32018D0017

Language
- My EUR-Lex
- Sign in
- Register
- My recent searches (0)

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

EUROPA
EUR-Lex home
Otsus - 2018/17 - EN - EUR-Lex

Document 32018D0017

Help

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/17, 5. jaanuar 2018, millega muudetakse rakendusotsust 2014/156/EL, millega kehtestatakse kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm seoses hariliku tuuni püügiga Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres, mõõkkala püügiga Vahemeres ning sardiini- ja anšoovisepüügiga Aadria mere põhjaosas (teatavaks tehtud numbri C(2017) 8687 all)

C/2017/8687

ELT L 4, 9.1.2018, p. 20–25 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 31/12/2018; mõjud tunnistatud kehtetuks 32018D1986

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2018/17/oj

HTML

PDF

Official Journal

9.1.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 4/20

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2018/17,

5. jaanuar 2018,

millega muudetakse rakendusotsust 2014/156/EL, millega kehtestatakse kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm seoses hariliku tuuni püügiga Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres, mõõkkala püügiga Vahemeres ning sardiini- ja anšoovisepüügiga Aadria mere põhjaosas

(teatavaks tehtud numbri C(2017) 8687 all)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006, (1) eriti selle artiklit 95,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni rakendusotsusega 2014/156/EL (2) kehtestatakse kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm seoses hariliku tuuni püügiga Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres, mõõkkala püügiga Vahemeres ning sardiini- ja anšoovisepüügiga Aadria mere põhjaosas.

(2)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/1627 (3) on sätestatud Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) soovitatud hariliku tuuni (Thunnus thynnus) varude taastamise mitmeaastase kava liidus kohaldamise üldeeskirjad.

(3)

Vahemere üldine kalanduskomisjon (GFCM) võttis 2016. aastal peetud 40. aastakoosolekul vastu kaitse- ja majandamismeetmed GFCM lepinguga hõlmatud piirkonna geograafilistes allpiirkondades 17 ja 18 (Aadria meri). Seetõttu on asjakohane kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi kohaldamisala laiendada, et tagada Aadria mere lõunaosas nende meetmete täitmine.

(4)

Samal 2016. aasta koosolekul kiitis GFCM heaks soovituse GFCM 40/2016/4 (4) Sitsiilia väinas (geograafilistes allpiirkondades 12–16) euroopa merluusi ja roosa süvahännaku püügi mitmeaastase majandamiskava kohta. Selleks et laiendada kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi kohaldamisala kõnealustele kalavarudele ja geograafilistele allpiirkondadele, tuleks programmi vastavalt muuta.

(5)

Oma 2016. aasta novembris toimunud 20. erakorralisel koosolekul võttis ICCAT vastu soovituse [16-05], (5) millega kehtestatakse Vahemere mõõkkalavarude taastamise mitmeaastane kava ja kehtestatakse Vahemere pikkuim-tuuni suhtes kohaldatavad erisätted. Selleks et võtta arvesse kõnealusest soovitusest tulenevaid uusi rahvusvahelisi kohustusi, on seega asjakohane kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi muuta.

(6)	Selleks et vähendada liikmesriikide halduskoormust, tuleks kõigi kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammiga hõlmatud kalavarude puhul ühtlustada komisjonile ja Euroopa Kalanduskontrolli Ametile edastatava teabe andmise kuupäevad.

(7)

Kõnealuse kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi kehtivus ei tohiks olla piiratud ning see tuleks regulaarselt läbi vaadata ja seda vajaduse korral muuta, et võtta arvesse võimalikke uusi liidule ja selle liikmesriikidele siduvaid rahvusvahelisi kohustusi, samuti võimalikke muid ühise kalanduspoliitika raames kehtestatud asjaomaseid sätteid.

(8)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusotsuse 2014/156/EL muudatused

Rakendusotsust 2014/156/EL muudetakse järgmiselt.

1)	Pealkiri asendatakse järgmisega: „Komisjoni rakendusotsus 2014/156/EL, 19. märts 2014, millega kehtestatakse kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm seoses hariliku tuuni püügiga Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel ning teatavate põhjalähedaste ja pelaagiliste liikide püügiga Vahemerel“.

