(1)

17. novembril 2017 kuulutasid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon ühiselt välja Euroopa sotsiaalõiguste samba (edaspidi „sammas“) vastusena Euroopas esinevatele sotsiaalsetele probleemidele. Samba 20 peamist põhimõtet on jaotatud kolme kategooriasse: võrdsed võimalused ja juurdepääs tööturule, õiglased töötingimused, sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasatus. Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) meetmetes tuleks juhinduda samba 20 põhimõttest. Selleks et aidata sammast rakendada, peaks ESF+ist toetama investeerimist inimestesse ja süsteemidesse tööhõive, hariduse ja sotsiaalse kaasatuse poliitikavaldkondades ning seega toetama majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 174.

(2)

Liidu tasandil kujutab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (edaspidi „Euroopa poolaasta“) endast raamistikku, milles tehakse kindlaks riikide reformiprioriteedid ja seiratakse nende rakendamist. Liikmesriigid töötavad nende reformiprioriteetide toetuseks välja oma riiklikud mitmeaastased investeerimisstrateegiad. Investeerimisstrateegiad tuleks esitada koos iga-aastaste riiklike reformikavadega, et saada ülevaade prioriteetsetest investeerimisprojektidest, mida toetatakse liidu või liikmesriikide vahenditest, ning neid projekte koordineerida.

Samuti peaksid nad aitama kaasa sellele, et liidu vahendeid kasutataks järjekindlalt ning et maksimeeritaks lisaväärtust, mis saadakse eeskätt programmidest, mida liit asjakohasel juhul toetab Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) ja Ühtekuuluvusfondist, mille erieesmärgid ja toetuse kohaldamisala on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1058, (4) ESF+ist, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega loodud Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist (EMKVF), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1305/2013 (5) loodud Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/523 (6) loodud programmist „InvestEU“ (edaspidi „programm „InvestEU““).

(3)

Liikmesriikide tööhõivepoliitika muudetud suunised võeti vastu nõukogu tsusega (EL) 2020/1512 (7). Nimetatud suuniste tekst on viidud samba põhimõtetega kooskõlla, eesmärgiga muuta Euroopa konkurentsivõimelisemaks ning teha sellest parem koht investeerimiseks, töökohtade loomiseks ja sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamiseks. Selleks et tagada ESF+ täielik kooskõla nende suuniste eesmärkidega, eelkõige tööhõive, hariduse ja koolituse valdkonnas ning võitluses sotsiaalse tõrjutuse, vaesuse ja diskrimineerimise vastu, peaks ESF+ist toetama liikmesriike, võttes arvesse asjakohaseid koondsuuniseid ja ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 ja artikli 148 lõike 2 ja 4 kohaselt vastu võetud asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi ning asjakohasel juhul riigi tasandil riiklikel strateegiatel põhinevaid riiklikke reformikavasid. ESF+ist peaks samuti toetama asjakohaseid aspekte selliste liidu põhialgatuste ja -tegevuste rakendamisel, milleks on eelkõige komisjoni 10. juuni 2016. aasta teatise „Euroopa uus oskuste tegevuskava“, 30. septembri 2020. aasta teatise „Euroopa haridusruum“ ja 7. oktoobri 2020. aasta teatise „Võrdõiguslikkuse liit: romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitlev ELi strateegiline raamistik“ rakendamisel ning nõukogu 15. veebruari 2016. aasta soovitust, mis käsitleb pikaajaliste töötute integreerimist tööturule, 19. detsembri 2016. aasta soovitust, mis käsitleb oskuste täiendamise meetmeid, 30. oktoobri 2020. aasta soovitust „Töösild – noorte tööhõive tugevdamine“ ja 12. märtsi 2021. aasta soovitust romade võrdõiguslikkuse, kaasamise ja osalemise kohta.

(4)

20. juunil 2017 võttis nõukogu vastu järeldused „Euroopa jätkusuutlik tulevik“ – liidu vastus ÜRO kestliku arengu tegevuskavale aastani 2030. Nõukogu rõhutas, kui tähtis on saavutada kestlik areng selle kolmes mõõtmes (majanduslik, sotsiaalne ja keskkonna) tasakaalustatud ja terviklikul viisil. On väga tähtis, et kestlik areng lõimitaks kõigisse liidu sise- ja välispoliitika valdkondadesse ning et liidu poliitika oleks edasipüüdlik üleilmsete probleemide käsitlemisel. Nõukogule valmistas heameelt komisjoni 22. novembri 2016. aasta teatis „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud“, mis on esimene samm Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kestliku arengu eesmärkide (edaspidi „kestliku arengu eesmärgid“) peavoolustamisel ja kestliku arengu kui olulise juhtpõhimõtte järgimisel kõigis liidu poliitikavaldkondades, sealhulgas liidu rahastute kaudu. ESF+ peaks aitama kaasa ÜRO kestliku arengu eesmärkide rakendamisele, muu hulgas kaotades äärmuslikud vaesuse vormid (kestliku arengu eesmärk 1), edendades kvaliteetset ja kaasavat haridust (kestliku arengu eesmärk 4), edendades soolist võrdõiguslikkust (kestliku arengu eesmärk 5), edendades püsivat, kaasavat ja kestlikku majanduskasvu, täielikku ja tootlikku tööhõivet ning inimväärse töö tagamist kõigile (kestliku arengu eesmärk 8) ning vähendades ebavõrdsust (kestliku arengu eesmärk 10).

