EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32023R1114

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/1114, 31. mai 2023, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (EMPs kohaldatav tekst)

PE/54/2022/REV/1

ELT L 150, 9.6.2023, p. 40–205 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force: This act has been changed. Current consolidated version: 09/01/2024

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/1114/oj

9.6.2023   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 150/40


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2023/1114,

31. mai 2023,

mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust, (1)

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (2)

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

On oluline tagada, et finantsteenuseid käsitlevad liidu seadusandlikud aktid sobiksid digiajastusse ning aitaksid kaasa tulevikukindla ja inimeste hüvanguks toimiva majanduse loomisele, võimaldades muu hulgas uuenduslike tehnoloogiate kasutamist. Liidul on poliitiline huvi arendada ja edendada finantssektoris murranguliste tehnoloogiate, sealhulgas hajusraamatu tehnoloogia (edaspidi ka „DLT“) kasutuselevõttu. Paljude hajusraamatu tehnoloogia rakendustega, sealhulgas plokiahela tehnoloogiaga, mis on siiani põhjalikult läbi uurimata, kaasnevad tõenäoliselt jätkuvalt uut liiki äritegevused ja ärimudelid, mis koos krüptovarasektori endaga toovad kaasa majanduskasvu ja loovad liidu kodanikele uusi töövõimalusi.

(2)

Üks peamisi hajusraamatu tehnoloogia rakendusi on krüptovara. Krüptovara on väärtuse või õiguste digitaalne esitus, mis võib tuua märkimisväärset kasu turuosalistele, sealhulgas krüptovara jaeklientidele. Väärtuse esitus hõlmab asjaomaste poolte või turuosaliste poolt krüptovarale omistatud välist, mittesisemist väärtust, mis tähendab, et väärtus on subjektiivne ning põhineb vaid krüptovara ostja huvil. Krüptovara pakkumised võimaldaksid kapitali kaasamise protsesside tõhustamise ja konkurentsi suurendamise kaudu kasutada uuenduslikku ja kaasavat rahastamist, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) jaoks. Maksevahendina kasutamise korral võib krüptovara pakkuda – eelkõige piiriüleselt – võimalusi odavamate, kiiremate ja tõhusamate maksete tegemiseks, piirates vahendajate arvu.

(3)

Mõned krüptovara liigid, eelkõige need, mis kvalifitseeruvad finantsinstrumentideks, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/65/EL, (4) kuuluvad kehtivate finantsteenuseid käsitlevate liidu seadusandlike aktide kohaldamisalasse. Seetõttu kohaldatakse sellise krüptovara emitentide ja sellise krüptovaraga tegelevate ettevõtete suhtes juba praegu kõiki liidu asjaomaseid reegleid.

(4)

Muud krüptovara liigid aga finantsteenuseid käsitlevate liidu seadusandlike aktide kohaldamisalasse ei kuulu. Praegu puuduvad, välja arvatud rahapesu tõkestamise osas, reeglid sellise reguleerimata krüptovaraga seotud teenuste pakkumise kohta, sealhulgas krüptovara kauplemisplatvormide korraldamiseks, krüptovara vahetamiseks raha või muu krüptovara vastu ning krüptovara hoidmiseks ja haldamiseks kliendi nimel. Reeglite puudumine toob kõnealuse krüptovara omanikele kaasa riske, eelkõige valdkondades, mida tarbijakaitsenormid ei hõlma. Reeglite puudumine võib tuua kaasa ka olulisi riske turu terviklusele, sh turu kuritarvitamise ja finantskuritegevuse mõttes. Nende riskide maandamiseks on mõned liikmesriigid kehtestanud erireeglid kõigile või osale krüptovara liikidele, mis finantsteenuseid käsitlevate liidu seadusandlike aktide kohaldamisalasse ei kuulu, ning on teisi liikmesriike, kes kaaluvad, kas võtta krüptovara valdkonnas vastu õigusakte.

(5)

Krüptovaraturge käsitleva üldise liidu raamistiku puudumine võib tuua kaasa kasutajate usalduse puudumise sellise vara vastu, mis omakorda võib märkimisväärselt takistada sellise vara turu arengut ja viia selleni, et liidu ettevõtjate jaoks jäävad kasutamata uuenduslike digiteenuste, alternatiivsete maksevahendite või uute rahastamisallikatega seotud võimalused. Lisaks ei oleks krüptovara kasutavatel ettevõtjatel õiguskindlust selle suhtes, kuidas nende krüptovara eri liikmesriikides käsitletaks, mis kahjustaks nende püüdlusi kasutada krüptovara digitaalseks innovatsiooniks. Krüptovaraturge käsitleva üldise liidu raamistiku puudumine võib viia ka õigusliku killustatuseni, mis moonutaks konkurentsi siseturul, raskendaks krüptovarateenuse osutajatel oma tegevuse piiriülest laiendamist ja tekitaks õiguslikku arbitraaži. Krüptovaraturud on mahult endiselt tagasihoidlikud ega ohusta praegu finantsstabiilsust. Siiski on võimalik, et jaekliendid võivad hakata tulevikus laialdaselt kasutama mõnda krüptovara liiki, mille hinda püütakse stabiliseerida ühe konkreetse vara või varade kogumi suhtes, ning selline areng võib tekitada lisaprobleeme finantsstabiilsuse, maksesüsteemide tõrgeteta toimimise, rahapoliitika reaalmajandusse jõudmise või rahapoliitika iseseisvuse seisukohast.

(6)

Seepärast on liidu tasandil vaja krüptovaraturgude jaoks sihtotstarbelist ja ühtlustatud raamistikku, et sätestada erinormid sellise krüptovara ning sellega seotud teenuste ja tegevuse jaoks, mis finantsteenuseid käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamisalasse veel ei kuulu. See raamistik peaks toetama innovatsiooni ja ausat konkurentsi, kuid tagama samal ajal jaeklientide kõrgetasemelise kaitse ja krüptovaraturgude tervikluse. Selge raamistik peaks võimaldama krüptovarateenuse osutajatel laiendada oma tegevust piiriüleselt ja hõlbustama nende juurdepääsu pangandusteenustele, et võimaldada neil oma tegevust tõrgeteta juhtida. Krüptovaraturge käsitlev liidu raamistik peaks tagama krüptovara emitentide ja krüptovarateenuse osutajate proportsionaalse kohtlemise, võimaldades seega võrdseid võimalusi seoses turule sisenemise ning krüptovaraturgude praeguse ja tulevase arenguga. Samuti peaks see edendama finantsstabiilsust ning maksesüsteemide tõrgeteta toimimist ja maandama rahapoliitilisi riske, mis võivad tuleneda krüptovarast, mille hinda püütakse stabiliseerida konkreetse vara või varade kogumi suhtes. Korralik reguleerimine säilitab liikmesriikide konkurentsivõime rahvusvahelistel finants- ja tehnoloogiaturgudel ning annab klientidele märkimisväärsed eelised seoses juurdepääsuga odavamatele, kiirematele ja turvalisematele finantsteenustele ja varahaldusele. Krüptovaraturge käsitlev liidu raamistik ei tohiks reguleerida alustehnoloogiat. Liidu õigusaktidega tuleks vältida tarbetu ja ebaproportsionaalse regulatiivse koormuse tekitamist tehnoloogia kasutamise korral, kuna liit ja liikmesriigid püüavad säilitada konkurentsivõimet ülemaailmsel turul.

(7)

Krüptovaratehingute valideerimiseks kasutatavatel konsensusmehhanismidel võib olla peamine kahjulik mõju kliimale ja muu keskkonnale avalduv kahjulik mõju. Sellised konsensusmehhanismid peaksid seetõttu võtma kasutusele keskkonnahoidlikumad lahendused ja tagama, et krüptovara emitendid ja krüptovarateenuse osutajad tuvastavad ja avalikustavad nõuetekohaselt mis tahes peamise kahjuliku mõju, mida need võivad kliimale avaldada, ja mis tahes muu keskkonnale avalduvat kahjuliku mõju. Selle kindlaksmääramisel, kas kahjulik mõju on peamine, tuleks arvesse võtta proportsionaalsuse põhimõtet ning emiteeritud krüptovara suurust ja mahtu. Seepärast tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (5) asutatud Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (ESMA) koostöös Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 (6) asutatud Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Pangandusjärelevalve) (EBA) anda volitus töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada kliimale avalduvat kahjulikku mõju ja muud keskkonnale avalduvat kahjulikku mõju käsitlevate kestlikkusnäitajatega seotud teabe sisu, metoodikat ja esitusviisi ning kirjeldada peamisi energianäitajaid. Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõuga tuleks tagada ka krüptovara emitentide ja krüptovarateenuse osutajate avalikustatud teabe sidusus. Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu väljatöötamisel peaks ESMA võtma arvesse krüptovaratehingute valideerimiseks kasutatavaid eri liiki konsensusmehhanisme, nende omadusi ja nendevahelisi erinevusi. ESMA peaks võtma arvesse ka kehtivaid avalikustamisnõudeid, tagama vastastikuse täiendavuse ja järjepidevuse ning vältima äriühingute koormuse suurendamist.

(8)

Krüptovaraturud on ülemaailmsed ja seega oma olemuselt piiriülesed. Seetõttu peaks liit jätkuvalt toetama rahvusvahelisi jõupingutusi selleks, et edendada lähenemist krüptovara ja krüptovarateenuste käsitlemisel selliste rahvusvaheliste organisatsioonide või asutuste kaudu nagu finantsstabiilsuse nõukogu, Baseli pangajärelevalve komitee ja rahapesuvastane töökond.

(9)

Finantsteenuseid käsitlevad liidu õigusaktid peaksid juhinduma põhimõttest „sama tegevus, samad riskid, samad reeglid“ ja tehnoloogianeutraalsuse põhimõttest. Seetõttu tuleks kehtivate finantsteenuseid käsitlevate liidu seadusandlike aktide kohaldamisalasse kuuluvat krüptovara reguleerida selle emiteerimiseks või ülekandmiseks kasutatavast tehnoloogiast olenemata endiselt kehtiva õigusraamistiku alusel, mitte käesoleva määruse alusel. Vastavalt sellele jäetakse käesoleva määruse kohaldamisalast sõnaselgelt välja krüptovara liigid, mis kvalifitseeruvad direktiivis 2014/65/EL määratletud finantsinstrumentideks; krüptovara liigid, mis kvalifitseeruvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/49/EL (7) määratletud hoiusteks, sealhulgas direktiivis 2014/65/EL määratletud investeerimishoiusteks; krüptovara liigid, mis kvalifitseeruvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2015/2366 (8) määratletud rahalisteks vahenditeks, välja arvatud siis, kui nad kvalifitseeruvad e-raha tokeniks; krüptovara liigid, mis kvalifitseeruvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/2402 (9) määratletud väärtpaberistamise positsioonideks, ja krüptovara liigid, mis kvalifitseeruvad kahju- või elukindlustuslepinguteks, pensionitoodeteks või -skeemideks ja sotsiaalkindlustussüsteemideks. Kuna e-raha ning e-raha eest saadud raha ei tuleks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/110/EÜ (10) käsitada hoiustena, ei saa e-raha tokeneid käsitada hoiustena, mis on käesoleva määruse kohaldamisalast välja jäetud.

(10)

Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada krüptovara suhtes, mis on ainulaadne ega ole asendatav muu krüptovaraga, sealhulgas digitaalse kunsti ja kogumisobjektide suhtes. Sellise ainulaadse ja mitteasendatava krüptovara väärtus tuleneb iga krüptovara unikaalsetest omadustest ja sellest, millist kasu see annab tokeni omanikule. Samuti ei tuleks käesolevat määrust kohaldada krüptovara suhtes, mis esindab teenuseid või materiaalset vara, mis on ainulaadsed ja mitteasendatavad, nagu tootegarantiid või kinnisvara. Kuigi ainulaadse ja mitteasendatava krüptovaraga võib kauplemiskohas kaubelda ja seda võib akumuleerida spekulatiivselt, ei ole see kergesti asendatav ning ühe sellise krüptovara suhtelist väärtust teise krüptovaraga võrreldes ei ole võimalik kindlaks teha olemasoleva turu või samaväärse varaga võrdlemise teel, kuna igaüks neist on ainulaadne. Need omadused piiravad sellise krüptovara võimaliku rahalise kasutuse ulatust, piirates seega riske omanike ja finantssüsteemi jaoks ning põhjendades sellise vara väljajätmist käesoleva määruse kohaldamisalast.

(11)

Ainulaadse ja mitteasendatava krüptovara murdosi ei tohiks pidada ainulaadseteks ja mitteasendatavateks. Krüptovara emiteerimist mitteasendatava varana suurtes seeriates või kollektsioonina tuleks käsitada selle asendatavuse näitajana. Üksnes kordumatu tunnuskoodi omistamine krüptovarale ei ole iseenesest veel piisav selle liigitamiseks ainulaadseks ja mitteasendatavaks. Et krüptovara oleks võimalik käsitada ainulaadse ja mitteasendatavana, peaksid ainulaadsed ja mitteasendatavad olema ka esindatavad varad ja õigused. Ainulaadse ja mitteasendatava krüptovara väljajätmine käesoleva määruse kohaldamisalast ei piira sellise krüptovara kvalifitseerimist finantsinstrumentideks. Käesolevat määrust tuleks kohaldada ka krüptovara suhtes, mis näib olevat ainulaadne ja mitteasendatav, kuid mille de facto omadused või omadused, mis on seotud selle tegeliku kasutamisega, muudaksid selle kas asendatavaks või mitte ainulaadseks. Sellega seoses peaksid pädevad asutused eelistama krüptovara hindamisel ja liigitamisel vormilisele käsitlusele sisulist, mille puhul liigituse määravad kindlaks kõnealuse krüptovara omadused, mitte selle emitendipoolne määrang.

(12)

On asjakohane jätta teatavad kontsernisisesed tehingud ja mõned avaliku sektori asutused käesoleva määruse kohaldamisalast välja, kuna need ei ohusta investorite kaitset, turu terviklust, finantsstabiilsust, maksesüsteemide tõrgeteta toimimist, rahapoliitika reaalmajandusse jõudmist ega rahapoliitika iseseisvust. Kohaldamisalast jäetakse välja sellised rahvusvahelised avalik-õiguslikud organisatsioonid nagu Rahvusvaheline Valuutafond ja Rahvusvaheliste Arvelduste Pank.

(13)

Krüptovaraturge käsitlevat liidu raamistikku ei tuleks kohaldada rahaasutustena tegutsevate keskpankade emiteeritud digitaalse vara, sealhulgas digitaalsel kujul keskpangaraha, ega muude avaliku sektori asutuste, sealhulgas kesk-, piirkondliku ja kohaliku tasandi ametiasutuste emiteeritud krüptovara suhtes. Samuti ei tuleks seda liidu raamistikku kohaldada selliste rahaasutustena tegutsevate keskpankade ega muude avaliku sektori asutuste osutatavate seonduvate teenuste suhtes.

(14)

Selleks et tagada selge piiritlemine ühelt poolt käesoleva määrusega hõlmatud krüptovara ja teiselt poolt finantsinstrumentide vahel, tuleks ESMA-le anda volitus anda välja suunised krüptovara finantsinstrumentideks kvalifitseerimise kriteeriumide ja tingimuste kohta. Suunised peaksid samuti võimaldama paremini mõista juhtumeid, kus finantsinstrumendiks võib kvalifitseeruda krüptovara, mida muidu peetakse ainulaadseks ja muu krüptovaraga mitteasendatavaks. Selleks et edendada ühist lähenemisviisi krüptovara liigitamisele, peaksid EBA, ESMA ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010 (11) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) (EIOPA) (edaspidi „Euroopa järelevalveasutused“) edendama arutelusid sellise liigitamise üle. Pädevatel asutustel peaks olema võimalik taotleda Euroopa järelevalveasutuste arvamust krüptovara liigitamise, sealhulgas pakkujate või kauplemisele võtmist taotlevate isikute välja pakutud liigituste kohta. Eelkõige pakkujad või kauplemisele võtmist taotlevad isikud vastutavad krüptovara õige liigitamise eest, mille pädevad asutused võivad vaidlustada nii enne pakkumise avaldamise kuupäeva kui ka mis tahes ajal pärast seda. Kui krüptovara liigitus näib olevat käesoleva määruse või muude asjakohaste finantsteenuseid käsitlevate liidu seadusandlike aktidega vastuolus, peaksid Euroopa järelevalveasutused kasutama neile määrustega (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 antud volitusi, et tagada sellise liigituse suhtes järjepidev ja sidus lähenemisviis.

(15)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 127 lõike 2 neljanda taande kohaselt on üks Euroopa Keskpankade Süsteemi kaudu täidetavaid põhiülesandeid maksesüsteemide tõrgeteta toimimise edendamine. Euroopa Keskpank võib aluslepingutele lisatud protokolli nr 4 (Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta) artikli 22 kohaselt vastu võtta määrusi tõhusate ja usaldusväärsete kliiringu- ja maksesüsteemide tagamiseks liidu piires ja teiste riikidega. Selleks on Euroopa Keskpank võtnud vastu määrusi, mis käsitlevad süsteemselt oluliste maksesüsteemide suhtes kohaldatavaid nõudeid. Käesolev määrus ei piira Euroopa Keskpanga ja riikide keskpankade ülesannet tagada Euroopa Keskpankade Süsteemi raames tõhusad ja usaldusväärsed kliiringu- ja maksesüsteemid liidus ja kolmandate riikidega. Sellest tulenevalt ja selleks, et vältida võimalikku paralleelsete reeglistike loomist, peaksid EBA, ESMA ja Euroopa Keskpank tegema käesoleva määruse alusel asjaomaste tehniliste standardite eelnõude ettevalmistamisel tihedat koostööd. Lisaks on Euroopa Keskpank ja riikide keskpankade jaoks väga oluline, et neil oleks maksesüsteemide järelevaatamisega, sealhulgas maksete kliiringuga seotud ülesannete täitmisel juurdepääs teabele. Peale selle ei tohiks käesolev määrus piirata nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013 (12) kohaldamist ja seda tuleks tõlgendada nii, et see ei ole kõnealuse määrusega vastuolus.

(16)

Krüptovara valdkonnas vastu võetav seadusandlik akt peaks olema konkreetne ja tulevikukindel, suutma pidada sammu innovatsiooni ja tehnoloogia arenguga ning rajanema stiimulipõhisel lähenemisviisil. Seega tuleks mõisted „krüptovara“ ja „hajusraamatu tehnoloogia“ määratleda võimalikult laialt, et hõlmata kõik krüptovara liigid, mis praegu finantsteenuseid käsitlevate liidu seadusandlike aktide kohaldamisalasse ei kuulu. Krüptovara valdkonnas vastu võetav seadusandlik akt peaks aitama kaasa ka rahapesu ja terrorismi rahastamise vastasele võitlusele. Sel põhjusel peaksid käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvaid teenuseid pakkuvad isikud järgima ka kohaldatavaid liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise norme, mis sisaldavad rahvusvahelisi standardeid.

(17)

Krüptovara määratluse alla ei kuulu digitaalne vara, mida ei saa teistele omanikele üle kanda. Seepärast tuleks digitaalne vara, mida aktsepteerib ainult emitent või pakkuja ning mida on tehniliselt võimatu otse teistele omanikele üle kanda, käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta. Selline digitaalne vara on näiteks püsikliendiprogrammid, mille puhul lojaalsuspunkte saab vahetada hüvede vastu ainult nende punktide emitendi või pakkuja juures.

(18)

Käesoleva määrusega liigitatakse krüptovara kolme kategooriasse, mida tuleks üksteisest eristada ja mille suhtes tuleks kohaldada erinevaid nõudeid sõltuvalt nendega kaasnevatest riskidest. Liigitus põhineb sellel, kas krüptovara püüab säilitada stabiilset väärtust, järgides muu vara väärtust. Esimesse kategooriasse kuulub krüptovara, mis järgib oma väärtuse stabiliseerimiseks ainult üht ametlikku vääringut. Sellise krüptovara funktsioon on väga sarnane direktiivis 2009/110/EÜ määratletud e-raha funktsiooniga. Sarnaselt e-rahale on selline krüptovara müntide ja pangatähtede elektrooniline asendaja ning seda kasutatakse tõenäoliselt maksete tegemiseks. Selline krüptovara tuleks käesolevas määruses määratleda e-raha tokenitena. Krüptovara teise kategooriasse kuuluvad varapõhised tokenid, mis järgivad oma väärtuse stabiliseerimiseks mõnda muud väärtust või õigust või nende kombinatsiooni, sealhulgas üht või mitut ametlikku vääringut. See teine kategooria hõlmab igasugust krüptovara, välja arvatud e-raha tokeneid, mille väärtus on tagatud varaga, et vältida kõrvalehoidmist ja muuta käesolev määrus tulevikukindlaks. Kolmas kategooria koosneb krüptovarast, mis ei ole varapõhine token ega e-raha token, ning hõlmab suurt hulka krüptovara, sealhulgas kasutustokeneid.

(19)

Sarnasustest hoolimata on e-raha ja ametlikku vääringut järgiv krüptovara praegu mõnes olulises aspektis erinevad. Direktiivis 2009/110/EÜ määratletud e-raha omanikel on alati nõudeõigus e-raha emitendi vastu ja neil on lepinguline õigus nõuda e-raha emitendilt igal ajal ja vastavalt nimiväärtusele omatava e-raha rahalise väärtuse lunastamist. Seevastu mõned ametlikku vääringut järgivad krüptovarad ei anna nende omanikele nõudeõigust sellise krüptovara emitendi vastu ja võivad jääda direktiivi 2009/110/EÜ kohaldamisalast välja. Teatavad teised ametlikku vääringut järgivad krüptovarad aga aluseks oleva vääringu vastu nimiväärtuses lunastamise õigust ei anna või piiravad lunastamisperioodi. Asjaolu, et sellise krüptovara omanikel ei ole nõudeõigust emitendi vastu või et selline õigus ei ole nimiväärtuses krüptovara aluseks oleva vääringu suhtes, võib õõnestada sellise krüptovara omanike usaldust. Seetõttu peaks selleks, et vältida direktiivis 2009/110/EÜ sätestatud reeglitest kõrvalehoidmist, olema e-raha tokenite määratlus võimalikult lai ja hõlmama kõiki krüptovara liike, mis järgivad ühte ametlikku vääringut. Lisaks tuleks e-raha tokenite emiteerimisele kehtestada ranged tingimused, sealhulgas näha ette, et e-raha tokeneid võib emiteerida üksnes kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (13) alusel tegevusloa saanud krediidiasutus või direktiivi 2009/110/EÜ alusel tegevusloa saanud e-raha asutus. Samal põhjusel peaksid e-raha tokenite emitendid tagama, et selliste tokenite omanikud saaksid kasutada oma õigust tokeneid tokeni aluseks oleva vääringu vastu igal ajal nimiväärtuses lunastada. Kuna e-raha tokenid on krüptovara ning võivad tekitada uusi krüptovarale ainuomaseid probleeme seoses jaeklientide kaitse ja turu terviklusega, tuleks ka nende suhtes kohaldada käesolevas määruses sätestatud reegleid, et neid probleeme käsitleda.

(20)

Arvestades krüptovarast tulenevaid eri riske ja võimalusi, on vaja kehtestada reeglid muu krüptovara kui varapõhiste tokenite või e-raha tokenite pakkujatele ja kauplemisele võtmist taotlevatele isikutele ning varapõhiste tokenite või e-raha tokenite emitentidele. Krüptovara emitendid on isikud, kellel on kontroll krüptovara loomise üle.

(21)

Erinormid tuleb kehtestada üksustele, kes osutavad krüptovaraga seotud teenuseid. Selliste teenuste esimesse kategooriasse kuuluvad krüptovara kauplemisplatvormi korraldamine, krüptovara vahetamine raha või muu krüptovara vastu, kliendi nimel krüptovara hoidmine ja haldamine ning krüptovaraülekande teenuste osutamine kliendi nimel. Selliste teenuste teise kategooriasse kuuluvad krüptovara pakkumise korraldamine, krüptovaraga seotud korralduste vastuvõtmine või edastamine kliendi nimel, krüptovaraga seotud korralduste täitmine kliendi nimel, krüptovara kohta nõu andmine ning krüptovaraportfelli valitsemine. Iga isikut, kes osutab krüptovarateenuseid kooskõlas käesoleva määrusega kutsealaselt, tuleks käsitada krüptovarateenuse osutajana.

(22)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada füüsiliste ja juriidiliste isikute ja teatavate muude ettevõtjate suhtes ning krüptovarateenuste ja krüptovaraga seotud tegevuste suhtes, mida nad otseselt või kaudselt teostavad, osutavad või mille üle neil on kontroll, sealhulgas kui osa sellistest tegevustest või teenustest teostatakse detsentraliseeritult. Kui krüptovarateenuseid osutatakse täielikult detsentraliseeritult ilma vahendajata, ei peaks need kuuluma käesoleva määruse kohaldamisalasse. Käesolev määrus hõlmab krüptovara emitentide, pakkujate, krüptovara kauplemisele võtmist taotlevate isikute ning krüptovarateenuse osutajate õigusi ja kohustusi. Kui krüptovaral puudub identifitseeritav emitent, ei peaks see kuuluma käesoleva määruse II, III ega IV jaotise kohaldamisalasse. Krüptovarateenuse osutajad, kes osutavad sellise krüptovaraga seotud teenuseid, peaksid siiski olema käesoleva määrusega hõlmatud.

(23)

Tagamaks, et kõik muu krüptovara kui varapõhiste tokenite või e-raha tokenite (millel võib olla rahaline kasutus) avalikud pakkumised ning kõik krüptovara kauplemisplatvormil kauplemisele võtmised (edaspidi „kauplemisele võtmine“) liidus on pädevate asutuste poolt nõuetekohaselt jälgitavad ja kontrollitavad, peaksid kõik pakkujad või kauplemisele võtmist taotlevad isikud olema juriidilised isikud.

(24)

Tulevaste krüptovara jaeklientide kaitse tagamiseks tuleks neid teavitada ostetava krüptovara omadustest, funktsioonidest ja riskidest. Muu krüptovara kui varapõhiste tokenite või e-raha tokenite avalikul pakkumisel või sellise krüptovara kauplemisele võtmise taotlemisel liidus peaksid pakkujad või kauplemisele võtmist taotlevad isikud koostama kohustuslikult avalikustatavat teavet sisaldava teabedokumendi (krüptovara valge raamatu), tegema selle teatavaks oma pädevale asutusele ja avaldama selle. Krüptovara valge raamat peaks sisaldama üldteavet emitendi, pakkuja või kauplemisele võtmist taotleva isiku, kaasatud kapitaliga teostatava projekti, krüptovara avaliku pakkumise või kauplemisele võtmise kohta, krüptovaraga seotud õiguste ja kohustuste kohta, sellise krüptovara puhul kasutatava tehnoloogia ja sellega seotud riskide kohta. Krüptovara valge raamat ei peaks siiski sisaldama selliste riskide kirjeldust, mis on ettenägematud ja mille realiseerumine on väga ebatõenäoline. Krüptovara valges raamatus ja asjakohastes reklaamteadetes, näiteks reklaamsõnumites ja turundusmaterjalides sisalduv, sealhulgas uute kanalite, näiteks sotsiaalmeedia platvormide kaudu levitatav teave peaks olema tõene, selge ja mitteeksitav. Reklaamsõnumid ja turundusmaterjalid peaksid olema kooskõlas krüptovara valges raamatus esitatud teabega.

(25)

Krüptovara valge raamat, sealhulgas selle kokkuvõte, ning krüptovara kauplemisplatvormide tegevusreeglid tuleks koostada vähemalt ühes päritoluliikmesriigi ja iga vastuvõtva liikmesriigi ametlikest keeltest või rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles. Käesoleva määruse vastuvõtmise ajal on rahvusvahelises rahanduses üldkasutatav keel inglise keel, kuid see võib tulevikus muutuda.

(26)

Proportsionaalse lähenemisviisi tagamiseks ei tuleks käesoleva määruse nõudeid kohaldada sellise muu krüptovara kui varapõhiste tokenite või e-raha tokenite avalike pakkumiste suhtes, mida pakutakse tasuta või mis luuakse automaatselt tasuna hajusraamatu haldamise või tehingute valideerimise eest konsensusmehhanismi raames. Lisaks ei tuleks nõudeid kohaldada selliste kasutustokenite pakkumiste suhtes, mis annavad juurdepääsu olemasolevale kaubale või teenusele, võimaldavad omanikul kauba kätte saada või teenust kasutada või kui krüptovara omanikul on õigus kasutada seda üksnes vastutasuks kaupade ja teenuste eest selliste kaupmeeste piiratud võrgustikus, kel on pakkujaga lepingulised suhted. Sellised erandid ei peaks hõlmama krüptovara, mis esindab ladustatud kaupu, mille puhul ei ole ette nähtud, et ostja need pärast ostmist kätte saab. Samuti ei tuleks piiratud võrgustiku erandit kohaldada krüptovara suhtes, mis on tavaliselt ette nähtud pidevalt kasvava teenuseosutajate võrgustiku jaoks. Pädev asutus peaks hindama piiratud võrgustiku erandit iga kord, kui pakkumine või rohkem kui ühe pakkumise koguväärtus ületab teatava künnise, mis tähendab, et uuele pakkumisele ei tuleks automaatselt kohaldada eelmisele pakkumisele tehtud erandit. Nende erandite kohaldamine peaks lõppema, kui pakkuja või pakkuja nimel tegutsev teine isik annab teada pakkuja kavatsusest taotleda kauplemisele võtmist või kui krüptovara, mille suhtes erandit kohaldatakse, võetakse kauplemisele.

(27)

Proportsionaalse lähenemisviisi tagamiseks ei tuleks käesoleva määruse nõudeid krüptovara valge raamatu koostamise ja avaldamise kohta kohaldada sellise muu krüptovara kui varapõhiste tokenite või e-raha tokenite suhtes, mida pakutakse vähem kui 150 isikule liikmesriigi kohta või mis on suunatud üksnes kutselistele investoritele, kui krüptovara võivad omada üksnes kutselised investorid. VKEdele ning idufirmadele ei tohiks tekitada ülemäärast ja ebaproportsionaalset halduskoormust. Seetõttu tuleks sellised liidus toimuvad muu krüptovara kui varapõhiste tokenite või e-raha tokenite avalikud pakkumised, mille kogumaht ei ületa 12 kuu jooksul 1 000 000 eurot, vabastada samuti krüptovara valge raamatu koostamise kohustusest.

(28)

Üksnes kauplemisele võtmist ega ostu- ja müügipakkumiste hindade avaldamist ei tuleks iseenesest käsitada krüptovara avaliku pakkumisena. Selline kauplemisele võtmine või avaldamine peaks kujutama endast krüptovara avalikku pakkumist üksnes siis, kui sellele on lisatud teatis, mis kujutab endast käesoleva määruse kohast avalikku pakkumist.

(29)

Kuigi mõned muu krüptovara kui varapõhiste tokenite või e-raha tokenite pakkumised on mitmetest käesoleva määruse kohustustest vabastatud, kohaldatakse tarbijakaitset tagavaid liidu seadusandlikke akte, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/29/EÜ (14) või nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ, (15) sh nendes sisalduvaid teavitamiskohustusi, jätkuvalt krüptovara avalike pakkumiste suhtes, kui need puudutavad ettevõtja ja tarbija vahelisi suhteid.

(30)

Kui avalik pakkumine puudutab kasutustokeneid kaupade jaoks, mida ei ole veel olemas, või teenuste jaoks, mis ei ole veel kasutusel, ei tohiks krüptovara valges raamatus kirjeldatud avaliku pakkumise kestus ületada 12 kuud. See avaliku pakkumise kestuse piirang ei ole seotud hetkega, mil kaubad või teenused kuju võtavad või muutuvad pärast avaliku pakkumise lõppu kättesaadavaks ning kasutustokeni omanik saab neid kasutada.

(31)

Järelevalve võimaldamiseks peaksid muu krüptovara kui varapõhiste tokenite või e-raha tokenite pakkujad või kauplemisele võtmist taotlevad isikud enne krüptovara avalikku pakkumist liidus või enne selle krüptovara kauplemisele võtmist tegema oma krüptovara valge raamatu ja pädeva asutuse taotluse korral oma reklaamteated teatavaks selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus on nende registrijärgne asukoht, või kui neil liidus registrijärgset asukohta ei ole, selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus neil on filiaal. Pakkujad, kelle asukoht on kolmandas riigis, peaksid tegema oma krüptovara valge raamatu ja pädeva asutuse taotluse korral oma reklaamteated teatavaks selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus nad kavatsevad krüptovara pakkuda.

(32)

Kauplemisplatvormi korraldaja peaks vastutama käesoleva määruse II jaotise nõuete täitmise eest, kui krüptovara on võetud kauplemisele tema omal algatusel ning krüptovara valget raamatut ei ole käesolevas määruses nõutud juhtudel veel avaldatud. Kauplemisplatvormi korraldaja peaks vastutama ka nende nõuete täitmise eest, kui ta on sõlminud kauplemisele võtmist taotleva isikuga sellekohase kirjaliku kokkuleppe. Kauplemisele võtmist taotlev isik peaks jääma vastutavaks juhul, kui ta kui ta esitab kauplemisplatvormi korraldajale eksitavat teavet. Kauplemisele võtmist taotlev isik peaks jääma vastutavaks ka küsimustes, mida ta ei ole kauplemisplatvormi korraldajale delegeerinud.

(33)

Põhjendamatu halduskoormuse vältimiseks ei tohiks pädevatelt asutustelt nõuda, et nad kiidaksid krüptovara valge raamatu enne selle avaldamist heaks. Pädevatel asutustel peaks siiski olema õigus nõuda krüptovara valgesse raamatusse ja reklaamteadetesse muudatuste tegemist ning vajaduse korral nõuda krüptovara valgesse raamatusse täiendava teabe lisamist.

(34)

Pädevatel asutustel peaks olema võimalik muu krüptovara kui varapõhiste tokenite või e-raha tokenite avalik pakkumine või sellise krüptovara kauplemisele võtmine peatada või keelata, kui avalik pakkumine või kauplemisele võtmine ei vasta kohaldatavatele käesoleva määruse nõuetele, sealhulgas kui krüptovara valge raamat või reklaamteated ei ole õiglased ja selged või kui nad on eksitavad. Pädevatel asutustel peaks samuti olema õigus avaldada oma veebisaidil või pressiteates hoiatus selle kohta, et pakkuja või kauplemisele võtmist taotlev isik ei ole neid nõudeid täitnud.

(35)

Krüptovara valge raamat, mis on pädevale asutusele nõuetekohaselt teatavaks tehtud, ja reklaamteated tuleks avaldada. Pärast avaldamist peaks muu krüptovara kui varapõhiste tokenite või e-raha tokenite pakkujatel ja kauplemisele võtmist taotlevatel isikutel olema lubatud pakkuda seda krüptovara kõikjal liidus ja taotleda sellise krüptovara liidus kauplemisele võtmist.

(36)

Muu krüptovara kui varapõhiste tokenite või e-raha tokenite pakkujad peaksid kehtestama mõjusa korra avaliku pakkumise käigus saadud raha või muu krüptovara jälgimiseks ja kaitsmiseks. Kõnealune kord peaks samuti tagama, et omanikelt või tulevastelt omanikelt vastu võetud raha või muu krüptovara tagastatakse nõuetekohaselt niipea kui võimalik, kui avalik pakkumine mingil põhjusel tühistatakse. Pakkuja peaks tagama, et avaliku pakkumise käigus vastu võetud raha või muud krüptovara kaitseb kolmas isik.

(37)

Krüptovara jaeklientide kaitse täiendavaks tagamiseks tuleks jaeklientidele, kes ostavad muud krüptovara kui varapõhiseid tokeneid või e-raha tokeneid otse pakkujalt või krüptovarateenuse osutajalt, kes krüptovara pakkuja nimel suunatult pakub, anda 14 päevaks pärast krüptovara omandamist taganemisõigus. Selleks et tagada krüptovara tähtajalise avaliku pakkumise sujuv lõpuleviimine, ei tohiks jaekliendil olla võimalik kasutada taganemisõigust pärast märkimisperioodi lõppu. Lisaks ei tohiks taganemisõigust kohaldada juhul, kui muu krüptovara kui varapõhised tokenid või e-raha tokenid on võetud kauplemisele enne jaekliendi sooritatud ostu, kuna sellisel juhul sõltub sellise krüptovara hind krüptovaraturgude kõikumistest. Kui jaekliendil on taganemisõigus käesoleva määruse kohaselt, ei tohiks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/65/EÜ (16) kohast taganemisõigust.

(38)

Muu krüptovara kui varapõhiste tokenite või e-raha tokenite pakkujad ja kauplemisele võtmist taotlevad isikud peaksid tegutsema ausalt, õiglaselt ja professionaalselt, suhtlema krüptovara omanike ja tulevaste omanikega õiglasel, selgel ja mitteeksitaval viisil ning tuvastama, vältima, juhtima ja avalikustama huvide konflikte ja neil peaks olema mõjus halduskord, et tagada oma süsteemide ja turvaprotokollide vastavus liidu standarditele. Selleks et abistada pädevaid asutusi järelevalveülesannete täitmisel, tuleks ESMA-le anda volitus anda tihedas koostöös EBAga välja suunised kõnealuste süsteemide ja turvaprotokollide kohta, et neid liidu standardeid täpsustada.

(39)

Krüptovara omanike täiendavaks kaitsmiseks tuleks pakkujate ja kauplemisele võtmist taotlevate isikute ja nende juhtorgani liikmete suhtes kohaldada tsiviilvastutuse norme seoses krüptovara valges raamatus üldsusele antava teabega.

(40)

Varapõhised tokenid võidakse laialdaselt kasutusele võtta väärtuse ülekandmiseks või vahetusvahendina ning seega kujutavad nad endast muu krüptovaraga võrreldes suuremat riski krüptovara omanike, eelkõige jaeklientide kaitse ja turu tervikluse seisukohast. Varapõhiste tokenite emitentide suhtes tuleks seetõttu kohaldada rangemaid nõudeid kui muu krüptovara emitentide suhtes.

(41)

Kui krüptovara kuulub varapõhise tokeni või e-raha tokeni määratluse alla, tuleks kohaldada käesoleva määruse III või IV jaotist, hoolimata sellest, millisena emitent kavatseb krüptovara, sealhulgas krüptovara stabiilse väärtuse säilitamise mehhanismi välja töötada. Sama kehtib ka nn algoritmilise stabiilse krüptovara suhtes, mille eesmärk on säilitada stabiilne väärtus ametliku vääringu suhtes või ühe või mitme vara suhtes protokollide kaudu, millega nähakse ette sellise krüptovara pakkumise suurenemine või vähenemine vastusena nõudluse muutumisele. Sellise algoritmilise krüptovara pakkujad või kauplemisele võtmist taotlevad isikud, mille puhul krüptovara väärtust ei püüta stabiliseerida ühe või mitme vara väärtuse järgimise teel, peaksid igal juhul täitma käesoleva määruse II jaotise nõudeid.

(42)

Selleks et tagada nõuetekohane järelevalve ja kontroll varapõhiste tokenite avaliku pakkumise üle, peaks varapõhiste tokenite emitentidel olema registrijärgne asukoht liidus.

(43)

Varapõhiste tokenite avalik pakkumine liidus või sellise krüptovara kauplemisele võtmise taotlemine peaks olema lubatud üksnes juhul, kui pädev asutus on andnud sellise krüptovara emitendile selleks loa ja kiitnud heaks asjaomase krüptovara valge raamatu. Tegevusloa nõuet ei tuleks aga kohaldada, kui varapõhised tokenid on suunatud üksnes kutselistele investoritele või kui varapõhiste tokenite avaliku pakkumise maht jääb alla 5 000 000 euro. Sellistel juhtudel peaks varapõhiste tokenite emitent olema siiski kohustatud koostama krüptovara valge raamatu, et teavitada ostjaid varapõhiste tokenite omadustest ja riskidest, ning samuti peaks ta olema kohustatud tegema krüptovara valge raamatu enne selle avaldamist teatavaks pädevale asutusele.

(44)

Direktiivi 2013/36/EL alusel tegevusloa saanud krediidiasutustelt ei tuleks varapõhiste tokenite pakkumiseks või kauplemisele võtmise taotlemiseks nõuda käesoleva määruse alusel teist tegevusluba. Kohaldada tuleks kõnealuse direktiivi alusel kehtestatud riigisiseseid menetlusi, kuid neid tuleks täiendada nõudega teavitada käesoleva määruse alusel määratud päritoluliikmesriigi pädevat asutust elementidest, mis võimaldavad sellel asutusel kontrollida emitendi suutlikkust pakkuda varapõhiseid tokeneid või taotleda nende kauplemisele võtmist. Krediidiasutuste suhtes, kes pakuvad varapõhiseid tokeneid või taotlevad nende kauplemisele võtmist, tuleks kohaldada kõiki nõudeid, mida kohaldatakse varapõhiste tokenite emitentide suhtes, välja arvatud tegevusloa nõudeid, omavahendite nõudeid ja olulist osalust omavate aktsionäride heakskiitmise menetlust, kuna need küsimused on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL ja määrusega (EL) nr 575/2013 (17). Sellise krediidiasutuse koostatud krüptovara valge raamatu peaks enne avaldamist heaks kiitma päritoluliikmesriigi pädev asutus. Krediidiasutuste suhtes, kes on saanud tegevusloa direktiivi 2013/36/EL üle võtvate riigisisese õiguse sätete alusel ja kes pakuvad varapõhiseid tokeneid või taotlevad nende kauplemisele võtmist, tuleks kohaldada kõnealuse direktiivi ja ka käesoleva määruse kohaseid haldusvolitusi, sealhulgas krediidiasutuse äritegevuse keelamist või piiramist ning varapõhiste tokenite avaliku pakkumise peatamist või keelamist. Kui selliste krediidiasutuste suhtes käesoleva määruse alusel kohaldatavad kohustused kattuvad direktiivi 2013/36/EL alusel kehtivate nõuetega, peaks krediidiasutused täitma nõudeid, mis on detailsemad või rangemad, tagades nii mõlema reeglistiku järgimise. Käesoleva määruse kohaselt varapõhiseid tokeneid pakkuda või nende kauplemisele võtmist taotleda kavatsevatele krediidiasutustele ette nähtud teavitamiskord ei tohiks piirata nende direktiivi 2013/36/EL üle võtvate riigisisese õiguse sätete kohaldamist, millega sätestatakse menetlused krediidiasutustele kõnealuse direktiivi I lisas loetletud teenuste osutamise loa andmiseks.

(45)

Pädev asutus peaks tegevusloa andmisest keelduma objektiivsetel ja tõendatavatel põhjustel, sealhulgas juhul, kui taotleva varapõhiste tokenite emitendi ärimudel võib tõsiselt ohustada turu terviklust, finantsstabiilsust või maksesüsteemide tõrgeteta toimimist. Pädev asutus peaks enne tegevusloa andmist või selle andmisest keeldumist konsulteerima EBA, ESMA ja Euroopa Keskpangaga ning juhul, kui emitent on asutatud liikmesriigis, mille ametlik vääring ei ole euro või kui varapõhine token järgib liikmesriigi ametlikku vääringut, mis ei ole euro, selle liikmesriigi keskpangaga. EBA ja ESMA mittesiduvates arvamustes tuleks käsitleda krüptovara liigitust, samas kui Euroopa Keskpank ja asjakohasel juhul asjaomase liikmesriigi keskpank peaksid esitama pädevale asutusele arvamuse finantsstabiilsusele, maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele, rahapoliitika reaalmajandusse jõudmisele või rahapoliitika iseseisvusele avalduvate riskide kohta. Pädevad asutused peaksid keelduma tegevusloa andmisest juhtudel, kui Euroopa Keskpank või liikmesriigi keskpank esitab maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele, rahapoliitika reaalmajandusse jõudmisele või rahapoliitika iseseisvusele avalduva riski tõttu negatiivse arvamuse. Taotlevale varapõhiste tokenite emitendile tegevusloa andmisel tuleks lugeda heakskiidetuks ka selle emitendi koostatud krüptovara valge raamat. Pädeva asutuse antud tegevusluba peaks kehtima kogu liidus ja võimaldama varapõhiste tokenite emitendil pakkuda seda krüptovara siseturul ning taotleda kauplemisele võtmist. Samuti peaks krüptovara valge raamat kehtima kogu liidus, ilma et liikmesriikidel oleks võimalik kehtestada lisanõudeid.

(46)

Mitmel juhul, kui Euroopa Keskpangaga konsulteeritakse käesoleva määruse alusel, peaks tema arvamus olema siduv niivõrd, kuivõrd see kohustab pädevat asutust varapõhiste tokenite emitendile tegevusloa andmisest keelduma, selle loa kehtetuks tunnistama või seda piirama või kehtestama varapõhiste tokenite emitendi suhtes konkreetseid meetmeid. ELi toimimise lepingu artikli 263 esimeses lõigus on sätestatud, et Euroopa Liidu Kohus (edaspidi „Euroopa Kohus“) peaks kontrollima Euroopa Keskpanga õigusaktide seaduslikkust, välja arvatud soovitused ja arvamused. Tuleks aga meeles pidada, et Euroopa Kohtu ülesanne on tõlgendada seda sätet, võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamuse sisu ja tagajärgi.

(47)

Jaeklientide kaitse tagamiseks peaksid varapõhiste tokenite emitendid andma selliste tokenite omanikele alati täielikku, õiglast, selget ja mitteeksitavat teavet. Varapõhiste tokenitega seotud krüptovara valge raamat peaks sisaldama teavet stabiliseerimismehhanismi, tagatisvara investeerimise poliitika, tagatisvara hoidmise korra ja omanikele antavate õiguste kohta.

(48)

Lisaks krüptovara valges raamatus esitatud teabele peaksid varapõhiste tokenite emitendid andma selliste tokenite omanikele teavet ka jooksvalt. Eelkõige peaksid nad avaldama oma veebisaidil ringluses olevate varapõhiste tokenite summa ning tagatisvara väärtuse ja koosseisu. Varapõhiste tokenite emitendid peaksid avalikustama ka kõik sündmused, millel on või tõenäoliselt on oluline mõju varapõhiste tokenite väärtusele või tagatisvarale, olenemata sellest, kas selline krüptovara on kauplemisele võetud.

(49)

Jaeklientide kaitse tagamiseks peaksid varapõhiste tokenite emitendid tegutsema alati ausalt, õiglaselt ja professionaalselt ning varapõhiste tokenite omanike parimates huvides. Samuti peaksid varapõhiste tokenite emitendid kehtestama selge menetluse varapõhiste tokenite omanikelt saadud kaebuste käsitlemiseks.

(50)

Varapõhiste tokenite emitendid peaksid kehtestama põhimõtted, mille abil tuvastada, vältida, juhtida ja avalikustada huvide konflikte, mis võivad tuleneda nende suhetest oma aktsionäride või osakuomanikega või sellise aktsionäri või osakuomanikuga, kellel on emitendis oluline osalus, olenemata sellest, kas nende osalus on otsene või kaudne, või oma juhtorgani liikmetega, oma töötajatega, varapõhiste tokenite omanike või kolmandatest isikutest teenuseosutajatega.

(51)

Varapõhiste tokenite emitentidel peaks olema terviklik juhtimiskord, mis hõlmab selgesti määratletud, läbipaistvate ja sidusate vastutusaladega selget organisatsioonilist struktuuri ning tulemuslikke menetlusi tegelike ja võimalike riskide tuvastamiseks, juhtimiseks, jälgimiseks ja nendest teatamiseks. Selliste emitentide juhtorgani liikmed peaksid olema sobivad ja nõuetele vastavad ning eelkõige ei tohiks nad olla süüdi mõistetud üheski rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud süüteos ega muus süüteos, mis võiks nende head mainet kahjustada. Sellistes emitentides olulist osalust omavatel aktsionäridel või osakuomanikel, olenemata sellest, kas nende osalus on otsene või kaudne, ning füüsilistel ja juriidilistel isikutel peaks olema piisavalt hea maine ning eelkõige ei tohiks nad olla süüdi mõistetud üheski rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud süüteos ega muus süüteos, mis võiks nende head mainet kahjustada. Varapõhiste tokenite emitentide käsutuses peaksid olema samuti ressursid, mis on proportsionaalsed nende tegevuse ulatusega, ning nad peaksid alati tagama oma tegevuse järjepidevuse ja korrapärasuse. Selleks peaksid varapõhiste tokenite emitendid kehtestama talitluspidevuse põhimõtted, mille eesmärk on tagada nende süsteemide ja protseduuride katkestuse korral varapõhiste tokenitega seotud põhitegevuse jätkumine. Varapõhiste tokenite emitentidel peaks olema ka tugeva sisekontrolli kord ja tulemuslikud riskijuhtimise protseduurid ning süsteem, millega tagatakse saadud teabe terviklus ja konfidentsiaalsus. Nende kohustuste eesmärk on tagada varapõhiste tokenite omanike, eelkõige jaeklientide kaitse, tekitamata seejuures tarbetuid tõkkeid.

(52)

Varapõhiste tokenite emitendid on tavaliselt sellise üksuste võrgustiku keskmes, mis tagavad sellise krüptovara emiteerimise ning omanikele üleandmise ja levitamise. Varapõhiste tokenite emitentidelt tuleks seetõttu nõuda, et nad sõlmiksid ja säilitaksid asjakohased lepingulised kokkulepped kolmandate isikutega, et tagada stabiliseerimismehhanism ja tokenite väärtust tagava tagatisvara investeerimine, sellise tagatisvara hoidmine ja asjakohasel juhul varapõhiste tokenite üldsuses levitamine.

(53)

Selleks et maandada laiema finantssüsteemi finantsstabiilsust ohustavaid riske, tuleks varapõhiste tokenite emitentide suhtes kohaldada omavahendite nõudeid. Need nõuded peaksid olema proportsionaalsed varapõhiste tokenite emissiooni mahuga ja seetõttu tuleks need arvutada protsendina varapõhiste tokenite väärtust tagava tagatisvara portfellist. Pädevatel asutustel peaks siiski olema võimalik suurendada nõutavate omavahendite summat, mida nõutakse muu hulgas emitendi riskijuhtimise protsessi ja sisekontrollikorrale antud hinnangu, varapõhiste tokenite väärtust tagava tagatisvara kvaliteedi ja volatiilsuse või varapõhiste tokenitega arveldatud tehingute koguväärtuse ja -arvu alusel.

