---

LISA

Allsüsteemi „veerem – vagun” koostalitluse tehniline kirjeldus

SISUKORD
1.	Sissejuhatus
1.1.	Tehniline reguleerimisala
1.2.	Geograafiline kohaldamisala
1.3.	KTK sisu
2.	Reguleerimisala ja allsüsteemi määratlus
3.	Olulised nõuded
4.	Allsüsteemi iseloomustus
4.1.	Sissejuhatus
4.2.	Allsüsteemi funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused
4.2.1.	Üldist
4.2.2.	Konstruktsioonid ja mehaanilised osad
4.2.2.1.	Mehaaniline liides
4.2.2.1.1.	Otsahaakeseadis
4.2.2.1.2.	Sisemine haakeseadis
4.2.2.2.	Üksuse tugevus
4.2.2.3.	Üksuse terviklikkus
4.2.3.	Rööpmelaius ja vastastoime rööbasteega
4.2.3.1.	Rööpmelaius
4.2.3.2.	Ühilduvus rööbasteede kandevõimega
4.2.3.3.	Ühilduvus rongituvastussüsteemidega
4.2.3.4.	Teljepukside seisundi seire
4.2.3.5.	Sõiduohutus
4.2.3.5.1.	Kõveral rööbasteel rööbastelt mahajooksmise vältimine
4.2.3.5.2.	Dünaamiline käitumine sõidu ajal
4.2.3.6.	Käiguosa
4.2.3.6.1.	Pöördvankri raami konstruktsioon
4.2.3.6.2.	Rattapaaride omadused
4.2.3.6.3.	Rataste omadused
4.2.3.6.4.	Telgede omadused
4.2.3.6.5.	Teljepuksid/laagrid
4.2.3.6.6.	Automaatselt muudetava rööpmelaiusega süsteemid
4.2.3.6.7.	Käiguosa rattapaaride käsitsi vahetamiseks
4.2.4.	Pidurid
4.2.4.1.	Üldist
4.2.4.2.	Ohutusnõuded
4.2.4.3.	Funktsionaalsed ja tehnilised nõuded
4.2.4.3.1.	Funktsionaalsed üldnõuded
4.2.4.3.2.	Pidurdustõhusus
4.2.4.3.2.1.	Sõidupidur
4.2.4.3.2.2.	Seisupidur
4.2.4.3.3.	Soojusmahutavus
4.2.4.3.4.	Rataste lohisemise vältimise süsteem
4.2.4.3.5.	Ratta veerepinna pidurite hõõrdeelement
4.2.5.	Keskkonnatingimused
4.2.6.	Süsteemi kaitse
4.2.6.1.	Tuleohutus
4.2.6.1.1.	Üldist
4.2.6.1.2.	Funktsionaalne ja tehniline kirjeldus
4.2.6.1.2.1.	Tõkked
4.2.6.1.2.2.	Materjalid
4.2.6.1.2.3.	Kaablid
4.2.6.1.2.4.	Süttivad vedelikud
4.2.6.2.	Kaitse elektriohtude eest
4.2.6.2.1.	Kaudse kokkupuute vastased kaitsemeetmed (kaitsev potentsiaaliühtlustus)
4.2.6.2.2.	Otsese kontakti vastased kaitsemeetmed
4.2.6.3.	Tagaosa signaaltule kinnitusseadmed
4.3.	Liideste funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused
4.3.1.	Liides infrastruktuuri allsüsteemiga
4.3.2.	Liides käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemiga
4.3.3.	Liides juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemiga
4.4.	Kasutuseeskirjad
4.5.	Hoolduseeskirjad
4.5.1.	Ülddokumendid
4.5.2.	Hoolduskava tõendusdokument
4.5.3.	Hooldustööde kirjeldus
4.6.	Kutsepädevus
4.7.	Tervishoiu- ja ohutustingimused
4.8.	Tehnilisse dokumentatsiooni ja lubatud raudteeveeremitüüpide Euroopa registrisse kantavad parameetrid
▼M3
4.9.	Marsruudi ühilduvuse kontroll enne lubatud veeremiüksuste kasutamist
▼B
5.	Koostalitluse komponendid
5.1.	Üldist
5.2.	Uuenduslikud lahendused
5.3.	Koostalitluse komponentide kirjeldus
5.3.1.	Käiguosa
5.3.2.	Rattapaar
5.3.3.	Ratas
5.3.4.	Telg
▼M2
5.3.4a.	Ratta veerepinna pidurite hõõrdeelement
▼M3
5.3.4b.	Automaatselt muudetava rööpmelaiusega süsteem
▼B
5.3.5.	Tagaosa signaaltuli
6.	Vastavushindamine ja EÜ vastavustõendamine
6.1.	Koostalitluse komponent
6.1.1.	Moodulid
6.1.2.	Vastavushindamise menetlused
6.1.2.1.	Käiguosa
6.1.2.2.	Rattapaar
6.1.2.3.	Ratas
6.1.2.4.	Telg
6.1.2.4a.
▼M2
6.1.2.5.	Ratta veerepinna pidurite hõõrdeelement
▼M3
6.1.2.6.	Automaatselt muudetava rööpmelaiusega süsteem
▼B
6.1.3.	Uuenduslikud lahendused
6.2.	Allsüsteem
6.2.1.	Moodulid
6.2.2.	EÜ vastavustõendamise menetlused
6.2.2.1.	Üksuse tugevus
6.2.2.2.	Kõveral rööbasteel rööbastelt mahajooksmise vältimine
6.2.2.3.	Dünaamiline käitumine sõidu ajal
6.2.2.4.	Teljepuksid/laagrid
▼M3
6.2.2.4a.	Automaatselt muudetava rööpmelaiusega süsteemid
▼B
6.2.2.5.	Käiguosa rattapaaride käsitsi vahetamiseks
6.2.2.6.	Soojusmahutavus
6.2.2.7.	Keskkonnatingimused
6.2.2.8.	Tuleohutus
6.2.2.8.1.	Tõkked
6.2.2.8.2.	Materjalid
6.2.2.8.3.	Kaablid
6.2.2.8.4.	Süttivad vedelikud
6.2.3.	Uuenduslikud lahendused
6.3.	EÜ deklaratsioonita koostalitluskomponentidele vastavaid komponente sisaldav allsüsteem
6.4.	Hindamist vajavad projektietapid
6.5.	EÜ vastavusdeklaratsiooniga komponendid
7.	Rakendamine
7.1.	Turulelaskmise luba
7.1.1.	Kohaldamine käimasolevate projektide suhtes
7.1.2.	Esimese turule laskmise loa vastastikune tunnustamine
7.2.	Rakendamise üldeeskirjad
7.2.1.	Komponentide asendamine
7.2.2.	Käitatava veeremiüksuse või olemasoleva veeremiüksuse tüübi muutmine
7.2.2.1.	Sissejuhatus
7.2.2.2.	Nii üksuse kui ka üksuse tüübi muudatuste haldamist käsitlevad eeskirjad
7.2.2.3.	Erieeskirjad käitatavate veeremiüksuste kohta, mida ei hõlma EÜ vastavustõendamise deklaratsioon, mille korral antakse veeremiüksusele esimene kasutuselevõtuluba enne 1. jaanuari 2015
7.2.2.4.	Kasutusala laiendamise eeskirjad käitatavate veeremiüksuste kohta, millel on direktiivi 2008/57/EÜ kohane luba või mis on kasutusele võetud enne 19. juulit 2010
7.2.3.	EÜ tüübi- või projektihindamistõenditega seotud eeskirjad
7.2.3.1.	Veeremi allsüsteem
7.2.3.1.1.	Mõisted
7.2.3.1.2.	EÜ tüübi- või projektihindamistõendiga seotud eeskirjad
7.2.3.1.3.	EÜ tüübi- või projektihindamistõendi kehtivus
7.2.3.2.	Koostalitluse komponendid
7.3.	Erijuhud
7.3.1.	Sissejuhatus
7.3.2.	Erijuhtude loetelu
7.3.2.1.	Üldised erijuhud
▼M3
7.3.2.1a.	Gabariit (punkt 4.2.3.1)
▼B
7.3.2.2.	Teljepukside seisundi seire (punkt 4.2.3.4)
7.3.2.3.	Kõveral rööbasteel rööbastelt mahajooksmise vältimine (punkt 4.2.3.5.1)
7.3.2.4.	Dünaamiline käitumine sõidu ajal (punkt 4.2.3.5.2)
7.3.2.5.	Pidurite ohutusnõuded (punkt 4.2.4.2)
7.3.2.6.	Tagaosa signaaltule kinnitusseadmed (punkt 4.2.6.3)
7.4.	Keskkonna eritingimused
7.5.	Riiklike, kahepoolsete, mitmepoolsete või rahvusvaheliste kokkulepete alusel kasutatavad kaubavagunid
	Liited

▼M5

1.   SISSEJUHATUS

Koostalitluse tehniline kirjeldus (KTK) on direktiivi (EL) 2016/797 artikli 2 punkti 11 kohaselt allsüsteemi (või selle osa) hõlmav kirjeldus, mille eesmärk on

▼B

1.1.    Tehniline reguleerimisala

Vt käesoleva määruse artikkel 2.

▼M5

1.2.    Geograafiline kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse liidu raudteesüsteemi suhtes.

▼B

1.3.    KTK sisu

▼M5

Käesolevas KTKs, vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 4 lõikele 3,

▼B

▼M3

2.   KOHALDAMISALA JA ALLSÜSTEEMI MÄÄRATLUS

2.1.    Kohaldamisala

Käesolevat KTKd kohaldatakse „kaubavagunite, sealhulgas veokite kandmiseks ettenähtud veeremiüksuste suhtes”, nagu on osutatud direktiivi (EL) 2016/797 I lisa punktis 2, võttes arvesse artiklis 2 sätestatud piiranguid. Edaspidi kutsutakse veeremi allsüsteemi seda osa „kaubavaguniks” ja see kuulub direktiivi 2016/797 II lisa kohasesse allsüsteemi „veerem”.

Muud direktiivi (EL) 2016/797 I lisa punktis 2 loetletud veeremiüksused ei kuulu käesoleva KTK kohaldamisalasse. Eelkõige käib see järgmiste kohta:

▼M5

▼M3

Märkus. Vt ka punkt 7.1 erijuhtude kohta.

2.2.    Mõisted

Käesolevas KTKs kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„üksus” – veeremi kohta kasutatav üldmõiste. Selle suhtes kohaldatakse käesolevat KTKd ning seega ka EÜ vastavustõendamise menetlust. Üksus võib koosneda järgmisest: —  „vagun”, mida on võimalik eraldi kasutada ja mis koosneb oma rattapaaril asuvast eraldi karkassist, või —  koosseis püsivalt ühendatud „elementidest”, mida ei ole võimalik eraldi kasutada, või —  „ühilduva(te) maanteesõiduki(te)ga ühendatud eraldi raudtee pöördvankrid”, mille kombinatsioon moodustab raudteega ühilduva süsteemi koosseisu;

b)	„rong” – mitmest üksusest koosnev käituskoosseis;

c)

„ettenähtud kasutuskord” – hõlmab kõiki tingimusi, milles üksuse kasutamine on ette nähtud, ja selle tehnilisi piiranguid. Ettenähtud kasutuskord võib olla laiem käesolevas KTKs esitatud kirjeldustest, et üksusi oleks võimalik kasutada võrgustikus sama rongi koosseisus raudteeveo-ettevõtja ohutusjuhtimissüsteemi alusel.

▼B

3.   OLULISED NÕUDED

▼M5

Direktiivi (EL) 2016/797 artikli 3 lõikes 1 on sätestatud, et raudteesüsteem, selle allsüsteemid ja nende koostalitluse komponendid peavad vastama asjakohastele olulistele nõuetele. Olulised nõuded on üldjoontes esitatud kõnealuse direktiivi III lisas. Käesoleva lisa tabelis 1 on esitatud käesolevas KTKs ette nähtud põhiparameetrid ja nende vastavus olulistele nõuetele, mida on selgitatud direktiivi (EL) 2016/797 III lisas.