(5)

Hiljutiste ja praeguste suundumuste tõttu on süvenenud struktuursed probleemid, mis tulenevad majanduse üleilmastumisest, sotsiaalsest ebavõrdsusest, rändevoogude haldamisest ja suurenevast julgeolekuohust, puhtale energiale üleminekust, tehnoloogia muutumisest, elanikkonna vähenemisest, töötusest, eelkõige noorte töötusest ning üha enam vananevast tööjõust ja probleemid, mis tulevevad iseäranis väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) hulgas tunda andvast suurenevast oskuste ja tööjõu nõudluse ja pakkumise mittevastavusest teatavates sektorites ja piirkondades. Rohe- ja digipööre ning Euroopa tööstusökosüsteemide ümberkujundamine toovad ilmselt kaasa palju uusi võimalusi, kui sellega kaasnevad õige oskustepagas ning õiged tööhõive- ja sotsiaalpoliitika ja -meetmed. Võttes arvesse töömaailma muutuvat tegelikkust, peaks liit olema valmis tegelema praeguste ja tulevaste probleemidega, investeerides asjakohastesse oskustesse, haridusse, koolitusse ja elukestvasse õppesse, muutes kasvu kaasavamaks ning edendades tööhõivet ja sotsiaalpoliitikat, võttes ühtlasi arvesse majanduslikku ja tööstuslikku kestlikkust ja tööjõu liikuvust ning püüeldes sooliselt tasakaalustatud tööturu loomise poole.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1060 (8) kehtestatakse ERFi, ESF+, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1056 (9) loodud Õiglase Ülemineku Fondi, EMKVFi, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning Integreeritud Piirihalduse Fondi osana loodud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu tegevuse raamistik ning sätestatakse eelkõige poliitikaeesmärgid ja normid, mis on seotud eelarve jagatud täitmist järgides rakendatavate liidu fondide programmitöö, seire ja hindamise ning juhtimise ja kontrolliga. Seepärast on vaja kindlaks määrata ESF+ üldeesmärgid ja kehtestada konkreetsed sätted selle kohta, millist liiki tegevust võib ESF+ist rahastada.

(7)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) 2018/1046 (10) (edaspidi „finantsmäärus“) sätestatakse liidu üldeelarve (edaspidi „liidu eelarve“) täitmise reeglid, sealhulgas reeglid toetuste, auhindade, hangete, eelarve kaudse täitmise, rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste, finantsabi ja välisekspertide kulude hüvitamise kohta. Toetusi võib kaasrahastada toetusesaaja omavahenditest, projektist saadava tulu või kolmandate isikute rahalise või mitterahalise osaluse vormis. Liidu programmide järjepideva rakendamise tagamiseks tuleb finantsmäärust kohaldada meetmete suhtes, mida võetakse ESF+ puhul eelarve otsese või kaudse täitmise raames.

(8)

Käesoleva määrusega ette nähtud liidu rahastamise vormide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Toetuste puhul peaks see hõlmama kindlasummaliste maksete, ühtsete määrade ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning finantsmääruse artikli 125 lõike 1 punktis a osutatud kuludega sidumata rahastamise kasutamist. Kolmanda riigi kodanike sotsiaal-majandusliku lõimimisega seotud meetmete rakendamiseks ja kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikliga 94 võib komisjon maksta liikmesriikidele hüvitisi, kasutades lihtsustatud kuluvõimalusi, sealhulgas kindlasummalisi makseid.

(9)

Selleks et ühtlustada ja lihtsustada rahastamist ning luua koostoime saavutamiseks lisavõimalusi terviklike rahastamisviiside kaudu, tuleks meetmed, mida toetati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 223/2014 (11) loodud Euroopa abifondist enim puudust kannatavate isikute jaoks ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1296/2013 (12) loodud Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmist, koondada ESF+. ESF+ peaks hõlmama kahte haru: eelarve jagatud täitmisega haru (edaspidi „eelarve jagatud täitmist järgiv ESF+ haru“), mille puhul toimub eelarve jagatud täitmine ning EaSI haru, mille puhul toimub eelarve otsene või kaudne täitmine (edaspidi „EaSI“ haru). See peaks aitama eelkõige liikmesriikide ja toetusesaajate hulgas vähendada eri fondide haldamisega seotud halduskoormust ning säilitada lihtsamad reeglid lihtsama tegevuse, näiteks toidu- ja/või esmase materiaalse abi jagamise kohta.

(10)

ESF+ laiemat kohaldamisala arvesse võttes on asjakohane, et eesmärke muuta tööturud tõhusamaks, parandada võrdset juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele, muuta haridus ja koolitus võrdselt kättesaadavamaks ja kvaliteetsemaks, abistada taasintegreerimist haridussüsteemi, edendada sotsiaalset kaasamist, muuta haavatavate isikute jaoks tervishoiuteenuste kättesaamine lihtsamaks ning aidata kaasa vaesuse kaotamisele ei viida ellu mitte üksnes eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru jaoks eelarve jagatud täitmise raames, vaid ka eelarve otsese ja kaudse täitmise raames liidu tasandil vajalike EaSI haru meetmete puhul.

(11)

Käesoleva määrusega kehtestatakse kogu ESF+ kehtivuse ajaks rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendile ja nõukogule peamine lähtesumma Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava (13), punkti 18 tähenduses. Selles tuleks täpsustada eraldised eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru jaoks ning eraldised meetmete jaoks, mida rakendatakse EaSI haru raames.

(12)

EaSI haru eri- ja tegevuseesmärkide rakendamise hõlbustamiseks peaks ESF+ist toetama tehnilise ja haldusabiga seotud tegevusi, nagu ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevus, samal ajal kui teavitamis- ja levitamistegevus peaks olema osa EaSI haru raames rahastamiskõlblikest meetmetest.

(13)

ESF+ eesmärk peaks olema edendada tööhõivet aktiivse sekkumise kaudu, mis annab eelkõige noortele, peamiselt tugevdatud noortegarantii rakendamise kaudu, pikaajalistele töötutele, tööturul ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvatele isikutele ja mitteaktiivsetele isikutele võimaluse tööturule lõimuda ja uuesti lõimuda, ning samuti füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu. ESF+ eesmärk peaks olema parandada tööturgude toimimist, toetades tööturuasutuste, näiteks avalike tööturuasutuste ajakohastamist, et parandada nende suutlikkust tagada tööotsimise ja tööle siirdumise ajal intensiivsem sihipärane nõustamine ja juhendamine ning suurendada töötajate liikuvust. ESF+ peaks edendama sooliselt tasakaalustatud osalemist tööturul meetmete kaudu, mille eesmärk on tagada muu hulgas parem töö- ja eraelu tasakaal ning juurdepääs lapsehoiule, sealhulgas alusharidusele ja lapsehoiule. ESF+ eesmärk peaks samuti olema tagada tervislik ja hästi kohandatud töökeskkond, et tulla toime terviseriskidega, mis on seotud muutuvate töövormidega ja vananeva tööjõu vajadustega.

