1.   Liidus tohib varapõhist tokenit avalikult pakkuda või selle kauplemisele võtmist taotleda ainult isik, kes on varapõhise tokeni emitent ja on

Olenemata esimesest lõigust võivad varapõhist tokenit avalikult pakkuda või taotleda selle kauplemisele võtmist muud isikud, kui neil on varapõhise tokeni emitendi kirjalik luba. Nimetatud muud isikud peavad järgima artikleid 27, 29 ja 40.

Esimese lõigu punkti a kohaldamisel võib muu ettevõtja emiteerida varapõhiseid tokeneid üksnes juhul, kui tema õiguslik vorm tagab kolmandate isikute huvide kaitse taseme, mis on samaväärne juriidiliste isikute pakutavaga, ning tema suhtes kohaldatakse samaväärset usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, arvestades tema õiguslikku vormi.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata juhul, kui

Käesoleva lõike kohaldamisel peavad varapõhiste tokenite emitendid koostama artikli 19 kohaselt ette nähtud krüptovara valge raamatu ning tegema selle krüptovara valge raamatu ja taotluse korral kõik reklaamteated teatavaks oma päritoluliikmesriigi pädevale asutusele.

3.   Pädeva asutuse poolt lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud isikule antud tegevusluba kehtib kogu liidus ja võimaldab varapõhise tokeni emitendil avalikult pakkuda kogu liidus tegevusloas märgitud varapõhist tokenit ja taotleda sellise varapõhise tokeni kauplemisele võtmist.

4.   Pädeva asutuse artikli 17 lõike 1 või artikli 21 lõike 1 kohane heakskiit emitendi krüptovara valgele raamatule või artikli 25 kohane heakskiit krüptovara valge raamatu muudetud versioonile kehtib kogu liidus.

1.   Krediidiasutuse emiteeritud varapõhist tokenit võib avalikult pakkuda või kauplemisele võtta, kui krediidiasutus:

2.   Krediidiasutus, kes on varem teavitanud pädevat asutust kooskõlas lõike 1 punktiga b muu varapõhise tokeni emiteerimisest, ei ole kohustatud esitama pädevale asutusele tema poolt varem esitatud teavet, kui selline teave oleks identne. Lõike 1 punktis b loetletud teabe esitamisel kinnitab krediidiasutus selgesõnaliselt, et kogu teave, mida uuesti ei esitatud, on endiselt ajakohane.

3.   Lõike 1 punktis b osutatud teate saanud pädev asutus hindab 20 tööpäeva jooksul alates selles loetletud teabe saamisest, kas selle punkti kohaselt nõutav teave on esitatud. Kui pädev asutus jõuab järeldusele, et teatava teabe puudumise tõttu ei ole teade täielik, annab ta sellest teate esitanud krediidiasutusele viivitamata teada ja määrab tähtaja, mille jooksul krediidiasutus peab puuduva teabe esitama.

Puuduva teabe esitamise tähtaeg ei tohi olla pikem kui 20 tööpäeva alates puuduva teabe nõudmise kuupäevast. Kuni selle tähtaja möödumiseni peatatakse lõike 1 punktis b sätestatud tähtaja arvestamine. Pädevad asutused võivad oma äranägemisel nõuda teabe edasist täiendamist või täpsustamist, kuid sellisel juhul lõike 1 punktis b sätestatud täthtaega enam ei peatata.

Krediidiasutus ei paku varapõhist tokenit avalikult ega taotle selle kauplemisele võtmist nii kaua, kui teade ei ole täielik.

4.   Krediidiasutuse suhtes, kes emiteerib varapõhiseid tokeneid, sealhulgas olulisi varapõhiseid tokeneid, ei kohaldata artikleid 16, 18, 20, 21, 24, 35, 41 ja 42.

5.   Pädev asutus edastab kogu lõike 1 kohaselt saadud teabe viivitamata Euroopa Keskpangale ja, kui krediidiasutuse asukoht on liikmesriigis, mille ametlik vääring ei ole euro, või kui varapõhine token järgib liikmesriigi ametlikku vääringut, mis ei ole euro, siis ka asjaomase liikmesriigi keskpangale.

Euroopa Keskpank ja asjakohasel juhul esimeses lõigus osutatud liikmesriigi keskpank esitavad 20 tööpäeva jooksul alates kogu teabe kättesaamisest selle teabe kohta arvamuse ja edastavad selle arvamuse pädevale asutusele.

Pädev asutus nõuab, et krediidiasutus ei pakuks varapõhist tokenit avalikult ega taotleks selle kauplemisele võtmist, kui Euroopa Keskpank või asjakohasel juhul esimeses lõigus osutatud liikmesriigi keskpank esitab maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele avalduva riski tõttu või rahapoliitika reaalmajandusse jõudmise või rahapoliitika iseseisvusega seotud põhjustel negatiivse arvamuse.

6.   Pädev asutus edastab ESMA-le artikli 109 lõikes 3 osutatud teabe pärast seda, kui ta on kontrollinud käesoleva artikli lõike 1 kohaselt saadud teabe täielikkust.

ESMA teeb teabe registris kättesaadavaks artikli 109 lõike 3 kohaselt avaliku pakkumise või kauplemisele võtmise alguskuupäevaks.

7.   Asjaomane pädev asutus teavitab ESMAt varapõhiseid tokeneid emiteeriva krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamisest kahe tööpäeva jooksul tegevusloa kehtetuks tunnistamisest. ESMA teeb teabe tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta registris kättesaadavaks artikli 109 lõike 3 kohaselt põhjendamatu viivituseta.

8.   EBA töötab tihedas koostöös ESMA ja Euroopa Keskpangaga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada lõike 1 punktis a osutatud krüptovara valge raamatu heakskiitmise menetlust.

EBA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

1.   Juriidiline isik või muu ettevõtja, kes kavatseb varapõhiseid tokeneid avalikult pakkuda või taotleda nende kauplemisele võtmist, esitab oma päritoluliikmesriigi pädevale asutusele artiklis 16 osutatud tegevusloa taotluse.

2.   Lõikes 1 osutatud taotlus peab sisaldama kogu järgmist teavet:

3.   Emitendid, kes on varem saanud loa emiteerida ühte varapõhist tokenit, ei ole kohustatud esitama mõne teise varapõhise tokeni emiteerimise tegevusloa tarvis pädevale asutusele nende poolt varem esitatud teavet, kui selline teave oleks identne. Lõikes 2 loetletud teabe esitamisel kinnitab emitent selgesõnaliselt, et kogu teave, mida uuesti ei esitatud, on endiselt ajakohane.

4.   Pädev asutus annab taotlevale emitendile lõike 1 kohase taotluse kättesaamisest viivitamata, ent igal juhul kahe tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest kirjalikult teada.

5.   Lõike 2 punktide i ja j kohaldamisel esitab taotleva varapõhise tokeni emitent tõendid kõigi järgmiste asjaolude kohta:

6.   EBA töötab tihedas koostöös ESMA ja Euroopa Keskpangaga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et lõikes 2 osutatud teavet täpsustada.

EBA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

7.   EBA töötab tihedas koostöös ESMAga välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused teabe jaoks, mis tuleb taotluses esitada, et tagada kogu liidus nende ühetaolisus.

EBA esitab esimeses lõigus osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.

1.   Varapõhise tokeni kohta avaldatav krüptovara valge raamat peab sisaldama kogu järgmist teavet, mida on täpsustatud II lisas:

Krüptovara valges raamatus esitatakse ka muu isiku andmed kui emitent, kes artikli 16 lõike 1 teise lõigu kohaselt varapõhist tokenit avalikult pakub või taotleb selle kauplemisele võtmist, ning põhjus, miks see konkreetne isik varapõhist tokenit avalikult pakub või selle kauplemisele võtmist taotleb. Juhul kui krüptovara valget raamatut ei ole koostanud emitent, sisaldab krüptovara valge raamat ka krüptovara valge raamatu koostanud isiku andmeid ja põhjust, miks see konkreetne isik selle koostas.

2.   Kogu lõikes 1 loetletud teave peab olema tõene, selge ja mitteeksitav. Krüptovara valgest raamatust ei tohi olulist teavet välja jätta ning selles esitatakse teavet sisutihedal ja arusaadaval kujul.

3.   Krüptovara valge raamat ei tohi sisaldada ühtegi väidet seoses krüptovara tulevase väärtusega peale lõikes 4 osutatud avalduse.

4.   Krüptovara valge raamat peab sisaldama selget ja üheselt mõistetavat avaldust selle kohta, et:

5.   Krüptovara valge raamat sisaldab varapõhise tokeni emitendi juhtorgani avaldust. Selles avalduses kinnitatakse, et krüptovara valge raamat vastab käesolevale jaotisele ning et juhtorganile teadaolevalt on krüptovara valges raamatus esitatud teave tõene, selge ja mitteeksitav ning et krüptovara valgest raamatust ei ole välja jäetud teavet, mis võiks mõjutada selle tähtsust.

6.   Krüptovara valge raamat sisaldab kokkuvõtet, mis lisatakse lõikes 5 osutatud avalduse järele ja milles esitatakse lühidalt ja mittetehnilises keeles põhiteave varapõhise tokeni avaliku pakkumise või kavandatava kauplemisele võtmise kohta. Kokkuvõte peab olema kergesti mõistetav ning esitatud ja vormistatud selgel ja arusaadaval kujul, kasutades loetava suurusega tähemärke. Krüptovara valge raamatu kokkuvõte annab asjakohast teavet asjaomase varapõhise tokeni omaduste kohta, et aidata varapõhise tokeni tulevastel omanikel teha teadlikku otsust.

Kokkuvõte sisaldab hoiatust selle kohta, et:

Kokkuvõttes märgitakse, et varapõhise tokeni omanikul on õigus nõuda tokeni lunastamist igal ajal, ning sätestatakse lunastamise tingimused.

7.   Krüptovara valge raamat sisaldab sellest teavitamise kuupäeva ja sisukorda.

8.   Krüptovara valge raamat koostatakse päritoluliikmesriigi ametlikus keeles või rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles.

Kui varapõhist tokenit pakutakse ka muus liikmesriigis kui emitendi päritoluliikmesriik, koostatakse krüptovara valge raamat ka vastuvõtva liikmesriigi ametlikus keeles või rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles.

9.   Krüptovara valge raamat tehakse kättesaadavaks masinloetavas vormingus.

10.   ESMA töötab koostöös EBAga välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et kehtestada lõike 9 kohaldamiseks standardvormid, -vormingud ja -mallid.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

11.   ESMA töötab koostöös EBAga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles käsitletakse sellise lõike 1 esimese lõigu punktis h osutatud teabe sisu, metoodikat ja esitusviisi, mis puudutab kestlikkuse näitajaid, mis käsitlevad kahjulikku mõju kliimale ja muud keskkonnale avalduvat kahjulikku mõju.

Esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu väljatöötamisel võtab ESMA arvesse krüptovaratehingute valideerimiseks kasutatavaid eri liiki konsensusmehhanisme, nende stiimulistruktuure ning energia, sealhulgas taastuvenergia ja loodusvarade kasutamist, jäätmeteket ja kasvuhoonegaaside heidet. ESMA ajakohastab neid regulatiivseid tehnilisi standardeid, võttes arvesse õiguslikke muudatusi ja tehnika arengut.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

1.   Pädevad asutused, kes saavad artiklis 18 osutatud tegevusloa taotluse, hindavad 25 tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest, kas taotlus, sh artiklis 19 osutatud krüptovara valge raamat, sisaldab kogu nõutavat teavet. Nad teatavad taotlevale emitendile viivitamata, kas taotluses, sealhulgas krüptovara valges raamatus, on nõutavat teavet puudu. Kui taotlus, sealhulgas krüptovara valge raamat, ei ole täielik, kehtestavad pädevad asutused tähtaja, mille jooksul taotlev emitent peab esitama puuduva teabe.

2.   Pädevad asutused hindavad 60 tööpäeva jooksul alates täieliku taotluse saamisest, kas taotlev emitent vastab käesolevas jaotises sätestatud nõuetele, ning võtavad tegevusloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta vastu igakülgselt põhjendatud otsuse eelnõu. Nimetatud 60 tööpäeva jooksul võivad pädevad asutused nõuda taotlevalt emitendilt taotluse, sh artiklis 19 osutatud krüptovara valge raamatu kohta mis tahes teavet.

Hindamisprotsessi käigus võivad pädevad asutused teha koostööd rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutavate pädevate asutuste, rahapesu andmebüroode või muude avaliku sektori asutustega.

3.   Lõigetes 1 ja 2 sätestatud hindamise tähtaeg peatub pädeva asutuse poolt puuduoleva teabe nõudmise kuupäeva ja pädevale asutusele taotlevalt emitendilt puuduoleva teabe laekumise kuupäeva vaheliseks ajaks. Peatumise tähtaeg ei tohi olla pikem kui 20 tööpäeva. Pädevad asutused võivad oma äranägemisel nõuda teabe edasist täiendamist või täpsustamist, kuid sellisel juhul lõigetes 1 ja 2 sätestatud hindamise tähtaeg enam ei peatu.

4.   Pädevad asutused edastavad pärast lõikes 2 osutatud 60 tööpäeva möödumist oma otsuse eelnõu ja taotluse EBA-le, ESMA-le ja Euroopa Keskpangale. Kui taotleva emitendi asukoht on liikmesriigis, mille ametlik vääring ei ole euro, või kui varapõhine token järgib ametlikku vääringut, mis ei ole euro, edastavad pädevad asutused oma otsuse eelnõu ja taotluse ka asjaomase liikmesriigi keskpangale.

5.   EBA ja ESMA koostavad pädeva asutuse taotlusel ja 20 tööpäeva jooksul alates otsuse eelnõu ja taotluse saamisest arvamuse, milles annavad hinnangu artikli 18 lõike 2 punktis e osutatud õiguslikule arvamusele, ning edastavad kumbki oma arvamuse asjaomasele pädevale asutusele.

Euroopa Keskpank või, kui see on kohaldatav, lõikes 4 osutatud keskpank koostab 20 tööpäeva jooksul alates otsuse eelnõu ja taotluse saamisest arvamuse, milles annab hinnangu riskidele, mida varapõhise tokeni emiteerimine võib avaldada finantsstabiilsusele, maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele, rahapoliitika reaalmajandusse jõudmisele ja rahapoliitika iseseisvusele, ning edastab oma arvamuse asjaomasele pädevale asutusele.

Ilma et see piiraks artikli 21 lõike 4 kohaldamist, ei ole käesoleva lõike esimeses ja teises lõigus osutatud arvamused siduvad.