▼B

►M3  Direktiivi (EL) 2016/797 ◄ III lisa olulised nõuded 1.3.1, 1.4.1,.1.4.3, 1.4.4 ja 1.4.5 kuuluvad muude Euroopa Liidu õigusaktide reguleerimisalasse.

4.   ALLSÜSTEEMI ISELOOMUSTUS

▼M5

4.1.    Sissejuhatus

Raudteesüsteem, mille suhtes kohaldatakse direktiivi (EL) 2016/797 ja mille osa on kaubavagunid, on integreeritud süsteem, mille vastavust nõuetele tuleb kontrollida. Kõnealust nõuetele vastavust kontrollitakse eelkõige järgmise puhul: veeremi allsüsteemi tehnilised kirjeldused ja ühilduvus võrguga (punkt 4.2), selle liidesed raudteesüsteemi (kuhu see integreeritakse) muude allsüsteemidega (punktid 4.2 ja 4.3) ning esialgsed kasutus- ja hoolduseeskirjad (punktid 4.4 ja 4.5) direktiivi (EL) 2016/797 artikli 15 lõikes 4 sätestatu kohaselt.

Direktiivi (EL) 2016/797 artikli 15 lõikes 4 ja kõnealuse direktiivi IV lisa punktis 2.4 kindlaks määratud tehniline dokumentatsioon sisaldab eelkõige konstruktsiooniga seotud väärtusi, mis käsitlevad ühilduvust võrguga.

▼B

4.2.    Allsüsteemi funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused

4.2.1.    Üldist

3. peatükis kirjeldatud olulisi nõudeid arvesse võttes rühmitatakse ja jaotatakse allsüsteemi „veerem – kaubavagunid” funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused käesolevas peatükis järgmistesse punktidesse:

Kaubavaguni ja selle liideste funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused nõuavad konkreetsete tehniliste lahenduste kasutamist ainult juhul, kui see on raudteesüsteemi koostalitluse tagamiseks ja asjakohaste oluliste nõuete täitmiseks vältimatult vajalik.

▼M2 —————

▼B

Kui funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused, mis on vajalikud koostalitlusvõime saavutamiseks ning oluliste nõuete täitmiseks, ei ole konkreetse tehnilise aspekti jaoks välja töötatud, määratakse kõnealune aspekt asjakohases punktis kindlaks avatud punktina. ►M3  Direktiivi (EL) 2016/797 ◄ artikli 5 lõike 6 nõuete kohaselt on kõik avatud punktid loetletud A liites.

C liites on täpsustatud tingimuste komplekt. Kõnealuse tingimuste komplektiga kooskõla on valikuline. Kui see valik tehakse, hindab vastavust teavitatud asutus EÜ vastavustõendamise menetluse raames.

Kooskõlas ►M3  direktiivi (EL) 2016/797 ◄ artikli 5 lõikega 5 võidakse sätestada erijuhud iga KTK jaoks. Kõnealused sätted on esitatud 7. peatükis.

Punkti 4.2 nõuete hindamise menetlust on võimaluste piires kirjeldatud 6. peatükis. Neil juhtudel viitab punkti 4.2 tekst 6. peatüki vastavate punktide ja alapunktide sätetele. Kui konkreetse põhiparameetri puhul ei ole nõuete ja hindamismenetluste eristamine võimalik, siis viidet ei anta.

4.2.2.    Konstruktsioonid ja mehaanilised osad

4.2.2.1.    Mehaaniline liides

4.2.2.1.1.    Otsahaakeseadis

Otsahaakeseadis on rongi moodustavate üksuste vaheline liides.

Haakesüsteem projekteeritakse nii, et inimestel ei ole vaja viibida haagitavate/lahtihaagitavate üksuste vahel ükskõik kumma üksuse liikumise ajal.

Otsahaakeseadised on vastupidavad ja suutelised taluma jõudu kooskõlas üksuse kindlaks määratud ettenähtud kasutuskorraga.

4.2.2.1.2.    Sisemine haakeseadis

Sisemine haakeseadis on üksust moodustavate elementide vaheline mehaaniline liides.

Sisemised haakeseadised on vastupidavad ja suutelised taluma jõudu kooskõlas üksuse jaoks ette nähtud kasutuskorraga. Sama käiguosa kahe elemendi vahelist ühendust on kirjeldatud punktis 4.2.2.2.

Sisemis(t)e haakeseadis(t)e pikisuunaline tugevus peab olema vähemalt võrdne üksuse otsahaakeseadis(t)e tugevusega.

▼M4

4.2.2.2.    Üksuse tugevus

▼M5

Veeremiüksuse kere konstruktsioon, seadmete kinnitused ja tõstepunktid peavad olema projekteeritud nii, et D liite viites 1 osutatud tehnilises kirjelduses määratletud koormustingimuste korral ei teki pragusid, olulisi püsideformatsioone ega rebendeid.

▼M3

Ühilduvate maanteesõidukitega ühendatud eraldi pöördvankrite koosseisu puhul võivad koormustingimused eespool mainitutest erineda tulenevalt nende kaheliigilisest kirjeldusest; sel juhul peab taotleja kirjeldama arvesse võetavaid koormustingimusi, võttes aluseks ühtsete kirjelduste kogumi, mille puhul võetakse arvesse konkreetseid kasutustingimusi seoses rongi koosseisu, manööverdamise ja käitamisega.

Vastavustõendamist on kirjeldatud punktis 6.2.2.1.

▼M5

Tõstepunktid tuleb tähistada veeremiüksusel. Tähistus peab vastama D liite viites 2 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

▼M3

Märkus. Ühendamistehnikaid reguleeritakse punktiga 6.2.2.1 kooskõlas tehtud vastavustõendamisega.

▼B

4.2.2.3.    Üksuse terviklikkus

Üksus on projekteeritud nii, et ükski ava sulgemiseks mõeldud liikuv osa (juurdepääsuuksed, koormakate, kaaned, luugid jne) ei saa ootamatult liikuda.

Lukustusseadmetele on märgitud nende seisund (avatud/suletud), mis on üksusest väljaspool nähtav.

▼M5

Kombineeritud veoks ettenähtud veeremiüksused, millel peab olema vaguni ühilduvuse kood, varustatakse seadmetega ühendveo-laadimisüksuse kinnitamiseks.

▼B

4.2.3.    Rööpmelaius ja vastastoime rööbasteega

4.2.3.1.    Rööpmelaius

See punkt käsitleb veeremi kavandatava suuruse arvutamise eeskirju ilma häirete ohuta ühes või mitmes võrgus liiklemiseks.

▼M5

Veeremiüksuse vastavus ettenähtud võrdlusprofiilile, sealhulgas madalama osa võrdlusprofiilile, määratakse kindlaks ühega meetoditest, mis on ette nähtud D liite viites 4 osutatud tehnilises kirjelduses.

Kui need on kindlaks määratud, kasutatakse veeremiüksuse võrdlusprofiili ning vastavate sihtvõrdlusprofiilide G1, GA, GB ja GC, sealhulgas madalama osa jaoks kasutatud profiilide GI1 ja GI2 vastavuse kindlaksmääramiseks D liite viites 4 osutatud tehnilises kirjelduses kirjeldatud kinemaatilist meetodit.

▼M5

Kombineeritud veoks ettenähtud veeremiüksustele antakse koodid vastavalt H liite nõuetele ning D.2 liite viites B viidatud kirjeldusele.

▼B

4.2.3.2.    Ühilduvus rööbasteede kandevõimega

Üksuse vertikaalkoormuse omadused määratakse kindlaks, et kontrollida ühilduvust rööbasteede kandevõimega.

▼M5

Veeremiüksuste lubatud kasulik koormus määratakse kuni 25-tonniste (kaasa arvatud) teljekoormuste korral kindlaks, kohaldades D liite viites 5 osutatud tehnilist kirjeldust.

4.2.3.3.    Ühilduvus rongituvastussüsteemiga

Kui ette on nähtud veeremiüksuse ühilduvus ühe või enama järgmise rongituvastussüsteemiga, määratakse kõnealune ühilduvus kindlaks vastavalt D.2 liite viites A osutatud tehnilise dokumendi nõuetele.

Seotud erijuhtumid on määratletud kontrolli ja signaalimise KTK punktis 7.7.

▼B

4.2.3.4.    Teljepukside seisundi seire

Teljepukside seisundit on võimalik seirata kas

▼M5

Kui kavas on tagada veeremiüksuse seire raudteeäärsete seadmete abil 1 435  mm rööpmelaiusega raudteevõrgus, vastab veeremiüksus piisava märgatavuse tagamiseks D liite viites 6 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

Kui veeremiüksust on kavas kasutada 1 524  mm, 1 600  mm ja 1 668  mm rööpmelaiusega raudteevõrkudes, kohaldatakse tabelis 2 esitatud vastavaid väärtusi, mis viitavad D liite viites 6 osutatud tehnilise kirjelduse parameetritele.

▼B

▼M3

Kui kavatsetakse tagada üksuse seire pardaseadmete abil, tuleb täita järgmised nõuded:

▼B

4.2.3.5.    Sõiduohutus

Veeremi dünaamiline käitumine mõjutab suurel määral rööbasteelt mahajooksmise vältimist, sõiduohutust ja rööbastee koormust.

4.2.3.5.1.    Kõveral rööbasteel rööbastelt mahajooksmise vältimine

Üksus projekteeritakse nii, et tagada ohutu liiklemine kõveral rööbasteel, võttes eelkõige arvesse üleminekut kõveralt teelt sirgele ja tasapindade kõrguserinevusi ülesõitudel.

Vastavustõendamist on kirjeldatud punktis 6.2.2.2.

4.2.3.5.2.    Dünaamiline käitumine sõidu ajal

Üksus projekteeritakse nii, et tagada ohutu liiklemine kuni maksimaalse projekteeritud kiiruseni.

Üksuse dünaamilist käitumist sõidu ajal tõendatakse

▼M5

▼B

Vastavustõendamist on kirjeldatud punktis 6.2.2.3.

▼M1

Dünaamilist käitumist sõidu ajal võib hinnata koostalitluskomponendi tasandil vastavalt punktile 6.1.2.1. Sel juhul ei ole erikatse ega simulatsioon allsüsteemi tasandil nõutav.

▼M5

4.2.3.5.3.    Rööbastelt mahasõidu tuvastamise ja ennetamise funktsioon

Rööbastelt mahasõidu tuvastamise ja ennetamise funktsioon on ette nähtud veeremiüksuse rööbastelt mahasõidu vältimiseks või rööbastelt mahasõidu tagajärgede leevendamiseks.

Kui veeremiüksus on varustatud rööbastelt mahasõidu tuvastamise ja ennetamise funktsiooniga, peavad olema täidetud järgmised nõuded.

4.2.3.5.3.1.    Üldnõuded

Funktsiooni abil peab olema võimalik tuvastada kas veeremiüksuse rööbastelt mahasõidu või rööbastelt mahasõidu eeltingimusi vastavalt ühele nõuetekogumile kolmest, mis on esitatud punktides 4.2.3.5.3.2, 4.2.3.5.3.3 ja 4.2.3.5.3.4.

Neid nõudeid on lubatud kombineerida järgmiselt:

4.2.3.5.3.2.    Rööbastelt mahasõidu ennetamise funktsioon

Kui veeremiüksuses tuvastatakse rööbastelt mahasõidu eeltingimus, saadetakse rööbastelt mahasõidu ennetamise funktsiooni abil signaal rongi vedava veduri juhikabiini.

Signaal, mis võimaldab rööbastelt mahasõidu ennetamise funktsiooni rakendada kogu rongi ulatuses, ja selle edastamine veeremiüksuse, veduri ja rongi muu (muude) haagitud veeremiüksuse (-üksuste) vahel dokumenteeritakse tehnilises dokumentatsioonis.

