(1)

Makrotasandi usaldatavuspoliitika lõppeesmärk on kaasa aidata finantssüsteemi kui terviku stabiilsusele, sh selle vastupanuvõime tugevdamise ja süsteemsete riskide kuhjumise vähendamise kaudu.

(2)

Määrus (EL) nr 1092/2010 võtab arvesse, et võimalike süsteemsete riskide jälgimine ja hindamine peaks põhinema asjakohastel laiapõhjalistel makromajanduslikel ja mikrofinantsandmetel ja -näitajatel ning võimaldama Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRN) juurdepääsu kogu teabele, mis on vajalik tema makrotasandi järelevaatamise ülesannete täitmiseks, võttes samas arvesse selle teabe konfidentsiaalsuse hoidmise vajadust.

(3)

Oma ülesannete täitmiseks vajalikele andmekogumitele ja näitajatele peaksid juurdepääsu omama ka muud ametiasutused, kelle kohustuseks on makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete vastuvõtmine ja/või aktiveerimine, sh ametiasutused, kes teostavad makrotasandi poliitikaotsuste jaoks vajalikku analüüsi. Teave, mis on asjaomastele asutustele kättesaadav nende territooriumil asuvate filiaalide kohta, on riigiti erinev nii ulatuse kui ka sageduse osas.

(4)

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovituse ESRN/2011/3 (3) kohaselt peavad liikmesriigid muu hulgas tagama, et makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutustel oleks õigus taotleda ja saada õigeaegselt kogu riigisisest teavet ja andmeid, mis on nende ülesannete teostamiseks asjakohased, sh teave mikrotasandi usaldatavusjärelevalve asutustelt ja väärtpaberiturgude järelevalve asutustelt, mis hõlmab põhjendatud taotluse korral ka ettevõttepõhist teavet, kui on tagatud selle piisav konfidentsiaalsus. Samas ei saanud see soovitus ette näha erinevaid institutsionaalseid korraldusi, mis on seotud liikmesriikides alates 2011. aastast rakendatud makrotasandi usaldatavuspoliitika kujundamise ja teostamisega. Seetõttu ei käsitlenud see teatavaid institutsionaalseid korraldusi, mis võivad olla vajalikud makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutustele juurdepääsu andmiseks teabele, mida peetakse vajalikuks nende ülesannete täitmiseks, kuid mis praegu puuduvad.

(5)

Praegu moodustab piiriüleste teenuste osutamine muus liikmesriigis või kolmandas riigis asuva peakontoriga krediidiasutuste filiaalide poolt finantssüsteemi olulise osas mitmes liikmesriigis. Teatavad filiaalid nendes liikmesriikides: a) on määratletud pädevaste asutuste poolt kui olulised kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (4) artikliga 51, b) vastavad muude süsteemselt oluliste ettevõtjate kriteeriumidele kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikliga 131, c) täidavad kriitilisi funktsioone Euroopa finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku alusel, või d) tegutsevad olulise turuosaga finantsstabiilsusega seotud valdkondades (ühise nimetusega „finantsstabiilsuse seisukohalt olulised filiaalid“). Liidu õigus ei sätesta finantsstabiilsuse seisukohalt oluliste filiaalide harmoneeritud mõistet. Eeldatakse nende filiaalide kaudu osutatavate finantsteenuste kasvu tulevikus seoses Euroopa Liidu finantslõimumise jätkumisega. Igal ametiasutusel, kelle kohustuseks on makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete vastuvõtmine ja/või aktiveerimine või muud finantsstabiilsusega seotud ülesanded, peab olema võimalus saada teatavat põhiteavet tema jurisdiktsioonis tegutsevate filiaalide kohta, kelle emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse peakontor on muus liikmesriigis. See on vajalik, et ametiasutus saaks hinnata vähemalt seda, kas need filiaalid on finantsstabiilsuse seisukohalt olulised liikmesriigis, kus nad tegutsevad. Kui ametiasutus leiab, et see asjaolu esineb, peab tal olema võimalus saada täpsemat teavet nende filiaalide tegevuse kohta.

