühiskonna osana ning arendada häid suhteid rändajate ja uute kogukondade vahel.

(12)Elujõulise kultuuri- ja loomemajanduse, sealhulgas uudismeediasektori keskmes on kunstivabadus. Programmiga tuleks edendada audiovisuaal- ja kirjastussektori koostoimet ja koostööd, et soodustada pluralistliku meediaruumi arengut.

(13)Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklitega 8 ja 10 peaksid programmi kõik meetmed toetama soolise aspekti ning diskrimineerimisvastaste eesmärkide integreerimist; samuti tuleks neis vajaduse korral määrata kindlaks asjakohased soolise tasakaalu kriteeriumid.

(14)Kooskõlas ühisteatisega „Rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegia“, mille Euroopa Parlament kiitis heaks oma 5. juuli 2017. aasta resolutsioonis, 18 tuleks Euroopa rahastamisvahendites ja eriti käesolevas programmis tunnustada kultuuri tähtsust rahvusvahelistes suhetes ja tema rolli Euroopa väärtuste edendamisel sihipäraste meetmete kaudu, mille eesmärk on saavutada selge liidu mõju rahvusvahelisel areenil.

(15)Kooskõlas komisjoni 22. juuli 2014. aasta teatisega „Euroopa kultuuripärand – ühtse lähenemisviisi suunas“ 19 peaksid asjakohased meetmed ja vahendid tooma esile Euroopa kultuuripärandi pikaajalise ja jätkusuutliku väärtuse ning neis tuleks välja töötada integreeritum lähenemisviis kultuuripärandi säilitamisele, väärtustamisele ja toetamisele.

(16)Kooskõlas komisjoni 13. septembri 2017. aasta teatisega „Investeerimine aruka, innovatiivse ja jätkusuutliku tööstuse nimel. Uus ELi tööstuspoliitika strateegia“ 20 peaksid edasised meetmed aitama ühendada loovuse, disaini ja tipptasemel tehnoloogia, et luua uusi tööstuse väärtusahelaid ja taaselustada traditsiooniliste majandusharude konkurentsivõime.

(17)Programmis peaksid teatavatel tingimustel saama osaleda ka Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmed, ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid, keda toetatakse ühinemiseelse strateegia raames, samuti Euroopa naabruspoliitikas osalevad riigid ja liidu strateegilised partnerid.

(18)Kolmandad riigid, kes on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis on kehtestatud EMP lepingu alusel, millega on ette nähtud programmide rakendamine selle lepingu kohase otsuse alusel. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õiguslike vahendite alusel. Käesolevas määruses tuleks kehtestada erisätted, et anda vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastase Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale õigused ja juurdepääs, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks.

(19)Programmiga tuleks soodustada koostööd liidu ja selliste rahvusvaheliste organisatsioonide vahel nagu ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (UNESCO), Euroopa Nõukogu, sealhulgas Eurimages ja Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskus (edaspidi „vaatluskeskus“), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon ning Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon. Käesoleva programmiga tuleks toetada ka liidu kohustusi, mis on seotud säästva arengu eesmärkidega, eriti nende kultuurilise mõõtmega 21 . Audiovisuaalsektori puhul tuleks programmiga tagada liidu panus Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuse töösse.

(20)Selleks et võtta arvesse kliimamuutusega võitlemise olulisust kooskõlas liidu võetud kohustustega rakendada Pariisi kokkulepet ja ÜRO säästva arengu eesmärke, aitab käesolev programm kliimameetmeid liidu poliitikasse integreerida ja panustada üldeesmärgi saavutamisse, st sellesse, et liidu eelarvekulutustest eraldataks 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus.

(21)Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastuvõetud horisontaalseid finantseeskirju. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ja nendega määratakse eelkõige kindlaks eelarvestamise ja eelarve täitmise kord toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu ning sätestatakse finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontrollimine. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastuvõetud eeskirjad puudutavad ka liidu eelarve kaitsmist juhtudel, kui on tegemist üldiste puudustega õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtete järgimine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku liidupoolse rahastamise oluline eeltingimus.

(22)Euroopa Filmiakadeemias on selle asutamisest alates välja kujunenud ainulaadne oskusteave ning akadeemial on ainukordne võimalus luua üleeuroopaline kogukond filmiloojatest ja -spetsialistidest, kes tutvustavad ja levitavad Euroopa filme väljaspool oma riigi piire ja kes arendavad tõeliselt üleeuroopalisi publikusuhteid. Seepärast peaks Euroopa Filmiakadeemial olema õigus saada otsest liidu toetust.

(23)Ka Euroopa Liidu Noorteorkester on oma asutamisest saadik välja kujundanud ainulaadse oskusteabe kultuuridevahelise dialoogi edendamisel ning vastastikuse austuse ja mõistmise soodustamisel kultuuri kaudu. Euroopa Liidu Noorteorkestri eripära seisneb selles, et tegemist on kultuuripiire ületava Euroopa orkestriga, millesse kuuluvad igal aastal korraldatud rangetel katsetel kõigist liikmesriikidest väljavalitud noored muusikud, kelle valimisel on lähtutud rangetest kunstilistest kriteeriumidest. Seepärast peaks Euroopa Liidu Noorteorkestril olema õigus saada otsest liidu toetust.

(24)Liidu toetust peaksid saama kultuuri- ja loomesektorisse kuuluvad suure geograafilise katvusega organisatsioonid, kelle tegevus hõlmab kultuuriteenuste osutamist otse liidu kodanikele ning kellel on seega võimalus otseselt mõjutada Euroopa identiteeti.

(25)Selleks et tagada vahendite tõhus jaotamine liidu üldeelarvest, on vaja tagada kõigi programmi raames ellu viidavate meetmete ja tegevuste Euroopa lisaväärtus ning vastastikune täiendavus liikmesriikide tegevustega; samas tuleks taotleda kooskõla, täiendavust ja sünergiat rahastamisprogrammidega, millega toetatakse omavahel tihedalt seotud poliitikavaldkondi, ning horisontaalpoliitikaga (nt liidu konkurentsipoliitika).

(26)Rahalist toetust tuleks kasutada turutõrgete või ebaoptimaalsete investeerimisolude kõrvaldamiseks proportsionaalsel viisil ja meetmed ei tohiks dubleerida ega tõrjuda välja erainvesteeringuid või moonutada konkurentsi siseturul. Meetmetel peaks olema selge Euroopa lisaväärtus.

