Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1185/2003 haiuimede eemaldamise kohta laevade pardal”

COM(2011) 798 final – 2011/0364 (COD)

2012/C 181/34

Raportöör: José María ESPUNY MOYANO

30. novembril 2011 otsustas Euroopa Parlament ja 13. detsembril 2011 nõukogu vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõikele 2 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1185/2003 haiuimede eemaldamise kohta laevade pardal”

COM(2011) 798 final – 2011/0364 (COD).

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon võttis arvamuse vastu 14. märtsil 2012.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 479. istungjärgul 28.–29. märtsil 2012 (28. märtsi istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 103, vastu hääletas 30, erapooletuks jäi 22.

1.   Järeldused

1.1   Komitee on kindlameelselt vastu uimepüügile mis tahes laevastikus maailmas.

1.2   Komitee jagab komisjoni seisukohta, et ajutiste lubade kaotamise ja uimede jätmisega haikere külge tagatakse, et ELis ei tegeleta uimepüügiga. Kuid ta on mures kõnealuste meetmete majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede pärast, mistõttu ta leiab, et peaks otsima alternatiivseid meetodeid, mis tagaksid uimepüügi keelust kinnipidamise, ilma et see avaldaks tõsist mõju ettevõtete kasumlikkusele ja meeskonnaliikmete ohutusele, isegi kui need alternatiivid ei kaota ära komisjoni täheldatud järelevalve ja eeskirjadele vastamise probleeme.

1.3   Komitee pakub välja järgmised alternatiivsed meetmed:

1.4   Komitee soovitab kõikides piirkondlikes kalandusorganisatsioonides võtta vastu haipüügi majandamise kavad, milles sätestataks mh meetmed püügikoormuse piiramiseks, keelualad ja -ajad ning keelataks avamerel ümberlaadimine.

1.5   Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles tegema kõik selleks, et saavutada uimepüügi keelust kinnipidamine nendes kolmandate riikide laevastikes, kus selle kahetsusväärse tegevusega veel tegeletakse, ning kohustuse täitmine edastada piirkondlikele kalandusorganisatsioonidele kolmandate riikide laevastike haipüügi kohta usaldusväärseid andmeid.

1.6   Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles tagama kirjalikult, et töötlemist, mida tuleb uimede täielikuks eemaldamiseks läbi viia kolmandates riikides, kus saak lossitakse, tuleb pidada lihtsaks lõikamiseks ja seetõttu ei muuda see asjaolu, et toode on pärit ühendusest.

2.   Sissejuhatus

2.1   Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1185/2003 (haiuimede eemaldamise kohta laevade pardal) (1) on kehtestatud uimepüügi üldine keelustamine, mille puhul hailt eemaldatakse uimed ja ülejäänud haikere heidetakse merre tagasi (inglise keeles finning).

2.2   Samuti on liikmesriikidel lubatud anda välja laevade pardal töötlemist võimaldavaid eripüügilube, mille alusel on lubatud haikerelt, mida ei tohi vette tagasi lasta, uimed eemaldada. Selleks et tagada vastavus haiuimede ja -kerede kaalu vahel, on kehtestatud uimede ja kerede (elus)kaalu suhtarv.

2.3   Komisjon leiab, et nende erilubade andmine ei taga uimepüügi kontrolli ja seetõttu teeb ta ettepaneku ühelt poolt eriload kaotada ja teiselt poolt lubada, et haiuimed võivad olla osaliselt lõigatud ning rümba vastu tagasi painutatud.

3.   Üldised märkused

3.1   Komitee on kindlameelselt vastu uimepüügile mis tahes laevastikus maailmas.

3.2   Komitee on täheldanud, et paljud teadlased, liikmesriigid, valitsusvälised organisatsioonid ja kalandussektor leiavad, et ei ole tõendeid uimepüügiga tegelemise kohta ELis (2). On siiski kindel, et uimepüük toimub teistes, ELi-välistes riikides.

3.3   Komitee leiab, et on oluline teada, millega tegelevad pelaagiliste haikalaliikide püüdmisele spetsialiseerunud triivõngejadaga laevastikud, mis senini kasutasid kalastamise eripüügilube, et mõista, kas nende lubade jätkuv kasutamine on vajalik.

3.3.1   Euroopa Liidu triivõngejadaga haisid püüdvasse laevastikku kuulub umbes 200 laeva (3). Iga laeva pardale on vaja 12–15 meeskonnaliiget.

3.3.2   Need laevad tegelevad peamiselt mõõkkala püüdmisega, püüdes aga ka pelaagilisi haikalaliike: u 87 % pelaagiliste haikalaliikide kogupüügist moodustab sinihai (Prionace glauca) ja u 10 % atlandi makohai (Isurus oxyrinchus). Mõlemat liiki esineb rohkesti ookeanide epipelaagilistes kihtides ja nad on geograafiliselt levinud Atlandi, India ja Vaikses ookeanis. Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni (ICCAT) viimaste hinnangute kohaselt on sinihai ja atlandi makohai bioloogiline seisund hea ja püügimaht jätkusuutlik. Mõlema liigi biomass ületas või oli ligikaudu samal tasemel maksimaalse jätkusuutliku saagikusega.

3.3.3   ELi laevastike tava esitada esmamüügis uimed tervetena erineb mõnede Euroopa-väliste lääneriikide laevastike tavast, kus kasutatakse ära ainult osa uimedest või visatakse need ära.

3.3.4   Tuleb vahet teha värske kala ja külmutustraalerite tegevusel.

3.3.5   Kered ja uimed lossitakse tavaliselt samas sadamas. Seevastu uimede ja kerede müük toimub tavaliselt eri kanalite kaudu. Seega saadetakse kered pärast lossimist Vigosse või Lõuna-Ameerikasse (peamiselt Brasiiliasse, Peruusse ja Colombiasse). Need, mis saadetakse Vigosse, müüakse tavaliselt Itaaliasse, Kreekasse, Rumeeniasse, Ukrainasse, Poola, Venemaale, Portugali, Andaluusiasse ja Lõuna-Ameerikasse. Samas uimed saadetakse tavaliselt Vigosse ja seejärel Jaapanisse, Hongkongi, Hiinasse, Californiasse jm või saadetakse nendesse riikidesse otse lossimissadamast.

3.3.6   Mis puutub hindadesse, siis tegelikkus on see, et haikered müüakse tavaliselt esmamüügis keskmise hinnaga 0,50–2 eurot/kg ning sinihai ja makohai uimed hinnaga 10–15 eurot/kg.

3.3.7   Praegu moodustab laevaomanike haikerede müügist saadav tulu u 55 % kogutulust, samas kui uimede müügist saadav tulu osakaal on u 45 %.

3.3.8   Toiteväärtuse poolest annab luudeta hai liha u 130 kalorit/100 g. Selle liha on poolrasvane (4,5 g rasva/100 g) ja selles on palju kvaliteetseid proteiine (21 g/100 g), mis sisaldavad kõiki olulisi aminohappeid. Hai liha rasv on küllastumata, mistõttu võib seda süüa südame-veresoonkonna haiguste ennetamisel ja ravis, kui seda kasutatakse toidu valmistamisel koos asjakohaste rasvadega, nagu oliivi- ja seemneõli. Hai liha on kerge seedida ja kuigi see sisaldab teiste kaladega võrreldes vähem B-rühma vitamiine, on selles palju rasvas lahustuvaid A- ja E-vitamiine. Peamised mineraalained on fosfor, kaalium, magneesium ja raud.

3.3.9   Praegu kasutatakse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni soovituse kohaselt kõiki hai osi. Lisaks kerele ja uimedele kasutatakse ravimi- ja kosmeetikatööstuses A-vitamiini ja skvaleeni saamiseks maksa ning nahast toodete valmistamiseks nahka.

3.4   Komitee arvates on vaja tunda põhjuseid, miks Euroopa laevastikud erilube vajavad.

3.5   Uimepüügiga tegeletakse Euroopa-väliste riikide laevades, mis hoolimata sellest, et neil ei ole jahutussüsteeme, tegelevad avamerel pikaajalise kalapüügiga, mistõttu nad kasutavad uimede säilitamiseks kuivatamist (veetustamine). Kered visatakse ära, sest muidu need roiskuks. Euroopa külmutustraalerite jaoks, keda komisjoni ettepanek puudutab, tähendaks uimepüük seda, et nad peavad üle parda viskama kerede müügist saadava väärtusliku sissetulekuallika, mis ei ole ärilisest seisukohast mõttekas.

3.6   Komitee jagab komisjoni seisukohta, et ajutiste lubade kaotamise ja uimede jätmisega haikere külge tagatakse, et ELis ei tegeleta uimepüügiga. Kuid eespool öeldut ja kõnealuste meetmete rakendamisega kaluritele põhjustavaid võimalikke negatiivseid tagajärgi arvestades leiab komitee, et peaks otsima alternatiivseid meetodeid, mis tagaksid uimepüügi keelust kinnipidamise, ilma et see avaldaks tõsist mõju ettevõtete kasumlikkusele ja meeskonnaliikmete ohutusele, isegi kui need alternatiivid ei kaota ära komisjoni täheldatud järelevalve ja eeskirjadele vastamise probleeme.

3.7   Komitee pakub välja järgmised alternatiivsed meetmed:

3.8   Samuti soovitab komitee kõikides piirkondlikes kalandusorganisatsioonides võtta vastu haipüügi majandamise kavad, milles sätestataks mh meetmed püügikoormuse piiramiseks, keelualad ja -ajad ning keelatakse avamerel ümberlaadimine.

3.9   Komitee leiab, et Euroopa Komisjon peaks rohkem pingutama selle nimel, et saavutada uimepüügi keelust kinnipidamine nendes laevastikes, kus selle kahetsusväärse tegevusega veel tegeletakse, ning kohustuse täitmine edastada piirkondlikele kalandusorganisatsioonidele kolmandate riikide laevastike haipüügi kohta usaldusväärseid andmeid.

4.   Konkreetsed märkused

4.1   Komitee hindab väga mõnede liikmesriikide meetmeid kõige haavatavamate hailiikide kaitseks, nt Hispaanias kehtestatud keeld püüda rebashaisid (Alopiidae perekond) ja vasarhaisid (Sphyrnidae perekond) (5). Siinkohal kutsub komitee üles võtma kõikides piirkondlikes kalandusorganisatsioonides tarvitusele asjakohased meetmed kõige haavatavamate hailiikide kaitseks ja majandamiseks.

4.2   Komitee leiab, et praegune kaalu suhtarvul põhinev mudel on asjakohane ja toimiv. Kuid mitmes kõnealusel teemal Euroopa teadusinstituutides tehtud teaduslikus uuringus on jõutud järeldusele, et 5 % suhtarv ei ole Euroopa laevastike kalapüügi jaoks sobiv (liiga madal), sest Euroopa kalanduse aluseks on uimede maksimaalne ja täielik ärakasutamine. Samuti ei sobi see kasutamiseks peamiste püütavate hailiikide (sinihai ja atlandi makohai) ega ka kõikide segaliikide puhul. Komitee leiab, et suurimad lubatud suhtarvud tuleks seniste uurimistulemuste valguses üle vaadata, kasutades selleks realistlikke kriteeriume ning asjakohast tehnilist ja teaduslikku alust. Praeguste tõlgendamisprobleemide vältimiseks peaks uus suhtarv selgelt kajastama haide eluskaalu.

(1)  ELT L 167, 4.7.2003, lk 2.

(2)  Komisjoni 23. detsembri 2005. aasta aruanne nõukogule ja Euroopa Parlamendile määruse (EÜ) nr 1185/2003 toimimise kohta (COM(2005) 700); Euroopa Parlamendi kalanduskomisjoni omaalgatuslik aruanne, INI/2054/2006; avamere piirkondliku nõuandekogu seisukoht komisjoni korraldatud haisid käsitleva ELi tegevuskava teemalise konsulteerimisega ja avamere piirkondliku nõuandekogu ühiskoosoleku protokoll, milles käsitleti avalikku konsultatsiooni haiuimede eemaldamise määruse muutmise teemal, 18.2.2011.

(3)  Nende hulka ei kuulu Vahemere laevad, millel ei ole vaja eriluba.

(4)  Komisjoni määrus (EL) nr 1063/2010, 18. november 2010, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik. ELT L 307, 23.11.2010, artikli 78 lõike 1 punkt i.

(5)  28. septembri 2009. aasta määrus ARM/2689/2009, millega keelatakse rebashaide (Alopiidae perekond) ja vasarhaide (Sphyrnidae perekond) püük. Hispaania Riigiteataja nr 240, esmaspäev, 5. oktoober 2009, lk 84098.