Pädev asutus võtab käesoleva lõike esimeses ja teises lõigus osutatud arvamusi siiski igakülgselt arvesse.

1.   Pädevad asutused võtavad 25 tööpäeva jooksul alates artikli 20 lõikes 5 osutatud arvamuste saamisest vastu täielikult põhjendatud otsuse taotlevale emitendile tegevusloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta ning teevad taotlevale emitendile selle otsuse viie tööpäeva jooksul teatavaks. Kui taotlev emitent saab tegevusloa, loetakse tema krüptovara valge raamat heakskiidetuks.

2.   Pädevad asutused keelduvad tegevusloa andmisest, kui on objektiivne ja tõendatav põhjus arvata, et:

3.   EBA ja ESMA annavad vastavalt kas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 16 või määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 16 hiljemalt 30. juuniks 2024 ühiselt välja suunised, mille alusel hinnata varapõhiste tokenite emitentide juhtorgani liikmete ning varapõhiste tokenite emitentides olulist osalust omavate otseste või kaudsete aktsionäride ja osakuomanike sobivust.

4.   Pädevad asutused keelduvad tegevusloa andmisest ka juhul, kui Euroopa Keskpank või, kui see on kohaldatav, keskpank esitab maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele, rahapoliitika reaalmajandusse jõudmisele või rahapoliitika iseseisvusele avalduva riski tõttu artikli 20 lõike 5 kohaselt negatiivse arvamuse.

5.   Pädevad asutused edastavad vastuvõtvate liikmesriikide ühtsele kontaktpunktile, ESMA-le, EBA-le, Euroopa Keskpangale ja, kui see on kohaldatav, artikli 20 lõikes 4 osutatud keskpangale kahe tööpäeva jooksul alates tegevusloa andmisest artikli 109 lõikes 3 osutatud teabe.

ESMA teeb teabe kättesaadavaks artikli 109 lõikes 3 osutatud registris avaliku pakkumise või kauplemisele võtmise alguskuupäevaks.

6.   Pädevad asutused teavitavad EBAt, ESMAt, Euroopa Keskpanka ja, kui see on kohaldatav, artikli 20 lõikes 4 osutatud keskpanku ka kõigist tegevusloa taotluse andmisest keeldumise juhtudest ning esitavad otsuse aluseks olevad põhjendused ja asjakohasel juhul selgituse artikli 20 lõikes 5 osutatud arvamustest kõrvalekaldumise kohta.

1.   Iga varapõhise tokeni kohta, mille emissiooni maht on suurem kui 100 000 000 eurot, esitab emitent pädevale asutusele kord kvartalis järgmise teabe:

Esimese lõigu punktide c ja d kohaldamisel tähendab tehing igat varapõhisele tokenile omandiõigust omava füüsilise või juriidilise isiku muutust varapõhise tokeni ühelt hajusraamatu aadressilt või kontolt teisele ülekandmise tulemusel.

Tehinguid, mis on seotud raha või muu krüptovara vastu vahetamisega emitendi või krüptovarateenuse osutaja juures, ei peeta seotuks varapõhise tokeni kasutamisega vahetusvahendina, välja arvatud juhul, kui on tõendeid, et varapõhist tokenit kasutatakse muu krüptovaraga tehtavate tehingute arveldamiseks.

2.   Pädev asutus võib nõuda, et varapõhiste tokenite emitendid täidaksid lõikes 1 osutatud aruandluskohustust varapõhiste tokenite puhul, mille emissiooni väärtus on alla 100 000 000 euro.

3.   Krüptovarateenuse osutajad, kes osutavad varapõhiste tokenitega seotud teenuseid, esitavad varapõhise tokeni emitendile lõikes 1 osutatud aruandluseks vajaliku teabe, sealhulgas teabe hajusraamatu väliselt toimunud tehingute kohta.

4.   Pädev asutus jagab saadud teavet Euroopa Keskpangaga ja asjakohasel juhul artikli 20 lõikes 4 osutatud keskpangaga ning vastuvõtvate liikmesriikide pädevate asutustega.

5.   Euroopa Keskpank ja asjakohasel juhul artikli 20 lõikes 4 osutatud keskpank võivad esitada pädevale asutusele oma kvartalipõhise hinnangu selliste tehingute keskmise arvu ja keskmise koguväärtuse kohta päevas, mis on seotud varapõhise tokeni kasutamisega vahetusvahendina ühisrahaalal.

6.   EBA töötab tihedas koostöös Euroopa Keskpangaga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada metoodikat, mille abil kord kvartalis hinnata selliste tehingute keskmist arvu ja keskmist koguväärtust päevas, mis on seotud varapõhise tokeni kasutamisega vahetusvahendina ühisrahaalal.

EBA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

7.   EBA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et kehtestada lõikes 1 osutatud aruandluse ning lõikes 3 osutatud teabe esitamise jaoks standardvormid, -vormingud ja -mallid.

EBA esitab esimeses lõigus osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.

1.   Kui varapõhise tokeni puhul ületab ühisrahaalal vahetusvahendina kasutamisega seotud tehingute hinnanguline kvartalipõhine keskmine arv ja keskmine koguväärtus päevas vastavalt 1 miljoni tehingu ja 200 000 000 euro künnise, peab emitent:

2.   Pädev asutus kasutab emitendi esitatud teavet, omaenda hinnanguid või Euroopa Keskpanga või asjakohasel juhul artikli 20 lõikes 4 osutatud keskpanga hinnangut, olenevalt sellest, milline on suurem, et hinnata, kas lõikes 1 osutatud künnis on ületatud.

3.   Kui sama varapõhist tokenit emiteerib mitu emitenti, hindab pädev asutus lõikes 1 osutatud kriteeriume pärast kõigi emitentide andmete koondamist.

4.   Emitent esitab lõike 1 punktis b osutatud kava pädevale asutusele heakskiitmiseks. Vajaduse korral nõuab pädev asutus muudatuste tegemist, näiteks kehtestades minimaalse nimiväärtuse, et tagada varapõhise tokeni vahetusvahendina kasutamise vähenemine ajas.

5.   Pädev asutus lubab emitendil emiteerida varapõhist tokenit uuesti alles siis, kui tal on tõendeid selle kohta, et ühisrahaalal vahetusvahendina kasutamisega seotud tehingute hinnanguline kavartalipõhine keskmine arv ja keskmine koguväärtus päevas on vastavalt alla 1 miljoni tehingu ja 200 000 000 euro.

1.   Pädevad asutused tunnistavad varapõhise tokeni emitendi tegevusloa kehtetuks, kui:

Varapõhise tokeni emitent teavitab oma pädevat asutust esimese lõigu punktides e ja f osutatud juhtudest.

2.   Pädevad asutused tunnistavad varapõhise tokeni emitendi tegevusloa kehtetuks ka siis, kui Euroopa Keskpank või asjakohasel juhul artikli 20 lõikes 4 osutatud keskpank on arvamusel, et varapõhine token ohustab tõsiselt maksesüsteemide tõrgeteta toimimist, rahapoliitika reaalmajandusse jõudmist või rahapoliitika iseseisvust.

3.   Pädevad asutused piiravad varapõhise tokeni emissiooni mahtu või kehtestavad selle minimaalse nimiväärtuse, kui Euroopa Keskpank või asjakohasel juhul artikli 20 lõikes 4 osutatud keskpank on arvamusel, et varapõhine token ohustab maksesüsteemide tõrgeteta toimimist, rahapoliitika reaalmajandusse jõudmist või rahapoliitika iseseisvust, ning määravad kohalduva emissiooni mahu ülempiiri või varapõhise tokeni minimaalse nimiväärtuse.

4.   Asjaomased pädevad asutused teavitavad varapõhise tokeni emitendi pädevat asutust viivitamata järgmistest juhtudest:

5.   Pädevad asutused tunnistavad varapõhise tokeni emitendi tegevusloa kehtetuks, kui nad on arvamusel, et käesoleva artikli lõikes 4 osutatud olukorrad mõjutavad kõnealuse emitendi juhtorgani liikmete head mainet või mõne emitendis olulist osalust omava otsese või kaudse aktsionäri või osakuomaniku head mainet või et esineb tõendeid artiklis 34 osutatud juhtimiskorra või sisekontrollikorra puuduste kohta.

Tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral rakendab varapõhise tokeni emitent artiklis 47 sätestatud menetlust.

6.   Pädevad asutused teavitavad ESMAt varapõhise tokeni emitendi tegevusloa kehtetuks tunnistamisest kahe tööpäeva jooksul tegevusloa kehtetuks tunnistamisest. ESMA teeb teabe tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta artiklis 109 osutatud registris põhjendamatu viivituseta kättesaadavaks.

1.   Varapõhiste tokenite emitendid teatavad oma päritoluliikmesriigi pädevale asutusele igast sellisest kavandatud muudatusest oma ärimudelis, millel on tõenäoliselt oluline mõju varapõhiste tokenite omanike või tulevaste omanike ostuotsustele ja mis leiab aset pärast artikli 21 kohast tegevusloa saamist või pärast artikli 17 kohast krüptovara valge raamatu heakskiitmist, samuti artikli 23 kontekstis. Sellised muudatused hõlmavad muu hulgas olulisi muudatusi seoses järgmisega:

Varapõhiste tokenite emitendid teavitavad oma päritoluliikmesriigi pädevat asutust vähemalt 30 tööpäeva enne kavandatud muudatuste jõustumist.

2.   Kui pädevale asutusele on teatatud kavatsusest teha mõni lõikes 1 osutatud muudatus, koostab varapõhise tokeni emitent krüptovara valge raamatu esialgse muudetud versiooni ja tagab, et selles esitatud teabe järjekord on kooskõlas algses krüptovara valges raamatus esitatud teabe järjekorraga.

Varapõhise tokeni emitent teavitab krüptovara valge raamatu esialgsest muudetud versioonist päritoluliikmesriigi pädevat asutust.

Pädev asutus kinnitab krüptovara valge raamatu esialgse muudetud versiooni kättesaamist elektrooniliselt niipea kui võimalik, ent hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast selle kättesaamist.

Pädev asutus kiidab krüptovara valge raamatu esialgse muudetud versiooni heaks või keeldub seda tegemast 30 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamise kinnitamisest. Krüptovara valge raamatu esialgse muudetud versiooni läbivaatamise ajal võib pädev asutus nõuda selle kohta lisateavet, selgitusi või põhjendusi. Kui pädev asutus sellise nõude esitab, algab 30 tööpäeva pikkune tähtaeg alles siis, kui pädev asutus on nõutud lisateabe kätte saanud.

3.   Kui pädev asutus on seisukohal, et krüptovara valge raamatu muudatused võivad olla olulised maksesüsteemide tõrgeteta toimimise, rahapoliitika reaalmajandusse jõudmise või rahapoliitika iseseisvuse seisukohast, konsulteerib ta Euroopa Keskpangaga ja asjakohasel juhul artikli 20 lõikes 4 osutatud keskpangaga. Pädev asutus võib sellistel juhtudel konsulteerida ka EBA ja ESMAga.

Euroopa Keskpank või asjaomane keskpank ning asjakohasel juhul EBA ja ESMA esitavad oma arvamuse 20 tööpäeva jooksul pärast esimeses lõigus osutatud konsulteerimist.

4.   Kui pädev asutus kiidab heaks krüptovara valge raamatu muudetud versiooni, võib ta nõuda, et varapõhise tokeni emitent:

Pädev asutus nõuab, et varapõhise tokeni emitent võtaks asjakohaseid parandusmeetmeid maksesüsteemide tõrgeteta toimimise, rahapoliitika reaalmajandusse jõudmise või rahapoliitika iseseisvusega seotud probleemide lahendamiseks, kui Euroopa Keskpank või asjakohasel juhul artikli 20 lõikes 4 osutatud keskpank teeb käesoleva artikli lõikes 3 osutatud konsultatsioonide käigus ettepaneku selliste parandusmeetmete võtmiseks.

Kui Euroopa Keskpank või artikli 20 lõikes 4 osutatud keskpank on teinud ettepaneku pädeva asutuse nõutud meetmetest erinevate meetmete võtmiseks, siis kavandatavad meetmed kombineeritakse või kui see ei ole võimalik, kohaldatakse rangemat meedet.

5.   Pädev asutus edastab krüptovara valge raamatu muudetud versiooni ESMA-le, vastuvõtvate liikmesriikide ühtsele kontaktpunktile, EBA-le ning asjakohasel juhul Euroopa Keskpangale või asjaomase liikmesriigi keskpangale kahe tööpäeva jooksul alates heakskiidu andmisest.

ESMA teeb krüptovara valge raamatu muudetud versiooni põhjendamatu viivituseta kättesaadavaks artiklis 109 osutatud registris.

1.   Kui emitent on rikkunud artiklit 19, esitades krüptovara valges raamatus või mõnes krüptovara valge raamatu muudetud versioonis teavet, mis ei ole täielik, tõene või selge või mis on eksitav, vastutavad emitent ja tema haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmed sellise varapõhise tokeni omaniku ees rikkumisega tekitatava kahju eest.

2.   Lepingulised sätted, millega lõikes 1 osutatud tsiviilvastutus välistatakse või seda piiratakse, on õigustühised.

3.   Varapõhise tokeni omanik on kohustatud esitama tõendid selle kohta, et kõnealuse varapõhise tokeni emitent on rikkunud artiklit 19 sellega, et ta on esitanud krüptovara valges raamatus või mõnes krüptovara valge raamatu muudetud versioonis teavet, mis ei ole täielik, tõene, selge või mis on eksitav, ning et sellisele teabele tuginemine mõjutas omaniku otsust seda varapõhist tokenit osta, müüa või vahetada.

4.   Emitent ega tema haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmed ei vastuta kahju eest, mis on tekkinud seetõttu, et on tuginetud artikli 19 kohases kokkuvõttes esitatud teabele, sealhulgas selle tõlkele, välja arvatud juhul, kui kokkuvõte:

5.   Käesolev artikkel ei piira muud riigisisesest õigusest tulenevat tsiviilvastutust.

1.   Varapõhiste tokenite emitendid tegutsevad ausalt, õiglaselt ja professionaalselt ning suhtlevad varapõhiste tokenite omanike ja tulevaste omanikega õiglasel, selgel ja mitteeksitaval viisil.

2.   Varapõhiste tokenite emitendid tegutsevad selliste tokenite omanike parimates huvides ja kohtlevad neid võrdselt, välja arvatud juhul, kui sooduskohtlemine on märgitud krüptovara valges raamatus ja asjakohasel juhul reklaamteadetes.