(27)Kultuuri- ja loomesektorite jaoks on üks suuremaid probleeme juurdepääs rahastamisele, mis võimaldaks neil oma tegevust kasvatada, säilitada või suurendada oma konkurentsivõimet või muuta oma tegevus rahvusvaheliseks. Käesoleva programmi poliitilisi eesmärke tuleks täita ka InvestEU fondi poliitikakomponendi (komponentide) alla kuuluvate rahastamisvahendite ja eelarvetagatiste kaudu.

(28)Võttes arvesse programmi konkreetsete meetmete raames esitatavate ettepanekute hindamiseks vajalikku tehnilist oskusteavet, tuleks ette näha, et hindamiskomiteed võivad vajaduse korral koosneda välisekspertidest.

(29)Programm peaks hõlmama realistlikku ja teostatavat tulemuslikkuse näitajate süsteemi, et toetada programmi meetmeid ja nende tulemusi pidevalt jälgida. See jälgimine, samuti programmiga seotud teabe- ja teabevahetusmeetmed ning programmi meetmed peaksid tuginema programmi kolmele tegevussuunale.

(30)Käesoleva määrusega kehtestatakse programmile „Loov Euroopa“ rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine juhis Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 2. detsembril 2013. aastal eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe 22 punkti 17 tähenduses.

(31)Käesoleva programmi suhtes kohaldatakse määrust (EL, Euratom) [...] (edaspidi „finantsmäärus“). Selles määruses sätestatakse liidu eelarve täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste (sh kolmandatele isikutele), auhindade, hangete, rahastamisvahendite ja eelarvetagatiste kohta.

(32)Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning ka sellist rahastamist, mis ei ole seotud finantsmääruse artikli 125 lõikes 1 osutatud kuludega.

(33)Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013, 23 nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/95, 24 nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 25 ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1939 26 tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kadumaläinud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid kuritegusid, mis kahjustavad liidu finantshuve, ja esitada nendes süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371 27 . Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.

(34)Vastavalt nõukogu otsuse 2013/755/EL 28 artiklile 94 on ülemeremaadel ja -territooriumidel asuvad isikud ja üksused rahastamiskõlblikud, kui programmi eeskirjadest ja eesmärkidest või võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti.

(35)Selleks et muuta käesoleva määruse mitteolemuslikke osi, tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, milles käsitletakse artiklis 15 ja II lisas sätestatud näitajaid. Komisjon peaks oma ettevalmistustöö jooksul pidama asjakohaseid konsultatsioone, sh ekspertide tasandil. Need konsultatsioonid tuleb läbi viia kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu saama kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel peaks olema pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(36)Selleks et tagada programmi tõrgeteta rakendamine, võib rahastamiskõlblikena käsitada kulusid, mille toetusesaaja on kandnud enne toetustaotluse esitamist, eelkõige intellektuaalomandiõigustega seotud kulusid, tingimusel et need on otseselt seotud toetatavate meetmete rakendamisega.

(37)Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidele 22 ja 23 tuleb käesolevat programmi hinnata teabe alusel, mis on kogutud konkreetse järelevalvekorra alusel, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Asjakohasel juhul võib niisugune kord sisaldada ka mõõdetavaid näitajaid, mille alusel koguda tõendeid programmi mõju kohta kohapeal.

(38)Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused tööprogrammide vastuvõtmiseks. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 29 . Tagada tuleb ka varasema programmi nõuetekohane lõpetamine, iseäranis mitmeaastaste kokkulepete jätkamine selle haldamisel ning tehnilise ja haldusabi rahastamisel. Alates [1. jaanuarist 2021] tuleks tehnilise ja haldusabiga tagada vajaduse korral varasema programmi alusel [31. detsembriks 2020] lõpetamata meetmete haldamine.

(39)Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige on käesoleva määruse eesmärk tagada täielik kinnipidamine õigusest soolisele võrdõiguslikkusele ja mittediskrimineerimisele soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel ning edendada Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklite 21 ja 23 kohaldamist. See on kooskõlas ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooniga.

(40)Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid eesmärkide rahvusvahelise olemuse tõttu, rahastatavate liikuvus- ja koostöömeetmete suure mahu ja laia geograafilise ulatuse ning nende mõju tõttu õpirände kättesaadavusele ja üldisemalt liidu integratsioonile, samuti nende suurema rahvusvahelise mõõtme tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(41)Seetõttu tuleks määrus (EL) nr 1295/2013 alates [1. jaanuarist 2021] kehtetuks tunnistada.

(42)Selleks et tagada programmiga hõlmatud rahalise toetuse järjepidevus, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates [1. jaanuarist 2021],

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I peatükk
Üldsätted

Artikkel 1
Reguleerimisese

Käesoleva määrusega luuakse programm „Loov Euroopa“ (edaspidi „programm“).

Selles sätestatakse programmi eesmärgid, eelarve aastateks 2021–2027, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad.

Artikkel 2
Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)„segarahastamistoiming“ – ELi eelarvest toetatavad meetmed, sealhulgas finantsmääruse artikli 2 lõike 6 kohased segarahastamisvahendid, milles kombineeritakse tagastamatus vormis antav toetus ja/või ELi eelarvest toetatavad rahastamisvahendid ning arengut rahastavate või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste rahastamisvahenditest ning erasektori finantseerimisasutuste või investorite rahastamisvahenditest antav tagastatavas vormis toetus;

(2)„kultuuri- ja loomesektorid“ – kõik sektorid, mille tegevus tugineb kultuurilistele väärtustele või kunstilisele ja muule individuaalsele või kollektiivsele loomingulisele väljendusele. Tegevus võib hõlmata selliste kaupade ja teenuste arendamist, loomist, tootmist, levitamist ja säilitamist, mis kätkevad kultuurilist, kunstilist või muud loomingulist väljendust, ning selliseid seonduvaid funktsioone nagu haridus või juhtimine. Nendel sektoritel on potentsiaal luua innovatsiooni ja töökohti, eelkõige intellektuaalomandi õiguste alusel. Kõnealused sektorid hõlmavad arhitektuuri, arhiive, raamatukogusid ja muuseume, kunstkäsitööd, audiovisuaalseid tooteid (sh filmid, televisioon, videomängud ja multimeedia), materiaalset ja vaimset kultuuripärandit, disaini (sh moedisain), festivale, muusikat, kirjandust, näitekunsti, raamatuid ja kirjastamist, raadiot ja kujutavat kunsti;

(3)„väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd)“ – komisjoni soovituses 2003/361/EÜ esitatud määratlusele vastavad mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad 30 ;

(4)„õigussubjekt“ – füüsiline või juriidiline isik, kes on asutatud ja sellisena tunnustatud siseriikliku õiguse, liidu õiguse või rahvusvahelise õiguse alusel, kellel on iseseisev õigusvõime ning õigus enda nimel toimides teostada õigusi ja kanda kohustusi, või üksus, mis ei ole juriidiline isik vastavalt finantsmääruse [artikli 197 lõike 2 punktile c];

(5)„kvaliteedimärgis“ – kõrge kvaliteedi märgis, mis antakse programmi „Loov Euroopa“ raames esitatud projektidele, mida peetakse rahastamise vääriliseks, kuid millele ei anta rahastust eelarvepiirangute tõttu. Sellega tunnustatakse esitatud projekti väärtust ja toetatakse alternatiivsete rahastamisvõimaluste otsimist.