4.2.3.5.3.3.    Rööbastelt mahasõidu tuvastamise funktsioon

Kui veeremiüksuses tuvastatakse rööbastelt mahasõit, saadetakse rööbastelt mahasõidu tuvastamise funktsiooni abil signaal rongi vedava veduri juhikabiini.

Signaal, mis võimaldab rööbastelt mahasõidu tuvastamise funktsiooni rakendada kogu rongi ulatuses, ja selle edastamisviis veeremiüksuse, veduri ja rongi muu (muude) haagitud veeremiüksuse (-üksuste) vahel dokumenteeritakse tehnilises dokumentatsioonis.

4.2.3.5.3.4.    Rööbastelt mahasõidu tuvastamise ja pidurduse rakendamise funktsioon

Kui tuvastatakse rööbastelt mahasõit, rakendub automaatselt pidurdus, ilma et juht saaks seda tühistada.

Rööbastelt mahasõidu valetuvastuse risk peab olema maandatud aktsepteeritava tasemeni.

Seepärast tehakse rööbastelt mahasõidu tuvastamise ja pidurduse rakendamise funktsiooni riskihindamine vastavalt rakendusmäärusele (EL) nr 402/2013.

Rööbastelt mahasõidu tuvastamise ja pidurduse rakendamise funktsiooni peab olema võimalik välja lülitada vahetult veeremiüksuses, kui veeremiüksus on peatunud. Väljalülitamine vabastab ja isoleerib rööbastelt mahasõidu tuvastamise ja pidurduse rakendamise funktsiooni pidurisüsteemist.

Esitada tuleb rööbastelt mahasõidu tuvastamise ja pidurduse rakendamise funktsiooni seisund (sisse lülitatud / välja lülitatud) ja see peab olema nähtav veeremiüksuse mõlemalt küljelt. Kui see ei ole füüsiliselt teostatav, peab rööbastelt mahasõidu tuvastamise ja pidurduse rakendamise funktsiooni seisund olema nähtav vähemalt ühel küljel ja vaguni teine külg tähistatakse D liite viites 2 osutatud tehnilise kirjelduse kohaselt.

▼B

4.2.3.6.    Käiguosa

Käiguosa tagab üksuse ohutu kandmise ja suunamise ning vajaduse korral pidurdusjõudude ülekandmise.

4.2.3.6.1.    Pöördvankri raami konstruktsioon

▼M5

Pöördvankri raami, kõigi kinnitatud seadmete ning kere ja pöördvankri ühenduse konstruktsiooni terviklikkust tõendatakse D liite viites 9 osutatud tehnilises kirjelduses ette nähtud meetodite põhjal.

▼M1

Pöördvankri raami konstruktsiooni terviklikkust võib hinnata koostalitluskomponendi tasandil vastavalt punktile 6.1.2.1. Sel juhul ei ole erikatse ega simulatsioon allsüsteemi tasandil nõutav.

▼B

4.2.3.6.2.    Rattapaaride omadused

Rattapaar on suuteline edastama jõude ja pöördemomenti kinnitatud osade vahel kooskõlas kasutusvaldkonnaga.

Rattapaaride geomeetrilised mõõtmed, mis on esitatud joonisel 1, on kooskõlas tabelis 3 sätestatud piirväärtustega. Kõnealuseid piirväärtusi käsitatakse projekteeritud väärtusena ning need märgitakse punktis 4.5 kirjeldatud hooldusdokumentatsioonis kasutuspiirväärtusena.

Vastavustõendamist on kirjeldatud punktis 6.1.2.2.

Joonis 1

Tabelis 3 kasutatud rattapaaride sümbolid

▼M5

▼B

4.2.3.6.3.    Rataste omadused

Rataste geomeetrilised mõõtmed, mis on märgitud joonisel 2, vastavad tabelis 4 esitatud piirväärtustele.

Kõnealuseid piirväärtusi käsitatakse projekteeritud väärtusena ning need märgitakse punktis 4.5 nimetatud hooldusdokumentatsioonis kasutuse piirväärtusena.

Joonis 2

Tabelis 4 kasutatud rataste sümbolid

Rataste mehaanilised omadused tagavad jõudude ja pöördemomendi ülekande ning vastupidavuse soojuskoormusele, kui see on vajalik kooskõlas kasutusvaldkonnaga.

Vastavustõendamist on kirjeldatud punktis 6.1.2.3.

4.2.3.6.4.    Telgede omadused

Telgede omadused tagavad jõudude ja pöördemomendi ülekande kooskõlas kasutusvaldkonnaga.

Vastavustõendamist on kirjeldatud punktis 6.1.2.4.

Telgede jälgitavuse puhul võetakse arvesse Euroopa Raudteeagentuuri (ERA) kaubavagunite hoolduse töökonnas saadud tulemusi (vt kaubavagunite hoolduse töökonna lõpparuanne, mis on avaldatud ERA veebisaidil http://www.era.europa.eu).

4.2.3.6.5.    Teljepuksid/laagrid

Teljepukside ja veeremilaagrite projekteerimisel võetakse arvesse mehaanilise takistuse ja väsimise omadusi. Määratakse kindlaks ülekuumenenud teljelaagrite tuvastamisega seotud kasutuse käigus saavutatud temperatuuri piirväärtused.

Vastavustõendamist on kirjeldatud punktis 6.2.2.4.

▼M3

4.2.3.6.6.    Automaatselt muudetava rööpmelaiusega süsteemid

Käesolevat nõuet kohaldatakse selliste üksuste suhtes, mis on varustatud automaatselt muudetava rööpmelaiusega süsteemidega, millel on rataste telje asendi ümberlülitamise mehhanism, mis võimaldab üksust muuta ühilduvaks 1 435  mm rööpmelaiusega rööbasteede ja muu(de) käesoleva KTK kohaldamisalasse kuuluva(te) rööpmelaius(t)ega rööbasteede jaoks.

Ümberlülitusmehhanism peab tagama rataste ohutu lukustumise teljel vajalikus kohas.

Pärast rööpmelaiuse muutmise seadme läbimist kontrollitakse lukustussüsteemi seisundit (lukus või mitte) ja rataste asendit ühel või mitmel järgmisel viisil: visuaalne kontroll, üksuse pardal olev kontrollisüsteem või taristu/seadme kontrollisüsteem. Üksuse pardal oleva kontrollisüsteemi puhul peab olema võimalik pidev jälgimine.

Kui käiguosa on varustatud pidurisüsteemiga, mille asend rööpmelaiuse muutmise käigus muutub, peab automaatselt muudetava rööpmelaiusega süsteem tagama pidurisüsteemi ja rataste õige asendi ja ohutu lukustamise samal ajal.

Kui käitamise ajal ilmneb rataste ja pidurisüsteemi (kui see on asjakohane) asendi lukustamisel rike, võib see suure tõenäosusega lõppeda katastroofilise õnnetusega (põhjustades mitme inimese surma); võttes arvesse rikke tagajärgede tõsidust, tuleb tõendada, et see risk on viidud aktsepteeritava tasemeni.

Automaatselt muudetava rööpmelaiusega süsteem on määratletud koostalitluse komponendina (punkt 5.3.4b) ja see on koostalitluse komponendi „rattapaar” osa (punkt 5.3.2). Vastavushindamise menetlusi on täpsustatud käesoleva KTK punktis 6.1.2.6 (koostalitluse komponendi tasand), punktis 6.1.2.2 (ohutusnõue) ja punktis 6.2.2.4a (allsüsteemi tasand).

Rööpmelaius, millega üksus ühildub, tuleb märkida tehnilistes dokumentides.

Rööpmelaiuse muutmise kirjeldus tavatingimustes, sh rööpmelaiuse muutmise seadme tüüp/seadmete tüübid, millega üksus ühildub, peab olema osa tehnilistest dokumentidest (vt ka käesoleva KTK punkt 4.4).

Käesoleva KTK muude punktide kohaseid nõudeid ja vastavushindamisi kohaldatakse eraldi ratta iga sellise asendi suhtes, mis vastab ühele rööpmelaiusele, ja see tuleb vastavalt dokumenteerida.

▼B

4.2.3.6.7.    Käiguosa rattapaaride käsitsi vahetamiseks

Nõudeid kohaldatakse selliste üksuste suhtes, millega on võimalik liigelda erineva laiusega rööbasteedel rattapaaride füüsilise vahetamise teel.

Üksus on varustatud lukustusmehhanismiga, et tagada erinevates seadistustes pidurdusseadmete õige asend, võttes arvesse dünaamilist mõju kooskõlas üksuse ettenähtud kasutuskorraga.

Vastavustõendamist on kirjeldatud punktis 6.2.2.5.

4.2.4.    Pidurid

4.2.4.1.    Üldist

Rongi pidurisüsteemi eesmärk on tagada, et

Peamised pidurdustõhusust ja pidurdamise protsessi mõjutavad tegurid on

Rongi pidurdustõhusus tuletatakse rongi iga üksuse pidurdustõhususest.

4.2.4.2.    Ohutusnõuded

Pidurisüsteem aitab kaasa raudteesüsteemi ohutustaseme tagamisele. Seetõttu tuleb üksuse pidurisüsteemi konstruktsioonile teha riskihindamine kooskõlas ►M3  komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 402/2013, ◄  ( 3 ) võttes arvesse üksuse pidurdustõhususe täieliku kadumise ohtu. Olukorra tõsidust peetakse katastroofiliseks, kui

C liite punktide C.9 ja C.14 tingimuste täitmisel eeldatakse kooskõla käesoleva nõudega.

4.2.4.3.    Funktsionaalsed ja tehnilised nõuded

4.2.4.3.1.    Funktsionaalsed üldnõuded

Üksuse pidurdusseadmed tagavad pidurdusfunktsioonid, näiteks piduri rakendamise ja vabastamise, kui saadetakse signaal. Pidurdamine on

4.2.4.3.2.    Pidurdustõhusus

4.2.4.3.2.1.   Sõidupidur

Rongi või üksuse pidurdustõhusus on tema võime vähendada kiirust. See on rongi või üksuse määratud piirides aeglustamiseks saadaoleva pidurdusvõimsuse ning kõigi energia konverteerimise ja hajutamise tegurite, sh rongi takistuse tulemus.

▼M5

Veeremiüksuse pidurdustõhusus arvutatakse ühe D liites (viites 16, 37, 58 või 17) osutatud tehnilise kirjelduse kohaselt.

Arvutus valideeritakse katsetega. D liite viites 17 osutatud tehnilise kirjelduse kohane pidurdustõhususe arvutus valideeritakse vastavalt samale kirjeldusele või D liite viites 58 osutatud kirjeldusele.

▼B

4.2.4.3.2.2.   Seisupidur

Seisupidur on pidur, mida kasutatakse seisva veeremi liikumise vältimiseks kindlaksmääratud tingimustes (võttes arvesse asukohta, tuult, kallet ja veeremi koormat), kuni see tahtlikult vabastatakse.

▼M5

Kui üksus on varustatud seisupiduriga, tuleb täita järgmised nõuded:

▼M5

Vajaduse korral määratakse arvutustega kindlaks

▼B

4.2.4.3.3.    Soojusmahutavus

Pidurdusseadmed peavad olema suutelised taluma ühte avariipidurdust ilma pidurdustõhususe vähenemiseta soojuslike või mehaaniliste mõjude tõttu.

▼M1

Soojuskoormus, mida üksus talub ilma pidurdustõhususe vähenemiseta soojuslike või mehaaniliste mõjude tõttu, määratakse kindlaks ning esitatakse kiiruse, teljekoormuse, kalde ja pidurdusmaa alusel.

▼B

Vastavustõendamist on kirjeldatud punktis 6.2.2.6.

21 ‰ kallet kiirusel 70 km/h 40 km vältel võidakse pidada soojusmahutavuse võrdlusjuhtumiks, mis põhjustab pidurdusvõimsuse 45 kW ratta kohta 34 minuti jooksul, kui ratta nimiläbimõõt on 920 mm ja teljekoormus on 22,5 tonni.