1.   Kõik reklaamteated, mis on seotud varapõhise tokeni avaliku pakkumisega või sellise varapõhise tokeni kauplemisele võtmisega, peavad vastama kõigile järgmistele nõuetele:

2.   Reklaamteated peavad sisaldama selget ja ühemõttelist avaldust selle kohta, et varapõhise tokeni omanikul on igal ajal õigus nõuda emitendilt tokeni lunastamist.

3.   Reklaamteated ja nende muudatused avaldatakse emitendi veebisaidil.

4.   Pädev asutus ei nõua, et reklaamteated tuleks enne nende avaldamist heaks kiita.

5.   Reklaamteated tehakse taotluse korral pädevatele asutustele teatavaks.

6.   Reklaamteateid ei levitata enne krüptovara valge raamatu avaldamist. Selline piirang ei mõjuta varapõhise tokeni emitendi õigust turgu sondeerida.

1.   Varapõhiste tokenite emitendid avaldavad oma veebisaidi avalikult ja hõlpsasti ligipääsetavas osas selgel, täpsel ja läbipaistval viisil ringluses olevate varapõhiste tokenite arvu ning artiklis 36 osutatud tagatisvara väärtuse ja koosseisu. Sellist teavet ajakohastatakse vähemalt kord kuus.

2.   Varapõhiste tokenite emitendid avaldavad oma veebisaidi avalikult ja hõlpsasti ligipääsetavas osas võimalikult kiiresti auditiaruande lühikese, selge, täpse ja läbipaistva kokkuvõtte ning täieliku ja redigeerimata auditiaruande seoses artiklis 36 osutatud tagatisvaraga.

3.   Ilma et see piiraks artikli 88 kohaldamist, avalikustavad varapõhiste tokenite emitendid oma veebisaidi avalikult ja hõlpsasti ligipääsetavas osas võimalikult kiiresti ning selgel, täpsel ja läbipaistval viisil kõik sündmused, millel on või tõenäoliselt on oluline mõju varapõhiste tokenite väärtusele või artiklis 36 osutatud tagatisvarale.

1.   Varapõhiste tokenite emitendid kehtestavad mõjusa ja läbipaistva korra varapõhiste tokenite omanikelt ja muudelt huvitatud isikutelt, sealhulgas varapõhiste tokenite omanikke esindavatelt tarbijaühendustelt saadud kaebuste kiireks, õiglaseks ja järjekindlaks käsitlemiseks ning järgivad seda ja avaldavad selle korra kirjelduse. Kui varapõhiseid tokeneid levitab täies mahus või osaliselt kolmas isik, nagu on osutatud artikli 34 lõike 5 esimese lõigu punktis h, kehtestavad varapõhiste tokenite emitendid korra, et hõlbustada ka selliste kaebuste käsitlemist varapõhiste tokenite omanike ja kolmanda isiku vahel.

2.   Varapõhiste tokenite omanikel peab olema võimalik esitada kaebusi oma varapõhiste tokenite emitentidele või asjakohasel juhul lõikes 1 osutatud kolmandale isikule, ilma et neilt selle eest nõutaks mingit tasu.

3.   Varapõhiste tokenite emitendid ja asjakohasel juhul lõikes 1 osutatud kolmas isik töötavad välja ja teevad varapõhiste tokenite omanikele kättesaadavaks kaebuste esitamise vormi ning registreerivad kõik saadud kaebused ja nende põhjal võetud meetmed.

4.   Varapõhiste tokenite emitendid uurivad kõiki kaebusi aegsasti ja õiglaselt ning teatavad selliste uurimiste tulemustest mõistliku aja jooksul varapõhiste tokenite omanikele.

5.   EBA töötab tihedas koostöös ESMAga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada kaebuste käsitlemise nõuded, standardvormid ja kord.

EBA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat määrust, võttes vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

1.   Varapõhiste tokenite emitent rakendab ellu ja säilitab mõjusad põhimõtted ja menetlused, mille abil tuvastada, vältida, juhtida ja avalikustada huvide konflikte iseenda ja järgmiste isikute vahel:

2.   Varapõhiste tokenite emitent võtab eelkõige kõik vajalikud meetmed, et tuvastada, vältida, juhtida ja avalikustada huvide konflikte, mis tulenevad artiklis 36 osutatud tagatisvara haldamisest ja investeerimisest.

3.   Varapõhiste tokenite emitent avaldab oma varapõhiste tokenite omanikele oma veebisaidil tähelepandavas kohas teabe selle kohta, millised on lõikes 1 osutatud huvide konfliktide üldine laad ja allikad ning milliseid meetmeid on huvide konfliktide leevendamiseks võetud.

4.   Lõike 3 kohaselt avaldatav teave peab olema piisavalt täpne, et varapõhiste tokenite tulevased omanikud saaksid teha varapõhiste tokenite kohta teadlikke ostuotsuseid.

5.   EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada:

EBA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

1.   Varapõhiste tokenite emitendil on terviklik juhtimiskord, mis hõlmab selgesti määratletud, läbipaistvate ja sidusate vastutusaladega selget organisatsioonilist struktuuri ning tegelike ja võimalike riskide tuvastamiseks, juhtimiseks, jälgimiseks ja nendest teatamiseks mõeldud mõjusaid menetlusi ning asjakohast sisekontrollikorda, sealhulgas usaldusväärset haldus- ja raamatupidamiskorda.

2.   Varapõhiste tokenite emitendi juhtorgani liikmetel peab olema piisavalt hea maine ning neil peavad olema oma ülesannete täitmiseks nii eraldi kui ühiselt vajalikud teadmised, oskused ja kogemused. Eelkõige ei tohi nad olla süüdi mõistetud rahapesu ega terrorismi rahastamisega seotud süüteos ega mõnes muus süüteos, mis võiks nende head mainet kahjustada. Samuti peavad nad tõendama, et neil on võimalik pühendada ülesannete täitmiseks piisavalt aega.

3.   Varapõhiste tokenite emitendi juhtorgan hindab ja vaatab korrapäraselt läbi, kas käesoleva jaotise 2., 3., 5. ja 6. peatükis sätestatud nõuete täitmiseks kehtestatud põhimõtted ja menetlused on tulemuslikud, ning võtab võimalike puuduste kõrvaldamiseks vajalikud meetmed.

4.   Otsestel või kaudsetel aktsionäridel või osakuomanikel, kellel on varapõhiste tokenite emitendis oluline osalus, peab olema piisavalt hea maine ning eelkõige ei tohi nad olla süüdi mõistetud rahapesu ega terrorismi rahastamisega seotud süüteos ega mõnes muus süüteos, mis võiks nende head mainet kahjustada.

5.   Varapõhiste tokenite emitent kehtestab põhimõtted ja menetlused, mille abil on käesoleva määruse nõuete täitmine piisavalt hästi tagatud. Varapõhiste tokenite emitent kehtestab, säilitab ja rakendab ellu eelkõige põhimõtted ja menetlused, mis käsitlevad järgmist:

Kui varapõhiste tokenite emitent sõlmib esimese lõigu punktis h osutatud kokkulepped, fikseeritakse need kolmanda isikuga sõlmitavas lepingus. Lepingulistes kokkulepetes määratakse kindlaks varapõhiste tokenite emitendi ja kolmanda isiku roll, vastutus, õigused ja kohustused. Jurisdiktsiooniülese mõjuga lepingulises kokkuleppes nähakse sõnaselgelt ette kohaldatav õigus.

6.   Välja arvatud juhul, kui varapõhiste tokenite emitent on hakanud ellu viima artiklis 47 osutatud lunastamiskava, kasutab ta asjakohaseid ja proportsionaalseid süsteeme, vahendeid ja menetlusi, mille abil tagada oma teenuste ja tegevuse jätkuvus ja korrapärasus. Selleks tagab varapõhiste tokenite emitent, et kõik tema süsteemid ja juurdepääsukontrolli protokollid vastavad asjakohastele liidu standarditele.

7.   Kui varapõhise tokeni emitent otsustab oma teenuste osutamise ja tegevuse lõpetada, sealhulgas lõpetada asjaomase varapõhise tokeni emiteerimise, esitab ta pädevale asutusele oma tegevuse lõpetamise heakskiitmiseks kava.

8.   Varapõhiste tokenite emitent teeb kindlaks operatsiooniriski allikad ja töötab välja vajalikud süsteemid, kontrollitoimingud ja menetlused, millega riske võimalikult palju vähendada.

9.   Varapõhiste tokenite emitent kehtestab talitluspidevuse põhimõtted ja kava, millega tagatakse, et tema IKT-süsteemide ja - protseduuride katkestuste korral säilivad olulised andmed ja funktsioonid ning tema tegevus jätkub, või kui see ei ole võimalik, siis et need andmed, funktsioonid ja tegevus taastatakse aegsasti.

10.   Varapõhiste tokenite emitendil on sisekontrollikord ning tulemuslikud riskijuhtimisprotseduurid, sealhulgas IKT-süsteemide haldamiseks vajalik mõjus kontrolli- ja kaitsekord, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2022/2554 (37). Protseduuridega nähakse ette käesoleva artikli lõike 5 esimese lõigu punktis h osutatud kolmandate isikute teenuste kasutamisega seotud põhjaliku hinnangu andmine. Varapõhiste tokenite emitent jälgib ja hindab korrapäraselt, kas sisekontrollikord ja riskihindamisprotseduurid on asjakohased ja mõjusad, ning võtab puuduste kõrvaldamiseks vajalikud meetmed.

11.   Varapõhiste tokenite emitendil on olemas süsteemid ja protseduurid, mis on piisavad, et tagada teabe kättesaadavus, autentsus, terviklus ja konfidentsiaalsus, nagu on ette nähtud määrusega (EL) 2022/2554, ja kooskõlas määrusega (EL) 2016/679. Kõnealused süsteemid salvestavad ja kaitsevad emitendi tegevuse käigus kogutud ja loodud asjakohaseid andmeid ja teavet.

12.   Varapõhiste tokenite emitent tagab, et nimetatud süsteeme auditeerivad korrapäraselt sõltumatud audiitorid. Audititulemused edastatakse asjaomase emitendi juhtorganile ja tehakse kättesaadavaks pädevale asutusele.

13.   EBA annab vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 16 hiljemalt 30. juuniks 2024 tihedas koostöös ESMA ja Euroopa Keskpangaga välja suunised, milles täpsustatakse juhtimiskorra miinimumsisu seoses järgmisega:

Esimeses lõigus osutatud suuniste välja andmisel võtab EBA arvesse sätteid, mis on juhtimisnõuete kohta kehtestatud muudes finantsteenuseid käsitlevates liidu õigusaktides, sealhulgas direktiivis 2014/65/EL.

1.   Varapõhiste tokenite emitendil peavad kogu aeg olemas olema omavahendid, mis on vähemalt sama suured kui järgmistest arvnäitajatest suurim:

Esimese lõigu punkti b kohaldamisel tähendab tagatisvara keskmine suurus keskmist suurust, mis on tagatisvara kohta arvutatud eelnenud 6 kuu iga kalendripäeva lõpu seisuga.

Kui emitent pakub rohkem kui ühte varapõhist tokenit, tähendab esimese lõigu punktis b osutatud suurus igat varapõhist tokenit tagava tagatisvara keskmist suurust.

Esimese lõigu punktis c osutatud summa vaadatakse igal aastal läbi ja arvutatakse kooskõlas artikli 67 lõikega 3.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud omavahendid koosnevad määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 26–30 osutatud esimese taseme põhiomavahendite kirjetest ja instrumentidest, millest on nimetatud määruse artikli 36 kohased summad täies ulatuses maha arvatud, ilma et kohaldataks nimetatud määruse artikli 46 lõike 4 ja artikli 48 kohaseid künnisega seotud erandeid.

3.   Päritoluliikmesriigi pädev asutus võib nõuda, et varapõhise tokeni emitendil oleks omavahendeid summas, mis on lõike 1 esimese lõigu punkti b kohaldamisest tulenevast summast kuni 20 % suurem, kui mõne järgmise asjaolu hindamisel ilmneb suurem risk:

4.   Päritoluliikmesriigi pädev asutus võib nõuda, et mitteolulise varapõhise tokeni emitent täidaks artiklis 45 sätestatud nõudeid, kui see on vajalik, et leevendada käesoleva artikli lõike 3 kohaselt kindlaks tehtud suuremat riski või muid riske, mida artikliga 45 soovitakse leevendada, näiteks likviidsusriske.

5.   Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, teeb varapõhiste tokenite emitent korrapäraselt stressiteste, milles võetakse arvesse selliseid ränkade tagajärgedega, kuid tõenäolisi finantsstressistsenaariume, nagu intressimääraga seotud vapustused, ja mitterahaliste stressiolukordade stsenaariume, nagu operatsioonirisk. Stressitesti tulemuste põhjal kohustab päritoluliikmesriigi pädev asutus varapõhise tokeni emitenti hoidma omavahenditena summat, mis oleks riskiväljavaateid ja stressitesti tulemusi arvesse võttes teatavatel juhtudel 20–40 % suurem kui lõike 1 esimese lõigu punkti b kohaldamisest tulenev summa.

6.   EBA töötab tihedas koostöös ESMA ja Euroopa Keskpangaga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse järgmist:

EBA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

1.   Varapõhiste tokenite emitent peab moodustama tagatisvara portfelli ning seda pidevalt hoidma.

Tagatisvara portfell moodustatakse ja seda hallatakse nii, et:

2.   Tagatisvara portfell on õiguslikult eraldatud emitendi varast ja muude varapõhiste tokenite tagatisvara portfellist varapõhiste tokenite omanike huvides kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega, et emitendi võlausaldajad ei saaks tagatisvara portfelli muu hulgas ka maksejõuetuse korral kasutada.

3.   Varapõhiste tokenite emitent tagab, et tagatisvara portfell on nii tema varast kui ka muude tokenite tagatisvara portfellist eraldatud ka tegevustasandil.

4.   EBA töötab tihedas koostöös ESMA ja Euroopa Keskpangaga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse likviidsusnõudeid, mille puhul võetakse arvesse tagatisvara portfelli ja varapõhise tokeni suurust, keerukust ja laadi.

Regulatiivsete tehniliste standarditega kehtestatakse eelkõige järgmine:

Teise lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel võtab EBA muu hulgas arvesse direktiivi 2009/65/EÜ artiklis 52 sätestatud asjakohaseid piirmäärasid.

EBA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

5.   Emitent, kes pakub avalikult kahte või enamat varapõhist tokenit, haldab ja hoiab iga varapõhise tokeni kohta eraldi tagatisvara portfelli. Iga sellist tagatisvara portfelli hallatakse eraldi.