Artikkel 3
Programmi eesmärgid

(1)Programmi üldeesmärgid on järgmised:

(a)edendada Euroopa koostööd kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse ning pärandi valdkonnas;

(b)suurendada kultuuri- ja loomesektorite, eriti audiovisuaalsektori konkurentsivõimet.

(2)Programmi erieesmärgid on järgmised:

(a)suurendada Euroopa tasandi koostöö majanduslikku, sotsiaalset ja välismõõdet, et arendada ja edendada Euroopa kultuurilist mitmekesisust ja Euroopa kultuuripärandit ning tugevdada Euroopa kultuuri- ja loomesektorite konkurentsivõimet ja rahvusvahelisi kultuurisuhteid;

(b)edendada Euroopa audiovisuaaltööstuse konkurentsivõimet ja skaleeritavust;

(c)edendada poliitikaalast koostööd ja uuenduslikke meetmeid, toetades programmi kõiki tegevussuundi, sealhulgas toetada mitmekesist ja pluralistlikku meediaruumi, meediapädevust ja sotsiaalset kaasatust.

(3)Programm hõlmab järgmisi tegevussuundi:

(a)KULTUUR – hõlmab kultuuri- ja loomesektoreid, välja arvatud audiovisuaalsektor;

(b)MEEDIA – hõlmab audiovisuaalsektorit;

(c)SEKTORIÜLENE tegevussuund – hõlmab kõigi kultuuri- ja loomesektorite vahelist tegevust.

Artikkel 4
KULTUURI tegevussuund

Kooskõlas artiklis 3 nimetatud eesmärkidega on KULTUURI tegevussuuna prioriteedid järgmised:

(a)tugevdada kultuuri- ja loomemajanduses tegutsejate ning kultuuri- ja loometeoste piiriülest mõõdet ja ringlust;

(b)suurendada kultuurielus osalemist kogu Euroopas;

(c)edendada kultuuri ja kultuuripärandi kaudu ühiskonna vastupanuvõimet ja sotsiaalset kaasatust;

(d)toetada Euroopa kultuuri- ja loomesektorite suutlikkust edu saavutada ning luua töökohti ja majanduskasvu;

(e)tugevdada Euroopa identiteeti ja väärtusi kultuuriteadlikkuse, kunstihariduse ja kultuuripõhise loovuse arendamise kaudu hariduses;

(f)edendada Euroopa kultuuri- ja loomesektorite rahvusvahelist suutlikkust, et nad oleksid aktiivsed rahvusvahelisel tasandil;

(g)aidata kultuuridiplomaatia abil kaasa liidu üldisele rahvusvaheliste suhete strateegiale.

Nimetatud prioriteedid on üksikasjalikult esitatud I lisas.

Artikkel 5
MEEDIA tegevussuund

Kooskõlas artiklis 3 nimetatud eesmärkidega on MEEDIA tegevussuuna prioriteedid järgmised:

(a)soodustada andeid ja oskusi ning ergutada koostööd ja innovatsiooni Euroopa audiovisuaalteoste loomisel ja tootmisel;

(b)suurendada Euroopa audiovisuaalteoste kinolevi ja internetis levitamist ning tagada neile laialdasem piiriülene juurdepääs, sealhulgas uuenduslike ärimudelite ja uute tehnoloogiate kasutamise abil;

(c)reklaamida Euroopa audiovisuaalteoseid ning toetada publikusuhete arendamist Euroopas ja sellest väljaspool.

Neid prioriteete viiakse ellu, toetades selliste Euroopa päritolu teoste loomist, edendamist, kättesaadavust ja levitamist, millel on potentsiaali jõuda suure publikuni Euroopas ja mujal; seeläbi kohanetakse uute turusuundumustega ja toetatakse audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi rakendamist.

Nimetatud prioriteedid on üksikasjalikult esitatud I lisas.

Artikkel 6
SEKTORIÜLENE tegevussuund

Kooskõlas artiklis 3 nimetatud programmieesmärkidega on SEKTORIÜLESE tegevussuuna prioriteedid järgmised:

(a)toetada riikidevahelist sektoriülest poliitikakoostööd, sealhulgas koostööd, mis hõlmab kultuuri rolli sotsiaalses kaasatuses, ning edendada programmi tutvustamist ja toetada programmi tulemuste ülekantavust;

(b)edendada kultuuri- ja loomesektorites innovaatilisi lähenemisviise sisu loomisele, kättesaadavusele, levitamisele ja reklaamimisele;

(c)edendada mitut sektorit hõlmavaid valdkonnaüleseid tegevusi, mille eesmärk on kohaneda meediasektorit puudutavate struktuursete muutustega, sealhulgas tugevdada vaba, mitmekesist ja pluralistlikku meediaruumi, kvaliteetajakirjandust ja meediapädevust;

(d)luua programmi teabepunktid, et tutvustada programmi asjaomases riigis, ning soodustada kultuuri- ja loomesektorites piiriülest koostööd.

Nimetatud prioriteedid on üksikasjalikult esitatud I lisas.

Artikkel 7
Eelarve

1.Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades 1 850 000 000 eurot.

Programmi viiakse ellu vastavalt järgmisele rahaliste vahendite soovituslikule jaotusele:

–kuni 609 000 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud eesmärgi jaoks (KULTUURI tegevussuund);

–kuni 1 081 000 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud eesmärgi jaoks (MEEDIA tegevussuund);

–kuni 160 000 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis c osutatud tegevuste jaoks (SEKTORIÜLENE tegevussuund).

2.Lõikes 1 nimetatud summat võib kasutada programmi rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistoiminguteks, sealhulgas institutsionaalsete infotehnoloogiasüsteemide jaoks.

3.Lisaks lõikes 1 osutatud rahastamispaketile ning selleks, et edendada programmi rahvusvahelist mõõdet, võib anda täiendavat rahalist toetust välistegevuse rahastamisvahenditest [naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend, ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA III)], et toetada meetmeid, mida rakendatakse ja hallatakse vastavalt käesolevale määrusele. Kõnealust toetust rahastatakse kooskõlas määrustega, millega need rahastamisvahendid on loodud.