(14)

ESF+ist peaks andma toetust, et muu hulgas digiõppe, mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise ja õpetajate kutsealase arengu edendamise kaudu muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, kaasavamaks, tõhusamaks ja tööturule vastavamaks, et oleks hõlpsam omandada võtmepädevusi, eelkõige põhioskusi, sealhulgas tervisealane teadlikkus, meediapädevus, ettevõtlusoskused, keeleoskused, digioskused ja kestliku arengu jaoks vajalik pädevus, mis on kõigile vajalikud, et tagada eneseteostus ja -areng, tööhõive, sotsiaalne kaasatus ja kodanikuaktiivsus. ESF+ peaks soodustama edasiminekut hariduses ja koolituses ning tööle üleminekus, toetama elukestvat õpet ja tööalast konkurentsivõimet, et hõlbustada kõigi täielikku osalemist ühiskonnaelus, ning aitama kaasa konkurentsivõimele, sealhulgas hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimise kaudu, ning ühiskondlikule ja majanduslikule innovatsioonile, toetades neis valdkondades ulatuslikumat kasutuselevõttu võimaldavaid ja kestlikke algatusi, mis on kohandatud eri sihtrühmadele, näiteks puuetega inimestele. Seda abi ja toetust võivad aidata saavutada näiteks veebiõpe, töölõppimine, praktika, duaalõppe- ja duaalkoolitussüsteemid, õpipoisiõpe nõukogu 15. märtsi 2018. aasta kvaliteetset ja tõhusat õpipoisiõpet käsitleva Euroopa raamistiku tähenduses, elukestev nõustamine, oskuste prognoosimine tihedas koostöös tööstusharuga, ajakohased koolitusmaterjalid ja teenuse osutamise viisid, prognoosimine ja hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimine, haridustöötajate koolitamine, õpiväljundite valideerimine ning kvalifikatsioonide ja tööstusharus töötamise tulemusel saadud tunnistuste tunnustamine.

(15)

ESF+ist antavat toetust tuleks kasutada, et edendada kõigi, eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade võrdset juurdepääsu kvaliteetsele, segregeerimata ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja lapsehoiust – pöörates erilist tähelepanu ebasoodsa sotsiaal-majandusliku taustaga lastele – üld- ja kutsehariduse ja -õppe kaudu, eelkõige õpipoisiõppe kaudu kuni kolmanda taseme hariduseni, samuti täiskasvanuhariduse kaudu, muu hulgas spordi- ja kultuuritegevuse kaudu. ESF+ist peaks andma sihipärast toetust abi vajavatele õppijatele ja vähendama hariduslikku ebavõrdsust, sealhulgas digilõhet, ennetama ja vähendama haridussüsteemist varakult lahkumist, soodustama üleminekuid haridus- ja koolitussektorite vahel, tugevdama seoseid mitteformaalse ja informaalse õppega ning hõlbustama õpirännet kõigi jaoks ning ligipääsetavust puuetega inimeste jaoks. Siinkohal tuleks toetada koostoimet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/817 (14) loodud programmiga „Erasmus+“, et eelkõige hõlbustada ebasoodsas olukorras olevate õppijate osalemist õpirändes.

(16)

ESF+ peaks edendama paindlikke võimalusi, et igaüks saaks oskusi täiendada ning uusi ja teistsuguseid oskusi omandada, eelkõige ettevõtlus- ja digioskusi, oskusi peamise progressi võimaldava tehnoloogia jaoks ning rohemajanduse ja tööstusökosüsteemide valdkonnas vajalikke oskusi kooskõlas komisjoni 10. märtsi 2020. aasta teatisega „Euroopa uus tööstusstrateegia“. Kooskõlas nõukogu soovitusega, mis käsitleb oskuste täiendamise meetmeid, (15) peaks ESF+ist toetama selliseid paindlikke viise, sealhulgas juurdepääsetavad, lühikesed, sihipärased, kvalifikatsioone andvad modulaarõppe kursused, et võimaldada inimestel omandada tööturu ja tööstusökosüsteemide vajadustele, rohe- ja digipöördele, innovatsioonile ning sotsiaalsetele ja majanduslikele muutustele kohandatud oskusi, ning selleks hõlbustama ümberõpet ja oskuste täiendamist ning tööalast konkurentsivõimet, karjäärialaseid üleminekuid, geograafilist ja sektoritevahelist liikuvust ning toetama eelkõige väheste oskuste ja madala kvalifikatsiooniga täiskasvanuid ja puuetega inimesi. ESF+ peaks samuti hõlbustama üksikisikute, sealhulgas töötajad, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevad isikud ja töötud, toetamist lõimitud oskuste alal selliste vahendite kaudu nagu isiklikud õppekontod.

(17)

Koostoime programmiga „Euroopa horisont“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/695 (16) loodud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm (edaspidi „programm „Euroopa horisont““) peaks tagama, et ESF+ saab peavoolustada ja laiendada programmist „Euroopa horisont“ toetatavaid uuenduslikke õpikavasid, et võimaldada inimestel omandada tulevikutöökohtadeks vajalikke oskusi ja pädevust.

