SELETUSKIRI

1.       ETTEPANEKU TAUST

Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga nõudel peavad inflatsiooninäitajad olema ELis ühtlustatud, et tagada Euroopa Liidu hea toimimine ja eelkõige, et rakendada tulemuslikku rahapoliitikat.

Tarbijahindade harmoneeritud indeksid on olulised, et hinnata ja mõõta

· ELis lähenemist hinnastabiilsuse seisukohast ja

· euroala rahapoliitika tulemusi seoses hinnastabiilsuse eesmärgi saavutamisega.

Harmoneeritud inflatsiooninäitajaid kasutatakse ka komisjoni korraldatava makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse raames riikide konkurentsivõime hindamiseks.

Nendel põhjustel peavad tarbijahinnaindeksid olema kõigi riikide ja tootekategooriate lõikes võrreldavad. Need peavad olema piisavalt üksikasjalikud ja neid peab olema võimalik koostada mõistliku aja jooksul. Tarbijahinnaindeksite põhjal arvutatud inflatsiooninäitajad peavad olema objektiivseks ja õiglaseks aluseks otsuste tegemisel.

Lisaks on võrreldavad ja usaldusväärsed tarbijahinnaindeksid koos muude allikatega väärtuslik sisend majanduslike väärtuste, näiteks palkade, üüride, intressimäärade ja rahvamajanduse arvepidamise andmete deflateerimiseks. Need hinnangulise mahu aegread näitavad konkreetse majandusnähtuse arengut inflatsiooni mõju arvesse võtmata ning on poliitiliste ja majanduslike otsuste tegemisel oluliseks sisendiks.

1995. aasta oktoobris koostati ja võeti vastu nõukogu määrus tarbijahindade harmoneeritud indeksite (THHI) kohta, millele järgnes järgneval 17 aastal 20 rakendusmäärust.

THHI peamistele kasutajatele, eelkõige komisjonile ja Euroopa Keskpangale, on endiselt olulised võimalikult suurt võrreldavust tagavad standardeeskirjad, kuid pärast algse raamistiku vastuvõtmist on teatud parameetrid muutunud.

· Euroopa statistikasüsteemi arendamine on toonud kaasa palju parema arusaamise sellest, et paljude tarbijahinnaindeksitega seotud metoodikaaspektide jaoks on vaja ühtlustatud lähenemisviisi.

· Andmete kogumise ja indeksi koostamise tehnilised aspektid on viimaste aastate kiire tehnoloogilise arengu tõttu väga palju muutunud. Võimsad infotehnoloogiasüsteemid võimaldavad kasutada meetodeid, mida veel kaks aastakümmet tagasi ei oleks kaalutud: vöötkoodilugejaga saadavate andmete kasutuselvõtt on andmekogumistavasid põhjalikult muutmas ja mitmesuguste internetiallikate kasutamine hindade puhul areneb pidevalt.

· Lissaboni lepinguga loodi uus komiteemenetlus, võeti kasutusele delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid. See peab kajastuma õigusraamistikus.

Nende mitmesuguste muutuste tõttu on vaja sõnastada ümber THHId käsitlevad õigusaktid, et ajakohastada ja tõhustada õiguslikku alust ning viia see vastavusse tegelike ja potentsiaalsete praeguste vajadustega. THHI määruse läbivaatamine annab sidusrühmadele võimaluse mõtiskleda kehtivate eeskirjade ja soovituste üle, neid tõhustada ning keskenduda teatavatele praeguse seisuga olulistele aspektidele ja mitmesuguste kasutajate parimatele huvidele.

Paljud poliitikavaldkonnad, milles ELil on aktiivne roll, vajavad teavet tarbijahinnaindekseid mõjutavate sündmuste ja suundumuste kohta, et oleks võimalik sõnastada tegevuseesmärgid ja hinnata arengut. ELi õigusaktide kohaselt peab Eurostat pakkuma parima kvaliteediga deflaatoreid ja nende jaoks on THHI väärtuslik sisend. Indeksid peavad olema ajakohased, täpsed, täielikud, sidusad ja võrreldavad nii ELi kui ka eri tooterühmade tasandil. Neid nõudeid saab täita üksnes THHId käsitlevate Euroopa õigusaktide ajakohastamise teel.

Kavandatud THHI määruses on järgitud Euroopa statistika tegevusjuhise põhimõtteid kvaliteedi tagamise kohustuse, usaldusväärse metoodika, kulutasuvuse, asjakohasuse, täpsuse, usaldusväärsuse, sidususe ja võrreldavuse osas.

2.       HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

THHI määruse eelnõu arutasid eksperdirühmad, kuhu kuulusid nii statistika tegijad, eelkõige riiklikud statistikaametid, kui ka statistika kasutajad, sealhulgas Euroopa Komisjon, Euroopa Keskpank ja riikide keskpangad. Euroopa statistikasüsteemi komiteega on konsulteeritud.

Mõjuhinnangut ei peetud vajalikuks.

3.       ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Käesoleva ettepaneku eesmärk on luua ühine õigusraamistik liikmesriikide koostatavate harmoneeritud indeksite jaoks; see eeldab tarbijahindade harmoneeritud indeksite kogumist, koostamist, töötlemist ja esitamist. Kõnealuseid indekseid on vaja Euroopa Liidu inflatsiooninäitajate süstemaatiliseks tootmiseks.

Käesoleva ettepanekuga lihtsustatakse ja selgitatakse kõnealuste indeksite koostamise nõudeid. Eelkõige on ettepaneku eesmärk:

· näha ette uus üldine raamistik, mida kohaldatakse täpselt määratletud tooterühmade kategooriate suhtes;

· kehtestada selge ja täpselt kindlaks määratud reguleerimisala;

· säilitada erimeetmed spetsiifiliste valdkondade, näiteks tervishoiu, hariduse, sotsiaalkaitse ja kindlustuse jaoks;

· tegeleda tõlgenduserinevuste ja raskustega, millega andmete esitajad võivad eeskirjade kohaldamisel kokku puutuda;

· tagada, et samasuguseid tooterühmi käsitletakse kogu ELis ühtmoodi;

· kõrvaldada vananenud sätted ja

· selgitada sätteid, mis on minevikus põhjustanud valesti tõlgendamist.

Kui rakendamiseks on vaja lisatäpsustusi või ühtseid tingimusi, on määrusega nähtud ette võimalus võtta vastu delegeeritud õigusakte või rakendusakte vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 290 ja 291.

Selleks et tagada tarbijahinnaindeksite täielik võrreldavus, on eelkõige vaja ühtseid tingimusi seoses alljärgnevaga:

· THHI jaotus vastavalt Euroopa individuaalse tarbimise klassifikaatorile eesmärgi järgi (ECOICOP);

· harmoneeritud indeksite koostamise meetodid;

· statistiliste üksuste tähendus ja kasutus;

· harmoneeritud indeksite arvutamisel kasutatavad kaalud ja kaale käsitlevad metaandmed;

· iga-aastane harmoneeritud indeksite ja osaindeksite esitamise ajakava;

· andmete ja metaandmete jagamise standardid;

· andmete korrigeerimise tingimused;

· kasutatav põhiteave ja peamised meetodid, võttes aluseks katseuuringutele antud hinnangu, ning

· kvaliteedi tagamise tehnilised nõuded, mis on seotud iga-aastaste kvaliteediaruannete sisuga, kõnealuste aruannete Eurostatile esitamise tähtajaga ja andmekogu struktuuriga.

Seetõttu antakse komisjonile kavandatud määrusega kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 291 rakendamisvolitused.

Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 delegeeritakse kavandatud määrusega komisjonile õigus võtta vastu muid kui seadusandlikke akte, mis on üldkohaldatavad ning millega täiendatakse või muudetakse määruse mitteolemuslikke osi. See võimaldab komisjonil

· tagada THHI jaotuseks kasutatava COICOPi (individuaalse tarbimise klassifikaator eesmärgi järgi) võrreldavuse rahvusvahelisel tasandil;

· kehtestada piir, millest allpool ei ole kohustust esitada harmoneeritud indeksite osaindekseid ning

· koostada nende osaindeksite loetelu, mida liikmesriigid ei ole kohustatud koostama.

Komisjon peaks tagama, et kõnealuste delegeeritud õigusaktidega ei panda liikmesriikidele märkimisväärset täiendavat halduskoormust.

THHI määruse muutmise ettepanekuga soovitakse luua ühtne õigusinstrument, mis hõlmaks kõiki ühtseid tingimusi. Praegu on eri rakendusmäärusi 20. Uue määrusega koondataks need ühte ja see annaks sidusrühmadele ja liikmesriikidele suurema selguse ning muudaks haldamise lihtsamaks ja tulemuslikumaks. Sellisel viisil nõuete ja nende rakendamise lihtsustamine on THHI uut õigusraamistikku käsitleva kavandatud strateegia üks põhieesmärk.

4.       MÕJU EELARVELE

Mõju ELi eelarvele puudub.

2014/0346 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

milles käsitletakse tarbijahindade harmoneeritud indekseid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2494/95

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 338 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust,[1]

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)       Tarbijahindade harmoneeritud indeksitega (THHI) mõõdetakse liikmesriikide inflatsiooni ühtlustatud viisil. Komisjon ja Euroopa Keskpank kasutavad THHId liikmesriikide hinnastabiilsuse hindamiseks kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (alusleping) artikliga 140.

(2)       Euroopa Keskpankade Süsteem (EKPS) kasutab THHId, et mõõta seda, kuidas täidetakse aluslepingu artikli 127 lõike 1 kohast EKPSi hinnastabiilsuse eesmärki, mis on eriti oluline liidu rahapoliitika kindlaksmääramiseks ja rakendamiseks vastavalt aluslepingu artikli 127 lõikele 2.

(3)       Nõukogu määrusega (EÜ) nr 2494/95[2] kehtestati ühine raamistik tarbijahindade harmoneeritud indeksite loomiseks. See õigusraamistik on vaja viia vastavusse praeguste vajaduste ja tehnilise arenguga.

(4)       Käesolevas määruses võetakse arvesse komisjoni parema õigusloome programmi ja eelkõige komisjoni teatist,[3] milles käsitletakse arukat reguleerimist liidus. Statistika valdkonnas on komisjon seadnud prioriteediks regulatiivse keskkonna lihtsustamise ja parandamise[4].

(5)       THHI jaotuse aluseks peaksid olema kategooriad, mis vastavad Euroopa individuaalse tarbimise klassifikaatorile eesmärgi järgi (ECOICOP). See klassifikaator peaks tagama, et Euroopa kogu eratarbimist käsitlev statistika on järjepidev ja võrreldav. ECOICOP peaks olema kooskõlas ÜRO COICOPiga, mis on rahvusvaheline standard individuaalse tarbimise klassifitseerimiseks eesmärgi järgi, ning seda tuleks seetõttu kohandada vastavalt ÜRO COICOPi muudatustele.

(6)       Tavapärane THHI põhineb vaadeldud hindadel, mis hõlmavad ka tootemakse. Järelikult mõjutavad inflatsiooni toodete maksumäära muutused. Selleks et analüüsida inflatsiooni ja hinnata lähenemist liikmesriikides, on vaja koguda teavet ka selle mõju kohta, mida maksumuutused avaldavad inflatsioonile. Seetõttu tuleks THHI arvutada ka konstantse maksumääraga hindade põhjal.

(7)       Hinnaindeksite kindlaksmääramine eluruumide ja eelkõige omanike kasutuses olevate eluasemete jaoks on oluline samm THHI asjakohasuse ja võrreldavuse parandamise suunas. Omanike kasutuses olevate eluruumide indeksite koostamiseks on vajalikud eluaseme hinnaindeksid. Lisaks on eluaseme hinnaindeksid ka iseenesest olulised näitajad.

(8)       Hinnaindeksite puhul peaks vaatluseperioodi korrapäraselt ajakohastama. Selleks et tagada, et indeksid oleksid võrreldavad ja asjakohased, tuleks kehtestada eeskirjad harmoneeritud indeksite ja nende eri ajahetkedel integreeritud osaindeksite ühiste vaatlusperioodide kohta.

(9)       Selleks et tõhustada tarbijahinnaindeksite järkjärgulist harmoneerimist, tuleks käivitada katseuuringud, milles uuritakse täiendava põhiteabe kasutamise või uute meetodite rakendamise teostatavust.

(10)     Selleks et aidata liikmesriikidel koostada võrreldavaid tarbijahinnaindekseid, tuleks metoodika käsiraamatus anda juhised kvaliteetsete harmoneeritud indeksite koostamise eri etappide kohta. Metoodika käsiraamatu peaks looma komisjon (Eurostat) tihedas koostöös Euroopa statistikasüsteemi kuuluvate liikmesriikidega ja seda tuleks korrapäraselt ajakohastada. Iga-aastases THHI andmekogus, millele on osutatud käesoleva määruse artikli 9 lõike 2 punktis b, peaksid liikmesriigid teavitama komisjoni (Eurostat) mis tahes võimalikest lahknevustest kasutatud statistiliste meetodite ja metoodika käsiraamatus soovitatud meetodite vahel.

(11)     Komisjon (Eurostat) peaks kontrollima allikaid ja meetodeid, mida liikmesriigid on harmoneeritud indeksite arvutamisel kasutanud, ja jälgima õigusraamistiku rakendamist liikmesriikides. Sel eesmärgil peaks komisjon (Eurostat) pidama liikmesriikide statistikaasutustega korrapärast dialoogi.

(12)     Selleks et hinnata, kas liikmesriikide esitatud üksikasjalikud harmoneeritud indeksid on piisavalt võrreldavad, on oluline taustteave. Lisaks aitavad liikmesriikides kasutatavad läbipaistvad koostamismeetodid ja -tavad kõigil sidusrühmadel harmoneeritud indeksitest aru saada ja nende kvaliteeti veelgi parandada. Seepärast tuleks kehtestada harmoneeritud metaandmete esitamise eeskirjad.

(13)     Selleks et tagada harmoneeritud indeksite kvaliteet, peaksid komisjon (Eurostat), riikide keskpangad ja Euroopa Keskpank jagama konfidentsiaalseid andmeid ja metaandmeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 223/2009[5].

(14)     Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt harmoniseeritud indeksite jaoks ühtsete statistikastandardite loomist ei suuda liikmesriigid eraldi piisavalt saavutada ning seda on parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(15)     Selleks et tagada, et THHI jaotuse puhul kasutatav individuaalse tarbimise klassifikaator eesmärgi järgi oleks rahvusvahelisel tasandil võrreldav, kindlustada kohandamine vastavalt ÜRO COICOPi muudatustele, kehtestada piir, millest allpool ei ole kohustust esitada harmoneeritud indeksite osaindekseid, ja luua nende osaindeksite loetelu, mida liikmesriigid ei ole kohustatud koostama, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu harmoneeritud indekseid käsitlevaid õigusakte. Eriti tähtis on, et komisjon peaks ettevalmistustööde ajal asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(16)     Selleks et tagada tarbijahinnaindeksite täielik võrreldavus, on vaja ühtseid tingimusi seoses järgnevaga: THHI jaotus vastavalt ECOICOPi kategooriatele; harmoneeritud indeksite koostamise meetodid; statistiliste üksuste esitatav teave; kaalude ja kaale käsitlevate metaandmete esitamine; iga-aastase harmoneeritud indeksite ja osaindeksite esitamise ajakava kehtestamine; andmete ja metaandmete jagamise standardid; ühetaolised korrigeerimise tingimused; katseuuringutele antud hinnangul põhinev parem põhiteave või paremad meetodid ning kvaliteedi tagamise tehnilised nõuded, mis on seotud iga-aastaste kvaliteediaruannete sisuga, kõnealuste aruannete komisjonile (Eurostat) esitamise tähtajaga ja andmekogu struktuuriga. Selleks et tagada sellised ühetaolised tingimused käesoleva määruse rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks rakendada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011[6].