4.2.4.3.4.    Rataste lohisemise vältimise süsteem

Rataste lohisemise vältimise süsteem on süsteem, mis on projekteeritud kasutama maksimaalset saadaolevat haardetegurit, vähendades, säilitades või suurendades pidurdusjõudu, et takistada rattapaaride lukustumist ning kontrollimatut libisemist. Selle tulemusena optimeeritakse peatumisteekonna pikkust.

Kui rataste lohisemise vältimise süsteemi juhitakse elektrooniliselt, vähendatakse rataste lohisemise vältimise süsteemi tõrgete põhjustatud negatiivseid mõjusid sobilike süsteemi projekteerimise protsesside ja tehniliste seadistustega.

Rataste lohisemise vältimise süsteem ei muuda pidurite funktsionaalseid omadusi. Veeremi õhuseadmestik peab olema projekteeritud läbilaskevõimega, mis tagab rataste lohisemise vältimise süsteemi töötamise nii, et see ei avaldaks mingit mõju õhkpidurisüsteemi tõhususele. Rataste lohisemise vältimise süsteemi projekteerimisel võetakse arvesse asjaolu, et kõnealune süsteem ei avaldaks kahjulikku mõju veeremi koostalitluse komponentidele (piduriajam, veerepind, teljepuksid jne).

▼M1

Rataste lohisemise vältimise süsteem paigaldatakse järgmist tüüpi üksustele:

▼M2

4.2.4.3.5.    Ratta veerepinna pidurite hõõrdeelement

Ratta veerepinna pidurite (s.o piduriklots) hõõrdumisel veerepinnaga tekib pidurdusjõud.

Ratta veerepinna pidurite kasutamise korral aitab hõõrdeelement usaldusväärselt saavutada vajalikku pidurdustõhusust.

Vastavustõendamist on kirjeldatud käesoleva KTK punktis 6.1.2.5.

▼B

4.2.5.    Keskkonnatingimused

Üksuse ja selle komponentide projekteerimisel võetakse arvesse keskkonnatingimusi, millega veerem kokku puutub.

Keskkonnaparameetreid on kirjeldatud allpool esitatud tingimustes. Iga keskkonnaparameetri kohta määratakse kindlaks nimivahemik, mis on Euroopas kõige sagedamini esinev ning mis on koostalitlusvõimelise üksuse alus.

Teatavate keskkonnaparameetrite puhul määratakse kindlaks ka muud vahemikud lisaks nimivahemikule. Sel juhul valitakse vahemik üksuse projekteerimiseks.

Allpool tingimustes kindlaks määratud funktsioonide puhul kirjeldatakse tehnilises dokumentatsioonis projekteerimise ja/või katsetamise sätteid, mis kehtestatakse veeremi KTK nõuetele vastavuse tagamiseks kõnealuses vahemikus.

Olenevalt valitud vahemikust ja võetud meetmetest (mida kirjeldatakse tehnilises dokumentatsioonis) võivad osutuda vajalikuks kohased kasutuseeskirjad, kui nimivahemiku jaoks projekteeritud üksust kasutatakse konkreetsel raudteeliinil, kus nimivahemik aasta teatud perioodidel ületatakse.

Vahemikud, kui need erinevad nimivahemikest, mis valitakse välja keskkonnatingimustega seotud mis tahes piirava(te) kasutuseeskirja(de) vältimiseks, määravad kindlaks liikmesriigid ning need on loetletud punktis 7.4.

Üksuse ja selle komponentide projekteerimisel võetakse arvesse ühte või mitut järgmist välisõhu temperatuuriklassi:

▼M5

Veeremiüksus vastab käesoleva KTK nõuetele ilma tulemuslikkuse vähenemiseta lume-, jää- ja raheoludes (nagu on kindlaks määratud D liite viites 18 osutatud tehnilises kirjelduses), mis vastavad nimivahemikule.

▼B

Kui valitakse standardis kirjeldatutest karmimad lume-, jää- ja raheolud, projekteeritakse üksus ja selle komponendid vastama KTK nõuetele, võttes arvesse koostoimet madala temperatuuriga kooskõlas valitud temperatuurivahemikuga.

Temperatuurivahemiku T2 puhul ning karmides lume-, jää- ja raheoludes määratakse kindlaks ja tõendatakse meetmed, mis on võetud kõnealustes karmides tingimustes KTK nõuetele vastamiseks, seda eelkõige projekteerimise ja/või katsetamise sätete puhul, võttes arvesse järgmisi funktsioone:

Vastavustõendamist on kirjeldatud punktis 6.2.2.7.

4.2.6.    Süsteemi kaitse

4.2.6.1.    Tuleohutus

4.2.6.1.1.    Üldist

Üksuse kõik olulised võimalikud tuleallikad (suure riskiga komponendid) määratakse kindlaks. Üksuse projekteerimise tuleohutusaspektid on suunatud

Üksuses kantavad kaubad ei ole üksuse osa ning neid ei tule vastavuse hindamisel arvesse võtta.

4.2.6.1.2.    Funktsionaalne ja tehniline kirjeldus

4.2.6.1.2.1.   Tõkked

Tule mõju piiramiseks paigaldatakse kindlaksmääratud võimalike tuleallikate (suure riskiga komponendid) ja kantava koorma vahele tuletõkked, mis jäävad vähemalt 15 minutiks terviklikuks.

Vastavustõendamist on kirjeldatud punktis 6.2.2.8.1.

4.2.6.1.2.2.   Materjalid

Kõigil üksuses kasutatavatel püsimaterjalidel on piiratud süttivuse ja leegi levimise omadused, v.a juhul, kui

Vastavustõendamist on kirjeldatud punktis 6.2.2.8.2.

4.2.6.1.2.3.   Kaablid

Elektrikaablite valimisel ja paigaldamisel võetakse arvesse nende tulekindlusomadusi.

Vastavustõendamist on kirjeldatud punktis 6.2.2.8.3.

4.2.6.1.2.4.   Süttivad vedelikud

Üksus varustatakse vahenditega, mis takistavad tule tekkimist ja levimist süttivate vedelike või gaaside lekkimise tõttu.

Vastavustõendamist on kirjeldatud punktis 6.2.2.8.4.

4.2.6.2.    Kaitse elektriohtude eest

4.2.6.2.1.    Kaudse kokkupuute vastased kaitsemeetmed (kaitsev potentsiaaliühtlustus)

Veeremi kere ja sõidurööpa vaheline takistus peab olema piisavalt väike, et takistada nende vahel ohtliku pinge tekkimist.

▼M5

Veeremiüksuste potentsiaal ühtlustatakse vastavalt D liite viites 27 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

▼B

4.2.6.2.2.    Otsese kontakti vastased kaitsemeetmed

Üksuse elektripaigaldised ja seadmed projekteeritakse nii, et kaitsta isikuid elektrilöökide eest.

▼M5

Veeremiüksus tuleb projekteerida nii, et välditakse otsest kontakti vastavalt D liite viites 27 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

▼B

4.2.6.3.    Tagaosa signaaltule kinnitusseadmed

▼M1

Kõigile tagaosa signaali vastu võtma projekteeritud üksustele tuleb üksuse tagaosale paigaldada kaks kahe lambi või valgust tagasipeegeldava märgi paigaldamist võimaldavat seadet E liites sätestatud viisil rööbasteest samale kõrgusele ja kõige rohkem 2 000 mm kõrgusele. ►M5  Kõnealuste kinnitusseadmete mõõtmed ja vahekaugus peavad vastama D liite viites 28 osutatud tehnilisele kirjeldusele. ◄

▼B

4.3.    Liideste funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused

4.3.1.    Liides infrastruktuuri allsüsteemiga

4.3.2.    Liides käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemiga

4.3.3.    Liides juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemiga

▼M3

4.4.    Kasutuseeskirjad

Kasutuseeskirjad töötatakse välja raudtee-ettevõtja ohutusjuhtimissüsteemis kirjeldatud menetluste raames. Kõnealustes eeskirjades võetakse arvesse kasutamisega seotud dokumente, mis on osa tehnilisest dokumentatsioonist, nagu on nõutud direktiivi (EL) 2016/797 artikli 15 lõikes 4 ja kehtestatud IV lisas.

Ohutuse seisukohast oluliste komponentide (vt ka punkt 4.5) jaoks arendavad projekteerijad/tootjad konkreetsed käitamis- ja käitamise jälgitavuse nõuded välja projekteerimisetapis ning pärast veeremiüksuste käikuandmist projekteerijate/tootjate ja asjaomaste raudteeveo-ettevõtjate või asjaomase vagunivaldajaga tehtava koostöö käigus.

Kasutamisega seotud dokumentides kirjeldatakse üksuse omadusi asjakohase ettenähtud kasutuse korral, et määrata kindlaks kasutuseeskirjad tavapärastes ja erinevates mõistlikult ettenähtavates halvenenud tingimustes.

Kasutamisega seotud dokumentide hulka kuuluvad:

Taotleja esitab kasutuseeskirjadega seotud dokumentide esialgse versiooni. Kõnealuseid dokumente võidakse hiljem muuta kooskõlas vastavate liidu õigusaktidega, võttes arvesse olemasolevaid üksuse kasutus- ja hooldustingimusi. ►M5  ————— ◄

4.5.    Hoolduseeskirjad

Hooldus on selliste toimingute kogum, mis on mõeldud funktsionaalse üksuse hoidmiseks seisukorras, milles see suudab oma nõutavat funktsiooni täita, või kõnealuse seisukorra taastamiseks.

Direktiivi (EL) 2016/797 artikli 15 lõikes 4 nõutud ja IV lisas kehtestatud tehnilise dokumentatsiooni osaks olevad järgmised dokumendid on vajalikud üksuste hooldustegevusteks:

Taotleja esitab punktides 4.5.1, 4.5.2 ja 4.5.3 kirjeldatud kolm dokumenti. Kõnealuseid dokumente võib hiljem kooskõlas vastavate ELi õigusaktidega muuta, võttes arvesse olemasolevaid üksuse kasutus- ja hooldustingimusi. ►M5  ————— ◄

Taotleja või taotleja volitatud üksus (nt vagunivaldaja) esitab need dokumendid veeremiüksuse hoolduse eest vastutavale üksusele niipea, kui see on määratud veeremiüksuse hoolduse eest vastutavaks.

Nende kolme dokumendi alusel määrab hoolduse eest vastutav üksus hoolduskava ja asjakohased hooldusnõuded kindlaks hoolduse tasandil omal vastutusel (ei kuulu hindamisele käesoleva KTK alusel).

Dokumendid sisaldavad ohutuse seisukohast oluliste komponentide loetelu. Ohutuse seisukohast olulised komponendid on komponendid, mille puhul üks rike võib suure tõenäosusega põhjustada direktiivi (EL) 2016/798 artikli 3 punktis 12 määratletud raske õnnetusjuhtumi.

Ohutuse seisukohast olulised komponendid ja nende konkreetsed hooldus- ja käitamisnõuded ning hoolduse jälgitavuse nõuded teevad kindlaks projekteerijad/tootjad projekteerimisetapis ning pärast veeremiüksuste käikuandmist tehakse need kindlaks projekteerijate/tootjate ja asjaomaste hoolduse eest vastutavate üksuste tehtava koostöö käigus.

4.5.1.    Ülddokumendid

▼M5

Ülddokumendid hõlmavad järgmist:

▼M3

4.5.2.    Hoolduskava tõendusdokument

Hoolduskava tõendusdokumendis kirjeldatakse, kuidas määratakse kindlaks ja kavandatakse hooldustoimingud, et tagada veeremi omaduste säilitamine selle kasutusaja jooksul lubatud piirides. Dokumentatsioonis esitatakse sisendandmed, et määrata kindlaks hooldustegevuste kontrolli ja perioodilisuse kriteeriumid. ►M5  Hoolduskava tõendusdokument hõlmab järgmist: ◄

4.5.3.    Hooldustööde kirjeldus

Hooldustööde kirjelduses kirjeldatakse hooldustööde tegemise võimalikke viise. Hooldustoimingud hõlmavad muu hulgas kontrolli, seiret, katseid, mõõtmisi, asendamisi, kohandamisi ja parandustöid.