(18)

ESF+ist peaks toetama liikmesriikide püüdeid aidata kaasa vaesuse kaotamisele, et katkestada ebasoodsate olude siirdumine ühelt põlvkonnalt järgmisele, ja edendama sotsiaalset kaasatust, tagades kõigile võrdsed võimalused, vähendades takistusi ning võideldes diskrimineerimise ja tervisealase ebavõrdsuse vastu. Sellise toetuse puhul on tarvis kasutusele võtta mitmesuguseid poliitikameetmeid, mis on suunatud kõige ebasoodsamas olukorras olevatele inimestele olenemata nende soost, seksuaalsest sättumusest, vanusest, usutunnistusest ja veendumustest, rassilisest või etnilisest päritolust, eelkõige tõrjutud kogukonnad nagu romad, puuetega inimesed või krooniliste haigustega inimesed, kodutud, lapsed ja eakad. ESF+ peaks edendama tööturult eemale jäänute aktiivset kaasamist, et tagada nende sotsiaal-majanduslik lõimimine. ESF+ tuleks kasutada ka selleks, et parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse kättesaadavust, hõlmates näiteks tervishoidu ja pikaajalist hooldust, eelkõige pere- ja kogukonnapõhise hoolduse teenuseid. ESF+ peaks aitama ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele ning pidades eelkõige silmas selliste süsteemide ligipääsetavamaks muutmist, sealhulgas puuetega inimeste jaoks.

(19)

ESF+ peaks aitama kaotada vaesust, toetades riiklikke kavasid, mille eesmärk on vähendada toidu- ja materiaalset puudust, ning edendama vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus elavate inimeste, sealhulgas enim puudust kannatavate isikute ja laste sotsiaalset lõimimist. Võttes arvesse, et liidu tasandil on üldeesmärk kasutada vähemalt 4 % eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru vahenditest enim puudust kannatavate isikute toetamiseks, peaksid liikmesriigid eraldama vähemalt 3 % oma vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmist järgivast ESF+ harust, selleks, et võidelda sotsiaalse tõrjutuse seisukohast kõige tõsisemate äärmise vaesuse vormidega, nagu kodutus, laste vaesus ja toidupuudus. Toidu- ja/või esmase materiaalse abi andmine enim puudust kannatavatele isikutele ei tohiks asendada olemasolevaid sotsiaaltoetusi, mida nad saavad riiklikest sotsiaalsüsteemidest või liikmesriikide õiguse kohaselt. Võttes arvesse tegevuse laadi ja lõppsaajate liiki, on vaja, et enim puudust kannatavate isikute materiaalset puudust käsitleva toetuse suhtes kohaldatakse lihtsamaid reegleid.

(20)

Kuna pidevalt on vaja suurendada jõupingutusi rändevoogude haldamise käsitlemiseks liidus tervikuna ning selleks, et tagada sidus, tugev ja järjepidev toetus solidaarsusele ja vastutuse jagamise püüdlustele, peaks ESF+ist kolmandate riikide kodanike, sealhulgas rändajate sotsiaal-majandusliku lõimimise edendamiseks andma toetust, mis võib hõlmata algatusi kohalikul tasandil ja mis täiendaks vastavat toetust Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist, ERFist ning muudest liidu fondidest, mis võib kolmandate riikide kodanike ühiskonda kaasamist positiivselt mõjutada.

(21)

Võttes arvesse tervishoiuteenuste kättesaadavuse tähtsust, peaks ESF+ tagama koostoime ja vastastikuse täiendavuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/522 (17) loodud programmiga „EL tervise heaks“ ning ESF+ kohaldamisala hõlmama tervishoiuteenuste kättesaadavust haavatavas olukorras olevate inimeste jaoks.

(22)

ESF+ist peaks toetama poliitika ja süsteemi reforme tööhõive, sotsiaalse kaasamise, haavatavate isikute jaoks tervishoiuteenuste kättesaadavuse, pikaajalise hoolduse ning hariduse ja koolituse valdkonnas, aidates kaasa vaesuse kaotamisele. Et suurendada kooskõla Euroopa poolaastaga, peaksid liikmesriigid eraldama asjakohase summa oma vahenditest eelarve jagatud täitmist järgivas ESF+ harus selleks, et rakendada asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi, mis on seotud struktuursete probleemidega, mida on asjakohane käsitleda ESF+ kohaldamisalasse kuuluvate mitmeaastaste investeeringute kaudu, võttes arvesse sammast, sotsiaalvaldkonna tulemustabeli näitajaid, mida on muudetud pärast sambas seatud uute sihtväärtuste vastuvõtmist, ja piirkondlikke erijooni.

Komisjon ja liikmesriigid peaksid tagama sidususe, koordineerimise ja vastastikuse täiendavuse eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru ning muude liidu fondide, programmide ja vahendite vahel, nagu Õiglase Ülemineku Fond, ERF, programm „EL tervise heaks“, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/241 (18) loodud taaste- ja vastupidavusrahastu, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/691 (19) loodud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond koondatud töötajate toetuseks, EMKVF, programm „Erasmus+“, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, programm „Euroopa horisont“, EAFRD, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/694 (20) loodud programm „Digitaalne Euroopa“, programm „InvestEU“, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/818 (21) loodud programm „Loov Euroopa“, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/888 (22) loodud Euroopa solidaarsuskorpus ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/240 (23) loodud tehnilise toe instrument.

Eelkõige peaksid komisjon ja liikmesriigid kindlustama menetluse kõigis etappides tõhusama koordineerimise, et tagada rahastamisallikate (sealhulgas tehnilise abi) vahel järjepidevus, sidusus, vastastikune täiendavus ja koostoime.

(23)

Toetades käesolevas määruses sätestatud erieesmärke, muu hulgas panustades poliitikaeesmärki „sotsiaalsem ja kaasavam Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise kaudu“, millele on osutatud määruses (EL) 2021/1060, aitab ESF+ jätkuvalt kaasa territoriaalse ja kohaliku arengu strateegiatele, et rakendada sammast. Sellega toetatakse nimetatud määruse artiklis 28 sätestatud vahendeid ja aidatakse seeläbi samuti saavutada poliitikaeesmärki „kodanikele lähemal olev Euroopa, edendades igat liiki territooriumide kestliku ja tervikliku arengu ning kohalike algatuste soodustamise kaudu“, millele on osutatud määruses (EL) 2021/1060, sealhulgas vaesuse vähendamise ja sotsiaalse kaasamise meetmete kaudu, võttes arvesse linna-, maa- ja rannikupiirkondade eripära, et kaotada linnades ja muudes piirkondades sotsiaal-majanduslik ebavõrdsus.