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Reguleerimisese ja mõisted

1. Käesoleva otsusega kehtestatakse kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm, mida kohaldatakse seoses:

a)	hariliku tuuni püügiga Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel;

b)	mõõkkalapüügiga Vahemerel;

c)	pikkuim-tuuni püügiga Vahemerel;

d)	sardiini- ja anšoovisepüügiga Aadria mere põhja- ja lõunaosas ning

e)	euroopa merluusi ja roosa süvahännaku püügiga Sitsiilia väinas.

2. Atlandi ookeani idaosa, Vahemerd, Aadria mere põhja- ja lõunaosa ning Sitsiilia väina nimetatakse edaspidi „asjaomased piirkonnad“.

3. Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „Aadria mere põhjaosa“ ja „Aadria mere lõunaosa“– geograafilised allpiirkonnad 17 ja 18, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1343/2011 (*1) I lisas;

b) „Sitsiilia väin“– geograafilised allpiirkonnad 12, 13, 14, 15 ja 16, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1343/2011 I lisas;

c) „Vahemeri“– Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) jaotuse allpiirkonnad 37.1, 37.2 ja 37.3;

d) „Atlandi ookeani idaosa“– Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) VII, VIII, IX, X alapiirkond, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 218/2009 (*2) III lisas, ning FAO rajoon 34.1.2.

(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1343/2011, mis käsitleb teatavaid kalapüüki käsitlevaid sätteid Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid (ELT L 347, 30.12.2011, lk 44)."

(*2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 218/2009 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 70).“"

3)	Artikli 2 lõige 2 jäetakse välja.

Artikli 5 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kui artiklis 1 osutatud piirkonnas (piirkondades) tegutseb mõne muu liikmesriigi kui asjaomase liikmesriigi lipu all sõitev kalalaev või kolmanda riigi kalalaev, omistatakse sellele riskitase lõike 2 kohaselt. Kõnealust kalalaeva peetakse „väga kõrge“ riskitasemega kalalaevaks, kui puudub teave ning kui selle lipuriigi ametiasutused ei esita artikli 9 kohaselt vastavalt artikli 4 lõikele 2 ja käesoleva artikli lõikele 2 tehtud riskianalüüsi tulemusi, mis viitaksid teistsugusele riskitasemele.“

Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud teave edastatakse elektrooniliselt komisjonile ja EFCA-le 15. septembriks ja ajakohastatakse järgmise aasta 31. jaanuariks.“;

b)	lõige 4 jäetakse välja.

6)	I ja II lisa asendatakse käesoleva otsuse lisa tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 5. jaanuar 2018

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Karmenu VELLA

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2) Komisjoni 19. märtsi 2014. aasta rakendusotsus 2014/156/EL, millega kehtestatakse kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm seoses hariliku tuuni püügiga Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres, mõõkkala püügiga Vahemeres ning sardiini- ja anšoovisepüügiga Aadria mere põhjaosas (ELT L 85, 21.3.2014, lk 15).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1627, milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 302/2009 (ELT L 252, 16.9.2016, lk 1).

(4) Soovitus GFCM/40/2016/4 Sitsiilia väinas (geograafilistes allpiirkondades 12–16) euroopa merluusi ja roosa süvahännaku püügi mitmeaastase majandamiskava kohta.

(5) ICCATi soovitus [16-05], millega asendatakse soovitus [13-04] ja kehtestatakse Vahemere mõõkkalavarude taastamise mitmeaastane kava.

LISA

„

I LISA

RISKIANALÜÜSI KORD

Iga kalalaeva, kalalaevade rühma, püügivahendi kategooriat, ettevõtjat ja/või kalapüügiga seonduvat tegevust kontrollitakse ja inspekteeritakse artiklis 1 osutatud kalavarude ja piirkondade puhul vastavalt omistatud prioriteeditasemele. Prioriteeditaseme omistavad asjaomased liikmesriigid või mis tahes muu liikmesriik üksnes artikli 5 lõike 3 kohaldamiseks tehtud riskianalüüsi tulemuste põhjal järgmise korra kohaselt.