4.Vahendid, mis on liikmesriikidele eraldatud koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames, võib liikmesriikide palvel kanda üle programmile. Komisjon haldab neid vahendeid otseselt finantsmääruse [artikli 62 lõike 1 punkti a] alusel või kaudselt kõnealuse määruse [artikli 62 lõike 1 punkti c] alusel. Võimaluse korral peetakse vahendite kasutamisel silmas asjaomase liikmesriigi huve.

Artikkel 8
Programmiga ühinenud kolmandad riigid

1.    Programmis võivad osaleda järgmised kolmandad riigid:

(a)Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmed, kes on ühtlasi Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, vastavalt EMP lepingus sätestatud tingimustele;

(b)ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid kooskõlas nendele riikidele liidu programmides osalemiseks vastavates raamlepingutes, assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes sarnastes kokkulepetes kehtestatud üldpõhimõtete ja -tingimustega ning liidu ja nende riikide vahelistes rahvusvahelistes lepingutes sätestatud eritingimustega;

(c)Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riigid kooskõlas nendele riikidele liidu programmides osalemiseks vastavates raamlepingutes, assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes sarnastes kokkulepetes kehtestatud üldpõhimõtete ja -tingimustega ning liidu ja nende riikide vahelistes rahvusvahelistes lepingutes sätestatud eritingimustega;

(d)muud riigid vastavalt tingimustele, mis on sätestatud konkreetses ühes lepingus, mis hõlmab kolmanda riigi osalemist mõnes liidu programmis, tingimusel et selle lepinguga:

(a)tagatakse liidu programmides osaleva kolmanda riigi maksete ja kasu õiglane tasakaal;

(b)nähakse ette programmides osalemise tingimused, sealhulgas üksikutesse programmidesse ja nende halduskuludesse panustatavate rahaliste maksete väljaarvutamine. Need maksed loetakse vastavalt [uue finantsmääruse] artikli [21 lõikele 5] sihtotstarbeliseks tuluks;

(c)ei anta kolmandale riigile programmiga seoses otsustusõigust;

(d)on kindlustatud liidu õigused tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma finantshuve.

2. Lõike 1 punktides a, b ja c osutatud riigid võivad MEEDIA ja SEKTORIÜLESES tegevussuunas osaleda tingimusel, et nad täidavad direktiivis 2010/13/EL sätestatud tingimusi.

3. Lõike 1 punktis c nimetatud riikidega sõlmitud lepingutes võib nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel teha erandeid lõikes 2 sätestatud kohustustest.

Artikkel 8a

Muud kolmandad riigid

Programmiga võib toetada koostööd muude kui artiklis 8 osutatud kolmandate riikidega meetmete puhul, mida rahastatakse välistegevuse rahastamisvahendite täiendavate maksete kaudu vastavalt artikli 7 lõikele 3, kui see on liidu huvides.

Artikkel 9
Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega ja Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskusega

1.Programmis võivad kooskõlas finantsmäärusega osaleda rahvusvahelised organisatsioonid, kes tegutsevad programmiga hõlmatud valdkondades.

2.Liit on programmi kestuse ajal Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuse liige. Liidu osalemine vaatluskeskuses aitab saavutada MEEDIA tegevussuuna prioriteete. Liitu esindab tema suhetes vaatluskeskusega komisjon. MEEDIA tegevussuuna raames toetatakse liikmemaksu tasumist liidu liikmesuse eest vaatluskeskuses, et soodustada andmete kogumist ja analüüsi audiovisuaalsektoris.

Artikkel 10
Rakendamine ja ELi-poolse rahastamise vormid

1.Programmi rakendatakse eelarve otsese täitmise korras vastavalt finantsmäärusele või eelarve kaudse täitmise korras koostöös finantsmääruse artikli 61 lõike 1 punktis c osutatud asutustega.

2.Programmist raames võib anda rahalisi toetusi ükskõik millises finantsmääruse kohases vormis, eelkõige toetustena, auhindadena ja hankemenetluste raames. Rahastamine võib toimuda ka segarahastamistoimingutes kasutatavate rahastamisvahendite kaudu.

3.Käesoleva programmi kohased segarahastamistoimingud tehakse kooskõlas [InvestEU määrusega] ja finantsmääruse X jaotisega.

4.Riski, mis on seotud toetusesaajale määratud vahendite tagasinõudmisega, võib katta vastastikuse kindlustusmehhanismi osamaksetega ning neid osamakseid käsitatakse piisava tagatisena finantsmääruse tähenduses. Kohaldatakse määruse XXX [tagatisfondi määruse järeltulija] [artikli X] sätteid.

Artikkel 11
Liidu finantshuvide kaitse

Kui kolmas riik osaleb programmis rahvusvahelise lepingu kohase otsuse alusel või muu õigusliku vahendi alusel, annab kolmas riik vahendite saamise tingimusena vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastase Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale õigused ja juurdepääsu, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks. OLAFi puhul hõlmavad need õigused ka õigust korraldada juurdlusi, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013.

Artikkel 12
Tööprogrammid

1.Programmi rakendatakse finantsmääruse artiklis 110 osutatud tööprogrammide kaudu. Tööprogrammis esitatakse vajaduse korral segarahastamistoimingute jaoks ette nähtud kogusumma.

2.Komisjon võtab tööprogrammi vastu rakendusaktiga.

II peatükk
Toetused ja toetuskõlblikud üksused

Artikkel 13
Toetused

1.Programmi raames antakse ja hallatakse toetusi kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega.

2.Hindamiskomisjon võib koosneda välisekspertidest.

3.Erandina finantsmääruse artikli [130 lõikest 2] ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib rahastamiskõlblikena käsitada kulusid, mille toetusesaaja on kandnud enne toetustaotluse esitamist, tingimusel et need on otseselt seotud toetatavate meetmete ja tegevuste elluviimisega.

4.Vajaduse korral määratakse programmi meetmetes kindlaks asjakohased mittediskrimineerimise kriteeriumid, sealhulgas soolise tasakaalu kohta.

Artikkel 14
Toetuskõlblikud üksused

1.Lisaks finantsmääruse [artiklis 197] sätestatud kriteeriumidele kehtivad lõigetes 2–4 esitatud toetuskõlblikkuse kriteeriumid.

2.Toetuskõlblikud on järgmised üksused:

(a) õigussubjektid, kes on asutatud mõnes järgmistest riikidest:

(1)liikmesriik või sellega seotud ülemeremaa või -territoorium;

(2)programmiga ühinenud kolmandad riigid;

(3)tööprogrammis loetletud kolmas riik lõigetes 3 ja 4 sätestatud tingimustel;

(b)õigussubjekt, kes on loodud liidu õiguse alusel, või rahvusvaheline organisatsioon.