(54)

Selleks et katta oma kohustused varapõhiste tokenite omanike ees, peaksid varapõhiste tokenite emitendid moodustama tagatisvara portfelli, mis vastab sellistes kohustustes kajastatud riskidele, ning seda portfelli säilitama. Tagatisvara portfelli tuleks kasutada varapõhiste tokenite omanike hüvanguks juhul, kui emitent ei suuda täita oma kohustusi omanike vastu, näiteks maksejõuetuse korral. Tagatisvara portfell tuleks moodustada ja seda hallata nii, et turu- ja valuutarisk on kaetud. Varapõhiste tokenite emitendid peaksid tagama tagatisvara portfelli usaldusväärse haldamise ning peaksid eelkõige tagama, et portfelli väärtus on vähemalt võrdne ringluses olevate tokenite vastava väärtusega ning et portfelli osas toimuvaid muudatusi juhitakse asjakohaselt, et vältida negatiivset mõju tagatisvara turule. Seepärast peaks varapõhiste tokenite emitentidel olema selged ja üksikasjalikud põhimõtted, milles kirjeldatakse muu hulgas tagatisvara portfelli koosseisu, selles sisalduva vara paigutamist, tagatisvaraga seotud riskide põhjalikku hindamist, varapõhiste tokenite emiteerimise ja lunastamise menetlust, tagatisvara suurendamise ja vähendamise menetlust ning tagatisvara investeerimise korral emitendi järgitavat investeerimispoliitikat. Nii liidus kui ka kolmandates riikides turustatavate varapõhiste tokenite emitendid peaksid tagama, et nende tagatisvara portfell katab liidus emitentide kohustused omanike vastu. Seetõttu tuleks nõuet hoida tagatisvara portfelli äriühingutes, kelle suhtes kohaldatakse liidu õigust, kohaldada proportsionaalselt nende varapõhiste tokenite osakaaluga, mida turustatakse eeldatavasti liidus.

(55)

Selleks et vältida varapõhiste tokenite kaotsimineku ohtu ja säilitada selle vara väärtus, peaks varapõhiste tokenite emitentidel olema asjakohane tagatisvara hoidmise põhimõtted. Need põhimõtted peaksid tagama, et tagatisvara on alati täielikult eraldatud emitendi enda varast, et tagatisvara ei koormata ega pandita tagatisena ning et varapõhiste tokenite emitendil on tagatisvarale kiire juurdepääs. Tagatisvara peaks olenevalt selle liigist hoidma kas krüptovarateenuse osutaja, direktiivi 2013/36/EL alusel tegevusloa saanud krediidiasutus või direktiivi 2014/65/EL alusel tegevusloa saanud investeerimisühing. See ei tohiks välistada võimalust, et materiaalse vara hoidmine delegeeritakse teisele üksusele. Tagatisvara hoidjana tegutsevad krüptovarateenuse osutajad, krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid vastutama varapõhiste tokenite emitendi või omanike ees sellise tagatisvara kaotsimineku eest, välja arvatud juhul, kui nad tõendavad, et kaotsiminek on toimunud välise sündmuse tõttu, mille üle neil puudub mõistlik kontroll. Vältida tuleks tagatisvara hoidjate koondumist. Teatud olukordades ei pruugi see sobivate alternatiivide puudumise tõttu siiski võimalik olla. Sellistel juhtudel tuleks ajutist koondumist lugeda vastuvõetavaks.

(56)

Selleks et kaitsta varapõhiste tokenite omanikke tokenite väärtust tagava vara väärtuse vähenemise eest, peaksid varapõhiste tokenite emitendid investeerima tagatisvara üksnes turvalisse väikese riskiga varasse, mille turu-, kontsentratsiooni- ja krediidirisk on minimaalne. Kuna varapõhiseid tokeneid on võimalik kasutada vahetusvahendina, peaks kogu tagatisvara investeerimisest tulenev kasum või kahjum jääma varapõhiste tokenite emitendile.

(57)

Varapõhiste tokenite omanikel peaks olema alaline õigus nõuda tokenite lunastamist, nii et emitent on kohustatud varapõhised tokenid igal ajal lunastama, kui varapõhiste tokenite omanikud seda taotlevad. Varapõhiste tokenite emitent peaks tokenite lunastamisel maksma nende eest muus rahas kui e-raha sellise summa, mis on võrdne varapõhiste tokenite aluseks võetud vara turuväärtusega, või andma tokenite aluseks võetud vara üle. Varapõhiste tokenite emitent peaks pakkuma omanikule igal juhul võimalust lunastada varapõhised tokenid muu sellise raha vastu kui e-raha, mis on nomineeritud samas ametlikus vääringus, mida emitent aktsepteeris tokeneid müües. Emitent peaks andma piisavalt üksikasjalikku ja kergesti arusaadavat teavet tokenite lunastamise eri võimalike viiside kohta.

(58)

Vähendamaks riski, et varapõhiseid tokeneid kasutatakse väärtuse säilitamiseks, ei tohiks varapõhiste tokenite emitendid ega krüptovarateenuse osutajad varapõhiste tokenitega seotud krüptovarateenuste osutamisel maksta varapõhiste tokenite omanikele intressi, mis on seotud ajavahemikuga, mille jooksul need varapõhised tokenid on selliste omanike omandis.

(59)

Varapõhiseid tokeneid ja e-raha tokeneid tuleks lugeda olulisteks, kui need vastavad või tõenäoliselt vastavad teatavatele kriteeriumidele, sealhulgas suur kliendibaas, suur turukapitalisatsioon või tehingute suur arv. Sellistena võib neid kasutada suur hulk omanikke ja nende kasutamine võib tekitada konkreetseid probleeme seoses finantsstabiilsuse, rahapoliitika reaalmajandusse jõudmise või rahapoliitika iseseisvusega. Nende oluliste varapõhiste tokenite ja e-raha tokenite suhtes tuleks seetõttu kohaldada rangemaid nõudeid kui selliste varapõhiste tokenite ja e-raha tokenite suhtes, mida ei loeta olulisteks. Eelkõige tuleks oluliste varapõhiste tokenite emitentide suhtes kohaldada kõrgemaid kapitalinõudeid ja koostalitlusnõudeid ning nad peaksid kehtestama likviidsuse juhtimise põhimõtted. Varapõhise tokeni või e-raha tokeni oluliseks liigitamise künniste asjakohasuse peaks komisjon käesoleva määruse kohaldamise läbivaatamise käigus uuesti läbi vaatama. Kui see on asjakohane, tuleks sellele läbivaatamisele lisada seadusandlik ettepanek.

(60)

Varapõhiste tokenite emitentide kogu ökosüsteemi põhjalik seire on oluline, et teha kindlaks selliste tokenite tegelik suurus ja mõju. Selleks et hõlmata kõik tehingud, mis tehakse seoses konkreetse varapõhise tokeniga, hõlmab selliste tokenite seire seetõttu kõigi arveldatud tehingute seiret, olenemata sellest, kas need arveldati hajusraamatus („ahelas“) või väljaspool hajusraamatut („ahelaväliselt“), ning hõlmab ka sama krüptovarateenuse osutaja klientide vahelisi tehinguid.

(61)

Eriti oluline on hinnata varapõhiste tokenite abil arveldatud tehinguid, mis on seotud nende kasutamisega vahetusvahendina ühisrahaalal, eelkõige tehinguid, mis on seotud võlgade tasumisega, sealhulgas kaupmeestega tehtavate tehingute kontekstis. Need tehingud ei tohiks hõlmata investeerimisfunktsioonide ja -teenustega seotud tehinguid, näiteks vahetusvahendina raha või muu krüptovara vastu, välja arvatud juhul, kui on tõendeid, et varapõhist tokenit kasutatakse muu krüptovaraga tehtavate tehingute arveldamiseks. Muu krüptovaraga tehtavate tehingute arveldamine leiaks aset juhul, kui tehing, mis hõlmab krüptovara kahte poolt, mis on varapõhistest tokenitest erinevad, arveldatakse varapõhiste tokenitega. Lisaks tuleks nõuda, et kui varapõhiseid tokeneid kasutatakse ühisrahaalal laialdaselt vahetusvahendina, vähendaksid emitendid tegevusaktiivsust. Varapõhise tokeni kasutamist vahetusvahendina tuleks käsitada laialdasena, kui ühisrahaalal vahetusvahendina kasutamisega seotud tehingute keskmine päevane arv ja keskmine koguväärtus ületab vastavalt 1 miljoni tehingu ja 200 000 000 euro künnise.

(62)

Kui varapõhised tokenid kujutavad endast tõsist ohtu maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele, rahapoliitika reaalmajandusse jõudmisele või rahapoliitika iseseisvusele, peaks keskpankadel olema võimalik nõuda, et pädev asutus tunnistaks rahapõhiste tokenite emitentide tegevusloa kehtetuks. Kui varapõhised tokenid kujutavad endast ohtu maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele, rahapoliitika reaalmajandusse jõudmisele või rahapoliitika iseseisvusele, peaks keskpankadel olema võimalik taotleda pädevalt asutuselt kõnealuste varapõhiste tokenite emissiooni mahu piiramist või nende minimaalse nimiväärtuse kehtestamist.

(63)

Käesolev määrus ei piira selliste riigisiseste õigusaktide kohaldamist, millega reguleeritakse kodumaise vääringu ja välisvaluuta kasutamist residentidevahelistes tehingutes ning mille euroalasse mittekuuluvad liikmesriigid on vastu võtnud oma rahapoliitika iseseisvuse eesõiguse kasutamiseks.

(64)

Varapõhiste tokenite emitendid peaksid koostama finantsseisundi taastamise kava, milles nähakse ette meetmed, mida emitent peab võtma, et taastada vastavus tagatisvara portfelli suhtes kohaldatavatele nõuetele, sealhulgas juhtudel, kui lunastamistaotluste täitmine tekitab tagatisvara portfellis ajutise tasakaalustamatuse. Pädeval asutusel peaks olema õigus varapõhiste tokenite lunastamine ajutiselt peatada, et kaitsta varapõhiste tokenite omanike huve ja finantsstabiilsust.

(65)

Varapõhiste tokenite emitentidel peaks olema tokenite korrapärase lunastamise kava, et tagada varapõhiste tokenite omanike õiguste kaitse juhul, kui emitendid ei suuda oma kohustusi täita, sealhulgas juhul, kui varapõhiste tokenite emiteerimine lõpetatakse. Kui varapõhiste tokenite emitent on krediidiasutus või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL (18) kohaldamisalasse kuuluv ettevõtja, peaks pädev asutus konsulteerima vastutava kriisilahendusasutusega. Sellel kriisilahendusasutusel peaks olema lubatud lunastamiskava analüüsida, et teha kindlaks selle elemendid, millel võib olla ebasoodne mõju emitendi kriisilahenduskõlblikkusele, emitendi kriisilahendusstrateegiale või emitendi kriisilahenduskavas ette nähtud mis tahes meetmetele, ning esitada pädevale asutusele nendes küsimustes soovitusi. Seda tehes peaks kriisilahendusasutusel olema lubatud kaaluda ka seda, kas kriisilahenduskavas või -strateegias on vaja teha muudatusi kooskõlas vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL või määruse (EL) nr 806/2014 (19) sätetega. Selline läbivaatamine kriisilahendusasutuse poolt ei tohiks mõjutada vastavalt usaldatavusnõuete täitmise järelevalve asutuse või kriisilahendusasutuse õigust võtta kriisiennetus- või kriisiohjemeetmeid.

(66)

E-raha tokenite emitentidele tuleks anda tegevusluba kas krediidiasutusena direktiivi 2013/36/EL alusel või e-raha asutusena direktiivi 2009/110/EÜ alusel. E-raha tokeneid tuleks pidada e-rahaks, nagu see mõiste on määratletud direktiivis 2009/110/EÜ, ning nende emitendid peaksid, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, täitma direktiivis 2009/110/EÜ sätestatud asjakohaseid nõudeid e-raha asutuste asutamise ja tegevuse ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve kohta ning nõudeid e-raha tokenite emiteerimise ja lunastamise kohta. E-raha tokenite emitendid peaksid koostama krüptovara valge raamatu ja tegema selle teatavaks oma pädevale asutusele. E-raha tokenite suhtes tuleks kohaldada ka erandeid, mis on seotud piiratud võrgustike, elektroonilise side võrkude pakkujate teatavate tehingute ja e-raha asutustega, kes emiteerivad e-raha ainult piiratud maksimumsummas, tuginedes direktiivis 2009/110/EÜ sätestatud valikulistele eranditele. E-raha tokenite emitendid peaksid olema siiski kohustatud koostama krüptovara valge raamatu, et teavitada ostjaid varapõhiste tokenite omadustest ja riskidest, ning samuti peaksid nad olema kohustatud tegema krüptovara valge raamatu enne selle avaldamist teatavaks pädevale asutusele.

(67)

E-raha tokenite omanikele tuleks anda õigus esitada e-raha tokenite emitendi vastu nõue. E-raha tokenite omanikel peaks alati olema õigus nõuda tokenite lunastamist nimiväärtuses e-raha tokeni aluseks olevas ametlikus vääringus nomineeritud raha vastu. Direktiivi 2009/110/EÜ sätted võimaluse kohta nõuda lunastamisega seoses tasu ei ole e-raha tokenite kontekstis asjakohased.

(68)

Vähendamaks riski, et e-raha tokeneid kasutatakse väärtuse säilitamiseks, ei tohiks e-raha tokenite emitendid ega krüptovarateenuse osutajad e-raha tokenitega seotud krüptovarateenuste osutamisel maksta e-raha tokenite omanikele intressi, sealhulgas intressi, mis ei ole seotud ajavahemikuga, mille jooksul need e-raha tokenid on selliste omanike omandis.

(69)

E-raha tokenite emitendi koostatud krüptovara valge raamat peaks sisaldama kogu teavet selle emitendi ja e-raha tokenite pakkumise või kauplemisele võtmise kohta, mida on vaja selleks, et tulevased ostjad saaksid teha teadliku ostuotsuse ja mõistaksid e-raha tokenite pakkumisega seotud riske. Krüptovara valges raamatus tuleks samuti selgesõnaliselt viidata e-raha tokenite omanike õigusele nõuda e-raha tokenite lunastamist igal ajal nimiväärtuses e-raha tokenite aluseks olevas ametlikus vääringus nomineeritud raha vastu.

(70)

Kui e-raha tokenite emitent investeerib e-raha tokenite eest saadud raha, tuleks raha investeerida varasse, mis on nomineeritud samas ametlikus vääringus nagu e-raha tokenite aluseks olev vääring, et vältida valuutariski.

(71)

Olulised e-raha tokenid võivad kujutada finantsstabiilsusele suuremat ohtu kui e-raha tokenid, mis ei ole olulised, ja traditsiooniline e-raha. Seepärast tuleks oluliste e-raha tokenite emitentide suhtes, kes on e-raha asutused, kohaldada lisanõudeid. Eelkõige tuleks selliste oluliste e-raha tokenite emitentide suhtes kohaldada kõrgemaid kapitalinõudeid kui muude e-raha tokenite emitentide suhtes, ja koostalitlusnõudeid ning nad peaksid kehtestama likviidsuse juhtimise põhimõtted. Nad peaksid samuti täitma mõnesid samadest nõuetest, mida kohaldatakse varapõhiste tokenite emitentide suhtes seoses tagatisvara portfelliga, näiteks tagatisvara portfelli hoidmise ja investeerimise kohta. Oluliste e-raha tokenite emitentide suhtes tuleks neid nõudeid kohaldada direktiivi 2009/110/EÜ artiklite 5 ja 7 asemel. Kuna neid direktiivi 2009/110/EÜ sätteid ei kohaldata krediidiasutuste suhtes e-raha emiteerimisel, ei tuleks nende suhtes kohaldada ka olulisi e-raha tokeneid käsitlevaid käesoleva määruse lisanõudeid.

(72)

E-raha tokenite emitentidel peaks olema finantsseisundi taastamise kava ja tokenite lunastamise kava tagamaks, et e-raha tokenite omanike õigused on kaitstud, kui emitendid ei suuda oma kohustusi täita.

(73)

Enamikus liikmesriikides ei ole krüptovarateenuste osutamine veel reguleeritud, hoolimata võimalikest riskidest, mida need kujutavad endast investorite kaitsele, turu terviklusele ja finantsstabiilsusele. Selliste riskidega tegelemiseks nähakse käesoleva määrusega ette krüptovarateenuse osutajate suhtes kohaldatavad liidu tasandi tegevus-, organisatsioonilised ja usaldatavusnõuded.

(74)

Selleks et võimaldada tulemuslikku järelevalvet ja kõrvaldada võimalus järelevalvest kõrvale hoiduda või seda vältida, peaksid krüptovarateenuseid osutama üksnes juriidilised isikud, kelle registrijärgne asukoht on liikmesriigis, kus nad tegelevad sisulise äritegevusega, sealhulgas osutavad krüptovarateenuseid. Teatavatel tingimustel tuleks lubada krüptovarateenuseid osutada ka ettevõtjatel, kes ei ole juriidilised isikud, näiteks äripartnerlustel. On oluline, et krüptovarateenuse osutajad juhiksid oma tegevust liidus tulemuslikult, et vältida tulemusliku usaldatavusnõuete täitmise järelevalve kahjustamist ja tagada investorite kaitse, turu tervikluse ja finantsstabiilsuse tagamiseks ettenähtud käesoleva määruse nõuete täitmine. Sellise järelevalve olulise osa peaksid moodustama korrapärased tihedad otsekontaktid järelevalve tegijate vahel ja krüptovarateenuse osutajate vastutustundlik juhtimine. Seetõttu peaks krüptovarateenuse osutajate tegeliku juhtimise koht olema liidus ja vähemalt üks juhtidest peaks olema liidu resident. Tegeliku juhtimise koht on koht, kus võetakse vastu peamised juhtimis- ja ärilised otsused, mis on vajalikud äritegevuse läbiviimiseks.

(75)

Käesolev määrus ei tohiks mõjutada liidus asukohta omavate isikute võimalust saada omal algatusel krüptovarateenuseid kolmanda riigi äriühingult. Kui kolmanda riigi äriühing osutab krüptovarateenuseid liidus asukohta omava isiku omal algatusel, ei tuleks neid krüptovarateenuseid lugeda liidus osutatuks. Kui kolmanda riigi äriühing otsib liidus kliente või tulevasi kliente või edendab või reklaamib liidus krüptovarateenuseid või -tegevusi, ei tuleks tema teenuseid lugeda kliendi omal algatusel osutatud krüptovarateenusteks. Sellisel juhul peaks kolmanda riigi äriühingul olema krüptovarateenuse osutaja tegevusluba.

(76)

Võttes arvesse krüptovarateenuse osutajate tegevuse seni suhteliselt väikest ulatust, tuleks sellistele teenuseosutajatele tegevusloa andmise ja nende üle järelevalve tegemise volitused anda riikide pädevatele asutustele. Krüptovarateenuse osutaja tegevusloa peaks andma, jätma andmata või kehtetuks tunnistama selle liikmesriigi pädev asutus, kus on üksuse registrijärgne asukoht. Kui tegevusluba on antud, tuleks selles ära märkida krüptovarateenused, mille jaoks krüptovarateenuse osutajale on luba antud, ning see peaks kehtima kogu liidus.

(77)

Selleks et tagada liidu finantssüsteemi jätkuv kaitse rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide eest, on vaja tagada, et krüptovarateenuse osutajad kontrolliksid põhjalikumalt finantstehinguid, mis on seotud selliste kolmandate riikide klientide ja finantsasutustega, mis on loetletud suure riskiga kolmandate riikidena, kuna tegemist on jurisdiktsioonidega, kelle riiklikus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras on strateegilised puudused, mis kujutavad endast märkimisväärset ohtu liidu finantssüsteemile, nagu osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2015/849 (20).

(78)

Teatavatel äriühingutel, kelle suhtes kohaldatakse finantsteenuseid käsitlevaid liidu seadusandlikke akte, peaks olema lubatud osutada kõiki või mõnesid krüptovarateenuseid ilma, et nad peaksid saama käesoleva määruse kohase krüptovarateenuse osutaja tegevusloa, kui nad esitavad oma pädevatele asutustele teatava teabe enne kõnealuste teenuste esmakordset osutamist. Sellistel juhtudel tuleks neid äriühinguid lugeda krüptovarateenuse osutajateks ning nende suhtes tuleks kohaldada käesolevas määruses sätestatud asjakohaseid haldusvolitusi, sealhulgas õigust peatada või keelata teatavad krüptovarateenused. Nende äriühingute suhtes tuleks kohaldada kõiki nõudeid, mida käesoleva määruse alusel kohaldatakse krüptovarateenuse osutajate suhtes, välja arvatud tegevusloa nõudeid, omavahendite nõudeid ning olulist osalust omavate aktsionäride ja osakuomanike heakskiitmise menetlust, kuna need küsimused on hõlmatud liidu seadusandlike aktidega, mille alusel neile tegevusluba anti. Käesoleva määruse kohaselt krüptovarateenuseid osutada kavatsevatele krediidiasutustele ette nähtud teavitamiskord ei tohiks piirata nende direktiivi 2013/36/EL üle võtvate riigisisese õiguse sätete kohaldamist, millega sätestatakse krediidiasutustele kõnealuse direktiivi I lisas loetletud teenuste osutamiseks tegevusloa andmise menetlus.

(79)

Tarbijakaitse, turu tervikluse ja finantsstabiilsuse tagamiseks peaksid krüptovarateenuse osutajad tegutsema alati ausalt, õiglaselt ja professionaalselt ning oma klientide parimates huvides. Krüptovarateenused tuleks lugeda finantsteenusteks direktiivi 2002/65/EÜ tähenduses juhtudel, kui need vastavad kõnealuses direktiivis sätestatud kriteeriumidele. Kaugturustuse korral tuleks krüptovarateenuse osutajate ja tarbijate vaheliste lepingute suhtes kohaldada samuti direktiivi 2002/65/EÜ, välja arvatud juhtudel, kui käesolevas määruses on sõnaselgelt teisiti sätestatud. Krüptovarateenuse osutajad peaksid andma oma klientidele täielikku, õiglast, selget ja mitteeksitavat teavet ning hoiatama neid krüptovaraga seotud riskide eest. Krüptovarateenuse osutajad peaksid avalikustama oma hinnapoliitika ja kehtestama kaebuste käsitlemise korra ning neil peaksid olema kindlad huvide konfliktide tuvastamise, vältimise, juhtimise ja avalikustamise põhimõtted.

(80)

Tarbijakaitse tagamiseks peaksid käesoleva määruse alusel tegevusloa saanud krüptovarateenuse osutajad täitma teatavaid usaldatavusnõudeid. Need usaldatavusnõuded tuleks kehtestada kindlaksmääratud summana või proportsionaalselt krüptovarateenuse osutaja eelneva aasta püsivate üldkuludega, sõltuvalt osutatavate teenuste liikidest.

(81)

Krüptovarateenuse osutajate suhtes tuleks kohaldada rangeid organisatsioonilisi nõudeid. Krüptovarateenuse osutajate juhtorgani liikmed peaksid olema sobivad ja nõuetele vastavad ning eelkõige ei tohiks nad olla süüdi mõistetud üheski rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud süüteos ega muus süüteos, mis võiks nende head mainet kahjustada. Krüptovarateenuse osutajates olulist osalust omavatel aktsionäridel või osakuomanikel, olenemata sellest, kas nende osalus on otsene või kaudne või kas nad on füüsilised või juriidilised isikud, peaks olema piisavalt hea maine ning eelkõige ei tohiks nad olla süüdi mõistetud üheski rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud süüteos ega muus süüteos, mis võiks nende head mainet kahjustada. Kui krüptovarateenuse osutajates olulist osalust omavate aktsionäride ja osakuomanike mõju kahjustab tõenäoliselt krüptovarateenuse osutaja kindlat ja usaldusväärset juhtimist, võttes muu hulgas arvesse nende varasemat tegevust, riski, et nad hakkavad tegelema ebaseadusliku tegevusega, või kolmanda riigi valitsuse mõju või kontrolli, peaks pädevatel asutustel olema lisaks volitused selliste riskide maandamiseks. Krüptovarateenuse osutajad peaksid palkama juhtkonna ja töötajad, kellel on vajalikud teadmised, oskused ja erialane ettevalmistus, ning nad peaksid võtma kõik mõistlikud meetmed oma funktsioonide täitmiseks, muu hulgas koostama talitluspidevuse kava. Neil peaksid olema usaldusväärsed sisekontrolli- ja riskihindamismeetmed ning asjakohased süsteemid ja protseduurid, et tagada saadud teabe terviklus ja konfidentsiaalsus. Krüptovarateenuse osutajatel peaks olema asjakohane kord kõigi nende osutatavate krüptovarateenustega seotud tehingute, korralduste ja teenuste dokumenteerimiseks. Samuti peaksid neil olema süsteemid klientide poolt toime pandud võimalike turukuritarvituste avastamiseks.

(82)

Oma klientide kaitse tagamiseks peaks krüptovarateenuse osutajatel olema asjakohane kord klientide omandiõiguse kaitsmiseks seoses nende omatava krüptovaraga. Kui krüptovarateenuse osutajad peavad oma ärimudeli kohaselt hoidma direktiivis (EL) 2015/2366 määratletud rahalisi vahendeid pangatähtede, müntide, elektroonilisel kujul edastatava rahana või e-rahana, mis kuuluvad nende klientidele, peaksid nad paigutama sellised vahendid krediidiasutusse või keskpanka, kui neil on keskpangas olemas konto. Krüptovarateenuse osutajatel peaks olema lubatud teha nende poolt pakutavate krüptovarateenustega seotud maksetehinguid üksnes juhul, kui nad on saanud kõnealuse direktiivi alusel loa tegutsemiseks makseasutusena.

(83)

Sõltuvalt osutatavatest teenustest ja iga teenuseliigiga kaasnevatest konkreetsetest riskidest tuleks krüptovarateenuse osutajate suhtes kohaldada nendele teenustele vastavaid nõudeid. Krüptovarateenuse osutajad, kes pakuvad krüptovara hoidmist ja haldamist kliendi nimel, peaksid sõlmima oma klientidega lepingu, mis sisaldab teatud kohustuslikke sätteid, ning nad peaksid kehtestama varade hoidmise põhimõtted ja neid rakendama ning need põhimõtted tuleks klientidele nende taotluse korral elektroonilises vormis kättesaadavaks teha. Lepingus tuleks muu hulgas täpsustada osutatava teenuse laad, mis võib hõlmata klientidele kuuluva krüptovara või sellisele krüptovarale juurdepääsu vahendite hoidmist, millisel juhul võib klient säilitada kontrolli hoiule antud krüptovara üle. Teise võimalusena võidakse krüptovara või sellele juurdepääsu vahendid anda krüptovarateenuse osutaja täieliku kontrolli alla. Krüptovarateenuse osutajad, kes hoiavad klientidele kuuluvat krüptovara või sellisele krüptovarale juurdepääsu vahendeid, peaksid tagama, et seda krüptovara ei kasutata nende oma arvel. Krüptovarateenuse osutajad peaksid tagama, et kogu hoitav krüptovara on alati koormamata. Need krüptovarateenuse osutajad peaksid vastutama ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga (IKT) seotud intsidendist, sh küberründest, vargusest või rikkest tingitud intsidendist tuleneva kahjumi eest. Väljaspool valitsemislepingut asuvate rahakottide riistvara või tarkvara pakkujad ei peaks kuuluma käesoleva määruse kohaldamisalasse.

(84)

Krüptovaraturgude nõuetekohase toimimise tagamiseks peaksid krüptovarateenuse osutajatel, kes korraldavad krüptovara kauplemisplatvormi, olema üksikasjalikud tegevusreeglid, nad peaksid tagama, et nende süsteemid ja protseduurid on piisavalt vastupidavad, nende suhtes tuleks kohaldada krüptovaraturgudele kohandatud kauplemiseelse ja -järgse läbipaistvuse nõudeid ning nad peaksid kehtestama objektiivsete kriteeriumide alusel läbipaistvad ja mittediskrimineerivad tingimused, mis reguleerivad juurdepääsu nende platvormidele. Krüptovara kauplemisplatvormi korraldavatel krüptovarateenuse osutajatel peaks olema ka läbipaistev teenustasude struktuur, et vältida selliste korralduste andmist, mis võivad aidata kaasa turukuritarvitusele või nõuetele mittevastavatele kauplemistingimustele. Krüptovara kauplemisplatvormi korraldavatel krüptovarateenuse osutajatel peaks olema võimalus arveldada kauplemisplatvormidel tehtud tehinguid ahelas ja sellest väljaspool ning nad peaksid tagama õigeaegse arveldamise. Tehingute arveldamine tuleks algatada 24 tunni jooksul alates tehingu tegemisest kauplemisplatvormil. Ahelavälise arvelduse korral tuleks arveldus algatada samal tööpäeval, samas kui ahelas tehtava arvelduse korral võib arveldamine kesta kauem, kuna seda ei kontrolli kauplemisplatvormi korraldav krüptovarateenuse osutaja.

(85)

Tarbijakaitse tagamiseks peaksid krüptovarateenuse osutajad, kes vahetavad krüptovara omakapitali kasutades raha või muu krüptovara vastu, kehtestama mittediskrimineerivad äripõhimõtted. Nad peaksid avaldama kas kindlad noteeringud või metoodika, mida nad kasutavad selle krüptovara hinna määramiseks, mida nad soovivad vahetada, ning nad peaksid avaldama kõik piirmäärad, mida nad soovivad kehtestada vahetatava summa osas. Nende suhtes tuleks kohaldada ka kauplemisjärgse läbipaistvuse nõudeid.

(86)

Krüptovarateenuse osutajad, kes täidavad krüptovaraga seotud korraldusi klientide nimel, peaksid kehtestama korralduste täitmise põhimõtted ja püüdma alati saavutada oma klientide jaoks parima võimaliku tulemuse, sealhulgas juhul, kui nad tegutsevad kliendi vastaspoolena. Nad peaksid võtma kõik vajalikud meetmed, et vältida klientide korraldustega seotud teabe väärkasutamist oma töötajate poolt. Krüptovarateenuse osutajad, kes võtavad vastu korraldusi ja edastavad need teistele krüptovarateenuse osutajatele, peaksid rakendama menetlusi nende korralduste kiireks ja nõuetekohaseks saatmiseks. Krüptovarateenuse osutajad ei tohiks saada rahalist ega mitterahalist kasu nende korralduste edastamise eest mis tahes konkreetsele krüptovara kauplemisplatvormile või mis tahes muule krüptovarateenuse osutajale. Nad peaksid jälgima oma korralduste täitmise korra ja põhimõtete mõjusust, hinnates, kas korralduste täitmise põhimõtetes nimetatud korralduste täitmise kohad näevad ette kliendi jaoks parima võimaliku tulemuse või kas neil on vaja oma täitmiskorras muudatusi teha, ning peaksid teavitama kliente, kellega neil on kehtiv kliendisuhe, mis tahes olulistest muutustest oma korralduste täitmise korras või põhimõtetes.

(87)

Kui krüptovarateenuse osutaja, kes täidab krüptovaraga seotud korraldusi kliendi nimel, on kliendi vastaspool, võib esineda sarnasusi krüptovara raha või muu krüptovara vastu vahetamise teenustega. Krüptovara raha või muu krüptovara vastu vahetamise puhul määrab sellise vahetamise hinna siiski vabalt kindlaks krüptovarateenuse osutaja, nagu valuutavahetuse korral. Krüptovaraga seotud korralduste täitmisel kliendi nimel peaks krüptovarateenuse osutaja siiski alati tagama, et ta saavutab oma kliendi jaoks parima võimaliku tulemuse, sealhulgas siis, kui ta tegutseb kliendi vastaspoolena, tehes seda kooskõlas korralduste parima täitmise põhimõtetega. Krüptovara vahetamist raha või muu krüptovara vastu, kui seda teeb emitent või pakkuja, ei tuleks lugeda krüptovarateenuseks.

(88)

Tulevastele omanikele krüptovara pakkumist korraldavad krüptovarateenuse osutajad peaksid enne lepingu sõlmimist edastama neile isikutele teabe selle kohta, kuidas nad kavatsevad oma teenust osutada. Oma klientide kaitse tagamiseks peaksid krüptovara pakkumise korraldamise tegevusluba omavatel krüptovarateenuse osutajatel olema kehtestatud konkreetsed ja asjakohased menetlused selliste huvide konfliktide vältimiseks, jälgimiseks, juhtimiseks ja avalikustamiseks, mis tulenevad krüptovara pakkumise korraldamisest omaenda klientidele ja kui krüptovara pakkumise korraldamisel kavandatud hind on ülehinnatud või alahinnatud. Krüptovara pakkumise korraldamist pakkuja nimel ei tohiks lugeda eraldi pakkumiseks.

(89)

Tarbijakaitse tagamiseks peaksid krüptovarateenuse osutajad, kes annavad krüptovara kohta nõu kas kliendi taotlusel või omal algatusel või osutavad krüptovaraportfelli valitsemise teenust, hindama, kas need krüptovarateenused või krüptovara on klientidele sobivad, võttes arvesse oma klientide kogemusi, teadmisi, eesmärke ja kahju kandmise võimet. Kui kliendid ei anna krüptovarateenuse osutajatele teavet oma kogemuste, teadmiste, eesmärkide ja kahju kandmise võime kohta või kui on selge, et krüptovara ei ole klientidele sobiv, ei tohiks krüptovarateenuse osutajad neile klientidele selliseid krüptovarateenuseid või krüptovara soovitada ega alustada krüptovaraportfelli valitsemise teenuse osutamist. Krüptovara kohta nõu andmisel peaksid krüptovarateenuse osutajad esitama klientidele aruande, mis peaks sisaldama sobivuse hinnangut, milles täpsustatakse antud nõu ja seda, kuidas see vastab klientide eelistustele ja eesmärkidele. Krüptovaraportfelli valitsemise korral peaksid krüptovarateenuse osutajad esitama oma klientidele korrapäraselt aruandeid, mis peaksid sisaldama ülevaadet nende tegevuse ja portfelli tootluse kohta ning ajakohastatud ülevaadet sobivuse hindamise kohta.

(90)

Mõned krüptovarateenused, eelkõige krüptovara hoidmine ja haldamine kliendi nimel, krüptovara käsutusse andmine ja kliendi nimel krüptovara ülekandmisega seotud teenused võivad kattuda direktiivis (EL) 2015/2366 määratletud makseteenustega.

(91)

E-raha emitentide poolt oma klientidele e-raha tokeni haldamiseks pakutavad vahendid ei pruugi olla eristatavad käesoleva määrusega reguleeritud hoidmise ja haldamise teenustest. E-raha asutustel peaks seetõttu olema võimalik osutada hoidmisteenuseid ilma käesoleva määruse kohase eelneva tegevusloata, et osutada krüptovarateenuseid ainult seoses nende emiteeritud e-raha tokenitega.

(92)

Traditsiooniliste e-raha levitajate tegevus, nimelt e-raha levitamine emitentide nimel, kvalifitseerub käesoleva määruse kohaldamisel krüptovara pakkumise korraldamisena. Füüsilistel või juriidilistel isikutel, kellel on luba e-raha levitamiseks direktiivi 2009/110/EÜ alusel, peaks siiski olema võimalik levitada ka e-raha tokeneid e-raha tokenite emitentide nimel ilma, et nad peaksid saama käesoleva määruse kohase eelneva tegevusloa krüptovarateenuste osutamiseks. Seetõttu peaksid sellised levitajad olema vabastatud kohustusest taotleda krüptovarateenuse osutaja tegevusluba selleks, et korraldada krüptovara pakkumist.

(93)

Krüptovaraülekande teenuste osutaja peaks olema ettevõtja, kes osutab krüptovara kliendi nimel ühelt hajusraamatu aadressilt või kontolt teisele ülekandmise teenuseid. Selline ülekandeteenus ei tohiks hõlmata tehingu kinnitamise ja aluseks oleva hajusraamatu oleku ajakohastamise osaks olla võivaid valideerijaid, sõlmi ega kaevandajaid. Paljud krüptovarateenuse osutajad pakuvad ka mõnetist krüptovaraülekande teenust, näiteks krüptovara kliendi nimel hoidmise ja haldamise osana, krüptovara vahetamist raha või muu krüptovara vastu või krüptovaraga seotud korralduste täitmist kliendi nimel. Sõltuvalt e-raha tokenite ülekandmisega seotud teenuste täpsetest omadustest võivad sellised teenused kuuluda direktiivis (EL) 2015/2366 esitatud makseteenuste määratluse alla. Sellisel juhul peaks neid ülekandeid tegema ettevõtja, kellel on kõnealuse direktiivi kohaselt selliste makseteenuste osutamise tegevusluba.

(94)

Käesolevas määruses ei tuleks käsitleda krüptovara, sealhulgas e-raha tokenite laenuks andmist ja laenuks võtmist ning seega ei tohiks sellega piirata kohaldatavat riigisisest õigust. Sellise tegevuse reguleerimise teostatavust ja vajalikkust tuleks täiendavalt hinnata.

(95)

Oluline on tagada usaldus krüptovaraturgude vastu ja nende turgude terviklus. Seepärast on vaja kehtestada reeglid, et hoida kauplemisele võetud krüptovara puhul ära turukuritarvitusi. Kuna aga krüptovara emitendid ja krüptovarateenuse osutajad on väga sageli VKEd, oleks ebaproportsionaalne kohaldada nende suhtes kõiki Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 596/2014 (21) sätteid. Seepärast on vaja kehtestada erinormid, millega keelatakse teatavad tegevused, mis tõenäoliselt õõnestavad kasutajate usaldust krüptovaraturgude vastu ja nende turgude terviklust, sealhulgas krüptovaraga seotud siseteabe alusel kauplemine, siseteabe ebaseaduslik avalikustamine ja turuga manipuleerimine. Nimetatud reegleid krüptovaraga seotud turukuritarvituse kohta tuleks kohaldada ka juhtudel, kui krüptovara on kauplemisele võetud.

(96)

Krüptovaraturu osaliste jaoks tuleks õiguskindlust suurendada, iseloomustades kaht siseteabe määratlemiseks olulist aspekti, nimelt selle teabe täpset olemust ja selle võimaliku mõju tähtsust krüptovara hinnale. Neid aspekte tuleks kaaluda ka turukuritarvituste ärahoidmise puhul krüptovaraturgude ja nende toimimise kontekstis, võttes arvesse näiteks sotsiaalmeedia kasutamist, nutilepingute kasutamist korralduste täitmiseks ja ühiskaevandamise kontsentratsiooni.

(97)

Tuletisinstrumentide suhtes, mis kvalifitseeruvad direktiivis 2014/65/EL määratletud finantsinstrumentideks ja mille alusvaraks on krüptovara, kohaldatakse määrust (EL) nr 596/2014, kui nendega kaubeldakse reguleeritud turul, mitmepoolses kauplemissüsteemis või organiseeritud kauplemissüsteemis. Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluva krüptovara suhtes, mis on nende tuletisinstrumentide alusvara, tuleks kohaldada käesoleva määruse turukuritarvitusi käsitlevaid sätteid.

(98)

Pädevatele asutustele tuleks anda piisavad volitused, et teha järelevalvet krüptovara, sealhulgas varapõhiste tokenite või e-raha tokenite emiteerimise, avaliku pakkumise ja kauplemisele võtmise üle, samuti järelevalvet krüptovarateenuse osutajate üle. Need volitused peaksid hõlmama õigust peatada või keelata krüptovara avalik pakkumine, kauplemisele võtmine või krüptovarateenuse osutamine ning uurida turukuritarvitusi käsitlevate õigusnormide rikkumisi. Muu krüptovara kui varapõhiste tokenite või e-raha tokenite emitentide suhtes ei tuleks kohaldada käesoleva määruse kohast järelevalvet, kui emitent ei ole pakkuja ega kauplemisele võtmist taotlev isik.

(99)

Pädevatel asutustel peaks samuti olema õigus kehtestada karistusi krüptovara, sh varapõhiste tokenite või e-raha tokenite emitentide, pakkujate ja kauplemisele võtmist taotlevate isikute ning krüptovarateenuse osutajate suhtes. Pädevad asutused peaksid võtma halduskaristuse või muu haldusmeetme liigi ja taseme kindlaksmääramisel arvesse kõiki asjakohaseid asjaolusid, sealhulgas rikkumise raskust ja kestust ning seda, kas see pandi toime tahtlikult.

(100)

Võttes arvesse krüptovaraturgude piiriülest laadi, peaksid pädevad asutused tegema koostööd, et avastada ja tõkestada käesoleva määruse rikkumisi.

(101)

Läbipaistvuse suurendamiseks seoses krüptovara ja krüptovarateenuse osutajatega peaks ESMA looma krüptovara valgete raamatute, varapõhiste tokenite emitentide e-raha tokenite emitentide ja krüptovarateenuse osutajate registri.

(102)

Olulisi varapõhiseid tokeneid võidakse kasutada vahetusvahendina ja suuremahuliste maksetehingute tegemiseks. Kuna sellised suured mahud võivad kujutada endast spetsiifilist riski rahapoliitika reaalmajandusse jõudmise kanalitele ja rahapoliitika iseseisvusele, on asjakohane anda EBA-le ülesanne teha järelevalvet varapõhiste tokenite emitentide üle, kui sellised tokenid on liigitatud olulisteks. Selline ülesande andmine peaks olema seotud varapõhistest tokenitest tulenevate riskide väga spetsiifilise olemusega ega tohiks luua pretsedenti muude finantsteenuseid käsitlevate liidu seadusandlike aktide jaoks.

(103)

E-raha tokenite emitentide üle peaksid tegema järelevalvet direktiivi 2009/110/EÜ kohaselt järelevalve eest vastutavad pädevad asutused. Võttes aga arvesse oluliste e-raha tokenite võimalikku laialdast kasutamist maksevahendina ja riske, mida need võivad tekitada finantsstabiilsusele, on oluliste e-raha tokenite emitentide puhul vaja pädevate asutuste ja EBA topeltjärelevalvet. EBA peaks tegema järelevalvet selle üle, kas oluliste e-raha tokenite emitendid täidavad käesolevas määruses selliste tokenite kohta sätestatud eriomaseid lisanõudeid. Kuna konkreetseid lisanõudeid tuleks kohaldada ainult olulisi e-raha tokeneid emiteerivate e-raha asutuste suhtes, peaksid olulisi e-raha tokeneid emiteerivad krediidiasutused, kelle suhtes selliseid nõudeid ei kohaldata, jääma oma pädevate asutuste järelevalve alla. Topeltjärelevalve peaks olema seotud e-raha tokenitest tulenevate riskide väga spetsiifilise olemusega ega tohiks luua pretsedenti muude finantsteenuseid käsitlevate liidu seadusandlike aktide jaoks.

(104)

Olulised e-raha tokenid, mis on nomineeritud muus liikmesriigi ametlikus vääringus kui euro ning mida kasutatakse vahetusvahendina ja suuremahuliste maksetehingute arveldamiseks, kuigi seda tõenäoliselt ette ei tule, võivad tekitada spetsiifilisi riske selle liikmesriigi rahapoliitika iseseisvusele, mille ametlikus vääringus nad on nomineeritud. Kui vähemalt 80 % nende oluliste e-raha tokenite omanike arvust ja tehingute mahust on koondunud päritoluliikmesriiki, ei tuleks järelevalvekohustusi EBA-le üle anda.

(105)

EBA peaks looma iga oluliste varapõhiste tokenite ja oluliste e-raha tokenite emitendi jaoks järelevalvekolleegiumi. Kuna oluliste varapõhiste tokenite ja oluliste e-raha tokenite emitendid on tavaliselt selliste üksuste võrgustiku keskmes, kes tagavad sellise krüptovara emiteerimise, ülekandmise ja levitamise, peaksid iga emitendi järelevalvekolleegiumi liikmete hulka seetõttu kuuluma muu hulgas kõige asjakohasemate krüptovara kauplemisplatvormide pädevad asutused, juhul kui olulised varapõhised tokenid või olulised e-raha tokenid on kauplemisele võetud, ning selliste kõige asjakohasemate üksuste ja krüptovarateenuse osutajate pädevad asutused, kes tagavad oluliste varapõhiste tokenite ja oluliste e-raha tokenite hoidmise ja haldamise omanike nimel. Oluliste varapõhiste tokenite ja oluliste e-raha tokenite emitentide järelevalvekolleegium peaks hõlbustama oma liikmete vahelist koostööd ja teabevahetust ning avaldama mittesiduvaid arvamusi muu hulgas selliste emitentide tegevuslubade või järelevalvemeetmetega seotud muudatuste kohta.

(106)

Selleks et teha järelevalvet oluliste varapõhiste tokenite ja oluliste e-raha tokenite emitentide üle, peaks EBA-l olema muu hulgas õigus teha kohapealseid kontrolle, võtta järelevalvemeetmeid ja määrata trahve.

(107)

EBA peaks oma kulude, sh üldkulude katteks võtma oluliste varapõhiste tokenite ja oluliste e-raha tokenite emitentidelt tasusid. Oluliste varapõhiste tokenite emitentide puhul peaks tasu olema proportsionaalne nende tagatisvara portfelli suurusega. Oluliste e-raha tokenite emitentide puhul peaks tasu olema proportsionaalne oluliste e-raha tokenite eest saadud rahaga.

(108)

Selleks et tagada käesoleva määruse tulemuslikkus, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada täiendavalt käesolevas määruses sätestatud mõistete tehnilisi elemente nende kohandamiseks turu ja tehnoloogia arenguga, täpsustada täiendavalt teatavaid kriteeriume, mille alusel määratakse kindlaks, kas varapõhine token või e-raha token tuleks liigitada oluliseks, määrata kindlaks, millal esineb märkimisväärne investorite kaitsega seotud probleem või oht krüptovaraturgude nõuetekohasele toimimisele ja terviklusele või liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsusele, täpsustada täiendavalt EBA trahvide või sunniraha määramise õiguse kasutamise menetlusnorme, sh sätteid, mis käsitlevad kaitseõigust, ajalisi sätteid, trahvide või sunniraha kogumist ning trahvide ja sunniraha määramise ja täitmisele pööramise aegumistähtaegasid, ning täpsustada täiendavalt selliste tasude liik ja suurus, mida EBA võib võtta oluliste varapõhiste tokenite või oluliste e-raha tokenite emitentide järelevalve eest. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (22) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(109)

Selleks et edendada käesoleva määruse järjepidevat kohaldamist kogu liidus, sealhulgas krüptovara omanike ja krüptovarateenuse osutajate klientide piisavat kaitset, eelkõige juhul, kui nad on tarbijad, tuleks välja töötada tehnilised standardid. Komisjonile esitatava poliitikavalikuid mittehõlmavate regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu väljatöötamine on tõhus ja asjakohane usaldada põhjalike eriteadmistega EBA-le ja ESMA-le.

(110)

Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu EBA ja ESMA välja töötatud regulatiivsed tehnilised standardid, mis käsitlevad krüptovara emiteerimisel kasutatava konsensusmehhanismi peamist kahjulikku mõju kliimale ja muud keskkonnale avalduvat kahjulikku mõju käsitleva teabe sisu, metoodikat ja esitamise viisi krüptovara valges raamatus; krediidiasutuste poolt varapõhiste tokenite emiteerimisel esitatud krüptovara valgete raamatute heakskiitmise menetlust; varapõhiste tokenite emitendi tegevusloa taotluses sisalduvat teavet; metoodikat, mille abil hinnata igal ühisrahaalal selliste tehingute keskmist arvu kvartalis ja keskmist koguväärtust päevas, mis on seotud varapõhiste tokenite ja e-raha tokenite, mis on nomineeritud vääringus, mis ei ole liikmesriigi ametlik vääring, kasutamisega vahetusvahendina; varapõhiste tokenite omanike ja krüptovarateenuse osutajate klientide kaebuste käsitlemise nõudeid, vorme ja korda; nõudeid põhimõtetele ja menetlustele, mille abil tuvastada, vältida, juhtida ja avalikustada varapõhiste tokenite emitentide huvide konflikte, ning sellise avalikustamise sisu üksikasju ja metoodikat; menetlust ja ajakava, mille kohaselt peab varapõhiste tokenite ja oluliste e-raha tokenite emitent täitma nõude omada suuremaid omavahendeid, kriteeriume, mille alusel suuremaid omavahendeid nõutakse, stressitestide programmide kavandamise miinimumnõudeid; tagatisvara portfelli likviidsusnõudeid; finantsinstrumente, millesse tagatisvara portfelli võib investeerida; varapõhiste tokenite emitendis olulise osaluse kavandava omandamise hindamiseks vajaliku teabe üksikasjalikku sisu, nõudeid oluliste varapõhiste tokenite emitentide lisakohustustele; teavet, mida krediidiasutused, väärtpaberite keskdepositooriumid, investeerimisühingud, turukorraldajad, e-raha asutused, eurofondide valitsejad ja alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad, kes kavatsevad osutada krüptovarateenuseid, esitavad pädevatele asutustele; krüptovarateenuse osutaja tegevusloa taotluses sisalduvat teavet; sellise teabe sisu, metoodikat ja esitamise viisi, mille krüptovarateenuse osutaja teeb üldsusele kättesaadavaks ja mis on seotud iga sellise krüptovara emiteerimisel kasutatava konsensusmehhanismi peamise kahjuliku mõjuga kliimale ja muu keskkonnale avalduva kahjuliku mõjuga, millega seoses ta teenuseid osutab; meetmeid, millega tagatakse krüptovarateenuste osutamise järjepidevus ja korrapärasus, ning kõigi krüptovarateenuste, korralduste ja tehingute kohta säilitatavaid andmeid; nõudeid põhimõtetele, mille abil tuvastada, vältida, juhtida ja avalikustada krüptovarateenuse osutajate huvide konflikte, ning sellise avalikustamise sisu üksikasju ja metoodikat; viisi, kuidas kauplemisplatvormi korraldaja läbipaistvusandmeid tuleb esitada, ning kauplemisplatvormi puudutavate tellimusraamatu kannete sisu ja vormi; krüptovarateenuse osutajas olulise osaluse kavandava omandamise hindamiseks vajaliku teabe üksikasjalikku sisu; nõuetekohast korda, süsteeme ja protseduure turukuritarvituste seireks ja tuvastamiseks, teate vormi turukuritarvituse kahtlusest teavitamiseks ning koordineerimismenetlusi, mida asjaomaste pädevate asutuste vahel turukuritarvituste tuvastamiseks kasutatakse; teavet, mida pädevad asutused peavad vahetama; liikmesriikide pädevate asutuste ja kolmandate riikide järelevalveasutuste vaheliste koostöökokkulepete näidisdokumenti; ESMA registris krüptovara valgete raamatute liigitamiseks vajalikke andmeid ja praktilist korda, millega tagatakse selliste andmete masinloetavus; tingimusi, mille korral teatavad oluliste varapõhiste tokenite emitentide ja oluliste e-raha tokenite emitentide järelevalvekolleegiumi liikmed loetakse oma kategoorias kõige asjakohasemateks, ja tingimusi, mille korral loetakse, et selle kolleegiumi teatavate liikmete kvalifitseerumise mõttes on varapõhised tokenid või e-raha tokenid laialdaselt kasutuses, ning selle kolleegiumi töökorra üksikasju. Komisjon peaks võtma need regulatiivsed tehnilised standardid vastu delegeeritud õigusaktidega vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 ning kooskõlas määruste (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 vastavate artiklitega 10–14.