Riski kirjeldus

[sõltuvalt riskist/püügiviisist/püügipiirkonnast ja olemasolevatest andmetest]

Näitaja

[sõltuvalt riskist/püügiviisist/püügipiirkonnast ja olemasolevatest andmetest]

Püügi/turustusahela etapp (millal ja kus risk ilmneb)

Arvestatavad asjaolud [sõltuvalt riskist/püügiviisist, püügipiirkonnast ja olemasolevatest andmetest]

Esinemissagedus püügipiirkonnas (*1)

Võimalikud tagajärjed (*1)

Riskitase (*1)

[Märkus: liikmesriikide tuvastatud riskid peaksid olema kooskõlas artiklis 3 määratletud eesmärkidega.]

Püügi / lossitud saagi suurus kalalaevade, kalavarude ja püügivahendite kaupa.

Kvoodi kättesaadavus kalalaevadele kalalaevade, kalavarude ja püügivahendite kaupa.

Standardsete kastide kasutamine.

Lossitud kalandustoodete turuhinna tase ja kõikumine (esmamüük).

Varem tehtud inspekteerimiste arv ja tuvastatud rikkumiste arv asjaomase kalalaeva ja/või muu ettevõtja puhul.

Kohustus lossida alates 1. jaanuarist 2015 vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrusele (EL) nr 1380/2013.

Taustteave ja/või võimalik pettuseoht seoses sadama/koha/piirkonnaga ja asjaomase püügitegevusega, sealhulgas sport- ja harrastuskalapüügilaevade puhul.

Kalapüük või sellega seonduv tegevus keelupiirkondades ja -aegadel.

Muu asjakohane teave või jälitusteave.

Sage/

keskmine/

harvad juhtumid/või

tähtsusetu

Tõsised/

olulised/

aktsepteeritavad/või marginaalsed

Väga madal/madal/keskmine/kõrge/või väga kõrge

II LISA

SIHTKRITEERIUMID

1. Merel tehtava inspekteerimise tase (sh vajaduse korral õhuseire)

Artiklis 1 osutatud varude püügiga tegelevate kalalaevade suhtes merel tehtava inspekteerimise puhul tuleb igal aastal täita järgmised sihtkriteeriumid ja eesmärgid:

Kriteeriumid aasta kohta (*2)
Kalavaru	Kalalaevade hinnanguline riskitase vastavalt artikli 5 lõikele 2
	Kõrge	Väga kõrge
Kalavaru nr 1: harilik tuun	Inspekteerimine merel: vähemalt 2,5 % nende kõrge riskitasemega kalalaevade püügireisidest, mis tegelevad kõnealuse kalavaru sihtpüügiga.	Inspekteerimine merel: vähemalt 5 % nende väga kõrge riskitasemega kalalaevade püügireisidest, mis tegelevad kõnealuse kalavaru sihtpüügiga.
Kalavaru nr 2: mõõkkala	Inspekteerimine merel: vähemalt 2,5 % nende kõrge riskitasemega kalalaevade püügireisidest, mis tegelevad kõnealuse kalavaru sihtpüügiga.	Inspekteerimine merel: vähemalt 5 % nende väga kõrge riskitasemega kalalaevade püügireisidest, mis tegelevad kõnealuse kalavaru sihtpüügiga.
	Kõik riskitasemed
Kalavaru nr 4: sardiin ja anšoovis	Inspekteerimine merel: vähemalt 20 % nendest kalalaevadest, mis püüavad vastava püügihooaja jooksul kõnealust kalavaru sihtpüügina.
Kalavaru nr 5: euroopa merluus ja roosa süvahännak	Inspekteerimine merel: vähemalt 30 % nendest kalalaevadest, mis püüavad vastava püügihooaja jooksul kõnealust kalavaru sihtpüügina.
Eesmärgid
Kalavaru	Kõik riskitasemed
Kalavaru nr 1: harilik tuun	Eespool osutatud kriteeriumidele vaatamata peab üleviimistoimingute inspekteerimisel olema eesmärk inspekteerida maksimaalselt.
Kalavaru nr 3: pikkuim-tuun	Merel inspekteerimise puhul tuleb prioriteediks seada tehnilistest meetmetest ja püügikeeluaegadest kinnipidamine.
Kalavaru nr 1: harilik tuun Kalavaru nr 2: mõõkkala Kalavaru nr 5: euroopa merluus ja roosa süvahännak	Eespool osutatud kriteeriumidele vaatamata tuleb merel inspekteerimise puhul prioriteediks seada tehnilistest meetmetest ja püügikeeluaegadest, sealhulgas kalapüügipiirangutega piirkondadest, kinnipidamine.

2. Kaldal tehtava inspekteerimise tase (sh dokumentide kontroll ja inspekteerimine sadamates või esmamüügil)

Artiklis 1 osutatud varude püügiga tegelevate kalalaevade ja teiste käitajate suhtes kaldal tehtava inspekteerimise (sh dokumentide kontrolli ja inspekteerimise sadamates või esmamüügil) puhul tuleb igal aastal täita järgmised sihtkriteeriumid ja eesmärgid:

Kriteeriumid aasta kohta (*3)
Kalavaru	Kalalaevade ja/või muude ettevõtjate (esmaostja) riskitase
	Kõrge	Väga kõrge
Kalavaru nr 1: harilik tuun	Inspekteerimine sadamas: vähemalt 10 % kõrge riskitasemega kalalaevade lossitud üldkogustest.	Inspekteerimine sadamas: vähemalt 15 % väga kõrge riskitasemega kalalaevade lossitud üldkogustest.
Kalavaru nr 2: mõõkkala	Inspekteerimine sadamas: vähemalt 10 % kõrge riskitasemega kalalaevade lossitud üldkogustest.	Inspekteerimine sadamas: vähemalt 15 % väga kõrge riskitasemega kalalaevade lossitud üldkogustest.
Kalavaru nr 4: sardiin ja anšoovis	Inspekteerimine sadamas: vähemalt 10 % kõrge riskitasemega kalalaevade lossitud üldkogustest.	Inspekteerimine sadamas: vähemalt 15 % väga kõrge riskitasemega kalalaevade lossitud üldkogustest.
	Kõik riskitasemed
Kalavaru nr 5: euroopa merluus ja roosa süvahännak	Inspekteerimine sadamas: vähemalt 20 % kõnealust varu püüdvate kalalaevade lossitud üldkogustest.
Eesmärgid
Kalavaru	Kõik riskitasemed
Kalavaru nr 3: pikkuim-tuun	Kaldal inspekteerimise puhul tuleb prioriteediks seada tehnilistest meetmetest ja püügikeeluaegadest kinnipidamine
Kalavaru nr 1: harilik tuun Kalavaru nr 2: mõõkkala Kalavaru nr 4: sardiin ja anšoovis	Eespool osutatud kriteeriumidele vaatamata tuleb merel inspekteerimise puhul prioriteediks seada tehnilistest meetmetest ja püügikeeluaegadest kinnipidamine.

Inspekteerimist pärast lossimist või ümberlaadimist kasutatakse eelkõige täiendava ristkontrolli mehhanismina, et kontrollida saagi ja lossimise kohta registreeritud ja edastatud teabe usaldusväärsust.

3. Mõrdade ja kalakasvatusettevõtete inspekteerimise tase

Artiklis 1 osutatud piirkondades hariliku tuuniga seotud mõrdade ja kalakasvanduste inspekteerimise puhul tuleb igal aastal täita järgmised sihtkriteeriumid:

Kriteeriumid aasta kohta (*4)	Riskitase mõrdade ja/või muude ettevõtjate (kalakasvatuse käitaja või esmaostja) puhul
Kriteeriumid aasta kohta (*4)	Kõik riskitasemed
Kalavaru nr 1: harilik tuun	Inspekteeritakse 100 % sumpadesse paigutamise ja üleviimise toimingutest, sealhulgas kalade vabakslaskmine, mõrdade ja kalakasvatusettevõtete juures.

“

(*1)

Märkus: seda hindavad liikmesriigid. Riskianalüüsi puhul hinnatakse varasemate kogemuste ning kogu kättesaadava teabe põhjal nõuetele mittevastavuse tõenäosust ning selle võimalikke tagajärgi.

(*2) Väljendatakse protsendina kõrge või väga kõrge riskitasemega kalalaevade püügireisidest aastas asjaomases piirkonnas.

(*3) Väljendatakse protsendina kõrge või väga kõrge riskitasemega kalalaevade poolt aastas lossitud kogustest.

(*4) Väljendatakse protsendina kõrge või väga kõrge riskitasemega mõrdade ja kalakasvatusettevõtetega seotud kogustest aastas.

Top