3.Õigussubjektid, kes on asutatud kolmandas riigis, mis ei ole programmiga ühinenud, võivad erandkorras osaleda, kui see on vajalik konkreetse meetme eesmärkide saavutamiseks.

4.Õigussubjektid, kes on asutatud kolmandas riigis, mis ei ole programmiga ühinenud, peaksid põhimõtteliselt kandma oma osalemise kulud ise. Artikli 7 lõike 3 kohaste välistegevuse rahastamisvahendite täiendavate maksetega võib nende osalemise kulud katta juhul, kui see on liidu huvides.

5.Ilma projektikonkursita võib toetusi anda järgmistele üksustele:

(a)Euroopa Filmiakadeemia,

(b)Euroopa Liidu Noorteorkester.

III peatükk
Sünergia ja täiendavus

Artikkel 15
Täiendavus

Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega programmi üldise kooskõla ja täiendavuse asjakohaste meetmete ja programmidega, eelkõige nendega, mis on seotud soolise tasakaalu, hariduse, noorsooküsimuste ja solidaarsuse, tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse, teadusuuringute ja innovatsiooni, tööstuse ja ettevõtluse, põllumajanduse ja maaelu arengu, keskkonna ja kliimameetmete, ühtekuuluvus-, regionaal- ja linnapoliitika, riigiabi ning rahvusvahelise koostöö ja arenguga.

Artikkel 16
Kumulatiivne ja kombineeritud rahastamine

1.Meede, mis on saanud toetust käesoleva programmi alusel, võib saada toetust ka mõne muu liidu programmi alusel, sh määruse (EL) nr XX/XXXX [ühissätete määrus] kohastest fondidest, tingimusel, et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Kumulatiivne rahastamine ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid ja toetust muudest liidu programmidest võib arvutada proportsionaalselt.

2.Programmi raames rahastamiskõlblikule projektile võib anda kvaliteedimärgise, kui projekt vastab kõigile järgmistele tingimustele:

(a)seda on hinnatud programmi projektikonkursi raames;

(b)see vastab asjaomases projektikonkursis kehtestatud minimaalsetele kvaliteedinõuetele;

(c)seda ei ole võimalik asjaomase projektikonkursi raames rahastada eelarvepiirangute tõttu.

IV peatükk
Järelevalve, hindamine ja kontroll

Artikkel 17
Järelevalve ja aruandlus

1.Näitajad, mille abil antakse aru artiklis 3 sätestatud programmi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta, on esitatud II lisas.

2.Selleks et tagada programmi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude tõhus hindamine, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 19 vastu delegeeritud õigusakte, et arendada edasi järelevalve- ja hindamisraamistiku sätteid, sealhulgas muuta II lisa, et näitajad läbi vaadata või neid täiendada, kui seda on vaja järelevalve ja hindamise eesmärgil.

3.Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja (kui see on asjakohane) liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

Artikkel 18
Hindamine

1.Hindamised toimuvad piisavalt aegsasti, et nende tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis.

2.Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi rakendamise algust.

3.Programmi rakendamise lõpul, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast artiklis 1 nimetatud ajavahemiku lõppu viib komisjon läbi programmi lõpphindamise.

4.Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

5.Hindamisaruannete süsteem peab tagama, et programmi hindamiseks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt ning piisava detailsusega. Need andmed ja see teave tuleb edastada komisjonile kooskõlas muude õigusnormidega; näiteks tuleb isikuandmed muuta vajaduse korral anonüümseks. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

Artikkel 19
Delegeeritud volituste rakendamine

1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Artiklis 17 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028.

3.Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 17 osutud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprill 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.Artikli 17 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

V peatükk
Ülemineku- ja lõppsätted

Artikkel 20
Teave, kommunikatsioon ja avalikustamine

1.Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.

2.Komisjon rakendab programmi ning selle tegevussuundade kaudu toetatavate meetmete ja tulemustega seotud teabe- ja kommunikatsioonimeetmeid. Programmile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega.

Artikkel 21
Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EL) nr 1295/2013 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021.

Artikkel 22
Üleminekusätted

1.Käesolev määrus ei mõjuta asjaomaste meetmete jätkumist või muutmist kuni nende meetmete lõpetamiseni ning määrust (EL) nr 1295/2013 kohaldatakse nende meetmete suhtes kuni nende lõpetamiseni.

2.Programmi rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on vajalikud selleks, et tagada üleminek programmi ja määruse (EL) nr 1295/2013 alusel vastu võetud meetmete vahel.

3.Vajaduse korral võib kanda eelarvesse assigneeringuid ka pärast 2027. aastat, et katta artikli 7 lõikes 4 ette nähtud kulusid, selleks et oleks võimalik hallata meetmeid, mis ei ole 31. detsembriks 2027 veel lõpule viidud.

Artikkel 23
Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad (programmi teemavaldkond)

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

1.4.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.Meetme kestus ja finantsmõju

1.6.Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele 

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse programm „Loov Euroopa“ ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1295/2013

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad (programmi teemavaldkond)

Investeerimine inimestesse, sotsiaalsesse ühtekuuluvusse ja väärtustesse, „Loov Euroopa“ (kultuur ja audiovisuaalsektor (MEEDIA))

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb:

◻ uut meedet 

◻ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 31  

⌧ olemasoleva meetme pikendamist 

◻ ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega 

1.4.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.4.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

Uus programm „Loov Euroopa“ aastateks 2021–2027 võimaldab ära kasutada ja tuua esile võimalusi ühiste probleemide lahendamiseks ning luua kultuuri- ja loomesektoritele ühiseid võimalusi esimese põlvkonna (2014–2020) ühisprogrammi alusel. See puudutab eelkõige innovatsioonile keskenduva ühise sektoriülese tegevussuuna võimalusi. Programmi „Loov Euroopa“ juurdunud brändi säilitamine aitab tagada ELi toetuse jätkuva kaasamise ja nähtavuse.