(111)

Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu EBA ja ESMA välja töötatud rakenduslikud tehnilised standardid, mis käsitlevad standardvormide, -vormingute ja -mallide väljatöötamist krüptovara valgete raamatute jaoks, standardvormide, -mallide ja -menetluste väljatöötamist teabe edastamiseks varapõhiste tokenite ja e-raha tokenite, mis on nomineeritud vääringus, mis ei ole liikmesriigi ametlik vääring, emitendi tegevusloa taotlemise eesmärgil, standardvormide, -vormingute ja -mallide väljatöötamist teabe esitamiseks varapõhiste tokenite kohta, mille emissiooni väärtus on suurem kui 100 000 000 eurot, standardvormide, -mallide ja -menetluste väljatöötamist teabe jaoks, mida krediidiasutused, väärtpaberite keskdepositooriumid, investeerimisühingud, turukorraldajad, e-raha asutused, eurofondide valitsejad ja alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad, kes kavatsevad osutada krüptovarateenuseid, esitavad pädevatele asutustele; standardvormide, -mallide ja -menetluste väljatöötamist krüptovarateenuse osutaja tegevusloa taotlemiseks; tehniliste vahendite kindlaksmääramist siseteabe avalikustamiseks ja siseteabe avalikustamisega viivitamiseks; standardvorme, -malle ja -menetlusi koostööks ja teabe vahetamiseks pädevate asutuste vahel ning pädevate asutuste, EBA ja ESMA vahel. Komisjon peaks võtma need rakenduslikud tehnilised standardid vastu rakendusaktidega vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 291 ning kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

(112)

Kuna käesoleva määruse eesmärke käsitleda krüptovara, välja arvatud varapõhised tokenid ja e-raha tokenid, pakkujate või kauplemisele võtmist taotlevate isikute, varapõhiste tokenite ja e-raha tokenite emitentide ning krüptovarateenuse osutajate suhtes kohaldatava õigusraamistiku killustatuse probleemi ning tagada krüptovaraturgude nõuetekohane toimimine, tagades samal ajal krüptovara omanike ja krüptovarateenuse osutajate klientide, eelkõige jaeklientide kaitse ning turu tervikluse ja finantsstabiilsuse kaitse, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid paremini saavutada liidu tasandil, luues raamistiku, mille alusel saaks välja arendada suurema piiriülese krüptovara- ja krüptovarateenuse osutajate turu, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(113)

Selleks et vältida enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva emiteeritud muu krüptovara kui varapõhiste tokenite ja e-raha tokenitega seotud teenuseid ja tegevusi pakkuvate turuosaliste häirimist, tuleks sellise krüptovara emitendid vabastada kohustusest avaldada krüptovara valge raamat ja teatavatest muudest käesoleva määruse nõuetest. Teatavaid kohustusi tuleks siiski kohaldada, kui selline krüptovara võeti kauplemisele enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva. Selleks et vältida olemasolevate turuosaliste häirimist, on vaja üleminekusätteid selliste varapõhiste tokenite emitentide jaoks, mis olid käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeval juba kasutusel.

(114)

Kuna enne käesoleva määruse jõustumist krüptovarateenuse osutajate suhtes kohaldatavad riigisisesed õigusraamistikud on liikmesriigiti erinevad, on oluline, et neil liikmesriikidel, kus praegu ei ole kehtestatud rangeid usaldatavusnõudeid krüptovarateenuse osutajatele, kes praegu nende õigusraamistiku alusel tegutsevad, oleks võimalik nõuda, et selliste krüptovarateenuse osutajate suhtes kohaldataks rangemaid nõudeid kui on sätestatud riigisisestes õigusraamistikes. Sellistel juhtudel peaks liikmesriikidel olema lubatud mitte kohaldada või lühendada 18-kuulist üleminekuperioodi, mis muidu võimaldaks krüptovarateenuse osutajatel osutada teenuseid nende kehtiva riigisisese õigusraamistiku alusel. Liikmesriikide selline võimalus ei tohiks luua pretsedenti muude finantsteenuseid käsitlevate liidu seadusandlike aktide jaoks.

(115)

Rikkumisest teatajatel peaks olema võimalik juhtida pädevate asutuste tähelepanu uuele teabele, mis aitab neil käesoleva määruse rikkumisi tuvastada ja karistusi määrata. Seetõttu tuleks käesoleva määrusega tagada, et kehtestatakse asjakohane kord, mis võimaldab rikkumisest teatajatel teavitada pädevaid asutusi käesoleva määruse tegelikust või võimalikust rikkumisest ja kaitsta end kättemaksu eest. Selleks tuleks muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1937, (23) et see oleks kohaldatav käesoleva määruse rikkumiste suhtes.

(116)

Arvestades, et EBA-le tuleks teha ülesandeks teha otsest järelevalvet oluliste varapõhiste tokenite ja oluliste e-raha tokenite emitentide üle ning ESMA-le tuleks teha ülesandeks kasutada oma volitusi seoses oluliste krüptovarateenuse osutajatega, on vaja tagada, et EBA ja ESMA saaksid kasutada kõiki oma volitusi ja täita oma ülesandeid, et saavutada eesmärk kaitsta avalikku huvi, aidates liidu majanduse, kodanike ja ettevõtjate huvides kaasa finantssüsteemi lühiajalisele, keskpikale ja pikaajalisele stabiilsusele ja tulemuslikkusele, ning tagada, et krüptovara emitendid ja krüptovarateenuse osutajad on hõlmatud määrustega (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010. Nimetatud määrusi tuleks seepärast vastavalt muuta.

(117)

Krüptovara emiteerimine, pakkumine või kauplemisele võtmise taotlemine ja krüptovarateenuste osutamine võib hõlmata isikuandmete töötlemist. Käesoleva määruse alusel isikuandmete töötlemine peaks toimuma kooskõlas kohaldatava liidu õigusega isikuandmete kaitse kohta. Käesolev määrus ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 (24) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2018/1725 (25) tulenevaid õigusi ja kohustusi.

(118)

Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikega 1 ning ta esitas arvamuse 24. juunil 2021 (26).

(119)

Käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva tuleks edasi lükata, et oleks võimalik vastu võtta regulatiivsed tehnilised standardid, rakenduslikud tehnilised standardid ja delegeeritud õigusaktid, mida on vaja käesoleva määruse teatavate elementide täiendavaks täpsustamiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

REGULEERIMISESE, KOHALDAMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse ühtsed nõuded muu krüptovara kui varapõhiste tokenite ja e-raha tokenite ning varapõhiste tokenite ja e-raha tokenite avalikule pakkumisele ja kauplemisplatvormil kauplemisele võtmisele ning nõuded krüptovarateenuse osutajatele.

2.   Eelkõige sätestatakse käesolevas määruses järgmine:

a)

krüptovara emiteerimise, avaliku pakkumise ja krüptovara kauplemisplatvormil kauplemisele võtmise (edaspidi „kauplemisele võtmine“) läbipaistvuse ja avalikustamise nõuded;

b)

krüptovarateenuse osutajatele, varapõhiste tokenite emitentidele ja e-raha tokenite emitentidele tegevusloa andmise ja nende järelevalve, samuti nende tegevuse, korralduse ja juhtimise nõuded;

c)

nõuded krüptovara omanike kaitsele krüptovara emiteerimisel, avalikul pakkumisel ja kauplemisele võtmisel;

d)

nõuded krüptovarateenuse osutaja klientide kaitsele;

e)

meetmed krüptovaraga seotud siseteabe alusel kauplemise, siseteabe ebaseadusliku avalikustamise ja turuga manipuleerimise vältimiseks, et tagada krüptovaraturgude terviklus.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse füüsiliste ja juriidiliste isikute ning teatavate muude ettevõtjate suhtes, kes tegelevad liidus krüptovara emiteerimise, avaliku pakkumise ja kauplemisele võtmisega või kes osutavad liidus krüptovaraga seotud teenuseid.

2.   Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste suhtes:

a)

isikud, kes osutavad krüptovarateenuseid üksnes oma emaettevõtjale, oma tütarettevõtjatele või oma emaettevõtja teistele tütarettevõtjatele;

b)

likvideerija või haldur, kes tegutseb maksejõuetusmenetluse raames, välja arvatud artikli 47 kohaldamisel;

c)

Euroopa Keskpank, liikmesriikide keskpangad, kui nad tegutsevad rahaasutustena, või liikmesriikide muud avalikud asutused;

d)

Euroopa Investeerimispank ja selle tütarettevõtjad;

e)

Euroopa Finantsstabiilsuse Fond ja Euroopa stabiilsusmehhanism;

f)

avalik-õiguslikud rahvusvahelised organisatsioonid.

3.   Käesolevat määrust ei kohaldata krüptovara suhtes, mis on ainulaadne ega ole asendatav muu krüptovaraga.

4.   Käesolevat määrust ei kohaldata krüptovara suhtes, mis kvalifitseerub üheks või mitmeks järgmistest:

a)

finantsinstrumendid;

b)

hoiused, sealhulgas investeerimishoiused;

c)

raha, v.a kui see kvalifitseerub e-raha tokeniks;

d)

väärtpaberistamise positsioonid väärtpaberistamise kontekstis määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punkti 1 tähenduses;

e)

kahju- või elukindlustustooted, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ (27) I ja II lisas loetletud kindlustusliikidesse, või kõnealuses direktiivis osutatud edasikindlustus- või retrotsessioonilepingud;

f)

pensionitooted, mille esmane eesmärk on riigisisese õiguse kohaselt tagada investorile pensionipõlves sissetulek ning mis annavad investorile õiguse teatavatele hüvitistele;

g)

ametlikult tunnustatud tööandjapensioni skeemid, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 (28) või direktiivi 2009/138/EÜ kohaldamisalasse;

h)

erapensionitooted, mille puhul riigisisese õiguse kohaselt nõutakse tööandja rahalist osalust ning tööandja ega töötaja ei saa pensionitoodet ega selle pakkujat valida;

i)

üleeuroopaline personaalne pensionitoode Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 (29) artikli 2 punkti 2 tähenduses;

j)

sotsiaalkindlustussüsteemid, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 883/2004 (30) ja (EÜ) nr 987/2009 (31) kohaldamisalasse.

5.   Hiljemalt 30. detsembriks 2024 annab ESMA vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 16 välja käesoleva artikli lõike 4 punkti a kohaldamiseks suunised tingimuste ja kriteeriumide kohta, mille kohaselt krüptovara kvalifitseerub finantsinstrumendiks.

6.   Käesolev määrus ei piira määruse (EL) nr 1024/2013 kohaldamist.

Artikkel 3

Mõisted

1.   Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„hajusraamatu tehnoloogia“ ehk „DLT“ – tehnoloogia, mis võimaldab hajusraamatute toimimist ja kasutamist;

2)

„hajusraamat“ – teabehoidla, kus säilitatakse andmeid tehingute kohta ja mida jagatakse ning sünkroniseeritakse DLT võrgusõlmede vahel konsensusmehhanismi abil;

3)

„konsensusmehhanism“ – reeglid ja menetlused, millega saavutatakse DLT võrgusõlmede vahel kokkulepe tehingu valideerimise kohta;

4)

„DLT võrgusõlm“ – seade või protsess, mis on osa võrgust ja millel on olemas kõigi hajusraamatus tehtud tehingute kirjete täielik või osaline koopia;

5)

„krüptovara“ – väärtuse või õiguse digitaalne esitus, mida on võimalik üle kanda ja salvestada elektrooniliselt, kasutades hajusraamatu tehnoloogiat või muud sarnast tehnoloogiat;

6)

„varapõhine token“ – krüptovara liik, mis ei ole e-raha token ja mille eesmärk on säilitada stabiilne väärtus, järgides mõnda muud väärtust või õigust või nende kombinatsiooni, sealhulgas üht või mitut ametlikku vääringut;

7)

„e-raha token“ – krüptovara liik, mille eesmärk on säilitada stabiilne väärtus, järgides ühe ametliku vääringu väärtust;

8)

„ametlik vääring“ – riigi ametlik vääring, mida emiteerib keskpank või muu rahaasutus;

9)

„kasutustoken“ – krüptovara liik, mille ainus eesmärk on anda juurdepääs kaubale või teenusele, mida pakub või osutab selle emitent;

10)

„emitent“ – füüsiline või juriidiline isik või muu ettevõtja, kes emiteerib krüptovara;

11)

„taotluse esitanud emitent“ – varapõhiste tokenite või e-raha tokenite emitent, kes esitab tegevusloa taotluse, et avalikult pakkuda nimetatud krüptovara või taotleda nimetatud krüptovara kauplemisele võtmist;

12)

„avalik pakkumine“ – igasuguses vormis ja vahendite abil isikutele suunatud teade, milles esitatakse piisavalt teavet pakkumistingimuste ja pakutava krüptovara kohta, et tulevased omanikud saaksid otsustada, kas seda krüptovara osta;

13)

„pakkuja“ – füüsiline või juriidiline isik või muu ettevõtja või emitent, kes avalikult pakub krüptovara;

14)

„raha“ – direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 25 määratletud rahalised vahendid;

15)

„krüptovarateenuse osutaja“ – juriidiline isik või muu ettevõtja, kelle kutse- või äritegevus seisneb ühe või mitme krüptovarateenuse professionaalses osutamises kliendile ja kellel on lubatud osutada krüptovarateenuseid kooskõlas artikliga 59;

16)

„krüptovarateenus“ – järgmised teenused ja tegevused, mis on seotud igasuguse krüptovaraga:

a)

krüptovara hoidmine ja haldamine kliendi nimel;

b)

krüptovara kauplemisplatvormi korraldamine;

c)

krüptovara vahetamine raha vastu;

d)

krüptovara vahetamine muu krüptovara vastu;

e)

krüptovaraga seotud korralduste täitmine kliendi nimel;

f)

krüptovara pakkumise korraldamine;

g)

krüptovaraga seotud korralduste vastuvõtmine ja edastamine kliendi nimel;

h)

krüptovara kohta nõu andmine;

i)

krüptovaraportfelli valitsemine;

j)

krüptovaraülekande teenuse osutamine kliendi nimel;

17)

„krüptovara hoidmine ja haldamine kliendi nimel“ – krüptovara või krüptovarale juurdepääsu vahendite kaitsmine või kontrollimine kliendi nimel, kohasel juhul krüptograafiliste privaatvõtmete abil;

18)

„krüptovara kauplemisplatvormi korraldamine“ – ühe või mitme sellise mitmepoolse süsteemi haldamine, millega viiakse kokku kolmandate isikute krüptovara ostu- või müügihuvid või hõlbustatakse nende kokkuviimist süsteemis ja kooskõlas selle eeskirjadega viisil, mille tulemuseks on leping, vahetades krüptovara raha või või vahetades krüptovara muu krüptovara vastu;

19)

„krüptovara vahetamine raha vastu“ – krüptovaraga seotud ostu- või müügilepingute sõlmimine kliendiga raha vastu oma kapitali arvel;

20)

„krüptovara vahetamine muu krüptovara vastu“ – krüptovaraga seotud ostu- või müügilepingute sõlmimine kliendiga muu krüptovara vastu oma kapitali arvel;

21)

„krüptovaraga seotud korralduste täitmine kliendi nimel“ – kliendi nimel lepingu sõlmimine ühe või mitme krüptovara ostmiseks või müümiseks või kliendi nimel ühe või mitme krüptovara märkimine, sealhulgas krüptovara müügilepingu sõlmimine sellise vara avaliku pakkumise või kauplemisele võtmise hetkel;

22)

„krüptovara pakkumise korraldamine“ – krüptovara turustamine ostjatele pakkuja või temaga seotud isiku nimel või arvel;

23)

„krüptovaraga seotud korralduste vastuvõtmine ja edastamine kliendi nimel“ – ühe või mitme krüptovara ostu- või müügikorralduse või ühe või mitme krüptovara märkimise korralduse vastuvõtmine ning selle korralduse edastamine kolmandale isikule täitmiseks;

24)

„krüptovara kohta nõu andmine“ – kliendile personaalsete soovituste pakkumine, andmine või nõusolek neid anda kas kliendi taotlusel või nõu andva krüptovarateenuse osutaja algatusel seoses ühe või mitme krüptovara tehinguga või seoses krüptovarateenuse kasutamisega;

25)

„krüptovaraportfelli valitsemine“ – kliendipõhine portfelli valitsemine oma äranägemisel kliendi antud volituste alusel, kui tegemist on üht või mitut krüptovara sisaldava portfelliga;

26)

„krüptovaraülekande teenuse osutamine kliendi nimel“ – krüptovara füüsilise või juriidilise isiku nimel ühelt hajusraamatu aadressilt või kontolt teisele ülekandmise teenused;

27)

„juhtorgan“ – emitendi, pakkuja või kauplemisele võtmist taotleva isiku või krüptovarateenuse osutaja organ või organid, mis on nimetatud kooskõlas riigisisese õigusega ja millel on õigus määrata kindlaks ettevõtja strateegia, eesmärgid ja üldine tegevussuund ning mis kontrollib ja jälgib ettevõtja juhtimisotsuste tegemist ning hõlmab isikuid, kes ettevõtja äritegevust tegelikult suunavad;

28)

„krediidiasutus“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud krediidiasutus, kes on saanud tegevusloa direktiivi 2013/36/EL kohaselt;

29)

„investeerimisühing“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 2 määratletud investeerimisühing, kes on saanud tegevusloa direktiivi 2014/65/EL kohaselt;

30)

„kutselised investorid“ – direktiivi 2014/65/EL II lisa I jao punktides 1–4 loetletud isikud või üksused;

31)

„märkimisväärne seos“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 35 määratletud märkimisväärne seos;

32)

„tagatisvara portfell“ – tagatisvara kogum, millega tagatakse emitendi vastu esitatavate nõuete katmine;

33)

„päritoluliikmesriik“ –

a)

kui muu krüptovara kui varapõhiste tokenite või e-raha tokenite pakkuja või kauplemisele võtmist taotleva isiku registrijärgne asukoht on liidus, siis liikmesriik, kus on selle pakkuja või isiku registrijärgne asukoht;

b)

kui muu krüptovara kui varapõhiste tokenite või e-raha tokenite pakkujal või kauplemisele võtmist taotleval isikul ei ole liidus registrijärgset asukohta, kuid tal on liidus üks või enam filiaali, siis liikmesriik, mille see pakkuja või isik on valinud nende liikmesriikide hulgast, kus tal on filiaalid;

c)

kui muu krüptovara kui varapõhiste tokenite või e-raha tokenite pakkuja või kauplemisele võtmist taotleva isiku asukoht on kolmandas riigis ja tal ei ole liidus filiaali, siis liikmesriik, kus krüptovara kavatsetakse esimest korda avalikult pakkuda, või pakkuja või kauplemisele võtmist taotleva isiku valikul liikmesriik, kus on esitatud esimene selle krüptovara kauplemisele võtmise taotlus;

d)

varapõhiste tokenite emitendi puhul liikmesriik, kus on varapõhiste tokenite emitendi registrijärgne asukoht;

e)

e-raha tokenite emitendi puhul liikmesriigid, kus e-raha tokenite emitent on saanud krediidiasutuse tegevusloa direktiivi 2013/36/EL alusel või e-raha asutuse tegevusloa direktiivi 2009/110/EÜ alusel;

f)

krüptovarateenuse osutajate puhul liikmesriik, kus on krüptovarateenuse osutaja registrijärgne asukoht;

34)

„vastuvõttev liikmesriik“ – liikmesriik, kus pakkuja või kauplemisele võtmist taotlev isik on teinud krüptovara avaliku pakkumise või taotleb kauplemisele võtmist või kus krüptovarateenuse osutaja osutab krüptovarateenuseid, kui see erineb päritoluliikmesriigist;

35)

„pädev asutus“ – üks või mitu asutust:

a)

mille iga liikmesriik on määranud vastavalt artiklile 93 muu krüptovara kui varapõhiste tokenite või e-raha tokenite pakkujate või kauplemisele võtmist taotlevate isikute, varapõhiste tokenite emitentide või krüptovarateenuse osutajate järelevalveks;

b)

mille iga liikmesriik on määranud direktiivi 2009/110/EÜ kohaldamiseks e-raha tokenite emitentide suhtes;

36)

„oluline osalus“ – selline otsene või kaudne osalus varapõhiste tokenite emitendis või krüptovarateenuse osutajas, mis moodustab vähemalt 10 % kapitalist või hääleõigusest, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ (32) artiklites 9 ja 10, võttes arvesse nimetatud direktiivi artikli 12 lõigetes 4 ja 5 sätestatud osaluste summeerimise tingimusi, või osalus, mis võimaldab avaldada olulist mõju sellise varapõhiste tokenite emitendi või krüptovarateenuse osutaja juhtimisele, milles osalust omatakse;

37)

„jaeklient“ – füüsiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis ei ole seotud tema kaubandus-, majandus-, ametialase või kutsetegevusega;

38)

„internetipõhine kasutajaliides“ – mis tahes tarkvara, sealhulgas veebisait, veebisaidi osa või rakendus, mida haldab pakkuja või krüptovarateenuse osutaja või mida hallatakse tema nimel ning mille eesmärk on anda krüptovara omanikele juurdepääs nende krüptovarale ja klientidele juurdepääs krüptovarateenuse osutajate teenustele;

39)

„klient“ – füüsiline või juriidiline isik, kellele krüptovarateenuse osutaja osutab krüptovarateenuseid;

40)

„kliendikorralduste sobitamistehing“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 38 määratletud kliendikorralduste sobitamistehing;

41)

„makseteenus“ – direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 3 määratletud makseteenused;

42)

„makseteenuse pakkuja“ – direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 11 määratletud makseteenuse pakkuja;

43)

„e-raha asutus“ – direktiivi 2009/110/EÜ artikli 2 punktis 1 määratletud e-raha asutus;

44)

„e-raha“ – direktiivi 2009/110/EÜ artikli 2 punktis 2 määratletud e-raha;

45)

„isikuandmed“ – määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 1 määratletud isikuandmed;

46)

„makseasutus“ –direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 4 määratletud makseasutus;

47)

„eurofondi valitseja“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ (33) artikli 2 lõike 1 punktis b määratletud fondivalitseja;

48)

„alternatiivse investeerimisfondi valitseja“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL (34) artikli 4 lõike 1 punktis b määratletud AIFi valitseja;

49)

„finantsinstrument“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 15 määratletud finantsinstrument;

50)

„hoius“ – direktiivi 2014/49/EL artikli 2 lõike 1 punktis 3 määratletud hoius;

51)

„investeerimishoius“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 43 määratletud investeerimishoius;

2.   Komisjon võtab kooskõlas artikliga 139 vastu delegeeritud õigusaktid käesoleva määruse täiendamiseks, et täpsustada käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud mõistete tehnilisi elemente ja kohandada neid mõisteid vastavalt turu ja tehnoloogia arengule.

II JAOTIS

MUU KRÜPTOVARA KUI VARAPÕHISED TOKENID VÕI E-RAHA TOKENID

Artikkel 4

Muu krüptovara kui varapõhiste tokenite või e-raha tokenite avalik pakkumine

1.   Muud krüptovara kui varapõhiseid tokeneid või e-raha tokeneid tohib liidus avalikult pakkuda ainult isik, kes:

a)

on juriidiline isik;

b)

on koostanud krüptovara kohta krüptovara valge raamatu kooskõlas artikliga 6;

c)

on teavitanud krüptovara valgest raamatust kooskõlas artikliga 8;

d)

on avaldanud krüptovara valge raamatu kooskõlas artikliga 9;

e)

on krüptovara käsitlevad reklaamteated, kui neid on, koostanud kooskõlas artikliga 7;

f)

on krüptovara käsitlevad reklaamteated, kui neid on, avaldanud kooskõlas artikliga 9;

g)

täidab artiklis 14 pakkujatele sätestatud nõudeid.

2.   Lõike 1 punkte b, c, d ja f ei kohaldata muu krüptovara kui varapõhiste tokenite või e-raha tokenite järgmiste avalike pakkumiste suhtes:

a)

pakkumine vähem kui 150 füüsilisele või juriidilisele isikule liikmesriigi kohta, kui need isikud tegutsevad oma arvel;

b)

12 kuu jooksul alates pakkumise algusest ei ületa krüptovara avaliku pakkumise kogumaht liidus 1 000 000 eurot või samaväärset summat muus ametlikus vääringus või krüptovaras;

c)

krüptovara pakkumine on suunatud üksnes kutselistele investoritele ja krüptovara võivad omada ainult sellised kutselised investorid.

3.   Käesolevat jaotist ei kohaldata muu krüptovara kui varapõhiste tokenite või e-raha tokenite avaliku pakkumise suhtes, mille puhul on täidetud vähemalt üks järgnevatest tingimustest:

a)

krüptovara pakutakse tasuta;

b)

krüptovara luuakse automaatselt tasuna hajusraamatu haldamise või tehingute valideerimise eest;

c)

pakkumine on seotud kasutustokeniga, mis annab juurdepääsu olemasolevale või kasutusel olevale kaubale või teenusele;

d)

krüptovara omanikul on õigus kasutada seda üksnes vastutasuks kaupade ja teenuste eest selliste kaupmeeste piiratud võrgustikus, kel on pakkujaga lepingulised suhted.

Esimese lõigu punkti a kohaldamisel ei käsitata krüptovara tasuta pakkumisena seda, kui ostjad peavad esitama või võtavad endale kohustuse esitada pakkujale vastusooritusena krüptovara eest isikuandmeid või kui krüptovara pakkuja saab krüptovara tulevastelt omanikelt vastusooritusena krüptovara eest teenustasu, vahendustasu või rahalisi või mitterahalisi hüvesid.

Iga 12-kuulise perioodi puhul alates esmase avaliku pakkumise algusest, mil esimese lõigu punktis d osutatud asjaoludel toimuva krüptovara avaliku pakkumise koguväärtus liidus ületab 1 000 000 eurot, saadab pakkuja pädevale asutusele teate, mis sisaldab pakkumise kirjeldust ja milles ta selgitab, miks pakkumine on esimese lõigu punkti d kohaselt vabastatud käesoleva jaotise kohaldamisest.

Pädev asutus teeb kolmandas lõigus osutatud teate alusel igakülgselt põhjendatud otsuse, kui ta leiab, et tegevus ei kvalifitseeru esimese lõigu punktis d sätestatud piiratud võrgustiku erandi kohaldamiseks, ning teavitab sellest pakkujat.

4.   Lõigetes 2 ja 3 loetletud erandeid ei kohaldata, kui pakkuja või pakkuja nimel tegutsev kolmas isik teatab mis tahes teabevahetuses oma kavatsusest taotleda muu krüptovara kui varapõhiste tokenite või e-raha tokenite kauplemisele võtmist.

5.   Artikli 59 kohane krüptovarateenuse osutaja tegevusluba ei ole nõutav krüptovara hoidmiseks ja haldamiseks kliendi nimel või krüptovaraülekande teenuste osutamiseks seoses krüptovaraga, mille avaliku pakkumise suhtes on tehtud käesoleva artikli lõike 3 kohane erand, välja arvatud juhul, kui:

a)

toimub veel üks sama krüptovara avalik pakkumine ja selle pakkumise suhtes erandit ei kohaldata; või

b)

pakutav krüptovara on võetud kauplemisele kauplemisplatvormil.

6.   Kui muu krüptovara kui varapõhise tokeni või e-raha tokeni avalik pakkumine puudutab kasutustokenit, mis annab juurdepääsu kaupadele ja teenustele, mida ei ole veel olemas või mis ei ole veel kasutusel, ei tohi krüptovara valges raamatus kirjeldatud avaliku pakkumise kestus ületada 12 kuud alates krüptovara valge raamatu avaldamise kuupäevast.

7.   Muu krüptovara kui varapõhise tokeni või e-raha tokeni hilisemat avalikku pakkumist loetakse eraldi avalikuks pakkumiseks, mille suhtes kohaldatakse lõike 1 nõudeid, ilma et see piiraks lõigete 2 ja 3 võimalikku kohaldamist hilisema avaliku pakkumise suhtes.

Muu krüptovara kui varapõhise tokeni või e-raha tokeni ühegi hilisema avaliku pakkumise puhul ei nõuta täiendavat krüptovara valget raamatut, kui krüptovara valge raamat on avaldatud vastavalt artiklitele 9 ja 12 ning sellise valge raamatu koostamise eest vastutav isik annab selle kasutamiseks kirjaliku nõusoleku.

8.   Kui muu krüptovara kui varapõhise tokeni või e-raha tokeni avalik pakkumine on lõike 2 või 3 kohaselt krüptovara valge raamatu avaldamise kohustusest vabastatud, kuid valge raamat on sellegipoolest vabatahtlikult koostatud, kohaldatakse käesolevat jaotist.

Artikkel 5

Muu krüptovara kui varapõhiste tokenite või e-raha tokenite kauplemisele võtmine

1.   Muu krüptovara kui varapõhise tokeni või e-raha tokeni kauplemisele võtmist tohib liidus taotleda ainult isik, kes:

a)

on juriidiline isik;

b)

on koostanud selle krüptovara kohta krüptovara valge raamatu kooskõlas artikliga 6;

c)

on teavitanud krüptovara valgest raamatust kooskõlas artikliga 8;

d)

on avaldanud krüptovara valge raamatu kooskõlas artikliga 9;

e)

on kohasel juhul koostanud krüptovara kohta reklaamteated kooskõlas artikliga 7;

f)

on krüptovara käsitlevad reklaamteated, kui neid on, avaldanud kooskõlas artikliga 9;

g)

täidab artiklis 14 kauplemisele võtmist taotlevatele isikutele sätestatud nõudeid.

2.   Kui krüptovara on võetud kauplemisele kauplemisplatvormi korraldaja omal algatusel ning krüptovara valget raamatut ei ole käesolevas määruses nõutud juhtudel artikli 9 kohaselt avaldatud, peab käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud nõudeid täitma selle krüptovara kauplemisplatvormi korraldaja.

3.   Erandina lõikest 1 võivad muu krüptovara kui varapõhise tokeni või e-raha tokeni kauplemisele võtmist taotlev isik ja asjaomane kauplemisplatvormi korraldaja leppida kirjalikult kokku, et kõiki või osa lõike 1 punktides b–g osutatud nõuetest peab täitma kauplemisplatvormi korraldaja.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud kirjalikus kokkuleppes sätestatakse selgelt, et kauplemisele võtmist taotlev isik on kohustatud esitama kauplemisplatvormi korraldajale kogu teabe, mis on vajalik, et kauplemisplatvormi korraldaja saaks täita lõike 1 punktides b–g osutatud nõudeid, kui see on asjakohane.

4.   Lõike 1 punkte b, c ja d ei kohaldata, kui:

a)

krüptovara on juba kauplemisele võetud mõnel teisel liidu krüptovara kauplemisplatvormil ning

b)

krüptovara valge raamat on koostatud vastavalt artiklile 6, seda ajakohastatakse vastavalt artiklile 12 ja valge raamatu koostamise eest vastutav isik annab selle kasutamiseks kirjaliku nõusoleku.

Artikkel 6

Krüptovara valge raamatu sisu ja vorm

1.   Krüptovara valge raamat peab sisaldama kogu järgmist teavet, mida on täpsustatud I lisas:

a)

teave pakkuja või kauplemisele võtmist taotleva isiku kohta;

b)

teave emitendi kohta, kui emitent ei ole pakkuja või kauplemisele võtmist taotlev isik;

c)

teave kauplemisplatvormi korraldaja kohta juhul, kui ta koostab krüptovara valge raamatu;

d)

teave krüptovaraprojekti kohta;

e)

teave krüptovara avaliku pakkumise või kauplemisele võtmise kohta;

f)

teave krüptovara kohta;

g)

teave krüptovaraga seotud õiguste ja kohustuste kohta;

h)

teave kasutatava tehnoloogia kohta;

i)

teave riskide kohta;

j)

teave selle kohta, milline on krüptovara emiteerimisel kasutatava konsensusmehhanismi peamine kahjulik mõju kliimale ja muu keskkonnale avalduv kahjulik mõju.

Juhul kui krüptovara valget raamatut ei ole koostanud esimese lõigu punktis a, b või c osutatud isik, sisaldab krüptovara valge raamat ka krüptovara valge raamatu koostanud isiku andmeid ja põhjust, miks see konkreetne isik selle koostas.

2.   Kogu lõikes 1 loetletud teave peab olema tõene, selge ja mitteeksitav. Krüptovara valgest raamatust ei tohi olulist teavet välja jätta ning valge raamat esitatakse sisutihedal ja arusaadaval kujul.

3.   Krüptovara valge raamatu esimesel leheküljel peab olema järgmine selge ja esiletõstetud avaldus:

„Käesolevat krüptovara valget raamatut ei ole heaks kiitnud ükski Euroopa Liidu liikmesriigi pädev asutus. Käesoleva krüptovara valge raamatu sisu eest vastutab ainuisikuliselt krüptovara pakkuja.“

Kui krüptovara valge raamatu koostab kauplemisele võtmist taotlev isik või kauplemisplatvormi korraldaja, viidatakse esimeses lõigus osutatud avalduses „pakkuja“ asemel „kauplemisele võtmist taotlevale isikule“ või „kauplemisplatvormi korraldajale“.

4.   Krüptovara valge raamat ei tohi sisaldada ühtegi väidet seoses krüptovara tulevase väärtusega peale lõikes 5 osutatud avalduse.

5.   Krüptovara valge raamat peab sisaldama selget ja üheselt mõistetavat avaldust selle kohta, et:

a)

krüptovara võib kaotada osaliselt või täielikult oma väärtuse;

b)

krüptovara ei pruugi alati olla ülekantav;

c)

krüptovara ei pruugi olla likviidne;

d)

kui avalik pakkumine puudutab kasutustokeneid, ei pruugi neid kasutustokeneid olla võimalik vahetada krüptovara valges raamatus lubatud kauba või teenuse vastu, eriti krüptovaraprojekti ebaõnnestumise või lõpetamise korral;

e)

krüptovara ei ole hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/9/EÜ (35) kohaste investeeringute tagamise skeemidega;

f)

krüptovara ei ole hõlmatud direktiivi 2014/49/EL kohaste hoiuste tagamise skeemidega.

6.   Krüptovara valge raamat peab sisaldama pakkuja, kauplemisele võtmist taotleva isiku või kauplemisplatvormi korraldaja juhtorgani avaldust. Nimetatud avaldus lisatakse lõikes 3 osutatud avalduse järele ja selles kinnitatakse, et krüptovara valge raamat vastab käesolevale jaotisele ning et juhtorganile teadaolevalt on krüptovara valges raamatus esitatud teave tõene, selge ja mitteeksitav ning et krüptovara valgest raamatust ei ole välja jäetud teavet, mis võiks mõjutada selle tähtsust.

7.   Krüptovara valge raamat peab sisaldama kokkuvõtet, mis lisatakse lõikes 6 osutatud avalduse järele ja milles esitatakse lühidalt ja mittetehnilises keeles põhiteave krüptovara avaliku pakkumise või kavandatava kauplemisele võtmise kohta. Kokkuvõte peab olema kergesti mõistetav ning esitatud ja vormistatud selgel ja arusaadaval kujul, kasutades loetava suurusega tähemärke. Krüptovara valge raamatu kokkuvõttes antakse asjakohast teavet krüptovara omaduste kohta, et aidata krüptovara tulevastel omanikel teha teadlikku otsust.

Kokkuvõte peab sisaldama hoiatust selle kohta, et:

a)

seda tuleks lugeda krüptovara valge raamatu sissejuhatusena;

b)

tulevane omanik peaks iga krüptovara ostuotsuse tegemisel tuginema krüptovara valge raamatu sisule tervikuna ja mitte üksnes kokkuvõttele;

c)

krüptovara avalik pakkumine ei kujuta endast pakkumist ega kutset osta finantsinstrumente ning et sellist pakkumist või kutset saab esitada üksnes prospektis või muudes pakkumisdokumentides vastavalt kohaldatavale riigisisesele õigusele;

d)

krüptovara valge raamat ei ole prospekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 (36) tähenduses ega muu liidu või riigisisese õiguse kohane pakkumisdokument.

8.   Krüptovara valge raamat peab sisaldama selle teatavakstegemise kuupäeva ja sisukorda.

9.   Krüptovara valge raamat koostatakse päritoluliikmesriigi ametlikus keeles või rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles.

Kui krüptovara pakutakse ka muus liikmesriigis kui päritoluliikmesriik, koostatakse krüptovara valge raamat ka vastuvõtva liikmesriigi ametlikus keeles või rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles.

10.   Krüptovara valge raamat tehakse kättesaadavaks masinloetavas vormingus.

11.   ESMA töötab koostöös EBAga välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et kehtestada lõike 10 kohaldamiseks standardvormid, -vormingud ja -mallid.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

12.   ESMA töötab koostöös EBAga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles käsitletakse sellise lõike 1 esimese lõigu punktis j osutatud teabe sisu, metoodikat ja esitusviisi, mis puudutab kestlikkuse näitajaid, mis käsitlevad kahjulikku mõju kliimale ja muud keskkonnale avalduvat kahjulikku mõju.

Esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu väljatöötamisel võtab ESMA arvesse krüptovaratehingute valideerimiseks kasutatavaid eri liiki konsensusmehhanisme, nende stiimulistruktuure ning energia, sealhulgas taastuvenergia ja loodusvarade kasutamist, jäätmeteket ja kasvuhoonegaaside heidet. ESMA ajakohastab regulatiivseid tehnilisi standardeid, võttes arvesse muudatusi õiguses ja tehnika arengut.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 7

Reklaamteated

1.   Kõik reklaamteated, mis on seotud muu krüptovara kui varapõhise tokeni või e-raha tokeni avaliku pakkumisega või sellise krüptovara kauplemisele võtmisega, peavad vastama kõigile järgmistele nõuetele:

a)

reklaamteated on sellistena selgesti identifitseeritavad;

b)

reklaamteadetes esitatud teave on tõene, selge ja mitteeksitav;

c)

reklaamteadetes sisalduv teave on kooskõlas krüptovara valges raamatus sisalduva teabega, kui krüptovara valge raamat on artikli 4 või 5 kohaselt nõutav;

d)

reklaamteadetes märgitakse selgelt, et krüptovara valge raamat on avaldatud, ja nendes märgitakse selgelt asjaomase krüptovara pakkuja, kauplemisele võtmist taotleva isiku või kauplemisplatvormi korraldaja veebisaidi aadress ning telefoninumber ja e-posti aadress, mille kaudu saab selle isikuga ühendust võtta;

e)

reklaamteade sisaldab järgmist selget ja esiletõstetud avaldust:

„Käesolevat krüptovara reklaamteadet ei ole läbi vaadanud ega heaks kiitnud ükski Euroopa Liidu liikmesriigi pädev asutus. Käesoleva krüptovara reklaamteate sisu eest vastutab ainuisikuliselt krüptovara pakkuja.“

Kui reklaamteate koostab kauplemisele võtmist taotlev isik või kauplemisplatvormi korraldaja, viidatakse esimeses lõigus osutatud avalduses „pakkuja“ asemel „kauplemisele võtmist taotlevale isikule“ või „kauplemisplatvormi korraldajale“.

2.   Kui artikli 4 või 5 kohaselt on nõutav krüptovara valge raamat, ei levitata reklaamteateid enne krüptovara valge raamatu avaldamist. See ei mõjuta pakkuja, kauplemisele võtmist taotleva isiku ega kauplemisplatvormi korraldaja õigust turgu sondeerida.

3.   Selle liikmesriigi pädeval asutusel, kus reklaamteateid levitatakse, on õigus hinnata, kas need reklaamteated on lõikega 1 kooskõlas.

Vajaduse korral aitab päritoluliikmesriigi pädev asutus selle liikmesriigi pädeval asutusel, kus reklaamteateid levitatakse, hinnata reklaamteadete vastavust krüptovara valges raamatus sisalduvale teabele.

4.   Vastuvõtva liikmesriigi pädeva asutuse poolt artiklis 94 sätestatud järelevalve- ja uurimisvolituste kasutamisest seoses käesoleva artikli täitmise tagamisega teavitatakse viivitamata krüptovara pakkuja, kauplemisele võtmist taotleva isiku või krüptovara kauplemisplatvormi korraldaja päritoluliikmesriigi pädevat asutust.

Artikkel 8

Krüptovara valgest raamatust ja reklaamteadetest teavitamine

1.   Muu krüptovara kui varapõhiste tokenite või e-raha tokenite pakkujad, kauplemisele võtmist taotlevad isikud või kauplemisplatvormide korraldajad teavitavad krüptovara valgest raamatust oma päritoluliikmesriigi pädevat asutust.

2.   Reklaamteatest teavitatakse päritoluliikmesriigi pädevat asutust ja vastuvõtva liikmesriigi pädevat asutust taotluse korral siis, kui reklaamteade on suunatud muu krüptovara kui varapõhiste tokenite või e-raha tokenite tulevastele omanikele kõnealustes liikmesriikides.

3.   Pädevad asutused ei nõua krüptovara valge raamatu ega krüptovaraga seotud reklaamteadete eelnevat heakskiitmist enne nende avaldamist.

4.   Lõikes 1 osutatud krüptovara valgest raamatust teavitamisega kaasneb selgitus, miks krüptovara valges raamatus kirjeldatud krüptovara ei tuleks pidada:

a)

krüptovaraks, mis on artikli 2 lõike 4 kohaselt käesoleva määruse kohaldamisalast välja jäetud;

b)

e-raha tokeniks või

c)

varapõhiseks tokeniks.

5.   Lõigetes 1 ja 4 osutatud elementidest teavitatakse päritoluliikmesriigi pädevat asutust vähemalt 20 tööpäeva enne krüptovara valge raamatu avaldamise kuupäeva.

6.   Muu krüptovara kui varapõhiste tokenite ja e-raha tokenite pakkujad ja nende kauplemisele võtmist taotlevad isikud esitavad koos lõikes 1 osutatud teatega oma päritoluliikmesriigi pädevale asutusele nimekirja võimalikest vastuvõtvatest liikmesriikidest, kus nad kavatsevad krüptovara avalikult pakkuda või selle kauplemisele võtmist taotleda. Samuti teavitavad nad oma päritoluliikmesriigi pädevat asutust kavandatava avaliku pakkumise või kauplemisele võtmise alguskuupäevast ja selle kuupäeva muutmisest.

Päritoluliikmesriigi pädev asutus teavitab vastuvõtvate liikmesriikide ühtset kontaktpunkti kavandatud avalikust pakkumisest või kauplemisele võtmisest ning edastab sellele ühtsele kontaktpunktile vastava krüptovara valge raamatu viie tööpäeva jooksul alates esimeses lõigus osutatud vastuvõtvate liikmesriikide nimekirja kättesaamisest.

7.   Päritoluliikmesriigi pädev asutus edastab ESMA-le lõigetes 1, 2 ja 4 osutatud teabe ning kavandatava avaliku pakkumise või kauplemisele võtmise alguskuupäeva ja selle kuupäeva muudatused. Teave edastatakse viie tööpäeva jooksul alates selle saamisest pakkujalt või kauplemisele võtmist taotlevalt isikult.

ESMA teeb krüptovara valge raamatu artikli 109 lõike 2 kohases registris kättesaadavaks avaliku pakkumise või kauplemisele võtmise alguskuupäevaks.

Artikkel 9

Krüptovara valge raamatu ja reklaamteadete avaldamine

1.   Muu krüptovara kui varapõhiste tokenite või e-raha tokenite pakkujad ja nende kauplemisele võtmist taotlevad isikud avaldavad krüptovara valge raamatu ja asjakohasel juhul reklaamteated oma veebisaidil, mis on üldsusele kättesaadav, mõistliku aja jooksul enne asjaomase krüptovara avaliku pakkumise või kauplemisele võtmise alguskuupäeva, ent igal juhul enne seda alguskuupäeva. Krüptovara valge raamat ning asjakohasel juhul reklaamteated on pakkujate või kauplemisele võtmist taotlevate isikute veebisaidil kättesaadavad nii kaua, kui üldsuse liikmetel on seda krüptovara.

2.   Avaldatud krüptovara valge raamat ja asjakohasel juhul reklaamteated peavad olema identsed versiooniga, millest asjaomast pädevat asutust teavitati vastavalt artiklile 8, või asjakohasel juhul versiooniga, mida on muudetud vastavalt artiklile 12.

Artikkel 10

Avaliku pakkumise tulemus ja kaitse kord

1.   Muu krüptovara kui varapõhiste tokenite ja e-raha tokenite pakkujad, kes seavad oma krüptovara avalikule pakkumisele ajapiirangu, avaldavad avaliku pakkumise tulemuse oma veebisaidil 20 tööpäeva jooksul pärast märkimisperioodi lõppu.

2.   Muu krüptovara kui varapõhiste tokenite ja e-raha tokenite pakkujad, kes oma krüptovara avalikule pakkumisele ajapiirangut ei sea, avaldavad oma veebisaidil jooksvalt, ent vähemalt korra kuus, ringluses olevate krüptovarade ühikute arvu.

3.   Muu krüptovara kui varapõhiste tokenite ja e-raha tokenite pakkujad, kes seavad oma krüptovara avalikule pakkumisele ajapiirangu, peavad kehtestama mõjusa korra, et jälgida ja kaitsta avaliku pakkumise käigus vastu võetud raha või muud krüptovara. Selleks tagavad pakkujad, et avaliku pakkumise käigus vastu võetud raha või krüptovara hoiab üks või mõlemad järgmistest:

a)

krediidiasutus, kui raha võetakse vastu avaliku pakkumise käigus;

b)

krüptovarateenuse osutaja, kes hoiab ja haldab krüptovara kliendi nimel.

4.   Kui avalikul pakkumisel ei ole ajapiirangut, täidab pakkuja käesoleva artikli lõike 3 nõudeid seni, kuni artikli 13 kohane jaekliendi õigus tehingust taganeda aegub.

Artikkel 11

Muu krüptovara kui varapõhiste tokenite ja e-raha tokenite pakkujate ja kauplemisele võtmist taotlevate isikute õigused

1.   Pärast krüptovara valge raamatu avaldamist kooskõlas artikliga 9 ning asjakohasel juhul krüptovara valge raamatu muudetud versiooni avaldamist kooskõlas artikliga 12 võivad pakkujad pakkuda muud krüptovara kui varapõhiseid tokeneid ja e-raha tokeneid kogu liidus ja sellist krüptovara võidakse võtta liidus kauplemisele krüptovara kauplemisplatvormil.

2.   Muu krüptovara kui varapõhiste tokenite ja e-raha tokenite pakkujate ja kauplemisele võtmist taotlevate isikute suhtes, kes on avaldanud krüptovara valge raamatu kooskõlas artikliga 9 ning asjakohasel juhul krüptovara valge raamatu muudetud versiooni kooskõlas artikliga 12, ei kohaldata mingeid täiendavaid teabenõudeid seoses kõnealuse krüptovara avaliku pakkumise või kauplemisele võtmisega.

Artikkel 12

Avaldatud krüptovara valge raamatu ja avaldatud reklaamteate muutmine

1.   Muu krüptovara kui varapõhiste tokenite ja e-raha tokenite pakkujad, kauplemisele võtmist taotlevad isikud või kauplemisplatvormi korraldajad muudavad oma avaldatud krüptovara valget raamatut ja asjakohasel juhul oma avaldatud reklaamteateid iga kord, kui ilmneb uus oluline asjaolu, oluline viga või oluline ebatäpsus, mis võib mõjutada krüptovara hindamist. Seda nõuet kohaldatakse avaliku pakkumise kestuse või aja jooksul, mil krüptovara on kauplemisele võetud.

2.   Muu krüptovara kui varapõhiste tokenite ja e-raha tokenite pakkujad, kauplemisele võtmist taotlevad isikud või kauplemisplatvormi korraldajad teavitavad oma päritoluliikmesriigi pädevat asutust krüptovara valge raamatu muudetud versioonist ja asjakohasel juhul muudetud reklaamteatest ja kavandatavast avaldamiskuupäevast, sealhulgas selliste muudatuste põhjustest, vähemalt seitse tööpäeva enne nende avaldamist.

3.   Avaldamise kuupäeval või varem, kui pädev asutus seda nõuab, teavitab pakkuja, kauplemisele võtmist taotlev isik või kauplemisplatvormi korraldaja oma kodulehel avalikkust viivitamata oma päritoluliikmesriigi pädevale asutusele teavitatud krüptovara valge raamatu muudetud versioonist ja esitab nende põhjuste kokkuvõtte, miks ta on teavitanud krüptovara valge raamatu muudetud versioonist.

4.   Krüptovara valge raamatu muudetud versioonis ja asjakohasel juhul muudetud reklaamteadetes esitatud teabe järjekord peab vastama artikli 9 kohaselt avaldatud krüptovara valge raamatu või reklaamteadete teabe järjekorrale.

5.   Päritoluliikmesriigi pädev asutus teavitab viie tööpäeva jooksul alates krüptovara valge raamatu muudetud versiooni ja asjakohasel juhul muudetud reklaamteadete kättesaamisest artikli 8 lõikes 6 osutatud vastuvõtvate liikmesriikide pädevat asutust krüptovara valge raamatu muudetud versioonist ja asjakohasel juhul muudetud reklaamteadetest ning edastab kõnealuse teate ja avaldamise kuupäeva ESMA-le.

ESMA teeb krüptovara valge raamatu muudetud versiooni kättesaadavaks artikli 109 lõike 2 kohases registris pärast muudetud versiooni avaldamist.

6.   Muu krüptovara kui varapõhiste tokenite ja e-raha tokenite pakkujad, kauplemisele võtmist taotlevad isikud või kauplemisplatvormi korraldajad avaldavad krüptovara valge raamatu muudetud versiooni ja asjakohasel juhul muudetud reklaamteated, sh muutmise põhjused, vastavalt artiklile 9 oma veebisaidil.

