52013PC0038

SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

1.1.        Sissejuhatus

1977. aasta Torremolinose kalapüügilaevade ohutuse rahvusvahelist konventsiooni muudeti 1993. aasta Torremolinose protokolliga, millega ajakohastati sätteid ja vaadati läbi peamiste peatükkide kohustuslik kohaldamine vähemalt 45 meetri pikkuste laevade suhtes, võimaldades piirkondlikul tasandil otsustada, kas neid tuleb kohaldada ka vähemalt 24 meetri pikkuste laevade suhtes. Esialgne konventsioon ega 1993. aasta protokoll ei jõustunud, kuna ratifitseerimiseks vajalikke miinimumnõudeid ei täidetud.

1993. aasta protokolli jõustamiseks tehtud märkimisväärse jõupingutusena korraldas Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) 9.–11. oktoobril 2012 Lõuna-Aafrikas Kaplinnas diplomaatilise konverentsi, et arutada Torremolinose protokolli rakendamist käsitleva lepingu üle ja võtta see vastu.

Diplomaatilise konverentsi tulemusena võeti vastu leping „2012. aasta Kaplinna leping 1977. aasta Torremolinose kalapüügilaevade ohutuse rahvusvahelise konventsiooniga seotud 1993. aasta Torremolinose protokolli sätete rakendamise kohta” (edaspidi „leping”), millega muudetakse 1993. aasta Torremolinose protokolli.

1.2.        ELi pädevus ja ratifitseerimine

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 lõikes 2 sätestatud ainupädevuseeskirjadele kuuluvad 1993. aasta Torremolinose protokolli muudatused liidu ainupädevusse, kuna protokoll on üle võetud ELi õigusesse nõukogu 11. detsembri 1997. aasta direktiiviga 97/70/EÜ, millega kehtestatakse vähemalt 24 meetri pikkustele kalalaevadele ühtne ohutuskord[1].

Euroopa Liit ei saa lepingu eelnõuga ühineda, kuna praegune eelnõu, mille on heaks kiitnud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) meresõiduohutuse komitee, ei sisalda piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni käsitlevat klauslit. Kuna aga lepingus käsitletakse ELi ainupädevusse kuuluvaid küsimusi, ei saa liikmesriigid lepingu allakirjutamise ja ratifitseerimise üle iseseisvalt otsustada. Nad võivad seda teha ainult liidu huvides, nõukogu loal ja komisjoni ettepanekul pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist.

1.3.        Lepingu üksikasjad

Lepinguga nähakse ette Torremolinose protokolli jõustumine 12 kuud pärast kuupäeva, mil vähemalt 22 riiki, kellel on ühtekokku vähemalt 3 600 avamerel tegutsevat vähemalt 24 meetri pikkust kalalaeva, on väljendanud nõusolekut end lepinguga siduda. 1993. aasta protokolliga võrreldes on tegu kalalaevade arvu piirmäära märkimisväärse vähendamisega ning piirmäära saavutamiseks on nüüd realistlik väljavaade.

Leping on allakirjutamiseks avatud IMO peakorteris alates 11. veebruarist 2013 kuni 10. veebruarini 2014 ning on seejärel avatud ühinemiseks. Eeldatavalt aitab Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmebaaside kasutamine objektiivselt hinnata ratifitseerivate osaliste lipu all sõitvate laevade arvu ja seega hõlbustada lepingu kiiret jõustumist, mida toetasid ka ELi liikmesriigid lepingu sõlmimiseks peetud läbirääkimistel.

Reguleerimisala: lepingu sätteid kohaldatakse uute laevade suhtes, kui ei ole selgelt määratud teisiti. Lepinguga on lubatud teatav paindlikkus, et hõlbustada selle laialdast heakskiitmist. Valitsused võivad vastavalt kavale järk-järgult rakendada IX peatüki (raadioside) sätteid kuni kümne aasta jooksul ja VII peatüki (päästevahendid ja -seadmed), VIII peatüki (tegutsemine hädaolukorras, ülevaatused ja õppused) ja X peatüki (pardal olevad navigatsiooniseadmed ja -vahendid) sätteid kuni viie aasta jooksul.