(17)     Rakendusmeetmete ja delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel vastavalt käesolevale määrusele peaks komisjon võtma maksimaalselt arvesse kulutasuvust.

(18)     Lähtuvalt määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklist 7 on Euroopa statistikasüsteemi komiteel palutud anda erialast nõu.

(19)     Määrus (EÜ) nr 2494/95 tuleks tunnistada kehtetuks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1 Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse ühine raamistik tarbijahindade harmoneeritud indeksite (THHI) ja eluaseme hinnaindeksite väljatöötamiseks, koostamiseks ja levitamiseks liidu, riikide ja piirkondade tasandil.

Artikkel 2 Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid.

(a) „Statistika arendamine” – statistika tegemisel ja levitamisel kasutatavate statistiliste meetodite, standardite ja menetluste loomine ja parandamine eesmärgiga töötada välja uued statistikameetmed ja näitajad.

(b) „Statistika tegemine” – kõik tegevused, mis kaasnevad statistika koostamisega, sealhulgas statistika kogumine, salvestamine, töötlemine ja analüüsimine.

(c) „Statistika levitamine” – statistika, statistiliste analüüside ja mittekonfidentsiaalse teabe kasutajatele kättesaadavaks tegemine.

(d) „Tooted” – kaubad ja teenused, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 549/2013 (edaspidi „ESA 2010”)[7] A lisa punktis 3.01.

(e) „Tarbijahind” – rahalistes tehingutes kodumajapidamiste poolt üksiktoodete eest tasutav ostuhind.

(f) „Ostuhind” – ostja poolt toodete eest tegelikult tasutav hind, kaasa arvatud kõik toodete suhtes kohaldatavad maksud ilma subsiidiumideta pärast hulgiostudest või vähese tarbimise perioodidel tehtavatest ostudest tingitud mahaarvamisi standardhindadest või -tasudest ning välja arvatud krediidikokkulepete intressi- või teenustasud ja kõik lisatasud, mis tulenevad suutmatusest maksta ostuhetkel kokkulepitud tähtaja jooksul.

(g) „Tarbijahindade harmoneeritud indeksid (THHI)” – iga liikmesriigi arvutatud võrreldavad tarbijahinnaindeksid.

(h) „Konstantse maksumääraga tarbijahindade harmoneeritud indeksid” – indeksid, mille abil mõõdetakse tarbijahindade muutusi teataval ajavahemikul ilma samal ajavahemikul toodete maksumäärades toimuvate muutuste mõjuta.

(i) „Reguleeritud hinnad ” – hinnad, mille valitsus on kas otse kehtestanud või mida ta märkimisväärselt mõjutab.

(j) „Omaniku kasutuses olevate eluasemete hinnaindeks” – indeks, millega mõõdetakse muutusi kodumajapidamissektori seisukohast uute eluruumide ning muude selliste toodete tehinguhindades, mida kodumajapidamised soetavad omanike-kasutajatena.

(k) „Eluaseme hinnaindeks” – indeks, millega mõõdetakse muutusi kodumajapidamiste ostetud eluruumide tehinguhindades.

(l) „THHI osaindeks” – hinnaindeks mis tahes sellise kategooria jaoks, mis vastab Euroopa individuaalse tarbimise klassifikaatorile eesmärgi järgi (edaspidi „ECOICOP”), nagu on sätestatud lisas.

(m) „Harmoneeritud indeksid” – THHI, konstantse maksumääraga THHI, omanike kasutuses olevate eluruumide indeksid ja eluaseme hinnaindeksid.

(n) „Laspeyresi indeks” – hinnaindeks kujul     

kus P on suhteline kahe perioodi hinnataseme indeks, Q tähistab tarbitud koguseid, t0 on baasperiood ja tn periood, mida arvutatud indeks kajastab.

(o) „Laspeyresi tüüpi indeks” – indeks, millega mõõdetakse muutumatute kulutuste põhjal keskmisi hinnamuutusi võrreldes baasperioodiga, st hoides kodumajapidamiste tarbimisharjumused alates baasperioodist muutumatuna.

(p) „Indeksi vaatlusperiood” – periood, mille puhul indeksiks määratakse 100 punkti.

(q) „Põhiteave” – THHI ja konstantse maksumääraga THHI puhul teave, mis hõlmab järgmist:

– kõik selliste toodete ostuhinnad, mida on vaja THHI osaindeksite käesoleva määruse kohasel arvutamisel arvesse võtta;

– kõik aspektid, mis määravad toote hinna, ja mis tahes muud aspektid, mis on asjaomase tarbimiseesmärgi seisukohast asjakohased;

– teave maksude ja aktsiiside kohta;

– teave selle kohta, kas hind on täielikult või osaliselt reguleeritud, ning

– kõik kaalud, mis kajastavad asjaomaste toodete tarbimise taset ja struktuuri.

(r) „Põhiteave” – omanike kasutuses olevate eluruumide indeksite ja eluaseme hinnaindeksite puhul teave, mis hõlmab järgmist:

– kõik kodumajapidamiste ostetud eluruumide tehinguhinnad, mida on vaja eluaseme hinnaindeksite käesoleva määruse kohasel arvutamisel arvesse võtta;

– kõik aspektid, mis määravad eluruumide hinna, või muud asjakohased aspektid.

(s) „Kodumajapidamine” – ESA 2010 A lisa punkti 2.119 alapunktides a ja b loetletud kodumajapidamised, olenemata kodakondsusest või elanikustaatusest.

(t) „Liikmesriigi majandusterritoorium” – ESA 2010 A lisa punktis 2.05 määratletud territoorium, mis hõlmab ka riigi piires asuvaid eksterritoriaalseid enklaave, kuid ei hõlma mujal maailmas asuvaid territoriaalseid enklaave.

(u) „Kodumajapidamiste rahalised lõpptarbimiskulutused” – lõpptarbimiskulutuste see osa,

– mis on tekkinud kodumajapidamistel

– rahalistes tehingutes

– liikmesriigi majandusterritooriumil

– seoses toodetega, mida kasutatakse isiklike vajaduste ja soovide otseseks rahuldamiseks, nagu on määratletud ESA 2010 A lisa punktis 3.101,

– ühel või mõlemal võrreldaval ajavahemikul.

(v) „Koostamismeetodi märkimisväärne muutus” – muutus, mis hinnangute järgi mõjutab asjaomase harmoneeritud indeksi või selle osa aastamuutust mis tahes perioodil

– kõiki komponente hõlmava THHI, omanike kasutuses olevate eluruumide indeksite või eluaseme hinnaindeksite puhul rohkem kui 0,1 protsendipunkti võrra,

– ECOICOPi mis tahes jaotise, rühma, klassi või (viienumbrilise) alamklassi puhul vastavalt 0,3, 0,4, 0,5 või 0,6 protsendipunkti võrra.

Artikkel 3 Harmoneeritud indeksite koostamine

1.           Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostat) kõik artikli 2 punkti m kohased harmoneeritud indeksid.

2.           Harmoneeritud indeksid koostatakse Laspeyresi tüüpi valemit kasutades.

3.           THHI ja konstantse maksumääraga THHI põhinevad kodumajapidamiste rahalistes lõpptarbimiskulutustes sisalduvate toodete hinnamuutustel ja kaaludel.