7.   Krüptovara valge raamatu muudetud versioonil ja asjakohasel juhul muudetud reklaamteadetel peab olema ajatempel. Krüptovara valge raamatu viimane versioon ja asjakohasel juhul kõige uuemad muudetud reklaamteated tähistatakse kehtiva versioonina. Kõik krüptovara valge raamatu versioonid ja asjakohasel juhul muudetud reklaamteated on kättesaadavad seni, kuni üldsuse liikmetel on krüptovara.

8.   Kui avalik pakkumine puudutab kasutustokenit, mis annab juurdepääsu kaupadele ja teenustele, mida ei ole veel olemas või mis ei ole veel kasutusel, ei pikendata üheski krüptovara valge raamatu muudetud versioonis ega asjakohasel juhul muudetud reklaamteadetes tehtud muudatustega artikli 4 lõikes 6 osutatud 12-kuulist tähtaega.

9.   Krüptovara valge raamatu ja reklaamteadete vanemad versioonid jäävad pakkujate, kauplemisele võtmist taotlevate isikute või kauplemisplatvormi korraldajate veebisaidile vähemalt 10 aastaks pärast nende vanemate versioonide avaldamise kuupäeva koos selgelt nähtava hoiatusega, et need enam ei kehti, ning hüperlingiga veebisaidi vastavale osale, kus on avaldatud nende dokumentide kõige uuem versioon.

Artikkel 13

Taganemisõigus

1.   Jaeklientidel, kes ostavad muud krüptovara kui varapõhiseid tokeneid või e-raha tokeneid otse pakkujalt või krüptovarateenuse osutajalt, kes korraldab krüptovara pakkumist selle pakkuja nimel, on taganemisõigus.

Jaeklientidel on 14 kalendripäeva aega, et ilma teenustasu maksmata ja kulusid kandmata ja ilma, et nad oleksid kohustatud põhjendusi esitama, taganeda oma nõusolekust osta muud krüptovara kui varapõhised tokenid ja e-raha tokenid. Taganemisperiood algab kuupäevast, mil jaeklient annab nõusoleku osta krüptovara.

2.   Kõik jaekliendilt saadud maksed, sealhulgas tasud, kui see on asjakohane, makstakse tagasi põhjendamatu viivituseta, ent igal juhul hiljemalt 14 päeva jooksul alates kuupäevast, mil krüptovara pakkuja või krüptovarateenuse osutaja, kes korraldab krüptovara pakkumist selle pakkuja nimel, sai teada jaekliendi otsusest taganeda oma nõusolekust osta krüptovara.

Sellise tagasimakse tegemisel kasutatakse sama makseviisi, mida jaeklient kasutas algse tehingu puhul, välja arvatud juhul, kui jaeklient annab sõnaselgelt nõusoleku teistsuguse makseviisi kasutamiseks, ning tingimusel, et jaekliendile ei kaasne tagasimaksega kohustust maksa teenustasu ega kanda kulusid.

3.   Krüptovara pakkujad annavad teavet lõikes 1 osutatud taganemisõiguse kohta oma krüptovara valges raamatus.

4.   Lõikes 1 osutatud taganemisõigust ei kohaldata juhul, kui krüptovara on võetud kauplemisele enne jaekliendi sooritatud ostu.

5.   Kui krüptovara pakkujad on seadnud krüptovara avalikule pakkumisele ajapiirangu vastavalt artiklile 10, ei saa taganemisõigust kasutada pärast märkimisperioodi lõppu.

Artikkel 14

Muu krüptovara kui varapõhiste tokenite ja e-raha tokenite pakkujate ja kauplemisele võtmist taotlevate isikute kohustused

1.   Muu krüptovara kui varapõhiste tokenite ja e-raha tokenite pakkujad ja kauplemisele võtmist taotlevad isikud:

a)

tegutsevad ausalt, õiglaselt ja professionaalselt;

b)

suhtlevad krüptovara omanike ja tulevaste omanikega õiglasel, selgel ja mitteeksitaval viisil;

c)

tuvastavad, ennetavad ja juhivad mis tahes tekkida võivaid huvide konflikte ning avalikustavad need;

d)

kannavad hoolt, et kõik nende süsteemid ja juurdepääsukontrolli protokollid vastaksid asjakohastele liidu standarditele.

Esimese lõigu punkti d kohaldamiseks annab ESMA koostöös EBAga vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 16 hiljemalt 30. detsembriks 2024 välja suunised, et täpsustada neid liidu standardeid.

2.   Muu krüptovara kui varapõhiste tokenite ja e-raha tokenite pakkujad ja kauplemisele võtmist taotlevad isikud tegutsevad sellise krüptovara omanike parimates huvides ja kohtlevad neid võrdselt, välja arvatud juhul, kui krüptovara valges raamatus ja asjakohasel juhul reklaamteadetes on märgitud teatavate omanike sooduskohtlemine ja selle sooduskohtlemise põhjused.

3.   Kui muu krüptovara kui varapõhise tokeni ja e-raha tokeni avalik pakkumine tühistatakse, tagavad sellise krüptovara pakkujad, et omanikelt või tulevastelt omanikelt vastu võetud raha tagastatakse neile nõuetekohaselt mitte hiljem kui 25 kalendripäeva jooksul pärast avaliku pakkumise tühistamist.

Artikkel 15

Vastutus krüptovara valges raamatus esitatud teabe eest

1.   Kui pakkuja, kauplemisele võtmist taotlev isik või kauplemisplatvormi korraldaja on rikkunud artiklit 6, esitades krüptovara valges raamatus või krüptovara valge raamatu muudetud versioonis teavet, mis ei ole täielik, tõene ega selge või mis on eksitav, vastutavad pakkuja, kauplemisele võtmist taotlev isik või kauplemisplatvormi korraldaja ja tema haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmed krüptovara omaniku ees rikkumisega tekitatud kahju eest.

2.   Lepingulised sätted, millega lõikes 1 osutatud tsiviilvastutus välistatakse või seda piiratakse, on õigustühised.

3.   Kui krüptovara valge raamatu ja reklaamteated koostab vastavalt artikli 5 lõikele 3 kauplemisplatvormi korraldaja, loetakse vastutavaks ka kauplemisele võtmist taotlev isik, kui ta esitab kauplemisplatvormi korraldajale teavet, mis ei ole täielik, tõene ega selge või mis on eksitav.

4.   Krüptovara omanik on kohustatud esitama tõendid selle kohta, et muu krüptovara kui varapõhiste tokenite või e-raha tokenite pakkuja, kauplemisele võtmist taotlev isik või kauplemisplatvormi korraldaja on rikkunud artiklit 6 sellega, et ta on esitanud teavet, mis ei ole täielik, tõene ega selge või mis on eksitav, ning et sellisele teabele tuginemine mõjutas omaniku otsust seda krüptovara osta, müüa või vahetada.

5.   Pakkuja, kauplemisele võtmist taotlev isik või kauplemisplatvormi korraldaja ega tema haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmed ei vastuta krüptovara omaniku ees kahju eest, mis on tekkinud seetõttu, et on tuginetud artikli 6 lõikes 7 osutatud kokkuvõttes esitatud teabele, sealhulgas selle tõlkele, välja arvatud juhul, kui kokkuvõte:

a)

on eksitav, ebatäpne või krüptovara valge raamatu muude osadega vastuolus või

b)

ei sisalda ka krüptovara valge raamatu teisi osasid arvesse võttes põhiteavet, mis aitaks krüptovara tulevastel omanikel otsustada, kas sellist krüptovara osta või mitte.

6.   Käesolev artikkel ei piira muud riigisisesest õigusest tulenevat tsiviilvastutust.

III JAOTIS

VARAPÕHISED TOKENID

1. PEATÜKK

Luba pakkuda avalikult varapõhiseid tokeneid ja taotleda nende kauplemisele võtmist

Artikkel 16

Tegevusluba

1.   Liidus tohib varapõhist tokenit avalikult pakkuda või selle kauplemisele võtmist taotleda ainult isik, kes on varapõhise tokeni emitent ja on

a)

juriidiline isik või muu ettevõtja, kellel on liidus asukoht ja kellele tema päritoluliikmesriigi pädev asutus on andnud tegevusloa kooskõlas artikliga 21; või

b)

krediidiasutus, mis vastab artikli 17 nõuetele.

Olenemata esimesest lõigust võivad varapõhist tokenit avalikult pakkuda või taotleda selle kauplemisele võtmist muud isikud, kui neil on varapõhise tokeni emitendi kirjalik luba. Nimetatud muud isikud peavad järgima artikleid 27, 29 ja 40.

Esimese lõigu punkti a kohaldamisel võib muu ettevõtja emiteerida varapõhiseid tokeneid üksnes juhul, kui tema õiguslik vorm tagab kolmandate isikute huvide kaitse taseme, mis on samaväärne juriidiliste isikute pakutavaga, ning tema suhtes kohaldatakse samaväärset usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, arvestades tema õiguslikku vormi.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata juhul, kui

a)

emitendi emiteeritud varapõhise tokeni keskmine väärtus, mis on arvutatud 12 kuu kohta iga kalendripäeva lõpu seisuga, ei ole kordagi ületanud 5 000 000 eurot või samaväärset summat muus ametlikus vääringus ja emitent ei ole seotud teiste selliste emitentide võrgustikuga, kelle suhtes on kohaldatud erandit; või

b)

varapõhise tokeni avalik pakkumine on suunatud üksnes kutselistele investoritele ja varapõhist tokenit võivad omada ainult sellised kutselised investorid.

Käesoleva lõike kohaldamisel peavad varapõhiste tokenite emitendid koostama artikli 19 kohaselt ette nähtud krüptovara valge raamatu ning tegema selle krüptovara valge raamatu ja taotluse korral kõik reklaamteated teatavaks oma päritoluliikmesriigi pädevale asutusele.

3.   Pädeva asutuse poolt lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud isikule antud tegevusluba kehtib kogu liidus ja võimaldab varapõhise tokeni emitendil avalikult pakkuda kogu liidus tegevusloas märgitud varapõhist tokenit ja taotleda sellise varapõhise tokeni kauplemisele võtmist.

4.   Pädeva asutuse artikli 17 lõike 1 või artikli 21 lõike 1 kohane heakskiit emitendi krüptovara valgele raamatule või artikli 25 kohane heakskiit krüptovara valge raamatu muudetud versioonile kehtib kogu liidus.

Artikkel 17

Krediidiasutuste suhtes kohaldatavad nõuded

1.   Krediidiasutuse emiteeritud varapõhist tokenit võib avalikult pakkuda või kauplemisele võtta, kui krediidiasutus:

a)

koostab emiteeritud varapõhise tokeni kohta artiklis 19 osutatud krüptovara valge raamatu, esitab kõnealuse krüptovara valge raamatu heakskiitmiseks oma päritoluliikmesriigi pädevale asutusele vastavalt käesoleva artikli lõike 8 kohaselt vastu võetud regulatiivsetes tehnilistes standardites sätestatud menetlusele ning pädev asutus kiidab krüptovara valge raamatu heaks;

b)

teavitab asjaomast pädevat asutust vähemalt 90 tööpäeva enne varapõhise tokeni esmakordset emiteerimist, esitades talle järgmise teabe:

i)

tegevuskava, milles esitatakse ärimudel, mida krediidiasutus kavatseb järgida;

ii)

õigusliku arvamuse selle kohta, et varapõhine token ei kvalifitseeru kummakski järgmistest:

krüptovaraks, mis on artikli 2 lõike 4 kohaselt käesoleva määruse kohaldamisalast välja jäetud;

e-raha tokeniks;

iii)

artikli 34 lõikes 1 osutatud juhtimiskorra üksikasjaliku kirjelduse;

iv)

artikli 34 lõike 5 esimeses lõigus loetletud põhimõtted ja menetlused;

v)

artikli 34 lõike 5 teises lõigus osutatud kolmandate isikutega sõlmitud lepinguliste kokkulepete kirjelduse;

vi)

artikli 34 lõikes 9 osutatud talitluspidevuse põhimõtete kirjelduse;

vii)

artikli 34 lõikes 10 osutatud sisekontrollikorra ja riskijuhtimise protseduuride kirjelduse;

viii)

artikli 34 lõikes 11 osutatud selliste süsteemide ja protseduuride kirjelduse, mille ülesanne on tagada andmete kättesaadavus, autentsus, terviklus ja konfidentsiaalsus.

2.   Krediidiasutus, kes on varem teavitanud pädevat asutust kooskõlas lõike 1 punktiga b muu varapõhise tokeni emiteerimisest, ei ole kohustatud esitama pädevale asutusele tema poolt varem esitatud teavet, kui selline teave oleks identne. Lõike 1 punktis b loetletud teabe esitamisel kinnitab krediidiasutus selgesõnaliselt, et kogu teave, mida uuesti ei esitatud, on endiselt ajakohane.

3.   Lõike 1 punktis b osutatud teate saanud pädev asutus hindab 20 tööpäeva jooksul alates selles loetletud teabe saamisest, kas selle punkti kohaselt nõutav teave on esitatud. Kui pädev asutus jõuab järeldusele, et teatava teabe puudumise tõttu ei ole teade täielik, annab ta sellest teate esitanud krediidiasutusele viivitamata teada ja määrab tähtaja, mille jooksul krediidiasutus peab puuduva teabe esitama.

Puuduva teabe esitamise tähtaeg ei tohi olla pikem kui 20 tööpäeva alates puuduva teabe nõudmise kuupäevast. Kuni selle tähtaja möödumiseni peatatakse lõike 1 punktis b sätestatud tähtaja arvestamine. Pädevad asutused võivad oma äranägemisel nõuda teabe edasist täiendamist või täpsustamist, kuid sellisel juhul lõike 1 punktis b sätestatud täthtaega enam ei peatata.

Krediidiasutus ei paku varapõhist tokenit avalikult ega taotle selle kauplemisele võtmist nii kaua, kui teade ei ole täielik.

4.   Krediidiasutuse suhtes, kes emiteerib varapõhiseid tokeneid, sealhulgas olulisi varapõhiseid tokeneid, ei kohaldata artikleid 16, 18, 20, 21, 24, 35, 41 ja 42.

5.   Pädev asutus edastab kogu lõike 1 kohaselt saadud teabe viivitamata Euroopa Keskpangale ja, kui krediidiasutuse asukoht on liikmesriigis, mille ametlik vääring ei ole euro, või kui varapõhine token järgib liikmesriigi ametlikku vääringut, mis ei ole euro, siis ka asjaomase liikmesriigi keskpangale.

Euroopa Keskpank ja asjakohasel juhul esimeses lõigus osutatud liikmesriigi keskpank esitavad 20 tööpäeva jooksul alates kogu teabe kättesaamisest selle teabe kohta arvamuse ja edastavad selle arvamuse pädevale asutusele.

Pädev asutus nõuab, et krediidiasutus ei pakuks varapõhist tokenit avalikult ega taotleks selle kauplemisele võtmist, kui Euroopa Keskpank või asjakohasel juhul esimeses lõigus osutatud liikmesriigi keskpank esitab maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele avalduva riski tõttu või rahapoliitika reaalmajandusse jõudmise või rahapoliitika iseseisvusega seotud põhjustel negatiivse arvamuse.

6.   Pädev asutus edastab ESMA-le artikli 109 lõikes 3 osutatud teabe pärast seda, kui ta on kontrollinud käesoleva artikli lõike 1 kohaselt saadud teabe täielikkust.

ESMA teeb teabe registris kättesaadavaks artikli 109 lõike 3 kohaselt avaliku pakkumise või kauplemisele võtmise alguskuupäevaks.

7.   Asjaomane pädev asutus teavitab ESMAt varapõhiseid tokeneid emiteeriva krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamisest kahe tööpäeva jooksul tegevusloa kehtetuks tunnistamisest. ESMA teeb teabe tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta registris kättesaadavaks artikli 109 lõike 3 kohaselt põhjendamatu viivituseta.

8.   EBA töötab tihedas koostöös ESMA ja Euroopa Keskpangaga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada lõike 1 punktis a osutatud krüptovara valge raamatu heakskiitmise menetlust.

EBA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 18

Tegevusloa taotlemine

1.   Juriidiline isik või muu ettevõtja, kes kavatseb varapõhiseid tokeneid avalikult pakkuda või taotleda nende kauplemisele võtmist, esitab oma päritoluliikmesriigi pädevale asutusele artiklis 16 osutatud tegevusloa taotluse.

2.   Lõikes 1 osutatud taotlus peab sisaldama kogu järgmist teavet:

a)

taotleva emitendi aadress;

b)

taotleva emitendi juriidilise isiku tunnus;

c)

taotleva emitendi põhikiri, kui see on kohaldatav;

d)

tegevuskava, milles esitatakse ärimudel, mida taotlev emitent kavatseb järgida;

e)

õiguslik arvamus selle kohta, et varapõhine token ei kvalifitseeru kummakski järgmistest:

i)

krüptovaraks, mis on artikli 2 lõike 4 kohaselt käesoleva määruse kohaldamisalast välja jäetud; või

ii)

e-raha tokeniks;

f)

taotleva emitendi artikli 34 lõikes 1 osutatud juhtimiskorra üksikasjalik kirjeldus;

g)

kui sõlmitud on koostöökokkulepped konkreetsete krüptovarateenuse osutajatega, siis selliste sisekontrollikorra ja menetluste kirjeldus, millega tagatakse direktiivi (EL) 2015/849 kohaste rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alaste kohustuste täitmine;

h)

taotleva emitendi juhtorgani liikmete andmed;

i)

tõendid selle kohta, et punktis h osutatud isikutel on piisavalt hea maine ning taotleva emitendi juhtimiseks vajalikud teadmised, oskused ja kogemused;

j)

tõendid selle kohta, et aktsionäril või osakuomanikul, kellel on taotlevas emitendis oluline otsene või kaudne osalus, on piisavalt hea maine;

k)

artiklis 19 osutatud krüptovara valge raamat;

l)

artikli 34 lõike 5 esimeses lõigus osutatud põhimõtted ja menetlused;

m)

artikli 34 lõike 5 teises lõigus osutatud kolmandate isikutega sõlmitud lepinguliste kokkulepete kirjeldus;

n)

taotleva emitendi artikli 34 lõikes 9 osutatud talitluspidevuse põhimõtete kirjeldus;

o)

artikli 34 lõikes 10 osutatud sisekontrollikorra ja riskijuhtimisprotseduuride kirjeldus;

p)

artikli 34 lõikes 11 osutatud selliste süsteemide ja protseduuride kirjeldus, mille ülesanne on tagada andmete kättesaadavus, autentsus, terviklus ja konfidentsiaalsus;

q)

taotleva emitendi artiklis 31 osutatud kaebuste käsitlemise korra kirjeldus;

r)

kui see on asjakohane, nende vastuvõtvate liikmesriikide loetelu, kus taotlev emitent kavatseb varapõhist tokenit avalikult pakkuda või taotleda varapõhise tokeni kauplemisele võtmist.

3.   Emitendid, kes on varem saanud loa emiteerida ühte varapõhist tokenit, ei ole kohustatud esitama mõne teise varapõhise tokeni emiteerimise tegevusloa tarvis pädevale asutusele nende poolt varem esitatud teavet, kui selline teave oleks identne. Lõikes 2 loetletud teabe esitamisel kinnitab emitent selgesõnaliselt, et kogu teave, mida uuesti ei esitatud, on endiselt ajakohane.

4.   Pädev asutus annab taotlevale emitendile lõike 1 kohase taotluse kättesaamisest viivitamata, ent igal juhul kahe tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest kirjalikult teada.

5.   Lõike 2 punktide i ja j kohaldamisel esitab taotleva varapõhise tokeni emitent tõendid kõigi järgmiste asjaolude kohta:

a)

et kõigi juhtorgani liikmete kohta puuduvad karistusregistris kanded süüdimõistvate kohtuotsuste kohta või puuduvad karistused, mis oleksid määratud kohaldatava äriühinguõiguse, sealhulgas maksejõuetusõiguse ja finantsteenuseid käsitlevate õigusaktide alusel, või seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise või pettuse või ametialase vastutusega;

b)

et taotleva varapõhise tokeni emitendi juhtorgani liikmetel on varapõhise tokeni emitendi juhtimiseks ühiselt vajalikud teadmised, oskused ja kogemused ning et neil isikutel on kohustus pühendada oma ülesannete täitmisele piisavalt aega;

c)

et kõigi aktsionäride või osakuomanike kohta, kellel on taotlevas emitendis oluline otsene või kaudne osalus, puuduvad karistusregistris kanded süüdimõistvate kohtuotsuste kohta ja puuduvad karistused, mis oleksid määratud kohaldatava äriühinguõiguse, sealhulgas maksejõuetusõiguse ja finantsteenuseid käsitlevate õigusaktide alusel, või seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise või pettuse või ametialase vastutusega.

6.   EBA töötab tihedas koostöös ESMA ja Euroopa Keskpangaga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et lõikes 2 osutatud teavet täpsustada.

EBA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

7.   EBA töötab tihedas koostöös ESMAga välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused teabe jaoks, mis tuleb taotluses esitada, et tagada kogu liidus nende ühetaolisus.

EBA esitab esimeses lõigus osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.

Artikkel 19

Varapõhiste tokenite krüptovara valge raamatu sisu ja vorm

1.   Varapõhise tokeni kohta avaldatav krüptovara valge raamat peab sisaldama kogu järgmist teavet, mida on täpsustatud II lisas:

a)

teave varapõhise tokeni emitendi kohta;

b)

teave varapõhise tokeni kohta;

c)

teave varapõhise tokeni avaliku pakkumise või kauplemisele võtmise kohta;

d)

teave varapõhise tokeniga seotud õiguste ja kohustuste kohta;

e)

teave kasutatava tehnoloogia kohta;

f)

teave riskide kohta;

g)

teave tagatisvara portfelli kohta;

h)

teave selle kohta, milline on varapõhise tokeni emiteerimisel kasutatava konsensusmehhanismi peamine kahjulik mõju kliimale ja muu keskkonnale avalduv kahjulik mõju.

Krüptovara valges raamatus esitatakse ka muu isiku andmed kui emitent, kes artikli 16 lõike 1 teise lõigu kohaselt varapõhist tokenit avalikult pakub või taotleb selle kauplemisele võtmist, ning põhjus, miks see konkreetne isik varapõhist tokenit avalikult pakub või selle kauplemisele võtmist taotleb. Juhul kui krüptovara valget raamatut ei ole koostanud emitent, sisaldab krüptovara valge raamat ka krüptovara valge raamatu koostanud isiku andmeid ja põhjust, miks see konkreetne isik selle koostas.

2.   Kogu lõikes 1 loetletud teave peab olema tõene, selge ja mitteeksitav. Krüptovara valgest raamatust ei tohi olulist teavet välja jätta ning selles esitatakse teavet sisutihedal ja arusaadaval kujul.

3.   Krüptovara valge raamat ei tohi sisaldada ühtegi väidet seoses krüptovara tulevase väärtusega peale lõikes 4 osutatud avalduse.

4.   Krüptovara valge raamat peab sisaldama selget ja üheselt mõistetavat avaldust selle kohta, et:

a)

varapõhine token võib kaotada osaliselt või täielikult oma väärtuse;

b)

varapõhine token ei pruugi alati olla ülekantav;

c)

varapõhine token ei pruugi olla likviidne;

d)

varapõhine token ei ole hõlmatud direktiivi 97/9/EÜ kohaste investeeringute tagamise skeemidega;

e)

varapõhine token ei ole hõlmatud direktiivi 2014/49/EL kohaste hoiuste tagamise skeemidega.

5.   Krüptovara valge raamat sisaldab varapõhise tokeni emitendi juhtorgani avaldust. Selles avalduses kinnitatakse, et krüptovara valge raamat vastab käesolevale jaotisele ning et juhtorganile teadaolevalt on krüptovara valges raamatus esitatud teave tõene, selge ja mitteeksitav ning et krüptovara valgest raamatust ei ole välja jäetud teavet, mis võiks mõjutada selle tähtsust.

6.   Krüptovara valge raamat sisaldab kokkuvõtet, mis lisatakse lõikes 5 osutatud avalduse järele ja milles esitatakse lühidalt ja mittetehnilises keeles põhiteave varapõhise tokeni avaliku pakkumise või kavandatava kauplemisele võtmise kohta. Kokkuvõte peab olema kergesti mõistetav ning esitatud ja vormistatud selgel ja arusaadaval kujul, kasutades loetava suurusega tähemärke. Krüptovara valge raamatu kokkuvõte annab asjakohast teavet asjaomase varapõhise tokeni omaduste kohta, et aidata varapõhise tokeni tulevastel omanikel teha teadlikku otsust.

Kokkuvõte sisaldab hoiatust selle kohta, et:

a)

seda tuleks lugeda krüptovara valge raamatu sissejuhatusena;

b)

tulevane omanik peaks iga varapõhise tokeni ostuotsuse tegemisel tuginema krüptovara valge raamatu sisule tervikuna ja mitte üksnes kokkuvõttele;

c)

varapõhise tokeni avalik pakkumine ei kujuta endast pakkumist ega kutset osta finantsinstrumente ning et sellist pakkumist või kutset saab esitada üksnes prospekti või muude pakkumisdokumentidega vastavalt kohaldatavale riigisisesele õigusele;

d)

krüptovara valge raamat ei ole prospekt, millele on osutatud määruses (EL) 2017/1129, ega muu liidu või liikmesriigi õiguse kohane pakkumisdokument.

Kokkuvõttes märgitakse, et varapõhise tokeni omanikul on õigus nõuda tokeni lunastamist igal ajal, ning sätestatakse lunastamise tingimused.

7.   Krüptovara valge raamat sisaldab sellest teavitamise kuupäeva ja sisukorda.

8.   Krüptovara valge raamat koostatakse päritoluliikmesriigi ametlikus keeles või rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles.

Kui varapõhist tokenit pakutakse ka muus liikmesriigis kui emitendi päritoluliikmesriik, koostatakse krüptovara valge raamat ka vastuvõtva liikmesriigi ametlikus keeles või rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles.

9.   Krüptovara valge raamat tehakse kättesaadavaks masinloetavas vormingus.

10.   ESMA töötab koostöös EBAga välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et kehtestada lõike 9 kohaldamiseks standardvormid, -vormingud ja -mallid.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

11.   ESMA töötab koostöös EBAga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles käsitletakse sellise lõike 1 esimese lõigu punktis h osutatud teabe sisu, metoodikat ja esitusviisi, mis puudutab kestlikkuse näitajaid, mis käsitlevad kahjulikku mõju kliimale ja muud keskkonnale avalduvat kahjulikku mõju.

Esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu väljatöötamisel võtab ESMA arvesse krüptovaratehingute valideerimiseks kasutatavaid eri liiki konsensusmehhanisme, nende stiimulistruktuure ning energia, sealhulgas taastuvenergia ja loodusvarade kasutamist, jäätmeteket ja kasvuhoonegaaside heidet. ESMA ajakohastab neid regulatiivseid tehnilisi standardeid, võttes arvesse õiguslikke muudatusi ja tehnika arengut.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 20

Tegevusloa taotluse hindamine

1.   Pädevad asutused, kes saavad artiklis 18 osutatud tegevusloa taotluse, hindavad 25 tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest, kas taotlus, sh artiklis 19 osutatud krüptovara valge raamat, sisaldab kogu nõutavat teavet. Nad teatavad taotlevale emitendile viivitamata, kas taotluses, sealhulgas krüptovara valges raamatus, on nõutavat teavet puudu. Kui taotlus, sealhulgas krüptovara valge raamat, ei ole täielik, kehtestavad pädevad asutused tähtaja, mille jooksul taotlev emitent peab esitama puuduva teabe.

2.   Pädevad asutused hindavad 60 tööpäeva jooksul alates täieliku taotluse saamisest, kas taotlev emitent vastab käesolevas jaotises sätestatud nõuetele, ning võtavad tegevusloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta vastu igakülgselt põhjendatud otsuse eelnõu. Nimetatud 60 tööpäeva jooksul võivad pädevad asutused nõuda taotlevalt emitendilt taotluse, sh artiklis 19 osutatud krüptovara valge raamatu kohta mis tahes teavet.

Hindamisprotsessi käigus võivad pädevad asutused teha koostööd rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutavate pädevate asutuste, rahapesu andmebüroode või muude avaliku sektori asutustega.

3.   Lõigetes 1 ja 2 sätestatud hindamise tähtaeg peatub pädeva asutuse poolt puuduoleva teabe nõudmise kuupäeva ja pädevale asutusele taotlevalt emitendilt puuduoleva teabe laekumise kuupäeva vaheliseks ajaks. Peatumise tähtaeg ei tohi olla pikem kui 20 tööpäeva. Pädevad asutused võivad oma äranägemisel nõuda teabe edasist täiendamist või täpsustamist, kuid sellisel juhul lõigetes 1 ja 2 sätestatud hindamise tähtaeg enam ei peatu.

4.   Pädevad asutused edastavad pärast lõikes 2 osutatud 60 tööpäeva möödumist oma otsuse eelnõu ja taotluse EBA-le, ESMA-le ja Euroopa Keskpangale. Kui taotleva emitendi asukoht on liikmesriigis, mille ametlik vääring ei ole euro, või kui varapõhine token järgib ametlikku vääringut, mis ei ole euro, edastavad pädevad asutused oma otsuse eelnõu ja taotluse ka asjaomase liikmesriigi keskpangale.

5.   EBA ja ESMA koostavad pädeva asutuse taotlusel ja 20 tööpäeva jooksul alates otsuse eelnõu ja taotluse saamisest arvamuse, milles annavad hinnangu artikli 18 lõike 2 punktis e osutatud õiguslikule arvamusele, ning edastavad kumbki oma arvamuse asjaomasele pädevale asutusele.

Euroopa Keskpank või, kui see on kohaldatav, lõikes 4 osutatud keskpank koostab 20 tööpäeva jooksul alates otsuse eelnõu ja taotluse saamisest arvamuse, milles annab hinnangu riskidele, mida varapõhise tokeni emiteerimine võib avaldada finantsstabiilsusele, maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele, rahapoliitika reaalmajandusse jõudmisele ja rahapoliitika iseseisvusele, ning edastab oma arvamuse asjaomasele pädevale asutusele.

Ilma et see piiraks artikli 21 lõike 4 kohaldamist, ei ole käesoleva lõike esimeses ja teises lõigus osutatud arvamused siduvad.

Pädev asutus võtab käesoleva lõike esimeses ja teises lõigus osutatud arvamusi siiski igakülgselt arvesse.

Artikkel 21

Tegevusloa andmine või selle andmisest keeldumine

1.   Pädevad asutused võtavad 25 tööpäeva jooksul alates artikli 20 lõikes 5 osutatud arvamuste saamisest vastu täielikult põhjendatud otsuse taotlevale emitendile tegevusloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta ning teevad taotlevale emitendile selle otsuse viie tööpäeva jooksul teatavaks. Kui taotlev emitent saab tegevusloa, loetakse tema krüptovara valge raamat heakskiidetuks.

2.   Pädevad asutused keelduvad tegevusloa andmisest, kui on objektiivne ja tõendatav põhjus arvata, et:

a)

taotleva emitendi juhtorgan võib ohustada emitendi tulemuslikku, kindlat ja usaldusväärset juhtimist ja talitluspidevust, tema klientide huvide piisavat arvessevõtmist ja turu terviklust;

b)

juhtorgani liikmed ei vasta artikli 34 lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele;

c)

otsesed või kaudsed aktsionärid ja osakuomanikud, kellel on oluline osalus, ei vasta artikli 34 lõikes 4 sätestatud piisavalt hea maine kriteeriumidele;

d)

taotlev emitent ei täida või tõenäoliselt ei täida käesoleva jaotise nõudeid;

e)

taotleva emitendi ärimudel võib tõsiselt ohustada turu terviklust, finantsstabiilsust või maksesüsteemide tõrgeteta toimimist või seab emitendi või sektori suurde rahapesu ja terrorismi rahastamise ohtu.

3.   EBA ja ESMA annavad vastavalt kas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 16 või määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 16 hiljemalt 30. juuniks 2024 ühiselt välja suunised, mille alusel hinnata varapõhiste tokenite emitentide juhtorgani liikmete ning varapõhiste tokenite emitentides olulist osalust omavate otseste või kaudsete aktsionäride ja osakuomanike sobivust.

4.   Pädevad asutused keelduvad tegevusloa andmisest ka juhul, kui Euroopa Keskpank või, kui see on kohaldatav, keskpank esitab maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele, rahapoliitika reaalmajandusse jõudmisele või rahapoliitika iseseisvusele avalduva riski tõttu artikli 20 lõike 5 kohaselt negatiivse arvamuse.

5.   Pädevad asutused edastavad vastuvõtvate liikmesriikide ühtsele kontaktpunktile, ESMA-le, EBA-le, Euroopa Keskpangale ja, kui see on kohaldatav, artikli 20 lõikes 4 osutatud keskpangale kahe tööpäeva jooksul alates tegevusloa andmisest artikli 109 lõikes 3 osutatud teabe.

ESMA teeb teabe kättesaadavaks artikli 109 lõikes 3 osutatud registris avaliku pakkumise või kauplemisele võtmise alguskuupäevaks.

6.   Pädevad asutused teavitavad EBAt, ESMAt, Euroopa Keskpanka ja, kui see on kohaldatav, artikli 20 lõikes 4 osutatud keskpanku ka kõigist tegevusloa taotluse andmisest keeldumise juhtudest ning esitavad otsuse aluseks olevad põhjendused ja asjakohasel juhul selgituse artikli 20 lõikes 5 osutatud arvamustest kõrvalekaldumise kohta.

Artikkel 22

Teabe esitamine varapõhiste tokenite kohta

1.   Iga varapõhise tokeni kohta, mille emissiooni maht on suurem kui 100 000 000 eurot, esitab emitent pädevale asutusele kord kvartalis järgmise teabe:

a)

omanike arv;

b)

emiteeritud varapõhise tokeni väärtus ja tagatisvara portfelli suurus;

c)

tehingute keskmine arv ja keskmine koguväärtus päevas asjaomase kvartali vältel;

d)

selliste tehingute hinnanguline keskmine arv ja keskmine koguväärtus päevas asjaomase kvartali vältel, mis on seotud kasutamisega vahetusvahendina ühisrahaalal.

Esimese lõigu punktide c ja d kohaldamisel tähendab tehing igat varapõhisele tokenile omandiõigust omava füüsilise või juriidilise isiku muutust varapõhise tokeni ühelt hajusraamatu aadressilt või kontolt teisele ülekandmise tulemusel.

Tehinguid, mis on seotud raha või muu krüptovara vastu vahetamisega emitendi või krüptovarateenuse osutaja juures, ei peeta seotuks varapõhise tokeni kasutamisega vahetusvahendina, välja arvatud juhul, kui on tõendeid, et varapõhist tokenit kasutatakse muu krüptovaraga tehtavate tehingute arveldamiseks.

2.   Pädev asutus võib nõuda, et varapõhiste tokenite emitendid täidaksid lõikes 1 osutatud aruandluskohustust varapõhiste tokenite puhul, mille emissiooni väärtus on alla 100 000 000 euro.

3.   Krüptovarateenuse osutajad, kes osutavad varapõhiste tokenitega seotud teenuseid, esitavad varapõhise tokeni emitendile lõikes 1 osutatud aruandluseks vajaliku teabe, sealhulgas teabe hajusraamatu väliselt toimunud tehingute kohta.

4.   Pädev asutus jagab saadud teavet Euroopa Keskpangaga ja asjakohasel juhul artikli 20 lõikes 4 osutatud keskpangaga ning vastuvõtvate liikmesriikide pädevate asutustega.

5.   Euroopa Keskpank ja asjakohasel juhul artikli 20 lõikes 4 osutatud keskpank võivad esitada pädevale asutusele oma kvartalipõhise hinnangu selliste tehingute keskmise arvu ja keskmise koguväärtuse kohta päevas, mis on seotud varapõhise tokeni kasutamisega vahetusvahendina ühisrahaalal.

6.   EBA töötab tihedas koostöös Euroopa Keskpangaga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada metoodikat, mille abil kord kvartalis hinnata selliste tehingute keskmist arvu ja keskmist koguväärtust päevas, mis on seotud varapõhise tokeni kasutamisega vahetusvahendina ühisrahaalal.

EBA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

7.   EBA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et kehtestada lõikes 1 osutatud aruandluse ning lõikes 3 osutatud teabe esitamise jaoks standardvormid, -vormingud ja -mallid.

EBA esitab esimeses lõigus osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.

Artikkel 23

Piirangud laialdaselt vahetusvahendina kasutatavate varapõhiste tokenite emiteerimisele

1.   Kui varapõhise tokeni puhul ületab ühisrahaalal vahetusvahendina kasutamisega seotud tehingute hinnanguline kvartalipõhine keskmine arv ja keskmine koguväärtus päevas vastavalt 1 miljoni tehingu ja 200 000 000 euro künnise, peab emitent:

a)

selle varapõhise tokeni emiteerimise lõpetama; ning

b)

esitama pädevale asutusele 40 tööpäeva jooksul alates kõnealuse künnise ületamisest kava, millega tagatakse, et selliste tehingute hinnanguline kvartalipõhine keskmine arv ja keskmine koguväärtus päevas jääb vastavalt alla 1 miljoni tehingu ja 200 000 000 euro.

2.   Pädev asutus kasutab emitendi esitatud teavet, omaenda hinnanguid või Euroopa Keskpanga või asjakohasel juhul artikli 20 lõikes 4 osutatud keskpanga hinnangut, olenevalt sellest, milline on suurem, et hinnata, kas lõikes 1 osutatud künnis on ületatud.

3.   Kui sama varapõhist tokenit emiteerib mitu emitenti, hindab pädev asutus lõikes 1 osutatud kriteeriume pärast kõigi emitentide andmete koondamist.

4.   Emitent esitab lõike 1 punktis b osutatud kava pädevale asutusele heakskiitmiseks. Vajaduse korral nõuab pädev asutus muudatuste tegemist, näiteks kehtestades minimaalse nimiväärtuse, et tagada varapõhise tokeni vahetusvahendina kasutamise vähenemine ajas.

5.   Pädev asutus lubab emitendil emiteerida varapõhist tokenit uuesti alles siis, kui tal on tõendeid selle kohta, et ühisrahaalal vahetusvahendina kasutamisega seotud tehingute hinnanguline kavartalipõhine keskmine arv ja keskmine koguväärtus päevas on vastavalt alla 1 miljoni tehingu ja 200 000 000 euro.

Artikkel 24

Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

1.   Pädevad asutused tunnistavad varapõhise tokeni emitendi tegevusloa kehtetuks, kui:

a)

emitent ei ole tegelenud äritegevusega kuue järjestikuse kuu jooksul või ei ole kasutanud tegevusluba 12 järjestikuse kuu jooksul;

b)

emitent on saanud tegevusloa ebaseaduslikul viisil, näiteks esitades valeandmeid artiklis 18 osutatud tegevusloa taotluses või krüptovara valges raamatus, mida on muudetud vastavalt artiklile 25;

c)

emitent ei vasta enam nendele tingimustele, mille alusel tegevusluba anti;

d)

emitent on raskelt rikkunud käesoleva jaotise sätteid;

e)

emitendi suhtes kohaldatakse lunastamiskava;

f)

emitent on tegevusloast sõnaselgelt loobunud või otsustanud oma tegevuse peatada;

g)

emitendi tegevus ohustab tõsiselt turu terviklust, finantsstabiilsust või maksesüsteemide tõrgeteta toimimist või seab emitendi või sektori suurde rahapesu ja terrorismi rahastamise riski.

Varapõhise tokeni emitent teavitab oma pädevat asutust esimese lõigu punktides e ja f osutatud juhtudest.

2.   Pädevad asutused tunnistavad varapõhise tokeni emitendi tegevusloa kehtetuks ka siis, kui Euroopa Keskpank või asjakohasel juhul artikli 20 lõikes 4 osutatud keskpank on arvamusel, et varapõhine token ohustab tõsiselt maksesüsteemide tõrgeteta toimimist, rahapoliitika reaalmajandusse jõudmist või rahapoliitika iseseisvust.

3.   Pädevad asutused piiravad varapõhise tokeni emissiooni mahtu või kehtestavad selle minimaalse nimiväärtuse, kui Euroopa Keskpank või asjakohasel juhul artikli 20 lõikes 4 osutatud keskpank on arvamusel, et varapõhine token ohustab maksesüsteemide tõrgeteta toimimist, rahapoliitika reaalmajandusse jõudmist või rahapoliitika iseseisvust, ning määravad kohalduva emissiooni mahu ülempiiri või varapõhise tokeni minimaalse nimiväärtuse.

4.   Asjaomased pädevad asutused teavitavad varapõhise tokeni emitendi pädevat asutust viivitamata järgmistest juhtudest:

a)

käesoleva määruse artikli 34 lõike 5 esimese lõigu punktis h osutatud kolmas isik on kaotanud direktiivi 2013/36/EL artiklis 8 osutatud krediidiasutuse tegevusloa, käesoleva määruse artiklis 59 osutatud krüptovarateenuse osutaja tegevusloa, makseasutuse tegevusloa või e-raha asutuse tegevusloa;

b)

emitendi juhtorgani liikmed või emitendis olulist osalust omavad otsesed või kaudsed aktsionärid või osakuomanikud on rikkunud direktiivi (EL) 2015/849 üle võtvaid riigisisese õiguse sätteid.

5.   Pädevad asutused tunnistavad varapõhise tokeni emitendi tegevusloa kehtetuks, kui nad on arvamusel, et käesoleva artikli lõikes 4 osutatud olukorrad mõjutavad kõnealuse emitendi juhtorgani liikmete head mainet või mõne emitendis olulist osalust omava otsese või kaudse aktsionäri või osakuomaniku head mainet või et esineb tõendeid artiklis 34 osutatud juhtimiskorra või sisekontrollikorra puuduste kohta.

Tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral rakendab varapõhise tokeni emitent artiklis 47 sätestatud menetlust.

6.   Pädevad asutused teavitavad ESMAt varapõhise tokeni emitendi tegevusloa kehtetuks tunnistamisest kahe tööpäeva jooksul tegevusloa kehtetuks tunnistamisest. ESMA teeb teabe tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta artiklis 109 osutatud registris põhjendamatu viivituseta kättesaadavaks.

Artikkel 25

Avaldatud varapõhiste tokenite krüptovara valge raamatu muutmine

1.   Varapõhiste tokenite emitendid teatavad oma päritoluliikmesriigi pädevale asutusele igast sellisest kavandatud muudatusest oma ärimudelis, millel on tõenäoliselt oluline mõju varapõhiste tokenite omanike või tulevaste omanike ostuotsustele ja mis leiab aset pärast artikli 21 kohast tegevusloa saamist või pärast artikli 17 kohast krüptovara valge raamatu heakskiitmist, samuti artikli 23 kontekstis. Sellised muudatused hõlmavad muu hulgas olulisi muudatusi seoses järgmisega:

a)

juhtimiskord, sealhulgas juhtorganile aru andmise ahelad ja riskijuhtimisraamistik;

b)

tagatisvara ja tagatisvara hoidmine;

c)

varapõhiste tokenite omanikele antud õigused;

d)

varapõhise tokeni emiteerimise ja lunastamise kord;

e)

varapõhiste tokenitega tehtud tehingute valideerimise protokollid;

f)

emitendi omandis oleva hajusraamatu tehnoloogia toimimine, kui varapõhiseid tokeneid emiteeritakse, kantakse üle ja säilitatakse sellise hajusraamatu tehnoloogia kohaselt;

g)

kord, millega tagatakse varapõhiste tokenite likviidsus, sealhulgas artiklis 45 osutatud oluliste varapõhiste tokenite emitentide likviidsuse juhtimise põhimõtted ja menetlused;

h)

kokkulepped kolmandate isikutega, sealhulgas tagatisvara haldamise ja tagatisvara investeerimise, tagatisvara hoidmise ja asjakohasel juhul varapõhiste tokenite üldsusele levitamise kohta;

i)

kaebuste käsitlemise kord;

j)

rahapesu ja terrorismi rahastamise riski hindamine ning sellega seotud üldised põhimõtted ja menetlused.

Varapõhiste tokenite emitendid teavitavad oma päritoluliikmesriigi pädevat asutust vähemalt 30 tööpäeva enne kavandatud muudatuste jõustumist.

2.   Kui pädevale asutusele on teatatud kavatsusest teha mõni lõikes 1 osutatud muudatus, koostab varapõhise tokeni emitent krüptovara valge raamatu esialgse muudetud versiooni ja tagab, et selles esitatud teabe järjekord on kooskõlas algses krüptovara valges raamatus esitatud teabe järjekorraga.

Varapõhise tokeni emitent teavitab krüptovara valge raamatu esialgsest muudetud versioonist päritoluliikmesriigi pädevat asutust.

Pädev asutus kinnitab krüptovara valge raamatu esialgse muudetud versiooni kättesaamist elektrooniliselt niipea kui võimalik, ent hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast selle kättesaamist.

Pädev asutus kiidab krüptovara valge raamatu esialgse muudetud versiooni heaks või keeldub seda tegemast 30 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamise kinnitamisest. Krüptovara valge raamatu esialgse muudetud versiooni läbivaatamise ajal võib pädev asutus nõuda selle kohta lisateavet, selgitusi või põhjendusi. Kui pädev asutus sellise nõude esitab, algab 30 tööpäeva pikkune tähtaeg alles siis, kui pädev asutus on nõutud lisateabe kätte saanud.

3.   Kui pädev asutus on seisukohal, et krüptovara valge raamatu muudatused võivad olla olulised maksesüsteemide tõrgeteta toimimise, rahapoliitika reaalmajandusse jõudmise või rahapoliitika iseseisvuse seisukohast, konsulteerib ta Euroopa Keskpangaga ja asjakohasel juhul artikli 20 lõikes 4 osutatud keskpangaga. Pädev asutus võib sellistel juhtudel konsulteerida ka EBA ja ESMAga.

Euroopa Keskpank või asjaomane keskpank ning asjakohasel juhul EBA ja ESMA esitavad oma arvamuse 20 tööpäeva jooksul pärast esimeses lõigus osutatud konsulteerimist.

4.   Kui pädev asutus kiidab heaks krüptovara valge raamatu muudetud versiooni, võib ta nõuda, et varapõhise tokeni emitent:

a)

kehtestaks korra, millega tagatakse varapõhise tokeni omanike kaitse, kui võimalikud muudatused emitendi tegevuses võivad oluliselt mõjutada varapõhise tokeni või tagatisvara väärtust, stabiilsust või riske;

b)

võtaks asjakohased parandusmeetmed turu tervikluse, finantsstabiilsuse või maksesüsteemide tõrgeteta toimimisega seotud probleemide lahendamiseks.

Pädev asutus nõuab, et varapõhise tokeni emitent võtaks asjakohaseid parandusmeetmeid maksesüsteemide tõrgeteta toimimise, rahapoliitika reaalmajandusse jõudmise või rahapoliitika iseseisvusega seotud probleemide lahendamiseks, kui Euroopa Keskpank või asjakohasel juhul artikli 20 lõikes 4 osutatud keskpank teeb käesoleva artikli lõikes 3 osutatud konsultatsioonide käigus ettepaneku selliste parandusmeetmete võtmiseks.

Kui Euroopa Keskpank või artikli 20 lõikes 4 osutatud keskpank on teinud ettepaneku pädeva asutuse nõutud meetmetest erinevate meetmete võtmiseks, siis kavandatavad meetmed kombineeritakse või kui see ei ole võimalik, kohaldatakse rangemat meedet.

5.   Pädev asutus edastab krüptovara valge raamatu muudetud versiooni ESMA-le, vastuvõtvate liikmesriikide ühtsele kontaktpunktile, EBA-le ning asjakohasel juhul Euroopa Keskpangale või asjaomase liikmesriigi keskpangale kahe tööpäeva jooksul alates heakskiidu andmisest.

ESMA teeb krüptovara valge raamatu muudetud versiooni põhjendamatu viivituseta kättesaadavaks artiklis 109 osutatud registris.

Artikkel 26

Varapõhiste tokenite emitendi vastutus krüptovara valges raamatus esitatud teabe eest

1.   Kui emitent on rikkunud artiklit 19, esitades krüptovara valges raamatus või mõnes krüptovara valge raamatu muudetud versioonis teavet, mis ei ole täielik, tõene või selge või mis on eksitav, vastutavad emitent ja tema haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmed sellise varapõhise tokeni omaniku ees rikkumisega tekitatava kahju eest.

2.   Lepingulised sätted, millega lõikes 1 osutatud tsiviilvastutus välistatakse või seda piiratakse, on õigustühised.

3.   Varapõhise tokeni omanik on kohustatud esitama tõendid selle kohta, et kõnealuse varapõhise tokeni emitent on rikkunud artiklit 19 sellega, et ta on esitanud krüptovara valges raamatus või mõnes krüptovara valge raamatu muudetud versioonis teavet, mis ei ole täielik, tõene, selge või mis on eksitav, ning et sellisele teabele tuginemine mõjutas omaniku otsust seda varapõhist tokenit osta, müüa või vahetada.

4.   Emitent ega tema haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmed ei vastuta kahju eest, mis on tekkinud seetõttu, et on tuginetud artikli 19 kohases kokkuvõttes esitatud teabele, sealhulgas selle tõlkele, välja arvatud juhul, kui kokkuvõte:

a)

on eksitav, ebatäpne või krüptovara valge raamatu muude osadega vastuolus; või

b)

ei sisalda krüptovara valge raamatu teisi osasid arvesse võttes põhiteavet, mis aitaks tulevastel omanikel otsustada, kas varapõhist tokenit osta.

5.   Käesolev artikkel ei piira muud riigisisesest õigusest tulenevat tsiviilvastutust.

2. PEATÜKK

Varapõhiste tokenite emitentide kohustused

Artikkel 27

Kohustus tegutseda ausalt, õiglaselt ja professionaalselt varapõhiste tokenite omanike parimates huvides

1.   Varapõhiste tokenite emitendid tegutsevad ausalt, õiglaselt ja professionaalselt ning suhtlevad varapõhiste tokenite omanike ja tulevaste omanikega õiglasel, selgel ja mitteeksitaval viisil.

2.   Varapõhiste tokenite emitendid tegutsevad selliste tokenite omanike parimates huvides ja kohtlevad neid võrdselt, välja arvatud juhul, kui sooduskohtlemine on märgitud krüptovara valges raamatus ja asjakohasel juhul reklaamteadetes.