(6)

Krediidiasutuste filiaalid, mille peakontor asub muus liikmesriigis või kolmandas riigis, võivad olla suuruselt ja tähtsuselt erinevad. Kui neid filiaale loetakse finantsstabiilsuse seisukohalt olulised riigis, kus nad tegutsevad, tuleb intensiivistada vastavate asukoha ja päritolu liikmesriikide ametiasutuste vahelist koostööd. Nendel juhtudel on vajalik teatava teabe edastamine emaettevõtja ja kontserni kohta, mille osaks need filiaalid on, et hinnata nende filiaalide võimalikku võimendavat mõju, mis võib esineda ülemäärase krediidikasvu või kriisi olukordades. Samuti on vajalik emaettevõtjate ja kontsernide osas edastada teavet omavahendite ja võimenduse (sh asjaomaste puhvrinõuete), rahastamis- ja likviidsusriski, äristrateegia ja teatavate finantsseisundi taastamise kavade kohta, et tagatud oleks makrotasandi usaldatavuspoliitika tulemuslikkus nende filiaalide asukoha liikmesriikides.

(7)

Seetõttu peetakse vajalikuks soovituses C osutatud teabekogumi edastamist, kuna see võimaldab oma pädevust teostada ametiasutustel, kelle kohustuseks on makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete vastuvõtmine ja/või aktiveerimine. Vastav teave tuleb neile ametiasutustele edastada nende põhjendatud taotluse korral teadmisvajaduse alusel ning kehtiva liidu ja riigisisese õiguse piirides. Kui neil ametiasutustel esineb vajadus saada oma ülesannete täitmiseks ja süsteemsete riskide jälgimiseks või hindamiseks või uute poliitikameetmete väljatöötamiseks lisateavet, tuleb see lisateave neile põhjendatud taotluse korral esitada.

(8)

Direktiiv 2013/36/EL, eelkõige selle artikkel 56, ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 575/2013 (5) ei välista ega piira teabevahetust pädevate asutuste ja asutuste vahel, kelle kohustuseks on liikmesriigi finantsstabiilsusesäilitamine, järelevalveülesannete täitmisel. Kuigi liidu õigus sätestab teabevahetuse raamistiku asjaomaste asutuste vahel mikrotasandi usaldatavusjärelevalve eesmärgil, puudub selline raamistik teabevahetuse jaoks makrotasandi usaldatavusjärelevalve eesmärgil.

(9)

Keskpangad koguvad teavet muus liikmesriigis või kolmandas riigis asuva peakontoriga krediidiasutuste filiaalide kohta. Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpangad peaksid seda teavet asjaomastele ametiasutustele nende taotluse korral edastama teadmisvajaduse korral, kuna seda saab pidada nende ülesannete täitmise tulemuslikuks lihtsustamiseks.

(10)

Toimiv korraldus, mis reguleeriks teabevahetust muus liikmesriigis või kolmandas riigis asuva peakontoriga krediidiasutuste filiaalide kohta, aitaks ametiasutustel, kelle kohustuseks on makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete vastuvõtmine ja/või aktiveerimine, täita oma ülesandeid. Vastastikuse mõistmise memorandumite kasutamine tooks kaasa standardimise ja prognoositavuse ning sätestaks ühise aluse oma ülesannete täitmiseks vajaliku teabe piiritlemisel; samuti võib vastastikuse mõistmise memorandumeid pidada tulemuslikuks ja tõhusaks vahendiks teabevahetuse keskkonna loomiseks asjaomaste ametiasutuste vahel makrotasandi usaldatavusjärelevalve eesmärgil. Selles osas võiks asjaomaste ametiasutuste vahelise tiheda koostööraamistiku eeskujuks olla Põhja- ja Baltimaade makrofinantsjärelevalve koostöökogu (6) ja äsjane koostöökokkulepe piiriülese finantsstabiilsuse tagamise kohta Põhja- ja Baltimaades (7).

(11)

Subsidiaarsuspõhimõtte kohaselt peaks liikmesriik valima asjaomase ametiasutuse, kes kogub teavet finantsstabiilsuse või makrotasandi usaldatavusjärelevalve eesmärgil.

(12)

Direktiivi 2013/36/EL artikli 40 kohaselt võivad asukoha liikmesriigi pädevad asutused nõuda krediidiasutustelt, kellel on tema territooriumil filiaale, perioodilist aruandlust nende tegevuse kohta asukoha liikmesriigis. Aruandlust võib nõuda järgmistel eesmärkidel: i) teabe ja statistika eesmärgil, ii) filiaali olulisuse määramiseks või iii) järelevalve eesmärgil, mis on asukoha pädeva asutuse kohustuseks direktiivi 2013/36/EL kohaselt. Ei ole selge, kas selle artikli alusel kogutud teavet võib kasutada ka makrotasandi usaldatavusjärelevalve eesmärgil, kuna see säte ei erista mikro- ja makrotasandi järelevalvet. Seetõttu peaks Euroopa Komisjon kaaluma läbivaatamisel määruse (EL) nr 575/2013 artikli 513 alusel, kas liidu õigust tuleks läbi vaadata ja selgitada, et ka filiaalidelt kogutud teavet võib kasutada makrotasandi usaldatavusjärelevalve eesmärgil.

(13)

Kolmandas riigi asuvate peakontoritega krediidiasutuste filiaalide suhtes kohaldatakse ainult riigisisest õigust ja riigisisene õigus ei ole selles valdkonnas harmoneeritud liidu õigusega. Pärast äsjaseid muudatusi, mis tehti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/878, (8) sätestab direktiivi 2013/36/EL artikkel 47, et filiaali tegevuse igakülgseks jälgimiseks vajaliku teabe miinimumkogumi koguvad riikide pädevad asutused kolmandas riigis asuva peakontoriga krediidiasutuse filiaalidelt. See teave tuleb edastada ametiasutustele, kelle kohustuseks on makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete vastuvõtmine ja/või käivitamine või muud finantsstabiilsuse ülesanded, kui see on võimalik ja asjakohane. Eespool osutatud läbivaatamisel määruse (EL) nr 575/2013 artikli 513 alusel, kui kaalutakse liidu õiguse läbivaatamise vajadust selleks, et selgitada kas filiaalide teavet võib koguda ka makrotasandi usaldatavusjärelevalve eesmärgil, võiks komisjon kaaluda ka sel eesmärgil teabe kogumise teostatavust kolmandas riigis asuva peakontoriga krediidiasutuste filiaalidelt.

(14)

Nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013 (9) (edaspidi „SSMi määrus“) kohaselt on EKP pädev asutus oluliste krediidiasutuste osas ühtse järelevalvemehhanismi (SSM) raames. Seega on EKP kohustuseks järelevalve oluliste krediidiasutuste üle ja ta teeb tihedat koostööd riikide pädevate asutustega, et teostada oma ülesandeid ühiste järelevalverühmade kaudu, kuhu kuuluvad EKP ja asjaomaste riikide pädevate asutuste töötajad. See võimaldab järelevalve alla kuuluvate krediidiasutustega seotud teabe sujuvat ja kohest edastamist. Ametiasutused, kelle kohustuseks on makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete vastuvõtmine ja/või käivitamine või muud finantsstabiilsuse ülesanded, võivad taotleda ja saada EKP-lt teavet, mis on saadud järelevalve teostamisel kolmandas riigis asuva peakontoriga krediidiasutuste filiaalide üle.

(15)

SSMi määruse artikli 5 lõike 2 kohaselt on EKP kohustuseks hinnata riikide ametiasutuste poolt vastu võetud makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmeid ja vajadusel kohaldada kapitalipuhvrite rangemaid nõudeid või rangemaid meetmeid. Selles osas hõlmab EKP ülesannete teostamiseks vajalik teave teabe muus liikmesriigis või kolmandas riigis asuva peakontoriga krediidiasutuste filiaalide kohta.

(16)

Pädevad asutused SSMis mitteosalevates liikmesriikides võivad koostööd teha ja järelevalve alla kuuluvate krediidiasutuste kohta teavet vahetada direktiivi 2013/36/EL artiklite 51 ja 116 alusel asutatud järelevalvekolleegiumides, mis on moodustatud krediidiasutuste piiriülese tegevusega seotud järelevalveülesannete koordineerimiseks.

(17)

See piiriülene teabevahetuse mehhanism keskendub mikrotasandi usaldatavusjärelevalve eesmärkidele. Seetõttu ei sätesta direktiivi 2013/36/EL artiklid 51 ja 116 ning komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2016/98 (10) (mis sätestavad järelevalvekolleegiumide töö üldtingimused) konkreetselt ametiasutuste, kelle kohustuseks on makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete vastuvõtmine ja/või käivitamine või muud finantsstabiilsuse ülesanded, osalemist asjaomastes järelevalvekolleegiumides. Siiski võib päritolu liikmesriigi asjaomane pädev asutus põhimõtteliselt kutsuda muid üksusi järelevalvekolleegiumides osalema, kui muud kolleegiumi liikmed sellega nõus on. Teatav teave filiaali omava krediidiasutuse kohta, mida järelevalvekolleegiumides edastatakse, võib olla asjakohane makrotasandi usaldatavusjärelevalve eesmärgil. Selles osas soovitatakse pädevatel asutustel kutsuda asjaomaseid ametiasutusi, kelle kohustuseks on makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete vastuvõtmine ja/või käivitamine või muud finantsstabiilsuse ülesanded, osalema teatavate, järelevalvekolleegiumi poolt arutatavate makrotasandi usaldatavusjärelevalve küsimuste arutamisel. Nende asjaomaste ametiasutuste selge kaasamine järelevalvekolleegiumides võimalike vaatlejatena komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/98 alusel võiks suurendada selle ülesande asjakohasust. Järelevalvekolleegiumide arutelusid rikastaks ka makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutuste esindajate kutsumine järelevalvekolleegiumide koosolekutele, et teavitada liikmeid makrotasandi usaldatavusriskidest või seadusuuendustest makrotasandi usaldatavusjärelevalve valdkonnas.

(18)

Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) peaks koostöös ESRNiga koostama suunised ja jälgima teabevahetust, et tagada ühetaoline, tõhus ja tulemuslik lähenemine käesoleva soovituse eesmärgil edastatava teabe osas. EBA peaks koostama raamistiku koostöökokkulepeteks asjaomaste huvirühmadega, et saavutada asjaomastelt huvirühmadelt saadava teabe osas teatav ühetaolisus.

(19)

Käesolev soovitus ei mõjuta keskpankade rahapoliitika pädevust liidus.

(20)

ESRNi soovitused avaldatakse pärast adressaatide teavitamist ning pärast seda, kui haldusnõukogu on teavitanud Euroopa Liidu Nõukogu oma kavatsusest seda teha ja andnud nõukogule võimaluse vastata,

1)

edastavad teavet muus liikmesriigis või kolmandas riigis asuva peakontoriga krediidiasutuste filiaalide kohta asukoha liikmesriigis, et tõhusalt ja tulemuslikult täita oma ülesandeid seoses makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete vastuvõtmise ja/või käivitamisega või et täita muid finantsstabiilsuse ülesandeid. Teabevahetus peab toimuma, kui asukoha liikmesriigi pädev asutus, kelle kohustuseks on makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete vastuvõtmine ja/või käivitamine või muud finantsstabiilsuse ülesanded, esitab põhjendatud taotluse teabe saamiseks selle filiaali kohta, võttes arvesse EBA suuniseid kooskõlas soovitusega C1. Edastatav teave peab olema proportsionaalne selle filiaali osatähtsuse suhtes asukoha liikmesriigi finantsstabiilsuses;

2)

sätestavad koostöökokkuleppe või muus vormis vabatahtliku koostöö ja teabevahetuse korra oma vahel või kolmanda riigi asjaomase asutusega, et käsitleda muus liikmesriigis või kolmandas riigis asuva peakontoriga krediidiasutuste filiaale, kui kõik teabevahetuse lihtsustamises osalevad osapooled peavad seda vajalikuks ja kohaseks.

1)

hindavad, kas liidu õigusaktides esineb takistusi, mistõttu makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete vastuvõtmise ja/või käivitamise või muude finantsstabiilsuse ülesannete eest vastutavad ametiasutused ei saa oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet filiaalide kohta;

2)

teevad ettepaneku liidu õigusaktide muutmiseks, et need takistused kõrvaldada, kui Euroopa Komisjon teeb sellest hindamisest järelduse, et takistused esinevad.

1)

võtab kooskõlas soovitusega A vastu suunised asjaomaste asutuste vaheliseks teabevahetuseks muus liikmesriigis asuva peakontoriga krediidiasutuste filiaalide osas, mis peaksid sätestama, et teavet tuleb edastada vähemalt teadmisvajaduse ulatuses ja kehtiva liidu ja riigisiseste õigusaktide piires. Teabe loetelu peaks sisaldama vähemalt järgmiste liikide teabekirjeid:

2)

jälgib regulaarselt koostöös ESRNiga asjaomaste ametiasutuste vahelist teabevahetust muus liikmesriigis või kolmandas riigis asuva peakontoriga krediidiasutuste filiaalide osas.

a)

„filiaal“ (branch) - krediidiasutuse iseseisva juriidilise üksuse äritegevuse asukoht, mis otseselt teostab kõiki või osa krediidiasutuse äritegevusele omaseid tehinguid;

b)

„krediidiasutus“ (credit institution) – krediidiasutus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud tähenduses;

c)

„finantsstabiilsuse seisukohalt oluline filiaal“ (branch relevant for financial stability) – muus liikmesriigis või kolmandas riigis asuva peakontoriga krediidiasutuse filiaal, mis vastab mõnele järgmisele kriteeriumile:

d)

„asukoha liikmesriik“ (host Member State) – vastuvõttev liikmesriik määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 44 määratletud tähenduses;

e)

„päritolu liikmesriik“ (home Member State) – päritoluliikmesriik määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 43 määratletud tähenduses;

f)

„pädev asutus“ (competent authority) – avaliku sektori asutus või organ (kes peab riigi õiguse kohaselt teostama järelevalvet krediidiasutuste üle, kuna ta on osa asjaomases liikmesriigis kehtivast järelevalvesüsteemist, riigisisese õiguse alusel) ja EKP (määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 9 lõike 1 alusel);

g)

„koostöökokkulepe“ (memorandum of understanding) – vabatahtlik kord, mis sätestab koostööd kavandavate asjaomaste ametiasutuste omavahelise koostöö viisi ja täpsustab edastatavad andmed ja teabe kooskõlas kehtivate õigusaktidega.

h)

„asjaomane asutus“ (relevant authority) –

1)

2)

a)

asjaomased asutused peavad ESRNile ja nõukogule esitama soovituse A rakendamise vahearuande 31. detsembriks 2020;

b)

asjaomased asutused peavad ESRNile ja nõukogule esitama soovituse A rakendamise lõpparuande 31. detsembriks 2024, võttes arvesse võimalikke riigisiseste ja ELi õigusaktide ning EBA suuniste muudatusi.

1)

2)