Kui eri varapõhiste tokenite emitendid pakuvad avalikult sama varapõhist tokenit, haldavad ja hoiavad need emitendid selle varapõhise tokeni jaoks ainult üht tagatisvara portfelli.

6.   Varapõhiste tokenite emitendi juhtorganid tagavad, et tagatisvara portfelli hallatakse tulemuslikult ja hoolikalt. Emitent tagab, et varapõhiste tokenite emiteerimisel tagatisvara portfelli suurendatakse ja lunastamisel vähendatakse.

7.   Varapõhise tokeni emitent määrab tagatisvara portfelli koguväärtuse kindlaks turuhindade põhjal. Selle koguväärtus peab olema vähemalt sama suur, kui suur on nende nõuete koguväärtus, mis ringluses oleva varapõhise tokeni omanikel on emitendi vastu.

8.   Varapõhiste tokenite emitendil peavad olema selged ja üksikasjalikud sise-eeskirjad, milles kirjeldatakse selliste tokenite stabiliseerimise mehhanismi. Sise-eeskirjades eelkõige

9.   Ilma et see piiraks artikli 34 lõike 12 kohaldamist, laseb varapõhiste tokenite emitent alates kuupäevast, mil talle anti artikli 21 kohaselt tegevusluba, või kuupäevast, mil krüptovara valge raamat artikli 17 kohaselt heaks kiideti, iga kuue kuu järel teha tagatisvara portfelli sõltumatu auditi, mille käigus hinnatakse vastavust käesoleva peatüki reeglitele.

10.   Emitent teavitab lõikes 9 osutatud auditi tulemustest pädevat asutust viivitamata, ent hiljemalt kuue nädala jooksul alates kuupäevast, mille seisuga hindamine on tehtud. Emitent avaldab audititulemused kahe nädala jooksul alates pädeva asutuse teavitamise kuupäevast. Pädev asutus võib anda emitendile korralduse lükata audititulemuste avaldamine edasi, kui:

11.   Käesoleva artikli lõikes 7 osutatud turuhinnas hindamine toimub võimaluse korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1131 (38) artikli 2 punktis 8 määratletud turuhinnas hindamise kaudu.

Turuhinnas hindamise meetodi kasutamisel lähtutakse tagatisvara hindamisel ostu- ja müügihinna konservatiivsemast poolest, välja arvatud juhul, kui tagatisvara väärtuse saab fikseerida parima ostu- ja müügihinna keskmise väärtuse juures. Kasutatakse ainult kvaliteetseid turuandmeid ning neid andmeid hinnatakse kõigi järgmiste tegurite alusel:

12.   Kui käesoleva artikli lõikes 11 osutatud turuhinnas hindamise meetodit kasutada ei ole võimalik või kui turuandmed ei ole piisavalt kvaliteetsed, hinnatakse tagatisvara konservatiivselt, kasutades mudelipõhist hindamist, nagu on määratletud määruse (EL) 2017/1131 artikli 2 punktis 9.

Mudeliga hinnatakse tagatisvara tegelikku väärtust võimalikult täpselt, toetudes kõigile järgmistele ajakohastele põhiteguritele:

Mudelipõhisel hindamisel ei kasutata määruse (EL) 2017/1131 artikli 2 punktis 10 määratletud amortiseeritud soetusmaksumuse meetodit.

1.   Varapõhiste tokenite emitent kehtestab, säilitab ja rakendab ellu tagatisvara hoidmise põhimõtted, korra ja lepingulised kokkulepped, millega tagatakse kogu aeg, et:

2.   Varapõhiste tokenite emitent, kes emiteerib liidus kaht või enamat varapõhist tokenit, kehtestab tagatisvara hoidmise põhimõtted iga tagatisvara portfelli jaoks. Eri varapõhiste tokenite emitendid, kes on emiteerinud sama varapõhist tokenit, kehtestavad ja säilitavad ühtsed tagatisvara hoidmise põhimõtted.

3.   Tagatisvara peab hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast varapõhise tokeni emiteerimist võtma hoiule üks või mitu järgmistest:

4.   Varapõhiste tokenite emitent peab lõike 3 kohaselt tagatisvara hoidjaks nimetatava krüptovarateenuse osutaja, krediidiasutuse ja investeerimisühingu valimisel, nimetamisel ja nimetamise otsuse läbivaatamisel tegutsema piisava vilumuse, ettevaatuse ja hoolikusega. Tagatisvara hoidja peab olema emitendist erinev juriidiline isik.

Varapõhiste tokenite emitent tagab, et tagatisvara hoidjaks nimetataval krüptovarateenuse osutajal, krediidiasutusel ja investeerimisühingul on lõikes 3 osutatud tagatisvara hoidjana tegutsemiseks vajalikud teadmised ja maine turul, võttes arvesse krüptovarateenuse osutaja, krediidiasutuse ja investeerimisühingu raamatupidamistavasid, tagatisvara hoidmise korda ja sisekontrollikorda. Varapõhiste tokenite emitendi ja hoidja vaheliste lepinguliste kokkulepetega tagatakse, et hoitav tagatisvara on kaitstud hoidja võlausaldajate nõuete eest.

5.   Lõikes 1 osutatud tagatisvara hoidmise põhimõtetes ja korras määratakse kindlaks valikukriteeriumid, mille alusel krüptovarateenuse osutaja, krediidiasutus ja investeerimisühing tagatisvara hoidjaks nimetatakse, ning nimetamise otsuse läbivaatamise kord.

Varapõhiste tokenite emitent vaatab krüptovarateenuse osutaja, krediidiasutuse ja investeerimisühingu tagatisvara hoidjaks nimetamise otsuse korrapäraselt läbi. Läbivaatamise tarvis hindab varapõhiste tokenite emitent riske, mis hoidjaga kaasnevad, võttes arvesse kõiki enda ja hoidja vahelise suhte aspekte, ning jälgib pidevalt hoidja finantsseisundit.

6.   Lõikes 4 osutatud tagatisvara hoidjad tagavad, et tagatisvara hoitakse järgmiselt:

Esimese lõigu punkti a kohaldamisel tagab krediidiasutus, et kooskõlas sellise riigisisese õigusakti sätetega, millega võetakse liikmesriigi õigusesse üle komisjoni direktiivi 2006/73/EÜ (40) artikkel 16, kantakse raha krediidiasutuse raamatupidamises eraldi kontole. Selline konto avatakse varapõhiste tokenite emitendi nimel iga varapõhise tokeni tagatisvara haldamiseks, et oleks võimalik selgelt kindlaks teha, millisesse tagatisvara portfelli hoiul olev raha kuulub.

Esimese lõigu punkti b kohaldamisel tagavad krediidiasutus ja investeerimisühing, et kõik finantsinstrumendid, mille saab kanda krediidiasutuse ja investeerimisühingu raamatupidamises avatud finantsinstrumentide kontole, kantakse kooskõlas sellise riigisisese õigusakti sätetega, millega võetakse liikmesriigi õigusesse üle direktiivi 2006/73/EÜ artikkel 16, krediidiasutuse ja investeerimisühingu raamatupidamises eraldi kontodele. Finantsinstrumentide konto avatakse varapõhiste tokenite emitendi nimel iga varapõhise tokeni tagatisvara haldamiseks, et oleks võimalik selgelt kindlaks teha, millisesse tagatisvara portfelli hoiul olevad finantsinstrumendid kuuluvad.

Esimese lõigu punkti c kohaldamisel avab krüptovarateenuse osutaja varapõhiste tokenite emitendi nimel iga varapõhise tokeni tagatisvara haldamiseks positsioonide registri, et oleks võimalik selgelt kindlaks teha, millisesse tagatisvara portfelli hoiul olev krüptovara kuulub.

Et esimese lõigu punkti d kohaldamisel hinnata, kas tagatisvara on varapõhiste tokenite emitendi omandis, võetakse aluseks varapõhiste tokenite emitendi esitatud teave või dokumendid ja võimaluse korral välised tõendid.

7.   Seda, et krüptovarateenuse osutaja, krediidiasutus või investeerimisühing on nimetatud käesoleva artikli lõike 4 kohaselt tagatisvara hoidjaks, tõendatakse artikli 34 lõike 5 teises lõigus osutatud lepingulise kokkuleppega. Lepingulise kokkuleppega reguleeritakse muu hulgas sellise teabe liikumist, mida on vaja, et varapõhiste tokenite emitendid ning krüptovarateenuse osutaja, krediidiasutus ja investeerimisühing saaksid tagatisvara hoidja ülesandeid täita.

8.   Lõike 4 kohaselt hoidjaks nimetatud krüptovarateenuse osutaja, krediidiasutus ja investeerimisühing tegutsevad ausalt, õiglaselt, asjatundlikult, sõltumatult ning varapõhiste tokenite emitendi ja selliste tokenite omanike huvides.

9.   Lõike 4 kohaselt hoidjaks nimetatud krüptovarateenuse osutaja, krediidiasutus ja investeerimisühing ei tohi tegeleda varapõhiste tokenite emitente mõjutava tegevusega, mis võib tekitada kõnealuse emitendi, varapõhiste tokenite omanike ja nende endi vahel huvide konflikte, välja arvatud juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

10.   Kui kooskõlas lõikega 6 hoiul olev finantsinstrument või krüptovara läheb kaotsi, peab krüptovarateenuse osutaja, krediidiasutus või investeerimisühing, kes finantsinstrumendi või krüptovara kaotas, selle varapõhise tokeni emitendile viivitamata hüvitama või taastama endise olukorra samasuguse finantsinstrumendi või krüptovaraga või selle väärtuse tasumisega. Asjaomaselt krüptovarateenuse osutajalt, krediidiasutuselt ega investeerimisühingult ei nõuta hüvitamist ega endise olukorra taastamist, kui ta suudab tõendada, et kaotsiminek oli tingitud kõrvalistest sündmustest, mille üle tal puudus mõistlik kontroll ja mille tagajärjed oleksid hoolimata kõigist mõistlikest jõupingutustest olnud vältimatud.

1.   Varapõhiste tokenite emitent, kes osa tagatisvara portfellist investeerib, investeerib selle vara üksnes väga likviidsetesse finantsinstrumentidesse, mille turu-, krediidi- ja kontsentratsioonirisk on võimalikult väike. Investeeringuid peab olema võimalik kiiresti likviidseks muuta, kuid nii, et see avaldab hinnale võimalikult väikest ebasoodsat mõju.

2.   Lõike 1 kohaldamisel käsitatakse võimalikult väikse turu-, krediidi- ja kontsentratsiooniriskiga varadena vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja (eurofond) osakuid, kui eurofond investeerib üksnes varadesse, mida EBA on kooskõlas lõikega 5 täpsustanud, ja kui varapõhise tokeni emitent tagab, et tagatisvara portfell investeeritakse nii, et kontsentratsioonirisk on võimalikult väike.

3.   Finantsinstrumente, millesse tagatisvara portfell investeeritakse, hoitakse kooskõlas artikliga 37.

4.   Tagatisvara portfelli investeerimisest tuleneva kasumi või kahjumi, sealhulgas lõikes 1 osutatud finantsinstrumentide väärtuse kõikumise tõttu tekkiva kasumi või kahjumi, ning kõik vastaspoole ja operatsiooniriskid kannab varapõhise tokeni emitent.

5.   EBA töötab koostöös ESMA ja Euroopa Keskpangaga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse finantsinstrumendid, mida võib pidada väga likviidseks ning mille turu-, krediidi- ja kontsentratsiooniriski võimalikult väikseks, nagu on osutatud lõikes 1. Nende finantsinstrumentide täpsustamisel võtab EBA arvesse järgmist:

Esimese lõigu punkti d alapunkti i kohaldamisel töötab EBA kontsentratsiooninõuete kindlaksmääramiseks välja asjakohased piirmäärad. Piirmäärade puhul võetakse muu hulgas arvesse direktiivi 2009/65/EÜ artiklis 52 sätestatud asjakohaseid künniseid.

EBA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

1.   Kui emitent ei suuda käesoleva jaotise 6. peatükis osutatud kohustusi täita, on varapõhiste tokenite omanikul õigus nõuda igal ajal varapõhiste tokenite emitendilt varapõhiste tokenite lunastamist tagatisvara vastu. Emitent kehtestab alalise lunastamise nõudeõiguse kohta selged ja üksikasjalikud põhimõtted ja korra ning säilitab ja rakendab neid.

2.   Varapõhise tokeni omaniku taotluse korral lunastab sellise tokeni emitent tokeni, makstes kas muus rahas kui e-raha sellise summa, mis on võrdne omandis olnud varapõhise tokeni aluseks võetud vara turuväärtusega, või andes tokeni aluseks võetud vara omanikule üle. Emitent kehtestab sellise alalise lunastamise nõudeõiguse põhimõtted, millega nähakse ette:

Kui emitent võtab varapõhise tokeni müümisel vastu makse, mis on tehtud muus rahas kui e-rahas, mis on nomineeritud ametlikus vääringus, annab ta igal juhul võimaluse lunastada token muu raha vastu kui e-raha, mis on nomineeritud samas ametlikus vääringus.

3.   Ilma et see piiraks artikli 46 kohaldamist, ei võeta varapõhiste tokenite lunastamisel tasu.

1.   Varapõhiste tokenite emitent ei maksa seoses varapõhiste tokenitega intressi.

2.   Krüptovarateenuse osutaja ei maksa varapõhiste tokenitega seotud krüptovarateenuseid osutades intressi.

3.   Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel käsitatakse intressina tasu ja muud hüve, mis on seotud ajavahemikuga, mille jooksul varapõhised tokenid on varapõhiste tokenite omaniku omandis. See hõlmab netohüvitist või -allahindlust, mille mõju on samaväärne intressiga, mida varapõhiste tokenite omanik saab otse emitendilt või kolmandatelt isikutelt, ning mis on varapõhiste tokenitega otseselt seotud, või mis arvestatakse muude toodete maksumusest või hinnast.

1.   Üksinda või kooskõlastatult tegutsevad füüsilised või juriidilised isikud, kes kavatsevad otseselt või kaudselt omandada (edaspidi „kavandav omandaja“) varapõhise tokeni emitendis olulise osaluse või seda osalust otseselt või kaudselt niimoodi suurendada, et nende hääleõiguste või kapitali osakaal saavutaks või ületaks 20 %, 30 % või 50 %, või niimoodi, et varapõhise tokeni emitendist saaks nende tütarettevõtja, teatavad sellest kirjalikult kõnealuse emitendi pädevale asutusele, märkides ära, milline on kavandatud osaluse suurus, ja esitades teabe, mis on ette nähtud komisjoni poolt artikli 42 lõike 4 kohaselt vastu võetud regulatiivsete tehniliste standarditega.