Artikkel 28

Krüptovara valge raamatu avaldamine

Varapõhise tokeni emitent avaldab oma veebisaidil artikli 17 lõikes 1 või artikli 21 lõikes 1 osutatud heakskiidetud krüptovara valge raamatu ja asjakohasel juhul artiklis 25 osutatud krüptovara valge raamatu muudetud versiooni. Heakskiidetud krüptovara valge raamat on üldsusele kättesaadav varapõhise tokeni avaliku pakkumise või selle tokeni kauplemisele võtmise alguskuupäevaks. Heakskiidetud krüptovara valge raamat ja asjakohasel juhul krüptovara valge raamatu muudetud versioon on emitendi veebisaidil kättesaadavad seni, kuni asjaomane varapõhine token on üldsuse mõne liikme omandis.

Artikkel 29

Reklaamteated

1.   Kõik reklaamteated, mis on seotud varapõhise tokeni avaliku pakkumisega või sellise varapõhise tokeni kauplemisele võtmisega, peavad vastama kõigile järgmistele nõuetele:

a)

reklaamteated on sellistena olema selgesti identifitseeritavad;

b)

reklaamteadetes esitatud teave on tõene, selge ja mitteeksitav;

c)

reklaamteadetes esitatud teave on kooskõlas krüptovara valges raamatus esitatud teabega;

d)

reklaamteadetes märgitakse selgelt, et krüptovara valge raamat on avaldatud, ja nendes märgitakse selgelt varapõhise tokeni emitendi veebisaidi aadress ning telefoninumber ja e-posti aadress, mille kaudu saab emitendiga ühendust võtta.

2.   Reklaamteated peavad sisaldama selget ja ühemõttelist avaldust selle kohta, et varapõhise tokeni omanikul on igal ajal õigus nõuda emitendilt tokeni lunastamist.

3.   Reklaamteated ja nende muudatused avaldatakse emitendi veebisaidil.

4.   Pädev asutus ei nõua, et reklaamteated tuleks enne nende avaldamist heaks kiita.

5.   Reklaamteated tehakse taotluse korral pädevatele asutustele teatavaks.

6.   Reklaamteateid ei levitata enne krüptovara valge raamatu avaldamist. Selline piirang ei mõjuta varapõhise tokeni emitendi õigust turgu sondeerida.

Artikkel 30

Varapõhiste tokenite omanikele pidevalt kättesaadavana hoitav teave

1.   Varapõhiste tokenite emitendid avaldavad oma veebisaidi avalikult ja hõlpsasti ligipääsetavas osas selgel, täpsel ja läbipaistval viisil ringluses olevate varapõhiste tokenite arvu ning artiklis 36 osutatud tagatisvara väärtuse ja koosseisu. Sellist teavet ajakohastatakse vähemalt kord kuus.

2.   Varapõhiste tokenite emitendid avaldavad oma veebisaidi avalikult ja hõlpsasti ligipääsetavas osas võimalikult kiiresti auditiaruande lühikese, selge, täpse ja läbipaistva kokkuvõtte ning täieliku ja redigeerimata auditiaruande seoses artiklis 36 osutatud tagatisvaraga.

3.   Ilma et see piiraks artikli 88 kohaldamist, avalikustavad varapõhiste tokenite emitendid oma veebisaidi avalikult ja hõlpsasti ligipääsetavas osas võimalikult kiiresti ning selgel, täpsel ja läbipaistval viisil kõik sündmused, millel on või tõenäoliselt on oluline mõju varapõhiste tokenite väärtusele või artiklis 36 osutatud tagatisvarale.

Artikkel 31

Kaebuste käsitlemise kord

1.   Varapõhiste tokenite emitendid kehtestavad mõjusa ja läbipaistva korra varapõhiste tokenite omanikelt ja muudelt huvitatud isikutelt, sealhulgas varapõhiste tokenite omanikke esindavatelt tarbijaühendustelt saadud kaebuste kiireks, õiglaseks ja järjekindlaks käsitlemiseks ning järgivad seda ja avaldavad selle korra kirjelduse. Kui varapõhiseid tokeneid levitab täies mahus või osaliselt kolmas isik, nagu on osutatud artikli 34 lõike 5 esimese lõigu punktis h, kehtestavad varapõhiste tokenite emitendid korra, et hõlbustada ka selliste kaebuste käsitlemist varapõhiste tokenite omanike ja kolmanda isiku vahel.

2.   Varapõhiste tokenite omanikel peab olema võimalik esitada kaebusi oma varapõhiste tokenite emitentidele või asjakohasel juhul lõikes 1 osutatud kolmandale isikule, ilma et neilt selle eest nõutaks mingit tasu.

3.   Varapõhiste tokenite emitendid ja asjakohasel juhul lõikes 1 osutatud kolmas isik töötavad välja ja teevad varapõhiste tokenite omanikele kättesaadavaks kaebuste esitamise vormi ning registreerivad kõik saadud kaebused ja nende põhjal võetud meetmed.

4.   Varapõhiste tokenite emitendid uurivad kõiki kaebusi aegsasti ja õiglaselt ning teatavad selliste uurimiste tulemustest mõistliku aja jooksul varapõhiste tokenite omanikele.

5.   EBA töötab tihedas koostöös ESMAga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada kaebuste käsitlemise nõuded, standardvormid ja kord.

EBA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat määrust, võttes vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 32

Huvide konflikti tuvastamine, vältimine, juhtimine ja avalikustamine

1.   Varapõhiste tokenite emitent rakendab ellu ja säilitab mõjusad põhimõtted ja menetlused, mille abil tuvastada, vältida, juhtida ja avalikustada huvide konflikte iseenda ja järgmiste isikute vahel:

a)

tema aktsionärid või osakuomanikud;

b)

otsene või kaudne aktsionär või osakuomanik, kellel on emitendis oluline osalus;

c)

tema juhtorgani liikmed;

d)

tema töötajad;

e)

varapõhiste tokenite omanikud; või

f)

kolmandad isikud, kes täidavad mõnda artikli 34 lõike 5 esimese lõigus punktis h osutatud funktsioonidest.

2.   Varapõhiste tokenite emitent võtab eelkõige kõik vajalikud meetmed, et tuvastada, vältida, juhtida ja avalikustada huvide konflikte, mis tulenevad artiklis 36 osutatud tagatisvara haldamisest ja investeerimisest.

3.   Varapõhiste tokenite emitent avaldab oma varapõhiste tokenite omanikele oma veebisaidil tähelepandavas kohas teabe selle kohta, millised on lõikes 1 osutatud huvide konfliktide üldine laad ja allikad ning milliseid meetmeid on huvide konfliktide leevendamiseks võetud.

4.   Lõike 3 kohaselt avaldatav teave peab olema piisavalt täpne, et varapõhiste tokenite tulevased omanikud saaksid teha varapõhiste tokenite kohta teadlikke ostuotsuseid.

5.   EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada:

a)

lõikes 1 osutatud põhimõtteid ja menetlusi käsitlevad nõuded;

b)

lõike 3 kohaselt avaldatava teabe sisu üksikasjad ja esitusmeetod.

EBA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 33

Juhtorganis toimunud muudatustest teada andmine

Varapõhiste tokenite emitent annab oma pädevale asutusele kõigist juhtorganis toimunud muudatustest viivitamata teada ja esitab pädevale asutusele kogu teabe, mida on vaja, et hinnata vastavust artikli 34 lõikele 2.

Artikkel 34

Juhtimiskord

1.   Varapõhiste tokenite emitendil on terviklik juhtimiskord, mis hõlmab selgesti määratletud, läbipaistvate ja sidusate vastutusaladega selget organisatsioonilist struktuuri ning tegelike ja võimalike riskide tuvastamiseks, juhtimiseks, jälgimiseks ja nendest teatamiseks mõeldud mõjusaid menetlusi ning asjakohast sisekontrollikorda, sealhulgas usaldusväärset haldus- ja raamatupidamiskorda.

2.   Varapõhiste tokenite emitendi juhtorgani liikmetel peab olema piisavalt hea maine ning neil peavad olema oma ülesannete täitmiseks nii eraldi kui ühiselt vajalikud teadmised, oskused ja kogemused. Eelkõige ei tohi nad olla süüdi mõistetud rahapesu ega terrorismi rahastamisega seotud süüteos ega mõnes muus süüteos, mis võiks nende head mainet kahjustada. Samuti peavad nad tõendama, et neil on võimalik pühendada ülesannete täitmiseks piisavalt aega.

3.   Varapõhiste tokenite emitendi juhtorgan hindab ja vaatab korrapäraselt läbi, kas käesoleva jaotise 2., 3., 5. ja 6. peatükis sätestatud nõuete täitmiseks kehtestatud põhimõtted ja menetlused on tulemuslikud, ning võtab võimalike puuduste kõrvaldamiseks vajalikud meetmed.

4.   Otsestel või kaudsetel aktsionäridel või osakuomanikel, kellel on varapõhiste tokenite emitendis oluline osalus, peab olema piisavalt hea maine ning eelkõige ei tohi nad olla süüdi mõistetud rahapesu ega terrorismi rahastamisega seotud süüteos ega mõnes muus süüteos, mis võiks nende head mainet kahjustada.

5.   Varapõhiste tokenite emitent kehtestab põhimõtted ja menetlused, mille abil on käesoleva määruse nõuete täitmine piisavalt hästi tagatud. Varapõhiste tokenite emitent kehtestab, säilitab ja rakendab ellu eelkõige põhimõtted ja menetlused, mis käsitlevad järgmist:

a)

artiklis 36 osutatud tagatisvara portfell;

b)

tagatisvara hoidmine, sealhulgas vara eraldamine, nagu on sätestatud artiklis 37;

c)

varapõhiste tokenite omanikele antud õigused, nagu on täpsustatud artiklis 39;

d)

varapõhiste tokenite emiteerimise ja lunastamise kord;

e)

varapõhiste tokenitega tehtavate tehingute valideerimise protokollid;

f)

kui varapõhiseid tokeneid emiteeritakse, kantakse üle ja säilitatakse emitendi omandis oleva hajusraamatu tehnoloogia või sarnase tehnoloogia abil, mida emitent või tema nimel tegutsev kolmas isik kasutab, siis sellise hajusraamatu tehnoloogia toimimine;

g)

kord, millega tagatakse varapõhiste tokenite likviidsus, sealhulgas artiklis 45 osutatud oluliste varapõhiste tokenite emitendi likviidsuse juhtimise põhimõtted ja menetlused;

h)

kokkulepped, mis sõlmitakse kolmandate isikutega tagatisvara portfelli haldamise, tagatisvara investeerimise, tagatisvara hoidmise ja, kui see on asjakohane, varapõhiste tokenite üldsusele levitamise kohta;

i)

kirjalik nõusolek, mille varapõhiste tokenite emitent on andnud muudele isikutele, kes võivad varapõhist tokenit pakkuda või kes taotlevad varapõhise tokeni kauplemisele võtmist;

j)

kaebuste käsitlemine, nagu on sätestatud artiklis 31;

k)

huvide konfliktid, nagu on sätestatud artiklis 32.

Kui varapõhiste tokenite emitent sõlmib esimese lõigu punktis h osutatud kokkulepped, fikseeritakse need kolmanda isikuga sõlmitavas lepingus. Lepingulistes kokkulepetes määratakse kindlaks varapõhiste tokenite emitendi ja kolmanda isiku roll, vastutus, õigused ja kohustused. Jurisdiktsiooniülese mõjuga lepingulises kokkuleppes nähakse sõnaselgelt ette kohaldatav õigus.

6.   Välja arvatud juhul, kui varapõhiste tokenite emitent on hakanud ellu viima artiklis 47 osutatud lunastamiskava, kasutab ta asjakohaseid ja proportsionaalseid süsteeme, vahendeid ja menetlusi, mille abil tagada oma teenuste ja tegevuse jätkuvus ja korrapärasus. Selleks tagab varapõhiste tokenite emitent, et kõik tema süsteemid ja juurdepääsukontrolli protokollid vastavad asjakohastele liidu standarditele.

7.   Kui varapõhise tokeni emitent otsustab oma teenuste osutamise ja tegevuse lõpetada, sealhulgas lõpetada asjaomase varapõhise tokeni emiteerimise, esitab ta pädevale asutusele oma tegevuse lõpetamise heakskiitmiseks kava.

8.   Varapõhiste tokenite emitent teeb kindlaks operatsiooniriski allikad ja töötab välja vajalikud süsteemid, kontrollitoimingud ja menetlused, millega riske võimalikult palju vähendada.

9.   Varapõhiste tokenite emitent kehtestab talitluspidevuse põhimõtted ja kava, millega tagatakse, et tema IKT-süsteemide ja - protseduuride katkestuste korral säilivad olulised andmed ja funktsioonid ning tema tegevus jätkub, või kui see ei ole võimalik, siis et need andmed, funktsioonid ja tegevus taastatakse aegsasti.

10.   Varapõhiste tokenite emitendil on sisekontrollikord ning tulemuslikud riskijuhtimisprotseduurid, sealhulgas IKT-süsteemide haldamiseks vajalik mõjus kontrolli- ja kaitsekord, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2022/2554 (37). Protseduuridega nähakse ette käesoleva artikli lõike 5 esimese lõigu punktis h osutatud kolmandate isikute teenuste kasutamisega seotud põhjaliku hinnangu andmine. Varapõhiste tokenite emitent jälgib ja hindab korrapäraselt, kas sisekontrollikord ja riskihindamisprotseduurid on asjakohased ja mõjusad, ning võtab puuduste kõrvaldamiseks vajalikud meetmed.

11.   Varapõhiste tokenite emitendil on olemas süsteemid ja protseduurid, mis on piisavad, et tagada teabe kättesaadavus, autentsus, terviklus ja konfidentsiaalsus, nagu on ette nähtud määrusega (EL) 2022/2554, ja kooskõlas määrusega (EL) 2016/679. Kõnealused süsteemid salvestavad ja kaitsevad emitendi tegevuse käigus kogutud ja loodud asjakohaseid andmeid ja teavet.

12.   Varapõhiste tokenite emitent tagab, et nimetatud süsteeme auditeerivad korrapäraselt sõltumatud audiitorid. Audititulemused edastatakse asjaomase emitendi juhtorganile ja tehakse kättesaadavaks pädevale asutusele.

13.   EBA annab vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 16 hiljemalt 30. juuniks 2024 tihedas koostöös ESMA ja Euroopa Keskpangaga välja suunised, milles täpsustatakse juhtimiskorra miinimumsisu seoses järgmisega:

a)

lõikes 8 osutatud riskide jälgimise vahendid;

b)

lõikes 9 osutatud talitluspidevuskava;

c)

lõikes 10 osutatud sisekontrollikord;

d)

lõikes 12 osutatud auditid, sealhulgas minimaalne dokumentatsioon, mida tuleb auditites kasutada.

Esimeses lõigus osutatud suuniste välja andmisel võtab EBA arvesse sätteid, mis on juhtimisnõuete kohta kehtestatud muudes finantsteenuseid käsitlevates liidu õigusaktides, sealhulgas direktiivis 2014/65/EL.

Artikkel 35

Omavahendite nõuded

1.   Varapõhiste tokenite emitendil peavad kogu aeg olemas olema omavahendid, mis on vähemalt sama suured kui järgmistest arvnäitajatest suurim:

a)

350 000 eurot;

b)

2 % artiklis 36 osutatud tagatisvara portfelli keskmisest suurusest;

c)

veerand eelnenud aasta püsikuludest.

Esimese lõigu punkti b kohaldamisel tähendab tagatisvara keskmine suurus keskmist suurust, mis on tagatisvara kohta arvutatud eelnenud 6 kuu iga kalendripäeva lõpu seisuga.

Kui emitent pakub rohkem kui ühte varapõhist tokenit, tähendab esimese lõigu punktis b osutatud suurus igat varapõhist tokenit tagava tagatisvara keskmist suurust.

Esimese lõigu punktis c osutatud summa vaadatakse igal aastal läbi ja arvutatakse kooskõlas artikli 67 lõikega 3.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud omavahendid koosnevad määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 26–30 osutatud esimese taseme põhiomavahendite kirjetest ja instrumentidest, millest on nimetatud määruse artikli 36 kohased summad täies ulatuses maha arvatud, ilma et kohaldataks nimetatud määruse artikli 46 lõike 4 ja artikli 48 kohaseid künnisega seotud erandeid.

3.   Päritoluliikmesriigi pädev asutus võib nõuda, et varapõhise tokeni emitendil oleks omavahendeid summas, mis on lõike 1 esimese lõigu punkti b kohaldamisest tulenevast summast kuni 20 % suurem, kui mõne järgmise asjaolu hindamisel ilmneb suurem risk:

a)

artikli 34 lõigetes 1, 8 ja 10 osutatud varapõhise tokeni emitendi riskijuhtimisprotsessile ja sisekontrollikorrale antud hinnang;

b)

artiklis 36 osutatud tagatisvara kvaliteet ja volatiilsus;

c)

nende õiguste liigid, mille varapõhise tokeni emitent on varapõhise tokenite omanikele artikli 39 kohaselt andnud;

d)

sellise tagatisvara portfelli korral, mis sisaldab investeeringuid, tagatisvara portfelli investeerimise poliitikast tulenevad riskid;

e)

varapõhise tokeniga arveldatud tehingute koguväärtus ja -arv;

f)

selliste turgude tähtsus, kus varapõhist tokenit pakutakse ja turustatakse;

g)

varapõhise tokeni turukapitalisatsioon, kui see on asjakohane.

4.   Päritoluliikmesriigi pädev asutus võib nõuda, et mitteolulise varapõhise tokeni emitent täidaks artiklis 45 sätestatud nõudeid, kui see on vajalik, et leevendada käesoleva artikli lõike 3 kohaselt kindlaks tehtud suuremat riski või muid riske, mida artikliga 45 soovitakse leevendada, näiteks likviidsusriske.

5.   Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, teeb varapõhiste tokenite emitent korrapäraselt stressiteste, milles võetakse arvesse selliseid ränkade tagajärgedega, kuid tõenäolisi finantsstressistsenaariume, nagu intressimääraga seotud vapustused, ja mitterahaliste stressiolukordade stsenaariume, nagu operatsioonirisk. Stressitesti tulemuste põhjal kohustab päritoluliikmesriigi pädev asutus varapõhise tokeni emitenti hoidma omavahenditena summat, mis oleks riskiväljavaateid ja stressitesti tulemusi arvesse võttes teatavatel juhtudel 20–40 % suurem kui lõike 1 esimese lõigu punkti b kohaldamisest tulenev summa.

6.   EBA töötab tihedas koostöös ESMA ja Euroopa Keskpangaga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse järgmist:

a)

menetlus ja ajakava, mille kohaselt peab varapõhise tokeni emitent täitma nõude omada suuremaid omavahendeid, nagu on sätestatud lõikes 3;

b)

kriteeriumid, mille alusel suuremaid omavahendeid nõutakse, nagu on sätestatud lõikes 3;

c)

stressitestiprogrammidele seatavad miinimumnõuded, mille puhul võetakse arvesse varapõhise tokeni suurust, keerukust ja laadi, sealhulgas järgmine:

i)

stressitestide liigid ning nende peamised eesmärgid ja rakendusviisid;

ii)

eri stressitestide sagedus;

iii)

sisemine juhtimiskord;

iv)

vajalik andmetaristu;

v)

eelduste metoodika ja tõenäosus;

vi)

kõigi nii kvantitatiivsete kui ka kvalitatiivsete miinimumnõuete suhtes proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamine ning

vii)

stressitestide minimaalne sagedus ja stressitestistsenaariumide ühtsed võrdlusparameetrid.

EBA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

3. PEATÜKK

Tagatisvara portfell

Artikkel 36

Kohustus omada tagatisvara portfelli ning tagatisvara portfelli koosseis ja haldamine

1.   Varapõhiste tokenite emitent peab moodustama tagatisvara portfelli ning seda pidevalt hoidma.

Tagatisvara portfell moodustatakse ja seda hallatakse nii, et:

a)

varapõhiste tokenite aluseks võetud varaga seotud riskid on kaetud; ning

b)

likviidsusriskid, mis tulenevad omanike alalisest õigusest nõuda varapõhiste tokenite lunastamist, on maandatud.

2.   Tagatisvara portfell on õiguslikult eraldatud emitendi varast ja muude varapõhiste tokenite tagatisvara portfellist varapõhiste tokenite omanike huvides kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega, et emitendi võlausaldajad ei saaks tagatisvara portfelli muu hulgas ka maksejõuetuse korral kasutada.

3.   Varapõhiste tokenite emitent tagab, et tagatisvara portfell on nii tema varast kui ka muude tokenite tagatisvara portfellist eraldatud ka tegevustasandil.

4.   EBA töötab tihedas koostöös ESMA ja Euroopa Keskpangaga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse likviidsusnõudeid, mille puhul võetakse arvesse tagatisvara portfelli ja varapõhise tokeni suurust, keerukust ja laadi.

Regulatiivsete tehniliste standarditega kehtestatakse eelkõige järgmine:

a)

nõutav tagatisvara portfelli protsent, mis vastab ühepäevase tähtajaga varadele, sealhulgas selliste pöördrepolepingute protsent, mille võib ühe tööpäeva pikkuse etteteatamisega lõpetada, või sellise rahasumma protsent, mille võib ühe tööpäeva pikkuse etteteatamisega välja võtta;

b)

nõutav tagatisvara portfelli protsent, mis vastab ühenädalase tähtajaga varadele, sealhulgas selliste pöördrepolepingute protsent, mille võib viie tööpäeva pikkuse etteteatamisega lõpetada, või sellise rahasumma protsent, mille võib viie tööpäeva pikkuse etteteatamisega välja võtta;

c)

muud asjakohased tähtajad ja üldised likviidsuse juhtimise meetodid;

d)

iga aluseks võetud ametliku vääringu miinimumsumma, mis tuleb krediidiasutuses hoiustada ja mis ei tohi olla väiksem kui 30 % summast, mis on asjaomases ametlikus vääringus aluseks võetud.

Teise lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel võtab EBA muu hulgas arvesse direktiivi 2009/65/EÜ artiklis 52 sätestatud asjakohaseid piirmäärasid.

EBA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

5.   Emitent, kes pakub avalikult kahte või enamat varapõhist tokenit, haldab ja hoiab iga varapõhise tokeni kohta eraldi tagatisvara portfelli. Iga sellist tagatisvara portfelli hallatakse eraldi.

Kui eri varapõhiste tokenite emitendid pakuvad avalikult sama varapõhist tokenit, haldavad ja hoiavad need emitendid selle varapõhise tokeni jaoks ainult üht tagatisvara portfelli.

6.   Varapõhiste tokenite emitendi juhtorganid tagavad, et tagatisvara portfelli hallatakse tulemuslikult ja hoolikalt. Emitent tagab, et varapõhiste tokenite emiteerimisel tagatisvara portfelli suurendatakse ja lunastamisel vähendatakse.

7.   Varapõhise tokeni emitent määrab tagatisvara portfelli koguväärtuse kindlaks turuhindade põhjal. Selle koguväärtus peab olema vähemalt sama suur, kui suur on nende nõuete koguväärtus, mis ringluses oleva varapõhise tokeni omanikel on emitendi vastu.

8.   Varapõhiste tokenite emitendil peavad olema selged ja üksikasjalikud sise-eeskirjad, milles kirjeldatakse selliste tokenite stabiliseerimise mehhanismi. Sise-eeskirjades eelkõige

a)

loetletakse varad, mida varapõhised tokenid järgivad, ning nende varade koosseis;

b)

kirjeldatakse tagatisvara portfelli kuuluvate varade liiki ja täpset jaotust;

c)

esitatakse üksikasjalik hinnang tagatisvara portfellist tulenevate riskide, sealhulgas krediidiriski, tururiski, kontsentratsiooniriski ja likviidsusriski kohta;

d)

kirjeldatakse, kuidas varapõhiseid tokeneid emiteeritakse ja lunastatakse ning kuidas tokenite emiteerimisel tagatisvara portfelli suurendatakse ja lunastamisel vähendatakse;

e)

märgitakse, kas osa tagatisvara portfellist on kooskõlas artikliga 38 investeeritud;

f)

kui varapõhiste tokenite emitent osa tagatisvara portfellist kooskõlas artikliga 38 investeerib, kirjeldatakse üksikasjalikult investeerimispoliitikat ja esitatakse hinnang selle kohta, kuidas investeerimispoliitika võib mõjutada tagatisvara portfelli väärtust;

g)

kirjeldatakse korda, mille alusel varapõhiseid tokeneid ostetakse ja tagatisvara portfelli vastu lunastatakse, ning loetletakse isikud või isikute kategooriad, kellel on õigus seda teha.

9.   Ilma et see piiraks artikli 34 lõike 12 kohaldamist, laseb varapõhiste tokenite emitent alates kuupäevast, mil talle anti artikli 21 kohaselt tegevusluba, või kuupäevast, mil krüptovara valge raamat artikli 17 kohaselt heaks kiideti, iga kuue kuu järel teha tagatisvara portfelli sõltumatu auditi, mille käigus hinnatakse vastavust käesoleva peatüki reeglitele.

10.   Emitent teavitab lõikes 9 osutatud auditi tulemustest pädevat asutust viivitamata, ent hiljemalt kuue nädala jooksul alates kuupäevast, mille seisuga hindamine on tehtud. Emitent avaldab audititulemused kahe nädala jooksul alates pädeva asutuse teavitamise kuupäevast. Pädev asutus võib anda emitendile korralduse lükata audititulemuste avaldamine edasi, kui:

a)

emitendilt nõutakse kooskõlas artikli 46 lõikega 3 finantsseisundi taastamise kavas ette nähtud menetluse või meetmete rakendamist;

b)

emitendilt nõutakse kooskõlas artikliga 47 lunastamiskava rakendamist;

c)

peetakse vajalikuks kaitsta varapõhise tokeni omanike majandushuve;

d)

peetakse vajalikuks päritoluliikmesriigi või muu liikmesriigi finantssüsteemile avalduda võivat suurt negatiivset mõju ära hoida.

11.   Käesoleva artikli lõikes 7 osutatud turuhinnas hindamine toimub võimaluse korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1131 (38) artikli 2 punktis 8 määratletud turuhinnas hindamise kaudu.

Turuhinnas hindamise meetodi kasutamisel lähtutakse tagatisvara hindamisel ostu- ja müügihinna konservatiivsemast poolest, välja arvatud juhul, kui tagatisvara väärtuse saab fikseerida parima ostu- ja müügihinna keskmise väärtuse juures. Kasutatakse ainult kvaliteetseid turuandmeid ning neid andmeid hinnatakse kõigi järgmiste tegurite alusel:

a)

vastaspoolte arv ja kvaliteet;

b)

kõnealuse tagatisvara turu maht ja käive;

c)

tagatisvara portfelli suurus.

12.   Kui käesoleva artikli lõikes 11 osutatud turuhinnas hindamise meetodit kasutada ei ole võimalik või kui turuandmed ei ole piisavalt kvaliteetsed, hinnatakse tagatisvara konservatiivselt, kasutades mudelipõhist hindamist, nagu on määratletud määruse (EL) 2017/1131 artikli 2 punktis 9.

Mudeliga hinnatakse tagatisvara tegelikku väärtust võimalikult täpselt, toetudes kõigile järgmistele ajakohastele põhiteguritele:

a)

kõnealuse tagatisvara turu maht ja käive;

b)

tagatisvara portfelli suurus;

c)

tagatisvaraga seotud tururisk, intressirisk ja krediidirisk.

Mudelipõhisel hindamisel ei kasutata määruse (EL) 2017/1131 artikli 2 punktis 10 määratletud amortiseeritud soetusmaksumuse meetodit.

Artikkel 37

Tagatisvara hoidmine

1.   Varapõhiste tokenite emitent kehtestab, säilitab ja rakendab ellu tagatisvara hoidmise põhimõtted, korra ja lepingulised kokkulepped, millega tagatakse kogu aeg, et:

a)

tagatisvara ei koormata ega pandita finantstagatiskokkuleppena, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/47/EÜ (39) artikli 2 lõike 1 punktis a;

b)

tagatisvara hoitakse vastavalt käesoleva artikli lõikele 6;

c)

varapõhiste tokenite emitendil on võimalik tagatisvara kiiresti kasutada, et täita varapõhiste tokenite omanike lunastamistaotlusi;

d)

tagatisvara hoidmisel välditakse hoidjate koondumist;

e)

välditakse tagatisvara kontsentratsiooni.

2.   Varapõhiste tokenite emitent, kes emiteerib liidus kaht või enamat varapõhist tokenit, kehtestab tagatisvara hoidmise põhimõtted iga tagatisvara portfelli jaoks. Eri varapõhiste tokenite emitendid, kes on emiteerinud sama varapõhist tokenit, kehtestavad ja säilitavad ühtsed tagatisvara hoidmise põhimõtted.

3.   Tagatisvara peab hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast varapõhise tokeni emiteerimist võtma hoiule üks või mitu järgmistest:

a)

kui tagatisvara on krüptovara kujul, siis krüptovarateenuse osutaja, kes hoiab ja haldab krüptovara kliendi nimel;

b)

igat liiki tagatisvara puhul krediidiasutus;

c)

kui tagatisvara on finantsinstrumentide kujul, siis investeerimisühing, kes osutab direktiivi 2014/65/EL I lisa B jao punktis 1 osutatud kõrvalteenust, mis seisneb kliendi arvel finantsinstrumentide hoidmises ja haldamises.

4.   Varapõhiste tokenite emitent peab lõike 3 kohaselt tagatisvara hoidjaks nimetatava krüptovarateenuse osutaja, krediidiasutuse ja investeerimisühingu valimisel, nimetamisel ja nimetamise otsuse läbivaatamisel tegutsema piisava vilumuse, ettevaatuse ja hoolikusega. Tagatisvara hoidja peab olema emitendist erinev juriidiline isik.

Varapõhiste tokenite emitent tagab, et tagatisvara hoidjaks nimetataval krüptovarateenuse osutajal, krediidiasutusel ja investeerimisühingul on lõikes 3 osutatud tagatisvara hoidjana tegutsemiseks vajalikud teadmised ja maine turul, võttes arvesse krüptovarateenuse osutaja, krediidiasutuse ja investeerimisühingu raamatupidamistavasid, tagatisvara hoidmise korda ja sisekontrollikorda. Varapõhiste tokenite emitendi ja hoidja vaheliste lepinguliste kokkulepetega tagatakse, et hoitav tagatisvara on kaitstud hoidja võlausaldajate nõuete eest.

5.   Lõikes 1 osutatud tagatisvara hoidmise põhimõtetes ja korras määratakse kindlaks valikukriteeriumid, mille alusel krüptovarateenuse osutaja, krediidiasutus ja investeerimisühing tagatisvara hoidjaks nimetatakse, ning nimetamise otsuse läbivaatamise kord.

Varapõhiste tokenite emitent vaatab krüptovarateenuse osutaja, krediidiasutuse ja investeerimisühingu tagatisvara hoidjaks nimetamise otsuse korrapäraselt läbi. Läbivaatamise tarvis hindab varapõhiste tokenite emitent riske, mis hoidjaga kaasnevad, võttes arvesse kõiki enda ja hoidja vahelise suhte aspekte, ning jälgib pidevalt hoidja finantsseisundit.

6.   Lõikes 4 osutatud tagatisvara hoidjad tagavad, et tagatisvara hoitakse järgmiselt:

a)

krediidiasutus hoiab raha krediidiasutuse raamatupidamises avatud kontol;

b)

finantsinstrumentide puhul, mida saab hoiul hoida, hoiavad krediidiasutus ja investeerimisühing kõiki finantsinstrumente, mille saab kanda krediidiasutuse ja investeerimisühingu raamatupidamises avatud finantsinstrumentide kontole, ja kõiki finantsinstrumente, mida saab sellisele krediidiasutusele ja investeerimisühingule füüsiliselt üle anda;

c)

krüptovara puhul, mida saab hoiul hoida, hoiab krüptovarateenuse osutaja tagatisvara hulka kuuluvat krüptovara ja sellise krüptovara kasutamiseks vajalikke vahendeid, kui see on kohaldatav, krüptograafiliste privaatvõtmete kujul;

d)

muude varade puhul kontrollib krediidiasutus varapõhiste tokenite emitendi omandiõigust ja peab arvestust sellise tagatisvara kohta, mille puhul ta on veendunud, et see on varapõhiste tokenite emitendi omandis;

Esimese lõigu punkti a kohaldamisel tagab krediidiasutus, et kooskõlas sellise riigisisese õigusakti sätetega, millega võetakse liikmesriigi õigusesse üle komisjoni direktiivi 2006/73/EÜ (40) artikkel 16, kantakse raha krediidiasutuse raamatupidamises eraldi kontole. Selline konto avatakse varapõhiste tokenite emitendi nimel iga varapõhise tokeni tagatisvara haldamiseks, et oleks võimalik selgelt kindlaks teha, millisesse tagatisvara portfelli hoiul olev raha kuulub.

Esimese lõigu punkti b kohaldamisel tagavad krediidiasutus ja investeerimisühing, et kõik finantsinstrumendid, mille saab kanda krediidiasutuse ja investeerimisühingu raamatupidamises avatud finantsinstrumentide kontole, kantakse kooskõlas sellise riigisisese õigusakti sätetega, millega võetakse liikmesriigi õigusesse üle direktiivi 2006/73/EÜ artikkel 16, krediidiasutuse ja investeerimisühingu raamatupidamises eraldi kontodele. Finantsinstrumentide konto avatakse varapõhiste tokenite emitendi nimel iga varapõhise tokeni tagatisvara haldamiseks, et oleks võimalik selgelt kindlaks teha, millisesse tagatisvara portfelli hoiul olevad finantsinstrumendid kuuluvad.

Esimese lõigu punkti c kohaldamisel avab krüptovarateenuse osutaja varapõhiste tokenite emitendi nimel iga varapõhise tokeni tagatisvara haldamiseks positsioonide registri, et oleks võimalik selgelt kindlaks teha, millisesse tagatisvara portfelli hoiul olev krüptovara kuulub.

Et esimese lõigu punkti d kohaldamisel hinnata, kas tagatisvara on varapõhiste tokenite emitendi omandis, võetakse aluseks varapõhiste tokenite emitendi esitatud teave või dokumendid ja võimaluse korral välised tõendid.

7.   Seda, et krüptovarateenuse osutaja, krediidiasutus või investeerimisühing on nimetatud käesoleva artikli lõike 4 kohaselt tagatisvara hoidjaks, tõendatakse artikli 34 lõike 5 teises lõigus osutatud lepingulise kokkuleppega. Lepingulise kokkuleppega reguleeritakse muu hulgas sellise teabe liikumist, mida on vaja, et varapõhiste tokenite emitendid ning krüptovarateenuse osutaja, krediidiasutus ja investeerimisühing saaksid tagatisvara hoidja ülesandeid täita.

8.   Lõike 4 kohaselt hoidjaks nimetatud krüptovarateenuse osutaja, krediidiasutus ja investeerimisühing tegutsevad ausalt, õiglaselt, asjatundlikult, sõltumatult ning varapõhiste tokenite emitendi ja selliste tokenite omanike huvides.

9.   Lõike 4 kohaselt hoidjaks nimetatud krüptovarateenuse osutaja, krediidiasutus ja investeerimisühing ei tohi tegeleda varapõhiste tokenite emitente mõjutava tegevusega, mis võib tekitada kõnealuse emitendi, varapõhiste tokenite omanike ja nende endi vahel huvide konflikte, välja arvatud juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)

krüptovarateenuse osutaja, krediidiasutus ja investeerimisühing on hoidmisülesanded funktsionaalselt ja hierarhiliselt eraldanud muudest ülesannetest, mis võivad nendega vastuollu minna;

b)

varapõhiste tokenite emitent on võimalikud huvide konfliktid kooskõlas artikliga 32 korrektselt tuvastanud, neid jälginud, juhtinud ja need varapõhiste tokenite omanikele avalikustanud.

10.   Kui kooskõlas lõikega 6 hoiul olev finantsinstrument või krüptovara läheb kaotsi, peab krüptovarateenuse osutaja, krediidiasutus või investeerimisühing, kes finantsinstrumendi või krüptovara kaotas, selle varapõhise tokeni emitendile viivitamata hüvitama või taastama endise olukorra samasuguse finantsinstrumendi või krüptovaraga või selle väärtuse tasumisega. Asjaomaselt krüptovarateenuse osutajalt, krediidiasutuselt ega investeerimisühingult ei nõuta hüvitamist ega endise olukorra taastamist, kui ta suudab tõendada, et kaotsiminek oli tingitud kõrvalistest sündmustest, mille üle tal puudus mõistlik kontroll ja mille tagajärjed oleksid hoolimata kõigist mõistlikest jõupingutustest olnud vältimatud.

Artikkel 38

Tagatisvara portfelli investeerimine

1.   Varapõhiste tokenite emitent, kes osa tagatisvara portfellist investeerib, investeerib selle vara üksnes väga likviidsetesse finantsinstrumentidesse, mille turu-, krediidi- ja kontsentratsioonirisk on võimalikult väike. Investeeringuid peab olema võimalik kiiresti likviidseks muuta, kuid nii, et see avaldab hinnale võimalikult väikest ebasoodsat mõju.

2.   Lõike 1 kohaldamisel käsitatakse võimalikult väikse turu-, krediidi- ja kontsentratsiooniriskiga varadena vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja (eurofond) osakuid, kui eurofond investeerib üksnes varadesse, mida EBA on kooskõlas lõikega 5 täpsustanud, ja kui varapõhise tokeni emitent tagab, et tagatisvara portfell investeeritakse nii, et kontsentratsioonirisk on võimalikult väike.

3.   Finantsinstrumente, millesse tagatisvara portfell investeeritakse, hoitakse kooskõlas artikliga 37.

4.   Tagatisvara portfelli investeerimisest tuleneva kasumi või kahjumi, sealhulgas lõikes 1 osutatud finantsinstrumentide väärtuse kõikumise tõttu tekkiva kasumi või kahjumi, ning kõik vastaspoole ja operatsiooniriskid kannab varapõhise tokeni emitent.

5.   EBA töötab koostöös ESMA ja Euroopa Keskpangaga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse finantsinstrumendid, mida võib pidada väga likviidseks ning mille turu-, krediidi- ja kontsentratsiooniriski võimalikult väikseks, nagu on osutatud lõikes 1. Nende finantsinstrumentide täpsustamisel võtab EBA arvesse järgmist:

a)

eri liiki varad, mida varapõhine token võib järgida;

b)

korrelatsioon varapõhise tokeni järgitavate varade ja selliste väga likviidsete finantsinstrumentide vahel, millesse emitent võib investeerida;

c)

määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 412 osutatud likviidsuskatte nõue, mida on täpsustatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/61; (41)

d)

kontsentratsioonipiirangud, mis takistavad emitendil:

i)

investeerida tagatisvarast rohkem kui teatava protsendi ühe ja sama isiku emiteeritud väga likviidsetesse finantsinstrumentidesse, mille turu-, krediidi- ja kontsentratsioonirisk on võimalikult väike;

ii)

hoida rohkem kui teatavat protsenti krüptovarast või muust varast sellistes krüptovarateenuse osutajates või krediidiasutustes, kes kuuluvad samasse kontserni, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (42) artikli 2 punktis 11, või investeerimisühingutes.

Esimese lõigu punkti d alapunkti i kohaldamisel töötab EBA kontsentratsiooninõuete kindlaksmääramiseks välja asjakohased piirmäärad. Piirmäärade puhul võetakse muu hulgas arvesse direktiivi 2009/65/EÜ artiklis 52 sätestatud asjakohaseid künniseid.

EBA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 39

Lunastamisõigus

1.   Kui emitent ei suuda käesoleva jaotise 6. peatükis osutatud kohustusi täita, on varapõhiste tokenite omanikul õigus nõuda igal ajal varapõhiste tokenite emitendilt varapõhiste tokenite lunastamist tagatisvara vastu. Emitent kehtestab alalise lunastamise nõudeõiguse kohta selged ja üksikasjalikud põhimõtted ja korra ning säilitab ja rakendab neid.

2.   Varapõhise tokeni omaniku taotluse korral lunastab sellise tokeni emitent tokeni, makstes kas muus rahas kui e-raha sellise summa, mis on võrdne omandis olnud varapõhise tokeni aluseks võetud vara turuväärtusega, või andes tokeni aluseks võetud vara omanikule üle. Emitent kehtestab sellise alalise lunastamise nõudeõiguse põhimõtted, millega nähakse ette:

a)

tingimused, sealhulgas künnised, ajavahemikud ja tähtajad, mille alusel saavad varapõhiste tokenite omanikud tokenite lunastamist nõuda;

b)

meetmed ja menetlused, millega tagatakse varapõhiste tokenite lunastamine, sealhulgas halvenenud turutingimustes, samuti artiklis 46 sätestatud finantsseisundi taastamise kava rakendamise kontekstis ja varapõhiste tokenite korrapärase lunastamise korral vastavalt artiklile 47;

c)

varapõhiste tokenite ja tagatisvara hindamine või hindamise põhimõtted, mida rakendatakse, kui varapõhiste tokenite omanik nõuab tokenite lunastamist, sealhulgas kasutades artikli 36 lõikes 11 sätestatud hindamismeetodit;

d)

lunastamise korral toimuva arveldamise tingimused ja

e)

meetmed, mida emitent võtab, et tagatisvara portfelli suurendamist ja vähendamist korrektselt korraldada, et portfelli kuuluv vara ei avaldaks kahjulikku mõju tagatisvarade turule.

Kui emitent võtab varapõhise tokeni müümisel vastu makse, mis on tehtud muus rahas kui e-rahas, mis on nomineeritud ametlikus vääringus, annab ta igal juhul võimaluse lunastada token muu raha vastu kui e-raha, mis on nomineeritud samas ametlikus vääringus.

3.   Ilma et see piiraks artikli 46 kohaldamist, ei võeta varapõhiste tokenite lunastamisel tasu.

Artikkel 40

Intressi maksmise keeld

1.   Varapõhiste tokenite emitent ei maksa seoses varapõhiste tokenitega intressi.

2.   Krüptovarateenuse osutaja ei maksa varapõhiste tokenitega seotud krüptovarateenuseid osutades intressi.

3.   Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel käsitatakse intressina tasu ja muud hüve, mis on seotud ajavahemikuga, mille jooksul varapõhised tokenid on varapõhiste tokenite omaniku omandis. See hõlmab netohüvitist või -allahindlust, mille mõju on samaväärne intressiga, mida varapõhiste tokenite omanik saab otse emitendilt või kolmandatelt isikutelt, ning mis on varapõhiste tokenitega otseselt seotud, või mis arvestatakse muude toodete maksumusest või hinnast.

4. PEATÜKK

Varapõhiste tokenite emitendi omandamine

Artikkel 41

Kavandatava varapõhiste tokenite emitendi omandamise hindamine

1.   Üksinda või kooskõlastatult tegutsevad füüsilised või juriidilised isikud, kes kavatsevad otseselt või kaudselt omandada (edaspidi „kavandav omandaja“) varapõhise tokeni emitendis olulise osaluse või seda osalust otseselt või kaudselt niimoodi suurendada, et nende hääleõiguste või kapitali osakaal saavutaks või ületaks 20 %, 30 % või 50 %, või niimoodi, et varapõhise tokeni emitendist saaks nende tütarettevõtja, teatavad sellest kirjalikult kõnealuse emitendi pädevale asutusele, märkides ära, milline on kavandatud osaluse suurus, ja esitades teabe, mis on ette nähtud komisjoni poolt artikli 42 lõike 4 kohaselt vastu võetud regulatiivsete tehniliste standarditega.

2.   Füüsiline või juriidiline isik, kes on otsustanud olulise osaluse varapõhise tokeni emitendis otseselt või kaudselt võõrandada, peab enne osaluse võõrandamist oma otsusest kirjalikult teatama pädevale asutusele ning märkima ära võõrandatava osaluse suuruse. Isik peab pädevale asutusele otsusest teatama ka juhul, kui ta on otsustanud olulist osalust niimoodi vähendada, et talle kuuluva hääleõiguse või kapitali osa langeks alla 10 %, 20 %, 30 % või 50 % või et varapõhise tokeni emitent ei oleks enam tema tütarettevõtja.

3.   Pädev asutus annab pärast lõike 1 kohase teate kättesaamist viivitamata, ent igal juhul kahe tööpäeva jooksul, kättesaamisest kirjalikult teada.

4.   Pädev asutus annab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kavandatavale omandamisele ja komisjoni poolt artikli 42 lõike 4 kohaselt vastu võetud regulatiivsete tehniliste standarditega ette nähtud teabele hinnangu 60 tööpäeva jooksul alates kuupäevast, mil pädev asutus andis teate kättesaamisest käesoleva artikli lõike 3 kohaselt kirjalikult teada. Kui pädev asutus annab teate kättesaamisest teada, teavitab ta kavandavat omandajat kuupäevast, mil hinnangu andmise tähtaeg lõppeb.

5.   Lõikes 4 osutatud hinnangu andmisel võib pädev asutus nõuda kavandavalt omandajalt lisateavet, mida on vaja hinnangu andmise lõpuleviimiseks. Selline teabenõue esitatakse enne hinnangu andmise lõpuleviimist, ent igal juhul hiljemalt 50. tööpäeval alates lõikes 3 osutatud kirjaliku kättesaamisteate kuupäevast. Teabenõue esitatakse kirjalikult ning selles täpsustatakse, millist lisateavet on vaja.

Pädev asutus peab kuni käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud lisateabe saamiseni lõikes 4 osutatud hinnangu andmise tähtaja arvestamise peatama. Hinnangu andmise tähtaja arvestamist ei peatata kauemaks kui 20 tööpäevaks. Kui pädev asutus nõuab veel lisateavet või saadud teabe selgitamist, siis nimetatud tähtaega rohkem ei peatata.

Kui kavandav omandaja asub väljaspool liitu või tema tegevust reguleeritakse kolmanda riigi õigusega, võib pädev asutus käesoleva lõike teises lõigus osutatud peatamise tähtaega kuni 30 tööpäeva võrra pikendada.

6.   Kui pädev asutus otsustab pärast lõikes 4 osutatud hinnangu andmise lõpuleviimist esitada lõikes 1 osutatud kavandatava omandamise kohta vastuväite, teatab ta sellest kavandavale omandajale kahe tööpäeva jooksul, ent igal juhul enne lõikes 4 osutatud tähtpäeva, mida lükatakse kohasel juhul edasi kooskõlas lõike 5 teise ja kolmanda lõiguga. Teates esitatakse otsuse põhjused.

7.   Kui pädev asutus lõikes 1 osutatud kavandatavale omandamisele enne lõikes 4 osutatud kuupäeva, mida on kohasel juhul kooskõlas lõike 5 teise ja kolmanda lõiguga pikendatud, vastuväidet ei esita, loetakse kavandatav omandamine heakskiidetuks.

8.   Pädev asutus võib määrata lõikes 1 osutatud kavandatava omandamise lõpuleviimiseks tähtaja ja seda kohasel juhul pikendada.

Artikkel 42

Kavandatavale varapõhise tokeni emitendi omandamisele antava hinnangu sisu

1.   Artikli 41 lõikes 4 osutatud hinnangu andmisel hindab pädev asutus kavandava omandaja sobivust ja artikli 41 lõikes 1 osutatud kavandatava omandamise majanduslikku usaldusväärsust kõigi järgmiste kriteeriumide alusel:

a)

kavandava omandaja maine;

b)

kavandatava omandamise tulemusel varapõhise tokeni emitendi äritegevust juhtima asuva isiku maine, teadmised, oskused ja kogemused;

c)

kavandava omandaja majanduslik usaldusväärsus, pidades eelkõige silmas kavandatavat ja elluviidavat äritegevust seoses selle varapõhise tokeni emitendiga, milles osalus on kavas omandada;

d)

see, kas varapõhise tokeni emitent suudab käesoleva jaotise sätteid püsivalt täita;

e)

see, kas on mõjuvat põhjust kahtlustada, et seoses kavandatava omandamisega toimub või on toimunud rahapesu või terrorismi rahastamine direktiivi (EL) 2015/849 artikli 1 lõike 3 või lõike 5 tähenduses või pannakse toime või on toime pandud rahapesu või terrorismi rahastamise katse, või kas kavandatav omandamine võib sellise tegevuse ohtu suurendada.

2.   Pädev asutus võib kavandatava omandamise kohta vastuväite esitada üksnes siis, kui selleks on käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kriteeriumidest lähtuvalt mõjuv põhjus või kui artikli 41 lõike 4 kohaselt esitatud teave on puudulik või vale.

3.   Liikmesriik ei kehtesta eeltingimusi olulise osaluse määra kohta, mis tuleb käesoleva määruse kohaselt omandada, ega luba oma pädevatel asutustel võtta kavandatava omandamise kontrollimisel aluseks turu majanduslikke vajadusi.

4.   EBA töötab tihedas koostöös ESMAga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse artikli 41 lõike 4 esimeses lõigus osutatud hinnangu andmiseks vajaliku teabe üksikasjalikku sisu. Nõutav teave peab olema järelevalvealase usaldatavushindamise seisukohast asjakohane ja proportsionaalne ning vastama artikli 41 lõikes 1 osutatud kavandava omandaja olemusele ja kavandatava omandamise laadile.

EBA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

5. PEATÜKK

Olulised varapõhised tokenid

Artikkel 43

Varapõhiste tokenite liigitamine olulisteks varapõhisteks tokeniteks

1.   Varapõhiste tokenite liigitamisel olulisteks varapõhisteks tokeniteks kehtivad järgmised kriteeriumid, mida täpsustatakse lõike 11 kohaselt vastu võetavas delegeeritud õigusaktides:

a)

varapõhise tokeni omanike arv on suurem kui 10 miljonit;

b)

emiteeritud varapõhise tokeni väärtus, selle turukapitalisatsioon või varapõhise tokeni emitendi tagatisvara portfell on suurem kui 5 000 000 000 eurot;

c)

sellise varapõhise tokeniga tehtud tehingute keskmine arv päevas asjakohase perioodi vältel on suurem kui 2 500 000 tehingut ja tehingute keskmine koguväärtus päevas asjakohase perioodi vältel on suurem kui 500 000 000 eurot;

d)

varapõhise tokeni emitent on põhiplatvormiteenuste osutaja, kes on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2022/1925 (43) määratud pääsuvalitsejaks;

e)

varapõhise tokeni emitendi tegevuse olulisus rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas varapõhise tokeni kasutamine maksete ja rahasiirete tegemiseks;

f)

varapõhise tokeni ja selle emitentide seotus finantssüsteemiga;

g)

asjaolu, et emitent emiteerib veel vähemalt üht varapõhist tokenit või e-raha tokenit ja osutab vähemalt üht krüptovarateenust.