(24)

Et tagada sambas kindlaks määratud Euroopa sotsiaalse mõõtme igakülgne elluviimine ja teatava vahendite miinimumsumma kasutamine enim abi vajavate inimeste jaoks, peaksid liikmesriigid eraldama vähemalt 25 % oma ESF+ vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmist järgivast ESF+ harust, sotsiaalse kaasatuse soodustamiseks.

(25)

Tegelemaks laste vaesuse püsivalt kõrge määraga liidus ja kooskõlas samba 11. põhimõttega, mille järgi on lastel õigus kaitsele vaesuse eest ja ebasoodsatest oludest pärit lastel õigus erimeetmetele, et suurendada võrdseid võimalusi, peaksid liikmesriigid kavandama asjakohase summa oma eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru vahenditest, selleks et rakendada lastegarantiid tegevuste jaoks, millega toetatakse laste vaesuse vähendamist kooskõlas ESF+ erieesmärkidega, mis võimaldavad kavandada vahendeid meetmete jaoks, millega toetatakse otseselt lapsi lapsehoiu, hariduse, tervishoiu, inimväärse eluaseme ja piisava toidu valdkonnas. Liikmesriigid, kus Eurostati andmetel vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate alla 18aastaste laste määr ületas ajavahemikul 2017–2019 liidu keskmist, peaksid eraldama nimetatud tegevustele vähemalt 5 % oma eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru vahenditest. Valdkondliku keskendamise nõuet toetavaid tegevusi tuleks arvesse võtta sotsiaalse kaasatuse 25 %-lise valdkondliku keskendamise nõude täitmisel, kui need on kavandatud asjaomaste erieesmärkide raames.

(26)

Kaasava majanduse taastamise hõlbustamiseks pärast suurt kriisi ja noorte tööhõive toetamiseks muutuvas töömaailmas ning võttes arvesse noorte püsivalt suurt töötust ja tööturult eemalejäämist mitmes liikmesriigis ja piirkonnas, on vaja, et liikmesriigid investeeriksid asjakohase summa oma ESF+ vahenditest meetmetesse, millega toetatakse noorte tööhõivet ja oskusi, sealhulgas kavade rakendamise kaudu noortegarantii raames. Lähtudes üksikisikutele suunatud meetmetest, mida programmitöö perioodil 2014–2020 toetati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1304/2013 (24) loodud noorte tööhõive algatuse raames, ja saadud kogemustest, peaksid liikmesriigid veelgi edendama noortele mõeldud kvaliteetseid töökohti ja haridusellu naasmise viise ning investeerima varajasse ennetamisse ja kaasamisse, seades asjakohasel juhul esikohale pikaajalised töötud, tööturult eemalejäänud ja ebasoodsas olukorras olevad noored ning kasutades muu hulgas noorsootööd. Liikmesriigid peaksid investeerima ka meetmetesse, mille eesmärk on hõlbustada koolist tööellu üleminekut ning tagada tööturuasutuste piisav suutlikkus, et pakkuda noortele vajadusekohast ja terviklikku toetust ning sihipärasemaid meetmeid. Noorte tööhõive algatuse täieliku lõimimisega ESF+ on noorte tööhõivega seotud sihipärased meetmed tulemuslikumad ja tõhusamad ning nende ulatust laiendatakse struktuursetele meetmetele ja reformidele, tagades seeläbi parema kooskõla liidu rahalise toetuse ja tugevdatud noortegarantii rakendamise vahel.

Oskuste täiendamine ning uute ja eri oskuste omandamine peaks aitama noortel kasutada kasvavate sektorite pakutavaid võimalusi ja valmistada neid ette selleks, et töö olemus muutub, ning kasutada ühtlasi ära rohe- ja digipöördest ning liidu tööstusökosüsteemide ümberkujundamisest tulenevaid võimalusi. Seepärast peaksid liikmesriigid, kus Eurostati andmetel ületas ajavahemikul 2017–2019 mittetöötavate ja mitteõppivate 15–29aastaste noorte määr kõnealusel perioodil liidu keskmist, eraldama kõnealuste meetmete tarvis vähemalt 12,5 % oma eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru vahenditest.

(27)

Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 349 ja 1994. aasta ühinemisaktile (25) lisatud protokolli nr 6 (mis käsitleb erisätteid eesmärgi 6 kohta struktuurifondide raames Soomes, Norras ja Rootsis) artiklile 2, on äärepoolseimatel ja põhjapoolsetel hõredalt asustatud piirkondadel õigus erimeetmetele ühise poliitika ja liidu programmide raames. Püsivate piirangute nagu rahvastikukao tõttu vajavad need piirkonnad eritoetust.

(28)

ESF+ist toetatavate meetmete tõhus ja tulemuslik rakendamine tugineb heale valitsemistavale ning kõigi asjakohaste territoriaalsete tasandite osalejate ja sotsiaal-majanduslike osalejate, eriti sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide partnerlusele. Seepärast on oluline, et kõik liikmesriigid eraldaksid asjakohase summa oma eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru vahenditest, tagamaks sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide sisulise osalemise eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru rakendamisel. Osalema peaksid kodanikuühiskonda esindavad asjakohased organisatsioonid, näiteks keskkonnavaldkonna partnerid, valitsusvälised organisatsioonid, ning sotsiaalse kaasatuse, põhiõiguste, puuetega inimeste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise ning diskrimineerimise vastu võitlemise eest vastutavad asutused. Liikmesriigid, kellele on esitatud riigipõhine soovitus sotsiaalpartnerite või kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkuse suurendamise kohta, peaksid eraldama oma riigis kõnealuses valdkonnas esinevate erivajaduste tõttu vähemalt 0,25 % oma eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ vahenditest selleks otstarbeks.