Hooldustoimingud jagunevad järgmiselt:

Hooldustööde kirjeldus sisaldab allpool esitatut.

▼B

4.6.    Kutsepädevus

Üksuste käitamiseks ja hooldamiseks vajalik töötajate kutsepädevus ei ole käesoleva KTKga hõlmatud.

4.7.    Tervishoiu- ja ohutustingimused

▼M1

Üksuste käitamiseks ja hooldamiseks vajalike töötajate tervishoiu ja ohutuse tingimused on hõlmatud oluliste nõuetega 1.1.5, 1.3.1, 1.3.2, 2.5.1 ja 2.6.1, mis on sätestatud ►M3  direktiivi (EL) 2016/797 ◄ III lisas.

▼B

Täpsemalt nimetatakse jaotise 4.2 järgmistes punktides töötajate tervishoiu ja ohutuse sätted:

Kui üksusele on paigaldatud käsitsihaakimise süsteem, tagatakse haakimisel ja lahtihaakimisel rongikoostajatele vaba ruum.

Kõik tegevpersonalile ohtlikuks peetavad eenduvad osad tuleb selgelt märgistada ja/või varustada kaitseseadmetega.

Üksus varustatakse astmete ja käepidemetega, v.a juhul, kui töötajad ei pea sellel töötama, näiteks rongikoostamise puhul.

▼M1

4.8.    Tehnilisse dokumentatsiooni ja lubatud raudteeveeremitüüpide Euroopa registrisse kantavad parameetrid

▼B

Tehniline dokumentatsioon sisaldab vähemalt järgmisi parameetreid:

▼M1

▼B

▼M5 —————

▼B

▼M5

▼M1

Veeremi andmed, mis tuleb kanda lubatud raudteeveeremitüüpide Euroopa registrisse, on sätestatud komisjoni 4. oktoobri 2011. aasta rakendusotsuses 2011/665/EL lubatud raudteeveeremitüüpide Euroopa registri kohta ( 5 ).

▼M3

4.9.    Marsruudi ühilduvuse kontroll enne lubatud veeremiüksuste kasutamist

Allsüsteemi „veerem – kaubavagunid” parameetreid, mida raudteeveo-ettevõtja kasutab marsruudi ühilduvuse kontrolliks, on kirjeldatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/773 ( 6 ) D1 liites.

▼B

5.   KOOSTALITLUSE KOMPONENDID

5.1.    Üldist

Koostalitluse komponendid, mis on määratletud ►M3  direktiivi (EL) 2016/797 ◄ artikli 2 punktis f, on loetletud punktis 5.3 koos

Kui punktis 5.3 kirjeldatakse nõuet kui koostalitluse komponendi tasemel hinnatut, ei ole vaja sama nõuet hinnata allsüsteemi tasemel.

▼M2

5.2.    Uuenduslikud lahendused

Artikli 10a kohaselt võivad uuenduslikud lahendused nõuda uusi kirjeldusi ja/või uusi hindamismeetodeid. Kõnealused kirjeldused ja hindamismeetodid töötatakse välja punktis 6.1.3 kirjeldatud protsessi abil, kui koostalitluse komponendi jaoks on ette nähtud uuenduslik lahendus.

▼B

5.3.    Koostalitluse komponentide kirjeldus

5.3.1.    Käiguosa

▼M3

Käiguosa projekteeritakse kõigi kasutusvahemike ja kasutusalade jaoks, mis määratakse kindlaks järgmiste parameetrite alusel:

▼B

Kiiruse ja teljekoormuse parameetreid võidakse ühiselt arvesse võtta, et määrata kindlaks kohane kasutusvaldkond (näiteks maksimumkiirus ja tühikaal).

Käiguosa vastab punktides 4.2.3.5.2 ja 4.2.3.6.1 esitatud nõuetele. Kõnealuseid nõudeid hinnatakse koostalitluse komponendi tasemel.

5.3.2.    Rattapaar

▼M3

Käesoleva KTK kohaldamisel loetakse rattapaarid koosnevaks põhiosadest, millega tagatakse mehaaniline liides rööbasteega (rattad ja ühenduselemendid: näiteks risttelg, sõltumatu rattatelg). Abiosasid (teljepuksid, teljepuksikarbid, käigukastid ja pidurikettad) hinnatakse allsüsteemi tasandil.

Rattapaari hinnatakse ja see projekteeritakse kasutusala jaoks järgmise alusel:

▼B

Rattapaar vastab punktis 4.2.3.6.2 kindlaks määratud geomeetriliste ja mehaaniliste parameetrite nõuetele. Kõnealuseid nõudeid hinnatakse koostalitluse komponendi tasemel.

5.3.3.    Ratas

Ratast hinnatakse ja see projekteeritakse kasutusvaldkonna jaoks järgmise alusel:

▼M3

▼B

Ratas vastab punktis 4.2.3.6.3 kindlaks määratud geomeetriliste, mehaaniliste ja soojusmehaaniliste parameetrite nõuetele. Kõnealuseid nõudeid hinnatakse koostalitluse komponendi tasemel.

5.3.4.    Telg

Telge hinnatakse ja see projekteeritakse kasutusvaldkonna jaoks järgmise alusel:

Telg vastab punktis 4.2.3.6.4 kindlaks määratud mehaaniliste parameetrite nõuetele. Kõnealuseid nõudeid hinnatakse koostalitluse komponendi tasemel.

▼M2

5.3.4a.    Ratta veerepinna pidurite hõõrdeelement

Ratta veerepinna pidurite hõõrdeelement projekteeritakse kasutusvaldkonna jaoks ja seda hinnatakse sellega seoses järgmiste näitajate alusel:

Ratta veerepinna pidurite hõõrdeelement peab vastama punkti 4.2.4.3.5 nõuetele. Kõnealuseid nõudeid hinnatakse koostalitluse komponendi tasandil.

▼M3

5.3.4b.    Automaatselt muudetava rööpmelaiusega süsteem

Koostalitluse komponenti „automaatselt muudetava rööpmelaiusega süsteem” hinnatakse ja see projekteeritakse kasutusala jaoks järgmise alusel:

Automaatselt muudetava rööpmelaiusega süsteem peab vastama punkti 4.2.3.6.6 nõuetele; neid nõudeid hinnatakse koostalitluse komponendi tasandil, nagu on esitatud punktis 6.1.2.6.

▼B

5.3.5.    Tagaosa signaaltuli

Liite E kohane tagaosa signaaltuli on eraldiseisev koostalitluse komponent. Punktis 4.2 puuduvad tagaosa signaaltuld käsitlevad nõuded. Selle hindamine teavitatud asutuse poolt ei ole allsüsteemi EÜ vastavustõendamise osa.

6.   VASTAVUSHINDAMINE JA EÜ VASTAVUSTÕENDAMINE

6.1.    Koostalitluse komponent

6.1.1.    Moodulid

Koostalitluse komponendi vastavushindamine tehakse kooskõlas tabelis 8 kirjeldatud mooduli(te)ga.

Kõnealuseid mooduleid on täpsemalt kirjeldatud otsuses 2010/713/EL.

6.1.2.    Vastavushindamise menetlused

Euroopa Liidus asutatud tootja või tema volitatud esindaja valivad tabelis 9 esitatud ühe mooduli või moodulite kombinatsiooni kooskõlas nõutud komponendiga.

▼M2

▼B

Valitud mooduli või moodulite kombinatsiooni kohaldamisel hinnatakse koostalitluse komponenti punktis 4.2 nimetatud nõuete alusel. Vajaduse korral märgitakse konkreetsete koostalitluse komponentide hindamise lisanõuded allpool esitatud tingimustes.

▼M3

Kui käesoleva KTK punktis 5.3 koostalitluse komponendina määratletud komponendi suhtes kohaldatakse erijuhtu, võib vastav nõue olla kontrolli osa üksnes koostalitluse komponendi tasandil, kui komponent vastab endiselt käesoleva KTK 4. ja 5. peatüki nõuetele ning kui erijuhu puhul ei viidata riiklikule eeskirjale (st lisanõue, mis vastab peamisele KTK-le ja mis on KTKs täielikult sätestatud).

Muudel juhtudel toimub kontroll allsüsteemi tasandil; kui komponendi suhtes kohaldatakse riiklikku eeskirja, võib asjaomane liikmesriik kindlaks määrata asjakohased kohaldatavad vastavushindamise menetlused.

▼M5

6.1.2.1.    Käiguosa

Sõidu ajal dünaamilise käitumise vastavustõendamine on ette nähtud D liite viites 8 osutatud tehnilises kirjelduses.

Kõnealuses tehnilises kirjelduses kindlaksmääratud käiguosaga varustatud veeremiüksused eeldatakse olevat vastavad asjakohastele nõuetele, kui käiguosi kasutatakse nende kindlaksmääratud kasutusaladel.

Kindlaksmääratud käiguosaga varustatud vaguni käitamise ajal peavad minimaalne ja maksimaalne teljekoormus vastama kindlaksmääratud käiguosa jaoks ettenähtud koormustingimustele nii tühimassi kui ka koormuse korral, nagu on esitatud D liite viites 8 osutatud tehnilises kirjelduses.

Kui veeremiüksus ei saavuta tühimassi tingimustes minimaalset teljekoormust, võivad vaguni suhtes kehtida kasutustingimused, mille kohaselt tuleb seda alati käitada minimaalse kasuliku koormuse või ballastiga (näiteks tühja laadimisseadmega), et see vastaks D liite viites 8 osutatud tehnilises kirjelduses esitatud parameetritele.

Sellisel juhul võib rööbasteel tehtavatest katsetest vabastamiseks kasutatava parameetri „vaguni mass tühimassi tingimustes” asendada parameetriga „minimaalne teljekoormus”. See esitatakse tehnilises dokumentatsioonis kasutustingimusena.

Pöördvankri raami tugevust hinnatakse D liite viites 9 osutatud tehnilise kirjelduse alusel.

6.1.2.2.    Rattapaar

Rattapaari mehaanilise käitumise vastavustõendamine tehakse vastavalt D liite viites 10 osutatud tehnilisele kirjeldusele, milles on määratud kindlaks teljekomplekti jõu piirnormid ja sellega seotud vastavustõendamise katse.

▼B

6.1.2.3.    Ratas

▼M5

Kui ratast on kavas kasutada ratta veerepinnal rakenduvate piduriklotsidega, tõendatakse ratta termomehaaniline sobilikkus, võttes arvesse ettenähtud maksimaalset pidurdusenergiat. Tehakse D liite viites 11 osutatud tehnilises kirjelduses esitatud tüübikatse, mille eesmärk on kontrollida, et pidurdamise ajal rummu külgsuunaline nihkumine ja jääkpinge jäävad kindlaksmääratud tolerantsi piiresse.

Sepistatud ja valtsitud rataste jääkpinge otsustuskriteeriumid on esitatud samas tehnilises kirjelduses.

▼M4

Alternatiivne vastavustõendamine on lubatud vastavalt punktile 6.1.2.4a.

▼B

▼M1

Tootmisetapis kohaldatakse vastavustõendamise menetlust, millega tagatakse, et ükski defekt, mis tuleneb ratta mehaaniliste omaduste mis tahes muutustest, ei kahjusta ohutust. Kontrollitakse ratta materjali tõmbetugevust, rummu tugevust, purunemissitkust (ainult veerepinnal pidurdatavate rataste puhul), löögikindlust, materjali omadusi ja materjali puhtust. Vastavustõendamisel määratakse kindlaks, kuidas toimub iga kontrollitava omaduse puhul partiist proovide valimine.

▼B

6.1.2.4.    Telg

▼M5

Lisaks eespool nimetatud koostenõudele põhineb telje mehaanilise takistuse ja väsimusomaduste vastavustõendamine D liite viites 12 osutatud tehnilisel kirjeldusel.