2.   Füüsiline või juriidiline isik, kes on otsustanud olulise osaluse varapõhise tokeni emitendis otseselt või kaudselt võõrandada, peab enne osaluse võõrandamist oma otsusest kirjalikult teatama pädevale asutusele ning märkima ära võõrandatava osaluse suuruse. Isik peab pädevale asutusele otsusest teatama ka juhul, kui ta on otsustanud olulist osalust niimoodi vähendada, et talle kuuluva hääleõiguse või kapitali osa langeks alla 10 %, 20 %, 30 % või 50 % või et varapõhise tokeni emitent ei oleks enam tema tütarettevõtja.

3.   Pädev asutus annab pärast lõike 1 kohase teate kättesaamist viivitamata, ent igal juhul kahe tööpäeva jooksul, kättesaamisest kirjalikult teada.

4.   Pädev asutus annab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kavandatavale omandamisele ja komisjoni poolt artikli 42 lõike 4 kohaselt vastu võetud regulatiivsete tehniliste standarditega ette nähtud teabele hinnangu 60 tööpäeva jooksul alates kuupäevast, mil pädev asutus andis teate kättesaamisest käesoleva artikli lõike 3 kohaselt kirjalikult teada. Kui pädev asutus annab teate kättesaamisest teada, teavitab ta kavandavat omandajat kuupäevast, mil hinnangu andmise tähtaeg lõppeb.

5.   Lõikes 4 osutatud hinnangu andmisel võib pädev asutus nõuda kavandavalt omandajalt lisateavet, mida on vaja hinnangu andmise lõpuleviimiseks. Selline teabenõue esitatakse enne hinnangu andmise lõpuleviimist, ent igal juhul hiljemalt 50. tööpäeval alates lõikes 3 osutatud kirjaliku kättesaamisteate kuupäevast. Teabenõue esitatakse kirjalikult ning selles täpsustatakse, millist lisateavet on vaja.

Pädev asutus peab kuni käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud lisateabe saamiseni lõikes 4 osutatud hinnangu andmise tähtaja arvestamise peatama. Hinnangu andmise tähtaja arvestamist ei peatata kauemaks kui 20 tööpäevaks. Kui pädev asutus nõuab veel lisateavet või saadud teabe selgitamist, siis nimetatud tähtaega rohkem ei peatata.

Kui kavandav omandaja asub väljaspool liitu või tema tegevust reguleeritakse kolmanda riigi õigusega, võib pädev asutus käesoleva lõike teises lõigus osutatud peatamise tähtaega kuni 30 tööpäeva võrra pikendada.

6.   Kui pädev asutus otsustab pärast lõikes 4 osutatud hinnangu andmise lõpuleviimist esitada lõikes 1 osutatud kavandatava omandamise kohta vastuväite, teatab ta sellest kavandavale omandajale kahe tööpäeva jooksul, ent igal juhul enne lõikes 4 osutatud tähtpäeva, mida lükatakse kohasel juhul edasi kooskõlas lõike 5 teise ja kolmanda lõiguga. Teates esitatakse otsuse põhjused.

7.   Kui pädev asutus lõikes 1 osutatud kavandatavale omandamisele enne lõikes 4 osutatud kuupäeva, mida on kohasel juhul kooskõlas lõike 5 teise ja kolmanda lõiguga pikendatud, vastuväidet ei esita, loetakse kavandatav omandamine heakskiidetuks.

8.   Pädev asutus võib määrata lõikes 1 osutatud kavandatava omandamise lõpuleviimiseks tähtaja ja seda kohasel juhul pikendada.

1.   Artikli 41 lõikes 4 osutatud hinnangu andmisel hindab pädev asutus kavandava omandaja sobivust ja artikli 41 lõikes 1 osutatud kavandatava omandamise majanduslikku usaldusväärsust kõigi järgmiste kriteeriumide alusel:

2.   Pädev asutus võib kavandatava omandamise kohta vastuväite esitada üksnes siis, kui selleks on käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kriteeriumidest lähtuvalt mõjuv põhjus või kui artikli 41 lõike 4 kohaselt esitatud teave on puudulik või vale.

3.   Liikmesriik ei kehtesta eeltingimusi olulise osaluse määra kohta, mis tuleb käesoleva määruse kohaselt omandada, ega luba oma pädevatel asutustel võtta kavandatava omandamise kontrollimisel aluseks turu majanduslikke vajadusi.

4.   EBA töötab tihedas koostöös ESMAga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse artikli 41 lõike 4 esimeses lõigus osutatud hinnangu andmiseks vajaliku teabe üksikasjalikku sisu. Nõutav teave peab olema järelevalvealase usaldatavushindamise seisukohast asjakohane ja proportsionaalne ning vastama artikli 41 lõikes 1 osutatud kavandava omandaja olemusele ja kavandatava omandamise laadile.

EBA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

1.   Varapõhiste tokenite liigitamisel olulisteks varapõhisteks tokeniteks kehtivad järgmised kriteeriumid, mida täpsustatakse lõike 11 kohaselt vastu võetavas delegeeritud õigusaktides:

2.   EBA liigitab varapõhised tokenid olulisteks varapõhisteks tokeniteks, kui vähemalt kolm käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kriteeriumit on täidetud:

3.   Kui sama varapõhist tokenit emiteerib mitu emitenti, hinnatakse lõikes 1 sätestatud kriteeriumide täitmist pärast kõnealuste emitentide andmete koondamist.

4.   Emitendi päritoluliikmesriigi pädevad asutused esitavad EBA-le ja Euroopa Keskpangale vähemalt kaks korda aastas aruande teabe kohta, mis on asjakohane käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kriteeriumide täitmise hindamisel, sealhulgas asjakohasel juhul teabe kohta, mis on saadud artikli 22 alusel.

Kui emitendi asukoht on liikmesriigis, mille ametlik vääring ei ole euro, või kui varapõhine token järgib liikmesriigi ametlikku vääringut, mis ei ole euro, edastavad pädevad asutused esimeses lõigus osutatud teabe ka selle liikmesriigi keskpangale.

5.   Kui EBA järeldab, et varapõhine token vastab lõikes 1 sätestatud kriteeriumile vastavalt lõikele 2, koostab EBA otsuse eelnõu selle varapõhise tokeni liigitamise kohta oluliseks varapõhiseks tokeniks ja teeb selle otsuse eelnõu teatavaks kõnealuse varapõhise tokeni emitendile, emitendi päritoluliikmesriigi pädevale asutusele, Euroopa Keskpangale ja lõike 4 teises lõigus osutatud juhtudel asjaomase liikmesriigi keskpangale.

Selliste varapõhiste tokenite emitendil, tema pädevatel asutustel, Euroopa Keskpangal ja kohasel juhul asjaomase liikmesriigi keskpangal on aega 20 tööpäeva alates EBA otsuse eelnõu teatavaks tegemise kuupäevast, et esitada kirjalikke tähelepanekuid ja märkusi. EBA võtab neid tähelepanekuid ja märkusi enne oma lõpliku otsuse vastuvõtmist igakülgselt arvesse.

6.   EBA teeb lõpliku otsuse selle kohta, kas liigitada varapõhine token oluliseks varapõhiseks tokeniks, 60 tööpäeva jooksul alates lõikes 5 osutatud teatavakstegemise kuupäevast ning teeb otsuse sellise varapõhise tokeni emitendile ja tema pädevale asutusele viivitamata teatavaks.

7.   Kui varapõhine token on kooskõlas lõikega 6 tehtud EBA otsuse kohaselt liigitatud oluliseks, antakse selle olulise varapõhise tokeni emitendi järelevalve kohustused emitendi päritoluliikmesriigi pädevalt asutuselt 20 tööpäeva jooksul alates kõnealusest otsusest teavitamise kuupäevast EBA-le üle.

EBA ja pädev asutus teevad koostööd, et järelevalvepädevuse üleminek oleks sujuv.

8.   EBA hindab igal aastal varapõhiste tokenite liigitamist kättesaadava teabe, sealhulgas lõikes 4 osutatud aruande ja artikli 22 alusel saadud teabe põhjal.

Kui EBA järeldab, et teatud varapõhised tokenid lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele vastavalt lõikele 2 enam ei vasta, koostab ta otsuse eelnõu selle kohta, et varapõhiseid tokeneid ei saa enam oluliseks liigitada, ja teeb otsuse eelnõu teatavaks kõnealuste varapõhiste tokenite emitendile, tema päritoluliikmesriigi pädevale asutusele, Euroopa Keskpangale ning lõike 4 teises lõigus osutatud juhtudel asjaomase liikmesriigi keskpangale.

Selliste varapõhiste tokenite emitendil, tema pädevatel asutustel, Euroopa Keskpangal ja lõikes 4 osutatud keskpangal on aega 20 tööpäeva alates selle otsuse eelnõu teatavaks tegemise kuupäevast, et esitada kirjalikke tähelepanekuid ja märkusi. EBA võtab neid tähelepanekuid ja märkusi enne oma lõpliku otsuse vastuvõtmist igakülgselt arvesse.

9.   EBA teeb lõpliku otsuse selle kohta, et varapõhist tokenit ei saa enam oluliseks liigitada, 60 tööpäeva jooksul alates lõikes 8 osutatud teavitamise kuupäevast ning teavitab otsusest viivitamata selliste varapõhiste tokenite emitenti ja tema pädevat asutust.

10.   Kui varapõhist tokenit ei saa kooskõlas lõikega 9 tehtud EBA otsuse kohaselt enam oluliseks liigitada, antakse selle varapõhise tokeni emitendi järelevalve kohustused EBA-lt 20 tööpäeva jooksul alates kõnealuse otsuse teavitamise kuupäevast emitendi päritoluliikmesriigi pädevale asutusele üle.

EBA ja pädev asutus teevad koostööd, et järelevalvepädevuse üleminek oleks sujuv.

11.   Komisjon võtab käesoleva määruse täiendamiseks kooskõlas artikliga 139 vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse lõikes 1 sätestatud kriteeriumid, mille kohaselt liigitatakse varapõhine token oluliseks, ning määrab kindlaks järgmise:

1.   Taotlev varapõhiste tokenite emitent võib artikli 18 kohases tegevusloa taotluses või artikli 17 kohases teates märkida, et ta soovib, et tema varapõhised tokenid liigitataks olulisteks varapõhisteks tokeniteks. Sellisel juhul teeb pädev asutus taotleva emitendi taotluse EBA-le, Euroopa Kekspangale ning artikli 43 lõikes 4 osutatud juhtudel asjaomase liikmesriigi keskpangale viivitamata teatavaks.

Et varapõhist tokenit saaks käesoleva artikli alusel liigitada oluliseks, peab taotlev varapõhise tokeni emitent artikli 17 lõike 1 punkti b alapunktis i ja artikli 18 lõike 2 punktis d osutatud üksikasjaliku tegevuskavaga tõendama, et ta vastab tõenäoliselt vähemalt kolmele artikli 43 lõikes 1 sätestatud kriteeriumile.

2.   EBA koostab 20 tööpäeva jooksul alates käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teavitamisest tegevuskava alusel otsuse eelnõu, mis sisaldab tema arvamust selle kohta, kas varapõhine token vastab või tõenäoliselt vastab vähemalt kolmele artikli 43 lõikes 1 sätestatud kriteeriumile, ning teeb selle otsuse eelnõu teatavaks taotleva emitendi päritoluliikmesriigi pädevale asutusele, Euroopa Keskpangale ning artikli 43 lõike 4 teises lõigus osutatud juhtudel asjaomase liikmesriigi keskpangale.

Selliste varapõhiste tokenite emitendi pädeval asutusel ning Euroopa Keskpangal ja kohaldataval juhul asjaomase liikmesriigi keskpangal on aega 20 tööpäeva alates nimetatud otsuse eelnõu teatavaks tegemise kuupäevast, et esitada kirjalikke tähelepanekuid ja märkusi. EBA võtab neid tähelepanekuid ja märkusi enne oma lõpliku otsuse vastuvõtmist igakülgselt arvesse.

3.   EBA teeb lõpliku otsuse selle kohta, kas liigitada varapõhine token oluliseks, 60 tööpäeva jooksul alates lõikes 1 osutatud teatavaks tegemisest ning teavitab sellest otsusest viivitamata taotlevat varapõhise tokeni emitenti ja tema pädevat asutust.

4.   Kui varapõhised tokenid on kooskõlas käesoleva artikli lõike 3 kohase EBA otsusega liigitatud oluliseks, antakse nende varapõhiste tokenite emitendi puhul järelevalve kohustused pädevalt asutuselt EBA-le üle kuupäeval, mil pädev asutus teeb otsuse anda artikli 21 lõikes 1 osutatud tegevusluba, või artikli 17 kohaselt krüptovara valge raamatu heakskiitmise kuupäeval.

1.   Oluliste varapõhiste tokenite emitent võtab vastu, rakendab ellu ja säilitab tasustamise põhimõtted, millega edendatakse emitendi riskide usaldusväärset ja tulemuslikku juhtimist ega looda stiimuleid riskistandardite lõdvendamiseks.

2.   Oluliste varapõhiste tokenite emitent tagab, et selliseid tokeneid võivad õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel hoida eri krüptovarateenuse osutajad, kellele on antud luba krüptovara kliendi nimel hoida ja hallata, sealhulgas krüptovarateenuse osutajad, kes ei kuulu ühte ja samasse kontserni, nagu on määratletud direktiivi 2013/34/EL artikli 2 punktis 11.

3.   Oluliste varapõhiste tokenite emitent hindab ja jälgib, milline peab olema likviidsus, et täita varapõhiste tokenite omanike lunastamistaotlusi. Selleks kehtestab, säilitab ja rakendab oluliste varapõhiste tokenite emitent likviidsuse juhtimise põhimõtted ja menetlused. Nende põhimõtete ja menetlustega tagatakse, et tagatisvaral on tugev likviidsusprofiil, mis tagab oluliste varapõhiste tokenite emitendile normaalse tegevuse jätkamise, sealhulgas likviidsusstressi stsenaariumide korral.

4.   Oluliste varapõhiste tokenite emitent teeb korrapäraselt likviidsuse stressiteste. Sõltuvalt selliste testide tulemustest võib EBA otsustada käesoleva artikli lõike 7 esimese lõigu punktis b ja artikli 36 lõikes 6 osutatud likviidsusnõudeid karmistada.

Kui oluliste varapõhiste tokenite emitent pakub kahte või enamat varapõhist tokenit või osutab krüptovarateenuseid, hõlmavad need stressitestid ammendavalt ja terviklikult kõiki neid tegevusi.