2.   EBA liigitab varapõhised tokenid olulisteks varapõhisteks tokeniteks, kui vähemalt kolm käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kriteeriumit on täidetud:

a)

esimest korda teabe kohta esitatud aruandega hõlmatud ajavahemiku jooksul, nagu on osutatud käesoleva artikli lõikes 4, pärast tegevusloa saamist artikli 21 kohaselt või pärast krüptovara valge raamatu heakskiitmist artikli 17 kohaselt; või

b)

vähemalt kaks korda järjestikku teabe kohta esitatud aruandega hõlmatud ajavahemiku jooksul, nagu on osutatud käesoleva artikli lõikes 4.

3.   Kui sama varapõhist tokenit emiteerib mitu emitenti, hinnatakse lõikes 1 sätestatud kriteeriumide täitmist pärast kõnealuste emitentide andmete koondamist.

4.   Emitendi päritoluliikmesriigi pädevad asutused esitavad EBA-le ja Euroopa Keskpangale vähemalt kaks korda aastas aruande teabe kohta, mis on asjakohane käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kriteeriumide täitmise hindamisel, sealhulgas asjakohasel juhul teabe kohta, mis on saadud artikli 22 alusel.

Kui emitendi asukoht on liikmesriigis, mille ametlik vääring ei ole euro, või kui varapõhine token järgib liikmesriigi ametlikku vääringut, mis ei ole euro, edastavad pädevad asutused esimeses lõigus osutatud teabe ka selle liikmesriigi keskpangale.

5.   Kui EBA järeldab, et varapõhine token vastab lõikes 1 sätestatud kriteeriumile vastavalt lõikele 2, koostab EBA otsuse eelnõu selle varapõhise tokeni liigitamise kohta oluliseks varapõhiseks tokeniks ja teeb selle otsuse eelnõu teatavaks kõnealuse varapõhise tokeni emitendile, emitendi päritoluliikmesriigi pädevale asutusele, Euroopa Keskpangale ja lõike 4 teises lõigus osutatud juhtudel asjaomase liikmesriigi keskpangale.

Selliste varapõhiste tokenite emitendil, tema pädevatel asutustel, Euroopa Keskpangal ja kohasel juhul asjaomase liikmesriigi keskpangal on aega 20 tööpäeva alates EBA otsuse eelnõu teatavaks tegemise kuupäevast, et esitada kirjalikke tähelepanekuid ja märkusi. EBA võtab neid tähelepanekuid ja märkusi enne oma lõpliku otsuse vastuvõtmist igakülgselt arvesse.

6.   EBA teeb lõpliku otsuse selle kohta, kas liigitada varapõhine token oluliseks varapõhiseks tokeniks, 60 tööpäeva jooksul alates lõikes 5 osutatud teatavakstegemise kuupäevast ning teeb otsuse sellise varapõhise tokeni emitendile ja tema pädevale asutusele viivitamata teatavaks.

7.   Kui varapõhine token on kooskõlas lõikega 6 tehtud EBA otsuse kohaselt liigitatud oluliseks, antakse selle olulise varapõhise tokeni emitendi järelevalve kohustused emitendi päritoluliikmesriigi pädevalt asutuselt 20 tööpäeva jooksul alates kõnealusest otsusest teavitamise kuupäevast EBA-le üle.

EBA ja pädev asutus teevad koostööd, et järelevalvepädevuse üleminek oleks sujuv.

8.   EBA hindab igal aastal varapõhiste tokenite liigitamist kättesaadava teabe, sealhulgas lõikes 4 osutatud aruande ja artikli 22 alusel saadud teabe põhjal.

Kui EBA järeldab, et teatud varapõhised tokenid lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele vastavalt lõikele 2 enam ei vasta, koostab ta otsuse eelnõu selle kohta, et varapõhiseid tokeneid ei saa enam oluliseks liigitada, ja teeb otsuse eelnõu teatavaks kõnealuste varapõhiste tokenite emitendile, tema päritoluliikmesriigi pädevale asutusele, Euroopa Keskpangale ning lõike 4 teises lõigus osutatud juhtudel asjaomase liikmesriigi keskpangale.

Selliste varapõhiste tokenite emitendil, tema pädevatel asutustel, Euroopa Keskpangal ja lõikes 4 osutatud keskpangal on aega 20 tööpäeva alates selle otsuse eelnõu teatavaks tegemise kuupäevast, et esitada kirjalikke tähelepanekuid ja märkusi. EBA võtab neid tähelepanekuid ja märkusi enne oma lõpliku otsuse vastuvõtmist igakülgselt arvesse.

9.   EBA teeb lõpliku otsuse selle kohta, et varapõhist tokenit ei saa enam oluliseks liigitada, 60 tööpäeva jooksul alates lõikes 8 osutatud teavitamise kuupäevast ning teavitab otsusest viivitamata selliste varapõhiste tokenite emitenti ja tema pädevat asutust.

10.   Kui varapõhist tokenit ei saa kooskõlas lõikega 9 tehtud EBA otsuse kohaselt enam oluliseks liigitada, antakse selle varapõhise tokeni emitendi järelevalve kohustused EBA-lt 20 tööpäeva jooksul alates kõnealuse otsuse teavitamise kuupäevast emitendi päritoluliikmesriigi pädevale asutusele üle.

EBA ja pädev asutus teevad koostööd, et järelevalvepädevuse üleminek oleks sujuv.

11.   Komisjon võtab käesoleva määruse täiendamiseks kooskõlas artikliga 139 vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse lõikes 1 sätestatud kriteeriumid, mille kohaselt liigitatakse varapõhine token oluliseks, ning määrab kindlaks järgmise:

a)

asjaolud, mille korral peetakse varapõhise tokeni emitendi tegevust oluliseks rahvusvahelisel tasandil väljaspool liitu;

b)

asjaolud, mille korral käsitatakse varapõhiseid tokeneid ja nende emitenti finantssüsteemiga seotuna;

c)

selle teabe sisu ja vorming, mille pädevad asutused peavad EBA-le ja Euroopa Keskpangale käesoleva artikli lõike 4 ja artikli 56 lõike 3 kohaselt esitama.

Artikkel 44

Varapõhiste tokenite vabatahtlik liigitamine olulisteks varapõhisteks tokeniteks

1.   Taotlev varapõhiste tokenite emitent võib artikli 18 kohases tegevusloa taotluses või artikli 17 kohases teates märkida, et ta soovib, et tema varapõhised tokenid liigitataks olulisteks varapõhisteks tokeniteks. Sellisel juhul teeb pädev asutus taotleva emitendi taotluse EBA-le, Euroopa Kekspangale ning artikli 43 lõikes 4 osutatud juhtudel asjaomase liikmesriigi keskpangale viivitamata teatavaks.

Et varapõhist tokenit saaks käesoleva artikli alusel liigitada oluliseks, peab taotlev varapõhise tokeni emitent artikli 17 lõike 1 punkti b alapunktis i ja artikli 18 lõike 2 punktis d osutatud üksikasjaliku tegevuskavaga tõendama, et ta vastab tõenäoliselt vähemalt kolmele artikli 43 lõikes 1 sätestatud kriteeriumile.

2.   EBA koostab 20 tööpäeva jooksul alates käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teavitamisest tegevuskava alusel otsuse eelnõu, mis sisaldab tema arvamust selle kohta, kas varapõhine token vastab või tõenäoliselt vastab vähemalt kolmele artikli 43 lõikes 1 sätestatud kriteeriumile, ning teeb selle otsuse eelnõu teatavaks taotleva emitendi päritoluliikmesriigi pädevale asutusele, Euroopa Keskpangale ning artikli 43 lõike 4 teises lõigus osutatud juhtudel asjaomase liikmesriigi keskpangale.

Selliste varapõhiste tokenite emitendi pädeval asutusel ning Euroopa Keskpangal ja kohaldataval juhul asjaomase liikmesriigi keskpangal on aega 20 tööpäeva alates nimetatud otsuse eelnõu teatavaks tegemise kuupäevast, et esitada kirjalikke tähelepanekuid ja märkusi. EBA võtab neid tähelepanekuid ja märkusi enne oma lõpliku otsuse vastuvõtmist igakülgselt arvesse.

3.   EBA teeb lõpliku otsuse selle kohta, kas liigitada varapõhine token oluliseks, 60 tööpäeva jooksul alates lõikes 1 osutatud teatavaks tegemisest ning teavitab sellest otsusest viivitamata taotlevat varapõhise tokeni emitenti ja tema pädevat asutust.

4.   Kui varapõhised tokenid on kooskõlas käesoleva artikli lõike 3 kohase EBA otsusega liigitatud oluliseks, antakse nende varapõhiste tokenite emitendi puhul järelevalve kohustused pädevalt asutuselt EBA-le üle kuupäeval, mil pädev asutus teeb otsuse anda artikli 21 lõikes 1 osutatud tegevusluba, või artikli 17 kohaselt krüptovara valge raamatu heakskiitmise kuupäeval.

Artikkel 45

Oluliste varapõhiste tokenite emitendi lisakohustused

1.   Oluliste varapõhiste tokenite emitent võtab vastu, rakendab ellu ja säilitab tasustamise põhimõtted, millega edendatakse emitendi riskide usaldusväärset ja tulemuslikku juhtimist ega looda stiimuleid riskistandardite lõdvendamiseks.

2.   Oluliste varapõhiste tokenite emitent tagab, et selliseid tokeneid võivad õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel hoida eri krüptovarateenuse osutajad, kellele on antud luba krüptovara kliendi nimel hoida ja hallata, sealhulgas krüptovarateenuse osutajad, kes ei kuulu ühte ja samasse kontserni, nagu on määratletud direktiivi 2013/34/EL artikli 2 punktis 11.

3.   Oluliste varapõhiste tokenite emitent hindab ja jälgib, milline peab olema likviidsus, et täita varapõhiste tokenite omanike lunastamistaotlusi. Selleks kehtestab, säilitab ja rakendab oluliste varapõhiste tokenite emitent likviidsuse juhtimise põhimõtted ja menetlused. Nende põhimõtete ja menetlustega tagatakse, et tagatisvaral on tugev likviidsusprofiil, mis tagab oluliste varapõhiste tokenite emitendile normaalse tegevuse jätkamise, sealhulgas likviidsusstressi stsenaariumide korral.

4.   Oluliste varapõhiste tokenite emitent teeb korrapäraselt likviidsuse stressiteste. Sõltuvalt selliste testide tulemustest võib EBA otsustada käesoleva artikli lõike 7 esimese lõigu punktis b ja artikli 36 lõikes 6 osutatud likviidsusnõudeid karmistada.

Kui oluliste varapõhiste tokenite emitent pakub kahte või enamat varapõhist tokenit või osutab krüptovarateenuseid, hõlmavad need stressitestid ammendavalt ja terviklikult kõiki neid tegevusi.

5.   Oluliste varapõhiste tokenite emitendi puhul on artikli 35 lõike 1 esimese lõigu punktis b osutatud protsendimäär 3 % tagatisvara keskmisest summast.

6.   Kui üht ja sama olulist varapõhist tokenit pakub mitu emitenti, kohaldatakse lõikeid 1–5 iga emitendi suhtes.

Kui emitent pakub liidus kahte või enamat varapõhist tokenit ja vähemalt üks neist varapõhistest tokenitest liigitatakse oluliseks, kohaldatakse selle emitendi suhtes lõikeid 1–5.

7.   EBA töötab tihedas koostöös ESMAga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse järgmine:

a)

lõikes 1 osutatud tasustamise põhimõtete elluviimise korra miinimumsisu;

b)

lõikes 3 sätestatud likviidsuse juhtimise põhimõtete ja menetluste miinimumsisu ning likviidsusnõuded, sealhulgas täpsustatakse igas aluseks võetud ametlikus vääringus hoitavate hoiuste miinimumsumma, mis ei tohi olla väiksem kui 60 % asjaomases ametlikus vääringus aluseks võetud summast;

c)

menetlus ja ajakava, et korrigeerida olulise varapõhise tokeni emitendi omavahendite summat lõikes 5 sätestatud nõuete täitmiseks.

Krediidiasutuste puhul kohandab EBA tehnilisi standardeid, võttes arvesse käesoleva määrusega kehtestatud regulatiivsete nõuete ja muude liidu seadusandlike aktidega kehtestatud regulatiivsete nõuete võimalikku koostoimet.

EBA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

8.   EBA annab vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 16 tihedas koostöös ESMA ja Euroopa Keskpangaga välja suunised, et kehtestada stressitestide stsenaariumideks ühtsed võrdlusparameetrid, mida tuleb käesoleva artikli lõikes 4 osutatud stressitestides arvesse võtta. Suuniseid ajakohastatakse korrapäraselt, võttes arvesse viimaseid turusuundumusi.

6. PEATÜKK

Finantsseisundi taastamise ja varapõhiste tokenite lunastamise kavad

Artikkel 46

Finantsseisundi taastamise kava

1.   Kui varapõhise tokeni emitent ei suuda täita nõudeid, mida kohaldatakse tagatisvara portfelli suhtes, koostab ja haldab ta finantsseisundi taastamise kava, milles nähakse ette meetmed, mille emitent peab võtma, et taastada tagatisvara portfelli vastavus nõuetele.

Finantsseisundi taastamise kava hõlmab ka varapõhise tokeniga seotud emitendi teenuste säilitamist, tegevuse kiiret taastamist ja emitendi kohustuste täitmist sündmuste korral, mille puhul on tegevuse katkemise risk suur.

Finantsseisundi taastamise kava sisaldab asjakohaseid tingimusi ja menetlusi, mille abil tagada finantsseisundi taastamise meetmete kiire rakendamine, ning mitmesuguseid finantsseisundi taastamise võimalusi, sealhulgas:

a)

lunastamisel kohaldatav likviidsustasu;

b)

ühe tööpäeva jooksul lunastatava varapõhise tokeni summa piirang;

c)

lunastamise peatamine.

2.   Varapõhise tokeni emitent teavitab pädevat asutust finantsseisundi taastamise kavast kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil antakse artikli 21 kohane tegevusluba, või kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil krüptovara valge raamat kooskõlas artikliga 17 heaks kiidetakse. Pädev asutus nõuab finantsseisundi taastamise kava muutmist, kui see on vajalik selle korraliku rakendamise tagamiseks, ning teavitab emitenti oma otsusest, milles kõnealuseid muudatusi nõutakse, 40 tööpäeva jooksul alates kavast teavitamise kuupäevast. Emitent viib otsuse 40 tööpäeva jooksul alates otsusest teavitamise kuupäevast ellu. Emitent vaatab finantsseisundi taastamise kava korrapäraselt läbi ja ajakohastab seda.

Kui see on kohaldatav, teavitab emitent finantsseisundi taastamise kavast samal ajal pädeva asutusega ka oma kriisilahendusasutust ja usaldatavusnõuete täitmise järelevalve asutust.

3.   Kui emitent ei suuda täita tagatisvara portfelli suhtes kohaldatavaid nõudeid, millele on osutatud käesoleva jaotise 3. peatükis, või kui kiiresti halveneva finantsseisundi tõttu on tõenäoline, et lähitulevikus muutub nende nõuete täitmine emitendi jaoks võimatuks, on pädeval asutusel õigus nõuda emitendilt kohaldatavate nõuete järgimise tagamiseks, et ta rakendaks üht või mitut finantsseisundi taastamise kavas sätestatud menetlust või meedet või ajakohastaks finantsseisundi taastamise kava, kui asjaolud on algses finantsseisundi taastamise kavas sätestatud eeldustest erinevad, ning viiks ühe või mitu ajakohastatud kavas sätestatud menetlust või meedet kindla ajavahemiku jooksul ellu.

4.   Lõikes 3 osutatud asjaolude korral on pädeval asutusel õigus varapõhiste tokenite lunastamine ajutiselt peatada, tingimusel et peatamine on varapõhiste tokenite omanike huve ja finantsstabiilsust arvesse võttes õigustatud.

5.   Kui see on kohaldatav, teeb pädev asutus kõik lõigete 3 ja 4 kohaselt võetud meetmed teatavaks emitendi kriisilahendusasutusele ja usaldatavusnõuete täitmise järelevalve asutusele.

6.   EBA annab vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 16 pärast ESMAga konsulteerimist välja suunised, milles täpsustatakse finantsseisundi taastamise kava vorm ja kavas esitatav teave.

Artikkel 47

Varapõhiste tokenite lunastamise kava

1.   Varapõhise tokeni emitent koostab ja haldab tegevuskava, mille eesmärk on toetada iga varapõhise tokeni korrapärast lunastamist ja mis viiakse ellu, kui pädev asutus on otsustanud, et emitent ei suuda või tõenäoliselt ei suuda oma kohustusi täita, sealhulgas maksejõuetuse korral või kui see on kohaldatav, kriisilahenduse korral, ja emitendi tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral, ilma et see piiraks vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 101 määratletud kriisiennetusmeetme, punktis 102 määratletud kriisiohjemeetme ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 (44) artikli 2 punktis 11 määratletud kriisilahenduse meetme võtmist.

2.   Lunastamiskavas selgitatakse varapõhise tokeni emitendi võimet lunastada ringluses olev emiteeritud varapõhine token, ilma et selle omanikele või tagatisvara turgude stabiilsusele tekitataks põhjendamatut majanduslikku kahju.

Lunastamiskava sisaldab lepingulisi kokkuleppeid, menetlusi ja süsteeme, sealhulgas kooskõlas kohaldatava õigusega ajutise halduri määramist, et tagada kõigi varapõhiste tokenite omanike võrdne kohtlemine ning et varapõhiste tokenite omanikele makstakse järelejäänud tagatisvara müügist saadavast tulust aegsasti hüvitist.

Lunastamiskavaga tagatakse, et jätkub emitendi või kolmanda isiku kriitilise tähtsusega tegevus, mis on varapõhiste tokenite korrapäraseks lunastamiseks vajalik.

3.   Varapõhise tokeni emitent teeb lunastamiskava kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil antakse artikli 21 kohane tegevusluba, või kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil krüptovara valge raamat kooskõlas artikliga 17 heaks kiidetakse, pädevale asutusele teatavaks. Pädev asutus nõuab lunastamiskava muutmist, kui see on vajalik selle nõuetekohase rakendamise tagamiseks, ning teeb emitendile oma otsuse, milles kõnealuseid muudatusi nõutakse, 40 tööpäeva jooksul pärast kava teatavakstegemise kuupäeva teatavaks. Emitent viib otsuse 40 tööpäeva jooksul alates otsuse teatavakstegemise kuupäevast ellu. Emitent vaatab lunastamiskava korrapäraselt läbi ja ajakohastab seda.

4.   Kui see on kohaldatav, teavitab pädev asutus emitendi kriisilahendusasutust ja usaldatavusnõuete täitmise järelevalve asutust lunastamiskavast.

Kriisilahendusasutus võib lunastamiskava analüüsida, et teha selles kindlaks meetmed, millel võib asjaomase emitendi kriisilahenduskõlblikkusele olla ebasoodne mõju, ning esitada pädevale asutusele kava kohta soovitusi.

5.   EBA annab vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 16 välja suunised, milles täpsustatakse järgmine:

a)

lunastamiskava sisu ja läbivaatamise sagedus, võttes arvesse varapõhise tokeni suurust, keerukust ja laadi ning selle emitendi ärimudelit; ja

b)

asjaolud, mille korral hakatakse lunastamiskava ellu viima.

IV JAOTIS

E-RAHA TOKENID

1. PEATÜKK

Nõuded, mida peavad täitma kõik e-raha tokenite emitendid

Artikkel 48

E-raha tokenite avaliku pakkumise ja kauplemisele võtmise nõuded

1.   Isik pakub avalikult e-raha tokenit ja taotleb selle kauplemisele võtmist liidus vaid siis, kui see isik on e-raha tokeni emitent ja

a)

on saanud krediidiasutuse või e-raha asutuse tegevusloa ning

b)

on teavitanud krüptovara valgest raamatust pädevat asutust ja on avaldanud krüptovara valge raamatu kooskõlas artikliga 51.

Olenemata esimeses lõigus sätestatust võivad emitendi kirjalikul nõusolekul e-raha tokenit avalikult pakkuda ja kauplemisele võtmist taotleda ka teised isikud. Nimetatud isikud peavad täitma artiklite 50 ja 53 nõudeid.

2.   E-raha tokeneid käsitatakse e-rahana.

E-raha tokenit, mis järgib liikmesriigi ametlikku vääringut, käsitatakse tokenina, mida pakutakse liidus avalikult.

3.   E-raha tokenite suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/110/EÜ II ja III jaotist, kui käesolevas jaotises ei ole sätestatud teisiti.

4.   Käesoleva artikli lõiget 1 ei kohaldata selliste e-raha tokenite emitendi suhtes, kelle suhtes on kooskõlas direktiivi 2009/110/EÜ artikli 9 lõikega 1 tehtud erand.

5.   Käesoleva jaotist, välja arvatud käesoleva artikli lõiget 7 ja artiklit 51, ei kohaldata sellise e-raha tokenite emitendi suhtes, kelle suhtes on kooskõlas direktiivi 2009/110/EÜ artikli 1 lõigetega 4 ja 5 tehtud erand.

6.   E-raha tokenite emitent teavitab oma pädevat asutust vähemalt 40 tööpäeva enne kuupäeva, mil ta kavatseb neid e-raha tokeneid avalikult pakkuda või taotleda nende kauplemisele võtmist, sellest kavatsusest.

7.   Kui kohaldatakse lõiget 4 või 5, koostab e-raha tokenite emitent krüptovara valge raamatu ja teeb selle kooskõlas artikliga 51 pädevale asutusele teatavaks.

Artikkel 49

E-raha tokenite emiteerimine ja lunastamine

1.   Erandina direktiivi 2009/110/EÜ artiklist 11 kohaldatakse e-raha tokenite emitendi suhtes ainult käesolevas artiklis sätestatud e-raha tokenite emiteerimise ja lunastamise nõudeid.

2.   E-raha tokenite omanikel on õigus esitada nende e-raha tokenite emitentide vastu nõue.

3.   E-raha tokenite emitent emiteerib e-raha tokeneid nimiväärtuses ja raha eest.

4.   E-raha tokeni omaniku taotluse korral lunastab selle e-raha tokeni emitent selle igal ajal nimiväärtuses ning maksab selle tarvis e-raha tokeni omanikule muus rahas kui e-raha summa, mis vastab omandis olnud e-raha tokenite rahalisele väärtusele.

5.   E-raha tokenite emitent esitab lunastamistingimused selgelt artikli 51 lõike 1 esimese lõigu punktis d osutatud krüptovara valges raamatus.

6.   Ilma et see piiraks artikli 46 kohaldamist, ei võeta e-raha tokenite lunastamisel tasu.

Artikkel 50

Intressi maksmise keeld

1.   Olenemata direktiivi 2009/110/EÜ artiklist 12 ei maksa e-raha tokenite emitent seoses e-raha tokenitega intressi.

2.   Krüptovarateenuse osutaja ei maksa e-raha tokenitega seotud krüptovarateenuseid osutades intressi.

3.   Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel käsitatakse intressina tasu ja muud hüve, mis on seotud ajavahemikuga, mille jooksul e-raha token on e-raha tokeni omaniku omandis. See hõlmab netohüvitist või -allahindlust, mille mõju on samaväärne intressiga, mida e-raha tokeni omanik saab otse emitendilt või kolmandatelt isikutelt, ning mis on e-raha tokeniga otseselt seotud, või mis arvestatakse muude toodete maksumusest või hinnast.

Artikkel 51

E-raha tokenite krüptovara valge raamatu sisu ja vorm

1.   E-raha tokeni krüptovara valge raamat peab sisaldama kogu järgmist teavet, mida on täpsustatud III lisas:

a)

teave e-raha tokeni emitendi kohta;

b)

teave e-raha tokeni kohta;

c)

teave e-raha tokeni avaliku pakkumise ja kauplemisele võtmise kohta;

d)

teave e-raha tokeniga seotud õiguste ja kohustuste kohta;

e)

teave kasutatava tehnoloogia kohta;

f)

teave riskide kohta;

g)

teave selle kohta, milline on e-raha tokeni emiteerimisel kasutatava konsensusmehhanismi peamine kahjulik mõju kliimale ja muu keskkonnale avalduv kahjulik mõju.

Krüptovara valges raamatus esitatakse ka muu isiku andmed kui emitent, kes artikli 48 lõike 1 teise lõigu kohaselt e-raha tokenit avalikult pakub või taotleb selle kauplemisele võtmist, ning põhjus, miks see konkreetne isik seda e-raha tokenit avalikult pakub või selle kauplemisele võtmist taotleb.

2.   Kogu lõikes 1 loetletud teave peab olema tõene, selge ja mitteeksitav. Krüptovara valges raamatust ei tohi olulist teavet välja jätta ning valge raamat esitatakse sisutihedal ja arusaadaval kujul.

3.   Krüptovara valge raamatu esimesel leheküljel peab olema järgmine selge ja esile tõstetud avaldus:

„Krüptovara valget raamatut ei ole heaks kiitnud ükski Euroopa Liidu liikmesriigi pädev asutus. Käesoleva krüptovara valge raamatu sisu eest vastutab ainuisikuliselt krüptovara emitent.“

4.   Krüptovara valge raamat peab sisaldama selget hoiatust selle eest, et:

a)

e-raha token ei ole hõlmatud direktiivi 97/9/EÜ kohaste investeeringute tagamise skeemidega;

b)

e-raha token ei ole hõlmatud direktiivi 2014/49/EL kohaste hoiuste tagamise skeemidega.

5.   Krüptovara valge raamat peab sisaldama e-raha tokeni emitendi juhtorgani avaldust. Avaldus lisatakse lõikes 3 osutatud avalduse järele ja selles kinnitatakse, et krüptovara valge raamat vastab käesolevale jaotisele ning et juhtorganile teadaolevalt on krüptovara valges raamatus esitatud teave täielik, tõene, selge, ei ole eksitav ning et krüptovara valgest raamatust ei ole välja jäetud teavet, mis võiks selle tähtsust mõjutada.

6.   Krüptovara valge raamat peab sisaldama kokkuvõtet, mis lisatakse lõikes 5 osutatud avalduse järele ja milles esitatakse e-raha tokeni avaliku pakkumise ja e-raha tokeni kavandatava kauplemisele võtmise kohta lühidas ja mittetehnilises keeles sõnastatud põhiteave. Kokkuvõte peab olema kergesti mõistetav ning esitatud ja vormistatud selgel ja arusaadaval kujul, kasutades loetava suurusega tähemärke. Krüptovara valge raamatu kokkuvõte sisaldab asjaomase krüptovara omaduste kohta vajalikku teavet, et aidata tulevastel krüptovara omanikel teadlikku otsust teha.

Kokkuvõte peab sisaldama ka hoiatust selle kohta, et:

a)

seda tuleks lugeda krüptovara valge raamatu sissejuhatusena;

b)

tulevane omanik peaks e-raha tokeni ostmise kohta otsuse tegemisel tuginema krüptovara valge raamatu sisule tervikuna ja mitte üksnes kokkuvõttele;

c)

e-raha tokeni avalik pakkumine ei kujuta endast pakkumist ega kutset osta finantsinstrumente ning et sellist pakkumist saab teha ja sellist kutset esitada üksnes prospekti või muude pakkumisdokumentidega vastavalt kohaldatavale riigisisesele õigusele;

d)

krüptovara valge raamat ei ole prospekt, millele on osutatud määruses (EL) 2017/1129, ega muu liidu või liikmesriigi õiguse kohane pakkumisdokument.

Kokkuvõttes märgitakse, et e-raha tokeni omanikul on õigus igal ajal nõuda tokeni lunastamist nimiväärtuses, ning sätestatakse lunastamise tingimused.

7.   Krüptovara valge raamat peab sisaldab sellest teavitamise kuupäeva ja sisukorda.

8.   Krüptovara valge raamat koostatakse päritoluliikmesriigi ametlikus keeles või rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles.

Kui e-raha tokenit pakutakse ka muus liikmesriigis kui päritoluliikmesriik, koostatakse krüptovara valge raamat ka vastuvõtva liikmesriigi ametlikus keeles või rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles.

9.   Krüptovara valge raamat tehakse kättesaadavaks masinloetavas vormingus.

10.   ESMA töötab koostöös EBAga välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et kehtestada lõike 9 kohaldamiseks standardvormid, -vormingud ja -mallid.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

11.   E-raha tokeni emitent teeb oma krüptovara valge raamatu vähemalt 20 tööpäeva enne selle avaldamise kuupäeva pädevale asutusele teatavaks.

Pädev asutus ei nõua, et krüptovara valge raamat tuleks enne selle avaldamist heaks kiita.

12.   Kõiki olulisi uusi tegureid, suuri vigu ning suuri ebatäpsusi, mis võivad e-raha tokeni hindamist mõjutada, kirjeldatakse krüptovara valge raamatu muudetud versioonis, mille emitent koostab ja millest ta teavitab pädevat asutust ning mis avaldatakse emitendi veebilehel.

13.   Enne, kui e-raha tokenit hakatakse liidus avalikkult pakkuma või taotletakse e-raha tokeni kauplemisele võtmist, avaldab selle e-raha tokeni emitent oma veebisaidil krüptovara valge raamatu.

14.   E-raha tokeni emitent esitab koos krüptoraha valge raamatu teatega vastavalt käesoleva artikli lõikele 11 pädevale asutusele artikli 109 lõikes 4 osutatud teabe. Pädev asutus edastab ESMA-le viie tööpäeva jooksul alates sellest, kui ta on emitendilt artikli 109 lõikes 4 osutatud teabe kätte saanud, artikli 109 lõikes 4 täpsustatud teabe.

Pädev asutus teavitab ESMA-t samuti krüptovara valge raamatu muudetud versioonist ning e-raha tokeni emitendi tegevusloa kehtetuks tunnistamisest.

ESMA teeb teabe kättesaadavaks artikli 109 lõikes 4 osutatud registris avaliku pakkumise või kauplemisele võtmise alguskuupäeval ning, kui krüptovara valges raamatus tehakse muudatusi või kui tegevusluba tunnistatakse kehtetuks, siis kohe põhjendamatu viivituseta.

15.   ESMA töötab koostöös EBAga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles käsitletakse sellise lõike 1 punktis h osutatud teabe sisu, meetodit ja esitusviisi, mis puudutab kestlikkuse näitajaid, mis käsitlevad kahjulikku mõju kliimale ja muud keskkonnale avalduvat kahjulikku mõju.

Esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu väljatöötamisel võtab ESMA arvesse krüptovaratehingute valideerimiseks kasutatavaid eri liiki konsensusmehhanisme, nende stiimulistruktuure ning energia, sealhulgas taastuvenergia ja loodusvarade kasutamist, jäätmeteket ja kasvuhoonegaaside heidet. ESMA ajakohastab neid regulatiivseid tehnilisi standardeid, võttes arvesse õiguslikke muudatusi ja tehnika arengut.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 52

E-raha tokenite emitendi vastutus krüptovara valges raamatus esitatud teabe eest

1.   Kui e-raha tokeni emitent on artiklit 51 rikkunud sellega, et ta on esitanud krüptovara valges raamatus või krüptovara valge raamatu muudetud versioonis teavet, mis ei ole täielik, tõene, selge või mis on eksitav, vastutavad emitent ning tema haldus-, juhtimis- ja järelevalveorgani liikmed e-raha tokeni omaniku ees rikkumisega tekitatud kahju eest.

2.   Lepingulised sätted, millega lõikes 1 osutatud tsiviilvastutus välistatakse või seda piiratakse, on õigustühised.

3.   E-raha tokeni omanik on kohustatud esitama tõendid selle kohta, et kõnealuse e-raha tokeni emitent on artiklit 51 rikkunud sellega, et ta on esitanud krüptovara valges raamatus või krüptovara valge raamatu muudetud versioonis teavet, mis ei ole täielik, tõene, selge või mis on eksitav, ning et sellisele teabele tuginemine mõjutas omaniku otsust seda e-raha tokenit osta, müüa või vahetada.

4.   Emitent ega tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmed ei vastuta kahju eest, mis on tekkinud seetõttu, et on tuginetud artikli 51 lõike 6 kohaselt kokkuvõttes esitatud teabele, sealhulgas selle tõlkele, välja arvatud juhul, kui kokkuvõte:

a)

on eksitav, ebatäpne või krüptovara valge raamatu muude osadega vastuolus; või

b)

ei sisalda ka krüptovara valge raamatu teisi osasid arvesse võttes põhiteavet, mis aitaks potentsiaalsetel omanikel otsustada, kas selliseid e-raha tokeneid osta või mitte.

5.   Käesolev artikkel ei piira muud riigisisesest õigusest tulenevat tsiviilvastutust.

Artikkel 53

Reklaamteated

1.   Reklaamteated, mis on seotud e-raha tokeni avaliku pakkumisega või sellise e-raha tokeni kauplemisele võtmisega, peavad vastama kõigile järgmistele nõuetele:

a)

reklaamteated on sellistena selgesti identifitseeritavad;

b)

reklaamteadetes esitatud teave on tõene, selge ja mitteeksitav;

c)

reklaamteadetes esitatud teave on krüptovara valges raamatus esitatud teabega kooskõlas;

d)

reklaamteadetes märgitakse selgelt, et krüptovara valge raamat on avaldatud, ja nendes märgitakse selgelt e-raha tokeni emitendi veebisaidi aadress ning telefoninumber ja e-posti aadress, mille kaudu saab emitendiga ühendust võtta.

2.   Reklaamteated peavad sisaldama selget ja ühemõttelist avaldust selle kohta, et e-raha tokeni omanikul on õigus emitendilt igal ajal nõuda tokeni lunastamist selle nimiväärtuses.

3.   Reklaamteated ja nende muudatused avaldatakse emitendi veebisaidil.

4.   Pädev asutus ei nõua, et reklaamteated tuleks enne nende avaldamist heaks kiita.

5.   Reklaamteated tehakse taotluse korral asjaomasele pädevatele asutustele teatavaks.

6.   Reklaamteateid ei levitata enne krüptovara valge raamatu avaldamist. Selline piirang ei mõjuta e-raha tokeni emitendi õigust turgu sondeerida.

Artikkel 54

E-raha tokenite eest saadud raha investeerimine

Raha, mille emitent on e-raha tokenite eest saanud ja mida kaitstakse kooskõlas direktiivi 2009/110/EÜ artikli 7 lõikega 1, peab vastama järgmistele kriteeriumidele:

a)

vähemalt 30 % saadud rahast hoiustatakse alati krediidiasutustes eraldi kontodel;

b)

saadud raha ülejäänud osa investeeritakse kooskõlas käesoleva määruse artikli 38 lõikega 1 turvalisse väikese riskiga varadesse, mis kvalifitseeruvad väga likviidseteks finantsinstrumentideks, mille turu-, krediidi- ja kontsentratsioonirisk on võimalikult väike ning mis on nomineeritud samas ametlikus vääringus, mida e-raha token järgib.

Artikkel 55

Finantsseisundi taastamise kava ja lunastamiskava

E-raha tokenite emitendi suhtes kohaldatakse III jaotise 6. peatükki mutatis mutandis.

Erandina artikli 46 lõikest 2 on e-raha tokenite emitentidel finantsseisundi taastamise kava pädevale asutusele teavitamise tähtajaks kuus kuud alates avaliku pakkumise või kauplemisele võtmise kuupäevast.

Erandina artikli 47 lõikest 3 on e-raha tokenite lunastamiskava pädevale asutusele teavitamise tähtajaks kuus kuud alates avaliku pakkumise või kauplemisele võtmise kuupäevast.

2. PEATÜKK

Olulised e-raha tokenid

Artikkel 56

E-raha tokenite liigitamine olulisteks e-raha tokeniteks

1.   EBA liigitab e-raha tokenid olulisteks e-raha tokeniteks kui vähemalt kolm artikli 43 lõikes 1 sätestatud kriteeriumi on täidetud:

a)

esimest korda teabe kohta esitatud aruandega hõlmatud ajavahemiku jooksul, nagu on osutatud käesoleva artikli lõikes 3, pärast tokenite avalikku pakkumist või kauplemisele võtmise taotlemist; või

b)

vähemalt kaks korda järjestikku teabe kohta esitatud aruandega hõlmatud ajavahemiku jooksul, nagu on osutatud käesoleva artikli lõikes 3.

2.   Kui sama e-raha tokenit emiteerib mitu emitenti, hinnatakse artikli 43 lõikes 1 sätestatud kriteeriumide täitmist pärast kõnealuste emitentide andmete koondamist.

3.   Emitendi päritoluliikmesriigi pädevad asutused esitavad vähemalt kaks korda aastas EBA-le ja Euroopa Keskpangale aruande artikli 43 lõikes 1 osutatud kriteeriumide täitmise hindamisel olulise teabe kohta, sealhulgas kohaldatavuse korral teabe kohta, mis on saadud artikli 22 alusel.

Kui emitendi asukoht on liikmesriigis, mille ametlik vääring ei ole euro, või kui e-raha token järgib liikmesriigi ametlikku vääringut, mis ei ole euro, edastavad pädevad asutused esimeses lõigus osutatud teabe ka selle liikmesriigi keskpangale.

4.   Kui EBA järeldab, et e-raha token vastab artikli 43 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele vastavalt käesoleva artikli lõikele 1, koostab EBA selle kohta otsuse eelnõu liigitada e-raha token oluliseks e-raha tokeniks ja teeb otsuse eelnõu teatavaks e-raha tokeni emitendile, emitendi päritoluliikmesriigi pädevale asutusele, Euroopa Keskpangale ja käesoleva artikli lõike 3 teises lõigus osutatud juhtudel asjaomase liikmesriigi keskpangale.

Selliste e-raha tokenite emitendil, tema pädevatel asutustel, Euroopa Keskpangal või asjaomase liikmesriigi keskpangal on aega 20 tööpäeva alates otsuse eelnõu teatavaks tegemisest, et esitada enne EBA lõpliku otsuse vastuvõtmist kirjalikke tähelepanekuid ja märkusi. EBA võtab neid tähelepanekuid ja märkusi enne oma lõpliku otsuse vastu võtmist igakülgselt arvesse.

5.   EBA teeb lõpliku otsuse selle kohta, kas e-raha token liigitada oluliseks e-raha tokeniks, 60 tööpäeva jooksul alates lõikes 4 osutatud teatavakstegemise kuupäevast ning teeb otsuse selliste e-raha tokeni emitendile ja tema pädevale asutusele viivitamata teatavaks.

6.   Kui e-raha token liigitatakse kooskõlas lõikega 5 tehtud EBA otsuse kohaselt oluliseks, antakse selle e-raha tokeni emitendi puhul järelevalve kohustused emitendi päritoluriigi pädevalt asutuselt üle EBA-le 20 tööpäeva jooksul alates kõnealusest otsusest teavitamisest kooskõlas artikli 117 lõikega 4.

EBA ja pädev asutus teevad koostööd, et järelevalvepädevuse üleminek oleks sujuv.

7.   Erandina lõikest 6 ei anta EBA-le üle järelevalve kohustusi selliste oluliste e-raha tokenite emitentide puhul, mis on nomineeritud muus liikmesriigi ametlikus vääringus kui euro, kui vähemalt 80 % nende oluliste e-raha tokenite omanike arvust ja tehingute mahust on koondunud päritoluliikmesriiki.

Emitendi päritoluliikmesriigi pädev asutus esitab EBA-le kord aastas teabe kõigi juhtude kohta, mille suhtes on esimeses lõigus osutatud erandit kohaldatud.

Esimese lõigu kohaldamisel loetakse tehing toimunuks päritoluliikmesriigis, kui makse või makse saaja asukoht on selles liikmesriigis.

8.   EBA hindab kord aastas oma järelevalve all olevate oluliste e-raha tokenite liigitamist kättesaadava teabe, sealhulgas käesoleva artikli lõikes 3 osutatud aruande või artikli 22 alusel saadud teabe põhjal.

Kui EBA järeldab, et teatud e-raha tokenid artikli 43 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 enam ei vasta, koostab ta otsuse eelnõu selle kohta, et e-raha tokenit ei saa enam oluliseks liigitada, ja teeb otsuse eelnõu teatavaks kõnealuste e-raha tokenite emitendile, tema päritoluliikmesriigi pädevale asutusele, Euroopa Keskpangale ning käesoleva artikli lõike 3 teises lõigus osutatud juhtudel asjaomase liikmesriigi keskpangale.

Selliste e-raha tokenite emitendil, tema pädeval asutusel, Euroopa Keskpangal või asjaomase liikmesriigi keskpangal on aega 20 tööpäeva alates selle otsuse eelnõu teatavaks tegemise kuupäevast, et esitada kirjalikke tähelepanekuid ja märkusi. EBA võtab neid tähelepanekuid ja märkusi enne oma lõpliku otsuse vastuvõtmist igakülgselt arvesse.

9.   EBA teeb lõpliku otsuse selle kohta, kas e-raha tokenit enam mitte liigitada oluliseks e-raha tokeniks, 60 tööpäeva jooksul alates lõikes 8 osutatud teavitamise kuupäevast ning teavitab otsusest viivitamata sellise e-raha tokeni emitenti ja tema pädevat asutust.

10.   Kui e-raha tokenit ei liigitata kooskõlas lõikega 9 tehtud EBA otsuse kohaselt enam oluliseks, antakse selle e-raha tokeni emitendi järelevalve kohustused EBA-lt 20 tööpäeva jooksul alates kõnealuse otsuse teavitamise kuupäevast emitendi päritoluliikmesriigi pädevale asutusele üle.

EBA ja pädev asutus teevad koostööd, et järelevalvepädevuse üleminek oleks sujuv.

Artikkel 57

E-raha tokenite vabatahtlik liigitamine olulisteks e-raha tokeniteks

1.   E-raha tokeni emitent, kes on saanud krediidiasutuse või e-raha asutuse tegevusloa või kes sellist luba taotleb, võib teatada, et ta soovib, et tema e-raha token liigitataks oluliseks e-raha tokeniks. Sel juhul teeb pädev asutus emitendi taotluse viivitamata teatavaks EBA-le ning artikli 56 lõike 3 teises lõigus osutatud juhtudel asjaomase liikmesriigi keskpangale.

Et e-raha tokenit saaks käesoleva artikli alusel liigitada oluliseks, peab e-raha tokeni emitent üksikasjaliku tegevuskavaga tõendama, et ta vastab tõenäoliselt vähemalt kolmele artikli 43 lõikes 1 sätestatud kriteeriumile.

2.   EBA koostab alates käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teatamise kuupäevast kahekümne päeva jooksul otsuse eelnõu, mis põhineb emitendi tegevuskaval ning sisaldab tema arvamust selle kohta, kas e-raha token vastab või tõenäoliselt vastab artikli 43 lõikes 1 sätestatud vähemalt kolmele kriteeriumile, ning teeb selle otsuse eelnõu teatavaks emitendi päritoluliikmesriigi pädevale asutusele, Euroopa Keskpangale või artikli 56 lõike 3 teises lõigus osutatud juhtudel asjaomase liikmesriigi keskpangale.

Selliste e-raha tokenite emitendi pädeval asutusel ning asjakohasel juhul Euroopa Keskpangal ja asjaomase liikmesriigi keskpangal on aega 20 tööpäeva alates otsuse eelnõu teatavaks tegemise kuupäevast, et esitada kirjalikke tähelepanekuid ja märkusi. EBA võtab neid tähelepanekuid ja märkusi enne lõpliku otsuse vastu võtmist igakülgselt arvesse.

3.   EBA teeb lõpliku otsuse selle kohta, kas e-raha token liigitada oluliseks e-raha tokeniks, 60 tööpäeva jooksul alates lõikes 1 osutatud teatavakstegemise kuupäevast ning teavitab otsusest viivitamata sellise e-raha tokeni emitenti ja tema pädevat asutust.

4.   Kui e-raha token on kooskõlas käesoleva artikli lõikega 3 tehtud EBA otsuse kohaselt liigitatud oluliseks, antakse nende e-raha tokenite emitendi järelevalve kohustused pädevalt asutuselt 20 tööpäeva jooksul alates kõnealusest otsusest teavitamise kuupäevast kooskõlas artikli 117 lõikega 4 EBA-le üle.

EBA ja pädevad asutused teevad koostööd, et järelevalvepädevuse üleminek oleks sujuv.

5.   Erandina lõikest 4 ei anta järelevalve kohustusi EBA-le üle selliste oluliste e-raha tokenite emitendi puhul, mis on nomineeritud muus liikmesriigi ametlikus vääringus kui euro, kui vähemalt 80 % nende oluliste e-raha tokenite omanike arvust ja tehingute mahust koondub või eeldatavasti koondub päritoluliikmesriiki.

Emitendi päritoluliikmesriigi pädev asutus esitab EBA-le kord aastas teabe esimeses lõigus osutatud erandi kohaldamise kohta.

Esimese lõigu kohaldamisel loetakse tehing toimunuks päritoluliikmesriigis, kui maksja või makse saaja asukoht on selles liikmesriigis.

Artikkel 58

E-raha tokenite emitentide lisakohustused

1.   Olulisi e-raha tokeneid emiteerivate e-raha asutuste suhtes kohaldatakse järgmisi nõudeid:

a)

direktiivi 2009/110/EÜ artiklis 7 sätestatud nõuete asemel käesoleva määruse artiklites 36, 37 ja 38 ning artikli 45 lõigetes 1–4 sätestatud nõuded;

b)

direktiivi 2009/110/EÜ artiklis 5 sätestatud nõuete asemel käesoleva määruse artikli 35 lõigetes 2, 3 ja 5 ning artikli 45 lõikes 5 sätestatud nõuded.

Erandina artikli 36 lõikest 9 korraldatakse oluliste e-raha tokenite emitentide sõltumatu audit iga kuue kuu järel alates vastavalt artiklile 56 või 57 e-raha tokenite oluliseks liigitamise otsuse kuupäevast, olenevalt sellest, kumb artikkel kohaldub.

2.   Päritoluliikmesriigi pädevad asutused võivad nõuda, et e-raha asutus, kes emiteerib mitteolulisi e-raha tokeneid, täidaks lõikes 1 osutatud nõudeid, kui see on vajalik, et käsitleda riske, mida nende sätetega soovitakse käsitleda, näiteks likviidsusrisk, operatsioonirisk või riskid, mis tulenevad tagatisvara portfelli haldamise nõuete täitmata jätmisest.

3.   Artikleid 22, 23 ja artikli 24 lõiget 3 kohaldatakse e-raha tokenite suhtes, mis on nomineeritud vääringus, mis ei ole liikmesriigi ametlik vääring.

V JAOTIS

KRÜPTOVARATEENUSTE OSUTAJALE TEGEVUSLOA ANDMINE JA KRÜPTOVARATEENUSE OSUTAJA TEGUTSEMISTINGIMUSED

1. PEATÜKK

Krüptovarateenuse osutajale tegevusloa andmine

Artikkel 59

Tegevusluba

1.   Isik osutab krüptovarateenuseid liidus vaid siis, kui ta on

a)

juriidiline isik või muu ettevõtja, kellele on antud kooskõlas artikliga 63 krüptovarateenuse osutaja tegevusluba; või

b)

krediidiasutus, väärtpaberite keskdepositoorium, investeerimisühing, turukorraldaja, e-raha asutus, eurofondi valitseja või alternatiivse investeerimisfondi haldur, millel on lubatud osutada krüptovarateenuseid kooskõlas artikliga 60.

2.   Artikli 63 kohaselt tegevusloa saanud krüptovarateenuse osutaja registrijärgne asukoht peab olema liikmesriigis, kus ta osutab vähemalt osa oma krüptovarateenustest. Tema tegeliku juhtimise koht peab olema liidus ja vähemalt üks juhtidest peab olema liidu resident.

3.   Lõike 1 punkti a kohaldamisel võib ettevõtja, kes ei ole juriidiline isik, krüptovarateenuseid osutada üksnes juhul, kui tema õiguslik vorm tagab kolmandate isikute huvide kaitse taseme, mis on samaväärne juriidiliste isikute pakutavaga, ning tema suhtes kohaldatakse samaväärset usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet, mis vastab tema õiguslikule vormile.

4.   Kooskõlas artikliga 63 tegevusloa saanud krüptovarateenuse osutaja peab tegevusloa saamise tingimustele vastama kogu aeg.

5.   Isik, kes ei ole krüptovarateenuse osutaja, ei tohi kasutada nime, sealhulgas ärinime, avaldada reklaamteateid ega kasutada muid võtteid, mis osutavad sellele, et ta on krüptovarateenuse osutaja või mis tõenäoliselt tekitavad sellega seoses segadust.

6.   Pädevad asutused, kes artikli 63 kohaselt tegevuslube annavad, tagavad, et tegevusloas täpsustakse, milliseid krüptovarateenuseid krüptovarateenuse osutajal on lubatud osutada.

7.   Krüptovarateenuse osutajal on lubatud krüptovarateenuseid osutada kogu liidus asutamisõiguse, sealhulgas filiaali kaudu, või teenuste osutamise vabaduse alusel. Krüptovarateenuse osutajalt, kes osutab krüptovarateenuseid piiriüleselt, ei nõuta vastuvõtva liikmesriigi territooriumil füüsilist kohalolekut.

8.   Krüptovarateenuse osutaja, kes soovib oma tegevusloale krüptovarateenuseid lisada, nagu on osutatud artiklis 63, taotleb algse tegevusloa andnud pädevatelt asutustelt tegevusloa laiendamist ning täiendab ja ajakohastab selleks artiklis 62 osutatud teavet. Laiendamistaotlust menetletakse kooskõlas artikliga 63.

Artikkel 60

Krüptovarateenuste osutamine teatavate finantssektori ettevõtjate poolt

1.   Krediidiasutus võib krüptovarateenuseid osutada, kui ta esitab oma päritoluliikmesriigi pädevale asutusele vähemalt 40 tööpäeva enne seda, kui ta selliseid teenuseid esimest korda osutab, lõikes 7 osutatud teabe.

2.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 (45) kohaselt tegevusloa saanud väärtpaberite keskdepositoorium võib krüptovara hoida ja hallata kliendi nimel üksnes juhul, kui ta esitab oma päritoluliikmesriigi pädevale asutusele käesoleva artikli lõikes 7 osutatud teabe vähemalt 40 tööpäeva enne seda, kui ta selliseid teenuseid esimest korda osutab.