See tehniline kirjeldus sisaldab lubatava pinge otsustuskriteeriume. Tootmisetapis kohaldatakse vastavustõendamise menetlust, millega tagatakse, et ükski telje mehaaniliste omaduste mis tahes muutustest tingitud defekt ei kahjusta ohutust. Kontrollitakse teljematerjali tõmbetugevust, löögikindlust, pinna terviklikkust, materjali omadusi ja materjali puhtust. Vastavustõendamise käigus täpsustatakse, kuidas toimub iga kontrollitava omaduse puhul partiist proovide valimine.

▼M4

Alternatiivne vastavustõendamine on lubatud vastavalt punktile 6.1.2.4a.

6.1.2.4a.   

Kui punktides 6.1.2.2, 6.1.2.3 ja 6.1.2.4 osutatud EN standardid ei hõlma kavandatud tehnilist lahendust, on rattapaari mehaanilise käitumise, rataste mehaaniliste omaduste ning telje mehaanilise takistuse ja väsimusomaduste vastavustõendamiseks lubatud kasutada muid standardeid. Sel juhul peab teavitatud asustus veenduma, et alternatiivsed standardid moodustavad osa tehniliselt terviklikust standardite kogumist, mida kohaldatakse rattapaaride projekteerimise, konstrueerimise ja katsetamise suhtes ning mis sisaldavad konkreetseid nõudeid rattapaaride, rataste ja teljepukside kohta, hõlmates järgmist:

Eespool nõutava tõendamise puhul võib osutada üksnes avalikult kättesaadavatele standarditele. Teavitatud asutus tagab kontrollimise abil järjepidevuse alternatiivsete standardite metoodika, taotleja eelduste, kavandatud tehnilise lahenduste ja kavandatud kasutusala vahel.

▼M2

6.1.2.5.    Ratta veerepinna pidurite hõõrdeelement

Ratta veerepinna pidurite hõõrdeelemendi vastavuse tõendamiseks tuleb kindlaks määrata järgmised hõõrdeelemendi näitajad kooskõlas Euroopa Raudteeagentuuri (ERA) tehnilise ►M3  dokumendi ERA/TD/2013-02/INT versiooniga 3.0 (27.11.2015) ◄ , mis on avaldatud ERA veebisaidil (http://www.era.europa.eu):

Järgmiste asjaoludega sobivust tuleb tõendada kooskõlas ERA tehnilise ►M3  dokumendi ERA/TD/2013-02/INT versiooni 3.0 (27.11.2015) ◄ , mis on avaldatud ERA veebisaidil (http://www.era.europa.eu) 7. ja 8. peatükiga, kui hõõrdeelement on ette nähtud:

Kui tootjal ei ole (tema enda hinnangu kohaselt) piisavalt ekspluatatsioonikogemusi seoses kavandatava konstruktsiooniga, peab tüübivalideerimine ekspluatatsioonikogemuste alusel (moodul CV) olema kasutuskõlblikkuse hindamise üks osa. Enne sõidukatsetuste alustamist tuleb sobiva mooduli (CB või CH1) abil kindlaks teha koostalitluse komponendi konstruktsiooni vastavus nõuetele.

Sõidukatsetused tehakse tootja taotluse alusel ja tootja peab sõlmima raudteeveo-ettevõtjaga kokkuleppe raudteeveo-ettevõtja osalemiseks sellises hindamises.

Selliste hõõrdeelementide sobivust teestruktuuril põhinevate rongituvastussüsteemide jaoks, mida kavatsetakse kasutada ERA tehnilise ►M3  dokumendi ERA/TD/2013-02/INT versiooni 3.0 (27.11.2015) ◄ , mis on avaldatud ERA veebisaidil (http://www.era.europa.eu) 7. peatükiga ettenähtust laiemalt, võib tõendada punktis 6.1.3 uuenduslike lahenduste kohta kehtestatud menetlusega.

Selliste hõõrdeelementide sobivust dünamomeetriliselt katsetatud keskkonnatingimuste jaoks, mida kavatsetakse kasutada ERA tehnilise ►M3  dokumendi ERA/TD/2013-02/INT versiooni 3.0 (27.11.2015) ◄ , mis on avaldatud ERA veebisaidil (http://www.era.europa.eu) punktiga 8.2.1 ettenähtust laiemalt, võib tõendada punktis 6.1.3 uuenduslike lahenduste kohta kehtestatud menetlusega.

▼M3

6.1.2.6    Automaatselt muudetava rööpmelaiusega süsteem

Hindamismenetlus peab põhinema valideerimiskaval, mis hõlmab kõiki punktides 4.2.3.6.6 ja 5.3.4b mainitud aspekte.

Valideerimiskava peab olema kooskõlas punkti 4.2.3.6.6 kohase ohutusanalüüsiga ja selles peab olema kindlaks määratud hindamine, mida on vaja kõigis järgmistes eri etappides:

Seoses punkti 4.2.3.6.6 kohaselt nõutava ohutustasemele vastavuse tõendamisega dokumenteeritakse selgelt ohutusanalüüsis arvesse võetavad eeldused, mis on seotud üksusega, kuhu süsteem kavatsetakse integreerida, ja selle üksuse kasutusotstarbega.

Automaatselt muudetava rööpmelaiusega süsteemi puhul võidakse hinnata selle kasutussobivust (moodul CV). Enne käitamiskatsete alustamist kasutatakse sobivat moodulit (CB või CH1) koostalitluse komponendi projekti sertifitseerimiseks. Käitamiskatsed tehakse tootja taotluse korral; tootja peab saama raudteeveo-ettevõtjalt nõusoleku viimase osalemiseks sellises hindamises.

Vastavushindamise eest vastutava teavitatud asutuse sertifikaat peab sisaldama nii punkti 5.3.4b kohaseid kasutustingimusi kui ka rööpmelaiuse muutmise seadme(te) tüüpi/tüüpe ja käitamistingimusi, millega seoses automaatselt muudetava rööpmelaiusega süsteemi on hinnatud.

▼M2

6.1.3.    Uuenduslikud lahendused

Kui koostalitluse komponendiks kavandatakse artiklis 10a viidatud uuenduslikku lahendust, peab selle tootja või tema volitatud esindaja, kes on asutatud Euroopa Liidus, kohaldama artiklis 10a kirjeldatud menetlust.

▼B

6.2.    Allsüsteem

6.2.1.    Moodulid

Allsüsteemi „veerem – kaubavagunid” vastavustõendamine tehakse kooskõlas tabelis 10 kirjeldatud mooduli(te)ga.

Kõnealuseid mooduleid on täpsemalt kirjeldatud otsuses 2010/713/EL.

6.2.2.    EÜ vastavustõendamise menetlused

Taotleja valib allsüsteemi EÜ vastavustõendamiseks ühe järgmise mooduli või moodulite kombinatsiooni:

Valitud mooduli või moodulite kombinatsiooni kohaldamisel hinnatakse allsüsteemi punktis 4.2 esitatud nõuete alusel. Vajaduse korral esitatakse konkreetsete komponentide hindamise lisanõuded allpool toodud tingimustes.

6.2.2.1.    Üksuse tugevus

▼M5

Vastavustõendamine peab vastama ühele D liites (viites 3 või viites 1) osutatud tehnilisele kirjeldusele.

▼B

Ühenduste suhtes kohaldatakse tunnustatud vastavustõendamismenetlust, et tootmisetapis tagada, et ükski defekt ei kahjustaks konstruktsiooni kavandatavaid mehaanilisi omadusi.

▼M5

6.2.2.2.    Kõveral rööbasteel rööbastelt mahasõidu vältimine

Vastavustõendamine tehakse D liite viites 7 osutatud tehnilise kirjelduse kohaselt.

▼M3

6.2.2.3.    Dünaamiline käitumine sõidu ajal

Katsed rööbasteel

▼M5

Vastavustõendamine tehakse D liite viites 7 osutatud tehnilise kirjelduse kohaselt.

1 668  mm rööpmelaiusega võrgus käitatavate veeremiüksuste puhul arvutatakse kõnealuse tehnilise kirjelduse kohaselt raadiuse Rm = 350 m jaoks normaliseeritud suunava jõu hinnanguline väärtus järgmise valemiga:

▼M3

Ya,nf,qst = Ya,f,qst – (11 550  m/Rm – 33) kN.

Kvaasistaatilise suunava jõu Yj,a,qst piirnorm on 66 kN.

Välisrööpa kõrgenduse puudujäägi väärtusi saab kohandada 1 668  mm rööpmelaiuse jaoks, korrutades vastavad 1 435  mm parameetri väärtused järgmise teisendusteguriga: 1 733/1 500.

▼M5

Aruandesse kantakse suurima ekvivalentkoonilisuse ja kiiruse kombinatsioon, mille korral veeremiüksus vastab D liite viites 7 osutatud tehnilises kirjelduses esitatud stabiilsuskriteeriumile.

▼B

6.2.2.4.    Teljepuksid/laagrid

▼M5

Veerelaagrite mehaanilise takistuse ja väsimusomaduste vastavustõendamine tehakse D liite viites 13 osutatud tehnilise kirjelduse kohaselt.

▼M3

Eespool nimetatud vastavustõendamiseks on lubatud kasutada muid standardeid, kui EN-standardid ei hõlma kavandatud tehnilist lahendust; sel juhul peab teavitatud asutus kontrollima, et alternatiivsed standardid moodustavad osa tehniliselt ühtlastest standardikogumitest, mida kohaldatakse pukside projekteerimise, konstrueerimise ja katsetamise suhtes.

Eespool nõutava tõendamise puhul võib osutada üksnes standarditele, mis on avalikult kättesaadavad.

Kui puksid on toodetud vastavalt projektile, mis on välja töötatud ja mida on juba kasutatud toodete turule laskmiseks enne nende toodete suhtes kohaldatavate asjakohaste KTKde jõustumist, on taotlejal lubatud kalduda kõrvale eespool mainitud vastavustõendamise menetlusest, osutades projekti ekspertiisile ja tüübihindamisele, mis tehti seoses varasemate taotlustega ja võrreldavatel tingimustel; kõnealune tõendamine tuleb dokumenteerida ja seda käsitatakse sama tasandi tõendina kui mooduli SB kohast tüübihindamist või mooduli SH1 kohast projektihindamist.

6.2.2.4a.    Automaatselt muudetava rööpmelaiusega süsteemid

Ohutusanalüüs, mis on nõutav punkti 4.2.3.6.6 kohaselt ja mida tehakse koostalitluse komponendi tasandil, tuleb konsolideerida üksuse tasandil; eelkõige võib olla vaja vaadata läbi punkti 6.1.2.6 kohaselt tehtud eeldused, et võtta arvesse üksust ja selle kasutusotstarvet.

▼M5

6.2.2.5.    Käiguosa rattapaaride käsitsi vahetamiseks

1 435  mm ja 1 668 mm rööpmelaiuse vahel vahetamine

D liite viites 14 osutatud tehnilises kirjelduses kirjeldatud tehnilised lahendused teljeüksuste ja pöördvankriüksuste jaoks loetakse punkti 4.2.3.6.7 nõuetele vastavaks.

1 435  mm ja 1 524  mm rööpmelaiuse vahel vahetamine

D liite viites 15 osutatud tehnilises kirjelduses kirjeldatud tehniline lahendus loetakse punkti 4.2.3.6.7 nõuetele vastavaks.

▼B

6.2.2.6.    Soojusmahutavus

Arvutuste, simulatsioonide või katsetega tõendatakse, et klotspidurite piduriklotside, piduriklotside või piduriketaste temperatuur ei ületa nende soojusmahutavust. Arvesse võetakse järgmisi näitajaid:

6.2.2.7.    Keskkonnatingimused

Terasmaterjale peetakse vastavaks kõigile punktis 4.2.5 kirjeldatud vahemikele, kui materjali omadused on määratud kindlaks temperatuurini – 20 °C.