5.   Oluliste varapõhiste tokenite emitendi puhul on artikli 35 lõike 1 esimese lõigu punktis b osutatud protsendimäär 3 % tagatisvara keskmisest summast.

6.   Kui üht ja sama olulist varapõhist tokenit pakub mitu emitenti, kohaldatakse lõikeid 1–5 iga emitendi suhtes.

Kui emitent pakub liidus kahte või enamat varapõhist tokenit ja vähemalt üks neist varapõhistest tokenitest liigitatakse oluliseks, kohaldatakse selle emitendi suhtes lõikeid 1–5.

7.   EBA töötab tihedas koostöös ESMAga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse järgmine:

Krediidiasutuste puhul kohandab EBA tehnilisi standardeid, võttes arvesse käesoleva määrusega kehtestatud regulatiivsete nõuete ja muude liidu seadusandlike aktidega kehtestatud regulatiivsete nõuete võimalikku koostoimet.

EBA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

8.   EBA annab vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 16 tihedas koostöös ESMA ja Euroopa Keskpangaga välja suunised, et kehtestada stressitestide stsenaariumideks ühtsed võrdlusparameetrid, mida tuleb käesoleva artikli lõikes 4 osutatud stressitestides arvesse võtta. Suuniseid ajakohastatakse korrapäraselt, võttes arvesse viimaseid turusuundumusi.

1.   Kui varapõhise tokeni emitent ei suuda täita nõudeid, mida kohaldatakse tagatisvara portfelli suhtes, koostab ja haldab ta finantsseisundi taastamise kava, milles nähakse ette meetmed, mille emitent peab võtma, et taastada tagatisvara portfelli vastavus nõuetele.

Finantsseisundi taastamise kava hõlmab ka varapõhise tokeniga seotud emitendi teenuste säilitamist, tegevuse kiiret taastamist ja emitendi kohustuste täitmist sündmuste korral, mille puhul on tegevuse katkemise risk suur.

Finantsseisundi taastamise kava sisaldab asjakohaseid tingimusi ja menetlusi, mille abil tagada finantsseisundi taastamise meetmete kiire rakendamine, ning mitmesuguseid finantsseisundi taastamise võimalusi, sealhulgas:

2.   Varapõhise tokeni emitent teavitab pädevat asutust finantsseisundi taastamise kavast kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil antakse artikli 21 kohane tegevusluba, või kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil krüptovara valge raamat kooskõlas artikliga 17 heaks kiidetakse. Pädev asutus nõuab finantsseisundi taastamise kava muutmist, kui see on vajalik selle korraliku rakendamise tagamiseks, ning teavitab emitenti oma otsusest, milles kõnealuseid muudatusi nõutakse, 40 tööpäeva jooksul alates kavast teavitamise kuupäevast. Emitent viib otsuse 40 tööpäeva jooksul alates otsusest teavitamise kuupäevast ellu. Emitent vaatab finantsseisundi taastamise kava korrapäraselt läbi ja ajakohastab seda.

Kui see on kohaldatav, teavitab emitent finantsseisundi taastamise kavast samal ajal pädeva asutusega ka oma kriisilahendusasutust ja usaldatavusnõuete täitmise järelevalve asutust.

3.   Kui emitent ei suuda täita tagatisvara portfelli suhtes kohaldatavaid nõudeid, millele on osutatud käesoleva jaotise 3. peatükis, või kui kiiresti halveneva finantsseisundi tõttu on tõenäoline, et lähitulevikus muutub nende nõuete täitmine emitendi jaoks võimatuks, on pädeval asutusel õigus nõuda emitendilt kohaldatavate nõuete järgimise tagamiseks, et ta rakendaks üht või mitut finantsseisundi taastamise kavas sätestatud menetlust või meedet või ajakohastaks finantsseisundi taastamise kava, kui asjaolud on algses finantsseisundi taastamise kavas sätestatud eeldustest erinevad, ning viiks ühe või mitu ajakohastatud kavas sätestatud menetlust või meedet kindla ajavahemiku jooksul ellu.

4.   Lõikes 3 osutatud asjaolude korral on pädeval asutusel õigus varapõhiste tokenite lunastamine ajutiselt peatada, tingimusel et peatamine on varapõhiste tokenite omanike huve ja finantsstabiilsust arvesse võttes õigustatud.

5.   Kui see on kohaldatav, teeb pädev asutus kõik lõigete 3 ja 4 kohaselt võetud meetmed teatavaks emitendi kriisilahendusasutusele ja usaldatavusnõuete täitmise järelevalve asutusele.

6.   EBA annab vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 16 pärast ESMAga konsulteerimist välja suunised, milles täpsustatakse finantsseisundi taastamise kava vorm ja kavas esitatav teave.

1.   Varapõhise tokeni emitent koostab ja haldab tegevuskava, mille eesmärk on toetada iga varapõhise tokeni korrapärast lunastamist ja mis viiakse ellu, kui pädev asutus on otsustanud, et emitent ei suuda või tõenäoliselt ei suuda oma kohustusi täita, sealhulgas maksejõuetuse korral või kui see on kohaldatav, kriisilahenduse korral, ja emitendi tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral, ilma et see piiraks vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 101 määratletud kriisiennetusmeetme, punktis 102 määratletud kriisiohjemeetme ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 (44) artikli 2 punktis 11 määratletud kriisilahenduse meetme võtmist.

2.   Lunastamiskavas selgitatakse varapõhise tokeni emitendi võimet lunastada ringluses olev emiteeritud varapõhine token, ilma et selle omanikele või tagatisvara turgude stabiilsusele tekitataks põhjendamatut majanduslikku kahju.

Lunastamiskava sisaldab lepingulisi kokkuleppeid, menetlusi ja süsteeme, sealhulgas kooskõlas kohaldatava õigusega ajutise halduri määramist, et tagada kõigi varapõhiste tokenite omanike võrdne kohtlemine ning et varapõhiste tokenite omanikele makstakse järelejäänud tagatisvara müügist saadavast tulust aegsasti hüvitist.

Lunastamiskavaga tagatakse, et jätkub emitendi või kolmanda isiku kriitilise tähtsusega tegevus, mis on varapõhiste tokenite korrapäraseks lunastamiseks vajalik.

3.   Varapõhise tokeni emitent teeb lunastamiskava kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil antakse artikli 21 kohane tegevusluba, või kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil krüptovara valge raamat kooskõlas artikliga 17 heaks kiidetakse, pädevale asutusele teatavaks. Pädev asutus nõuab lunastamiskava muutmist, kui see on vajalik selle nõuetekohase rakendamise tagamiseks, ning teeb emitendile oma otsuse, milles kõnealuseid muudatusi nõutakse, 40 tööpäeva jooksul pärast kava teatavakstegemise kuupäeva teatavaks. Emitent viib otsuse 40 tööpäeva jooksul alates otsuse teatavakstegemise kuupäevast ellu. Emitent vaatab lunastamiskava korrapäraselt läbi ja ajakohastab seda.

4.   Kui see on kohaldatav, teavitab pädev asutus emitendi kriisilahendusasutust ja usaldatavusnõuete täitmise järelevalve asutust lunastamiskavast.

Kriisilahendusasutus võib lunastamiskava analüüsida, et teha selles kindlaks meetmed, millel võib asjaomase emitendi kriisilahenduskõlblikkusele olla ebasoodne mõju, ning esitada pädevale asutusele kava kohta soovitusi.

5.   EBA annab vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 16 välja suunised, milles täpsustatakse järgmine:

1.   Isik pakub avalikult e-raha tokenit ja taotleb selle kauplemisele võtmist liidus vaid siis, kui see isik on e-raha tokeni emitent ja

Olenemata esimeses lõigus sätestatust võivad emitendi kirjalikul nõusolekul e-raha tokenit avalikult pakkuda ja kauplemisele võtmist taotleda ka teised isikud. Nimetatud isikud peavad täitma artiklite 50 ja 53 nõudeid.

2.   E-raha tokeneid käsitatakse e-rahana.

E-raha tokenit, mis järgib liikmesriigi ametlikku vääringut, käsitatakse tokenina, mida pakutakse liidus avalikult.

3.   E-raha tokenite suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/110/EÜ II ja III jaotist, kui käesolevas jaotises ei ole sätestatud teisiti.

4.   Käesoleva artikli lõiget 1 ei kohaldata selliste e-raha tokenite emitendi suhtes, kelle suhtes on kooskõlas direktiivi 2009/110/EÜ artikli 9 lõikega 1 tehtud erand.

5.   Käesoleva jaotist, välja arvatud käesoleva artikli lõiget 7 ja artiklit 51, ei kohaldata sellise e-raha tokenite emitendi suhtes, kelle suhtes on kooskõlas direktiivi 2009/110/EÜ artikli 1 lõigetega 4 ja 5 tehtud erand.

6.   E-raha tokenite emitent teavitab oma pädevat asutust vähemalt 40 tööpäeva enne kuupäeva, mil ta kavatseb neid e-raha tokeneid avalikult pakkuda või taotleda nende kauplemisele võtmist, sellest kavatsusest.

7.   Kui kohaldatakse lõiget 4 või 5, koostab e-raha tokenite emitent krüptovara valge raamatu ja teeb selle kooskõlas artikliga 51 pädevale asutusele teatavaks.

1.   Erandina direktiivi 2009/110/EÜ artiklist 11 kohaldatakse e-raha tokenite emitendi suhtes ainult käesolevas artiklis sätestatud e-raha tokenite emiteerimise ja lunastamise nõudeid.

2.   E-raha tokenite omanikel on õigus esitada nende e-raha tokenite emitentide vastu nõue.

3.   E-raha tokenite emitent emiteerib e-raha tokeneid nimiväärtuses ja raha eest.

4.   E-raha tokeni omaniku taotluse korral lunastab selle e-raha tokeni emitent selle igal ajal nimiväärtuses ning maksab selle tarvis e-raha tokeni omanikule muus rahas kui e-raha summa, mis vastab omandis olnud e-raha tokenite rahalisele väärtusele.

5.   E-raha tokenite emitent esitab lunastamistingimused selgelt artikli 51 lõike 1 esimese lõigu punktis d osutatud krüptovara valges raamatus.

6.   Ilma et see piiraks artikli 46 kohaldamist, ei võeta e-raha tokenite lunastamisel tasu.

1.   Olenemata direktiivi 2009/110/EÜ artiklist 12 ei maksa e-raha tokenite emitent seoses e-raha tokenitega intressi.

2.   Krüptovarateenuse osutaja ei maksa e-raha tokenitega seotud krüptovarateenuseid osutades intressi.

3.   Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel käsitatakse intressina tasu ja muud hüve, mis on seotud ajavahemikuga, mille jooksul e-raha token on e-raha tokeni omaniku omandis. See hõlmab netohüvitist või -allahindlust, mille mõju on samaväärne intressiga, mida e-raha tokeni omanik saab otse emitendilt või kolmandatelt isikutelt, ning mis on e-raha tokeniga otseselt seotud, või mis arvestatakse muude toodete maksumusest või hinnast.

1.   E-raha tokeni krüptovara valge raamat peab sisaldama kogu järgmist teavet, mida on täpsustatud III lisas:

Krüptovara valges raamatus esitatakse ka muu isiku andmed kui emitent, kes artikli 48 lõike 1 teise lõigu kohaselt e-raha tokenit avalikult pakub või taotleb selle kauplemisele võtmist, ning põhjus, miks see konkreetne isik seda e-raha tokenit avalikult pakub või selle kauplemisele võtmist taotleb.

2.   Kogu lõikes 1 loetletud teave peab olema tõene, selge ja mitteeksitav. Krüptovara valges raamatust ei tohi olulist teavet välja jätta ning valge raamat esitatakse sisutihedal ja arusaadaval kujul.

3.   Krüptovara valge raamatu esimesel leheküljel peab olema järgmine selge ja esile tõstetud avaldus:

4.   Krüptovara valge raamat peab sisaldama selget hoiatust selle eest, et:

5.   Krüptovara valge raamat peab sisaldama e-raha tokeni emitendi juhtorgani avaldust. Avaldus lisatakse lõikes 3 osutatud avalduse järele ja selles kinnitatakse, et krüptovara valge raamat vastab käesolevale jaotisele ning et juhtorganile teadaolevalt on krüptovara valges raamatus esitatud teave täielik, tõene, selge, ei ole eksitav ning et krüptovara valgest raamatust ei ole välja jäetud teavet, mis võiks selle tähtsust mõjutada.

6.   Krüptovara valge raamat peab sisaldama kokkuvõtet, mis lisatakse lõikes 5 osutatud avalduse järele ja milles esitatakse e-raha tokeni avaliku pakkumise ja e-raha tokeni kavandatava kauplemisele võtmise kohta lühidas ja mittetehnilises keeles sõnastatud põhiteave. Kokkuvõte peab olema kergesti mõistetav ning esitatud ja vormistatud selgel ja arusaadaval kujul, kasutades loetava suurusega tähemärke. Krüptovara valge raamatu kokkuvõte sisaldab asjaomase krüptovara omaduste kohta vajalikku teavet, et aidata tulevastel krüptovara omanikel teadlikku otsust teha.

Kokkuvõte peab sisaldama ka hoiatust selle kohta, et:

Kokkuvõttes märgitakse, et e-raha tokeni omanikul on õigus igal ajal nõuda tokeni lunastamist nimiväärtuses, ning sätestatakse lunastamise tingimused.

7.   Krüptovara valge raamat peab sisaldab sellest teavitamise kuupäeva ja sisukorda.

8.   Krüptovara valge raamat koostatakse päritoluliikmesriigi ametlikus keeles või rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles.

Kui e-raha tokenit pakutakse ka muus liikmesriigis kui päritoluliikmesriik, koostatakse krüptovara valge raamat ka vastuvõtva liikmesriigi ametlikus keeles või rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles.

9.   Krüptovara valge raamat tehakse kättesaadavaks masinloetavas vormingus.

10.   ESMA töötab koostöös EBAga välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et kehtestada lõike 9 kohaldamiseks standardvormid, -vormingud ja -mallid.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

11.   E-raha tokeni emitent teeb oma krüptovara valge raamatu vähemalt 20 tööpäeva enne selle avaldamise kuupäeva pädevale asutusele teatavaks.

Pädev asutus ei nõua, et krüptovara valge raamat tuleks enne selle avaldamist heaks kiita.

12.   Kõiki olulisi uusi tegureid, suuri vigu ning suuri ebatäpsusi, mis võivad e-raha tokeni hindamist mõjutada, kirjeldatakse krüptovara valge raamatu muudetud versioonis, mille emitent koostab ja millest ta teavitab pädevat asutust ning mis avaldatakse emitendi veebilehel.