1.4.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda erinevatest teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

ELi tasandi meetme põhjused (ex ante)

Varasema programmi vahehindamisest nähtus, et programmi eesmärgid ja prioriteedid on üldiselt sidusad ning liikmesriikide poliitika ja programmide eesmärke ja prioriteete täiendavad – seega on subsidiaarsuse põhimõttest kinni peetud. Eelkõige pakutakse mitmepoolse rahvusvahelise olemusega programmi „Loov Euroopa“ raames eripäraseid meetmeid, mis ei kattu kuigivõrd riikide rahastatavate meetmetega. Samuti selgus, et programmis käsitletakse kõnealuste sektorite peamisi probleeme, eelkõige nende sektorite juurdepääsu rahastamisele, kultuuriteoste turu killustatust ning digiteerimist ja üleilmastumist. Samuti leiti, et programm „Loov Euroopa“ aitab täita ELi strateegilisi eesmärke, nt strateegia „Euroopa 2020“ tööhõive eesmärke, stimuleerida investeeringuid töökohtade loomise eesmärgil ning saavutada süvendatud ja õiglasem siseturg tugevama tööstusbaasiga; samuti aitab programm saavutada ELi tasandi valdkondlike strateegiate, näiteks digitaalse ühtse turu eesmärke. Koos vahehindamisega korraldatud avalik konsultatsioon ning jaanuarist kuni märtsini 2018 läbi viidud põhjalikum konsultatsioon kinnitasid, et valdav enamik vastajatest nõustus, et programm „Loov Euroopa“ aitab nimetatud probleeme üsna hästi lahendada. Neid järeldusi kinnitasid ka muud väliseksperdid ja muu kogutud tagasiside, sealhulgas avatud koordinatsiooni meetodi kaudu ning sektoriga ja muudel foorumitel, näiteks Euroopa filmifoorumil peetud struktureeritud dialoogi kaudu saadud tagasiside.

Oodatav tekkiv liidu lisaväärtus (ex post)

Teoste, sealhulgas audiovisuaalteoste piiriülene ringlus;

rahvusvaheliste võrgustike ja piiriüleste partnerlussuhete loomine, mis on programmi „Loov Euroopa“ peamised ja kõige kestvamad struktuurielemendid;

riikidevahelised võrgustikud suurendavad ka kultuuri- ja loomemajanduses tegutsejate üldist suutlikkust, eriti nende puhul, kes tegutsevad nišivaldkondades ja liikmesriikides, kus selline suutlikkus on vähem arenenud;

kultuuri- ja loomemajanduses tegutsejate piiriülene liikuvus projektipõhise ja tulemustele suunatud lähenemisviisi alusel aitab kaasa oskuste arendamisele ja suurendab sektori suutlikkust;

organisatsioonide toetamine (kalkuleeritud) riskide võtmisel, mis võimaldab neil keskenduda tegutsemisele Euroopa mõõtmes;

mainega seotud mõju programmide raames toetuse saajatele suurendab partnerite ja finantsvahendajate võimalikku huvi ja usaldust toetatavate projektide vastu. Seda maineaspekti nimetati ka kui täiendavale rahastamisele juurdepääsu hõlbustajat;

programmil on tugev ühiskondlik fookus, sest sellega toetatakse kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning kunsti- ja loomevabadust; EL saadab Euroopa kodanikele sisukaid ja asjakohaseid sõnumeid ning saab selliseid sõnumeid Euroopa kodanikelt, aidates sellega kaasa Euroopa sotsiaalsele heaolule;

samal ajal on programmil „Loov Euroopa“ positiivne mõju ka liidu majandusele tervikuna, kuna sellega toetatakse kultuurikaupade loomist, reklaami ja ringlust ning kultuuriteenuste kättesaadavust, samuti Euroopa kultuuri- ja loomesektorite konkurentsivõimet. Kui riiklikes filmitoetuskavades keskendutakse peamiselt teoste tootmisele, toetatakse ELi toetustega algusetapi meetmeid (koolitus, arendamine) ja lõppetapi meetmeid (levitamine, reklaam, näitamine) (välja arvatud televisiooni ühistoodangu puhul), tagamaks et Euroopa päritolu teosed ringlevad riikide vahel paremini, on nähtavad ja edukad kõigis levitamiskanalites, sh veebis;

ELi toetusega täiendatakse audiovisuaalmeedia teenuste vaba ringlust, mida suurendatakse audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga, ja aidatakse eelkõige saavutada Euroopa päritolu teoste domineerivat positsiooni tellitavate videoteenuste kataloogides.

1.4.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.4.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Programm on kooskõlas muude liidu vahenditega ja täiendab neid, eelkõige kehtib see järgmiste vahendite kohta: programm „Erasmus+“, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, sealhulgas Euroopa Sotsiaalfond ja Euroopa Regionaalarengu Fond, järgmine teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm ning väliskoostöö vahendid (NDICI, IPA III ja ÜMTd). Lähtuvalt aluslepingus sisalduvast integreerimise sättest ja uuest poliitilisest lähenemisviisist, mis põhineb kultuuri koostoimel muude valdkondadega, nagu on sätestatud Euroopa kultuurivaldkonna uues tegevuskavas, on programmi eesmärk arendada sünergiat järgmiste poliitikavaldkondadega: haridus- ja noorsoopoliitika, tööhõive- ja sotsiaalpoliitika, ühtekuuluvuspoliitika ja maaelu arengu poliitika, ühtse turu programm, strateegilised taristud, näiteks digitaalne Euroopa, „Euroopa horisont“, teadusprogrammid ning välis- ja arengukoostööpoliitika.

1.5.Meetme kestus ja finantsmõju

⌧ Piiratud kestusega

–⌧    hõlmab ajavahemikku [01/01/2021]–[31/12/2027]

–⌧    finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul 2021–2027 ja maksete assigneeringutele ajavahemikul 2021–2027 ning maksetele pärast 2027. aastat.

◻ Piiramatu kestusega

Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,
millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.6.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 32  

⌧ Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–⌧ oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–⌧    rakendusametite kaudu

◻ Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega 

⌧ Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–◻ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–⌧ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (täpsustage);

–◻ Euroopa Investeerimispangale (EIP) ja Euroopa Investeerimisfondile (EIF);

–◻ finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

–⌧ avalik-õiguslikele asutustele;

–◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

Näitajad, mille abil antakse aru programmi üldeesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest, on sätestatud õiguslikus aluses. Nendest antakse korrapäraselt aru.

Vahehindamine tehakse hiljemalt 31. detsembriks 2024. Lõpphindamine tehakse hiljemalt 31. detsembriks 2029.

Järelevalve toimub vastavalt Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusametiga (EACEA) sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumis kokku lepitud nõuetele.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus.

2.2.2.Teave tuvastatud ohtude ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta.

2.2.3.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

Nii EACEA pettusevastane strateegia (ajakohastatud 2018) kui ka komisjoni vastav strateegia võimaldavad tegeleda pettuse riskiga, peamiselt eeskirjade eiramise ennetamise meetmete abil, mida pettuse avastamise korral tugevdatakse.

Nii vastutavas peadirektoraadis kui ka EACEAs rakendatakse jätkuvalt järgmisi meetmeid: dokumentaalne järelevalve, järelevalvemissioonid vastavalt kindlaksmääratud järelevalvestrateegiale, selged aruandlusnõuded abisaajatega sõlmitavates toetuslepingutes, avakoosolekud uute toetusesaajatega, võimalus vähendada toetusi, kui tulemusi ei saavutata või kui ei täideta teatavaid rahastamistingimusi, näiteks seoses teabevahetusega.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik ja uued kulude eelarveread

3.2.Soovituslik jaotus sektoriülese tegevussuuna piires rahastamisperioodiks 2021–2027

A) Sektoriülene riikidevaheline poliitikakoostöö, programmi tutvustamise edendamine ja tulemuste ülekantavuse toetamine: 5 miljonit eurot

B) Kultuuri- ja loomesektorites innovaatiliste lähenemisviiside edendamine sisu loomisele, kättesaadavusele, levitamisele ja reklaamimisele: 52 miljonit eurot

C) Selliste mitut sektorit hõlmavate valdkonnaüleste tegevuste edendamine, mille eesmärk on kohaneda meediasektorit puudutavate struktuursete muutustega, sealhulgas tugevdada vaba, mitmekesist ja pluralistlikku meediaruumi, kvaliteetajakirjandust ja meediapädevust: 61 miljonit eurot

D) Programmi teabepunktide loomine ja toetamine, et anda programmi kohta teavet ja tutvustada seda asjaomases riigis ning soodustada kultuuri- ja loomesektorites piiriülest koostööd: 42 miljonit eurot

3.3.Hinnanguline mõju kuludele

3.3.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Selle punkti täitmisel tuleks kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit, mis on esitatud õigusaktile lisatava finantsselgituse lisas , ja laadida see üles DECIDE võrku talitustevahelise konsulteerimise eesmärgil.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.2.Üldine hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

◻    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

⌧    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.2.1.Hinnanguline personalivajadus

◻    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

⌧    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline täistööajale taandatud töötajate arv

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi sees. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

3.3.3.Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

◻    ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

⌧    hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.4.Hinnanguline mõju tuludele

⌧    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

◻ Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–◻    omavahenditele

–◻     muudele tuludele

palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu ◻    

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

[…]

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave)

[…]

(1)     Rooma deklaratsioon, 2017. aasta märts.

(2)    Euroopa kultuuripärandiaasta 2018: https://europa.eu/cultural-heritage/  

(3)     COM(2017) 673 final.

(4)    COM(2018) 267 final.

(5)     JOIN/2016/029.

(6)     COM/2014/0477 final.

(7)     COM(2018) 236 final.  

(8)     COM(2017) 479 final.

(9)    Kogu Euroopast saadi 1 839 vastust.

(10)    https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/european-film-forum

(11)    Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1).

(12)    COM(2018) 248 final.

(13)    ELT C […], […], lk […].

(14)    ELT C […], […], lk […].

(15)    COM(2018) 267 final.

(16)     COM(2016) 594 (final).

(17)     COM/2016/0287 final.

(18)     JOIN/2016/029.

(19)     COM/2014/0477 final.

(20)     COM(2017) 479 final.

(21)    Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, mis võeti ÜROs vastu 2015. aasta septembris, A/RES/70/1.

(22)    ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(23)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999, (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(24)    Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

(25)    Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(26)    Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

(27)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

(28)    Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus“) (ELT L 344, 19.12.2013, lk 1).

(29)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(30)    ELT L 124, 20.5.2003.

(31)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(32)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil: https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/EN/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx  

(33)    Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(34)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(35)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.

(36)    Ümardamise tõttu ei ole kogusumma päris täpne.

(37)    Programmi võib (osaliselt) delegeerida rakendusasutusele, võttes arvesse tasuvusanalüüsi tulemusi ja sellega seotud otsuste tegemist.

(38)    Hinnanguline töötajate arv põhineb komisjoni (v.a rakendusamet) 2018. aasta töötajate arvul, võttes arvesse järkjärgulist kasvu. Summad põhinevad keskmistel kuludel, mis suurenevad alates 2019. aastast igal aastal tulenevalt 2 % indekseerimisest ja 1,5 % tulenevalt karjääri arengust (alalised ametnikud + ajutised ametnikud). Ei sisalda detsentraliseeritud asutuste jaoks vajalike töötajate hinnangulist arvu ega täiendavaid töötajaid, kellele makstakse tasu tulevikus ühinevate riikide maksetest.

(39)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(40)    Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored spetsialistid delegatsioonides.

(41)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA read).

(42)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,30.5.2018

COM(2018) 366 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2021–2027) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1295/2013

I LISA

Täiendav teave rahastatavate tegevuste kohta

1.KULTUURI TEGEVUSSUUND

Artiklis 4 nimetatud programmi KULTUURI tegevussuuna prioriteedid viiakse ellu järgmiste meetmete kaudu:

Horisontaalsed meetmed:

(a)koostööprojektid;

(b)eri riikidest pärit kultuuri- ja loomeorganisatsioonide Euroopa võrgustikud;

(c)üleeuroopalised kultuuri- ja loomeplatvormid;

(d)loomeinimeste ning kultuuri- ja loomemajanduses tegutsejate liikuvus;

(e)kultuuri- ja loomeorganisatsioonide rahvusvahelise tegevuse toetamine;

(f)poliitika väljatöötamine, koostöö ja rakendusmeetmed kultuurivaldkonnas, sealhulgas andmete esitamise, heade tavade vahetamise või katseprojektide kaudu.

Valdkondlikud meetmed:

(a)muusikasektori toetamine: mitmekesisuse, loomingulisuse ja innovatsiooni edendamine muusikasektoris, eelkõige muusikateoste levitamine Euroopas ja väljaspool, koolitusmeetmed ja publikuarendus Euroopa muusikateoste jaoks, samuti andmete kogumise ja analüüsimise toetamine;

(b)raamatu- ja kirjastussektori toetamine: sihipärased meetmed mitmekesisuse, loomingulisuse ja innovatsiooni edendamiseks, eelkõige Euroopa kirjanduse tõlkimine ja selle reklaamimine kogu Euroopas ja väljaspool, koolitus ja kogemuste vahetamine sektori erialainimeste, autorite ja tõlkijate vahel, samuti sektori rahvusvahelised koostöö-, innovatsiooni- ja arenguprojektid;

(c)arhitektuuri- ja kultuuripärandisektori toetamine: valdkonnas tegutsejate liikuvusele suunatud meetmed, suutlikkuse suurendamine, publikusuhete arendus ning kultuuripärandi- ja arhitektuurisektori rahvusvahelistumine, ehituskultuuri edendamine, kultuuripärandi kaitsmise, säilitamise ja edendamise ning selle väärtuste toetamine teadlikkuse suurendamise, võrgustike loomise ja üksteiselt õppimise kaudu;

(d)muude sektorite toetamine: disaini- ja moesektori loovusaspektide arengu ning kultuuriturismi soodustamise sihipärased meetmed, samuti nende sektorite edendamine ja esindamine väljaspool Euroopa Liitu.

Erimeetmed Euroopa kultuurilise mitmekesisuse ja kultuuripärandi nähtavaks ja käegakatsutavaks muutmiseks ning kultuuridevahelise dialoogi soodustamiseks:

(a)Euroopa kultuuripealinnad – rahalise toetuse tagamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 445/2014 kohaselt 1 ;

(b)Euroopa kultuuripärandi märgis – rahalise toetuse tagamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1194/2011/EL kohaselt 2 ;

(c)ELi kultuuriauhinnad;

(d)Euroopa pärimuspäevad;

(e)toetus Euroopa kultuuriasutustele, kelle tegevus hõlmab suure geograafilise katvusega kultuuriteenuste osutamist otse liidu kodanikele.

2.MEEDIA TEGEVUSSUUND

Artiklis 5 osutatud programmi MEEDIA tegevussuuna prioriteetide puhul võetakse arvesse riikidevahelisi erinevusi audiovisuaalse sisu tootmises, levitamises ja selle kättesaadavuses, samuti vastavate turgude suurust ja eripärasid ning neid prioriteete edendatakse muu hulgas järgmiste meetmete abil:

(a)audiovisuaalteoste väljatöötamine;

(b)innovatiivsete telesaadete ja seriaalide tootmine;

(c)reklaami- ja turustusvahendid, kaasa arvatud veebipõhised vahendid ja andmeanalüüsi kasutamine, et suurendada Euroopa päritolu teoste tuntust, nähtavust, piiriülest kättesaadavust ja publikuni jõudmist;

(d)toetus riigiüleste Euroopa teoste rahvusvaheliseks müügiks ja levitamiseks kõikidel platvormidel, kaasa arvatud mitut riiki hõlmavate koordineeritud levitamisstrateegiate kaudu;

(e)toetus ettevõtjatevahelisele suhtlusele ja võrgustikutööle, et hõlbustada Euroopa ja rahvusvahelist ühistoodangut;

(f)Euroopa päritolu teoste edendamine tööstusharu üritustel ja messidel Euroopas ja väljaspool;

(g)algatused publikusuhete arenduse ja filmihariduse edendamiseks, mis on suunatud eelkõige noorele publikule;

(h)koolitus- ja nõustamistegevus, et parandada audiovisuaalsektori ettevõtjate suutlikkust kohaneda uute turusuundumuste ja digitehnoloogiatega;

(i)Euroopa tellitavate videoteenuste võrgustiku tegevus, kelle programmist suure osa moodustavad riigiülesed teosed;

(j)Euroopa festivalide võrgustiku (võrgustike) tegevus, kelle programmist suure osa moodustavad riigiülesed teosed;

(k)Euroopa kinoettevõtjate võrgustiku tegevus, kelle programmist suure osa moodustavad riigiüleste filmide linastused;

(l)erimeetmed tasakaalustatuma soolise osaluse toetamiseks audiovisuaalsektoris;

(m)poliitilise dialoogi, innovatiivsete poliitikameetmete ja heade tavade vahetamise toetamine – sealhulgas analüüsitegevuse ja usaldusväärsete andmete esitamise kaudu;

(n)kogemuste ja oskusteabe vahetus riikide vahel, vastastikune õppimine ning võrgustike loomine audiovisuaalsektori ja poliitikakujundajate vahel.

3.SEKTORIÜLENE TEGEVUSSUUND

Artiklis 6 nimetatud programmi SEKTORIÜLESE tegevussuuna prioriteedid viiakse ellu järgmiste tegevuste kaudu:

poliitikaalane koostöö ja avalikud suhted:

(a)    poliitika väljatöötamine, kogemuste ja oskusteabe vahetus riikide vahel, vastastikune õppimine ning võrgustike loomine kultuuri- ja loomeorganisatsioonide ning poliitikakujundajate vahel sektoriüleselt;

(b)sektoriülene analüüsitegevus;

(c)toetus tegevustele, mille eesmärk on piiriülese poliitilise koostöö edendamine ja sellise poliitika väljatöötamine, mis käsitleb sotsiaalset kaasamist kultuuri kaudu;

(d)programmi ja selle teemade tundmise parandamine, inimesteni jõudmise edendamine ja tulemuste liikmesriigi tasandist kaugemale ülekantavuse toetamine.

Loova innovatsiooni labor:

(a)uute loovuse vormide edendamine eri kultuuri- ja loomesektorite ristumiskohtadel, näiteks innovatiivsete tehnoloogiate kasutamise kaudu;

(b)innovatiivsete sektoriüleste lähenemisviiside ja vahendite edendamine, et lihtsustada kultuuri ja loometegevuse, sealhulgas kultuuripärandi kättesaadavust, levitamist, edendamist ja turustamist.

Teabepunktid:

(a)programmi edendamine liikmesriigi tasandil ja teabe jagamine liidu poliitika raames kättesaadava rahalise toetuse erinevate liikide kohta;

(b)piiriülese koostöö elavdamine spetsialistide, institutsioonide, platvormide ja võrgustike vahel programmiga hõlmatud poliitikavaldkondades ja sektorites ning nende üleselt;

(c)komisjoni toetamine selles, et tagada programmi tulemuste vahendamine ja levitamine kodanikele.

Uudismeediasektorit toetavad valdkonnaülesed tegevused:

(a)meediasektorit puudutavate struktuursete muutuste käsitlemine, edendades ja jälgides mitmekesist ja pluralistlikku meediaruumi;

(b)meedia kõrgete tootmisstandardite toetamine koostöö, piiriülese koostööl põhineva ajakirjanduse ja kvaliteetse infosisu edendamise kaudu;

(c)meediapädevuse arendamine, et võimaldada kodanikel arendada kriitilist meedia hindamise võimet.

II LISA

Näitajad

KULTUURI TEGEVUSSUUND

MEEDIA TEGEVUSSUUND

SEKTORIÜLENE TEGEVUSSUUND

(1)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta otsus nr 445/2014/EL, millega kehtestatakse liidu meede „Euroopa kultuuripealinnad“ aastateks 2020–2033 ja tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1622/2006/EÜ (ELT L 132, 3.5.2014, lk 1).

(2)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta otsus nr 1194/2011/EL Euroopa kultuuripärandi märgist käsitleva Euroopa Liidu meetme kohta (ELT L 303, 22.11.2011, lk 1).