6.2.2.8.    Tuleohutus

6.2.2.8.1.    Tõkked

►M5  Tõkkeid katsetatakse D liite viites 19 osutatud tehnilise kirjelduse kohaselt. ◄ Ilma katsetamata peetakse terviklikkuse nõuetele vastavaks vähemalt 2 mm paksuseid terasplaate ja vähemalt 5 mm paksuseid alumiiniumplaate.

6.2.2.8.2.    Materjalid

▼M5

Materjalide süttivuse ja leegi levimise omadusi katsetatakse vastavalt D liite viites 20 osutatud tehnilisele kirjeldusele, mille korral on piirnorm CFE ≥ 18 kW/m2.

Pöördvankri kummist osi katsetatakse vastavalt D liite viites 23 osutatud tehnilisele kirjeldusele, mille korral on piirnorm MARHE ≤ 90 kW/m2 katsetingimustes, mis on ette nähtud D liite viites 22 osutatud tehnilises kirjelduses.

▼M3

Vajalike süttivuse ja leegi levimise omadustele peetakse vastavaks järgmiste materjalide ja komponentide tuleohutusnõudeid:

▼B

▼M5

6.2.2.8.3.    Kaablid

Elektrikaablid valitakse välja ja paigaldatakse D liite viidetes 24 ja 25 osutatud tehnilise kirjelduse kohaselt.

6.2.2.8.4.    Tuleohtlikud vedelikud

Võetavad meetmed peavad vastama D liite viites 26 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

▼M2

6.2.3.    Uuenduslikud lahendused

Kui allsüsteemi „veerem – kaubavagunid” jaoks kavandatakse artiklis 10a viidatud uuenduslikku lahendust, peab taotleja kohaldama artiklis 10a kirjeldatud menetlust.

▼B

6.3.    EÜ deklaratsioonita koostalitluskomponentidele vastavaid komponente sisaldav allsüsteem

▼M1

Teavitatud asutus võib anda allsüsteemile EÜ vastavustõendamise sertifikaadi ka juhul, kui ühel või mitmel kõnealuse allsüsteemi koostalitluskomponendile vastaval komponendil ei ole asjakohast EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni kooskõlas käesoleva KTKga (sertifitseerimata koostalitluskomponendid), kui komponent toodeti enne käesoleva KTK jõustumist ja komponendi tüüpi

▼B

Teavitatud asutus teeb allsüsteemi EÜ vastavustõendamise kooskõlas 4. peatüki nõuetega, kasutades 6. peatükis sätestatud vastavaid hindamisnõudeid koos 7. peatükis sätestatutega, v.a erijuhtudel. Kõnealusel EÜ vastavustõendamisel kohaldatakse punktis 6.2.2 sätestatud allsüsteemi mooduleid.

EÜ vastavusdeklaratsioone või kasutuskõlblikkuse deklaratsioone sedasi hinnatud komponentidele ei koostata.

6.4.    Hindamist vajavad projektietapid

Hindamine hõlmab järgmist kahte etappi, mis on märgitud käesoleva KTK F liite tabelis F.1 tähisega „X”. Eelkõige võetakse tüübikatse kindlaksmääramisel arvesse punkti 4.2 tingimusi ja nõudeid.

F liite ülesehitus vastab punktile 4.2. Kui see on asjakohane, siis viidatakse punktide 6.1 ja 6.2 jaotistele.

6.5.    EÜ vastavusdeklaratsiooniga komponendid

Kui komponent on määratud kindlaks koostalitluse komponendina ja sellel oli enne käesoleva KTK jõustumist EÜ vastavusdeklaratsioon, menetletakse seda käesoleva KTK alusel järgmiselt:

▼M1

▼B

7.   RAKENDAMINE

▼M5

7.1.    Turulelaskmise luba

Kui taotleja otsustab käesolevat KTKd kohaldada, siis peavad liikmesriigid vastavat EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni tunnustama.

7.1.1.    Kohaldamine käimasolevate projektide suhtes

▼M3

7.1.2.    Esimese turule laskmise loa vastastikune tunnustamine

Kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõike 3 punktiga b antakse veeremi (nagu see on määratletud käesolevas KTKs) turule laskmise luba järgmise alusel:

Direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõike 3 punktid b ja c ei kujuta endast lisanõuet. Veeremiüksuse tehniline ühilduvus eeskirjadega (KTK või riiklikud eeskirjad) hõlmatud võrgustikus; ka seda aspekti tuleb arvesse võtta EÜ vastavustõendamise tasandil.

Seepärast on tingimused, mille kohaselt kasutusala ei ole piiratud konkreetse riigi võrgustikuga, esitatud allpool lisanõuetena, mida tuleb käsitleda veeremi allsüsteemi EÜ vastavustõendamisel. Kõnealused tingimused täiendavad punktis 4.2 esitatud nõudeid ja neid tuleb täita täiel määral.

▼M5

▼M5

▼M3

▼M5

▼M3

7.2.    Rakendamise üldeeskirjad

7.2.1.    Komponentide asendamine

Käesolevas punktis käsitletakse direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 2 osutatud komponentide asendamist.

Arvesse tuleb võtta järgmisi kategooriaid:

▼M5

▼M3

Tabelis 11 on esitatud võimalikud permutatsioonid.

Tabelis 11 kasutatud sõna „võimalik” tähendab seda, et hoolduse eest vastutav üksus võib omal vastutusel asendada komponendi muu komponendiga, kasutades sama funktsiooni ja vähemalt sama tulemuslikkust kooskõlas asjakohase KTK nõuetega, kui kõnealused komponendid

▼M5

7.2.2.    Käitatava veeremiüksuse või olemasoleva veeremiüksuse tüübi muutmine

▼M3

7.2.2.1.    Sissejuhatus

Käesolevas punktis 7.2.2 on esitatud põhimõtted, mida peavad kohaldama muutusi haldavad üksused ja lube andvad üksused kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikli 15 lõikes 9, artikli 21 lõikes 12 ja IV lisas kirjeldatud EÜ vastavustõendamise menetlusega. Seda menetlust on edasi arendatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/545 ( 8 ) artiklites 13, 15 ja 16 ning komisjoni otsuses 2010/713/EÜ ( 9 ).

►M5  Punkti 7.2.2 kohaldatakse käitatava veeremiüksuse või olemasoleva veeremiüksuse tüübi mis tahes muudatus(t)e, sealhulgas uuendamise või ümberehitamise korral. ◄ Seda ei kohaldata selliste muudatuste korral,

Veeremitüübi loa omanik peab esitama muutusi haldavale üksusele mõistlikel tingimustel teabe, mida on vaja muudatuste hindamiseks.

7.2.2.2.    Nii üksuse kui ka üksuse tüübi muudatuste haldamist käsitlevad eeskirjad

Üksuse osad ja põhiparameetrid, mida muudatus(ed) ei mõjuta, ei ole hõlmatud käesolevale KTK-le vastavuse hindamisega.

▼M5

Ilma et see piiraks punkti 7.2.2.3 kohaldamist, on vaja täita käesoleva KTK või komisjoni määruse (EL) nr 1304/2014 ( 10 ) (müra KTK) (vt (müra KTK punkt 7.2) nõudeid käesoleva KTK nende põhiparameetrite korral, mida muudatus (muudatused) võib (võivad) mõjutada.

▼M3

Kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/545 artiklitega 15 ja 16 ja otsusega 2010/713/EL ning moodulite SB, SD/SF või SH1 kohaldamisega ELi vastavustõendamisel ja vajaduse korral kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikli 15 lõikega 5 peab muutust haldav asutus teatama teavitatud asutusele kõigist muudatustest, mis mõjutavad allsüsteemi vastavust asjakohas(t)e KTK(de) nõuetele ja mille tõttu peab teavitatud asutus uusi kontrolle tegema. Selle teabe esitab muudatust haldav asutus koos viidetega tehnilistele dokumentidele, mis on seotud olemasoleva EÜ tüübihindamis- või projektihindamistõendiga.

Ilma et see piiraks direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõike 12 punktis b nõutavat üldist ohutushinnangut, on selliste muudatuste korral, mis nõuavad pidurisüsteemi puhul punktis 4.2.4.2 sätestatud ohutusnõuete uut hindamist, vaja uut turule laskmise luba, v.a juhul, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

Muude KTKde rakendamisega seotud riiklikke üleminekustrateegiaid (nt püsiseadmeid hõlmavad KTKd) võetakse arvesse, kui määratakse kindlaks, millises ulatuses tuleb kohaldada veeremit käsitlevaid KTKsid.

Veeremi peamised konstruktsiooniomadused on kindlaks määratud tabelis 11a. Nende tabelite ja direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõike 12 punkti b kohaselt nõutava ohutushinnangu põhjal liigitatakse muudatused järgmiselt:

Otsus selle kohta, kas muudatused ületavad eespool nimetatud künniseid, tuleb teha, osutades parameetrite väärtustele veeremi või veeremitüübi viimase loa ajal.

Muudatusi, millele ei ole eelnevas lõigus osutatud, käsitatakse muudatustena, mis ei mõjuta peamisi konstruktsiooniomadusi, ning need liigitatakse komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/545 artikli 15 lõike 1 punkti a või artikli 15 lõike 1 punkti b kohaselt, välja arvatud juhul, kui direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõike 12 punktis b nõutava ohutushinnangu kohaselt tuleb need liigitada artikli 15 lõike 1 punkti d kohaselt.

Direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõike 12 punktis b nõutav ohutushinnang peab hõlmama kõiki tabelis 1 esitatud põhiparameetritega seotud muudatusi, mis on seotud kõigi oluliste nõuetega, eelkõige nõuetega „ohutus” ja „tehniline ühilduvus”.

Ilma et see piiraks punkti 7.2.2.3 kohaldamist, peavad kõik muudatused jääma kohaldatavatele KTKdele vastavaks olenemata nende klassifikatsioonist.

Püsivalt ühendatud elementidest koosnevasse koosseisu kuuluva terve elemendi asendamine pärast tõsist kahjustust ei nõua käesoleva KTK alusel vastavushindamist, kui element on identne sellega, mida see asendab. See element peab olema jälgitav ja sertifitseeritud vastavalt mis tahes riiklikule või rahvusvahelisele eeskirjale või raudteevaldkonnas laialdaselt tunnustatud tegevusjuhisele.

▼M5

EÜ tüübi- või projektihindamistõendi koostamiseks võib muudatusi haldava üksuse valitud teavitatud asutus kasutada:

Kui algse tüübi EÜ tüübi- või projektihindamistõendi kehtivusaeg on kuni 10 aastat (endise A- või B-etapi kontseptsiooni kohaldamise tõttu), on muudetud tüübi, variandi või versiooni EÜ tüübi- või projektihindamistõendi kehtivusaeg kuni 14 aastat alates kuupäevast, mil taotleja nimetab teavitatud asutuse algse veeremitüübi jaoks (algse EÜ tüübi- või projektihindamistõendi A-etapi algus).

7.2.2.3.    Erieeskirjad käitatavate veeremiüksuste kohta, mida ei hõlma EÜ vastavustõendamise deklaratsioon, mille korral antakse veeremiüksusele esimene kasutuselevõtuluba enne 1. jaanuari 2015

Järgmised eeskirjad kehtivad lisaks punktile 7.2.2.2 selliste käitatavate veeremiüksuste suhtes, millele on esimene kasutuselevõtuluba antud enne 1. jaanuari 2015, kui muudatuse ulatus mõjutab põhiparameetreid, mida EÜ deklaratsioon ei hõlma.

▼M3

Vastavus käesoleva KTK tehnilistele nõuetele loetakse kindlaks tehtuks, kui põhiparameetrit täiustatakse KTKs kindlaks määratud toimivusnäitajate suunas ja muudatust haldav üksus tõendab, et vastavad olulised nõuded on täidetud ning ohutuse tase säilib või võimaluse korral paraneb. Sellisel juhul põhjendab muudatust haldav üksus põhjusi, miks KTKs kindlaks määratud toimivusnäitajaid ei täidetud, võttes arvesse teiste KTKde üleminekustrateegiaid, nagu on märgitud punktis 7.2.2.2. See põhjendus peab olema esitatud tehnilises dokumentatsioonis, kui see on olemas, või veeremiüksuse algsetes tehnilistes dokumentides.