Erandid: leping võimaldab valitsusel vabastada tema lipu all sõitva mis tahes laeva mis tahes regulatiivse nõude täitmisest, kui selle kohaldamist peetakse laeva tüüpi, ilmastikutingimusi ja üldiste navigeerimisohtude puudumist arvesse võttes ebaotstarbekaks ja ebapraktiliseks, järgmistel tingimustel:

a) laev vastab ohutusnõuetele, mis valitsuse arvates on laeva ettenähtud tegevuseks piisavad ning tagavad laeva ja pardal viibivate isikute ohutuse;

b) laev tegutseb üksnes:

i) ühises kalastusvööndis, mis on loodud kõnealuse vööndi kehtestanud naaberriikide jurisdiktsiooni alla kuuluvates piirnevates merepiirkondades nende lipu all sõitvate laevade jaoks, ning sellises ulatuses ja tingimustel, mille kehtestamises kõnealused riigid vastavalt rahvusvahelisele õigusele kokku lepivad; või

ii) selle riigi majandusvööndis, mille lipu all tal on õigus sõita, või kui riik ei ole sellist majandusvööndit kehtestanud, siis kõnealuse riigi territoriaalmerest väljaspool asuval ning sellega piirneval alal, mille see riik on kindlaks määranud vastavalt rahvusvahelisele õigusele ning mis ei ulatu enam kui 200 meremiili kaugusele lähtejoonest, millest mõõdetakse tema territoriaalmere laiust; või

iii) majandusvööndis, teise riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvas merealas või ühises kalastusvööndis kooskõlas asjaomaste riikide vahelise kokkuleppega vastavalt rahvusvahelisele õigusele ning sellises ulatuses ja tingimustel, mille kehtestamises kõnealused riigid kokku lepivad; ning

c) valitsus teavitab IMO peasekretäri tingimustest, mille alusel käesoleva jaotise kohaselt erand tehakse.

Ülevaatused ja tunnistused: muudetakse rahvusvahelist kalalaevade ohutuse tunnistust, märkides sellele, et tunnistus on välja antud 2012. aasta Kaplinna lepingu (1977. aasta Torremolinose kalapüügilaevade ohutuse rahvusvahelise konventsiooniga seotud 1993. aasta Torremolinose protokolli sätete rakendamise kohta) sätete alusel.

Muudetakse ülevaatuste korda, et võtta arvesse kauba- ja reisilaevade puhul kasutatavat ajakava, täpsemalt iga-aastast ülevaatust, kohustuslikku vaheülevaatust teise ja kolmanda aasta vahel ning korralist ülevaatlust mitte rohkem kui pärast viit aastat. Ühtlustatakse ka pärast ülevaatuse tähtaega antavad ajapikendused. Lisaks sätestatakse lepingus, et valitsus võib laeva vabastada iga-aastasest ülevaatusest, kui seda peetakse ebaotstarbekaks või ebapraktiliseks.

Üldiselt on uus kord rangem: iga-aastased ja korrapärased ülevaatused on põhjalikumad; punktid, mida varem kontrolliti mittekohustuslike vaheülevaatluste käigus, on lisatud kohustuslikku korrapärasesse ülevaatusesse; täiendavad hooldusülevaatused on nüüd kohustuslikud. Uus korralise ülevaatuse maksimaalne viieaastane ajavahemik nelja-aastase asemel on olnud võimalik ka juba praeguse korra raames. Tunnistuse kehtivusaja lõppemisele järgnev ajapikendus on nüüd vastavuses SOLASe konventsiooni alusel teistele laevadele väljastatud tunnistuste ühtlustatud tähtaegadega, peamine ajapikendus on lühendatud viielt kuult kolmele kuule.

Ei esialgne Torremolinose konventsioon, 1993. aasta protokoll ega ka 2012. aasta leping ei välista osaliste reservatsioone või deklaratsioone.