(29)

Poliitika paremaks kohandamiseks sotsiaalsetele muutustele ning uuenduslike lahenduste soodustamiseks ja toetamiseks on ülioluline toetada sotsiaalset innovatsiooni. Poliitika tõhustamiseks on väga tähtis, et uuenduslikke lahendusi enne nende ulatuslikumat kasutuselevõttu katsetataks ja hinnataks ning seega on eritoetuse andmine ESF+ist põhjendatud. Sotsiaalmajanduse ettevõtjatel võiks olla peamine roll sotsiaalse innovatsiooni elluviimisel ning majanduslikule ja sotsiaalsele vastupidavusele kaasaaitamisel. Sotsiaalmajanduse ettevõtja mõiste määratlus peaks olema kooskõlas liikmesriikide õiguses esitatud määratlustega ning nõukogu 7. detsembri 2015. aasta järeldustes (sotsiaalmajanduse kui Euroopa majandusliku ja sotsiaalse arengu olulise teguri edendamise kohta) esitatud määratlusega. Selleks et tõhustada vastastikkust õppimist ning teadmiste ja tavade vahetamist, tuleks liikmesriike innustada jätkama riikidevahelise koostöö meetmetega eelarve jagatud täitmise raames tööhõive, hariduse ja koolituse ning sotsiaalse kaasatuse valdkondades kooskõlas ESF+ erieesmärkidega.

(30)

Liikmesriigid ja komisjon peaksid tagama, et ESF+ aitab edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 8, et soodustada naiste ja meeste võrdset kohtlemist ja võimalusi kõigis valdkondades, sealhulgas tööturul osalemist ning töötingimuste ja karjääri arengut. Samuti peaksid nad tagama, et ESF+ edendab kõigi võrdseid võimalusi ja hoiab ära diskrimineerimist kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 10, edendab puuetega inimeste kaasamist ühiskonda teistega võrdsetel tingimustel ja aitab rakendada 13. detsembril 2006 New Yorgis vastu võetud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni. ESF+ peaks aitama suurendada ligipääsetavust puuetega inimeste jaoks, et parandada nende lõimimist tööhõivesse, haridusse ja koolitusse, suurendades seeläbi nende kaasatust kõigis eluvaldkondades. Selliste ligipääsetavuse põhimõtete edendamist tuleks aegsasti ja järjepidevalt arvesse võtta programmide kõigi mõõtmete juures ning nende ettevalmistamise, seire, rakendamise ja hindamise kõigis etappides, tagades ühtlasi, et võetakse konkreetseid meetmeid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste edendamiseks. ESF+ peaks samuti edendama üleminekut hoolekandeasutuste kasutamiselt pere- ja kogukonnapõhisele hoolekandele, eelkõige nende puhul, keda diskrimineeritakse mitmekordselt. ESF+ist ei tuleks toetada ühtegi meedet, mis suurendab segregatsiooni ja sotsiaalset tõrjutust. Määruses (EL) 2021/1060 on sätestatud, et kulude rahastamiskõlblikkuse reeglid tuleb kehtestada riigi tasandil teatavate eranditega, mille jaoks on vaja kehtestada eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru käsitlevad erisätted.

(31)

Kõiki tegevusi tuleks valida ja rakendada järgides Euroopa Liidu põhiõiguste hartat (edaspidi „harta“). Komisjon peaks tegema kõik endast oleneva selle tagamiseks, et kaebusi, sealhulgas harta rikkumisega seotud kaebusi, hinnatakse õigel ajal, ning teavitama kaebuse esitajat oma hindamise tulemusest kooskõlas komisjoni 19. jaanuari 2017. aasta teatisega „ELi õigus: parema kohaldamisega paremad tulemused“.

(32)

Andmete kogumisega seotud halduskoormuse vähendamiseks peaks aruandlusnõuded olema võimalikult lihtsad. Kui andmed on registrites või samaväärsetes allikates kättesaadavad, peaks liikmesriikidel olema võimalik lubada korraldusasutustel neid andmeid registritest koguda.

(33)

Kui käesoleva määruse raames töödeldakse isikuandmeid, peaksid vastutavad töötlejad täitma käesoleva määruse kohaldamiseks vajalikke ülesandeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (26). Erieesmärgi „materiaalse puuduse vähendamine toidu- ja/või esmase materiaalse abi kaudu enim puudust kannatavatele isikutele, sealhulgas lastele, ning nende sotsiaalset kaasatust toetavate abimeetmete pakkumine“ raames peaks olema tagatud tegevuste lõppsaajate väärikus ja nende privaatsuse austamine. Selleks, et vältida häbimärgistamist, ei tuleks toidu- ja/või esmase materiaalse abi saajatelt nõuda isiku tuvastamist toetuse saamisel ja uuringutes osalemisel ESF+ist toetust saanud enim puudustkannatavate isikute kohta.

(34)

Sotsiaalne eksperimenteerimine on väiksemahuline projektide katsetamine, mis võimaldab koguda tõendusmaterjali sotsiaalse innovatsiooni teostatavuse kohta. Ideid peaks olema võimalik katsetada kohalikul tasandil ja seda tuleks soodustada, ning kui see on asjakohane, tuleks teostatavaid ideid arendada laiemas ulatuses, või viia need üle muusse konteksti teistes piirkondades või liikmesriikides, kasutades rahalist toetust ESF+ist või kombineerides seda muude allikatega.

(35)

ESF+is kehtestatakse sätted, mille eesmärk on saavutada töötajate mittediskrimineeriv vaba liikumine, tagades tiheda koostöö liikmesriikide avalike tööturuasutuste, komisjoni ja sotsiaalpartnerite vahel. Euroopa tööturuasutuste võrgustik peaks edendama tööturgude paremat toimimist, hõlbustades töötajate piiriülest liikuvust, eelkõige piiriüleste partnerluste kaudu, ja tööturge käsitleva teabe suuremat läbipaistvust. ESF+ kohaldamisalasse peaks jääma ka sihipäraste liikuvuskavade väljatöötamine ja toetamine vabade töökohtade täitmiseks, kui on tuvastatud puudusi tööturul.

(36)

Mikroettevõtjate, sotsiaalsete ettevõtjate ja sotsiaalmajanduse puudulik juurdepääs rahastusele on üks peamisi takistusi ettevõtete loomisele, eelkõige tööturult enim eemale jäänute hulgas. EaSI haru raames tuleks käesoleva määrusega kehtestada sätted, et luua turukeskkond, mis võimaldab suurendada sotsiaalsete ettevõtjate mikrorahastamist ja nende juurdepääsu sellele ning viia see vastavusse seda kõige enam vajavate isikute, eelkõige selliste töötute, naiste ja haavatavate isikute vajadustega, kes soovivad luua või arendada mikroettevõtet. Seda eesmärki täidetakse ka InvestEU fondi sotsiaalvaldkonna investeeringute ja oskuste poliitikaharusse kuuluvate rahastamisvahendite ja eelarvelise tagatise kaudu. Sotsiaalmajanduse ettevõtjaid, kui need on määratletud liikmesriigi õiguses, tuleks käsitada sotsiaalsete ettevõtjatena EaSI haru kontekstis, olenemata nende õiguslikust seisundist, niivõrd kui need ettevõtjad on hõlmatud käesolevas määruses sätestatud sotsiaalse ettevõtja määratlusega.

(37)

Sotsiaalsete investeeringute turu osalistel, sealhulgas heategevuslikel osalistel, võib olla ESF+ mitme eesmärgi saavutamisel tähtis roll, sest nad pakuvad rahastamisvõimalusi ning uuenduslikke ja täiendavaid käsitlusi, et võidelda sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastu, vähendada töötust ja aidata täita kestliku arengu eesmärke. Seepärast peaksid heategevuslikud osalised, nagu fondid ja rahastajad asjakohastel juhtudel ja tingimusel, et nende poliitilised või sotsiaalsed eesmärgid ei ole vastuolus liidu ideaalidega, osalema ESF+ meetmetes, eelkõige neis meetmetes, mille eesmärk on arendada sotsiaalsete investeeringute turu keskkonda.

(38)

EaSI haru raames on vaja suuniseid sotsiaaltaristute ja nendega seotud teenuste väljatöötamise kohta, eelkõige sotsiaaleluruumide, lapsehoiu ning hariduse, tervishoiu ja pikaajalise hoolduse, sealhulgas asutuste kohta, mis hõlbustavad üleminekut institutsionaalse hoolduse teenustelt pere- ja kogukonnapõhistele, ning võttes arvesse puuetega inimeste ligipääsetavusnõudeid.

(39)

Võttes arvesse, kui tähtis on võidelda kliimamuutuste vastu kooskõlas liidu kohustustega rakendada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (27) alusel vastu võetud Pariisi kokkulepet ning saavutada kestliku arengu eesmärgid, aitab käesolev määrus kaasa kliimameetmete peavoolustamisele ja üldise eesmärgi – tagada 30 % liidu eelarvekulutustest kliimaeesmärkide toetamiseks – saavutamisele. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti vahehindamise raames.

(40)

Nõukogu otsuse 2013/755/EL (28) kohaselt on ülemeremaadel ja -territooriumidel asuvad isikud ja üksused toetuskõlblikud vastavalt EaSI haru reeglitele ja eesmärkidele ning asjaomase ülemeremaa ja -territooriumiga seotud liikmesriigi suhtes kohaldatavale korrale.

(41)

Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvad kolmandad riigid võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis kehtestati Euroopa majanduspiirkonna lepinguga (29), milles on sätestatud, et programme rakendatakse kõnealuse lepingu kohaselt vastu võetud otsuse alusel. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õigusaktide alusel. Käesolevasse määrusesse tuleks lisada erisäte, millega nõutakse kolmandatelt riikidelt vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ning kontrollikojale vajalike õiguste ja juurdepääsu andmist, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks.

(42)

EaSI haru kohase aruandluse jaoks on asjakohane kehtestada näitajad. Need näitajad peaksid olema väljundipõhised, objektiivsed, lihtsasti leitavad ja proportsionaalsed EaSI haru osakaaluga kogu ESF+ist. Need peaksid hõlmama tegevuseesmärke ja rahastamismeetmeid EaSI haru raames, ilma et oleks vaja seada vastavaid sihtväärtuseid.

(43)

Finantsmääruse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (30) ning nõukogu määruste (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (31), (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (32) ja (EL) 2017/1939 (33) kohaselt tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, sealhulgas meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise, sealhulgas kelmuste ja pettuste ärahoidmist, avastamist, kõrvaldamist ja uurimist, kaotatud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud summade sissenõudmist ning asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige on OLAFil vastavalt määrustele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja (EL, Euratom) nr 883/2013 õigus korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud kelmust, pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

Euroopa Prokuratuuril on määruse (EL) 2017/1939 kohaselt õigus uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371 (34), ja esitada süüdistusi. Vastavalt finantsmäärusele peab iga isik või üksus, kes saab liidu vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel igakülgset koostööd, andma komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide suhtes kooskõlas määrusega (EL) 2017/1939 Euroopa Prokuratuurile vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu ning tagama, et kõik kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annavad samaväärsed õigused.

(44)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud horisontaalseid finantsreegleid. Nimetatud reeglid on sätestatud finantsmääruses ning nendega määratakse eelkõige kindlaks menetlus eelarve kehtestamiseks ja selle täitmiseks toetuste, auhindade, hangete ja eelarve kaudse täitmise kaudu ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud reeglid hõlmavad ka üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks.

(45)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt muuta tööturud tõhusamaks ja edendada võrdset juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele, muuta haridus ja koolitus kättesaadavamaks ja kvaliteetsemaks, edendada sotsiaalset kaasatust ja aidata kaasa vaesuse kaotamisele ning eesmärkidele EaSI haru raames, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse või toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(46)

Käesoleva määruse teatavate mitteolemuslike osade muutmiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta ja täiendada näitajaid käsitlevaid lisasid. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega (35). Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(47)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Võttes arvesse lõppsaajate hulgas tehtava struktureeritud uuringu mudeli laadi, tuleks selle mudeliga seotud rakendamisvolitusi teostada kooskõlas nõuandemenetlusega, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (36) artiklis 4.

(48)

Selleks et võimaldada kiirelt reageerida erandlikele või ebatavalistele asjaoludele, millele on osutatud stabiilsuse ja kasvu paktis ning mis võivad tekkida programmitöö perioodi jooksul, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused ajutiste meetmete vastuvõtmiseks, et hõlbustada ESF+ toetuse kasutamist selliste asjaolude korral maksimaalselt 18 kuu jooksul. Komisjon peaks võtma vastu meetmed, mis on kõige asjakohasemad, võttes arvesse erandlikke või ebatavalisi asjaolusid, millega liikmesriik silmitsi seisab, järgides samal ajal ESF+ eesmärke, kuid see ei peaks hõlmama valdkondliku keskendamise nõuete muutmist. Peale selle tuleks rakendamisvolitused, mis on seotud ajutiste meetmetega ESF+ toetuse kasutamiseks erakorraliste või ebatavaliste asjaolude korral, anda komisjonile ilma komiteemenetluseta, arvestades, et nimetatud vahendite kasutusala on kindlaks määratud stabiilsuse ja kasvu paktiga ning piirdub käesolevas määruses sätestatud meetmetega. Komisjon peaks seirama ka ajutiste meetmete rakendamist ja hindama nende asjakohasust. Kui komisjon peab vajalikuks seoses erandlike või ebatavaliste asjaoludega käesolevat määrust muuta, ei peaks muutmine hõlmama neid valdkondliku keskendamise nõudeid, mis on seotud noorte tööhõivega või enim puudust kannatavate isikute toetamisega, kuna noori ja enim puudust kannatavaid isikuid mõjutavad sellised kriisiolukorrad enamasti kõige raskemalt. Seetõttu on oluline tagada, et nimetatud sihtrühmad saavad jätkuvalt piisavalt toetust.

(49)

Komisjoni peaks ESF+ haldamisel abistama ELi toimimise lepingu artiklis 163 osutatud komitee (edaspidi „ESF+ komitee“). Selleks et ESF+ komitee käsutuses oleks kogu vajalik teave ja ta saaks erinevatelt sidusrühmadelt palju erinevaid seisukohti, peaks ESF+ komiteel olema võimalus kutsuda koosolekule hääleõiguseta esindajaid, tingimusel et koosoleku päevakorras on nende osalemine nõutav, sealhulgas Euroopa Investeerimispanga, Euroopa Investeerimisfondi ja asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajaid.

(50)

Selleks et tagada mõlema ESF+ haru eripära jätkuv käsitlemine, peaks ESF+ komitee moodustama mõlema ESF+ haru jaoks töörühma. Nende töörühmade koosseisu ja ülesanded määrab kindlaks ESF+ komitee. Töörühmadel peaks olema võimalus kutsuda oma koosolekutele nii kodanikuühiskonna esindajaid kui ka muid sidusrühmi. Töörühmade ülesanded võivad hõlmata koordineerimise ja koostöö tagamist liikmesriikide ametiasutuste ja komisjoni vahel ESF+ rakendamisel, sealhulgas konsulteerimist EaSI haru tööprogrammi üle, ESF+ iga haru rakendamise jälgimist, kogemuste ja heade tavade vahetamist ESF+ haru sees ja harude vahel ning võimaliku koostoime edendamist muude liidu programmidega.

(51)

Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamisel suurem läbipaistvus, peaks komisjon looma vajalikud sidemed asjaomaste sotsiaal- ja tööhõivevaldkonnas tegutsevate poliitikakomiteedega, nagu tööhõivekomitee, sotsiaalkaitsekomitee või tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee.

(52)

Vastavalt finantsmääruse artikli 193 lõikele 2 võib toetust anda juba alustatud meetmele, tingimusel et taotleja suudab tõendada vajadust alustada meedet enne toetuslepingu allkirjastamist. Enne toetustaotluse esitamise kuupäeva tekkinud kulud ei ole rahastamiskõlblikud, välja arvatud igakülgselt põhjendatud erandjuhtudel. Selleks et vältida liidu toetuses häireid, mis võivad kahjustada liidu huve, peaks rahastamisotsuses olema võimalik kindlaks määrata piiratud ajavahemiku jooksul mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 alguses ja üksnes igakülgselt põhjendatud juhtudel, et meetmed ja kulud on rahastamiskõlblikud alates 2021. eelarveaasta algusest, isegi kui nimetatud meetmed rakendati ja kulud tekkisid enne toetustaotluse esitamist.

(53)

Määrus (EL) nr 1296/2013 tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada.

(54)

Selleks et tagada asjaomases poliitikavaldkonnas toetuse andmise järjepidevus ja võimaldada rakendamist alates mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 algusest, peaks käesolev määrus jõustuma kiireloomulisena järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja seda tuleks kohaldada EaSI haru suhtes tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021,

I osa

Artikkel 1

Artikkel 2

Artikkel 3

Artikkel 4

Artikkel 5

Artikkel 6

II osa

I peatükk

Artikkel 7

Artikkel 8

Artikkel 9

Artikkel 10

Artikkel 11

Artikkel 12

II peatükk

Artikkel 13

Artikkel 14

Artikkel 15

Artikkel 16

Artikkel 17

III peatükk

Artikkel 18

Artikkel 19

Artikkel 20

Artikkel 21

Artikkel 22

Artikkel 23

Artikkel 24

III osa

I peatükk

Artikkel 25

II peatükk

Artikkel 26

Artikkel 27

Artikkel 28

Artikkel 29

III peatükk

Artikkel 30

Artikkel 31

Artikkel 32

Artikkel 33

Artikkel 34

Artikkel 35

Artikkel 36

IV osa

Artikkel 37

Artikkel 38

Artikkel 39

Artikkel 40

Artikkel 41

Artikkel 42

I LISA

II LISA

III LISA

IV LISA