Käesoleva lõike esimese lõigu kohaldamisel käsitatakse krüptovara hoidmist ja haldamist kliendi nimel seoses määruse (EL) nr 909/2014 lisa B jao punktis 3 osutatud arveldusteenusega samaväärsena väärtpaberikontode pakkumise, hoidmise ja haldamisega.

3.   Investeerimisühing võib osutada liidus krüptovarateenuseid, mis on samaväärsed selliste investeerimisteenuste ja -tegevusega, mille jaoks tal on direktiivi 2014/65/EL kohane luba, kui ta esitab oma päritoluliikmesriigi pädevale asutusele käesoleva artikli lõikes 7 osutatud teabe vähemalt 40 tööpäeva enne seda, kui ta selliseid teenuseid esimest korda osutab.

Käesoleva lõike kohaldamisel:

a)

loetakse krüptovara hoidmine ja haldamine kliendi nimel samaväärseks direktiivi 2014/65/EL I lisa B jao punktis 1 osutatud kõrvalteenusega;

b)

loetakse krüptovara kauplemisplatvormi korraldamine samaväärseks mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldamise ja organiseeritud kauplemissüsteemi korraldamisega, millele on osutatud direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 8 ja 9;

c)

loetakse krüptovara vahetamine raha ja muu krüptovara vastu samaväärseks kauplemisega oma arvel, millele on osutatud direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktis 3;

d)

loetakse krüptovaraga seotud korralduste täitmine kliendi nimel samaväärseks korralduste täitmisega kliendi nimel, millele on osutatud direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktis 2;

e)

loetakse krüptovara pakkumise korraldamine samaväärseks finantsinstrumentide tagamisega või finantsinstrumentide emissiooni tagamisega kindla kohustuse alusel ja finantsinstrumentide emissiooniga ilma kindla kohustuseta, millele on osutatud vastavalt direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktis 6 ja punktis 7;

f)

loetakse krüptovaraga seotud korralduste vastuvõtmine ja edastamine kliendi nimel samaväärseks ühe või mitme finantsinstrumendiga seotud korralduse vastuvõtmise ja edastamisega, millele on osutatud direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktis 1;

g)

loetakse krüptovara kohta nõu andmine samaväärseks investeerimisnõustamisega, millele on osutatud direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktis 5;

h)

loetakse krüptovaraportfelli valitsemise teenuse osutamine samaväärseks väärtpaberiportfelli valitsemisega, millele on osutatud direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktis 4.

4.   Direktiivi 2009/110/EÜ kohaselt tegevusloa saanud e-raha asutus võib seoses enda emiteeritavate e-raha tokenitega pakkuda krüptovara hoidmist ja haldamist kliendi nimel ning osutada krüptovaraülekande teenust kliendi nimel, kui ta esitab oma päritoluliikmesriigi pädevale asutusele käesoleva artikli lõikes 7 osutatud teabe vähemalt 40 tööpäeva enne seda, kui ta selliseid teenuseid esimest korda osutab.

5.   Eurofondi valitseja ja alternatiivse investeerimisfondi valitseja võivad osutada krüptovarateenuseid, mis on samaväärsed investeerimisportfellide valitsemise ja kõrvalteenuste osutamisega, mille jaoks ta on saanud tegevusloa direktiivi 2009/65/EÜ või direktiivi 2011/61/EL alusel, kui nad esitavad oma päritoluliikmesriigi pädevale asutusele käesoleva artikli lõikes 7 osutatud teabe vähemalt 40 tööpäeva enne seda, kui nad selliseid teenuseid esimest korda osutavad.

Käesoleva lõike kohaldamisel:

a)

loetakse krüptovaraga seotud korralduste vastuvõtmine ja edastamine kliendi nimel samaväärseks finantsinstrumendiga seotud korralduse vastuvõtmise ja edastamisega, millele on osutatud direktiivi 2011/61/EL artikli 6 lõike 4 punkti b alapunktis iii;

b)

loetakse krüptovara kohta nõu andmine samaväärseks investeerimisnõustamisega, millele on osutatud direktiivi 2011/61/EL artikli 6 lõike 4 punkti b alapunktis i ja direktiivi 2009/65/EÜ artikli 6 lõike 3 punkti b alapunktis i;

c)

loetakse krüptovaraportfelli valitsemise teenuse osutamine samaväärseks teenustega, millele on osutatud direktiivi 2011/61/EL artikli 6 lõike 4 punktis a ja direktiivi 2009/65/EÜ artikli 6 lõike 3 punktis a.

6.   Direktiivi 2014/65/EL kohaselt tegevusloa saanud turukorraldaja võib korraldada krüptovara kauplemisplatvormi, kui ta esitab oma päritoluliikmesriigi pädevale asutusele käesoleva artikli lõikes 7 osutatud teabe vähemalt 40 tööpäeva enne seda, kui ta sellist teenust esimest korda osutab.

7.   Lõigete 1–6 kohaldamisel esitatakse järgmine teave:

a)

tegevuskava, milles nimetatakse nende krüptovarateenuste liigid, mida taotlev krüptovarateenuse osutaja kavatseb osutada, sealhulgas nende teenuste turustamise koht ja viis;

b)

järgmise kirjeldus:

i)

direktiivi (EL) 2015/849 ülevõtmiseks vastu võetud riigisiseste õigusnormide järgimise tagamiseks kasutatavad sisekontrollikord, põhimõtted ja menetlused;

ii)

rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide juhtimise riskihindamisraamistik ning

iii)

talitluspidevuse kava;

c)

IKT-süsteemide ja turvameetmete tehniline dokumentatsioon ning selle kirjeldus mittetehnilises keeles;

d)

klientide krüptovara ja raha eraldamise korra kirjeldus;

e)

hoidmis- ja halduspõhimõtete kirjeldus, kui krüptovara kavatsetakse hoida ja hallata kliendi nimel;

f)

kauplemisplatvormi tegevusreeglite ning turukuritarvituse avastamise korra ja süsteemi kirjeldus, kui kavatsetakse korraldada krüptovara kauplemisplatvormi;

g)

selliste mittediskrimineerivate äripõhimõtete kirjeldus, millega reguleeritakse kliendisuhteid, ning sellise krüptovara hinna kindlaksmääramise metoodika kirjeldus, mida pakutakse vahetada raha või muu krüptovara vastu, kui krüptovara kavatsetakse vahetada raha või muu krüptovara vastu;

h)

täitmispõhimõtete kirjeldus, kui krüptovaraga seotud korraldusi kavatsetakse täita kliendi nimel;

i)

tõendid selle kohta, et füüsilistel isikutel, kes annavad nõu taotleva krüptovarateenuse osutaja nimel või valitsevad portfelli, on oma kohustuste täitmiseks vajalikud teadmised ja asjatundlikkus, kui kavatsetakse krüptovara kohta nõu anda või osutada krüptovaraportfelli valitsemise teenust;

j)

teave selle kohta, kas krüptovarateenus on seotud varapõhiste tokenite, e-raha tokenite või muude krüptovaraliikidega;

k)

teave selle kohta, kuidas ülekandeteenuseid osutatakse, kui taotlev krüptovarateenuse osutaja kavatseb osutada krüptovara ülekande teenuseid kliendi nimel.

8.   Pädev asutus hindab 20 tööpäeva jooksul alates lõigetes 1–6 osutatud teabe saamisest, kas see sisaldab kõiki nõutud üksikasju. Kui pädev asutus jõuab järeldusele, et teatavate üksikasjade puudumise tõttu ei ole teave täielik, annab ta sellest teabe esitanud üksusele viivitamata teada ja määrab tähtaja, milleks üksus peab puuduvad üksikasjad esitama.

Puuduvate üksikasjade esitamise tähtaeg ei tohi olla pikem kui 20 tööpäeva alates taotluse esitamise kuupäevast. Kuni selle tähtaja möödumiseni peatatakse lõigetes 1–6 sätestatud juhtudel kohaldatava asjaomase tähtaja arvestamine. Pädev asutus võib oma äranägemisel nõuda teabe edasist täiendamist või täpsustamist, kuid sellisel juhul lõigetes 1–6 sätestatud asjaomast tähtaega enam ei peatata.

Kuni esitatud teave on puudulik, krüptovarateenuse osutaja krüptovarateenuste osutamist ei alusta.

9.   Lõigetes 1–6 osutatud üksused ei pea lõikes 7 osutatud teavet esitama, kui nad on sama teabe pädevatele asutustele varem juba esitanud. Lõikes 7 osutatud teabe esitamisel kinnitavad lõigetes 1–6 osutatud üksused sõnaselgelt, et kogu varem esitatud teave on endiselt ajakohane.

10.   Kui käesoleva artikli lõigetes 1–6 osutatud üksused osutavad krüptovarateenuseid, artikleid 62, 63, 64, 67, 83 ega 84 ei kohaldata.

11.   Õigus osutada käesoleva artikli lõigetes 1–6 osutatud krüptovarateenuseid tunnistatakse kehtetuks, kui tunnistatakse kehtetuks tegevusluba, mille alusel oli asjaomasel üksusel lubatud krüptovarateenuseid osutada, ilma et temalt nõutaks artikli 59 kohase tegevusloa saamist.

12.   Pärast lõikes 7 osutatud teabe täielikkuses veendumist edastavad pädevad asutused ESMA-le artikli 109 lõikes 5 osutatud teabe ja kuupäeva, mil krüptovarateenuste osutamist on kavas alustada, ning kui seda kuupäeva muudetakse, siis uue kuupäeva.

ESMA teeb teabe kättesaadavaks krüptovarateenuste kavandatava osutamise alguskuupäevaks artiklis 109 osutatud registris.

13.   ESMA töötab tihedas koostöös EBAga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada lõikes 7 osutatud teavet.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

14.   ESMA töötab tihedas koostöös EBAga välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et kehtestada lõike 7 kohase teabe esitamiseks standardvormid, -mallid ja -menetlused.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 61

Krüptovarateenuste osutamine kliendi ainuisikulisel algatusel

1.   Kui klient, kelle asukoht on liidus või kes asub liidus, algatab ainuisikuliselt kolmanda riigi äriühingu krüptovarateenuse osutamisevõi tegevuse, siis artikli 59 kohase tegevusloa nõuet ei kohaldata asjaomase kolmanda riigi äriühingu poolt kliendile krüptovarateenuse osutamise ega kliendi nimel krüptovaraga tegelemise suhtes, sealhulgas sellise ärilise suhte suhtes, mis on konkreetselt seotud krüptovarateenuse osutamisega või sellise tegevusega,.

Kui kolmanda riigi äriühing otsib liidus kliente või tulevasi kliente, sealhulgas sellise üksuse kaudu, kes tegutseb tema nimel või kellel on sellise kolmanda riigi äriühinguga märkimisväärne seos, või mõne muu isiku kaudu, kes tegutseb sellise üksuse nimel, hoolimata sellest, milliseid vahendeid liidus tulevaste klientide otsimiseks ning teenuste propageerimiseks ja reklaamimiseks kasutatakse, ei käsitata seda kliendi ainuisikulisel algatusel osutatava teenuse pakkumisena, ilma et see piiraks kontsernisiseseid suhteid.

Teist lõiku kohaldatakse olenemata sellisest lepingutingimusest ja vastutuse välistamise klauslitest, millega on soovitud sätestada teisiti, sealhulgas sellisest klauslist, mille kohaselt käsitatakse kolmanda riigi äriühingu poolt teenuste osutamist teenusena, mida osutatakse kliendi ainuisikulisel algatusel.

2.   Kliendi ainuisikulisel algatusel, nagu on osutatud lõikes 1, ei anta kolmanda riigi äriühingule õigust turustada kõnealusele kliendile uut liiki krüptovara ega krüptovarateenuseid.

3.   ESMA annab vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 16 hiljemalt 30. detsembriks 2024 välja suunised, et täpsustada olukorrad, mille puhul loetakse, et kolmanda riigi äriühing otsib kliente, kelle asukoht on liidus või kes asuvad liidus.

Et soodustada lähenemist ja edendada käesoleva artikli kuritarvitamise ohu vältimiseks ühetaolist järelevalvet, annab ESMA vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 16 välja ka suuniseid järelevalvetavade kohta, mille abil käesolevast määrusest kõrvalehoidmist avastada ja ennetada.

Artikkel 62

Krüptovarateenuse osutaja tegevusloa taotlemine

1.   Juriidiline isik või muu ettevõtja, kes kavatseb krüptovarateenuseid osutada, esitab oma päritoluliikmesriigi pädevale asutusele krüptovarateenuse osutaja tegevusloa taotluse.

2.   Lõikes 1 osutatud taotlus peab sisaldama kogu järgmist teavet:

a)

taotleva krüptovarateenuse osutaja nimi, sealhulgas ametlik nimi ja muu kasutatav ärinimi, juriidilise isiku tunnus, tema hallatav veebisait, e-posti aadress, kontakttelefoninumber ja füüsiline aadress;

b)

taotleva krüptovarateenuse osutaja õiguslik vorm;

c)

taotleva krüptovarateenuse osutaja põhikiri, kui see on kohaldatav;

d)

tegevuskava, milles määratakse kindlaks nende krüptovarateenuste liigid, mida taotlev krüptovarateenuse osutaja kavatseb osutada, sealhulgas nende teenuste turustamise koht ja viis;

e)

tõend selle kohta, et taotlev krüptovarateenuse osutaja järgib artiklis 67 sätestatud usaldatavusnõuete kohaste kaitsemeetmete nõudeid;

f)

taotleva krüptovarateenuse osutaja juhtimiskorra kirjeldus;

g)

tõendid selle kohta, et taotleva krüptovarateenuse osutaja juhtorgani liikmetel on piisavalt hea maine ning krüptovarateenuse osutaja juhtimiseks vajalikud teadmised, oskused ja kogemused;

h)

taotlevas krüptovarateenuse osutajas olulist osalust omavate otseste või kaudsete aktsionäride ja osakuomanike andmed ja nende osaluste suurus ning tõendid selle kohta, et neil isikutel on piisavalt hea maine;

i)

taotleva krüptovarateenuse osutaja sisekontrollikorra, põhimõtete ja protseduuride kirjeldus, mida rakendatakse riskide, sealhulgas rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide kindlakstegemiseks, hindamiseks ja juhtimiseks, ning talitluspidevuse kava kirjeldus;

j)

IKT-süsteemide ja turvameetmete tehniline dokumentatsioon ning selle kirjeldus mittetehnilises keeles;

k)

klientide krüptovara ja raha eraldamise menetluse kirjeldus;

l)

taotleva krüptovarateenuse osutaja kaebuste käsitlemise korra kirjeldus;

m)

kui taotlev krüptovarateenuse osutaja kavatseb krüptovara hoida ja hallata kliendi nimel, siis hoidmis- ja halduspõhimõtete kirjeldus;

n)

kui taotlev krüptovarateenuse osutaja kavatseb korraldada krüptovara kauplemisplatvormi, siis selle tegevusreeglite ning turukuritarvituse tuvastamise menetluse ja süsteemi kirjeldus;

o)

kui taotlev krüptovarateenuse osutaja kavatseb vahetada krüptovara raha või muu krüptovara vastu, siis mittediskrimineerivate äripõhimõtete kirjeldus, millega reguleeritakse kliendisuhteid, ning sellise krüptovara hinna määramise metoodika kirjeldus, mida taotlev krüptovarateenuse osutaja pakub vahetada raha või muu krüptovara vastu;

p)

kui taotlev krüptovarateenuse osutaja kavatseb täita krüptovaraga seotud korraldusi kliendi nimel, siis täitmispõhimõtete kirjeldus;

q)

kui taotlev krüptovarateenuse osutaja kavatseb krüptovara kohta nõu anda või osutada krüptovaraportfelli valitsemise teenust, siis tõendid selle kohta, et taotleva krüptovarateenuse osutaja nimel nõu andvatel füüsilistel isikutel ja taotleva krüptovarateenuse osutaja nimel portfelle valitsevatel füüsilistel isikutel on oma kohustuste täitmiseks vajalikud teadmised ja asjatundlikkus;

r)

kui taotlev krüptovarateenuse osutaja kavatseb osutada krüptovaraülekande teenuseid kliendi nimel, siis teave selle kohta, kuidas neid ülekandeteenuseid osutatakse;

s)

selle krüptovara liik, millega krüptovarateenus on seotud.

3.   Lõike 2 punktide g ja h kohaldamisel esitab taotlev krüptovarateenuse osutaja tõendid kõige järgmise kohta:

a)

et kõigi taotleva krüptovarateenuse osutaja juhtorgani liikmete kohta puuduvad karistusregistris kanded süüdimõistvate kohtuotsuste kohta ja puuduvad karistused, mis oleksid määratud kohaldatava äriühinguõiguse, maksejõuetusõiguse ja finantsteenuseid käsitlevate õigusaktide alusel, või seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise või kelmuste ja pettuste või ametialase vastutusega;

b)

et taotleva krüptovarateenuse osutaja juhtorgani liikmetel on ühiselt krüptovarateenuse osutaja juhtimiseks vajalikud teadmised, oskused ja kogemused ning et neil isikutel on kohustus pühendada oma ülesannete täitmisele piisavalt aega;

c)

et kõigi aktsionäride ja osakuomanike kohta, kellel on taotlevas krüptovarateenuse osutajas otsene või kaudne oluline osalus, puuduvad karistusregistris kanded süüdimõistvate kohtuotsuste kohta või puuduvad karistused, mis oleksid määratud kohaldatava äriühinguõiguse, maksejõuetusõiguse ja finantsteenuseid käsitlevate õigusaktide alusel, või seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise või kelmuste ja pettuste või ametialase vastutusega;

4.   Pädevad asutused ei nõua, et taotlev krüptovarateenuse osutaja esitaks käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud teabe, mille ta on juba saanud direktiivi 2009/110/EÜ, 2014/65/EL või (EL) 2015/2366 kohase tegevusloa andmise menetluse või krüptovarateenuste suhtes kohaldatava riigisisese õiguse alusel enne 29. juunit 2023, tingimusel et varem esitatud teave või dokumendid on endiselt ajakohased.

5.   ESMA töötab tihedas koostöös EBAga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada lõigetes 2 ja 3 osutatud teavet.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

6.   ESMA töötab tihedas koostöös EBAga välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et kehtestada teabe jaoks, mis tuleb krüptovarateenuse osutaja tegevusloa taotluses esitada, standardvormid, -mallid ja -menetlused.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 63

Tegevusloataotluse hindamine, tegevusloa andmine ja sellest keeldumine

1.   Pädevad asutused annavad taotlevale krüptovarateenuse osutajale pärast artikli 62 lõike 1 kohase taotluse kättesaamist viivitamata, ent igal juhul viie tööpäeva jooksul, kättesaamisest kirjalikult teada.

2.   Pädevad asutused hindavad 25 tööpäeva jooksul alates artikli 62 lõikes 1 osutatud taotluse kättesaamisest, kas taotlus on täielik, kontrollides, kas artikli 62 lõikes 2 loetletud teave on esitatud.

Kui taotlus täielik ei ole, kehtestavad asutused tähtaja, mille jooksul peab taotlev krüptovarateenuse osutaja esitama puuduva teabe.

3.   Kui taotlus on pärast pädevate poolt lõike 2 teise lõigu kohaselt määratud tähtaja möödumist endiselt puudulik, võivad nad taotluse läbivaatamisest keelduda.

4.   Kui taotlus on täielik, annavad pädevad asutused sellest taotlevale krüptovarateenuse osutajale viivitamata teada.

5.   Enne krüptovarateenuse osutaja tegevusloa andmist või andmisest keeldumist konsulteerivad pädevad asutused teise liikmesriigi pädevate asutustega, kui taotlev krüptovarateenuse osutaja on kõnealuses teises liikmesriigis tegevusloa saanud krüptovarateenuse osutaja, krediidiasutuse, väärtpaberite keskdepositooriumi, investeerimisühingu, turukorraldaja, eurofondi valitseja, alternatiivse investeerimisfondi valitseja, makseasutuse, kindlustusandja, e-raha asutuse või tööandja kogumispensioni asutuse suhtes järgmises positsioonis:

a)

ta on tütarettevõtja;

b)

ta on loetletud üksuse emaettevõtja tütarettevõtja; või

c)

teda kontrollivad samad füüsilised või juriidilised isikud, kes kontrollivad loetletud üksust.

6.   Enne krüptovarateenuse osutaja tegevusloa andmist või sellest keeldumist teevad pädevad asutused järgmist:

a)

võivad konsulteerida rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutavate pädevate asutustega ning rahapesu andmebüroodega, et kontrollida, kas taotleva krüptovarateenuse osutaja suhtes on algatatud rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud tegevuse uurimine;

b)

tagavad, et taotlev krüptovarateenuse osutaja, kelle püsiv tegevuskoht on direktiivi (EL) 2015/849 artikli 9 kohaselt kindlaks määratud suure riskiga kolmandates riikides või kes tugineb kolmandatele isikutele, kelle asukoht on sellistes riikides, järgib riigisiseseid õigusnorme, millega võetakse üle kõnealuse direktiivi artikli 26 lõige 2, artikli 45 lõige 3 ja artikli 45 lõige 5;

c)

tagavad kohasel juhul, et taotlev krüptovarateenuse osutaja on kehtestanud asjakohased menetlused nende riigisiseste õigusnormide järgimiseks, millega võetakse üle direktiivi (EL) 2015/849 artikli 18a lõiked 1 ja 3.

7.   Kui taotleva krüptovarateenuse osutaja ja mõne muu füüsilise või juriidilise isiku vahel on märkimisväärne seos, annavad pädevad asutused tegevusloa ainult sel juhul, kui nimetatud seos ei takista neil tulemuslikku järelevalvet teha.

8.   Pädevad asutused keelduvad tegevusloa andmisest ka sel juhul, kui kolmanda riigi õigus- ja haldusnormid, mis hõlmavad taotleva krüptovarateenuse osutajaga märkimisväärset seost omavat üht või mitut füüsilist või juriidilist isikut, või nende täitmise tagamisega seotud raskused takistavad neil tulemuslikku järelevalvet teha.

9.   Pädevad asutused hindavad 40 tööpäeva jooksul alates pärast täieliku taotluse saamise kuupäevast, kas taotlev krüptovarateenuse osutaja vastab käesolevale jaotisele, ning võtavad krüptovarateenuse osutaja tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta vastu täielikult põhjendatud otsuse. Viie tööpäeva jooksul alates otsuse tegemise kuupäevast teevad pädevad asutused taotlejale oma otsuse teatavaks. Hindamisel võetakse arvesse selliste krüptovarateenuste laadi, ulatust ja keerukust, mida taotlev krüptovarateenuse osutaja kavatseb osutada.

10.   Pädevad asutused lükkavad krüptovarateenuse osutaja tegevusloa taotluse tagasi, kui on objektiivne ja tõendatav põhjus arvata, et:

a)

taotleva krüptovarateenuse osutaja juhtorgan võib krüptovarateenuse osutaja tulemuslikku, kindlat ja usaldusväärset juhtimist ja talitluspidevust, tema klientide huvide piisavat arvessevõtmist ja turu terviklust ohustada või seab taotleva krüptovarateenuse osutaja suurde rahapesu või terrorismi rahastamise ohtu;

b)

taotleva krüptovarateenuse osutaja juhtorgani liikmed ei vasta artikli 68 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele;

c)

aktsionärid või osakuomanikud, kellel on taotlevas krüptovarateenuse osutajas otsene või kaudne oluline osalus, ei vasta artikli 68 lõikes 2 sätestatud piisavalt hea maine kriteeriumidele;

d)

taotlev krüptovarateenuse osutaja ei täida või tõenäoliselt ei täida käesoleva jaotise nõudeid.

11.   ESMA ja EBA annavad vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 16 ja määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 16 ühiselt välja suunised, mille alusel hinnata taotleva krüptovarateenuse osutaja juhtorgani liikmete ning taotlevas krüptovarateenuse osutajas otsest või kaudset olulist osalust omavate aktsionäride ja osakuomanike sobivust.

ESMA ja EBA annavad esimeses lõigus osutatud suunised välja hiljemalt 30. juuniks 2024.

12.   Pädevad asutused võivad lõikes 9 sätestatud hindamisperioodi jooksul, ent hiljemalt kõnealuse perioodi 20. tööpäeval, nõuda lisateavet, mis on vajalik hindamise lõpuleviimiseks. Selline nõue esitatakse taotlevale krüptovarateenuse osutajale kirjalikult ja selles täpsustatakse vajalik lisateave.

Lõike 9 kohase hindamisperioodi arvestamine peatatakse kuupäeval, mil pädevad asutused esitavad puuduva teabe nõude, ja seda jätkatakse kuupäeval, mil nad saavad taotlevalt krüptovarateenuse osutajalt vastuse. Hindamist ei peatata kauemaks kui 20 tööpäevaks. Pädevad asutused võivad oma äranägemisel nõuda teabe edasist täiendamist või täpsustamist, kuid sellisel juhul lõikes 9 sätestatud hindamisperioodi enam ei peatata.

13.   Pädevad asutused edastavad ESMAle kahe tööpäeva jooksul alates tegevusloa andmisest artikli 109 lõikes 5 osutatud teabe. Pädevad asutused teavitavad ESMAt ka kõigist tegevusloa taotluse andmisest keeldumise juhtudest. ESMA teeb artikli 109 lõikes 5 osutatud teabe kättesaadavaks samas artiklis osutatud registris krüptovara teenuse osutamise alguskuupäevaks.

Artikkel 64

Krüptovarateenuse osutaja tegevusloa kehtetuks tunnistamine

1.   Pädevad asutused tunnistavad krüptovarateenuse osutaja tegevusloa kehtetuks, kui krüptovarateenuse osutaja:

a)

ei ole tegevusluba 12 kuu jooksul alates loa saamise kuupäevast kasutanud;

b)

on tegevusloast sõnaselgelt loobunud;

c)

ei ole krüptovarateenuseid üheksa järjestikuse kuu jooksul osutanud;

d)

on saanud tegevusloa ebaseaduslikul viisil, näiteks taotluses valeandmeid esitades;

e)

ei vasta enam nendele tingimustele, mille alusel tegevusluba anti, ning ta ei ole ettenähtud aja jooksul pädeva asutuse nõutud parandusmeetmeid võtnud;

f)

ei ole rahapesu ja terrorismi rahastamise avastamiseks ja tõkestamiseks kooskõlas direktiiviga (EL) 2015/849 mõjusaid süsteeme, menetlusi ega korda kehtestanud;

g)

on raskelt rikkunud käesolevat määrust, sealhulgas sätteid, mis käsitlevad krüptovara omanike või krüptovarateenuse osutajate klientide kaitset või turu terviklust.

2.   Pädevad asutused võivad krüptovarateenuse osutaja tegevusloa kehtetuks tunnistada mis tahes järgmisel juhul:

a)

krüptovarateenuse osutaja on rikkunud selle riigisisese õigusakti sätteid, millega on direktiiv (EL) 2015/849 üle võetud;

b)

krüptovarateenuse osutaja on jäänud ilma loast tegutseda makseasutusena või loast tegutseda e-raha asutusena ning ta ei ole suutnud olukorda 40 kalendripäeva jooksul parandada.

3.   Kui pädev asutus tunnistab krüptovarateenuse osutaja tegevusloa kehtetuks, teavitab ta põhjendamatu viivituseta ESMAt ja vastuvõtvate liikmesriikide ühtseid kontaktpunkte. ESMA teeb selle teabe kättesaadavaks artiklis 109 osutatud registris.

4.   Pädevad asutused võivad tegevusloa kehtetuks tunnistamisel piirduda kindla krüptovarateenusega.

5.   Enne krüptovarateenuse osutaja tegevusloa kehtetuks tunnistamist konsulteerivad pädevad asutused teise liikmesriigi pädeva asutusega, kui asjaomane krüptovarateenuse osutaja on:

a)

kõnealuses teises liikmesriigis tegevusloa saanud krüptovarateenuse osutaja tütarettevõtja;

b)

kõnealuses teises liikmesriigis tegevusloa saanud krüptovarateenuse osutaja emaettevõtja tütarettevõtja;

c)

samade füüsiliste või juriidiliste isikute kontrolli all, kes kontrollivad kõnealuses teises liikmesriigis tegevusloa saanud krüptovarateenuse osutajat.

6.   Enne krüptovarateenuse osutaja tegevusloa kehtetuks tunnistamist võivad pädevad asutused konsulteerida asutusega, kes on pädev tegema järelevalvet selle üle, kas krüptovarateenuse osutaja täidab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise norme.

7.   EBA, ESMA ja vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus võivad igal ajal taotleda, et päritoluliikmesriigi pädev asutus uuriks, kas krüptovarateenuse osutaja vastab endiselt tegevusloa andmise tingimustele, kui on alust kahtlustada, et see ei pruugi enam nii olla.

8.   Krüptovarateenuse osutaja kehtestab, rakendab ellu ja säilitab asjakohased menetlused, millega tagatakse, et tema tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral kantakse klientide krüptovara ja raha aegsasti ja korrektselt teisele krüptovarateenuse osutajale üle.

Artikkel 65

Krüptovarateenuste piiriülene osutamine

1.   Krüptovarateenuse osutaja, kes kavatseb osutada krüptovarateenuseid rohkem kui ühes liikmesriigis, esitab päritoluliikmesriigi pädevale asutusele järgmise teabe:

a)

nende liikmesriikide nimekiri, kus krüptovarateenuse osutaja kavatseb krüptovarateenuseid osutada;

b)

krüptovarateenused, mida krüptovarateenuse osutaja kavatseb piiriüleselt osutada;

c)

kuupäev, mil krüptovarateenuste osutamist on kavas alustada;

d)

krüptovarateenuse osutaja kõigi muude tegevuste loetelu, mida käesolev määrus ei hõlma.

2.   Päritoluliikmesriigi pädev asutus edastab teabe, mille ta on saanud lõike 1 kohaselt, 10 tööpäeva jooksul pärast teabe kättesaamist vastuvõtvate liikmesriikide ühtsetele kontaktpunktidele, ESMA-le ja EBA-le.

3.   Tegevusloa andnud liikmesriigi pädev asutus annab asjaomasele krüptovarateenuse osutajale lõikes 2 osutatud teabeedastusest teada.

4.   Krüptovarateenuse osutaja võib hakata krüptovarateenuseid muus liikmesriigis kui oma päritoluliikmesriigis osutama alates kuupäevast, mil ta saab lõikes 3 osutatud teate kätte, ent hiljemalt alates 15. kalendripäevast pärast seda, kui ta on lõikes 1 osutatud teabe esitanud.

2. PEATÜKK

Kõigi krüptovarateenuse osutajate kohustused

Artikkel 66

Kohustus tegutseda kliendi parimates huvides ausalt, õiglaselt ja professionaalselt

1.   Krüptovarateenuse osutaja tegutseb kooskõlas oma klientide ja tulevaste klientide parimate huvidega ausalt, õiglaselt ja professionaalselt.

2.   Krüptovarateenuse osutaja esitab oma klientidele tõese, selge ja mitteeksitava teabe, sealhulgas reklaamteadetes, mis peavad olema sellisena identifitseeritavad. Krüptovarateenuse osutaja ei tohi tahtlikult ega ettevaatamatuse tõttu kliente krüptovara tegelike ega arvatavate eeliste osas eksitada.

3.   Krüptovarateenuse osutaja hoiatab kliente krüptovaraga tehtavate tehingutega kaasnevate riskide eest.

Krüptovarateenuse osutaja annab krüptovara kauplemisplatvormi korraldamisel, krüptovara vahetamisel raha või muu krüptovara vastu, krüptovara kohta nõu andmisel ja krüptovaraportfelli valitsemise teenuste osutamisel oma klientidele hüperlingid selle krüptovara valgele raamatule, millega seoses ta neid teenuseid osutab.

4.   Krüptovarateenuse osutaja teeb oma hinna-, kulu- ja tasupõhimõtted avalikult kättesaadavaks, avaldades selle oma veebisaidil tähelepandavas kohas.

5.   Krüptovarateenuse osutaja teeb oma veebisaidil tähelepandavas kohas üldsusele kättesaadavaks teabe, mis on seotud iga sellise krüptovara emiteerimisel kasutatava konsensusmehhanismi peamise kahjuliku mõjuga kliimale ja muu keskkonnale avalduva kahjuliku mõjuga, millega seoses ta teenuseid osutab. Selle teabe võib leida krüptovara valgest raamatust.

6.   ESMA töötab koostöös EBAga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse sellise lõikes 5 osutatud teabe sisu, meetodid ja esitamise viis, mis puudutab kestlikkuse näitajaid, mis käsitlevad kahjulikku mõju kliimale ja muud keskkonnale avalduvat kahjulikku mõju.

Esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu väljatöötamisel võtab ESMA arvesse krüptovaratehingute valideerimiseks kasutatavaid eri liiki konsensusmehhanisme, nende stiimulistruktuure ning energia, taastuvenergia ja loodusvarade kasutamist, jäätmeteket ja kasvuhoonegaaside heidet. ESMA ajakohastab neid regulatiivseid tehnilisi standardeid, võttes arvesse õiguslikke muudatusi ja tehnika arengut.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 67

Usaldatavusnõuded

1.   Krüptovarateenuse osutajal peab pidevalt olema usaldatavusnõuete kaitsepuhver, mille summa on vähemalt sama suur kui järgmistest arvnäitajatest suurim:

a)

IV lisas osutatud alaliste miinimumkapitalinõuete summa sõltuvalt osutatavate krüptovarateenuste liigist;

b)

veerand eelmise aasta püsikuludest, mis tuleb igal aastal läbi vaadata.

2.   Krüptovarateenuse osutaja, kes ei ole alates kuupäevast, mil ta teenuste osutamist alustas, ühe aasta jooksul tegutsenud, kasutab lõike 1 punktis b osutatud arvutuse tegemisel prognoositavaid püsikulusid, lähtudes teenuse osutamise esimese 12 kuu prognoosidest, mille ta esitas koos tegevusloa taotlusega.

3.   Lõike 1 punkti b kohaldamisel arvutab krüptovarateenuse osutaja oma eelmise aasta püsikulud, kasutades kohaldatavast raamatupidamistavast tulenevaid arvnäitajaid, arvates pärast kasumi jaotamist aktsionäride või osakuomanike vahel nende viimastes auditeeritud raamatupidamise aastaaruannetes, või kui auditeeritud aruandeid ei ole, siis riiklike järelevalveasutuste poolt kinnitatud raamatupidamise aastaaruannetes, kogukuludest maha järgmised kirjed:

a)

töötajate preemiad ja muud tasud, kui need preemiad ja tasud sõltuvad krüptovarateenuse osutaja puhaskasumist asjaomasel aastal;

b)

töötajate, direktorite ja osanike kasumiosad;

c)

muud kasumijaotised ja muu muutuvtasu, niivõrd kui need on välja makstud täielikult oma äranägemisel;

d)

erakorralisest tegevusest tulenevad ühekordsed kulud.

4.   Lõikes 1 osutatud usaldatavusnõuete kaitsepuhvri moodustavad üks või mitu järgmistest:

a)

omavahendid, mis koosnevad määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 26–30 osutatud esimese taseme põhiomavahendite kirjetest ja instrumentidest, millest on kõnealuse määruse artikli 36 kohased summad täies ulatuses maha arvatud, ilma et kohaldataks kõnealuse määruse artiklite 46 ja 48 kohaseid künnisega seotud erandeid;

b)

kindlustuslepingud, mis hõlmavad liidu territooriume, kus krüptovarateenuseid osutatakse, või samaväärsed garantiid.

5.   Lõike 4 punktis b osutatud kindlustusleping avalikustatakse krüptovarateenuse osutaja veebisaidil ja sellel on vähemalt järgmised tunnused:

a)

selle algne kehtivusaeg on vähemalt üks aasta;

b)

selle lõpetamisest etteteatamise aeg on vähemalt 90 päeva;

c)

see on sõlmitud kindlustusandjaga, kellele on kindlustuse pakkumiseks tegevusluba antud kooskõlas liidu või liikmesriigi õigusega;

d)

kindlustust pakub kolmas isik.

6.   Lõike 4 punktis b osutatud kindlustusleping hõlmab kindlustuskatet kõigi järgmiste riskide vastu:

a)

dokumentide kaotsiminek;

b)

vääralt esitatud teave või eksitavad avaldused;

c)

tegevus, vead või tegevusetus, mille tagajärjel rikutakse:

i)

õiguslikke ja regulatiivseid kohustusi;

ii)

kohustust tegutseda klientide suhtes ausalt, õiglaselt ja professionaalselt;

iii)

konfidentsiaalsuskohustusi;

d)

suutmatus kehtestada, ellu viia ja säilitada huvide konfliktide vältimiseks vajalikke menetlusi;

e)

tegevushäiretest või süsteemiriketest tulenevad kahjud;

f)

kui see on ärimudeli puhul asjakohane, raske hooletus klientide krüptovara ja raha kaitsmisel;

g)

krüptovarateenuse osutajate vastutus klientide ees kooskõlas artikli 75 lõikega 8.

Artikkel 68

Juhtimiskord

1.   Krüptovarateenuse osutaja juhtorgani liikmetel peab olema piisavalt hea maine ning neil peavad nii eraldi kui ühiselt olema oma ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised, oskused ja kogemused. Eelkõige ei tohi krüptovarateenuse osutaja juhtorgani liikmed olla süüdi mõistetud rahapesu ega terrorismi rahastamisega seotud süüteos ega mõnes muus süüteos, mis võiks nende head mainet kahjustada. Samuti peavad nad tõendama, et neil on võimalik pühendada ülesannete täitmiseks piisavalt aega.

2.   Aktsionäridel ja osakuomanikel, kellel on krüptovarateenuse osutajas otsene või kaudne oluline osalus, peab olema piisavalt hea maine ning eelkõige ei tohi nad olla süüdi mõistetud rahapesu ega terrorismi rahastamisega seotud süüteos ega mõnes muus süüteos, mis võiks nende head mainet kahjustada.

3.   Kui krüptovarateenuse osutajas olulist otsest või kaudset osalust omavate aktsionäride või osakuomanike mõju on krüptovarateenuse osutaja kindla ja usaldusväärse juhtimisega tõenäoliselt vastuolus, võtavad pädevad asutused riskide maandamiseks sobivaid meetmeid.

Sellised meetmed võivad hõlmata kohtumääruse taotlemist, juhtidele ja juhtimise eest vastutavatele isikutele karistuse määramist ning otsest või kaudset olulist osalust omavatele aktsionäridele või osakuomanikele kuuluvate aktsiate või osakutega seotud hääleõiguse peatamist.

4.   Krüptovarateenuse osutaja võtab vastu põhimõtted ja menetlused, mille abil on käesoleva määruse nõuete täitmine piisavalt hästi tagatud.

5.   Krüptovarateenuse osutaja võtab tööle töötajad, kellel on neile määratud ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised, oskused ja kogemused, võttes arvesse osutatavate krüptovarateenuste mahtu, laadi ja ulatust.

6.   Krüptovarateenuse osutaja juhtorgan hindab ja vaatab korrapäraselt läbi, kas käesoleva jaotise 2. ja 3. peatükis sätestatud nõuete täitmiseks kehtestatud põhimõtted ja menetlused on tulemuslikud, ning võtab võimalike puuduste kõrvaldamiseks asjakohaseid meetmeid.

7.   Krüptovarateenuse osutaja võtab kõik mõistlikud meetmed, et tagada oma krüptovarateenuste järjepidevus ja korrapärasus. Selleks kasutab krüptovarateenuse osutaja asjakohaseid ja proportsionaalseid vahendeid ja menetlusi, sealhulgas määrusega (EL) 2022/2554 nõutavaid vastupidavaid ja turvalisi IKT-süsteeme.

Krüptovarateenuse osutaja kehtestab talitluspidevuse põhimõtted, mis hõlmavad nii määruse (EL) 2022/2554 artiklite 11 ja 12 kohaselt koostatud IKT talitluspidevuse kavasid kui ka reageerimis- ja taastekavasid, mille eesmärk on tagada IKT-süsteemide ja - protseduuride katkestuste korral oluliste andmete ja funktsioonide säilitamine ning krüptovarateenuste osutamise jätkumine või, kui see ei ole võimalik, selliste andmete ja funktsioonide kiire taastamine ning krüptovarateenuste osutamise kiire taasalustamine.

8.   Krüptovarateenuse osutajal peavad nende riigisiseste õigusaktide sätete täitmiseks, millega võetakse üle direktiiv (EL) 2015/849, olema kooskõlas määrusega (EL) 2022/2554 nõutavad mehhanismid, süsteemid ja protseduurid ning tulemuslikud riskihindamise protseduurid ja kord. Ta peab korrapäraselt jälgima ja hindama nende mehhanismide, süsteemide ja protseduuride asjakohasust ja mõjusust, võttes arvesse osutatavate krüptovarateenuste mahtu, laadi ja ulatust, ning võtab nende puuduste kõrvaldamiseks vajalikud meetmed.

Krüptovarateenuse osutajal on süsteemid ja protseduurid, millega tagada kooskõlas määrusega (EL) 2022/2554 andmete kättesaadavus, autentsus, terviklus ja konfidentsiaalsus.

9.   Krüptovarateenuse osutaja korraldab kõigi oma krüptovarateenuste, tegevuste, korralduste ja tehingute kohta käivate andmete säilitamise. Need andmed peavad olema piisavad, et pädevad asutused saaksid täita oma järelevalveülesandeid ja võtta täitemeetmeid, ning eelkõige selleks, et teha kindlaks, kas krüptovarateenuse osutaja on kõik kohustused, sealhulgas klientide või tulevaste klientidega ning turu terviklusega seotud kohustused täitnud.

Esimese lõigu kohaselt säilitatavad andmed esitatakse klientidele taotluse korral ja neid säilitatakse viis aastat või, kui pädev asutus seda enne viie aasta möödumist taotleb, siis kuni seitse aastat.

10.   ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse:

a)

meetmed, millega tagatakse lõikes 7 osutatud krüptovarateenuste osutamise järjepidevus ja korrapärasus;

b)

kõigi lõikes 9 osutatud krüptovarateenuste, tegevuste, korralduste ja tehingute kohta säilitatavad andmed.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 69

Pädevatele asutustele esitatav teave

Krüptovarateenuse osutaja annab enne, kui uus liige tegevust alustab, oma pädevale asutusele viivitamata teada kõigist muudatustest, mis tema juhtorganis on toimunud, ja esitab pädevale asutusele kogu teabe, mida on vaja, et hinnata vastavust artiklile 68.

Artikkel 70

Klientide krüptovara ja raha kaitse

1.   Krüptovarateenuse osutaja, kes hoiab klientidele kuuluvat krüptovara või sellisele krüptovarale juurdepääsu vahendeid, võtab vajalikud meetmed, et klientide omandiõigusi kaitsta, eelkõige krüptovarateenuse osutaja maksejõuetuse korral, ning et hoida ära kliendi krüptovara kasutamist tema enda arvel.

2.   Kui ärimudelite või krüptovarateenuste puhul nõutakse klientide muu raha kui e-raha tokenite hoidmist, kehtestab krüptovarateenuse osutaja asjakohase korra, et kaitsta klientide omandiõigusi ja hoida ära klientidele kuuluva raha kasutamist tema enda arvel.

3.   Krüptovarateenuse osutaja paigutab muu raha kui e-raha tokenid raha saamise päevale järgneva tööpäeva lõpuks krediidiasutusse või keskpanka.

Krüptovarateenuse osutaja võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et krediidiasutuses või keskpangas hoitavat klientide muud raha kui e-raha tokeneid hoitakse kontol, mis on kontodest, mida kasutatakse krüptovarateenuse osutajale kuuluva raha hoidmiseks, selgesti eristatav.

4.   Krüptovarateenuse osutaja võib ise või kolmanda isiku kaudu osutada makseteenuseid, mis on seotud tema osutatava krüptovarateenusega, tingimusel et krüptovarateenuse osutajal endal või kolmandal isikul on selliste teenuste osutamiseks direktiivi (EL) 2015/2366 kohane luba.

Makseteenuste osutamisel teavitab krüptovarateenuse osutaja oma kliente kõigist järgmistest asjaoludest:

a)

kõnealuste teenuste laad ja tingimused, sealhulgas viited kohaldatavale riigisisesele õigusele ja klientide õigustele;

b)

see, kas ta osutab neid teenuseid vahetult ise või teeb seda kolmas isik.

5.   Käesoleva artikli lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata krüptovarateenuse osutajate suhtes, kes on e-raha asutused, makseasutused või krediidiasutused.

Artikkel 71

Kaebuste käsitlemise kord

1.   Krüptovarateenuse osutaja kehtestab ja säilitab klientidelt saadud kaebuste kiireks, õiglaseks ja järjekindlaks käsitlemiseks mõjusa ja läbipaistva korra ning avaldab selle korra kirjelduse.

2.   Klientidel peab olema õigus esitada krüptovarateenuse osutajale kaebusi tasuta.

3.   Krüptovarateenuse osutaja annab klientidele kaebuse esitamise võimalusest teada. Krüptovarateenuse osutaja teeb klientidele kättesaadavaks kaebuste esitamise vormi ning registreerib kõik saadud kaebused ja neile lahendamiseks võetud meetmed.

4.   Krüptovarateenuse osutaja uurib kõiki kaebusi aegsasti ja õiglaselt ning annab uurimise tulemustest mõistliku aja jooksul klientidele teada.

5.   ESMA töötab tihedas koostöös EBAga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada kaebuste käsitlemise nõuded, standardvormid ja kord.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 72

Huvide konfliktide tuvastamine, vältimine, juhtimine ja avalikustamine

1.   Krüptovarateenuse osutaja rakendab ja säilitab mõjusad põhimõtted ja korra, võttes arvesse osutatavate krüptovarateenuste mahtu, laadi ja ulatust, et tuvastada, vältida, juhtida ja avalikustada huvide konflikte järgmiste isikute vahel:

a)

tema enda ja

i)

tema aktsionäride või osakuomanike;

ii)

mis tahes isikute, kes on otseselt või kaudselt seotud krüptovarateenuse osutaja või tema aktsionäride või osakuomanikega kontrolli kaudu;

iii)

tema juhtorgani liikmete;

iv)

tema töötajate või

v)

tema klientide vahel; või

b)

kahe või enama kliendi vahel, kelle vastastikused huvid on vastuolus.

2.   Krüptovarateenuse osutaja avaldab oma klientidele ja tulevastele klientidele oma veebisaidil tähelepandavas kohas teabe selle kohta, millised on lõikes 1 osutatud huvide konfliktide üldine laad ja allikad ning milliseid meetmeid on huvide konfliktide leevendamiseks võetud.

3.   Lõikes 2 osutatud avalikustamine toimub elektroonilises vormis ja see peab sisaldama piisavalt üksikasjalikku teavet, võttes arvesse iga kliendi olemust, et iga klient saaks teha teadlikke otsuseid krüptovarateenuse kohta, millega seoses huvide konflikt on tekkinud.

4.   Krüptovarateenuse osutaja hindab oma huvide konfliktide juhtimise põhimõtteid ja vaatab need vähemalt kord aastas läbi ning võtab võimalike puuduste kõrvaldamiseks kõik sobivad meetmed.

5.   ESMA töötab tihedas koostöös EBAga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse:

a)

lõikes 1 osutatud põhimõtete ja korra nõuded, võttes arvesse osutatavate krüptovarateenuste mahtu, laadi ja ulatust;

b)

lõike 2 kohaselt avalikustatava teabe sisu üksikasjad ja esitusmeetod.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 73

Teenuste ja tegevuste edasiandmine

1.   Krüptovarateenuse osutaja, kes annab tegevusfunktsioonide täitmiseks tegevusi või teenuseid kolmandatele isikutele edasi, võtab kõik mõistlikud meetmed, et täiendavat operatsiooniriski vältida. Ta jääb kõigi käesolevast jaotisest tulenevate kohustuste täitmise eest täielikult vastutavaks ja tagab kogu aeg, et järgmised tingimused on täidetud:

a)

edasiandmise tõttu ei delegeerita krüptovarateenuse osutaja vastutust kellelegi teisele;

b)

edasiandmise tõttu ei muutu krüptovarateenuse osutaja ja tema klientide vahelised suhted ega krüptovarateenuse osutaja kohustused oma klientide vastu;

c)

edasiandmine ei muuda krüptovarateenuse osutajale tegevusloa andmise tingimusi;

d)

edasiandmisega seotud kolmandad isikud teevad krüptovarateenuse osutaja päritoluliikmesriigi pädeva asutusega koostööd ning edasiandmine ei takista pädevate asutuste järelevalveülesannete täitmist, sealhulgas kohapealset juurdepääsu nende ülesannete täitmiseks vajaliku teabe saamiseks;

e)

krüptovarateenuse osutajal on kogu aeg eksperditeadmised ja ressursid, mida on vaja osutatavate teenuste kvaliteedi hindamiseks, edasiantud teenuste üle tulemusliku järelevalve tegemiseks ja edasiantud teenusega seotud riskide pidevaks juhtimiseks;

f)

krüptovarateenuse osutajal on edasiantud teenuseid puudutavale asjakohasele teabele otsene juurdepääs;

g)

krüptovarateenuse osutaja tagab, et edasiandmisega seotud kolmandad isikud täidavad liidu andmekaitsestandardeid.

Esimese lõigu punkti g kohaldamisel vastutab krüptovarateenuse osutaja selle eest, et andmekaitsestandardid oleksid ette nähtud lõikes 3 osutatud kirjalikes lepingutes.

2.   Krüptovarateenuse osutajal peavad edasiandmise kohta olema põhimõtted, mis puudutavad ka hädaolukorrakava ja väljumisstrateegiat, võttes arvesse osutatavate krüptovarateenuste mahtu, laadi ja ulatust.

3.   Krüptovarateenuse osutaja määrab kirjalikus lepingus kindlaks oma õigused ja kohustused ning nende kolmandate isikute õigused ja kohustused, kellele nad teenuseid või tegevusi edasi annavad. Edasiandmislepingus nähakse krüptovarateenuse osutajale ette õigus leping lõpetada.

4.   Krüptovarateenuse osutaja ja kolmandad isikud teevad taotluse korral pädevatele asutustele ja muudele asjaomastele asutustele kättesaadavaks kogu teabe, mida neil asutustel on vaja, et hinnata, kas edasiantud tegevused vastavad käesoleva jaotise nõuetele.

Artikkel 74

Krüptovarateenuse osutaja tegevuse korrapärane lõpetamine

Krüptovarateenuse osutajal, kes osutab mõnda artiklites 75–79 osutatud teenust, peab olema kava, millega on võimalik kohaldatava riigisisese õiguse alusel toetada tema tegevuse korrapärast lõpetamist, sealhulgas kõnealuse teenuseosutaja või kolmanda isiku kriitiliste tegevuste järjepidevust või taastamist. Kõnealuses kavas kirjeldatakse krüptovarateenuse osutaja suutlikkust tegevus korrapäraselt lõpetada, põhjustamata klientidele põhjendamatut majanduslikku kahju.

3. PEATÜKK

Spetsiifiliste krüptovarateenustega seotud kohustused

Artikkel 75

Krüptovara hoidmine ja haldamine kliendi nimel

1.   Krüptovarateenuse osutaja, kes hoiab ja haldab krüptovara kliendi nimel, sõlmib oma klientidega lepingu, milles täpsustatakse tema kohustused ja vastutus. Leping hõlmab vähemalt järgmist:

a)

lepingupoolte identiteet;

b)

osutatava krüptovarateenuse laad ja kirjeldus;

c)

krüptovara hoidmise põhimõtted;

d)

krüptovarateenuse osutaja ja kliendi vahelise sidepidamise vahendid, sealhulgas kliendi autentimise süsteem;

e)

krüptovarateenuse osutaja kasutatavate turvasüsteemide kirjeldus;

f)

krüptovarateenuse osutaja kohaldatavad tasud ja kulud;

g)

kohaldatav õigus.

2.   Krüptovarateenuse osutaja, kes hoiab ja haldab krüptovara kliendi nimel, peab iga kliendi nimel avatud positsioonide registrit, mis vastab iga kliendi õigustele krüptovara suhtes. Kui see on kohaldatav, registreerib krüptovarateenuse osutaja kõnealuses registris võimalikult kiiresti kõik oma klientidelt saadud juhiste kohaselt tehtud liikumised. Sellisel juhul tagatakse tema sisekorraga, et mis tahes liikumist, mis mõjutab krüptovara registreerimist, tõendab tehing, mis regulaarselt registreeritakse kliendi positsioonide registris.

3.   Krüptovarateenuse osutaja, kes hoiab ja haldab krüptovara kliendi nimel, kehtestab sise-eeskirja ja -korraga krüptovara hoidmise põhimõtted, et tagada sellise krüptovara või krüptovarale juurdepääsu vahendite hoidmine või kontroll.

Esimeses lõigus osutatud krüptovara hoidmise põhimõtetes vähendatakse võimalikult palju riski, et pettuse, küberohtude või hooletuse tõttu lähevad klientide krüptovara või kõnealuse krüptovaraga seotud õigused või krüptovarale juurdepääsu vahendid kaotsi.

Kui klient seda soovib, tuleb talle krüptovara hoidmise põhimõtete kokkuvõte elektroonilises vormis kättesaadavaks teha.

4.   Kui see on asjakohane, hõlbustab krüptovarateenuse osutaja, kes hoiab või haldab krüptovara kliendi nimel, krüptovaraga seotud õiguste kasutamist. Kõik sündmused, mille tõttu klient saab tõenäoliselt uusi õigusi või tema õigused muutuvad, kantakse viivitamata kliendi positsioonide registrisse.

Kui aluseks olevas hajusraamatu tehnoloogias tehakse muudatusi või leiab aset muu sündmus, mille tõttu klient saab tõenäoliselt uusi õigusi või tema õigused muutuvad, on kliendil õigus krüptovarale või uutele õigustele, mis on sellise muutuse tõttu tekkinud, sellisel alusel ja sellises ulatuses, nagu olid kliendi positsioonid kõnealuse muudatuse või sündmuse toimumise ajal, välja arvatud juhul, kui enne kõnealust sündmust kliendi nimel krüptovara hoidva ja haldava krüptovarateenuse osutajaga kooskõlas lõikega 1 sõlmitud kehtivas lepingus on sõnaselgelt sätestatud teisiti.

5.   Krüptovarateenuse osutaja, kes hoiab ja haldab krüptovara kliendi nimel, esitab oma klientidele vähemalt kord kolme kuu jooksul ja kui klient seda soovib, asjaomase kliendi nimel registreeritud krüptovara positsioonide aruande. Positsioonide aruanne esitatakse elektrooniliselt. Positsioonide aruandes tuleb ära märkida asjaomane krüptovara, selle saldo, väärtus ja asjaomasel ajavahemikul tehtud krüptovaraülekanded.

Krüptovarateenuse osutaja, kes hoiab ja haldab krüptovara kliendi nimel, esitab oma kliendile võimalikult kiiresti kogu teabe sellise krüptovaraga seotud toimingute kohta, mille jaoks on vaja kõnealuselt kliendilt vastust.

6.   Krüptovarateenuse osutaja, kes hoiab ja haldab krüptovara kliendi nimel, tagab, et on kehtestatud vajalik kord, mille alusel saab kliendi nimel hoitava krüptovara või juurdepääsu vahendid kliendile võimalikult kiiresti tagastada.

7.   Krüptovarateenuse osutaja, kes hoiab ja haldab krüptovara kliendi nimel, eraldab oma klientide nimel hoitava krüptovara iseenda varast ning tagab, et tema klientide krüptovarale juurdepääsu vahendid on sellistena selgelt identifitseeritavad. Ta tagab, et hajusraamatus hoitakse tema klientide krüptovara tema enda krüptovarast eraldi.

Hoiul olev krüptovara tuleb krüptovarateenuse osutaja varast krüptovarateenuse osutaja klientide huvides kooskõlas kohaldatava õigusega õiguslikult niimoodi eraldada, et krüptovarateenuse osutaja võlausaldajatel ei oleks krüptovarateenuse osutaja omanduses olevale krüptovarale õigust, eelkõige maksejõuetuse korral.

Krüptovarateenuse osutaja tagab, et hoiul olev krüptovara on krüptovarateenuse osutaja varast eraldatud ka tegevustasandil.

8.   Krüptovarateenuse osutaja, kes hoiab ja haldab krüptovara kliendi nimel, vastutab oma klientide ees krüptovara ja krüptovarale juurdepääsu vahendite kaotsimineku eest, kui see toimub sellise intsidendi tagajärjel, mis on krüptovarateenuse osutajaga seostatav. Krüptovarateenuse osutaja vastutus ulatub kaotsiläinud krüptovara turuväärtuseni kaotsimineku ajal.

Selliseks intsidendiks, mis krüptovarateenuse osutajaga seostatav ei ole, on igasugune sündmus, mille puhul krüptovarateenuse osutaja tõendab, et see toimus sõltumatult asjaomase teenuse osutamisest või sõltumatult krüptovarateenuse osutaja toimingutest, näiteks hajusraamatu toimimisele omane probleem, mille üle krüptovarateenuse osutajal kontroll puudub.

9.   Kui krüptovarateenuse osutaja, kes hoiab ja haldab krüptovara kliendi nimel, kasutab teisi selle teenuse osutajaid, kasutab ta üksnes artikli 59 kohaselt tegevusloa saanud krüptovarateenuse osutajaid.

Krüptovarateenuse osutaja, kes hoiab ja haldab krüptovara kliendi nimel ning kasutab teisi krüptovarateenuse osutajaid, annab sellest oma klientidele teada.

Artikkel 76

Krüptovara kauplemisplatvormi korraldamine

1.   Krüptovara kauplemisplatvormi korraldav krüptovarateenuse osutaja kehtestab, säilitab ja viib kauplemisplatvormi jaoks ellu selged ja läbipaistvad tegevusreeglid. Tegevusreeglites tuleb vähemalt:

a)

kehtestada kinnistamismenetlused, sealhulgas kliendi suhtes rakendatavad hoolsusnõuded, mis vastavad rahapesu või terrorismi rahastamise riskile, mis taotlejaga direktiivi (EL) 2015/849 kohaselt seostuvad, ning mida kohaldatakse enne krüptovara kauplemisele võtmist;

b)

määrata kindlaks sellised võimalikud krüptovaraliigid, mida kauplemisele ei lubata;

c)

määrata kindlaks kauplemisele võtmise põhimõtted, menetlused ja võimalike tasude suuruse;

d)

kehtestada kauplemistegevuses osalemiseks objektiivsed, mittediskrimineerivad reeglid ja proportsionaalsed kriteeriumid, millega soodustatakse kaubelda soovivate klientide õiglast ja avatud juurdepääsu kauplemisplatvormile;

e)

kehtestada kaalutlusõigusevälised reeglid ja menetlused, et tagada õiglane ja nõuetekohane kauplemine, ning korralduste tõhusaks täitmiseks objektiivsed kriteeriumid;

f)

kehtestada tingimused, mille alusel jääb krüptovara kauplemiseks kättesaadavaks, sealhulgas likviidsuskünnised ja perioodilise avalikustamise nõuded;

g)

kehtestada tingimused, mille alusel võib krüptovaraga kauplemise peatada;

h)

kehtestada menetlused, millega tagatakse nii krüptovaras kui ka rahas tõhus arveldamine.

Eseimes lõigu punkti a kohaldamisel sätestatakse tegevusreeglites selgelt, et kui käesolevas määruses nõutud juhtudel ei ole krüptovara valget raamatut avaldatud, siis krüptovara kauplemisele ei võeta.

2.   Enne krüptovara kauplemisele võtmist tagab krüptovara kauplemisplatvormi korraldav krüptovarateenuse osutaja, et krüptovara vastab kauplemisplatvormi tegevusreeglitele, ja hindab asjaomase krüptovara sobivust. Krüptovara sobivuse hindamisel hindab kauplemisplatvormi korraldav krüptovarateenuse osutaja eelkõige kasutatud tehniliste lahenduste usaldusväärsust ja võimalikku seost ebaseadusliku tegevuse või kelmuste ja pettustega, võttes arvesse krüptovara emitendi ja tema arendusrühma kogemusi, varasemaid tulemusi ja mainet. Kauplemisplatvormi korraldav krüptovarateenuse osutaja hindab ka muu krüptovara kui artikli 4 lõike 3 esimese lõigu punktides a–d osutatud varapõhiste tokenite ja e-raha tokenite sobivust.

3.   Krüptovara kauplemisplatvormi tegevusreeglid peavad välistama sellise krüptovara kauplemisele võtmise, millel on sisseehitatud anonüümimisfunktsioon, välja arvatud juhul, kui krüptovara kauplemisplatvormi korraldav krüptovarateenuse osutaja suudab krüptovara omanikud ja nende varasemad tehingud kindlaks teha.

4.   Lõikes 1 osutatud tegevusreeglid koostatakse päritoluliikmesriigi ametlikus keeles või rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles.

Kui krüptovara kauplemisplatvormi korraldatakse teises liikmesriigis, koostatakse lõikes 1 osutatud tegevusreeglid vastuvõtva liikmesriigi ametlikus keeles või rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles.

5.   Krüptovarateenuse osutaja, kes krüptovara kauplemisplatvormi korraldab, ei kauple oma arvel krüptovara kauplemisplatvormil, mida ta korraldab, sealhulgas juhul, kui ta pakub krüptovara vahetamist raha või muu krüptovara vastu.

6.   Krüptovara kauplemisplatvormi korraldaval krüptovarateenuse osutajal on lubatud tegeleda kliendikorralduste sobitamistehingutega üksnes juhul, kui klient on selle protsessiga nõustunud. Krüptovarateenuse osutaja esitab pädevale asutusele teabe, milles selgitatakse kliendikorralduste sobitamistehingute kasutamist. Pädev asutus peab jälgima krüptovarateenuse osutajate tegevust kliendikorralduste sobitamistehingute puhul ja tagama, et kliendikorralduste sobitamistehingud vastavad jätkuvalt sellise kauplemise määratlusele ning ei tekita krüptovarateenuse osutaja ja nende klientide vahel huvide konflikte.

7.   Krüptovarateenuse osutajal, kes krüptovara kauplemisplatvormi korraldab, on mõjusad süsteemid, menetlused ja kord, millega tagatakse seoses tema kauplemissüsteemidega, et:

a)

need on vastupidavad;

b)

neil on piisav suutlikkus, et tulla toime korralduste ja sõnumite suure hulgaga;

c)

nendega on võimalik tagada suure turupinge tingimustes korrektne kauplemine;

d)

nendes on võimalik tagasi lükata korraldused, mis ületavad eelnevalt kindlaks määratud mahu- ja hinnakünniseid või on selgelt ekslikud;

e)

need on täielikult testitud, et tagada punktides a–d sätestatud tingimuste täitmine;

f)

nende suhtes kohaldatakse tulemuslikku talitluspidevuse korda, millega tagatakse kauplemissüsteemi tõrgete korral krüptovarateenuse osutaja teenuste järjepidevus;

g)

nendega on võimalik turukuritarvitusi ära hoida ja avastada;

h)

need on piisavalt tugevad, et takistada nende kuritarvitamist rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil.

8.   Krüptovarateenuse osutaja, kes krüptovara kauplemisplatvormi korraldab, teavitab oma pädevat asutust, kui ta tuvastab oma kauplemissüsteemides või nende kaudu toime pandud turukuritarvituse või selle toimepaneku katse.

9.   Krüptovarateenuse osutaja, kes krüptovara kauplemisplatvormi korraldab, avalikustab kõik ostu- ja müügipakkumiste hinnad ning nende hindadega kauplemise huvi suuruse, mida tema kauplemisplatvormi kaudu krüptovara puhul reklaamitakse. Asjaomane krüptovarateenuse osutaja teeb selle teabe kauplemisaja jooksul üldsusele pidevalt kättesaadavaks.

10.   Krüptovarateenuse osutaja, kes krüptovara kauplemisplatvormi korraldab, avalikustab oma kauplemisplatvormil kaubeldava krüptovaraga tehtud tehingute hinna, mahu ja aja. Ta avalikustab kõikide selliste tehingute üksikasjad niivõrd reaalajalähedaselt, kui tehniliselt võimalik.

11.   Krüptovarateenuse osutaja, kes krüptovara kauplemisplatvormi korraldab, teeb lõigete 9 ja 10 kohaselt avaldatud teabe üldsusele kättesaadavaks mõistlikul ärilisel alusel ja tagab sellele mittediskrimineeriva juurdepääsu. Kõnealune teave tehakse kättesaadavaks 15 minutit pärast selle avaldamist, masinloetavas vormingus ja tasuta ning see on avalikkusele kättesaadav vähemalt kahe aasta jooksul.

12.   Krüptovarateenuse osutaja, kes krüptovara kauplemisplatvormi korraldab, algatab krüptovaratehingu lõpliku arveldamise hajusraamatus 24 tunni jooksul alates tehingu tegemisest kauplemisplatvormil ja tehingute puhul, mis arveldatakse väljaspool hajusraamatut, hiljemalt kauplemispäeva lõpuks.

13.   Krüptovarateenuse osutaja, kes krüptovara kauplemisplatvormi korraldab, tagab, et tema tasustruktuurid on läbipaistvad, õiglased ja mittediskrimineerivad ega loo stiimuleid korralduste andmiseks, muutmiseks, tühistamiseks ega tehingute täitmiseks viisil, mis soosib korrapäratut kauplemist või turukuritarvitusi, nagu on osutatud VI jaotises.

14.   Krüptovarateenuse osutaja, kes krüptovara kauplemisplatvormi korraldab, säilitab ressursid ja tal on varusüsteemid, mille abil on tal võimalik igal ajal oma pädevale asutusele aru anda.

15.   Krüptovarateenuse osutaja, kes krüptovara kauplemisplatvormi korraldab, hoiab kõigi oma süsteemide kaudu reklaamitavate krüptovaraliikidega seotud korraldusi puudutavad asjakohaseid andmeid vähemalt viis aastat pädevale asutusele kättesaadavana või annab pädevale asutusele juurdepääsu tellimusraamatule, et pädev asutus saaks kauplemist jälgida. Asjakohased andmed sisaldavad korralduse tunnuseid, sealhulgas neid, mille abil on võimalik kindlaks teha, millised tehingud selle korralduse alusel tehti.

16.   ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse:

a)

viis, kuidas läbipaistvusandmeid tuleb esitada, sealhulgas see, kui üksikasjalikult tuleb lõigetes 1, 9 ja 10 osutatud üldsusele kättesaadavaks tehtavad andmed esitada;

b)

selliste tellimusraamatu kannete sisu ja vorm, mida tuleb vastavalt lõikele 15 säilitada.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 77

Krüptovara vahetamine raha või muu krüptovara vastu

1.   Krüptovarateenuse osutaja, kes vahetab krüptovara raha või muu krüptovara vastu, kehtestab mittediskrimineerivad äripõhimõtted, millega määratakse eelkõige kindlaks selliste klientide liigid, kellega ta nõustub tehinguid tegema, ja tingimused, mida kliendid peavad täitma.

2.   Krüptovarateenuse osutaja, kes vahetab krüptovara raha või muu krüptovara vastu, avaldab sellise krüptovara kindla hinna või sellise krüptovara hinna kindlaks määramise meetodi, mida ta pakub vahetada raha või muu krüptovara vastu, ning kõik vahetatava summa suhtes kohaldatavad piirmäärad, mille kõnealune krüptovarateenuse osutaja on kehtestanud.

3.   Krüptovarateenuse osutaja, kes vahetab krüptovara raha või muu krüptovara vastu, täidab kliendi korraldusi hindadega, mis on avaldatud ajal, mil vahetuskorraldus loetakse lõplikuks. Krüptovarateenuse osutaja teavitab oma kliente tingimustest, mille alusel nende korraldus loetakse lõplikuks.

4.   Krüptovarateenuse osutaja, kes vahetab krüptovara raha või muu krüptovara vastu, avaldab tema poolt tehtud tehingute kohta teabe, näiteks tehingute mahud ja hinnad.

Artikkel 78

Krüptovaraga seotud korralduste täitmine kliendi nimel

1.   Krüptovarateenuse osutaja, kes täidab krüptovara korraldusi kliendi nimel, võtab kõik vajalikud meetmed, et jõuda korralduste täitmisel klientide jaoks parima võimaliku tulemuseni, võttes arvesse korralduste täitmise ja arveldamise hinda, kulusid, kiirust, tõenäosust, suurust, laadi, krüptovara hoidmise tingimuste või muid korralduse täitmisega seotud tegureid.

Olenemata esimesest lõigust ei nõuta krüptovarateenuse osutajalt, kes täidab krüptovaraga seotud korraldusi kliendi nimel, esimeses lõigus osutatud vajalike meetmete võtmist, kui ta täidab krüptovaraga seotud korraldusi, järgides oma klientide antud kindlaid juhiseid.

2.   Et tagada lõike 1 järgimine, kehtestab krüptovarateenuse osutaja, kes täidab krüptovaraga seotud korraldusi kliendi nimel, mõjusa täitmiskorra ja rakendab seda. Eelkõige kehtestab krüptovarateenuse osutaja korralduste täitmise põhimõtted, mis võimaldaksid tal järgida lõiget 1. Korralduste täitmise põhimõtetega nähakse muu hulgas ette, et klientide korraldused täidetakse viivitamata, õiglaselt ja kiiresti, ning välditakse seda, et krüptovarateenuse osutaja töötajad saaksid klientide korraldustega seotud teavet kuritarvitada.

3.   Krüptovarateenuse osutaja, kes täidab krüptovara korraldusi kliendi nimel, esitab klientidele lõikes 2 osutatud korralduste täitmise põhimõtted ja nende oluliste muudatuste kohta asjakohase ja selge teabe. Selles teabes selgitatakse arusaadavalt, piisavalt üksikasjalikult ja klientidele kergesti arusaadaval viisil, kuidas krüptovarateenuse osutaja klientide korraldusi täidab. Krüptovarateenuse osutaja peab igalt kliendilt saama korralduste täitmise põhimõtete kohta eelneva nõusoleku.

4.   Krüptovarateenuse osutaja, kes täidab krüptovara korraldusi kliendi nimel, peab suutma klientidele nende taotluse korral tõendada, et ta on täitnud nende korraldused kooskõlas oma korralduste täitmise põhimõtetega, ning ta peab suutma pädevale asutusele viimase taotlusel tõendada, et ta järgib käesolevat artiklit.

5.   Kui korralduste täitmise põhimõtetega on ette nähtud võimalus, et klientide korraldusi täidetakse väljaspool kauplemisplatvormi, annab krüptovarateenuse osutaja, kes täidab krüptovaraga seotud korraldusi kliendi nimel, klientidele sellest võimalusest teada ja ta peab enne, kui ta hakkab klientide korraldusi väljaspool kauplemisplatvormi täitma, saama klientidelt sõnaselge nõusoleku, mis on kas üldise kokkuleppe vormis või antud eraldi iga üksiku tehingu kohta.

6.   Krüptovarateenuse osutaja, kes täidab krüptovara korraldusi kliendi nimel, jälgib oma korralduste täitmise korra ja korralduste täitmise põhimõtete mõjusust, et teha kindlaks kõik nendega seotud puudused ja need kohasel juhul kõrvaldada. Eelkõige hindab ta korrapäraselt, kas korralduste täitmise põhimõtetega hõlmatud täitmiskohad annavad klientidele parima võimaliku tulemuse või kas ta peab oma korralduste täitmise korda muutma. Krüptovarateenuse osutaja, kes täidab krüptovara korraldusi kliendi nimel, annab sellistele klientidele, kellega tal on püsiv kliendisuhe, teada kõikidest olulistest muudatustest, mis on korralduste täitmise korras või korralduste täitmise põhimõtetes tehtud.

Artikkel 79

Krüptovara pakkumise korraldamine

1.   Krüptovarateenuse osutaja, kes korraldab krüptovara pakkumist, edastab pakkujale, kauplemisele võtmist taotlevale isikule või nende nimel tegutsevale kolmandale isikule enne nendega lepingu sõlmimist järgmise teabe:

a)

kavandatava pakkumise liik, märkides sealhulgas, kas minimaalne ostukogus on tagatud või mitte;

b)

kavandatud pakkumise korraldamisega seotud tehingutasude suurus;

c)

kavandatud toimingu tõenäoline ajakava, protsess ja hind;

d)

teave sihtrühma kuuluvate ostjate kohta.

Krüptovarateenuse osutaja, kes korraldab krüptovara pakkumist, peab enne krüptovara pakkumise korraldamist saama selle krüptovara emitendilt või emitendi nimel tegutsevatelt kolmandalt isikult esimeses lõigus loetletud teabe kohta nõusoleku.

2.   Artikli 72 lõikes 1 osutatud krüptovarateenuse osutaja huvide konflikte käsitlevas korras kehtestatakse spetsiaalsed asjakohased menetlused, mille abil tuvastada, vältida, juhtida ja avalikustada kõiki huvide konflikte, mis tulenevad järgmistest olukordadest:

a)

krüptovarateenuse osutaja pakub krüptovara iseenda klientidele;

b)

krüptovara pakkumise korraldamisel kavandatud hind on ülehinnatud või alahinnatud;

c)

pakkuja on maksnud või andnud krüptovarateenuse osutajale soodustusi, sealhulgas mitterahalisi soodustusi.

Artikkel 80

Krüptovaraga seotud korralduste vastuvõtmine ja edastamine kliendi nimel

1.   Krüptovarateenuse osutaja, kes võtab vastu ja edastab krüptovaraga seotud korraldusi kliendi nimel, kehtestab ja rakendab menetlused ja korra, millega nähakse ette kliendi korralduste kiire ja nõuetekohane edastamine täitmiseks krüptovara kauplemisplatvormil või muule krüptovarateenuse osutajale.

2.   Krüptovarateenuse osutaja, kes võtab vastu ja edastab krüptovaraga seotud korraldusi kliendi nimel, ei saa klientidelt saadud korralduste konkreetsele krüptovara kauplemisplatvormile või muule krüptovarateenuse osutajale suunamise eest mingit tasu, allahindlust ega mitterahalist hüve.

3.   Krüptovarateenuse osutaja, kes võtab vastu ja edastab krüptovaraga seotud korraldusi kliendi nimel, ei kuritarvita teavet, mis on seotud täitmisel olevate kliendikorraldustega, ning võtab kõik mõistlikud meetmed, et vältida sellise teabe kuritarvitamist oma töötajate poolt.

Artikkel 81

Krüptovara kohta nõu andmine ja krüptovaraportfelli valitsemine

1.   Krüptovarateenuse osutaja, kes annab krüptovara kohta nõu või valitseb krüptovaraportfelli, hindab, kas krüptovarateenused või krüptovara sobivad tema klientidele ja tulevastele klientidele, võttes arvesse nende teadmisi ja kogemusi krüptovarasse investeerimisel, investeerimiseesmärke, sealhulgas riskitaluvust ja finantsseisundit, sealhulgas kahju kandmise võimet.

2.   Krüptovarateenuse osutaja, kes annab krüptovara kohta nõu, annab aegsasti enne krüptovara kohta nõu andmist tulevastele klientidele teada, kas nõu

a)

antakse sõltumatult;

b)

põhineb eri krüptovaraliikide laiaulatuslikul või piiratumal analüüsil, sealhulgas selle põhjal, kas nõu antakse ainult sellise krüptovara kohta, mille on emiteerinud või mida pakuvad üksused, kellel on krüptovarateenuse osutajaga märkimisväärne seos või kellel on muid õiguslikke või majanduslikke suhteid, näiteks lepingulisi suhteid, mille tõttu tekib oht kahjustada antava nõu sõltumatust.

3.   Kui krüptovarateenuse osutaja, kes annab krüptovara kohta nõu, teavitab tulevast klienti, et nõu antakse sõltumatult, teeb ta järgmist:

a)

hindab piisaval hulgal turul kättesaadavat krüptovara, mis peab olema piisavalt mitmekesine, et tagada kliendi investeerimiseesmärkide nõuetekohane täitmine, ja mis ei tohi piirduda krüptovaraga, mille on emiteerinud või mida pakub:

i)

sama krüptovarateenuse osutaja;

ii)

üksus, kellel on sama krüptovarateenuse osutajaga märkimisväärne seos; või

iii)

muu üksus, kellega samal krüptovarateenuse osutajal on niivõrd tihe õiguslik või majanduslik suhe, näiteks lepinguline suhe, et sellel on oht kahjustada antava nõu sõltumatust;

b)

ei võta vastu ega saa klientidele teenuse osutamise eest teenustasu, vahendustasu ega rahalist või mitterahalist hüve, mida pakub kolmas isik või isik, kes tegutseb kolmanda isiku nimel.

Väiksemad mitterahalised hüved, millega on võimalik kliendile osutatavate krüptovarateenuste kvaliteeti parandada ning mis on sellise ulatuse ja laadiga, et need ei kahjusta krüptovarateenuse osutaja kohustust tegutseda kliendi parimates huvides, on olenemata esimese lõigu punktist b lubatud, kuid neist tuleb kliendile selgelt teada anda.

4.   Krüptovarateenuse osutaja, kes annab krüptovara kohta nõu, annab tulevastele klientidele teavet ka kõigi kulude ja seotud tasude kohta, sealhulgas nõustamiskulude kohta, kui see on kohaldatav, kliendile soovitatud või turustatud krüptovara maksumuse kohta ning selle kohta, kuidas kliendil on lubatud krüptovara eest maksta, hõlmates ka kolmandate isikute makseid.

5.   Krüptovarateenuse osutaja, kes valitseb krüptovaraportfelli, ei võta vastu ega jäta endale teenustasusid, vahendustasusid ega rahalisi või mitterahalisi hüvesid, mida emitent, pakkuja, kauplemisele võtmist taotlev isik või kolmas isik või kolmanda isiku nimel tegutsev isik maksab või annab klientide krüptovara portfelli valitsemise eest.

6.   Kui krüptovarateenuse osutaja teavitab tulevast klienti, et ta ei anna nõu sõltumatult, võib krüptovarateenuse osutaja saada soodustusi tingimusel, et makse või hüve:

a)

on mõeldud selleks, et kliendi jaoks asjaomase teenuse kvaliteeti parandada ning

b)

ei kahjusta krüptovarateenuse osutaja kohustust tegutseda klientide parimates huvides ausalt, õiglaselt ja professionaalselt.

Lõikes 4 osutatud makse või hüve olemasolu, olemus ja suurus või, kui nende suurust ei saa kindlaks teha, siis selle arvutamise meetod, peab enne asjakohase krüptovarateenuse osutamist olema kliendile selgelt ning ammendaval, täpsel ja arusaadaval viisil avaldatud.

7.   Krüptovarateenuse osutaja, kes annab krüptovara kohta nõu, tagab, et füüsilistel isikutel, kes annavad tema nimel krüptovara või krüptovarateenuse kohta nõu või teavet, on oma kohustuste täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused. Liikmesriigid avaldavad selliste teadmiste ja oskuste hindamiseks kasutatavad kriteeriumid.

8.   Lõikes 1 osutatud sobivuse hindamise eesmärgil peab krüptovarateenuse osutaja, kes annab krüptovara kohta nõu või valitseb krüptovaraportfelli, saama klientidelt ja tulevastelt klientidelt vajaliku teabe selle kohta, millised teadmised ja kogemused neil on investeerimises, sealhulgas krüptovarasse investeerimises, ning millised on nende investeerimiseesmärgid, sealhulgas riskitaluvus, nende finantsolukord, sealhulgas nende kahjumi kandmise võime, ja nende põhiteadmised krüptovara ostmisega seotud riskide kohta, et krüptovarateenuse osutaja saaks klientidele ja tulevastele klientidele soovitada, kas krüptovara on neile sobiv või mitte ning kas see on eelkõige nende riskitaluvuse ja kahju kandmise võimega kooskõlas.

9.   Krüptovarateenuse osutaja, kes annab krüptovara kohta nõu või valitseb krüptovaraportfelli, hoiatab kliente ja tulevasi kliente selle eest, et:

a)

krüptovara väärtus võib kõikuda;

b)

krüptovara võib osaliselt või täielikult kaotada;

c)

krüptovara ei pruugi olla likviidne;

d)

kui see on kohaldatav, ei ole krüptovara direktiivi 97/9/EÜ kohaste investeeringute tagamise skeemidega hõlmatud;

e)

krüptovara ei ole hõlmatud direktiivi 2014/49/EL kohaste hoiuste tagamise skeemidega.

10.   Krüptovarateenuse osutaja, kes annab krüptovara kohta nõu või valitseb krüptovaraportfelli, kehtestab, säilitab ja rakendab ellu põhimõtted ja menetlused, mille abil koguda ja hinnata teavet, mida on vaja iga kliendi kohta lõikes 1 osutatud hindamise tegemiseks. Krüptovarateenuse osutaja võtab kõik mõistlikud meetmed, et tagada klientide ja tulevaste klientide kohta kogutava teabe usaldusväärsus.

11.   Kui klient ei esita lõike 8 kohaselt nõutavat teavet või kui krüptovarateenuse osutaja, kes annab krüptovara kohta nõu või valitseb krüptovaraportfelli, on seisukohal, et krüptovarateenused või krüptovara kliendile ei sobi, siis ta selliseid krüptovarateenuseid ega sellist krüptovara ei soovita ja sellise krüptovara portfelli valitsema ei hakka.

12.   Krüptovarateenuse osutaja, kes annab krüptovara kohta nõu või valitseb krüptovaraportfelli, vaatab iga kliendi puhul lõikes 1 osutatud sobivuse hindamise pärast kõnealuse lõike kohaselt tehtud esialgset hindamist korrapäraselt, ent vähemalt iga kahe aasta tagant, läbi.

13.   Pärast seda, kui lõikes 1 osutatud sobivuse hindamine on tehtud või see on lõike 12 kohaselt läbi vaadatud, esitab krüptovarateenuse osutaja, kes annab krüptovara kohta nõu, kliendile sobivuse aruande, milles täpsustatakse antud nõu ja seda, kuidas see nõuanne vastab kliendi eelistustele, eesmärkidele ja muudele omadustele. Aruanne esitatakse ja edastatakse klientidele elektroonilises vormis. Kõnealuses aruandes tehakse vähemalt järgmist:

a)

lisatakse lõikes 1 osutatud hindamise kohta ajakohastatud teave ja

b)

esitatakse antud nõuannete kokkuvõte.

Esimeses lõigus osutatud sobivuse aruandes selgitatakse, et nõuanded põhinevad kliendi teadmistel ja kogemustel krüptovarasse investeerimisel, kliendi investeerimiseesmärkidel, riskitaluvusel, finantsolukorral ja kahjumi kandmise võimel.

14.   Krüptovarateenuse osutaja, kes osutab krüptovaraportfelli valitsemise teenust, esitab klientidele nende nimel tehtud portfellivalitsemise kohta korrapäraselt elektroonilises vormis aruandeid. Korrapärased aruanded sisaldavad aruandeperioodi jooksul tehtud tegevuste ja portfelli tootluse kohta õiglast ja tasakaalustatud ülevaadet, ajakohastatud ülevaadet selle kohta, kuidas tegevus vastab kliendi eelistustele, eesmärkidele ja muudele omadustele, samuti ajakohastatud teavet lõikes 1 osutatud sobivuse hindamise kohta või läbivaatamise kohta, mis selle hindamise kohta on lõike 12 kohaselt tehtud.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud korrapärane aruanne esitatakse iga kolme kuu järel, välja arvatud juhul, kui kliendil on juurdepääs veebipõhisele süsteemile, kus on juurdepääs kliendi portfelli ajakohastatud hinnangutele ja ajakohastatud teabele lõikes 1 osutatud sobivuse hindamise kohta ning krüptovarateenuse osutajal on tõendeid selle kohta, et klient on asjaomase kvartali jooksul hindamistulemust vähemalt üks kord vaadanud. Sellist veebipõhist süsteemi käsitatakse elektroonilise vormina.

15.   ESMA annab vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 16 hiljemalt 30. detsembriks 2024 välja suunised, milles täpsustatakse järgmist:

a)

kliendi teadmiste ja oskuste hindamise kriteeriumid vastavalt lõikele 2;

b)

lõikes 8 osutatud teave; ning

c)

lõikes 14 osutatud korrapärase aruande vorm.

Artikkel 82

Krüptovaraülekande teenuse osutamine kliendi nimel

1.   Krüptovarateenuse osutaja, kes osutab krüptovaraülekande teenust kliendi nimel, sõlmib oma kliendiga lepingu, milles täpsustatakse tema kohustused ja vastutus. Leping hõlmab vähemalt järgmist:

a)

lepingupoolte identiteet;

b)

osutatud ülekandeteenuse üksikasjade kirjeldus;

c)

krüptovarateenuse osutaja kasutatavate turvasüsteemide kirjeldus;

d)

krüptovarateenuse osutamise tasud;

e)

kohaldatav õigus.

2.   ESMA annab vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 16 tihedas koostöös EBAga välja suuniseid sellistele krüptovarateenuse osutajatele, kes osutavad krüptovaraülekande teenust kliendi nimel, käsitlemaks krüptovaraülekande teenuse puhul rakendatavaid menetlusi ja põhimõtteid, sealhulgas klientide õigusi.

4. PEATÜKK

Krüptovarateenuse osutaja omandamine

Artikkel 83

Krüptovarateenuse osutaja kavandatava omandamise hindamine

1.   Üksinda või kooskõlastatult tegutsevad füüsilised või juriidilised isikud, kes on otsustanud otseselt või kaudselt omandada (edaspidi „kavandav omandaja“) krüptovarateenuse osutajas olulise osaluse või seda osalust otseselt või kaudselt niimoodi suurendada, et nende hääleõiguste või kapitali osakaal saavutaks või ületaks 20 %, 30 % või 50 %, või niimoodi, et krüptovarateenuse osutajast saaks nende tütarettevõtja, teavitavad sellest kirjalikult kõnealuse krüptovarateenuse osutaja pädevat asutust, märkides ära, milline on kavandatava osaluse suurus, ja esitades teabe, mis on ette nähtud komisjoni poolt artikli 84 lõike 4 kohaselt vastu võetud regulatiivsete tehniliste standarditega.

2.   Füüsiline või juriidiline isik, kes on otsustanud olulise osaluse krüptovarateenuse osutajas kas otseselt või kaudselt võõrandada (edaspidi „kavandav müüja“), peab enne osaluse võõrandamist oma otsusest pädevale asutusele kirjalikult teada andma ning märkima ära võõrandatava osaluse suuruse. See isik teavitab pädevat asutust ka juhul, kui ta on otsustanud olulist osalust niimoodi vähendada, et talle kuuluva hääleõiguse või kapitali osa langeks alla 10 %, 20 %, 30 % või 50 % või et krüptovarateenuse osutaja ei oleks enam tema tütarettevõtja.

3.   Pädev asutus annab pärast lõike 1 kohase teate kättesaamist viivitamata, ent igal juhul kahe tööpäeva jooksul, kättesaamisest kirjalikult teada.

4.   Pädev asutus annab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kavandatavale omandamisele ja komisjoni poolt artikli 84 lõike 4 kohaselt vastu võetud regulatiivsete tehniliste standardite kohaselt nõutavale teabele hinnangu 60 tööpäeva jooksul alates kuupäevast, mil pädev asutus andis teate kättesaamisest käesoleva artikli lõike 3 kohaselt kirjalikult teada. Kui pädev asutus annab teate kättesaamisest teada, teavitab ta kavandavat omandajat kuupäevast, mil hinnangu andmise tähtaeg lõppeb.

5.   Lõikes 4 osutatud hinnangu andmiseks võib pädev asutus konsulteerida rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutavate pädevate asutustega ning rahapesu andmebüroodega ning ta võtab nende seisukohti igakülgselt arvesse.

6.   Lõikes 4 osutatud hinnangu andmisel võib pädev asutus nõuda kavandavalt omandajalt lisateavet, mida on vaja hindamise lõpuleviimiseks. Selline teabenõue esitatakse enne hindamise lõpuleviimist, ent igal juhul hiljemalt 50. tööpäeval alates lõikes 3 osutatud kirjaliku kättesaamisteate kuupäevast. Teabenõue esitatakse kirjalikult ning selles märgitakse, millist lisateavet on vaja.

Pädev asutus peab kuni käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud lisateabe saamiseni lõikes 4 osutatud hindamistähtaja arvestamise peatama. Tähtaega ei peatata kauemaks kui 20 tööpäevaks. Kui pädev asutus nõuab veel lisateavet või saadud teabe selgitamist, siis hinnangu andmise tähtaega rohkem ei peatata.

Kui kavandav omandaja asub väljaspool liitu või tema tegevust reguleeritakse kolmanda riigi õigusega, võib pädev asutus käesoleva lõike teises lõigus osutatud peatamisaega kuni 30 tööpäeva võrra pikendada.

7.   Kui pädev asutus otsustab pärast lõikes 4 osutatud hindamise lõpetamist esitada lõikes 1 osutatud kavandatava omandamise kohta vastuväite, teatab ta sellest kavandavale omandajale kahe tööpäeva jooksul, ent igal juhul enne lõikes 4 osutatud tähtpäeva, mida lükatakse kohasel juhul edasi kooskõlas lõike 6 teise ja kolmanda lõiguga. Teates esitatakse otsuse põhjused.

8.   Kui pädev asutus lõikes 1 osutatud kavandatavale omandamisele enne lõikes 4 osutatud kuupäeva, mida on kohasel juhul kooskõlas lõike 6 teise ja kolmanda lõiguga pikendatud, vastuväidet ei esitada, loetakse kavandatav omandamine heakskiidetuks.

9.   Pädev asutus võib määrata lõikes 1 osutatud kavandatava omandamise lõpuleviimiseks tähtaja ja seda kohasel juhul pikendada.

Artikkel 84

Kavandatavale krüptovarateenuse osutaja omandamisele antava hinnangu sisu

1.   Artikli 83 lõikes 4 osutatud hinnangu andmisel hindavad pädevad asutused kavandava omandaja sobivust ja artikli 83 lõikes 1 osutatud kavandatava omandamise majanduslikku usaldusväärsust kõigi järgmiste kriteeriumide alusel:

a)

kavandava omandaja maine;

b)

kavandatava omandamise tulemusel krüptovarateenuse osutaja äritegevust juhtima asuva isiku maine, teadmised, oskused ja kogemused;

c)

kavandava omandaja majanduslik usaldusväärsus, pidades eelkõige silmas kavandatavat ja elluviidavat äritegevust seoses selle krüptovarateenuse osutajaga, milles osalus on kavas omandada;

d)

see, kas krüptovarateenuse osutaja suudab käesoleva jaotise sätteid püsivalt täita;

e)

see, kas on mõjuv põhjus kahtlustada, et seoses kavandatava omandamisega toimub või on toimunud rahapesu või terrorismi rahastamine direktiivi (EL) 2015/849 artikli 1 lõike 3 või lõike 5 tähenduses või pannakse toime või on toime pandud rahapesu või terrorismi rahastamise katse, või kas kavandatav omandamine võib sellise tegevuse ohtu suurendada

2.   Pädev asutus võib kavandatava omandamise kohta vastuväite esitada üksnes siis, kui selleks on käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kriteeriumide põhjal mõjuv põhjus või kui artikli 83 lõike 4 kohaselt esitatud teave on puudulik või vale.

3.   Liikmesriik ei kehtesta eeltingimusi olulise osaluse määra kohta, mis tuleb käesoleva määruse kohaselt omandada, ega luba oma pädevatel asutustel võtta kavandatava omandamise kontrollimisel aluseks turu majanduslikke vajadusi.

4.   ESMA töötab tihedas koostöös EBAga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse artikli 83 lõike 4 esimeses lõigus osutatud hinnangu andmiseks vajaliku teabe üksikasjalikku sisu. Nõutav teave peab olema usaldusväärsuse hindamiseks asjakohane, proportsionaalne ning vastama artikli 83 lõikes 1 osutatud kavandava omandaja olemusele ja kavandatava omandamisele laadile.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

5. PEATÜKK

Oluline krüptovarateenuse osutaja

Artikkel 85

Olulise krüptovarateenuse osutaja kindlakstegemine

1.   Krüptovarateenuse osutajat käsitatakse olulisena, kui tal on liidus ühe kalendriaasta jooksul keskmiselt vähemalt 15 miljonit aktiivset kasutajat, mis arvutatakse aktiivsete kasutajate keskmise arvuna päevas eelmise kalendriaasta jooksul.

2.   Krüptovarateenuse osutaja teavitab pädevat asutust kahe kuu jooksul lõikes 1 sätestatud aktiivsete kasutajate arvu saavutamisest. Kui pädev asutus nõustub, et lõikes 1 sätestatud künnis on saavutatud, teavitab ta sellest ESMAt.

3.   Ilma et see piiraks kohustusi, mida pädevad asutused peavad käesoleva määruse kohaselt täitma, teavitavad päritoluliikmesriigi pädevad asutused ESMA järelevalvenõukogu igal aastal järgmisest järelevalvealastest muutustest seoses oluliste krüptovarateenuse osutajatega:

a)

pooleliolevad või lõpule viidud tegevusloa taotlemise menetlused, nagu on osutatud artiklis 59;

b)

pooleliolev või lõpule viidud tegevusloa kehtetuks tunnistamise protsess, nagu on osutatud artiklis 64;

c)

artikli 94 lõike 1 esimese lõigu punktides b, c, e, f, g, y ja aa sätestatud järelevalvevolituste kasutamine.

Päritoluliikmesriigi pädev asutus võib ESMA järelevalvenõukogule ajakohast teavet esitada sagedamini või teavitada teda enne, kui päritoluliikmesriigi pädev asutus teeb esimese lõigu punktide a, b või c kohta otsuse.

4.   Pärast lõike 3 teises lõigus osutatud ajakohase teabe esitamist võib ESMA järelevalvenõukogus toimuda arvamuste vahetus.

5.   Kohasel juhul võib ESMA kasutada volitusi, mis tulenevad määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitest 29, 30, 31 ja 31b.

VI JAOTIS

KRÜPTOVARAGA SEOTUD TURUKURITARVITUSTE ÄRAHOIDMINE JA KEELD

Artikkel 86

Turukuritarvitust käsitlevate õigusnormide kohaldamisala

1.   Käesolevat jaotist kohaldatakse mis tahes isiku selliste toimingute suhtes, mis on seotud krüptovaraga, mis on kauplemisele võetud või mille kohta on esitatud kauplemisele võtmise taotlus.

2.   Käesolevat jaotist kohaldatakse ka lõikes 1 osutatud krüptovaraga seotud tehingute, tehingukorralduste ja tegevuse suhtes, olenemata sellest, kas selline tehing, tehingukorraldus või tegevus toimub kauplemisplatvormil.

3.   Käesolevat jaotist kohaldatakse lõikes 1 osutatud krüptovaraga seotud tegevuse ja tegevusetuse suhtes nii liidus kui ka kolmandates riikides.

Artikkel 87

Siseteave

1.   Käesoleva määruse kohaldamisel hõlmab siseteave järgmist liiki teavet:

a)

täpne avalikustamata teave, mis on otseselt või kaudselt seotud ühe või mitme emitendi, pakkuja või kauplemisele võtmist taotleva isikuga või ühe või mitme krüptovaraga ning mis avaldaks selle krüptovara hinnale või selle krüptovaraga seotud krüptovara hinnale avalikustamise korral tõenäoliselt suurt mõju;

b)

isikute puhul, kelle ülesanne on täita krüptovaraga seotud korraldusi kliendi nimel, hõlmab see ka kliendilt saadud täpset teavet, mis käsitleb krüptovaraga seotud täitmisel olevaid kliendi korraldusi ning on otseselt või kaudselt seotud ühe või mitme emitendi, pakkuja või kauplemisele võtmist taotleva isikuga või ühe või mitme krüptovaraga ning mis avaldaks selle krüptovara hinnale või selle krüptovaraga seotud krüptovara hinnale avalikustamise korral tõenäoliselt suurt mõju.

2.   Lõike 1 kohaldamisel loetakse teavet täpseks, kui see viitab olemasolevatele või mõistliku eelduse kohaselt tekkida võivatele asjaoludele või toimunud või mõistliku eelduse kohaselt toimuda võivale sündmusele, kui teave on sedavõrd üksikasjalik, et võimaldab teha järelduse mõju kohta, mida kõnealuste asjaolude kogum või kõnealune sündmus võib krüptovara hinnale avaldada. Pikaajalise protsessi puhul, mille eesmärk on põhjustada või mille tulemuseks on konkreetne asjaolu või konkreetne sündmus, võidakse seetõttu täpseks teabeks lugeda mitte ainult teavet tulevikus ilmneva asjaolu või tulevikus toimuva sündmuse kohta, vaid ka teavet selle protsessi vaheetappide kohta, mis on seotud tulevikus ilmneva asjaolu või toimuva sündmuse põhjustamisega või selle tulemuseks olemisega.

3.   Teavet pikaajalise protsessi vaheetapi kohta loetakse siseteabeks, kui see vastab lõikes 2 osutatud siseteabe kriteeriumidele.

4.   Lõike 1 kohaldamisel loetakse teabeks, mis avalikustamise korral avaldaks krüptovara hinnale tõenäoliselt suurt mõju, sellist teavet, millest mõistlik krüptovara omanik investeerimisotsuse tegemisel tõenäoliselt lähtuks.

Artikkel 88

Siseteabe avalikustamine

1.   Emitent, pakkuja ja kauplemisele võtmist taotlev isik teavitavad üldsust neid otseselt puudutavast, artiklis 87 osutatud siseteabest võimalikult kiiresti ja nii, et üldsusel on võimalik teabele kiiresti juurde pääseda ning seda täielikult, korrektselt ja aegsasti hinnata. Emitent, pakkuja ja kauplemisele võtmist taotlev isik ei tohi ühendada siseteabe avalikustamist oma tegevuse turustamisega. Emitent, pakkuja ja kauplemisele võtmist taotlev isik avaldavad ja säilitavad oma veebisaidil vähemalt viie aasta jooksul kogu siseteabe, mille nad peavad avalikustama.

2.   Emitent, pakkuja ja kauplemisele võtmist taotlev isik võivad artiklis 87 osutatud siseteabe avalikustamisega omal vastutusel viivitada, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)

viivitamatu avalikustamine kahjustaks tõenäoliselt emitendi, pakkuja või kauplemisele võtmist taotleva isiku õigustatud huve;

b)

teabe avalikustamisega viivitamine üldsust tõenäoliselt ei eksitaks;

c)

emitent, pakkuja ja kauplemisele võtmist taotlev isik suudavad tagada selle teabe konfidentsiaalsuse.

3.   Kui emitent, pakkuja või kauplemisele võtmist taotlev isik on siseteabe avalikustamisega vastavalt lõikele 2 viivitanud, annab ta pädevale asutusele teabe avalikustamisega viivitamisest teada ja esitab kohe pärast teabe avalikustamist kirjaliku selgituse selle kohta, kuidas lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud. Teise võimalusena võivad liikmesriigid ette näha, et selline selgitus esitatakse üksnes pädeva asutuse taotlusel.

4.   Et tagada käesoleva artikli kohaldamise ühetaolised tingimused, töötab ESMA välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks tehnilised vahendid järgmiseks:

a)

siseteabe asjakohane avalikustamine, nagu on osutatud lõikes 1; ja

b)

siseteabe avalikustamisega viivitamine, nagu on osutatud lõigetes 2 ja 3.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 89

Siseteabe alusel kauplemise keeld

1.   Käesoleva määruse kohaldamisel loetakse siseteabe alusel kauplemiseks seda, kui siseteavet valdav isik kasutab kõnealust teavet selleks, et enda või kolmanda isiku arvel selle teabega seotud krüptovara otseselt või kaudselt omandada või võõrandada. Siseteabe alusel kauplemiseks peetakse ka siseteabe kasutamist selle teabega seotud krüptovara kohta antud tehingukorralduse tühistamiseks või muutmiseks, kui tehingukorraldus anti enne, kui asjaomane isik sai siseteabe oma valdusse. Siseteabe kasutamine hõlmab ka isiku enda või kolmanda isiku arvel pakkumise esitamist, muutmist või tagasivõtmist.

2.   Ükski isik ei tohi kaubelda ega teha katset kaubelda siseteabe alusel ega kasutada krüptovara käsitlevat siseteavet asjaomase krüptovara otseseks või kaudseks omandamiseks ega võõrandamiseks oma arvel ega kolmanda isiku arvel. Ükski isik ei tohi soovitada teisel isikul siseteabe alusel kaubelda ega mõjutada teda siseteabe alusel kauplema.

3.   Krüptovara kohta siseteavet omav isik ei tohi selle siseteabe põhjal anda teisele isikule soovitusi ega mõjutada teist isikut, et ta:

a)

sellist krüptovara omandaks või võõrandaks või

b)

kõnealuse krüptovaraga seotud korralduse tühistaks või seda muudaks.

4.   Lõikes 3 osutatud soovituse või mõjutuse kasutamine kujutab endast siseteabe alusel kauplemist käesoleva