1.4.        Mõju direktiiviile 97/70/EÜ

Torremolinose protokolli artikli 3 lõige 5 jääb muutumatuks ja võimaldab sõlmida piirkondlikke kokkuleppeid ning tänu sellele on tagatud ühtse ja sidusa ohutuskorra jätkuv rakendamine kõigi ELi vetes tegutsevate kalalaevade suhtes. Lisaks on lepingu puhul tegemist minimaalsete ohutuseeskirjadega ja EL võib jätkuvalt kohaldada Torremolinose protokolli algseid eeskirju.

Kaks küsimust võivad nõuda meetmete võtmist, et kaitsta teatavaid kehtivaid ELi norme: esiteks lepinguga kehtestatud laiemad üldised erandid ja iga-aastasest ülevaatusest vabastamine; teiseks viidete ajakohastamine direktiivis ja selle lisades. Direktiivi 97/70/EÜ artiklites 8 ja 9 koostoimes määruse (EÜ) nr 2099/2002[2] artikliga 5 on sätestatud, et mõlemad küsimused on võimalik lahendada, muutes direktiivi vastavalt kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Direktiiviga 97/70/EÜ kohaldatakse Torremolinose protokolli sätteid mitte ainult ELi liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade suhtes, vaid ka kolmandate riikide lipu all sõitvate selliste kalalaevade suhtes, mis tegutsevad liikmesriigi sisevetes või territoriaalmeres või lossivad oma saaki liikmesriigi sadamas kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldeeskirjadega. Torremolinose protokolli sätete kohaldamist kõikide kõnealuste kalalaevade rühmade suhtes tuleks jätkata. Sel põhjusel leiab komisjon, et ELi liikmesriigid peaksid lepingule alla kirjutamisel ja nõustumisel end sellega siduma esitama deklaratsiooni selle kohta, et Torremolinose protokolli sätteid kohaldatakse ka edaspidi kolmandate riikide kõnealuse kahe laevatüübi suhtes kooskõlas liidu kehtiva õigusega.

Kuna üldjoontes säilitatakse kõnealuse direktiivi nõuded, on ELi kalalaevade kulud tähtsusetud. Kuna ülevaatused hakkavad olema põhjalikumad, tehakse neid pikema aja tagant.

1.5.        Kokkuvõte

Kalalaevade üldiste ohutuseeskirjade vastuvõtmine ja jõustamine on äärmiselt oluline sektoris, kus toimub eriti palju õnnetusi, mille tagajärjeks on üle 24 000 surmajuhtumi igal aastal[3].

Tänu lepinguga võimaldatud paindlikkusele eeldatakse, et leping aitab lõpuks saavutada 1993. aasta Torremolinose protokolli eesmärgi. Lisaks saab protokolli sätete ajakohastamiseks teha protokolli muudatusi ainult pärast selle jõustumist. Kuna direktiiviga 97/70/EÜ viidatakse 1993. aasta Torremolinose protokolli sätetele, mida ei ole 20 aasta jooksul oluliselt muudetud, ja kohaldatakse neid, siis lepingu jõustumine võimaldab ajakohastada mitmete nõuete muudatusi, mis tuleb IMOs kehtestada ning mida on võimalik seejärel direktiiviga 97/70/EÜ rakendada.

Komisjon leiab, et leping hõlbustab seega oluliselt direktiivis 97/70/EÜ sätestatud aluslepingute eesmärkide saavutamist. Nagu on selgitatud eespool punktis 1.4, on siiski vaja tagada, et kõnealuse direktiivi reguleerimisala jääb muutumatuks, ning nõuda liikmesriikidelt, et nad esitaksid asjakohased deklaratsioonid, kui nad kirjutavad lepingule alla ja nõustuvad end lepinguga siduma.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Käesoleva lepinguga ühinemise tulemusena ei muutu kalalaevade tehnilised nõuded praeguses direktiivis.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Artikkel 1

Selle artikliga volitatakse liikmesriike end siduma lepinguga ELi ainupädevusse kuuluval teemal, kuna Euroopa Liit ei saa olla sellise lepingu osaline. Lepingus sätestatakse Mereorganisatsiooni liikmesriikide erinevad võimalused väljendada nõusolekut end lepinguga siduda ning artiklis kajastatakse eri meetodeid, mille abil ELi liikmesriigid võivad soovida seda teha.