4.           THHI ei hõlma kodumajapidamistevahelisi tehinguid, v.a üürniku poolt erasektorisse kuuluvale omanikule makstavad üüritasud, kui omanik tegutseb turutootjana, kellelt kodumajapidamised (üürnikud) ostavad teenuseid.

5.           THHI osaindeksid koostatakse ECOICOPi kategooriate jaoks. Ühtsed tingimused THHI jaotuseks ECOICOPi kategooriate järgi võetakse vastu rakendusaktidega. Rakendusaktid võetakse vastu artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 4 Harmoneeritud indeksite võrreldavus

1.           Selleks et THHId või omanike kasutuses olevate eluruumide indekseid saaks käsitada võrreldavatena, peavad riikidevahelised lahknevused kõigil üksikasjalikkuse tasemetel kajastama üksnes hinnamuutuste või kulutusharjumuste erinevusi.

2.           Kõik harmoneeritud indeksite osaindeksid, millega seoses esineb kõrvalekaldeid käesoleva määruse kohastest põhimõtetest või meetoditest, käsitatakse võrreldavatena juhul, kui tulemuseks on indeks, mille hinnanguline süstemaatiline erinevus käesolevale määrusele vastava metoodika kohaselt koostatud indeksist

(a) on THHI puhul aastaarvestuses eelneva aastaga võrreldes keskmiselt väiksem kui 0,1 protsenti või sellega võrdne;

(b) on omanike kasutuses olevate eluruumide indeksite ja eluaseme hinnaindeksite puhul aastaarvestuses eelneva aastaga võrreldes keskmiselt väiksem kui 1 protsent või sellega võrdne.

Kui selline arvutus ei ole võimalik, tuleb käesoleva määruse põhimõtetest või meetoditest erineva metoodika kasutamise tagajärgi üksikasjalikult kirjeldada.

3.           Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 10 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta lisa eemärgiga tagada rahvusvahelisel tasandil harmoneeritud indeksite võrreldavus.

4.           Selleks et tagada ühtsed tingimused, määratakse rakendusaktidega kindlaks võrreldavate harmoneeritud indeksite koostamiseks asjakohane metoodika. Rakendusaktid võetakse vastu artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 5 Andmetele esitatavad nõuded

1.           Liikmesriigid koguvad harmoneeritud indeksite ja osaindeksite jaoks põhiteabe riigi kohta.

2.           Teave saadakse statistilistelt üksustelt, mis on määratletud nõukogu määruses (EMÜ) nr 696/93[8].

3.           Statistilised üksused, kes esitavad teabe kodumajapidamiste rahalistes lõpptarbimiskulutustes sisalduvate toodete kohta, teevad põhiteabe kogumisel või esitamisel nõuetekohaselt koostööd. Statistilised üksused esitavad täpse ja täieliku teabe – ka elektrooniliselt, kui nii on nõutud. Ametliku statistika koostamise eest vastutavate riiklike asutuste nõudmise korral esitavad statistilised üksused teabe, näiteks vöötkoodilugejaga saadavad andmed, elektrooniliselt ja sellise üksikasjalikkusega, mis on harmoneeritud indeksite koostamiseks ning võrreldavusnõuete täitmise ja harmoneeritud indeksite kvaliteedi hindamiseks vajalik. Ühtsed tingimused kõnealuse teabe esitamiseks kehtestatakse rakendusaktidega. Rakendusaktid võetakse vastu artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

4.           Harmoneeritud indeksid ja nende osaindeksid skaleeritakse ühisele indeksi vaatlusperioodile, milleks on aasta 2015. Skaleerimine hakkab kehtima 2016. aasta jaanuari indeksist alates.

5.           Harmoneeritud indeksid ja nende osaindeksid skaleeritakse ümber uuele ühisele indeksi vaatlusperioodile juhul, kui harmoneeritud indeksite puhul on metoodika palju muutunud, või iga 10 aasta järel 2015. aastast arvestades. Ümberskaleerimine uuele vaatlusperioodile hakkab kehtima alates järgmise kalendriaasta jaanuarikuu indeksist. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 10 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada üksikasjalikud eeskirjad harmoneeritud indeksite ümberskaleerimiseks seoses suurte metoodikamuudatustega.

6.           Selleks et mitte tekitada liikmesriikidele liigset koormust ja lähtudes sellest, et harmoneeritud indeksite osaindeksid on olulised ainult teatavast piirist ülalpool, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 10 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada piir, millest allpool ei ole kohustust kõnealuseid osaindekseid esitada.

7.           Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 10 vastu delegeeritud õigusakte, et luua nende ECOICOPi osaindeksite loetelu, mida liikmesriigid ei ole kohustatud koostama, kuna need ei kajasta eratarbimist või kuna metoodika ühtlustamise tase ei ole piisav.

Artikkel 6 Sagedus

1.           Liikmesriigid edastavad komisjonile (Eurostat) THHI, konstantse maksumääraga THHI ja nende osaindeksid, sealhulgas harvemini kui kord kuus koostatavad osaindeksid, kord kuus.

2.           Liikmesriigid edastavad komisjonile (Eurostat) omanike kasutuses olevate eluruumide indeksid ja eluaseme hinnaindeksid kord kvartalis. Neid võib soovi korral esitada ka kord kuus.

3.           Liikmesriigid ei ole kohustatud koostama osaindekseid kord kuus või kvartalis juhul, kui artikli 4 kohased võrreldavusnõuded täidetakse harvemini toimuva andmekogumisega. Liikmesriigid teavitavad komisjoni (Eurostat) ECOICOPi ja omanike kasutuses olevate eluruumide kategooriatest, mille puhul nad kavatsevad koguda andmeid harvemini kui vastavalt kas kord kuus või kord kvartalis.

4.           Liikmesriigid vaatavad igal aastal läbi ja ajakohastavad harmoneeritud indeksite osaindeksite kaalud. Ühtsed tingimused kaalude ja kaale käsitlevate metaandmete esitamise jaoks kehtestatakse rakendusaktidega. Rakendusaktid võetakse vastu artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 7 Tähtajad, andmete jagamise standardid ja korrigeerimine

1.           Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostat) harmoneeritud indeksid ja kõik osaindeksid kuuandmete puhul hiljemalt 20 kalendripäeva pärast vaatluskuu lõppu ja kvartaliandmete puhul hiljemalt 85 päeva pärast vaatluskvartali lõppu.

2.           Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostat) käesoleva määrusega nõutavad andmed ja metaandmed kooskõlas andmete ja metaandmete jagamise standardiga.

3.           Harmoneeritud indeksite osaindekseid, mis on juba avaldatud, võib korrigeerida.

4.           Iga-aastane harmoneeritud indeksite ja osaindeksite esitamise ajakava, millele on osutatud lõikes 1, andmete ja metaandmete jagamise standardid, millele on osutatud lõikes 2, ja lõikes 3 osutatud korrigeerimise ühtsed tingimused täpsustatakse üksikasjalikult rakendusaktidega. Rakendusaktid võetakse vastu artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 8 Katseuuringud

1.           Kui harmoneeritud indeksite koostamiseks on vaja paremat põhiteavet või kui artikli 4 lõikes 2 osutatud meetodite puhul on tehtud kindlaks indeksite võrreldavuse parandamise vajadus, võib komisjon (Eurostat) algatada katseuuringud, milles osalemine on liikmesriikide jaoks vabatahtlik.

2.           Katseuuringutes uuritakse parema põhiteabe saamise või uue metoodika kasutuselevõtu teostatavust.

3.           Komisjon (Eurostat) hindab katseuuringute tulemusi tihedas koostöös liikmesriikide ja harmoneeritud indeksite põhikasutajatega, võttes arvesse parema hinnateabe kasulikkust võrreldes kogumisest ja koostamisest tulenevate lisakuludega.