▼M4

Eelmises punktis käsitletud erieeskirja ei kohaldata muudatuste suhtes, mis mõjutavad põhiparameetreid ja on tabelis 11b liigitatud artikli 21 lõike 12 punkti a kohaselt. Nende muudatuste puhul on vastavus KTK nõuetele kohustuslik.

▼M3

▼M5

7.2.2.4.    Kasutusala laiendamise eeskirjad käitatavate veeremiüksuste kohta, millel on direktiivi 2008/57/EÜ kohane luba või mis on kasutusele võetud enne 19. juulit 2010

▼M4

Järgmisi kasutusala laiendamise sätteid kohaldatakse ka koos uue loaga, nagu on määratletud määruse (EL) 2018/545 artikli 14 lõike 3 punktis a.

Taotleja esitab käesoleva KTK tabeli 11a veerus 1 osutatud iga põhiparameetri kohta EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni, millele on lisatud tehnilised toimikud, mis tõendavad vastavust käesolevas KTKs sätestatud nõuetele või nendega samaväärse toimega sätetele, kasutades ühte järgmistest võimalustest või nende kombinatsiooni:

▼M3

7.2.3.    EÜ tüübi- või projektihindamistõenditega seotud eeskirjad

▼M5

7.2.3.1.    Veeremi allsüsteem

Käesolevas punktis käsitletakse veeremi tüüpi (käesolevas KTKs veeremiüksuse tüüp), mis on määratletud direktiivi (EL) 2016/797 artikli 2 punktis 26 ning mille suhtes kohaldatakse käesoleva KTK punkti 6.2 kohast EÜ tüübi või projekti vastavustõendamise menetlust. Seda kohaldatakse ka EÜ tüübi või projekti vastavustõendamise menetluse suhtes vastavalt müra KTK-le, milles osutatakse käesolevale KTK-le seoses kaubaveoüksusi hõlmava kohaldamisalaga.

EÜ tüübi- või projektihindamisega seotud KTK kohase hindamise alus on kindlaks määratud käesoleva KTK F liite ning müra KTK C liite veergudes „Projekti ekspertiis” ja „Tüübikatse”.

7.2.3.1.1.    Mõisted

1)   Algse hindamise raamistik

„Algse hindamise raamistik” – KTKde kogum (käesolev KTK ja müra KTK), mida kohaldatakse projekteerimisetapi alguses, kui taotleja sõlmib teavitatud asutusega kokkuleppe.

2)   Sertifitseerimisraamistik

„Sertifitseerimisraamistik” – EÜ tüübi- või projektihindamistõendi väljaandmise ajal kohaldatav KTKde kogum (käesolev KTK ja müra KTK). Tegemist on algse hindamise raamistikuga, mida muudeti koos KTKde läbivaadatud versioonidega, mis jõustusid projekteerimisetapis.

3)   Projekteerimisetapp

„Projekteerimisetapp” – ajavahemik, mis algab siis, kui taotleja sõlmib kokkuleppe EÜ vastavustõendamise eest vastutava teavitatud asutusega ja lõpeb EÜ tüübi- või projektihindamistõendi väljaandmisega.

Projekteerimisetapp võib hõlmata tüüpi ning üht või mitut tüübivarianti ja -versiooni. Iga variandi ja versiooni projekteerimisetapp loetakse alanuks põhitüübiga samal ajal.

4)   Tootmisetapp

„Tootmisetapp” – ajavahemik, mille jooksul võib veeremiüksusi turule lasta EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni alusel, mis viitab kehtivale EÜ tüübi- või projektihindamistõendile.

5)   Käitatav veeremiüksus

„Käitatav veeremiüksus” – veeremiüksust käitatakse, kui see on kehtiva registreerimiskoodiga „00” registreeritud riiklikus raudteeveeremi registris vastavalt otsusele 2007/756/EÜ või Euroopa raudteeveeremi registris vastavalt rakendusotsusele (EL) 2018/1614 ning seda hoitakse ohutus töökorras vastavalt rakendusmäärusele (EL) 2019/779.

7.2.3.1.2.    EÜ tüübi- või projektihindamistõendiga seotud eeskirjad

▼M5

7.2.3.1.3.    EÜ tüübi- või projektihindamistõendi kehtivus

▼M5

7.2.3.2.    Koostalitluse komponendid

Selle aja jooksul on lubatud turule lasta uusi sama tüüpi komponente ilma uue tüübihindamiseta.

▼B

7.3.    Erijuhud

7.3.1.    Sissejuhatus

▼M5

Punktis 7.3.2 loetletud erijuhtumid liigitatakse järgmiselt:

▼M3

Kõik erijuhud ja nende asjakohased kuupäevad vaadatakse KTK tulevaste läbivaatamiste käigus uuesti läbi, et piirata nende tehnilist ja geograafilist kohaldamisala, võttes aluseks hinnangut nende mõju kohta ohutusele, koostalitlusele, piiriülestele teenustele, TEN-T koridoridele ning nende säilitamise või kõrvaldamise praktilise ja majandusliku mõju kohta. Erilist tähelepanu pööratakse ELi rahaliste vahendite kättesaadavusele.

Erijuhud piirduvad sellise marsruudi või võrgustikuga, mille puhul need on rangelt vajalikud, ja nende puhul võetakse arvesse marsruudi ühilduvuse menetlusi.

Erijuhu puhul, mida kohaldatakse käesoleva KTK punkti 5.3 kohase koostalitluse komponendi suhtes, tuleb vastavushindamine teha vastavalt punktile 6.1.2.

▼B

7.3.2.    Erijuhtude loetelu

7.3.2.1.    Üldised erijuhud

▼M4

Üksused, mis liiklevad liikmesriigi ja kolmanda riigi vahel, mille võrgu rööpmelaius on 1520 mm: erijuhud: Soome, Poola, Slovaki Vabariik ja Rootsi.

▼B

(„P”) Kolmandate riikide veeremi suhtes võib kohaldada käesoleva KTK nõuete asemel riiklikke tehnilisi eeskirju.

▼M3

7.3.2.1a.    Gabariit (punkt 4.2.3.1)

Iirimaa erijuht ja Ühendkuningriigi erijuht Põhja-Iirimaale

(„P”) On lubatud, et veeremiüksuse ülemise ja alumise osa võrdlusprofiil määratakse kindlaks kooskõlas riiklike tehniliste eeskirjadega, millest on sel eesmärgil teavitatud.

See erijuht ei takista KTK nõuetele vastava veeremi juurdepääsu, kui see ühildub ka IRLi gabariidiga (1 600  mm rööpmelaiusega süsteem).

▼B

7.3.2.2.    Teljepukside seisundi seire (punkt 4.2.3.4)

a)    Rootsi erijuht

▼M5

(T2) Rootsi raudteevõrgus kasutamiseks ettenähtud veeremiüksused peavad vastama tabelis 12 kindlaks määratud siht- ja keelutsoonidele.

▼B

Kaks tsooni teljepuksi/teljeotsa all, mis on sätestatud tabelis 12 ja mis viitavad standardi ►M5  EN 15437–1:2009+A1:2022 ◄ parameetritele, on vabad, et võimaldada raudteeäärse teljepuksi andurisüsteemi poolset vertikaalset seiret.

▼M4

Kõnealuse erijuhu erand tehakse üksustele, mida kooskõlas punktiga 7.1.2 vastastikku tunnustatakse, ja üksustele, mis on varustatud teljepukside seisundi jälgimise seadmetega. Punkti 7.1.2 kohast erandit ei kohaldata, kui kasutatakse muid punkti 6.1.2.4a kohaseid vastavushindamismeetodeid.

▼M3 —————

▼M5

b)    Prantsusmaa erijuhtum (T0)

Käesolevat erijuhtumit kohaldatakse kõigi Prantsusmaa raudteevõrgus kasutamiseks ettenähtud veeremiüksuste suhtes.

Standardi EN 15437-1:2009+A1:2022 punkte 5.1 ja 5.2 kohaldatakse järgmiste eripäradega. Märked on samad, mida kasutatakse standardi pildil 3.

WTA

=

70 mm

YTA

=

1 092,5 mm

LTA

=

Vmax x 0,56 (Vmax on liini või lõigu maksimaalne lubatud kiirus teljepuksi ülekuumenemise detektori tasemel, km/h).

Kõnealust erijuhtumit ei kohaldata veeremiüksuste suhtes, mida tunnustatakse vastastikku vastavalt punktile 7.1.2, ja teljepukside seisundi jälgimise rongisiseste seadmetega varustatud veeremiüksuste suhtes. Punkti 7.1.2 kohast erandit ei kohaldata, kui kasutatakse muid punkti 6.1.2.4a kohaseid vastavushindamismeetodeid.

▼B

7.3.2.3.    Kõveral rööbasteel rööbastelt mahajooksmise vältimine (punkt 4.2.3.5.1)

Ühendkuningriigi erijuht Suurbritanniale

(„P”) Standardi ►M3  EN 14363:2016 punkt 6.1.5.3.1 ◄ sätestatud meetodi 3 kasutamise piiranguid ei kohaldata selliste üksuste suhtes, mida on kavas kasutada ainult riiklikult Ühendkuningriigi põhiraudteevõrgus.

▼M3

Käesoleva erijuhuga ei takistata KTK nõuetele vastava veeremi juurdepääsu riiklikule võrgustikule.

▼B

7.3.2.4.    Dünaamiline käitumine sõidu ajal (punkt 4.2.3.5.2)

▼M5 —————

▼M3

Iirimaa erijuht ja Ühendkuningriigi erijuht Põhja-Iirimaale

(„P”) Selleks et tagada tehniline ühilduvus olemasoleva 1 600  mm rööpmelaiusega võrgustikuga, on sõidudünaamilise käitumise hindamiseks lubatud kasutada teavitatud riiklikke tehnilisi eeskirju.

Käesoleva erijuhuga ei takistata KTK nõuetele vastava veeremi juurdepääsu riiklikule võrgustikule.

▼M5

7.3.2.5.    Pidurite ohutusnõuded (punkt 4.2.4.2)

Soome erijuhtum

Ainult 1 524  mm rööpmelaiusega raudteevõrgus kasutamiseks ettenähtud kaubavagunite korral loetakse punktis 4.2.4.2 kindlaks määratud ohutusnõue täidetuks, kui veeremiüksus vastab C liite punktis 9 esitatud tingimustele järgmiste muudatustega:

▼M3 —————

▼M3

7.3.2.6.    Tagaosa signaaltule kinnitusseadmed (punkt 4.2.6.3)

Iirimaa erijuht ja Ühendkuningriigi erijuht Põhja-Iirimaale

(„P”) Tagaosa signaaltule kinnitusseadmed üksustel, mis on ette nähtud käitamiseks üksnes 1 600  mm rööpmelaiusega võrgustikes, peavad vastama sel otstarbel teatatud riiklikele eeskirjadele.

Käesoleva erijuhuga ei takistata KTK nõuetele vastava veeremi juurdepääsu riiklikule võrgustikule.

▼M5 —————

▼B

7.4.    Keskkonna eritingimused

Soome ja Rootsi eritingimused

Soome ja Rootsi võrgu veeremile talvistes tingimustes piiramatu juurdepääsu tagamiseks tõendatakse, et veerem vastab järgmistele nõuetele:

Portugali ja Hispaania eritingimused

Portugali ja Hispaania võrgu veeremile suvistes tingimustes piiramatu juurdepääsu tagamiseks valitakse temperatuuritsoon T3, mis on sätestatud punktis 4.2.5.

7.5.    Riiklike, kahepoolsete, mitmepoolsete või rahvusvaheliste kokkulepete alusel kasutatavad kaubavagunid

Vt artikkel 6.

▼M5 —————

▼M5

▼M1

▼B

▼B

▼M5

▼M5