13.   Enne, kui e-raha tokenit hakatakse liidus avalikkult pakkuma või taotletakse e-raha tokeni kauplemisele võtmist, avaldab selle e-raha tokeni emitent oma veebisaidil krüptovara valge raamatu.

14.   E-raha tokeni emitent esitab koos krüptoraha valge raamatu teatega vastavalt käesoleva artikli lõikele 11 pädevale asutusele artikli 109 lõikes 4 osutatud teabe. Pädev asutus edastab ESMA-le viie tööpäeva jooksul alates sellest, kui ta on emitendilt artikli 109 lõikes 4 osutatud teabe kätte saanud, artikli 109 lõikes 4 täpsustatud teabe.

Pädev asutus teavitab ESMA-t samuti krüptovara valge raamatu muudetud versioonist ning e-raha tokeni emitendi tegevusloa kehtetuks tunnistamisest.

ESMA teeb teabe kättesaadavaks artikli 109 lõikes 4 osutatud registris avaliku pakkumise või kauplemisele võtmise alguskuupäeval ning, kui krüptovara valges raamatus tehakse muudatusi või kui tegevusluba tunnistatakse kehtetuks, siis kohe põhjendamatu viivituseta.

15.   ESMA töötab koostöös EBAga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles käsitletakse sellise lõike 1 punktis h osutatud teabe sisu, meetodit ja esitusviisi, mis puudutab kestlikkuse näitajaid, mis käsitlevad kahjulikku mõju kliimale ja muud keskkonnale avalduvat kahjulikku mõju.

Esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu väljatöötamisel võtab ESMA arvesse krüptovaratehingute valideerimiseks kasutatavaid eri liiki konsensusmehhanisme, nende stiimulistruktuure ning energia, sealhulgas taastuvenergia ja loodusvarade kasutamist, jäätmeteket ja kasvuhoonegaaside heidet. ESMA ajakohastab neid regulatiivseid tehnilisi standardeid, võttes arvesse õiguslikke muudatusi ja tehnika arengut.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

1.   Kui e-raha tokeni emitent on artiklit 51 rikkunud sellega, et ta on esitanud krüptovara valges raamatus või krüptovara valge raamatu muudetud versioonis teavet, mis ei ole täielik, tõene, selge või mis on eksitav, vastutavad emitent ning tema haldus-, juhtimis- ja järelevalveorgani liikmed e-raha tokeni omaniku ees rikkumisega tekitatud kahju eest.

2.   Lepingulised sätted, millega lõikes 1 osutatud tsiviilvastutus välistatakse või seda piiratakse, on õigustühised.

3.   E-raha tokeni omanik on kohustatud esitama tõendid selle kohta, et kõnealuse e-raha tokeni emitent on artiklit 51 rikkunud sellega, et ta on esitanud krüptovara valges raamatus või krüptovara valge raamatu muudetud versioonis teavet, mis ei ole täielik, tõene, selge või mis on eksitav, ning et sellisele teabele tuginemine mõjutas omaniku otsust seda e-raha tokenit osta, müüa või vahetada.

4.   Emitent ega tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmed ei vastuta kahju eest, mis on tekkinud seetõttu, et on tuginetud artikli 51 lõike 6 kohaselt kokkuvõttes esitatud teabele, sealhulgas selle tõlkele, välja arvatud juhul, kui kokkuvõte:

5.   Käesolev artikkel ei piira muud riigisisesest õigusest tulenevat tsiviilvastutust.

1.   Reklaamteated, mis on seotud e-raha tokeni avaliku pakkumisega või sellise e-raha tokeni kauplemisele võtmisega, peavad vastama kõigile järgmistele nõuetele:

2.   Reklaamteated peavad sisaldama selget ja ühemõttelist avaldust selle kohta, et e-raha tokeni omanikul on õigus emitendilt igal ajal nõuda tokeni lunastamist selle nimiväärtuses.

3.   Reklaamteated ja nende muudatused avaldatakse emitendi veebisaidil.

4.   Pädev asutus ei nõua, et reklaamteated tuleks enne nende avaldamist heaks kiita.

5.   Reklaamteated tehakse taotluse korral asjaomasele pädevatele asutustele teatavaks.

6.   Reklaamteateid ei levitata enne krüptovara valge raamatu avaldamist. Selline piirang ei mõjuta e-raha tokeni emitendi õigust turgu sondeerida.

1.   EBA liigitab e-raha tokenid olulisteks e-raha tokeniteks kui vähemalt kolm artikli 43 lõikes 1 sätestatud kriteeriumi on täidetud:

2.   Kui sama e-raha tokenit emiteerib mitu emitenti, hinnatakse artikli 43 lõikes 1 sätestatud kriteeriumide täitmist pärast kõnealuste emitentide andmete koondamist.

3.   Emitendi päritoluliikmesriigi pädevad asutused esitavad vähemalt kaks korda aastas EBA-le ja Euroopa Keskpangale aruande artikli 43 lõikes 1 osutatud kriteeriumide täitmise hindamisel olulise teabe kohta, sealhulgas kohaldatavuse korral teabe kohta, mis on saadud artikli 22 alusel.

Kui emitendi asukoht on liikmesriigis, mille ametlik vääring ei ole euro, või kui e-raha token järgib liikmesriigi ametlikku vääringut, mis ei ole euro, edastavad pädevad asutused esimeses lõigus osutatud teabe ka selle liikmesriigi keskpangale.

4.   Kui EBA järeldab, et e-raha token vastab artikli 43 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele vastavalt käesoleva artikli lõikele 1, koostab EBA selle kohta otsuse eelnõu liigitada e-raha token oluliseks e-raha tokeniks ja teeb otsuse eelnõu teatavaks e-raha tokeni emitendile, emitendi päritoluliikmesriigi pädevale asutusele, Euroopa Keskpangale ja käesoleva artikli lõike 3 teises lõigus osutatud juhtudel asjaomase liikmesriigi keskpangale.

Selliste e-raha tokenite emitendil, tema pädevatel asutustel, Euroopa Keskpangal või asjaomase liikmesriigi keskpangal on aega 20 tööpäeva alates otsuse eelnõu teatavaks tegemisest, et esitada enne EBA lõpliku otsuse vastuvõtmist kirjalikke tähelepanekuid ja märkusi. EBA võtab neid tähelepanekuid ja märkusi enne oma lõpliku otsuse vastu võtmist igakülgselt arvesse.

5.   EBA teeb lõpliku otsuse selle kohta, kas e-raha token liigitada oluliseks e-raha tokeniks, 60 tööpäeva jooksul alates lõikes 4 osutatud teatavakstegemise kuupäevast ning teeb otsuse selliste e-raha tokeni emitendile ja tema pädevale asutusele viivitamata teatavaks.

6.   Kui e-raha token liigitatakse kooskõlas lõikega 5 tehtud EBA otsuse kohaselt oluliseks, antakse selle e-raha tokeni emitendi puhul järelevalve kohustused emitendi päritoluriigi pädevalt asutuselt üle EBA-le 20 tööpäeva jooksul alates kõnealusest otsusest teavitamisest kooskõlas artikli 117 lõikega 4.

EBA ja pädev asutus teevad koostööd, et järelevalvepädevuse üleminek oleks sujuv.

7.   Erandina lõikest 6 ei anta EBA-le üle järelevalve kohustusi selliste oluliste e-raha tokenite emitentide puhul, mis on nomineeritud muus liikmesriigi ametlikus vääringus kui euro, kui vähemalt 80 % nende oluliste e-raha tokenite omanike arvust ja tehingute mahust on koondunud päritoluliikmesriiki.

Emitendi päritoluliikmesriigi pädev asutus esitab EBA-le kord aastas teabe kõigi juhtude kohta, mille suhtes on esimeses lõigus osutatud erandit kohaldatud.

Esimese lõigu kohaldamisel loetakse tehing toimunuks päritoluliikmesriigis, kui makse või makse saaja asukoht on selles liikmesriigis.

8.   EBA hindab kord aastas oma järelevalve all olevate oluliste e-raha tokenite liigitamist kättesaadava teabe, sealhulgas käesoleva artikli lõikes 3 osutatud aruande või artikli 22 alusel saadud teabe põhjal.

Kui EBA järeldab, et teatud e-raha tokenid artikli 43 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 enam ei vasta, koostab ta otsuse eelnõu selle kohta, et e-raha tokenit ei saa enam oluliseks liigitada, ja teeb otsuse eelnõu teatavaks kõnealuste e-raha tokenite emitendile, tema päritoluliikmesriigi pädevale asutusele, Euroopa Keskpangale ning käesoleva artikli lõike 3 teises lõigus osutatud juhtudel asjaomase liikmesriigi keskpangale.

Selliste e-raha tokenite emitendil, tema pädeval asutusel, Euroopa Keskpangal või asjaomase liikmesriigi keskpangal on aega 20 tööpäeva alates selle otsuse eelnõu teatavaks tegemise kuupäevast, et esitada kirjalikke tähelepanekuid ja märkusi. EBA võtab neid tähelepanekuid ja märkusi enne oma lõpliku otsuse vastuvõtmist igakülgselt arvesse.

9.   EBA teeb lõpliku otsuse selle kohta, kas e-raha tokenit enam mitte liigitada oluliseks e-raha tokeniks, 60 tööpäeva jooksul alates lõikes 8 osutatud teavitamise kuupäevast ning teavitab otsusest viivitamata sellise e-raha tokeni emitenti ja tema pädevat asutust.

10.   Kui e-raha tokenit ei liigitata kooskõlas lõikega 9 tehtud EBA otsuse kohaselt enam oluliseks, antakse selle e-raha tokeni emitendi järelevalve kohustused EBA-lt 20 tööpäeva jooksul alates kõnealuse otsuse teavitamise kuupäevast emitendi päritoluliikmesriigi pädevale asutusele üle.

EBA ja pädev asutus teevad koostööd, et järelevalvepädevuse üleminek oleks sujuv.

1.   E-raha tokeni emitent, kes on saanud krediidiasutuse või e-raha asutuse tegevusloa või kes sellist luba taotleb, võib teatada, et ta soovib, et tema e-raha token liigitataks oluliseks e-raha tokeniks. Sel juhul teeb pädev asutus emitendi taotluse viivitamata teatavaks EBA-le ning artikli 56 lõike 3 teises lõigus osutatud juhtudel asjaomase liikmesriigi keskpangale.

Et e-raha tokenit saaks käesoleva artikli alusel liigitada oluliseks, peab e-raha tokeni emitent üksikasjaliku tegevuskavaga tõendama, et ta vastab tõenäoliselt vähemalt kolmele artikli 43 lõikes 1 sätestatud kriteeriumile.

2.   EBA koostab alates käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teatamise kuupäevast kahekümne päeva jooksul otsuse eelnõu, mis põhineb emitendi tegevuskaval ning sisaldab tema arvamust selle kohta, kas e-raha token vastab või tõenäoliselt vastab artikli 43 lõikes 1 sätestatud vähemalt kolmele kriteeriumile, ning teeb selle otsuse eelnõu teatavaks emitendi päritoluliikmesriigi pädevale asutusele, Euroopa Keskpangale või artikli 56 lõike 3 teises lõigus osutatud juhtudel asjaomase liikmesriigi keskpangale.

Selliste e-raha tokenite emitendi pädeval asutusel ning asjakohasel juhul Euroopa Keskpangal ja asjaomase liikmesriigi keskpangal on aega 20 tööpäeva alates otsuse eelnõu teatavaks tegemise kuupäevast, et esitada kirjalikke tähelepanekuid ja märkusi. EBA võtab neid tähelepanekuid ja märkusi enne lõpliku otsuse vastu võtmist igakülgselt arvesse.

3.   EBA teeb lõpliku otsuse selle kohta, kas e-raha token liigitada oluliseks e-raha tokeniks, 60 tööpäeva jooksul alates lõikes 1 osutatud teatavakstegemise kuupäevast ning teavitab otsusest viivitamata sellise e-raha tokeni emitenti ja tema pädevat asutust.

4.   Kui e-raha token on kooskõlas käesoleva artikli lõikega 3 tehtud EBA otsuse kohaselt liigitatud oluliseks, antakse nende e-raha tokenite emitendi järelevalve kohustused pädevalt asutuselt 20 tööpäeva jooksul alates kõnealusest otsusest teavitamise kuupäevast kooskõlas artikli 117 lõikega 4 EBA-le üle.

EBA ja pädevad asutused teevad koostööd, et järelevalvepädevuse üleminek oleks sujuv.

5.   Erandina lõikest 4 ei anta järelevalve kohustusi EBA-le üle selliste oluliste e-raha tokenite emitendi puhul, mis on nomineeritud muus liikmesriigi ametlikus vääringus kui euro, kui vähemalt 80 % nende oluliste e-raha tokenite omanike arvust ja tehingute mahust koondub või eeldatavasti koondub päritoluliikmesriiki.

Emitendi päritoluliikmesriigi pädev asutus esitab EBA-le kord aastas teabe esimeses lõigus osutatud erandi kohaldamise kohta.

Esimese lõigu kohaldamisel loetakse tehing toimunuks päritoluliikmesriigis, kui maksja või makse saaja asukoht on selles liikmesriigis.

1.   Olulisi e-raha tokeneid emiteerivate e-raha asutuste suhtes kohaldatakse järgmisi nõudeid:

Erandina artikli 36 lõikest 9 korraldatakse oluliste e-raha tokenite emitentide sõltumatu audit iga kuue kuu järel alates vastavalt artiklile 56 või 57 e-raha tokenite oluliseks liigitamise otsuse kuupäevast, olenevalt sellest, kumb artikkel kohaldub.

2.   Päritoluliikmesriigi pädevad asutused võivad nõuda, et e-raha asutus, kes emiteerib mitteolulisi e-raha tokeneid, täidaks lõikes 1 osutatud nõudeid, kui see on vajalik, et käsitleda riske, mida nende sätetega soovitakse käsitleda, näiteks likviidsusrisk, operatsioonirisk või riskid, mis tulenevad tagatisvara portfelli haldamise nõuete täitmata jätmisest.

3.   Artikleid 22, 23 ja artikli 24 lõiget 3 kohaldatakse e-raha tokenite suhtes, mis on nomineeritud vääringus, mis ei ole liikmesriigi ametlik vääring.

1.   Isik osutab krüptovarateenuseid liidus vaid siis, kui ta on

2.   Artikli 63 kohaselt tegevusloa saanud krüptovarateenuse osutaja registrijärgne asukoht peab olema liikmesriigis, kus ta osutab vähemalt osa oma krüptovarateenustest. Tema tegeliku juhtimise koht peab olema liidus ja vähemalt üks juhtidest peab olema liidu resident.