4.           Katseuuringutele antud hinnangu põhjal hakatakse rakendusaktide vastuvõtmise teel kasutama paremat põhiteavet või paremaid meetodeid. Rakendusaktid võetakse vastu artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 9 Kvaliteedi tagamine

1.           Liikmesriigid tagavad esitatud harmoneeritud indeksite kvaliteedi. Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 12 lõikes 1 sätestatud standardseid kvaliteedikriteeriume.

2.           Liikmesriigid edastavad komisjonile (Eurostat) alljärgneva:

(a) iga-aastane standardne kvaliteediaruanne, milles käsitletakse määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 12 lõikes 1 osutatud kvaliteedikriteeriumeid;

(b) iga-aastane andmekogu koos andmeallikate, määratluste ja kasutatud meetodite üksikasjadega, sealhulgas mis tahes lahknevused kasutatud ja metoodika käsiraamatus soovitatud statistiliste meetodite vahel, ning

(c) muu seonduv teave sellise üksikasjalikkusega, mis on vajalik võrreldavusnõuete täitmise ja harmoneeritud indeksite kvaliteedi hindamiseks, kui komisjon (Eurostat) seda nõuab.

3.           Kui liikmesriik kavatseb harmoneeritud indeksite või nende osade koostamise meetodit märkimisväärselt muuta, teavitab ta sellest komisjoni (Eurostat) vähemalt kolm kuud enne sellise muutuse jõustumist. Liikmesriik edastab komisjonile (Eurostat) kvantifitseeritud hinnangu muutuse mõju kohta.

4.           Kvaliteedi tagamise tehnilised nõuded, mis on seotud standardse iga-aastase kvaliteediaruandega, selle aruande komisjonile (Eurostat) esitamise tähtajaga ja andmekogu struktuuriga, kehtestatakse rakendusaktidega. Rakendusaktid võetakse vastu artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 10 Delegeeritud volituste rakendamine

1.           Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.           Artikli 4 lõikes 3 ja artikli 5 lõigetes 5–7 osutatud volitused antakse määramata ajaks.

3.           Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4 lõikes 3 ja artikli 5 lõigetes 5–7 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.           Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.           Artikli 4 lõike 4 ja artikli 5 lõigete 5–7 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 11 Komitee

1.           Komisjoni abistab Euroopa statistikasüsteemi komitee, mis on loodud määrusega (EÜ) nr 223/2009. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.           Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 12 Kehtetuks tunnistamine

1.           Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, jätkavad liikmesriigid kuni 2015. aastat käsitlevate andmete esitamiseni harmoneeritud indeksite edastamist vastavalt määrusele (EÜ) nr 2494/95.

2.           Määrus (EÜ) nr 2494/95 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2016. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 13 Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse esimest korda 2016. aasta jaanuari käsitlevate andmete suhtes.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

[1]               ELT C […].

[2]               Nõukogu määrus (EÜ) nr 2494/95, 23. oktoober 1995, tarbijahindade harmoneeritud indeksite kohta (EÜT L 257, 27.10.1995, lk 1).

[3]               Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele „Arukas reguleerimine Euroopa Liidus”, KOM(2010) 543.

[4]               Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Liidu statistika koostamise metoodika kohta: vaade järgmisele kümnendile, KOM(2009) 404 (lõplik).

[5]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 223/2009, 11. märts 2009, Euroopa statistika kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).

[6]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 182/2011, 16. veebruar 2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

[7]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 549/2013, 21. mai 2013, Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ELT L 174, 26.6.2013, lk 1).

[8]               Nõukogu määrus (EMÜ) nr 696/93, 15. märts 1993, statistiliste üksuste kohta ühenduse tootmissüsteemi vaatlemiseks ja analüüsimiseks (EÜT L 76, 30.3.1993, lk 1).

LISA

Euroopa individuaalse tarbimise klassifikaator eesmärgi järgi (ECOICOP)

01                    TOIT JA ALKOHOLITA JOOGID

01.1                 Toit

01.1.1              Leib, sai, teravili ja teraviljatooted

01.1.1.1           Riis

01.1.1.2           Jahu ja muud teraviljatooted

01.1.1.3           Leib ja sai

01.1.1.4           Muud pagaritooted

01.1.1.5           Pitsa ja quiche

01.1.1.6           Pastatooted ja kuskuss

01.1.1.7           Hommikusöögihelbed

01.1.1.8           Muud teraviljatooted

01.1.2              Liha

01.1.2.1           Veise- ja vasikaliha

01.1.2.2           Sealiha

01.1.2.3           Lamba- ja kitseliha

01.1.2.4           Kodulinnuliha

01.1.2.5           Muu liha

01.1.2.6           Söödav rups

01.1.2.7           Kuivatatud, soolatud või suitsutatud liha

01.1.2.8           Muud lihavalmistised

01.1.3              Kala ja mereannid

01.1.3.1           Värske või jahutatud kala

01.1.3.2           Külmutatud kala

01.1.3.3           Värsked või jahutatud mereannid

01.1.3.4           Külmutatud mereannid

01.1.3.5           Kuivatatud, suitsutatud või soolatud kala ja mereannid

01.1.3.6           Muud konserveeritud või töödeldud kalal ja mereandidel põhinevad valmistised

01.1.4              Piim, juust ja munad

01.1.4.1           Värske täispiim

01.1.4.2           Värske väherasvane piim

01.1.4.3           Piimakonservid

01.1.4.4           Jogurt

01.1.4.5           Juust ja kohupiim

01.1.4.6           Muud piimatooted

01.1.4.7           Munad

01.1.5              Õlid ja rasvad

01.1.5.1           Või

01.1.5.2           Margariin ja muud taimsed rasvad

01.1.5.3           Oliiviõli

01.1.5.4           Muud toiduõlid

01.1.5.5           Muud loomsed toidurasvad

01.1.6              Puuviljad

01.1.6.1           Värske või jahutatud puuvili

01.1.6.2           Külmutatud puuvili

01.1.6.3           Kuivatatud puuviljad ja pähklid

01.1.6.4           Konserveeritud puuviljad ja puuviljapõhised tooted

01.1.7              Köögiviljad

01.1.7.1           Värsked või jahutatud köögiviljad, v.a kartul ja muud mugulad

01.1.7.2           Külmutatud köögiviljad, v.a kartul ja muud mugulad

01.1.7.3           Kuivatatud köögiviljad, muud konserveeritud või töödeldud köögiviljad

01.1.7.4           Kartulid

01.1.7.5           Kartulikrõpsud

01.1.7.6           Muud mugulad ja mugulköögiviljatooted

01.1.8              Suhkur, keedised, mesi, šokolaad ja suhkrurikkad kondiitritooted

01.1.8.1           Suhkur

01.1.8.2           Keedised, marmelaad ja mesi

01.1.8.3           Šokolaad

01.1.8.4           Suhkrurikkad kondiitritooted

01.1.8.5           Toidujää ja jäätis

01.1.8.6           Kunstlikud suhkruasendajad

01.1.9              Mujal klassifitseerimata toiduained

01.1.9.1           Kastmed, maitseained

01.1.9.2           Sool, vürtsid ja maitsetaimed

01.1.9.3           Imikutoit

01.1.9.4           Valmistoidud

01.1.9.9           Muud mujal klassifitseerimata toiduained

01.2                 Alkoholita joogid

01.2.1              Kohv, tee ja kakao

01.2.1.1           Kohv

01.2.1.2           Tee

01.2.1.3           Kakao ja šokolaadipulber

01.2.2              Mineraalvesi, karastusjoogid, puuvilja- ja köögiviljamahlad

01.2.2.1           Mineraal- või allikavesi

01.2.2.2           Karastusjoogid

01.2.2.3           Puu- ja köögiviljamahlad

02                    ALKOHOLJOOGID, TUBAKATOOTED JA NARKOOTIKUMID

02.1                 Alkoholjoogid

02.1.1              Piiritusjoogid

02.1.1.1           Piiritusjoogid ja liköörid

02.1.1.2           Alkohoolsed karastusjoogid

02.1.2              Vein

02.1.2.1           Viinamarjavein

02.1.2.2           Muud puuviljaveinid

02.1.2.3           Kangendatud vein

02.1.2.4           Veinijoogid

02.1.3              Õlu

02.1.3.1           Laagriõlu

02.1.3.2           Muud alkoholi sisaldavad õlled

02.1.3.3           Vähese alkoholiga ja alkoholita õlu

02.1.3.4           Õllejoogid

02.2                 Tubakatooted

02.2.0              Tubakatooted

02.2.0.1           Sigaretid

02.2.0.2           Sigarid

02.2.0.3           Muud tubakatooted

02.3                 Narkootikumid

02.3.0              Narkootikumid

02.3.0.0           Narkootikumid

03                    RÕIVAD JA JALATSID

03.1                 Rõivad

03.1.1              Rõivamaterjalid

03.1.1.0           Rõivamaterjalid

03.1.2              Rõivad

03.1.2.1           Meesterõivad

03.1.2.2           Naisterõivad

03.1.2.3           Imikute (0–2aastased) ja laste (3–13aastased) rõivad

03.1.3              Muud riideesemed ja rõivamanused

03.1.3.1           Muud riideesemed

03.1.3.2           Rõivamanused

03.1.4              Rõivaste puhastus, parandus ja laenutus

03.1.4.1           Rõivaste puhastus

03.1.4.2           Rõivaste parandus ja laenutus

03.2                 Jalatsid

03.2.1              Kingad ja muud jalatsid

03.2.1.1           Meestejalatsid

03.2.1.2           Naistejalatsid

03.2.1.3           Imiku- ja lastejalatsid

03.2.2              Jalatsite parandus ja laenutus

03.2.2.0           Jalatsite parandus ja laenutus

04                    ELUASE, VESI, ELEKTER, GAAS JA MUU KÜTUS

04.1                 Tegelik eluasemeüür

04.1.1              Üürnike tegelikult makstud üüritasud

04.1.1.0           Üürnike tegelikult makstud üüritasud

04.1.2              Muud tegelikud üüritasud

04.1.2.1           Üürnike tegelikult makstud üüritasud teisese elukoha eest

04.1.2.2           Garaažiüür ja muud üürnike makstud üüritasud

04.2                 Arvestuslik eluasemeüür

04.2.1              Omanike-kasutajate arvestuslik üür

04.2.1.0           Omanike-kasutajate arvestuslik üür

04.2.2              Muud arvestuslikud üüritasud

04.2.2.0           Muud arvestuslikud üüritasud

04.3                 Eluruumi korraline hooldus ja remont

04.3.1              Materjalid eluruumi hoolduseks ja remondiks

04.3.1.0           Materjalid eluruumi hoolduseks ja remondiks

04.3.2              Teenused eluruumi hoolduseks ja remondiks

04.3.2.1           Torulukkseppade teenused

04.3.2.2           Elektrikute teenused

04.3.2.3           Küttesüsteemide hoolduse teenused

04.3.2.4           Maalrite teenused

04.3.2.5           Puuseppade teenused

04.3.2.9           Muud eluruumi hoolduse ja remondi teenused

04.4                 Veevarustus ja mitmesugused eluruumiga seotud teenused

04.4.1              Veevarustus

04.4.1.0           Veevarustus

04.4.2              Prügivedu

04.4.2.0           Prügivedu

04.4.3              Kanalisatsioon

04.4.3.0           Kanalisatsioon

04.4.4              Muud mujal klassifitseerimata eluruumiga seotud teenused

04.4.4.1           Hooldustasud korterelamutes

04.4.4.2           Turvateenused

04.4.4.9           Muud eluruumiga seotud teenused

04.5                 Elekter, gaas ja muu kütus

04.5.1              Elektrienergia

04.5.1.0           Elektrienergia

04.5.2              Gaas

04.5.2.1           Maagaas ja kommunaalgaas

04.5.2.2           Veeldatud süsivesinikud (butaan, propaan jne)

04.5.3              Vedelkütused

04.5.3.0           Vedelkütused

04.5.4              Tahkekütused

04.5.4.1           Kivisüsi

04.5.4.9           Muud tahkekütused

04.5.5              Soojusenergia

04.5.5.0           Soojusenergia

05                    SISUSTUS, KODUTARBED JA IGAPÄEVANE KODUHOOLDUS

05.1                 Mööbel ja sisustus, vaibad ja muud põrandakatted

05.1.1              Mööbel ja sisustus

05.1.1.1           Kodumööbel

05.1.1.2           Aiamööbel

05.1.1.3           Valgustusseadmed

05.1.1.9           Muu mööbel ja sisustus

05.1.2              Vaibad ja muud põrandakatted

05.1.2.1           Vaibad ja vaipkatted

05.1.2.2           Muud põrandakatted

05.1.2.3           Vaip- ja põrandakatete paigaldamise teenused

05.1.3              Mööbli, sisustuse ja põrandakatete parandus

05.1.3.0           Mööbli, sisustuse ja põrandakatete parandus

05.2                 Kodutekstiil

05.2.0              Kodutekstiil

05.2.0.1           Mööbliriie ja kardinad

05.2.0.2           Voodipesu

05.2.0.3           Laua- ja vannitoatekstiil

05.2.0.4           Kodutekstiili parandus

05.2.0.9           Muu kodutekstiil

05.3                 Kodumasinad

05.3.1              Suured elektrilised ja mitteelektrilised kodumasinad

05.3.1.1           Külmikud, sügavkülmikud ja külmik-sügavkülmikud

05.3.1.2           Pesumasinad ja kuivatid riiete jaoks ning nõudepesumasinad

05.3.1.3           Toiduvalmistamise masinad

05.3.1.4           Kütteseadmed, kliimaseadmed

05.3.1.5           Puhastusseadmed

05.3.1.9           Muud suured kodumasinad

05.3.2              Väikesed elektrilised kodumasinad

05.3.2.1           Toidutöötlemisseadmed

05.3.2.2           Kohvimasinad, teekannud ja muud sarnased masinad

05.3.2.3           Triikrauad

05.3.2.4           Röstrid ja grillid

05.3.2.9           Muud väikesed elektrilised kodumasinad

05.3.3              Kodumasinate remont

05.3.3.0           Kodumasinate remont

05.4                 Klaastooted, lauanõud ja tarberiistad

05.4.0              Klaastooted, lauanõud ja tarberiistad

05.4.0.1           Klaastooted, kristallnõud, keraamilised nõud ja portselannõud

05.4.0.2           Kööginoad, söögiriistad ja lauahõbe

05.4.0.3           Mitteelektrilised majapidamis- ja köögitarbed

05.4.0.4           Klaastoodete, lauanõude ja tarberiistade parandus

05.5                 Majapidamis- ja aiatööriistad ning -seadmed

05.5.1              Suured tööriistad ja seadmed

05.5.1.1           Suured mootoriga tööriistad ja seadmed

05.5.1.2           Suurte tööriistade ja seadmete remont, liisimine ja rentimine

05.5.2              Väikesed tööriistad ja mitmesugused tarvikud

05.5.2.1           Väikesed mootorita tööriistad

05.5.2.2           Mitmesugused väikeste tööriistade tarvikud

05.5.2.3           Mootorita väikeste tööriistade ja mitmesuguste tarvikute remont

05.6                 Kaubad ja teenused kodumajapidamise igapäevaseks hoolduseks

05.6.1              Majapidamise kulukaubad

05.6.1.1           Puhastus- ja hooldusvahendid

05.6.1.2           Muud väikesed majapidamise kulukaubad

05.6.2              Kodu- ja majapidamisteenused

05.6.2.1           Palgatud personali osutatavad koduteenused

05.6.2.2           Puhastusteenused

05.6.2.3           Mööbli ja sisustuse üürimine

05.6.2.9           Muud kodu- ja majapidamisteenused

06                    TERVISHOID

06.1                 Meditsiinitooted, -vahendid ja -seadmed

06.1.1              Ravimid

06.1.1.0           Ravimid

06.1.2              Muud meditsiinitooted

06.1.2.1           Rasedustestid ja mehhaanilised rasestumisvastased vahendid

06.1.2.9           Muud mujal klassifitseerimata meditsiinitooted

06.1.3              Terapeutilised vahendid ja seadmed

06.1.3.1           Korrigeerivad prillid ja kontaktläätsed

06.1.3.2           Kuulmisaparaadid

06.1.3.3           Terapeutiliste vahendite ja seadmete parandus

06.1.3.9           Muud terapeutilised vahendid ja seadmed

06.2                 Ambulatoorsed teenused

06.2.1              Meditsiiniteenused

06.2.1.1           Üldarstiteenused

06.2.1.2           Eriarstiteenused

06.2.2              Hambaraviteenused

06.2.2.0           Hambaraviteenused

06.2.3              Meditsiinilised tugiteenused

06.2.3.1           Meditsiinilise analüüsi laborite ja röntgenikeskuste teenused

06.2.3.2           Raviveed, ravivõimlemine, kiirabiteenused ja terapeutiliste vahendite rent

06.2.3.9           Muud meditsiinilised tugiteenused

06.3                 Haiglateenused

06.3.0              Haiglateenused

06.3.0.0           Haiglateenused

07                    TRANSPORT

07.1                 Sõidukite ost

07.1.1              Sõiduautod

07.1.1.1           Uued sõiduautod

07.1.1.2           Kasutatud sõiduautod

07.1.2              Mootorrattad

07.1.2.0           Mootorrattad

07.1.3              Jalgrattad

07.1.3.0           Jalgrattad

07.1.4              Loomveokid

07.1.4.0           Loomveokid

07.2                 Isiklike veovahendite kasutamine

07.2.1              Isiklike veovahendite varuosad ja lisaseadmed

07.2.1.1           Rehvid

07.2.1.2           Isiklike veovahendite varuosad

07.2.1.3           Isiklike veovahendite lisaseadmed

07.2.2              Isiklike veovahendite kütused ja määrdeained

07.2.2.1           Diislikütus

07.2.2.2           Bensiin

07.2.2.3           Muud isiklike veovahendite kütused

07.2.2.4           Määrdeained

07.2.3              Isiklike veovahendite hooldus ja remont

07.2.3.0           Isiklike veovahendite hooldus ja remont

07.2.4              Muud isiklike veovahenditega seotud teenused

07.2.4.1           Garaažide, parkimiskohtade ja isiklike veovahendite rent

07.2.4.2           Kasutamistasude kogumine ja parkimisautomaadid

07.2.4.3           Õppesõidud, sõidueksamid, juhiload ja tehnoülevaatus

07.3                 Veoteenused

07.3.1              Reisijate raudteevedu

07.3.1.1           Reisijatevedu rongiga

07.3.1.2           Reisijatevedu metroo ja trammiga

07.3.2              Reisijate maanteevedu

07.3.2.1           Reisijatevedu bussiga

07.3.2.2           Reisijatevedu takso ja koos juhiga renditud autoga

07.3.3              Reisijate õhuvedu

07.3.3.1           Riigisisesed lennud

07.3.3.2           Rahvusvahelised lennud

07.3.4              Reisijate mere- ja siseveevedu

07.3.4.1           Reisijate merevedu

07.3.4.2           Reisijate siseveevedu

07.3.5              Kombineeritud reisijatevedu

07.3.5.0           Kombineeritud reisijatevedu

07.3.6              Muud ostetud veoteenused

07.3.6.1           Köisraudtee-, ripptee- ja tõstukivedu

07.3.6.2           Kolimis- ja ladustamisteenused

07.3.6.9           Mujal klassifitseerimata muud ostetud transporditeenused

08                    SIDE

08.1                 Postiteenused

08.1.0              Postiteenused

08.1.0.1           Kirjade käsitsemise teenused

08.1.0.9           Muud postiteenused

08.2                 Telefoni- ja faksiseadmed

08.2.0              Telefoni- ja faksiseadmed

08.2.0.1           Tavatelefoniseadmed

08.2.0.2           Mobiiltelefoniseadmed

08.2.0.3           Muud telefoniseadmed ja faksiseadmed

08.2.0.4           Telefoni- või faksiseadmete remont

08.3                 Telefoni- ja faksiteenused

08.3.0              Telefoni- ja faksiteenused

08.3.0.1           Traadiga telefoni teenused

08.3.0.2           Traadita telefoni teenused

08.3.0.3           Internetiteenuse osutamine

08.3.0.4           Kombineeritud telekommunikatsiooniteenused

08.3.0.5           Muud teabeedastusteenused

09                    VABA AEG JA KULTUUR

09.1                 Audiovisuaalsed, fotograafia- ja andmetöötlusseadmed

09.1.1              Seadmed heli ja pildi vastuvõtmiseks, salvestamiseks ja taasesitamiseks

09.1.1.1           Seadmed heli vastuvõtmiseks, salvestamiseks ja taasesitamiseks

09.1.1.2           Seadmed heli ja pildi vastuvõtmiseks, salvestamiseks ja taasesitamiseks

09.1.1.3           Kaasaskantavad heli- ja pildiseadmed

09.1.1.9           Muud seadmed heli ja pildi vastuvõtmiseks, salvestamiseks ja taasesitamiseks

09.1.2              Foto- ja kinoseadmed ning optikariistad

09.1.2.1           Kaamerad

09.1.2.2           Foto- ja kinoseadmete tarvikud

09.1.2.3           Optikariistad

09.1.3              Andmetöötlusseadmed

09.1.3.1           Personaalarvutid

09.1.3.2           Andmetöötlusseadmete tarvikud

09.1.3.3           Tarkvara

09.1.3.4           Arvutid ja muud andmetöötlusseadmed

09.1.4              Salvestisekandjad

09.1.4.1           Salvestisega salvestisekandjad

09.1.4.2           Salvestiseta salvestisekandjad

09.1.4.9           Muud salvestisekandjad

09.1.5              Audiovisuaalsete, fotograafia- ja andmetöötlusseadmete remont

09.1.5.0           Audiovisuaalsete, fotograafia- ja andmetöötlusseadmete remont

09.2                 Muud suuremad vaba aja ja kultuuriga seotud kestvuskaubad

09.2.1              Suured vabaaja-kestvuskaubad vabas õhus kasutamiseks

09.2.1.1           Autoelamud, haagiselamud ja järelhaagised

09.2.1.2           Lennukid, ülikerglennukid, purilennukid, deltaplaanid ja kuumaõhupallid

09.2.1.3           Laevad, päramootorid ja laevade sisustus

09.2.1.4           Hobused, ponid ja aksessuaarid

09.2.1.5           Suured mängu- ja spordivahendid

09.2.2              Muusikariistad ja suured vabaaja-kestvuskaubad siseruumides kasutamiseks

09.2.2.1           Muusikariistad

09.2.2.2           Suured vabaaja-kestvuskaubad siseruumides kasutamiseks

09.2.3              Muude suuremate vaba aja ja kultuuriga seotud kestvuskaupade hooldus ja remont

09.2.3.0           Muude suuremate vaba aja ja kultuuriga seotud kestvuskaupade hooldus ja remont

09.3                 Muud vabaajakaubad ja -tarbed, aiandus ja lemmikloomad

09.3.1              Mängud, mänguasjad ja huvialane tegevus

09.3.1.1           Mängud ja huvialane tegevus

09.3.1.2           Mänguasjad ja peokaubad

09.3.2              Spordi- ja matkavarustus ning vahendid vaba aja veetmiseks vabas õhus

09.3.2.1           Spordivarustus

09.3.2.2           Matkavarustus ja vahendid vaba aja veetmiseks vabas õhus

09.3.2.3           Spordi- ja matkavarustuse ning vaba aja veetmiseks vabas õhus kasutatavate vahendite parandus

09.3.3              Aiandus, taimed ja lilled

09.3.3.1           Aiandustooted

09.3.3.2           Taimed ja lilled

09.3.4              Lemmikloomad ja nendega seotud tooted

09.3.4.1           Lemmikloomade ost

09.3.4.2           Lemmikloomatooted

09.3.5              Veterinaaria- ja muud lemmikloomadele mõeldud teenused

09.3.5.0           Veterinaaria- ja muud lemmikloomadele mõeldud teenused

09.4                 Vabaaja- ja kultuuriteenused

09.4.1              Vabaaja- ja sporditeenused

09.4.1.1           Vabaaja- ja sporditeenused – pealtvaatamine

09.4.1.2           Vabaaja- ja sporditeenused – osalemine

09.4.2              Kultuuriteenused

09.4.2.1           Kinod, teatrid, kontserdid

09.4.2.2           Muuseumid, raamatukogud, loomaaiad

09.4.2.3           Televisiooni ja raadio litsentsitasud, abonenttasud

09.4.2.4           Kultuuriga seotud varustuse ja tarvikute laenutus

09.4.2.5           Fotograafiateenused

09.4.2.9           Muud kultuuriteenused

09.4.3              Õnnemängud

09.4.3.0           Õnnemängud

09.5                 Ajalehed, raamatud ja kirjatarbed

09.5.1              Raamatud

09.5.1.1           Ilukirjandus

09.5.1.2           Harivad õpikud

09.5.1.3           Muud mitteilukirjanduslikud raamatud

09.5.1.4           Köitmisteenused ja e-raamatute allalaadimine

09.5.2              Ajalehed ja perioodikaväljaanded

09.5.2.1           Ajalehed

09.5.2.2           Ajakirjad ja perioodikaväljaanded

09.5.3              Mitmesugused trükised

09.5.3.0           Mitmesugused trükised

09.5.4              Kirja- ja joonistustarbed

09.5.4.1           Pabertooted

09.5.4.9           Muud kirja- ja joonistustarbed

09.6                 Pakettreisid

09.6.0              Pakettreisid

09.6.0.1           Riigisisesed pakettreisid

09.6.0.2           Rahvusvahelised pakettreisid

10                    HARIDUS

10.1                 Eelharidus ja esimese taseme haridus

10.1.0              Eelharidus ja esimese taseme haridus

10.1.0.1           Eelharidus (ISCED-97 aste 0)

10.1.0.2           Esimese taseme haridus (ISCED-97 aste 1)

10.2                 Teise taseme haridus

10.2.0              Teise taseme haridus

10.2.0.0           Teise taseme haridus

10.3                 Teise taseme järgne, kolmanda taseme eelne haridus

10.3.0              Teise taseme järgne, kolmanda taseme eelne haridus

10.3.0.0           Teise taseme järgne, kolmanda taseme eelne haridus (ISCED-97 aste 4)

10.4                 Kolmanda taseme haridus

10.4.0              Kolmanda taseme haridus

10.4.0.0           Kolmanda taseme haridus

10.5                 Haridus, mille taset ei ole võimalik määrata

10.5.0              Haridus, mille taset ei ole võimalik määrata

10.5.0.0           Haridus, mille taset ei ole võimalik määrata

11                    RESTORANID JA HOTELLID

11.1                 Toitlustusteenused

11.1.1              Restoranid, kohvikud jms

11.1.1.1           Restoranid, kohvikud, tantsusaalid

11.1.1.2           Kiirtoit ja toidu kaasaostmise teenused

11.1.2              Sööklad

11.1.2.0           Sööklad

11.2                 Majutusteenused

11.2.0              Majutusteenused

11.2.0.1           Hotellid, motellid, võõrastemajad ja muud sarnased majutusteenused

11.2.0.2           Puhkekeskused, telkimisplatsid, hostelid ja muud sarnased majutusteenused

11.2.0.3           Muude asutuste osutatavad majutusteenused

12                    MITMESUGUSED KAUBAD JA TEENUSED

12.1                 Isikuhooldus

12.1.1              Juuksurisalongid ja ihuhooldusasutused

12.1.1.1           Meeste- ja lastejuuksurid

12.1.1.2           Naistejuuksurid

12.1.1.3           Ihuhooldus

12.1.2              Elektrilised isikuhooldusvahendid

12.1.2.1           Elektrilised isikuhooldusvahendid

12.1.2.2           Elektriliste isikuhooldusvahendite remont

12.1.3              Muud isikuhooldusvahendid, -kaubad ja tooted

12.1.3.1           Mitteelektrilised seadmed

12.1.3.2           Isiklikuks hügieeniks ja heaoluks mõeldud tooted, esoteerilised tooted ja ilutooted

12.2                 Prostitutsioon

12.2.0              Prostitutsioon

12.2.0.0           Prostitutsioon

12.3                 Mujal klassifitseerimata isiklikud esemed

12.3.1              Ehted, kellad ja käekellad

12.3.1.1           Ehted

12.3.1.2           Kellad ja käekellad

12.3.1.3           Ehete, kellade ja käekellade parandus

12.3.2              Muud isiklikud esemed

12.3.2.1           Reisitarbed

12.3.2.2           Imikutooted

12.3.2.3           Muude isiklike esemete parandus

12.3.2.9           Mujal klassifitseerimata muud isiklikud esemed

12.4                 Sotsiaalkaitse

12.4.0              Sotsiaalkaitse

12.4.0.1           Lapsehoiuteenused

12.4.0.2           Vanadekodud ja puudega inimeste kodud

12.4.0.3           Inimeste erakoju jäämist võimaldavad teenused

12.4.0.4           Nõustamine

12.5                 Kindlustus

12.5.1              Elukindlustus

12.5.1.0           Elukindlustus

12.5.2              Eluruumiga seotud kindlustus

12.5.2.0           Eluruumiga seotud kindlustus

12.5.3              Tervisega seotud kindlustus

12.5.3.1           Tervisega seotud riiklik kindlustus

12.5.3.2           Tervisega seotud erakindlustus

12.5.4              Transpordiga seotud kindlustus

12.5.4.1           Mootorsõiduki kindlustus

12.5.4.2           Reisikindlustus

12.5.5              Muu kindlustus

12.5.5.0           Muu kindlustus

12.6                 Mujal klassifitseerimata finantsteenused

12.6.1              Kaudselt mõõdetavad finantsvahendusteenused

12.6.1.0           Kaudselt mõõdetavad finantsvahendusteenused

12.6.2              Muud mujal klassifitseerimata finantsteenused

12.6.2.1           Pankade ja postiasutuste teenustasud

12.6.2.2           Maaklerite ja investeerimisnõustajate võetavad tasud ja teenustasud

12.7                 Muud mujal klassifitseerimata teenused

12.7.0              Muud mujal klassifitseerimata teenused

12.7.0.1           Haldustasud

12.7.0.2           Õigusabiteenused ja raamatupidamine

12.7.0.3           Matuseteenused

12.7.0.4           Muud tasud ja teenused