Artikkel 2

Selle artikli kohaselt peavad ELi liikmesriigid nõustuma end lepinguga siduma kahe aasta jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Kui lepinguga ühinevad kiiresti kõik ELi liikmesriigid, on võimalik kiiremini saavutada Mereorganisatsiooni liikmesriikide ja koondlaevastiku alammäär (22 liikmesriiki ja 3 600 kalalaeva). Arvestades, et lepinguga suurendatakse kalalaevade ohutust kogu maailmas, vähendades erinevusi ohutustasemetes ja tekitades võimaliku ebasoodsa konkurentsiolukorra ELi laevade jaoks ning soodustades tehniliste nõuete ajakohastamist lepingu raames, on selle kiire jõustumine väga tervitatav.

Artikkel 3

Selles artiklis määratakse nõukogu otsuse jõustumise kindel kuupäev.

Artikkel 4

Kõnealuse otsuse eesmärk on lubada liikmesriikidel end lepinguga siduda ja seega on otsus neile adresseeritud.

4.           MÕJU EELARVELE

Puudub

2013/0020 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

millega volitatakse liikmesriike allkirjastama 2012. aasta Kaplinna lepingut (1977. aasta Torremolinose kalapüügilaevade ohutuse rahvusvahelise konventsiooniga seotud 1993. aasta protokolli sätete rakendamise kohta), seda ratifitseerima või sellega ühinema

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 100 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõikega 5, artikli 218 lõike 6 punktidega a ja v ning artikli 218 lõike 8 esimese lõiguga,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust[4]

ning arvestades järgmist:

(1)       Euroopa Liidu tegevuse eesmärk meretranspordi sektoris peaks olema suurendada meresõiduohutust;

(2)       2. aprillil 1993 võeti vastu 1977. aasta Torremolinose kalapüügilaevade ohutuse rahvusvahelise konventsiooniga seotud Torremolinose protokoll, edaspidi „Torremolinose protokoll”;

(3)       Nõukogu direktiivis 97/70/EÜ,[5] millega kehtestatakse vähemalt 24 meetri pikkustele kalalaevadele ühtne ohutuskord, on sätestatud Torremolinose protokollil põhinevad ohutusnõuded, võttes vajaduse korral igati arvesse piirkondlikke ja kohalikke olusid;

(4)       Torremolinose protokoll ei ole jõustunud, kuna ratifitseerimiseks vajalikke miinimumnõudeid ei ole kunagi täidetud;

(5)       Selleks et ühisel kokkuleppel ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) egiidi all kehtestada kalalaevade rangeimad võimalikud ohutusnõuded, mida kõik asjaomased riigid saavad rakendada, koostati 9.–11. oktoobril 2012 Lõuna-Aafrikas Kaplinnas toimunud diplomaatilisel konverentsil lepingu eelnõu, mida tuleb lugeda koostoimes Torremolinose protokolliga;

(6)       Selle 11. oktoobril 2012 vastu võetud lepingu pealkiri on „2012. aasta Kaplinna leping 1977. aasta Torremolinose kalapüügilaevade ohutuse rahvusvahelise konventsiooniga seotud 1993. aasta Torremolinose protokolli sätete rakendamise kohta” (edaspidi „leping”). Leping on allakirjutamiseks avatud IMO peakorteris alates 11. veebruarist 2013 kuni 10. veebruarini 2014 ning on seejärel avatud ühinemiseks;

(7)       Lepingu sätted, milles käsitletakse vähemalt 24 meetri pikkuste kalalaevade ohutuskorda kuuluvad ELi ainupädevusse;

(8)       Euroopa Liit ei saa olla lepingu osaline, kuna selles puudub piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni käsitlev klausel;

(9)       Meresõiduohutuse ja ausa konkurentsi huvides on, et ELi liikmesriigid ratifitseerivad nüüd lepingu või ühinevad sellega, et tagada Torremolinose protokolli sätete jõustumine. Lisaks võimaldab lepingu jõustumine seejärel IMOle esitatavate ettepanekute kaudu ajakohastada protokolli mitmeid sätteid, mis pärast direktiivi 97/70/EÜ vastuvõtmist on aegunud;

(10)     Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 2 lõikega 1 peaks nõukogu seega volitama liikmesriike lepingu liidu huvides allkirjastama ja ratifitseerima või sellega ühinema. Selleks et säilitada praegune nõukogu direktiiviga 97/70/EÜ tagatud ohutustase, peaksid liikmesriigid lepingule alla kirjutades ja ratifitseerimiskirjade või ühinemisdokumentide hoiuleandmisel esitama deklaratsiooni selle kohta, et lepingu sättes 1.6 iga-aastaste ülevaatustega seoses kehtestatud erandit ning sättes 3.3 ühise kalastusvööndi või majandusvööndiga seoses kehtestatud erandit ei kohaldata ning et nimetatud direktiivis sätestatud ohutusstandardid kehtivad kolmandate riikide vähemalt 24 meetri pikkuste kalalaevade suhtes, mis tegutsevad liikmesriigi sise- või territoriaalvetes või lossivad oma saaki selle liikmesriigi sadamas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liikmesriike volitatakse allkirjastama või allkirjastama ja ratifitseerima 2012. aasta Kaplinna lepingut (1977. aasta Torremolinose kalapüügilaevade ohutuse rahvusvahelise konventsiooniga seotud 1993. aasta Torremolinose protokolli sätete rakendamise kohta) või sellega ühinema.

Artikkel 2

Liikmesriigid astuvad vajalikke samme, et anda ratifitseerimis- või ühinemiskirjad Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni peasekretärile viivitamata hoiule igal juhul hiljemalt kahe aasta jooksul alates käesoleva otsuse jõustumise kuupäevast.

Kui liikmesriigid allkirjastavad või ratifitseerivad lepingu või ühinevad sellega, annavad nad hoiule ka käesoleva otsuse lisas sätestatud deklaratsiooni.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

LISA

DEKLARATSIOON, MILLE LIIKMESRIIGID ANNAVAD HOIULE PÄRAST 2012. AASTA KAPLINNA LEPINGU (1977. AASTA TORREMOLINOSE KALAPÜÜGILAEVADE OHUTUSE RAHVUSVAHELISE KONVENTSIOONIGA SEOTUD 1993. AASTA TORREMOLINOSE PROTOKOLLI SÄTETE RAKENDAMISE KOHTA) ALLKIRJASTAMIST, RATIFITSEERIMIST VÕI SELLEGA ÜHINEMIST

Osana piirkondlikust kokkuleppest, volitatud 1993. aasta Torremolinose protokolli artikli 3 lõike 5 kohaselt, on [sisestage lepingu osalisliikmesriigi nimi] seotud asjakohase Euroopa Liidu õigusaktiga (nõukogu 11. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/70/EÜ), millega kehtestatakse vähemalt 24 meetri pikkustele kalalaevadele ühtne ohutuskord, ja kohaldab seetõttu Torremolinose protokolli sätteid kolmanda riigi lipu all sõitvate selliste vähemalt 24 meetri pikkuste kalalaevade suhtes, mis tegutsevad liikmesriigi sise- või territoriaalvetes või lossivad oma saaki selle liikmesriigi sadamas, eespool nimetatud ELi õigusaktis sätestatud tingimustel.

Nimetatud piirkondliku kokkuleppe alusel ei kohaldata erandeid, mis on ette nähtud Kaplinna lepingu iga-aastaste ülevaatustega seotud sättes 1.6 ja ühist kalastusvööndit või majandusvööndit käsitlevas sättes 3.3.

[1]               EÜT L 34, 9.2.1998, lk 1.

[2]               EÜT L 324, 29.11.2002, lk 1.

[3]               ILO 2001. aasta aruanne ohutuse ja tervishoiu kohta kalandussektoris

[4]               ELT C , lk .

[5]               EÜT L 34, 9.2.1998, lk 1.