3.   Lõike 1 punkti a kohaldamisel võib ettevõtja, kes ei ole juriidiline isik, krüptovarateenuseid osutada üksnes juhul, kui tema õiguslik vorm tagab kolmandate isikute huvide kaitse taseme, mis on samaväärne juriidiliste isikute pakutavaga, ning tema suhtes kohaldatakse samaväärset usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet, mis vastab tema õiguslikule vormile.

4.   Kooskõlas artikliga 63 tegevusloa saanud krüptovarateenuse osutaja peab tegevusloa saamise tingimustele vastama kogu aeg.

5.   Isik, kes ei ole krüptovarateenuse osutaja, ei tohi kasutada nime, sealhulgas ärinime, avaldada reklaamteateid ega kasutada muid võtteid, mis osutavad sellele, et ta on krüptovarateenuse osutaja või mis tõenäoliselt tekitavad sellega seoses segadust.

6.   Pädevad asutused, kes artikli 63 kohaselt tegevuslube annavad, tagavad, et tegevusloas täpsustakse, milliseid krüptovarateenuseid krüptovarateenuse osutajal on lubatud osutada.

7.   Krüptovarateenuse osutajal on lubatud krüptovarateenuseid osutada kogu liidus asutamisõiguse, sealhulgas filiaali kaudu, või teenuste osutamise vabaduse alusel. Krüptovarateenuse osutajalt, kes osutab krüptovarateenuseid piiriüleselt, ei nõuta vastuvõtva liikmesriigi territooriumil füüsilist kohalolekut.

8.   Krüptovarateenuse osutaja, kes soovib oma tegevusloale krüptovarateenuseid lisada, nagu on osutatud artiklis 63, taotleb algse tegevusloa andnud pädevatelt asutustelt tegevusloa laiendamist ning täiendab ja ajakohastab selleks artiklis 62 osutatud teavet. Laiendamistaotlust menetletakse kooskõlas artikliga 63.

1.   Krediidiasutus võib krüptovarateenuseid osutada, kui ta esitab oma päritoluliikmesriigi pädevale asutusele vähemalt 40 tööpäeva enne seda, kui ta selliseid teenuseid esimest korda osutab, lõikes 7 osutatud teabe.

2.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 (45) kohaselt tegevusloa saanud väärtpaberite keskdepositoorium võib krüptovara hoida ja hallata kliendi nimel üksnes juhul, kui ta esitab oma päritoluliikmesriigi pädevale asutusele käesoleva artikli lõikes 7 osutatud teabe vähemalt 40 tööpäeva enne seda, kui ta selliseid teenuseid esimest korda osutab.

Käesoleva lõike esimese lõigu kohaldamisel käsitatakse krüptovara hoidmist ja haldamist kliendi nimel seoses määruse (EL) nr 909/2014 lisa B jao punktis 3 osutatud arveldusteenusega samaväärsena väärtpaberikontode pakkumise, hoidmise ja haldamisega.

3.   Investeerimisühing võib osutada liidus krüptovarateenuseid, mis on samaväärsed selliste investeerimisteenuste ja -tegevusega, mille jaoks tal on direktiivi 2014/65/EL kohane luba, kui ta esitab oma päritoluliikmesriigi pädevale asutusele käesoleva artikli lõikes 7 osutatud teabe vähemalt 40 tööpäeva enne seda, kui ta selliseid teenuseid esimest korda osutab.

Käesoleva lõike kohaldamisel:

4.   Direktiivi 2009/110/EÜ kohaselt tegevusloa saanud e-raha asutus võib seoses enda emiteeritavate e-raha tokenitega pakkuda krüptovara hoidmist ja haldamist kliendi nimel ning osutada krüptovaraülekande teenust kliendi nimel, kui ta esitab oma päritoluliikmesriigi pädevale asutusele käesoleva artikli lõikes 7 osutatud teabe vähemalt 40 tööpäeva enne seda, kui ta selliseid teenuseid esimest korda osutab.

5.   Eurofondi valitseja ja alternatiivse investeerimisfondi valitseja võivad osutada krüptovarateenuseid, mis on samaväärsed investeerimisportfellide valitsemise ja kõrvalteenuste osutamisega, mille jaoks ta on saanud tegevusloa direktiivi 2009/65/EÜ või direktiivi 2011/61/EL alusel, kui nad esitavad oma päritoluliikmesriigi pädevale asutusele käesoleva artikli lõikes 7 osutatud teabe vähemalt 40 tööpäeva enne seda, kui nad selliseid teenuseid esimest korda osutavad.

Käesoleva lõike kohaldamisel:

6.   Direktiivi 2014/65/EL kohaselt tegevusloa saanud turukorraldaja võib korraldada krüptovara kauplemisplatvormi, kui ta esitab oma päritoluliikmesriigi pädevale asutusele käesoleva artikli lõikes 7 osutatud teabe vähemalt 40 tööpäeva enne seda, kui ta sellist teenust esimest korda osutab.

7.   Lõigete 1–6 kohaldamisel esitatakse järgmine teave:

8.   Pädev asutus hindab 20 tööpäeva jooksul alates lõigetes 1–6 osutatud teabe saamisest, kas see sisaldab kõiki nõutud üksikasju. Kui pädev asutus jõuab järeldusele, et teatavate üksikasjade puudumise tõttu ei ole teave täielik, annab ta sellest teabe esitanud üksusele viivitamata teada ja määrab tähtaja, milleks üksus peab puuduvad üksikasjad esitama.

Puuduvate üksikasjade esitamise tähtaeg ei tohi olla pikem kui 20 tööpäeva alates taotluse esitamise kuupäevast. Kuni selle tähtaja möödumiseni peatatakse lõigetes 1–6 sätestatud juhtudel kohaldatava asjaomase tähtaja arvestamine. Pädev asutus võib oma äranägemisel nõuda teabe edasist täiendamist või täpsustamist, kuid sellisel juhul lõigetes 1–6 sätestatud asjaomast tähtaega enam ei peatata.

Kuni esitatud teave on puudulik, krüptovarateenuse osutaja krüptovarateenuste osutamist ei alusta.

9.   Lõigetes 1–6 osutatud üksused ei pea lõikes 7 osutatud teavet esitama, kui nad on sama teabe pädevatele asutustele varem juba esitanud. Lõikes 7 osutatud teabe esitamisel kinnitavad lõigetes 1–6 osutatud üksused sõnaselgelt, et kogu varem esitatud teave on endiselt ajakohane.

10.   Kui käesoleva artikli lõigetes 1–6 osutatud üksused osutavad krüptovarateenuseid, artikleid 62, 63, 64, 67, 83 ega 84 ei kohaldata.

11.   Õigus osutada käesoleva artikli lõigetes 1–6 osutatud krüptovarateenuseid tunnistatakse kehtetuks, kui tunnistatakse kehtetuks tegevusluba, mille alusel oli asjaomasel üksusel lubatud krüptovarateenuseid osutada, ilma et temalt nõutaks artikli 59 kohase tegevusloa saamist.

12.   Pärast lõikes 7 osutatud teabe täielikkuses veendumist edastavad pädevad asutused ESMA-le artikli 109 lõikes 5 osutatud teabe ja kuupäeva, mil krüptovarateenuste osutamist on kavas alustada, ning kui seda kuupäeva muudetakse, siis uue kuupäeva.

ESMA teeb teabe kättesaadavaks krüptovarateenuste kavandatava osutamise alguskuupäevaks artiklis 109 osutatud registris.

13.   ESMA töötab tihedas koostöös EBAga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada lõikes 7 osutatud teavet.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

14.   ESMA töötab tihedas koostöös EBAga välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et kehtestada lõike 7 kohase teabe esitamiseks standardvormid, -mallid ja -menetlused.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

1.   Kui klient, kelle asukoht on liidus või kes asub liidus, algatab ainuisikuliselt kolmanda riigi äriühingu krüptovarateenuse osutamisevõi tegevuse, siis artikli 59 kohase tegevusloa nõuet ei kohaldata asjaomase kolmanda riigi äriühingu poolt kliendile krüptovarateenuse osutamise ega kliendi nimel krüptovaraga tegelemise suhtes, sealhulgas sellise ärilise suhte suhtes, mis on konkreetselt seotud krüptovarateenuse osutamisega või sellise tegevusega,.

Kui kolmanda riigi äriühing otsib liidus kliente või tulevasi kliente, sealhulgas sellise üksuse kaudu, kes tegutseb tema nimel või kellel on sellise kolmanda riigi äriühinguga märkimisväärne seos, või mõne muu isiku kaudu, kes tegutseb sellise üksuse nimel, hoolimata sellest, milliseid vahendeid liidus tulevaste klientide otsimiseks ning teenuste propageerimiseks ja reklaamimiseks kasutatakse, ei käsitata seda kliendi ainuisikulisel algatusel osutatava teenuse pakkumisena, ilma et see piiraks kontsernisiseseid suhteid.

Teist lõiku kohaldatakse olenemata sellisest lepingutingimusest ja vastutuse välistamise klauslitest, millega on soovitud sätestada teisiti, sealhulgas sellisest klauslist, mille kohaselt käsitatakse kolmanda riigi äriühingu poolt teenuste osutamist teenusena, mida osutatakse kliendi ainuisikulisel algatusel.

2.   Kliendi ainuisikulisel algatusel, nagu on osutatud lõikes 1, ei anta kolmanda riigi äriühingule õigust turustada kõnealusele kliendile uut liiki krüptovara ega krüptovarateenuseid.

3.   ESMA annab vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 16 hiljemalt 30. detsembriks 2024 välja suunised, et täpsustada olukorrad, mille puhul loetakse, et kolmanda riigi äriühing otsib kliente, kelle asukoht on liidus või kes asuvad liidus.

Et soodustada lähenemist ja edendada käesoleva artikli kuritarvitamise ohu vältimiseks ühetaolist järelevalvet, annab ESMA vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 16 välja ka suuniseid järelevalvetavade kohta, mille abil käesolevast määrusest kõrvalehoidmist avastada ja ennetada.

1.   Juriidiline isik või muu ettevõtja, kes kavatseb krüptovarateenuseid osutada, esitab oma päritoluliikmesriigi pädevale asutusele krüptovarateenuse osutaja tegevusloa taotluse.

2.   Lõikes 1 osutatud taotlus peab sisaldama kogu järgmist teavet:

3.   Lõike 2 punktide g ja h kohaldamisel esitab taotlev krüptovarateenuse osutaja tõendid kõige järgmise kohta:

4.   Pädevad asutused ei nõua, et taotlev krüptovarateenuse osutaja esitaks käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud teabe, mille ta on juba saanud direktiivi 2009/110/EÜ, 2014/65/EL või (EL) 2015/2366 kohase tegevusloa andmise menetluse või krüptovarateenuste suhtes kohaldatava riigisisese õiguse alusel enne 29. juunit 2023, tingimusel et varem esitatud teave või dokumendid on endiselt ajakohased.

5.   ESMA töötab tihedas koostöös EBAga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada lõigetes 2 ja 3 osutatud teavet.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

6.   ESMA töötab tihedas koostöös EBAga välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et kehtestada teabe jaoks, mis tuleb krüptovarateenuse osutaja tegevusloa taotluses esitada, standardvormid, -mallid ja -menetlused.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2024.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

1.   Pädevad asutused annavad taotlevale krüptovarateenuse osutajale pärast artikli 62 lõike 1 kohase taotluse kättesaamist viivitamata, ent igal juhul viie tööpäeva jooksul, kättesaamisest kirjalikult teada.

2.   Pädevad asutused hindavad 25 tööpäeva jooksul alates artikli 62 lõikes 1 osutatud taotluse kättesaamisest, kas taotlus on täielik, kontrollides, kas artikli 62 lõikes 2 loetletud teave on esitatud.

Kui taotlus täielik ei ole, kehtestavad asutused tähtaja, mille jooksul peab taotlev krüptovarateenuse osutaja esitama puuduva teabe.

3.   Kui taotlus on pärast pädevate poolt lõike 2 teise lõigu kohaselt määratud tähtaja möödumist endiselt puudulik, võivad nad taotluse läbivaatamisest keelduda.

4.   Kui taotlus on täielik, annavad pädevad asutused sellest taotlevale krüptovarateenuse osutajale viivitamata teada.

5.   Enne krüptovarateenuse osutaja tegevusloa andmist või andmisest keeldumist konsulteerivad pädevad asutused teise liikmesriigi pädevate asutustega, kui taotlev krüptovarateenuse osutaja on kõnealuses teises liikmesriigis tegevusloa saanud krüptovarateenuse osutaja, krediidiasutuse, väärtpaberite keskdepositooriumi, investeerimisühingu, turukorraldaja, eurofondi valitseja, alternatiivse investeerimisfondi valitseja, makseasutuse, kindlustusandja, e-raha asutuse või tööandja kogumispensioni asutuse suhtes järgmises positsioonis:

6.   Enne krüptovarateenuse osutaja tegevusloa andmist või sellest keeldumist teevad pädevad asutused järgmist:

7.   Kui taotleva krüptovarateenuse osutaja ja mõne muu füüsilise või juriidilise isiku vahel on märkimisväärne seos, annavad pädevad asutused tegevusloa ainult sel juhul, kui nimetatud seos ei takista neil tulemuslikku järelevalvet teha.

8.   Pädevad asutused keelduvad tegevusloa andmisest ka sel juhul, kui kolmanda riigi õigus- ja haldusnormid, mis hõlmavad taotleva krüptovarateenuse osutajaga märkimisväärset seost omavat üht või mitut füüsilist või juriidilist isikut, või nende täitmise tagamisega seotud raskused takistavad neil tulemuslikku järelevalvet teha.

9.   Pädevad asutused hindavad 40 tööpäeva jooksul alates pärast täieliku taotluse saamise kuupäevast, kas taotlev krüptovarateenuse osutaja vastab käesolevale jaotisele, ning võtavad krüptovarateenuse osutaja tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta vastu täielikult põhjendatud otsuse. Viie tööpäeva jooksul alates otsuse tegemise kuupäevast teevad pädevad asutused taotlejale oma otsuse teatavaks. Hindamisel võetakse arvesse selliste krüptovarateenuste laadi, ulatust ja keerukust, mida taotlev krüptovarateenuse osutaja kavatseb osutada.

10.   Pädevad asutused lükkavad krüptovarateenuse osutaja tegevusloa taotluse tagasi, kui on objektiivne ja tõendatav põhjus arvata, et: