8.9.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 273/2

1.

Kas nõukogu määruse (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes (1) (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) (2) kohaldamisalast on ratione personae välistatud Tšehhi Vabariigi kodanik, kes sellistel asjaoludel nagu käesolevas kohtuasjas kuulus enne 1. jaanuari 1993 endise riigi (Tšehhi ja Slovaki Liitvabariik, edaspidi „TSLV”) pensionikindlustust reguleerivate õigusaktide kohaldamisalasse, ning vastavalt Tšehhi Vabariigi ja Slovaki Vabariigi vahel 29. oktoobril 1992 sõlmitud sotsiaalkindlustuslepingule, millele on viidatud nõukogu määruse (EMÜ) nr 1408/71 III lisas (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 II lisas), käsitletakse kõnealuseid perioode kui Slovaki Vabariigis täitunuid ning vastavalt Tšehhi Vabariigi põhiseaduskohtu kehtestatud siseriiklikele õigusnormidele ühtaegu ka kui Tšehhi Vabariigis täitunuid?

Kui vastus esimesele küsimusele on eitav:

2.

Kas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 18 koostoimes Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikega 2 ja nõukogu määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 3 lõikega 1 (või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artikliga 4) takistab Tšehhi Vabariigi ametiasutusi sellistel asjaoludel nagu käesolevas kohtuasjas võimaldamast soodustusi (vanaduspensionilisa, kui Tšehhi Vabariigi ja Slovaki Vabariigi vahel 29. oktoobril 1992 sõlmitud sotsiaalkindlustuslepingu artikli 20 alusel ja nõukogu määruse (EMÜ) nr 1408/71 (määruse nr 883/2004) alusel määratud vanaduspensioni summa on väiksem sellest, mis oleks saadud juhul, kui vanaduspension oleks arvutatud vastavalt Tšehhi Vabariigi õigusaktidele) üksnes Tšehhi Vabariigi kodanikele, kui sellist soodustamist eeldab põhiõigus vanas eas kindlustatusele, nagu seda on tõlgendanud Tšehhi Vabariigi põhiseaduskohus konkreetselt seoses endises TSLV-s täitunud pensioniperioodidega ja mida käsitatakse kui rahvusliku identiteedi osa, ning kui selline soodustamine ei riiva liidu töötajate põhiõigust vabalt liikuda, olukorras, kus samasuguse soodustuse võimaldamine kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikide teistele kodanikele, kellel samuti on täitunud samasugused pensioniperioodid endises TSLV-s, tekitaks märkimisväärse ohu Tšehhi Vabariigi pensionikindlustussüsteemi finantsstabiilsusele?

Kui vastus teisele küsimusele on jaatav:

3.

Kas Euroopa Liidu õigusnormidega on vastuolus see, kui siseriiklikku kõrgeimat halduskohut, kelle otsuste peale ei saa edasi kaevata, seob siseriikliku õiguse kohaselt Tšehhi Vabariigi põhiseaduskohtu õiguslik hinnang, kui see hinnang näib olevat mitte kooskõlas liidu õigusega nii, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Liidu Kohus?